Eesti Energia korralise üldkoosoleku protokoll

Eesti Energia aastaaruanne 2023 1

Sisukord

2023. aastaaruanne

Juhatame teed puhtama tuleviku suunas

Eesti Energia aastaaruanne 2023 2

Sisukord

Sisukord Tegevusaruanne Juhatuse esimehe pöördumine ..............................................3 Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad ................................... 7 Enefit on uus energia! .............................................................9 Tegevuskeskkond ................................................................... 12 Kontserni 2023. aasta sündmused ...................................... 19

Klienditeenused ........................................................................20 Elektrivõrk ..................................................................................23 Taastuvenergia tootmine ja areng ..........................................26 Juhitav elektritootmine ja keemiatööstus .............................30

Ühise meeskonnana liigume roheteekonnal ......................34 Teadus- ja arenduskoostöö ..................................................40 Läbipaistvad juhtimisotsused ...............................................43 Riskijuhtimine ..........................................................................52 Majandustulemused ..............................................................57

Müügitulu ja EBITDA .................................................................58 Elekter ........................................................................................59 Võrguteenus ..............................................................................62 Vedelkütused ............................................................................65 Gaas ...........................................................................................67 Muud tooted ja teenused ........................................................69

Rahavood ................................................................................70 Investeerimine ........................................................................72 Finantseerimine ......................................................................75 2024. aasta väljavaade .........................................................79

Jätkusuutlikkuse aruanne

Konsolideeritud raamatupidamise aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne ...........................................99 Konsolideeritud koondkasumiaruanne .............................. 100 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne ...........................101 Konsolideeritud rahavoogude aruanne .............................103 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .............. 105 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ... 106

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ................................... 202 Kahjumi katmise ettepanek ............................................... 206 Juhatuse liikmete allkirjad 2023. majandusaasta aruandele ..............................................................................207 Sõnastik ............................................................................... 208 Investori informatsioon ....................................................... 209

2023 MÜÜGITULU

1,9 mlrd € NORMALISEERITUD EBITDA

483 mln € INVESTEERINGUD

779 mln € TÖÖTAJATE KESKMINE ARV

5268

Eesti Energia aastaaruanne 2023 3

Sisukord

Hea lugeja!

2023. aasta tõi energiavaldkonda murrangulised muutused. Kui veel 2022. aasta detsembris küündisid Baltikumi keskmised elektrihinnad maagaasi hinnakriisi tõttu üle 250 €/MWh, siis uus aasta algas ulatusliku hinnalangusega ja jaanuarikuu kesk- mised elektrihinnad langesid Baltikumis ja Poolas 100€/MWh lähedale. Ka järgnenud kuud ei toonud enam märkimisväärseid hinnahüppeid.

Teisalt tõi stabiliseerunud energiaturg kaasa uusi katsumusi. Paljud tarbijad, kes olid energiakriisi ajal otsustanud hinnakind- luse huvides sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu, olid nüüd rahulolematud, kuna olid end sidunud pikemaks ajaks kallima hinnaga, kui sel hetkel pakuti börsil. Lisaks vajasid kliendid

stabiliseerunud energiaturul nõustamist endale sobivaima energialahenduse valimisel.

Eesti elektriturul lisas keerukust ka riiklikult reguleeritud hinna- ga loodud universaalteenus. 2022. aasta viimasel kolmel kuul kaitses universaalteenus kliente kõrgete elektrihindade eest, ent juba jaanuaris 2023, mil energiaturg stabiliseerus, osu- tus see turu kõige kallimaks elektripaketiks. Seetõttu tegime ulatuslikke pingutusi, et harida tarbijaid elektripaketi valiku teemal ja juhatada nad soodsamate, turupõhiste pakettide juurde. Tippajal kasutas riiklikku universaalteenust üle 230 000 Eesti Energia kliendi. 2023. aasta lõpuks suutsime soodsamale lahendusele juhatada üle 185 000 kliendi.

Oleme Eesti Energia grupis roheteekonnal puhtama tuleviku poole. Esiteks, kasvatame Läänemere piirkonnas taastuvenergia tootmist ja teeme puhta energia seeläbi inimestele kättesaadavaks. Selleks vajame ka tänapäevast ja töökindlat elektrivõrku. Teiseks, aitame oma klientidel kõikjal üle Baltikumi, Soome ja Poola muutuda säästlikumaks läbi targalt juhitud lahenduste, nagu elektriauto laadija, kodune päikesepark või salvestuslahendus. Kolmandaks, oleme muutmas meie põlevkivil põhinevat õlitööstust tõhusaks ringmajandusele tuginevaks keemiatööstuseks. Kõigest viimase kolme aasta jooksul oleme nende muutuste elluviimiseks investeerinud üle 1,5 miljardi euro.

4

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Huvi salvestuslahenduste vastu kasvas hüppeliselt

Kevadised ja suvised päikeselised ja tuulised ilmad tõid tänu taastuvenergia toodangu kasvule ning madalamale tarbimise- le veelgi täiendavat hinnaleevendust tarbijatele, kes sõltu- vad börsihindadest. Teisalt tekitasid pikemad nullilähedaste elektrihindadega perioodid muret elektritootjates, sealhul- gas mikrotootjates: selliste hindade korral väheneb nende tulu turule müüdud elektri eest ning pikeneb näiteks koduse päikesepargi tasuvusaeg. Seda olukorda leevendab elekt- ri salvestamine. Üha volatiilsemate elektrihindadega koos kasvas klientide huvi salvestusvõimaluste vastu 2023. aastal hüppeliselt.

Hoolimata volatiilsetest elektrihindadest ehitasime oma klientidele aasta jooksul valmis rekordilised 850 päikeseparki koguvõimsusega 25 MW. Kokku on Eesti Energia oma klien- tidele rajanud alates 2019. aastast 2500 päikeseparki kogu- võimsusega 50 MW.

