Kalmistu ajutise kaitse alla võtmine

1

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 47-A

Ajutise kaitse alla võtmine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 21 lg 1 ja lg 3, § 23 lg 1 alusel:

1. Võtta ajutise kaitse alla kultuuriväärtusega maa-ala Ida-Viru maakonnas Alutaguse

vallas Kuremäe külas (Keskuse katastriüksus 22901:003:0300, Tehno katastriüksus

13001:001:0407, Kasemäe katastriüksus 22901:004:0025, Allika tee 4 katastriüksus

22901:001:0379, Allika tee 1 katastriüksus 22901:004:0128, Allika tee 2 //

Raamatukogu katastriüksus 22901:004:0151, Kloostri võõrastemaja katastriüksus

22901:004:0028, Allika tee katastriüksus 22901:001:0354, Mäeveere tee

katastriüksus 13001:001:0340, Lisa 1).

2. Kehtestan maa-alale kuue kuu pikkuse ajutise kaitse alates käskkirja

allkirjastamisest.

3. Avaldada käskkiri kultuurimälestiste registris.

4. Kanda ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihile.

5. Käskkiri jõustub allakirjutamisel.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

1. Asjaolud

1.1. Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kuremäe küla lääneservas asuval Kuremäe

kõrgendikul paiknevad ehitismälestised Kuremäe kloostri kalmistu kirik, 19. saj.

(registrinumber 13851) ja selle ümber asuv Kuremäe kloostri kalmistu (registrinumber

13852). Kloostri kalmistu alale jääb arheoloogiamälestis ohvripuu Pühatamm

(registrinumber 8982). Kloostrist ja kalmistust läänes, loodes ja edelas paiknevad

arheoloogiamälestised kalmistu (registrinumber 8977) ning kääpad (registrinumber

8978–8980). Kõrgendikust 150 m lääne pool asub ohvriallikas Pühaallikas

(registrinumber 8981).

1.2. Ida-lääne sihilise kõrgendiku läänepoolses osas olev maa-alune kalmistu ja selle

kaitsevöönd on Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakenduses kujutatud

maa-alalise polügonina, samas kui kääpaid on kaardikihil kujutatud punktsümbolina ning

nende ümber ei kujutata muinsuskaitseseadusest tulenevat kaitsevööndit.

1.3. Esimesed teated matmispaigast Kuremäel pärinevad 1869. aastast, mil Illuka mõisnik O.

Dieckhoff kaevas kaht kääbast ja üht maa-alust hauda1. 1986. aastal kaevas Pühtitsa

(Kuremäe) kääbastikku arheoloog Pavel Viskovatov, uurides kokku kümmet kääbast.

Uuringute käigus koguti 18 esemeleidu2, nende hulgas hauapanustena matustele kaasa

pandud käevõrusid, sõlgesid, ripatseid, sõrmuseid ja helmeid. Vene kloostrikalmistu

eelsest maahaudkalmistust leitud inimluudest ja esemeleidudest (kaelaehted, sõled,

mündid) kirjutab 20. sajandi alguses arheoloog Jaan Jung3. 1926. aastal Artur Petersoni

1 Ligi, P. 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis. – Muinasaja Teadus 2, Vadjapärased kalmed Eestis 9.-16.

sajandil. 2 Säilitatakse Tallinna ülikooli teaduskogus, peanumber AI 2626:1–18. 3 Jung, J. 1910. Muinasajateadus eestlaste maalt.

2

koostatud Iisaku kihelkonna kirjelduses4 tuuakse välja, et rahvapärimuse järgi oli vanasti

kogu kloostri ja ohvriallika vaheline kõrgendik täis kääpaid - meetrikõrguseid ümaraid

haudasid, mis olid ümbritsetud kraaviga. Kirjelduse kohaselt on inimluid koos

esemeleidudega välja tulnud nii kõrgendikule hoonete ehitamise, kloostri kalmistule

matmise kui ka allikale viiva tee ehitamise käigus.

1.4. 1984. aastal avastati Kuremäe tee ehitamise käigus vähemalt 2 luustikku, kelle juurest

leiti traatkäevõru, hoburaudsõlg ning õõnesotsaline rombikujulise kilbiga oimurõngas5.

1985. aastal arheoloog Priit Ligi juhendamisel toimunud arheoloogiliste

päästekaevamiste käigus avastati kaks lapsematust, mis leiukonteksti põhjal pärinevad

17.-18. sajandist ning on seotud tolleaegse maa-aluse kalmistuga. Lisaks uuriti üht

kääbast, kust leiti põletatud ja põletamata luid ning kääpa alt matus, mis sellele kaasa

pandud esemete põhjal pärines 12.-13. sajandist. Töid läbi viinud arheoloogi hinnangul

võis Kuremäe kõrgendikul olla algselt vähemalt 100 kääpast koosnev muinasaegne

kääbaskalmistu ning hiljem selle vahetusse lähedusse rajatud varauusaegne maa-alune

kalmistu.6

1.5. 2003. aastal satuti Kuremäe kõrgendiku põhjapoolse nõlva jalamile parkla rajamise

käigus luustikele ning arheoloogilistele leidudele. Arheoloogiliste päästeuuringute käigus

koguti kaevetöödega kokku lükatud mullahunnikutest vähemalt kümne inimese luid.

