Lisavajaduse kaart HÄK PK õpe ametkondliku suunamisega

25.04.2024 / versioon 2

1

Lisa 10 „Lisavajaduse kaart“

Nimetus: HÄK PK õpe ametkondliku suunamisega

Olemasolev võimekus:

Päästekorraldajate (PK) ametikohal töötamise kompetentsid omandatakse Sisekaitseakadeemia

Päästekolledžis, kus õppeaastas võetakse vastu kuni 20 õpilast. Õppeprotsess hõlmab nii kooliõpet (28

nädalat) kui ka praktikat (11 nädalat) Häirekeskuses. Lisaks on Häirekeskus korraldanud tööjõu puudusest

lähtuvalt töökohapõhist õpet (TKPÕ), mis kestab 6 kuud. Täna seisame väljakutse ees seoses

kvalifitseeritud kandidaatide arvu vähenemisega, kes soovivad asuda päästekorraldaja õppesse. Teada on,

et kvalifitseeruvate kandideerijate arvu vähenemist kutseõppesse põhjustab nii õppekava pikkus, mil

õppijad peavad kodudest 10 kuud eemal viibima, kui ka sissetuleku vähenemine kutseõppe õppeperioodil.

Tuum:

Häirekeskusel on oluline roll hädaolukordade lahendamisel, vastates aastas rohkem kui miljonile

hädaabiteatele ning toimides tähtsaima lülina abivajajate ja -andjate vahel. Lisaks pakub Häirekeskus abi

ka olukordades, kus elu, tervis või vara ei ole ohus. Teenust osutatakse neljas regionaalses keskuses:

Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

Aastate vältel ebapiisav õppekohtade täituvus ja suurenenud tööjõu voolavus ning ootus paindlikkusele on

viinud selleni, et päästekorraldajate juurdekasv ei kata koolitustellimus t ega lahkujate hulgast tuleneva t

tööjõuvajadust. Täna on Häirekeskusest puudu täiskohaga 26 päästekorraldajat, et tagada 112 teenus ning

samal ajal pakkuda ka koolitus-, arendus- ja motivatsioonitegevusi. Häirekeskuse põhiülesanne on

hädaabiteadetele vastamine ning seetõttu pole võimalik töötajaid suunata piisaval määral koolitus- ja

arendustegevustele (sh meeskondlikud infopäevad), mis takistab nii töötajate arengut, infoliikumis t

organisatsioonist, töötajate rahulolu kui ka motivatsiooni. Kuivõrd tegemist on jätkuva probleemiga, siis

Häirekeskus on proovinud leida mitmeid lahendusi olles korraldanud töökohapõhist õpet (viiel korral, mille

lõpetasid 24 inimest, kellest seni on tööl 19 ning hetkel õpib täiendavalt 10 inimest), piloteerinud erineva id

graafikumudeleid, optimeerinud tööprotsesse ning panustanud järjepidevalt organisatsioonikultuuri ja

töötajate motivatsiooni edendamisse. Samuti oleme tihendanud koostööd Sisekaitseakadeemiaga. Teisalt

näeme, et Sisekaitseakadeemia päästekorraldaja õpe pole vastavuses Häirekeskuse vajadustega nii mahu1

kui ka sisu2 poolest ning on vajalik õppeprogrammi kohandamine, et vastata tegelikele töötingimustele ja -

vajadustele. Üleminek ametkondlikule suunamisele ja koostöö tihendamine Sisekaitseakadeemiaga on

olulised sammud, et tagada elupäästva teenuse jätkusuutlikkus ja tõhusus.

1 Sarnastele järeldustele on jõudnud ka 2018. aasta Tartu Ülikooli analüüs ja 2020. aasta OSKA analüüs. 2 Kommentaar: Häirekeskus on kogunud tagasisidet nii eriala vilistlastelt, praktikantidelt kui ka juhendajatelt.