Mikrotootjate toetamiseks ja võrguteenuse kvaliteedi paran- damiseks investeeris grupi võrguettevõte Elektrilevi 2023. aastal 168 miljonit eurot elektrivõrguga liitumisse ja töö- kindluse kasvatamisse. Aasta lõpuks oli Elektrilevi võrguga liitunud ligikaudu 21 000 elektritootjat, kelle koguvõimsus on 830 MW. Aasta jooksul lisandus Elektrilevi võrku 5363 tootjat koguvõimsusega 223 MW, mis on kõigi aegade rekord. Kõik need tootjad annavad ulatusliku panuse riigi taastuvenergia eesmärgi täitmisse, elektrisüsteemi toimimisse ning varus- tuskindluse tagamisse, sest kohapeal toodetud ja tarbitud elekter vähendab tipukoormust ja elektrikadusid võrgus.

Kolmekordistame elektriautode avalike laadijate arvu

Peale koduste päikese- ja salvestuslahenduste pakkumise aitame oma klientidel liikuda rohelisema tuleviku poole ka transpordi vallas. Kuna 2023. aastal müüdi Baltikumis ja Poolas rekordarv elektriautosid, siis suurenes ka Enefit Volti elektriauto laadimislahenduste olulisus. Et pidada plahvatuslikult kasvava turuga sammu, alustasime Enefiti avaliku laadimisvõrgu uuen- damist ja laiendamist. Suvel vahetasime 38 vana põlvkonna laadijat välja uute kiirlaadijate vastu, et pakkuda klientidele kiiremat ja kaasaegsemat laadimisvõimalust kõikjal üle Eesti.

2023. aastal sõlmisime kogu Baltikumis ja Poolas mahukaid le- pinguid, mis võimaldavad meil avalikku laadimisvõrku mitu kor- da kasvatada ning anda klientidele laadimisvõimalus populaar- setes ja mugavates asukohtades. Selleks alustasime koostööd tuntud jaekaubanduskettidega Tauron Poolas, Norfa Leedus, Top Lätis ning Rimi ja Selver Eestis. Tööd avaliku laadimisvõrgu uuendamise ja laiendamisega jätkame ka 2024. aastal. Kokku plaanime selle aastaga Baltikumis ja Poolas kasvatada avaliku laadimispunktide arvu kolm korda 750 laadijani.

Lisaks avalikule laadimisvõrgule võimaldame üha rohkematel klientidel laadida oma elektriautot targalt kodus ja töö juures.

5

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2023. aastal kasvatasime tarka laadimist ehk elektri börsihinda jälgida võimaldavate laadijate müüki aasta varasemaga võrrel- des 220%. Samuti sõlmisime esimese partnerlepingu automüü- jaga, et pakkuda elektriauto laadijaid juba autoostu protsessi osana. Kõige selle tulemusel on Enefit Volt nüüd juba rohkem kui 500 elektriauto omaniku koduse targa laadimise partner.

Toodetud elektrist pea pool oli taastuvelekter

Kiire, taskukohase ja energiasõltumatust tagava rohepöörde võti on taastuvenergial põhinev elektrifitseerimine. Eesmärgi täitmiseks vajame elektriturul senisest tunduvalt suuremas mahus taastuvenergiat. Sellega tegeleb grupi tütarettevõte Enefit Green, kel oli 2023. aasta lõpus ehitusel kuus tuuleparki Soomes, Eestis ja Leedus (koguvõimsusega 612 MW) ning neli päikeseelektrijaama Eestis, Lätis ja Poolas (koguvõimsusega 97 MW).

Eestis valmis Enefit Greenil 2023. aastal märgilise sammuna Baltikumi esimene tuule- ja päikeseenergia hübriidpark. See Ida-Virumaal Purtses asuv hübriidpark oli ühtlasi esimene Ees- tisse rajatud tuulepark üle kümne aasta. 21 MW tuuleparki ja 32 MW päikeseparki sisaldav hübriidpark kasutab võrku ühen- dumisel samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Nii kasutatak- se nappi võrguressurssi tõhusamalt.

Enefit Greenil valmis ka Estonia kaevanduse tööstusterritooriu- mil aheraine tarindil asuv päikeseelektrijaam (3 MW) ja alustati Baltikumi võimsaima taastuvenergia tootmisala rajamist, pan- nes nurgakivi Sopi-Tootsi tootmisalale Pärnumaal. Seal 2025. aasta alguses valmiva tuule- ja päikesepargi prognoositav

6

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

toodang on kokku 750 GWh, mis katab ligikaudu kümnendiku kogu Eesti aastasest elektritarbimisest.

2023. aasta lõpus oli Enefit Greenil 419 MW ulatuses tegut- sevaid tuuleparke Baltikumis ning 75 MW jagu tegutsevaid päikeseparke Eestis ja Poolas. Osaliselt tänu sellele suurenes sel aastal Eesti Energia grupi taastuvenergia toodangu osakaal elektritoodangus 45 protsendini. Aasta varem, energiakriisi tingimustes oli taastuvenergia osakaal olnud 23 protsenti.

Teine oluline taastuvenergia osakaalu kasvu mõjutaja on mitte- taastuva elektritoodangu vähenemine. Kui grupi taastuvenergia toodang suurenes 2023. aastal varasema aastaga võrreldes 12 protsenti, siis mittetaastuvatest allikatest toodetud elektri- toodang vähenes samal perioodil 59 protsenti. Toodangu kaha- nemise tingis eelkõige CO2-kvoodi kõrge hind ja elektri mada- lad turuhinnad, mille tõttu ei pääsenud põlevkivielektr ijaamad suuremal osal ajast oma kõrge tootmishinnaga turule. See aga põhjustas olukorra, kus vanemad põlevkiviplokid ei suuda katta turult teenitava rahaga enda püsikulusid. Varustuskindluse tagamiseks ja vanade põlevkiviplokkide reservis hoidmiseks kulub grupi tütarettevõttel Enefit Poweril aastas mitukümmend miljonit eurot.