Uuringute käigus puhastati parkla kagunurga juures ca 120 m2 suurusel alal täiendavalt

välja 11 inimese in situ säilmed. Leiumaterjali põhjal oletati, et tegu on tüüpilise 14.-16.

sajandist pärineva vadjapärase külakalmistuga.7

1.6. 2023. aasta oktoobris toimusid maaküttekontuuri rajamisega seoses kaevetööd Kuremäe

kõrgendiku põhjapoolsel nõlval ja jalamil, endisest haiglamajast loodes, Tehno kinnistul

(KÜ 13001:001:0407). Ala jääb kaitse all olevatest mälestistest välja. Kaevetööde käigus

tuli alalt välja 7 haualohku, millest 4 haualohus tuvastati paikvaatluse käigus inimluid.

Tööd peatati MuKS § 31 lg 1 alusel.

1.7. Kuremäe kõrgendikult on 19. sajandi lõpust alates leitud inimluid ja arheoloogilisi

esemeid, mis osutavad eriaegsetele matmispaikadele. Sealhulgas on matmispaikadega

seotud arheoloogilist kultuurkihti leitud ka aladelt, mis jäävad väljapoole praegu kaitse

all olevate mälestiste ja nende kaitsevööndite alasid. Kõrgendikul asuvatel kinnistutel

toimub aktiivne elutegevus, millega kaasnevate pinnase- ja kaevetööde käigus (nt

kommunikatsioonitrasside rajamine, ehitustegevus) on varasemale infole ja näidetele

tuginedes jätkuvalt suur võimalus sattuda matmispaikade arheoloogilisele kultuurkihile.

Kõik alal toimuvad pinnase- ja kaevetööd ohustavad eriaegsete matmispaikade

arheoloogilist kultuurkihti.

2. Õiguslikud põhjendused

2.1. Kultuuriväärtusega asja või maa-ala võib võtta ajutise kaitse alla, et hinnata mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja vajaduse korral viia läbi mälestiseks

tunnistamise menetlus (MuKS § 21 lg 1). Mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise

vajaduse hindamiseks on Muinsuskaitseametil vaja maa-alal korraldada arheoloogilised

uuringud ning ekspertiis.

2.2. Ajutist kaitset kohaldatakse juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala võib enne mälestiseks tunnistamist hävida või kaduda või asja või maa-ala

kultuuriväärtust rikutakse (MuKS § 21 lg 2). Võttes arvesse, et Muinsuskaitseamet on

tuvastanud potentsiaalse mälestise kultuurkihi kahjustamise, on oht, et kultuuriväärtusega

maa-ala kahjustamine võib jätkuda, kui Muinsuskaitseamet jätab selle tähelepanuta.

4 Peterson, A. 1926. Iisaku kihelkonna antikvaarilis-topograafiline kirjeldus. 5 Sokolovski, V. 2003. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Ida-Virumaal, Illuka vallas, Kuremäel, lk 4. 6 Samas, lk 4-5. 7 Samas, lk 6-13.

3

2.3. Ajutise kaitse alla võetakse maa-ala, mis asub Kuremäe küla lääneservas asuval Kuremäe

kõrgendikul, samuti antud kõrgendiku nõlvadel ja jalamil, kus võib esineda kalmistule

iseloomulikku arheoloogilist kultuurkihti, sh säilinud in situ luustikke, segatud inimluid,

surnutega seotud esemeleide jne. Kalmistu paikneb mõlemal pool Allika teed u 4,5 ha

suurusel maa-alal ligikaudu 200 m pikkusel ja 300 m laiusel alal (vt Lisa 1).

2.4. Ajutise kaitse alla võtmisega ei ole asi või maa-ala mälestiseks tunnistatud. Maa-ala

mälestiseks tunnistamise korral tuleb kaaluda kõiki argumente, sh omaniku huve, kuid

eelnevalt peab olema võimalik maa-ala kultuuriväärtus välja selgitada. Seisukoha

kujundamiseni peab olema tagatud kalmistualal oleva teadusliku tähendusega

informatsiooni säilimine puutumatuna kuni nõuetekohase arheoloogilise uuringu

läbiviimiseni. Sellist olukorda saab tagada asjale ajutise kaitse režiimi kehtestamisega.

2.5. Arheoloogiline kultuurkiht on inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul tekkinud ladestus,

mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, vrakke, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide,

sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist (MuKS § 6 lg 1).