25.04.2024 / versioon 2

2

Mõju:

Art 2024

eelarve 2025 2026 2027 2028

2029-

2034

Vajalik tööjõukulude eelarve 50 29 623 316 036 589 225 589 255 589 255

Vajalik majandamiskulude eelarve 55 10 000

Vajalik investeeringute eelarve 15

Vajalik eelarve KOKKU 39 623 316 036 589 255 589 255 589 255

Olemasolev tööjõukulude eelarve 50 13 969 141 000 160 190

Olemasolev majandamiskulude eelarve 55

Olemasolev investeeringute eelarve 15

Olemasolev eelarve KOKKU 13 969 141 000 160 190

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga (tööjõukulud) 50 15 655 175 036 429 065 589 255 589 255

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga (majandamiskulud) 55 10 000

LISAVAJADUS võrreldes

olemasolevaga (investeeringud) 15

LISAVAJADUS KOKKU x 25 655 175 036 244 421 589 255 589 255

Kõik summad ja arvestused esitatakse lisavajaduse kaardil käibemaksuta

Kui lisavajadust ei rahuldata, siis päästekorraldajate puudus veelgi süveneb ning tekib olukord, et

Häirekeskus ei suuda pakkuda elupäästvat teenust kvaliteetselt ja tõhusalt. Puuduoleva tööjõu tõttu peab

Häirekeskus üle vaatama strateegilised mõõdikud, mis käsitlevad hädaabikõnedele vastamise ja

menetlemise kiirust, mis oma korda toob kaasa abivajajale pikema ooteaja abi saamisel. Antud tegevused

pärsivad olulise määral Eesti elanike turvatunnet ja usaldust riigi vastu ning Häirekeskusel puudub

võimekus täita seatud ootuseid – ohtu sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja asjatundlik. Jätkuv

tööjõuvajadus pärsib võimalusi kaasata töötavaid päästekorraldajaid arendustöödesse (näiteks „Uue

põlvkonna hädaabiteadete menetlemise infosüsteemi arendamine (HKSOS)“), kus töötajate panus ja sisend

on väga olulised. Häirekeskuse jaoks on väga oluline kaasata oma inimesi arendusprotsessidesse, kuna neilt

kui lõppkasutajalt saadakse väärtuslik sisend. Lisaks puudub võimalus läbi viia koolituspäevi töötajate

ametialase pädevuse tõstmiseks ja uute töövahendite kasutusele võtmiseks (nt ligipääsetavuse direktiiviga

seotult).

Üleminek ametkondlikule suunamisele annab tõhusa strateegia päästekorraldaja õppesse õppurite

valimisel, kuna see võimaldab Häirekeskusel ja Sisekaitseakadeemia Päästekolledžil teha tihedad koostööd

ning tagada, et õppurid vastavad Häirekeskuse vajadustele ja ootustele. Vastavus Häirekeskuse vajadustele

suurendab õppurite edukust ning pühendumust õpingutes. Ametkondliku suunamise teel õppesse asuvad

päästekorraldajad saavad teadmise, et nad on koheselt osa Häirekeskusest mitte ei ole ainult pelgalt õppurid

Sisekaitseakadeemias, mis omakorda tagab õppuritele tulevase tööjõu kindluse.

25.04.2024 / versioon 2

3

Arvestus: Arvestus on lisatud Exceli failiga

Taust/faktid:

Huvi päästekorraldaja õppe vastu oli kuni 2023. aastani pigem madal. Seda kinnitab ka fakt, et 2022. aasta

sügisel päästekorraldaja õppegruppi vähese huvi tõttu ei avatud. Põhivastuvõtu ajal kandideeris seitse

kandidaati, kellest kõik ei kvalifitseerunud õppesse. Järgneva õppegrupi komplekteerimine oli kordades

tulemuslikum, kuna otsustasime koos päästekolledžiga, et Siseministeeriumi otsusega eraldatud eelarvest

maksame õppuritele igal kuul stipendiumi 1000 eurot aastatel 2023 - 2026. Varasemast suurem stipendium

tõi avaldusi esitama 44 inimest, mis teeb ühele kohale kandideerijate arvuks 2,2 ning see on alates 2020.

aastast tihedaim konkurents ühele kohale.