Põlevkiviplokkide konkurentsivõime vähenemise tõttu olime sunnitud ka nende elektrijaamade väärtuse alla hindama. Olenemata 2023. aasta headest äritulemustest tõi 628 miljoni eurone põlevkivi tarbivate elektrijaamade, sh Auvere elektrijaa- ma allahindlus grupile kokkuvõttes 376 miljoni eurose normali- seeritud puhaskahjumi.

Turg vajab uusi juhitavaid elektrijaamu ja energiasalvesteid

Samas nägime 2023. aasta lõpus, et juhitavaid elektrijaamu on meil hädasti vaja. Juhitamatu taastuvenergia kasv ehk tuule- ja päikeseparkide lisandumine suurendab elektrihinna volatiilsust. See tähendab, et taastuvenergia lisandumine aitab küll kõige paremini keskmist elektrihinda alla tuua, kuid seejuures esineb üha rohkem tunde, kus turuhind on kas väga madal või väga kõrge. Selle olukorra lahendamiseks vajame elektrisüsteemi rohkem salvestusvõimsust ja juhitavat tootmist.

Juhitavate tootmisvõimsuste puhul panustame Eesti Energia grupis nii salvestusse kui ka uute ja väikese CO2 jalajäljega tootmisüksuste rajamisse. Elektrihinna tasakaalustamise kõrval võimaldavad need osaleda süsteemiteenuste turul, mis muutub eriti vajalikuks pärast Baltikumi elektrisüsteemi lahtiühendamist Venemaa võrgust 2025. aasta alguses.

2023. aastal alustasime selleks Eestis esimese suursalvesti hankimist, mis vastab umbes 75 000 majapidamise 2 tunni tarbimisele. See on pilootprojekt, et veenduda salvesti sobilik- kuses nii Eestisse kui ka meie teistele koduturgudele.

Aasta lõpus hakkasime tegema ettevalmistusi selleks, et rajada Eestisse tulevikus väikese CO2 jalajäljega gaasi-vesiniku koos- tootmisjaam, mille planeering näeb tulevikus peale Eestit läbiva vesinikutoru valmimist ette sajaprotsendilist vesinikukasutust. Uus kiirelt reageeriv elektrijaam aitaks kaasa sagedusturgude arengule, varustuskindluse tagamisele ning elektripakkumise tiputarbimise katmisele ajal. Samuti pakuks jaam turule elektrit siis, kui taastuvenergia toodangust ei piisa, st kui tuul ei puhu

ja päike ei paista. Nii aitaks jaam tasandada ka Baltikumi elektri tipuhindu ja alandaks selle keskmist turuhinda.

Keemiatööstuse arendamine aitab jäätmeprobleemi lahendada Kui elektritootmises liigume puhta taastuvenergia, energia salvestamise ja vesinikuvõimekusega juhitavate elektrijaamade poole, siis üha säästlikumaks muutume ka põlevkivi väärinda- misel, liikudes järk-järgult ringmajandusel põhineva keemia- tööstuse poole. 2023. aastal võtsime vedelkütuste tootmisel põlevkivi kõrval tööstuslikus mahus kasutusele ka rehvihakke. See võimaldab meil samal ajal vähendada põlevkivi kasuta- mist ja lahendada vanarehvide jäätmeprobleemi. 2024. aastal plaanime peale rehvide võtta kasutusele ka taaskasutamatud plastijäätmed.

Veel aitab põlevkivitööstusel kestlikumaks muutuda Auvere tööstuskompleksi planeeritav plastikeemia tehas, mille põ- hiprojekteerimist alustasime 2023. aasta detsembris. See tehas võimaldaks Eesti Energial plastikeemiaks väärindada osa vedelkütuste toodangust, mida praegu turustatakse bensiinina. Erinevalt kütusest saame plastikeemia tootmisel sulgeda süsi- niku tootesse ilma, et see paiskuks tarbimisel atmosfääri.

Lõppenud aasta näitas, et kuigi energiakriis on möödas, pakub muutlik turg meile uusi ülesandeid, mida lahendada. Eesti Ener- gia liigub endiselt rohelisema, tõhusama ja targema tuleviku poole, tagades ühtlasi, et ületame meie ees seisvad katsumu- sed oma klientide jaoks kõige kasulikumal moel.

Andrus Durejko, Juhatuse esimees

7

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad

8

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2023 2022

Elektrienergia müük GWh 10 236 10 537

Võrguteenuse müük GWh 6 475 6 708

Vedelkütuste müük tuh t 468 405

Töötajate keskmine arv in. 5 268 4 833

Elektrienergia toodang GWh 3 614 6 260

Vedelkütuste toodang tuh t 475 424

Soojusenergia toodang GWh 1 182 1 186

Müügitulu mln € 1 905,5 2 218,2

Kulumieelne ärikasum (EBITDA) mln € 436,7 420,4

Normaliseeritud* EBITDA mln € 483,1 333,0

Puhaskasum/(-kahjum) mln € -422,1 215,7

Normaliseeritud* puhaskasum/(-kahjum) mln € -375,7 128,3

sh põhivara allahindlused** mln € -632,3 -2,7

Investeeringud mln € 779,3 445,2

Äritegevuse rahavood mln € 13,9 508,8

Põhivara mln € 3 681 3 970

Omakapital mln € 2 060 3 120

Netovõlg mln € 1 495 774

Netovõlg / EBITDA korda 3,4 1,8

EBITDA marginaal % 22,9 19,0

* Normaliseeritud kasumist on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju ** 2023. aasta sisaldab põlevkivi tarbivate elektrijaamade varade allahindlust summas 628 mln €

9

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Enefit on uus energia!