Arheoloogilist kultuurkihti rikub selle asukohas kaevamine või muu tegevus, mille

tagajärjel ladestunud informatsioon paisatakse segi selliselt, et edasine teaduslik uurimine

tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks.

2.6. Arheoloogilisele kultuurkihile viitavate tunnuste ilmnemisel on oht selle rikkumisele nii

otsinguvahendi kasutamisega kui ka edasiste töödega asukohas. Ajutise kaitse all oleval

maa-alal on keelatud otsinguvahendi kasutamine MuKS § 29 alusel, välja arvatud sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

2.7. Ajutise kaitse alla võetud asja või maa-ala suhtes kohaldatakse muinsuskaitseseaduses

mälestise kohta sätestatut. Ajutise kaitse all oleva asja või maa-ala omanikul või valdajal

on mälestise omaniku või valdaja õigused ja kohustused, sh Muinsuskaitseameti

määratud uuringu tegemise kulu hüvitamise taotlemise õigus (MuKS § 22, § 48 lg 2).

Ajutise kaitse alal on keelatud asja hävitamine või rikkumine säilitamiskohustuse alusel

(MuKS § 33) ning kõik ajutise kaitse ala füüsiliselt mõjutavad tööd tuleb eelnevalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ja saada nendeks luba. Muinsuskaitseameti loata on

ajutise kaitse alla võetud maa-alal keelatud ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,

kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, samuti ankurdamine,

traalimine, süvendustööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine (MuKS § 52).

2.8. Ajutise kaitse alla võib asja või maa-ala võtta kuni kuueks kuuks (MuKS § 23 lg 1).

Muinsuskaitseamet võib ajutise kaitse tähtaega pikendada 6 kuu võrra, kui uuringu käigus

ilmneb asjaolusid, mis vajavad uuringu mahtu suurenda või uuringu teostamine on

takistatud Muinsuskaitseametist mitte olenevatel põhjustel.

2.9. Ajutise kaitse vajaduse ära langemisel enne tähtaja lõppu ajutine kaitse lõpetatakse.

2.10. Vastavalt kultuuriministri 24.04.2019.a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri

põhimäärus“ § 1 lg 2 p-le 3 ja §-le 10, kannab Muinsuskaitseamet ajutise kaitse andmed

kultuurimälestiste registrisse, avaldab ajutise kaitse käskkirja kultuurimälestiste registris

ning avalikustab ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil (MuKS

§ 21 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marilin Mihkelson

peadirektor

Lisa 1. Ajutise kaitse alla võetava kalmistu asukoht, piir ja koordinaadid (aluskaart: Maa-amet

2023).

Eero Heinloo, kaitsekorralduse spetsialist, 51964752, [email protected]

4

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori digiallkirjastatud käskkirja nr 47-A

„Ajutise kaitse alla võtmine“ juurde

Lisa 1. Ajutise kaitse all oleva maa-ala asukoht, piir ja koordinaadid.

Kaart 1. Ajutise kaitse alla võetava kalmistu asukoht (aluskaart: Maa-amet 2023).

5

Kaart 2. Ajutise kaitse alla võetava kalmistu piir (aluskaart: Maa-amet 2023).

6

Tabel 1. Ajutise kaitse alla võetava kalmistu koordinaadid.

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Lp Siseministeerium

[email protected] 31.10.2023 nr 1.1-7/2068

Kalmistu ajutise kaitse alla võtmine

Muinsuskaitseamet on võtnud Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Kuremäe külas asuva

kultuuriväärtusega kinnisasja – kalmistu – ajutise kaitse alla. Kalmistu paikneb Kuremäe küla

lääneservas asuval Kuremäe kõrgendikul, samuti antud kõrgendiku nõlvadel ja jalamil

(Keskuse katastriüksus 22901:003:0300, Tehno katastriüksus 13001:001:0407, Kasemäe

katastriüksus 22901:004:0025, Allika tee 4 katastriüksus 22901:001:0379, Allika tee 1

katastriüksus 22901:004:0128, Allika tee 2 // Raamatukogu katastriüksus 22901:004:0151,

Kloostri võõrastemaja katastriüksus 22901:004:0028, Allika tee katastriüksus

22901:001:0354, Mäeveere tee katastriüksus 13001:001:0340), mõlemal pool Allika teed u 4,5

ha suurusel maa-alal ligikaudu 200 m pikkusel ja 300 m laiusel alal. Ajutise kaitse alla võetud

maa-ala ulatus ja katastriüksused, kuhu kalmistu ala ulatub, on välja toodud käskkirja lisas 1.

Ajutise kaitse ajal teeb Muinsuskaitseamet kindlaks ajutise kaitse alla võetud maa-ala

mälestiseks tunnistamise vajaduse.

Lisaküsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Eero Heinloo

kaitsekorralduse spetsialist

telefon 51964752

[email protected]

Lisa: Ajutise kaitse käskkiri nr 47-A_kalmistu_AK31188.asice