Joonis 1. 2018/19 õa kuni 2022/23 õa on SKA PK õppe lõpetanud 59 õppurit ja seni HäKs tööl 35. Keskmine väljalangejate

protsent on 29%. 2023/2024 õppeaastal võeti vastu 20 õppurit, kellest 13 on Häirekeskuses praktikal 30.04.2024 seisuga.

Tagamaks tulevikus tõhusam ja jätkusuutlikum päästekorraldajate järelkasv jõudsime koostöös

Siseministeeriumi ja Sisekaitseakadeemiaga seisukohale, et edaspidi on vajalik avada aastas kaks

õppegruppi (12+12) ning minna üle ametkondlikule suunamisele. Avades kaks korda aastas väiksemad

õppegrupid, on nende täitmine kergem ning leevendab tööjõuvajaduse puudujääki Häirekeskuses

ühtlasemalt. Õppe läbiviimisel saavad õppurid väiksemas grupis personaalsemat lähenemist ning

Häirekeskusele praktikale tulles on koormus juhendajatele väiksem. Väiksemale grupile on oluliselt lihtsam

leida juhendajaid, kelle tase on ühtlane. Kui varasemalt said juhendamisega mitte seotud päästekorraldajad

praktikaperioodil suurema koormuse hädaabikõnedele vastamisel, siis väiksema grupi juhendamine

vähendab teiste päästekorraldajate (kes ei ole seotud juhendamisega) jaoks kõnde hulka, kuna korraga

juhendatakse vähem praktikante. Juhendamise perioodil läheb praktikandil oluliselt rohkem aega ühe

hädaabikõne menetlemisele, kuna koos juhendajaga arutatakse vajadusel läbi erinevaid aspekte.

15 15 20

15 20

27 29

48 49

70

14 16 21

17 15 11 10

16

9 13

10 5 5 3

12

0

10

20

30

40

50

60

70

2018/2019 2019/2020 2020/2021 2021/2022 2022/2023

SKA päästekorraldaja õppe tulemused

õppekohtade arv kandideerijad vastuvõetud lõpetanud HÄK-is tööl

25.04.2024 / versioon 2

4

Rakendades ametkondliku suunamist on Häirekeskusel võimalus värvata õppureid just nendesse

regioonidesse, kus vajadus on kõige suurem. Hetkel ei ole võimalik reguleerida, millisesse regiooni õppur

peale õpet teenistusse asub, kuna koolil puudub võimalus õppurite vastuvõtmisel teha eelistusi elukoha

järgi. Lisaks kohese teenistusse võtmisega on õppur otseselt seotud Häirekeskusega, mis loob mõlemale

poolele tugevama veendumuse õppe järgselt tööle asumiseks. Tagamaks veelgi tugevama seotuse ja

kindluse mõlemale osapoole on võimalik kohustada töötamist õpingute järgselt üks aasta. Veel annab

ametkondlikule suunamisele üleminek Häirekeskusele võimaluse aktiivsemale kaasatusele õppeprotsessis

nagu seda on teistes haldusala kutseõppe erialadel.

Selleks, et Häirekeskusel oleks võimalik omaltpoolt kaasa aidata ametkondlikule suunamisele üleminekul

on vajalik lisarahastus järgnevatele kuluallikatele:

 Tööjõukulu SKA Päästekolledžisse ametkondlikult õppima suunatud päästekorraldajatele. Hetkel

makstakse SKA Päästekolledžis õppivatele päästekorraldaja eriala õpilastele stipendiumit summas

1000 eurot. Antud LVK eelarve planeering on tehtud 2025. aastaks samale summale võttes arvesse