10

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kui meie ettevõte 1939. aastal loodi, oli eesmärk varustada kogu Eesti elektriga. Seda teeme ka nüüdsel ajal, aga nüüd pa- kume veel palju rohkemat: soojust ja gaasi ning isegi vesinikku. Samuti pakume kodust elektritootmist ja salvestamist, sõidu- kite laadimist ja energiakasutuse nutikat juhtimist. Toodame energiat puhtamalt ja mitmekesiselt: tuulest, päikesest ja isegi jäätmetest. Tegutseme palju laiemalt kui üksnes Eestis.

Muutumas on ka meie nimi, sest Eesti Energia jääb meile kitsaks. Me tegutseme peale Eesti ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes ning plaanime veelgi kasvada. Kui kanname kõigis riiki- des kliendi silmis sama nime Enefit, on see kõigile arusaadavam ja ka kulutõhusam. Aga veel olulisem: uus nimi väljendab kogu arengut ja muutust, mida teeme praegu Enefitis läbi.

Miks on vaja muutuda?

Maailm on muutunud, vanamoodi enam ei saa. Planeet peab jääma terveks, aga kasutamiseks peab jaguma taskukohast energiat. Otsime teed kindla ja puhta ehk kestlikku tuleviku- energeetika juurde.

Selle otsingu nimi on roheteekond. Ja meie Enefitis oleme selle roheteekonna teejuhid. Liigume aina jätkusuutlikumate lahen- duste ja tootmise suunas. Samas oleme sel teekonnal tasakaa- lukad: muudame küll roheenergia inimestele kättesaadavaks, kuid peame silmas ka seda, et meie varustuskindlus oleks alati tagatud.

Juhindume roheteekonnal kolmest märksõnast:

Kliendikesksus. Me kuulame ja saame aru, mida inime- sed tahavad. Nii oleme kindlad, et pakume lahendusi, mida maailm ka päriselt vajab.  Uuendusmeelsus. Kasutame oma nutikust, teadmisi ja kogemusi, et mõelda välja kasulikumaid lahendusi ja muuta energiamaailm klientide jaoks lihtsamaks. Tõhusus. Teeme asju sujuvamalt ning lihtsamini, hoiame kokku närve, raha ja aega. Keskendume tulemusele.

Nii loomegi uut energiat ja juhime koos maailma puhtamasse tulevikku!

Igal meie kontserni ettevõttel on roheteekonnal oma selge roll kindlama ja puhtama tuleviku loomisel.  

Puhas energia kõigile

Enefit Green on meie roheteekonna nähtavaim verstapost, sest meie päikese- ja tuulepargid paistavad kaugele. Piirkonna suurima taastuvenergia pakkujana teeme puhta energia kätte- saadavaks kõigile. Enefitis oleme

roheteekonna teejuhid

11

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Tõhus muutus

Enefit Power tähendab muutust ja tõhusust. Põlevkivist elekt- ritootmise asemel väärindame selle targemalt ning keskkon- nasäästlikumalt kemikaaliks. Lisaks muudame tulevikus plasti tooraineks ka puidu-, plasti- ja rehvijäätmed. Rajatava keemia- tööstusega muudame ka CO2 uueks tooraineks. Oleme oma piirkonna ringmajanduse vedur ja Eesti varustuskindluse tagaja. 

Nutikad tööstuslahendused

Enefit Solutions on ettevõte, kes varustab roheteekonda reaalse tehnoloogiaga. Ehitame seadmeid energia- ja keemia- tööstusele ning hooldame tänapäevast tehnikat. Oleme insene- rikunsti oskusteabe hoidjad ja puhta energeetika meistrid, keda hinnatakse kogu maailmas.   Inimeste jaoks

Kliendiettevõtte Enefiti roll roheteekonnal on pakkuda klienti- dele nutikaid energialahendusi, millega nad saavad vähendada oma keskkonnajalajälge ja energiakulusid. Pakume kodudele ja ettevõtetele moodsaid energialahendusi: elektri- ja gaasipaket- te, ise elektri tootmise ja salvestamise võimalusi, küttelahendu- si, kiire interneti valmidust, kindlustust ning elektritöid. Arenda- me suurimat elektriautode laadimise võrku Baltikumis ja Poolas ning pakume tarka laadimist kodus ja tööl. Näitame iga päev, et Enefit on palju rohkem kui elektritootja. 

Meie suurim väärtus roheteekonnal edu saavutamiseks on meie inimesed: lahedad, targad ja pühendunud inimesed, kes liiguvad roheteekonnal. Meilt leiab töötaja inspireeriva eesmärgi, erialase arengu, toetava ja paindliku keskkonna ning väärika tasu. 

12

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Tegevuskeskkond

13

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Tegevuskeskkond Rahvusvahelise energiaettevõttena mõjutavad meie äri peamiselt elektri, kütteõli, heitmekvootide ja gaasi hinnad, konkurents energia- ja klienditurgudel, energeetikasektori regulatsioonid ning uute tehnoloogiate areng.

2023. aastal ilmnesid turuhindades järgmised meie äri oluliselt mõjutavad suundumused (võrreldes eelmise aastaga): • Elektrihinnad langesid, tingituna maagaasi madalast hinnast ning suurenenud taastuvenergia toodangust.

• Esimesel poolaastal jätkasid heitmekvootide hinnad rekordkõrgel tasemel tulenevalt laialdasest kivisöe- jaamade kasutusest elektri tootmisel. Aasta lõpuks langesid hinnad viimase 14 kuu madalaimale tasemele.