üldist keerulist olukorda riigi majanduses. Kuid oluline on tähelepanu pöörata faktile, et stipendiumi

summale saab kohaldada maksuvabastust3 ehk 2025. aastal alustavate õppurite jaoks tähendab see

väiksemat sissetulekut, võrreldes 2024. aastaga. Võttes arvesse, et 2023. aasta keskmine brutopalk

oli 18324, mis on hetkel juba 83% kõrgem soovitud õppurile mõeldud brutopalgast ning järgnevate l

aastatel on oodata brutopalga tõusu keskmiselt 5%5 aastas, mis vähendab veelgi päästekorraldaja

õppe atraktiivsust. Kui jääme hetkel makstava lisastipendiumi summale pidama (1000 eurot), siis

olema mõne aasta pärast jällegi probleemiga silmitsi. Seega teeb Häirekeskus ettepaneku alates

2026. aastast rakendada ametkondlikul suunamisel päästekorraldaja õppuritele palgaks 1575 eurot,

mis on hetkel madalaim päästekorraldaja ametipalk. Võrdväärne palk aitab tagada tööjõuturul

konkurentsivõime ning võrdsuse haldusala üleselt kõigile sisenevatele ja ametkondlikult suunatud

töötajatele. Vanglateenistus, kes viimasel aastatel on ümberkorraldanud õpet Sisekaitseakadeemias,

tõi oma kogemusest välja, et nemad maksavad ametkondlikult suunatud õppurile sama palka, mis

töötavale valvurile, kuna väiksem töötasu ei toonud oodatud tulemit. Samuti säilitab PPA kutseõppe

sessiooniõppesse suunatud ametnikele palga. Päästeametil on õppuritele kehtestatud 100 eurot

väiksem palk, kui päästja kutse omandanule.

Tuues võrdluse TKPÕ tööjõukuluga on oluline mõista, et TKPÕ tööjõukulu on 80 280 eurot, mis

sisaldas 10-le õppurile 6 kuu palka ehk vajalik oli 60 kuupalka. 2025. aastal peame tagama kahele

grupile 168 kuupalka ning 2026. aastal 240 kuupalka, mis on 4 korda suurem TKPÕ vajadusest.

3 Allikas: EMTA, Stipendiumid, toetused ja preemiad 4 Allikas: Statistikaamet, Keskmine brutopalk 5Allikas: Eesti Panga prognoos majanduse põhinäitajatele 2024-2026

25.04.2024 / versioon 2

5

Seetõttu on ka LVK kulu oluliselt suurem. Hetkel saame osalise kate tööjõukuludele 2025 ja 2026

aastatel SKA-lt tagasi saadav raha ulatuses, mis oli määratud õppuritele eristipendiumi maksmiseks.

 Tööjõukulu praktikajuhendajatele. Häirekeskuse peamine ootus uuele õppekavale on paindlikkus

ning muuta praktika mahtu võimalusel 1/3-le kogu õpingute mahust. Hetkel kestab päästekorraldaja

õpe 1560 h, millest praktika HäK-is 286 h. Edaspidi näeb Häirekeskus praktika pikkusena 520 h,

mis sisaldab mh suhtlemist ja klienditeenindust. Häirekeskuse suurem kaasatus praktikas annab

võimaluse pakkuda õppuritele töötamist reaalsete 112 liinile tulevate kõnedega,

mittehädaabikõnedega, mis moodustab üle poole 112 kõnekoormusest6. Seni ei ole HäK

juhendamistasudeks eraldi finantseeringut saanud, vaid on oleme pidanud PKde vakantsete kohtade

palgafondist leidma võimalused maksmaks juhendamistasusid. Oluline on markeerida, et aastatel

2018-2023 oleme pidanud juhendama keskmiselt 12 õppurit aastas, mida on poole vähem kui

planeeritud 24 õppurit aastas ehk see tähendab Häirekeskusele kulude tõusu. Kui seni oleme saanud

maksta 3 eurot tunnis, siis tänaseks oleme jõudnud olukorda, et me ei leia enam juhendajaid, kui

juhendamistasu ei tõuse 5 euroni tunnis.

 Ühekordne värbamiskulu 2025 jaanuari õppegrupi täitmiseks. 12 inimese värbamine on HäK jaoks

suur lisakoormus. 2023. aastal oli meil 7-le ametikohale avalik konkurss ning 12 sihtotsingut, kus

töötaja leidis juht või tema tiim ehk personaliosakonna eksperdile polnud lisakoormust. Kuna HäKis

on värbamiskoormus madal, siis meil pole töötajat, kes tegeleks ainult värbamisega – meie eksperdil

on kuus ettenähtud 16 töötundi värbamistegevusteks, kuid jaanuarikuu grupiga on

värbamistegevuste hinnanguline maht vähemalt 201 tundi. Võrdlusena TKPÕga: värbamisega ja

õppekorraldusega tegelesid personalijuht ja kaks personaliosakonna eksperti, kelle töölauale

kuuluvad teised tööülesanded. Nimelt on TKPÕ tööplaaniväline tegevus ning on olnud võimalik,

sest meie personaliosakond on nõus tegema lühiajaliselt tasustamata ületunde missioonitundest. Ehk

pärast TKPÕ-d ei vabane personaliosakonnas ajaline ressurss, vaid inimesed saavad teha

normaalkoormusega tööplaanis ettenähtud tööd. Eelnevatesse TKPÕ õppegruppidesse värbamise l

palus Häirekeskus lisaks kõigi oma töötajate abi. See tähendab, et töötajatel paluti otsida ja leida

oma tutvusrindkonnast võimalikke kandidaate, kes sobiksid päästekorraldajateks. Samuti

kaardistasime oma vabatahtlike seast inimesi, kelles nägime potentsiaali ning tegime neile

pakkumise. Oluline on märkida, et ajaaken, mil tuli otsus õppegrupi avamisest ja alustamisest oli

võrdlemisi lühike, mille tõttu ei olnud majanduslikult mõistlik värbamiskampaaniaga alustada.

Antud lähenemised ei ole hetkel enam jätkusuutlikud ning ei anna Häirekeskusele ka erilis i

valikuvõimalusi, et leida kõige sobivamad inimesed, keda õppesse suunata.

6 Sama soovituse andis Tartu Ülikoolis valminud uurimustöö soovitused Sisekaitseakadeemiale päästekorraldaja õppe

edendamiseks

25.04.2024 / versioon 2

6

Hetkel on meil piisav ajaaken, et viia läbi mõjus värbamiskampaania, mille jaoks on vajalik ressurss

ja rahastus. Näiteks SKA edukad värbamiskampaaniad on olnud need, kus HäKi

kommunikatsiooniekspert on abistanud (sotsiaal)meedia kajastusega. Selleks, et ilmuks üks

meedialugu kulub minimaalselt tööaega 4 h, aga oleneb ajakirjanikust ja kõneisikust. Ühe

sotsiaalmeedia postituse peale kulub minimaalselt 2 h, aga mida rohkem visuaale (mis teeb postituse

levitavaks), seda rohkem tööaega kulub. Samuti pole HäKil eraldi ettenähtud värbamisele mõeldud

reklaamiraha, mis on hädavajalik sihtrühmani jõudmiseks. Hoidmaks kokku värbamiskulude lt

näeme võimalust, kui ministeerium ja akadeemia tulevad projektipõhiselt appi – näiteks

ministeerium saadab appi ühe personalitöötaja ja akadeemia aitab turunduskommunikatsiooniga.

Seljuhul ei ole HäK-ile vajalik täiendavat tööjõuressursi kulu 15 655 eurot ning saame vähendada

ka värbamiskampaaniale kuluvat 5 000 euroni ehk kokkuhoid 2024. aastal oleks 20 655 eurot.

Järgmistesse aastatesse kokkuhoid ei kandu.