• Naftatoodete maailmaturu hinnad langesid ligi 20% tulenevalt globaalsest majanduse jahenemisest.

• Gaasihinnad langesid viimase kahe aasta madalaimale tasemele tulenevalt muutustest tarneahelates ning ajalooliselt suurtest maagaasi varudest Euroopas.

Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektri tootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, ja elektri müüjad, kes ostavad börsilt elektrit, et seda lõpptarbijatele edasi müüa. Enim mõjutavad meie tegevust Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome elektrihinnad, kuna nendes riikides me nii too- dame kui ka müüme elektrit.

Eesti ja naaberriikide elektriturud on ülekandekaablitega tihe- dalt ühendatud. Seetõttu mõjutavad elektritootmist ja -hindu ka

Allikad: ENTSO-E, Nord Pool

Norra

Tootmine Tarbimine Keskmine hind

152,4 TWh 134,5 TWh 53,4 €/MWh (-54,4%) Soome

Tootmine Tarbimine Keskmine hind

74,2 TWh 79,8 TWh 56,5 €/MWh (-63,3%)

Rootsi Tootmine Tarbimine Keskmine hind

155,5 TWh 130,6 TWh 49,1 €/MWh (-51,1%)

Taani Tootmine Tarbimine Keskmine hind

32,7 TWh 34,5 TWh 84,0 €/MWh (-60,8%)

Eesti Tootmine Tarbimine Keskmine hind

4,6 TWh 8,1 TWh 90,8 €/MWh (-52,9%)

Läti Tootmine Tarbimine Keskmine hind

5,7 TWh 6,5 TWh 93,9 €/MWh (-58,6%)

Leedu Tootmine Tarbimine Keskmine hind

5,5 TWh 11,7 TWh 94,4 €/MWh (-59,0%)

Poola Tootmine Tarbimine Keskmine hind

162,7 TWh 166,1 TWh 111,3 €/MWh (-32,3%)

Keskmised elektrihinnad meie koduturgudel langesid võrreldes eelmise aastaga

14

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

mitmed tegurid väljaspool meie koduturge, näiteks nii veetase Norra hüdroreservuaarides kui ka piirkonna tuuleolud.

Baltimaade elektrihindasid mõjutasid madalad maagaasi hinnad ning taastuv- energia toodangu maht

Eesti ja lähiriikide elektrihindu mõjutasid 2023. aastal elekt- ri nõudluse kahanemine, maagaasi madal turuhind, Soome Olkiluoto 3 tuumajaama toodang ning ilmastikuga seotud tegurid. Esimesel poolaastal toodeti tulenevalt ilmastikuoludest tava pärasest rohkem elektrit tuuleparkides ning hüdroelektri- jaamades. Selle tõttu oli esimese poolaasta keskmine elektri hind Balti riikides 90 €/MWh tasemel. Teisel poolaastal toimus koduturgudel ja lähiriikides olulises mahus elektrijaamade hool- dustöid. 2023. aasta neljas kvartal oli tavapärasest külmem, mille tõttu nõudlus elektri vastu kasvas, kui samal ajal toodang taastuvallikatest vähenes. Nende tegurite tõttu kasvas keskmi- ne elektri hind Balti riikides 96 €/MWh tasemele.

2023. aastal oli maagaasi keskmine hind 40,1 €/MWh (-96,0 €/ MWh, -70,5% võrreldes 2022. aastaga). 2023. aasta esimesel poolaastal mõjutasid maagaasi hinda peamiselt soojemad ning tuulisemad ilmad võrreldes tavapärasega, mistõttu oli nõudlus maagaasi vastu madalam ning rohkem oli võimalik toota tuule- energiat.

2023. aasta teise poolaasta algul kasvas maagaasi hind võr- reldes esimese poolaastaga marginaalselt. Selle peamiseks põhjuseks olid III kvartalis LNG tootmisega seotud faktorid Austraalias, mis vähendasid globaalset LNG pakkumist 6% võr- ra. Lisaks suurenes LNG import Aasiasse – kui 2023. aasta esi-

0

100

200

300

400

500

600

Allikas: Nord Pool

20222021 2023

Koduturgude keskmised elektri turuhinnad kuude lõikes, €/MWh

Eesti Läti Leedu Poola Soome

2021 2022 2023 0 25 50 75 100 125 150 175 200 225 250 275

Allikas: Intercontinental Exchange

Maagaasi hind, €/MWh

15

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

meses pooles moodustas müük Aasiasse 21% kogu LNG müügist, siis kolmandas kvartalis moodustas see 35%. Kuigi LNG pakkumise vähenemine Euroopas survestas hindasid ülespoole, siis hoidis maagaasi hinda madalal tasemel asjaolu, et Euroopa gaasivarud olid ajalooliselt kõrgel tasemel. Teisel poolaastal mõjutas maagaasi hinda ka konflikt Lähis-Idas ning sellega kaasnev teadmatus.

Ülekandekaablite kaudu jõuab Baltimaadesse Põhjamaade hüdroenergia, mis on teistel viisidel toodetud elektrist oda- vam. 2023. aastal oli keskmine hüdroressursside tase 57,9% reservuaaride maksimaalsest mahutavuse tasemest, mis on 3,1% võrra kõrgem 2022. aasta keskmisest tasemest ning 3,9% võrra madalam ajaloolisest keskmisest.

CO2 heitmekvootide hinnad jätkasid ajalooliselt kõrgel tasemel

Heitmekvootide süsteemi eesmärk on vähendada CO2 heit- mete õhku paiskamist üle Euroopa. Selleks soovitakse suuna- ta energiatootjaid kasutama vähem saastavaid tooraineid ja investeerima efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse.

CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõ- letusel toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja CO2-mahukamate tootmisseadmete puhul. Samal ajal soodus- tab kõrgem CO2 heitmekvootide hind meie konkurentsivõimet taastuvenergia tootmisüksustes.

CO2 heitmekvootide keskmine hind 2023. aasta esimesel poo- laastal oli 89,4 €/t ehk 6,9% (+5,8 €/t) kõrgem kui 2022. aasta esimesel poolaastal. Esimesel poolaastal mõjutas CO2 heit- mekvootide hinda laialdane kivisöejaamade kasutus.

0

20

40

60

80

100

1 6 11 16 21 26 31 36 41 46 51 Nädalad

Allikas: Nord Pool

Põhjamaade hüdroressursside tase nädalate lõikes, % maksimumist

Ajalooline mediaan (20002022 2022. aasta 2023.aasta

20222021 2023 0 20 40 60 80 100 120

Allikas: Intercontinental Exchange

CO₂ heitmekvootide hinnad, €/t

16

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

CO2 heitmekvootide keskmine hind 2023. aasta teisel poolaas- tal oli 81,2 €/t ehk 2,8% (+2,2 €/t) kõrgem kui 2022. aasta teisel poolaastal. Teisel poolaastal mõjutasid CO2 heitmekvootide hinda peamiselt suuremad kaubeldavad kvootide kogused, tavapärasest soojemad ilmad ning suurenenud taastuvenergia toodangute prognoosid. Samuti on CO2 heitmekvootide hind tugevalt seotud maagaasi hindadega, mistõttu 2023. aasta detsembris langes heitmekvootide hind 72,4 €/t tasemele, mis on viimase 14 kuu madalaim. CO2 heitmekvootide keskmine hind oli 2023. aastal 85,3 €/t, kasvades 2022. aastaga võrrel- des 5% (+4,0 €/t).

Energiatootmise oluline näitaja Clean Dark Spread peegeldab elektritootja arvestuslikku kasumimarginaali, mis jääb alles pärast keskmisest elektri turuhinnast kütuse- ja CO2 heitmeku- lude mahaarvamist.

Eesti Energia Clean Dark Spread oli 2023. aastal -25,6 €/MWh (-97,8 €/MWh võrreldes 2022. aastaga). See tähendab, et CO2 ja põlevkivi kulu ületab elektrihinda turul, mistõttu ei ole põlev- kivist elektri tootmine kasumlik. Põlevkivi kulu hinnakomponent Clean Dark Spread’is suurenes 1,0 €/MWh võrreldes 2022. aastaga. CO2 ja põlevkivi kulu hinnakomponendi muutuse kom- bineeritud mõju oli +4,2 €/MWh.

Eesti Energia Clean Dark Spreadi seos Eesti elektrihinnaga, €/MWh

Allikas: Nord Pool, Eesti Energia

Eesti keskmine elektrihind Clean Dark Spread

-100

0

100

200

300

400

2021 2022 2023

17

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Naftatoodete maailmaturu hinnad langesid võrreldes eelmise aastaga

Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laial- daselt kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Kui toornafta ja kütteõli hind langeb, siis see on Eesti Energia jaoks negatiivse mõjuga, kuna see langetab meie põlevkiviõli müügihinda.

Brenti toornafta keskmine hind oli 2023. aasta esimesel poo- laastal 80,2 USD/bbl ehk 23,2% madalam (-24,3 USD/bbl) kui 2022. aasta esimesel poolaastal. Esimesel poolaastal mõjutasid vedelkütuste hindasid globaalse majanduse jahenemine ning sellest tingitud nõudluse vähenemine, inflatsiooni ohjeldami- seks tehtud intressimäärade tõstmised keskpankade poolt, OPEC+ otsus vähendada vedelkütuste tootmist ning Ameerika Ühendriikide naftavarude suurenemine.

Brenti toornafta keskmine hind oli 2023. aasta teisel poolaas- tal 84,2 USD/bbl ehk 9,6% madalam (-8,9 USD/bbl) kui 2022. aasta teisel poolaastal. Teisel poolaastal mõjutas vedelkütuste hinda peamiselt maailma toodangu vähenemine. Võrreldes vedelkütuste tootmisega kasvas 2023. aastal nõudlus vedelkü- tuste vastu hinnanguliselt 0,7 miljonit barrelit.

Brenti toornafta keskmine hind oli 2023. aastal 82,2 USD/bbl, kahanedes võrreldes 2022. aasta keskmise hinnaga -16,6 USD/ bbl (-16,8%). 1% väävlisisaldusega kütteõli turuhind liikus 2023. aastal samas suunas Brenti toornafta hinnaga. 1% väävlisisal- dusega kütteõli keskmine hind oli 2023. aastal 436,6 €/t ehk -19,4% (-105,4 €/t) madalam 2022. aasta keskmisest hinnast.

0 130 260 390 520 650 780 910

20222021 2023

€/t

0 20 40 60 80 100 120 140

USD/bbl

Vedelkütuste hinnad

Allikas: Platts

Brenti toornafta (USD/bbl) Kütteõli 1% (€/t)

Keskmine hind 2023 2022 2021

Brenti toornafta USD/bbl 82,2 98,9 70,9

Kütteõli 1% €/t 436,6 542,0 377,4

Euro vahetuskurss EUR/USD 1,05 1,05 1,18

18

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Regulatsioonid mõjutasid meie tegevust

Regulatiivsete mõjude osas olid meie jaoks 2023. aastal pea- misteks märksõnadeks universaalteenus, energia varustus- kindlus, keskkonnatasude muudatused ning võrgu töökindluse tagamiseks regulatsioonide tugi.

Universaalteenus kehtestati 2022. aasta lõpus Eesti elektri tar- bijate kaitseks kõrgete elektri hindade vastu. Juba 2023. aasta kevadel oli avalikkusel põhjust tõdeda, et väiketarbijate kait- seks juurutatud elektri universaalteenus oma eesmärki enam ei täida – tähelepanu pöördus hoopis sellele, kuidas kaitsta tarbijaid universaalteenuse eest. Elektri universaalteenuse lõpetamise eelnõu on Riigikogus kinnitamisel.

2023. aastal oli Balti riikide, sealhulgas Eesti jaoks kõrgendatud tähelepanu all energia varustuskindluse plaani hindamine ja analüüsimine. Energiakriis ja geopoliitilised pinged tõstatasid veelgi enam vajadust tegeleda Venemaa elektrivõrgust eralda- mise ja Mandri-Euroopa võrguga ühinemise arendusprojekti- dega. Sellegipoolest andis Eesti ja Soome vahelise Balticcon- nector’i gaasitoru lõhkumine 8. oktoobril mõista, et ainuüksi piiriülestele ühendustele tuginemine ei ole piisav ning peame kriitiliselt hindama oma taristu julgeolekut. Kuigi Balti riigid kavatsevad ennast Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendada juba 2025. aasta veebruaris, andis juhtunu siiski väärtuslikku sisendit Eleringi poolt kavandatava sagedusreservide turu ja võimaliku võimsusreservide turu regulatsioonide arengusse. Balticconnectori kahjustumine kinnitab tõdemust, et kriitilis- te vajaduste katmiseks on vajalik kodumaine elektritootmine. Sealhulgas on oluline valmistuda selleks, et võimalikud tahtli- kud või juhuslikud rikked mõjutaksid taristu terviklikku toimimist minimaalselt.

Lisaks võimalikele väliste ohtude analüüsimisele peab riik tegema selgeid plaane, kuidas tulla toime elektrisüsteemis toimuvate muu- tustega nagu tarbimise eeldatav kasv ja amortiseeruvad elektrijaa- mad. Eestil ei ole pikas perspektiivis võimalik toetuda ainult Enefit Poweri põlevkivi kasutavatele energiaplokkidele. Tulevikuvälja- vaadet arvesse võttes vajab Eesti uusi juhitavaid elektritootmise võimsuseid, et välistada olukord, kus turul tegutsevate juhitavate võimsuste tase langeb alla 1000 megavati. Kahtlemata on ka võrgu töökindluse tõstmine oluline eesmärk, mille poole liikuda. Samas amortiseeruvate alajaamade ja liinide seisukorra parandamine eel- dab võrdlemisi suuri investeeringuid lühikese ajaperioodi jooksul. Siinkohal on riigil oluline roll kujundada seadusandlus ja ärikesk- kond energeetika valdkonnas piisavalt atraktiivsemaks, et lahenda- da valdkonnapõhiseid võimalikke probleemikohti.

2023. aasta lõpus võttis valitsus plaani tõsta märgatavalt jäät- mete, vee ja välisõhu valdkonna saastetasu määrasid ehk kesk- konnatasusid. Uued keskkonnatasude määrad hakkavad kehtima 2024. aasta suvel ja see avaldab mõju ka Eesti Energia kontserni kulude suurenemisele. Juba praeguste elektri ja CO2 hindade juures on põlevkivijaamadel võrdlemisi vähe võimalusi turule pääsemiseks, kuid planeeritud keskkonna- ja kaevetasude tõus muudab põlevkivijaamade väljavaated veelgi keerulisemaks.

Lisaks tõi hilissügis ja talv endaga kaasa mitmeid arutelusid Eesti Energia kontserni kuuluva jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi võrgu töökindluse osas, kui ilmastikust tingitud elektrikatkestu- sed pälvisid meedias üha enam tähelepanu. Keerulistest ilmas- tikuoludest tingitud tõrked jaotusvõrgu töös panid mõistma, et oluline on suurendada elektrivõrkudesse tehtavaid investeerin- guid. Investeeringute mahu suurendamise ja võrgutasude tõusu olemuslik vastuolu on hetkel endiselt lahenduse ootel.

Enefit 280-2 õlitehase ehitusega seotu toodud leheküljel 32.

19

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni 2023. aasta sündmused

20

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Klienditeenused Aitasime klientidel minna universaalteenuselt üle soodsamatele elektripakettidele ja vähen- dasime rohkem kui 91 000 börsipaketikliendil marginaali

Oleme oma klientidele pikaajaline ja usaldusväärne energia- partner, pakkudes kvaliteetseid teenuseid ja mõistliku hin- naga elektrienergiat. Leidsime 2023. aastal hulga võimalusi teha neile taskukohasemaid pakkumisi.

2022. aasta lõpus rekordkõrgete elektrihindade leevenda- miseks loodud universaalteenus pakkus inimestele paari kuu jooksul mõnevõrra soodsamat elektrihinda, kuid turuhinnad langesid 2023. aasta esimeses kvartalis märgatavalt. Nii sai universaalteenusest hoopis kalleim variant turul.

Seadus ei võimaldanud meil kliente automaatselt odavama- le elektripaketile viia. Seepärast tegime märtsis ulatusliku kampaania ja laadisime soodsama pakkumise üles ligikaudu 170 000 kliendile, kellest 100 000 võttis pakkumise vastu. Kogu aasta jooksul jätkasime klientide teavitamist elekt- ripaketi mõistlikumatest valikutest. Aasta lõpuks olid 170 000 universaalteenuse klienti valinud soodsama paketi. Üle poole neist valisid fikseeritud hinnaga paketi, mis aitab elektriarvet planeerida.

Suvel viisime Eestis börsipaketi hinnastamise ühtsetele alus- tele, mis tähendas rohkem kui 91 000 kliendi jaoks marginaali vähendamist. Ühest küljest tegi hinna alandamise võimalikuks energiaturu stabiliseerumine, teisest küljest arendame pidevalt oma prognoosimudeleid, mis võimaldab meil samuti pakkuda elektrienergiat soodsamalt.