 Projektijuhi tasu. Tegemist on sisuliselt mahuka ja Häirekeskuse jaoks väga olulise muudatuse

elluviimisega. Selleks, et tagada asutuse jaoks kõigi oluliste aspektide silmas pidamine ja

seisukohtade esitame on vajalik, et Häirekeskuse poolt veaks projekti üks inimene. Projektijuht

omab asutuse ülest vaadet ning kogu projekti puudutatav info on koondatud. Seeläbi saavutame

efektiivse koostöö akadeemiaga ning anname omaltpoolt maksimaalse panuse muudatuse

õnnestumisse. Lisaks omab projektijuht kogemusi ja teadmisi seoses päästekorraldaja tööga ning

on see läbi Sisekaitseakadeemiale tugev koostööpartner.

 HäK on teinud aastate jooksul ümberkorraldusi nii töökorralduses kui ka rahade kasutamises.

Praeguseks on kokkuhoiukohad ammendunud. Meie palgafond on kasvanud aeglaselt,

majanduskulud seisnud paigal ning samal ajal peame sammu inflatsiooniga. Hetkel meil on küll

olemas täitmata päästekorraldajate ametikohtade palgafond, kuid nende vahendite abil olema

saanud katta järgnevad kulud, milleks eraldi rahastust ei ole eraldatud:

o senised praktikajuhendajate tasud. Juhendamistasudeks pole HäK eraldi rahastust saanud.

Aastatel 2018-2023 oleme pidanud juhendama keskmiselt 12 õppurit aastas ning

juhendajatele juhendamistasu maksmiseks on võetud kasutusele päästekorraldajate

vakantsete kohtade palgafond.

o IT valdkonna juhi ja kolme ekspertide töötasu. Häirekeskuse IT valdkonnas on täna IT

valdkonna juht, tehniline ekspert, 3 tooteomanikku (kellest 1 on LHP) ja 2 teenusehaldur it,

kokku 7 töötajat (1 LHP). Seitsmest kolm on Häirekeskuse pikaajalised töötajad ehk nende

palgaraha on eelarves olemasolevate vahenditena arvestatud, kuid viimase aasta jooksul on

valdkonda juurde tulnud neli inimest, kellele palgaraha me varem küsinud ei ole ning oleme

tööjõukulu katte leidnud Häirekeskuse eelarvest kasutades vakantsete PK-de palgafond i.

15.04.2024 esitasime ka LVK, et IT valdkonna palgafondiks saada lisarahastus. Ilma

25.04.2024 / versioon 2

7

lisarahastuseta tuleb HäK-il loobuda valdkonna juhist ja kolmest eksperdist, mille

tulemusena ei ole võimalik täita meile pandud vastutust viia ellu rahastuse saanud projekt

„Uue põlvkonna hädaabiteadete menetlemise infosüsteemi arendamine (HKSOS)“. Lisaks

on Häirekeskusel kohustus täita ligipääsetavuse direktiiv aastateks 2025 ja 2027, mis ei ole

samuti võimalik, kui peame eelmainitus töötajatest loobuma.

o Vabatahtlike koordinaatori ja töötajakogemuse eksperdi töötasu. Vabatahtlike koordinaator i

vajadus tuleneb STAK-i alameetmest „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“ ning tema

ülesanne on juhtida kõiki vabatahtlikega seotud protsesse, mh tagada nende valmiso lek

kriisideks. Töötajakogemuse eksperdi vajadus tuleneb STAK-i alameetmest „Tark ja

innovaatiline siseturvalisus“ ning ülesandeks on tagada hea töökeskkond ning vedada eest

töötajate vaimse ja füüsilise tervise edendamist ning töötajate tunnustamist, samuti on tema

töölaual seadusest tulenevate tööohutus- ja tervishoiu alaste ülesannete täitmine. Oleme

esitanud 15.04.2024 LVK, et nende palgafondiks saada lisarahastus, kuid hetkel tuleb nende

palgafond PK-de vakantsete kohtade arvelt. Ilma lisarahastuseta ja võttes ära PK-de

vakantsete kohtade palgafondi peame mõlemad ametikohad koondama 2024. juulist ning

ümber korraldama personaliosakonna töö, mis toob kaasa veel täiendavate tegevuste

lõpetamise organisatsioonikultuuri edendamise näol.

o Suvel teenistusse asuvate SKA lõpetanute töötasu.

Üleminek ametkondlikule suunamisele ja sellega koos päästekorraldaja õppe ümberkorraldamine on

Häirekeskuse jaoks väga olulise kaaluga, aga ka väga aja- ja ressursimahukas. Näeme seeläbi võimalus t

tööjõuvajaduse leevendamiseks ja inimeste hoidmiseks ja iga külgseks toetamiseks, mille olulisust kinnitab

ka kantsleri fookused 2024. aastaks. Vastasel juhul võib realiseeruda OSKA poolt läbi viidud uuringus

kajastuv prognoos, et eri põhjustel jääb Häirekeskusel aastase uue tööjõu vajadusest kutseõppe lõpetajatega

katmata 50% (10 ametkohta)7.

Lisavajaduse ristkasutuse võimalus: Ristkasutuse võimalust ei ole.

Varasemate aastate rahastus(ed), sh asutusesisesed muudatused: Varasemalt ei ole SKA õppesse

lisarahastust küsitud, samas on HäK teinud asutuse siseseid muudatusi, et leida vahendid TKPÕ läbi

viimiseks.

Projektiga kaasnev tegevuskulude sääst: Säästu ei teki.

7 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA, „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: siseturvalisus ja õigus ,

Siseturvalisuse alavaldkond“

25.04.2024 / versioon 2

8

Projekti eeldatav rakenduskava 2025-2028

2024 2025 2026 2027

Kvartal I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

Etapp K K R R R R R R R R R R R R R

K- kavand, ettevalmistused, projekteerimine, hankedokumendi valmimine; P-pakkumine, hange; R- realiseerimine, tarne

Minimaalne aeg kuudes rahastamisotsusest tarneni: Projektijuht alustas 01.04.2024.

Värbamiskampaania ettevalmistamisega alustamine 01.09.2024 ja värbamistegevustega

01.10.2024. Jaanuar 2025 alustab Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis ametkondlikult suunatud

õppegrupp 12 õppuriga.

Seos strateegilise planeerimise tasanditega:

 STAK 2020 -2030 alameesmärgid:

4.2 Kiire ja asjatundlik abi; Eesmärk on, et ohtu sattumisel oleks abi kiire ja asjatundlik. Selleks

peame koolitama inimesed, et 112 kiirust tagada ning andma neile suurepärased oskused

asjatundlikku abi pakkumiseks.

4.5 Tark ja innovaatiline siseturvalisus; Eesmärk on, et asutustes töötaksid asjatundlikud,

võimekad ja pühendunud inimesed. Ühe olulise tegevussuunana on selle eesmärgi saavutamiseks

kirjeldatud siseturvalisuse valdkonna taseme- ja täiendusõppe võimaluste paindlikumaks

muutmine.

 RES-Siseturvalisus 2024 - 2027  Perioodi prioriteetne teema piisavas mahus õppekohtade,

kvaliteetse ja moodsa õppe võimalused.

 Kantsleri fookused aastaks 2024, kus on esimesel kohal meie inimesed, kus mainitud põhirõhuna

küll politsei ja nende järelkasv, kui selleks, et HäK ei jõuaks samasse olukorda, tuleb meil

lahendusi asuda otsima kohe.

 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 alaeesmärgid:

o Strateegiline eesmärk 2: Üks osa strateegilisest eesmärgist on mitmekesine õpikeskkond ja

õppijast lähtuv õpe;

o Strateegiline eesmärk 3: õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele;

Kontaktisikud:

SIM Häli Allas 5470 0124; [email protected] HäK Heleriin Teder 5330 1376; [email protected]

HäK Teele Kants 5374 6226; [email protected]

SKA Ülle Mäe 5568 4009; [email protected]