Teenustasu ühtlustamine puudutas ühtlasi umbes 11 000 börsipaketiklienti, kelle marginaal ja kuutasu ei kerkinud talve energiakriisi ajal. Nemad pidid arvestama teenustasu tõusuga. Sellest hoolimata jäid Eesti Energia pakutavad tingimused turu parimate sekka.

Häid uudiseid tuli ka Lätist, kus saavutasime 56% kasvu ja pakume nüüd elektrit 100 000 kodus. Oleme nii Lätis kui ka Leedus elektrimüügi mahult turul teisel kohal.

Hoogsalt laienev elektriautode laadimisvõrk võimaldab rohelisi ja muretuid kilomeetreid üle Baltikumi ja Poola

Enefit Volt panustab ulatuslikult transpordisektori elektrifitsee- rimisse ning toetab inimesi keskkonnasäästlikuma eluviisi va- limisel, pakkudes elektriauto omanikele terviklikku ja mugavat laadimiskogemust kodus, tööl ja teel. Täielikult rohelisel elektril põhinev võrk areneb pidevalt. See võimaldab kiiret ja ülikiiret laadimist just seal, kus elektriauto omanik seda enim vajab.

Enefit Volti mobiilirakendus sai värskendatud ilme

21

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Suvel vahetasime 38 Elmo laadijat välja uute, kiirlaadijate vastu. Töö jätkub 2024. aastal, kui uuendame võrku ning 2024. aasta jooksul saavad asenduse ka viimased 85 Elmo laadijat. Meil on Baltikumi suurim avalik elektriautode laa- dimise võrk, mida täiendame pidevalt uute laadimispunk- tidega. Sõlmisime aasta jooksul mitu suurt lepingut, mis võimaldavad meil avalike laadijate võrku mitmekordistada. Meile olulised ning klientidele tuntud lepingupartnerid on Poolas Tauron, Leedus Norfa, Lätis Top ning Eestis Rimi ja Selver.

Kasvatasime Eestis tarka laadimist võimaldavate laadijate müüki võrreldes 2022. aastaga 220% ja sõlmisime part- nerlepingu Nissan NNE-ga, et pakkuda elektriautolaadijaid autoostu protsessi osana. Oleme rohkem kui 500-le elekt- riauto omanikule koduse targa laadimislahenduse partner. Pakume võimalust laadija nii välja osta kui ka rentida. Üle poole 2023. aastal sõlmitud kodulaadijalepingutest olid rendilepingud: müüsime sel aastal renditeenust rohkem kui kahel eelmisel aastal kokku.

Tegime kodus laadimise klientidele lihtsamaks. Arvestades elektriturgude kasvavat volatiilsust, muutub üha olulisemaks tarbimise juhtimine neile tundidele, mil võrgus on rohkem taastuvenergiat ja elektrihind madalam. See toob elektriauto omanikule ligikaudu 50% säästu. Enefit Volt Home’i mobii- lirakenduses saab klient ise märkida, mis kellani saab auto laadida ja kui täis peab aku lõpuks olema. Nutikas rakendus teeb selle info põhjal kõige kasumlikumad laadimisotsused, laadides akut soodsaimatel tundidel.

Kliendid toodavad ise elektrit ja lisaks isikliku võidu saamisele stabiliseerivad riigi elektrisüsteemi

Kevad tõi päikesepaneelide omanikele ühest küljest hea toot- likkuse, kuid teisest küljest ka natuke mõru meelt, sest elektri päevased turuhinnad langesid sageli nulli lähedale või kohati isegi miinusesse. Nõustasime neid, kuidas hoida oma tarbimi- se katmiseks mõeldud päikesepark salvestuslahenduste abil tasuvana.

Tarbimisest üle jääva elektri võrku müümise asemel saab selle salvestada, et kasutada seda kallimate börsitundide ajal, sääs- tes nii tunduvalt oma elektriarvelt. Laiendasime salvestustee- nuste pakkumist üle Baltikumi.

Eesti Energia on roheteekonnal ning meiega on liitunud palju kliente Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, kes jagavad rohelist maailmavaadet. Kolmandik Eesti Energia klientidest kasutab vähemalt üht rohelist teenust või toodet.

22

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Meie ehitatud päikesepargid toodavad puhast energiat rohkem kui 2500 kliendile. Ehitasime 2023. aastal valmis 850 päike- separki koguvõimsusega 25 MW. Kokku oleme rajanud oma klientidele alates 2019. aastast 2500 päikeseparki koguvõimsu- sega 50 MW.

Üks meie suurklientidest on Estonia põllumajandusettevõ- te, mille juurde rajatud päikesepark toodab aastas 34 MWh taastuvenergiat. Eriliseks teeb selle 150 kW salvesti paigalda- mine, mis võimaldas ettevõttel suurendada oma päikesejaama võimsust 300 kW-ni, sealjuures liitumispunkti läbilaskevõimet suurendamata. Lisaks osaleb salvesti paindlikkusturgudel, et tagada kasumlikkus aasta ringi.

Kõik kodu- ja ärikliendid, kes toodavad ise elektrit, annavad märkimisväärse panuse riigi elektrisüsteemi toimimisse. Nad tagavad varustuskindluse, sest kohapeal toodetud ja tarbitud elekter vähendab tipukoormust ja elektrikadusid võrgus.

Pakkusime klientidele säästvaid lahendusi

Tipptasemel teenindus ja klientide rahulolu on meile kõige tähtsam. Seepärast pingutame alati, et meie klientide kogemus jääks neile meelde positiivselt.

Võtsime kõigil koduturgudel kasutusse ühtse kõnekeskuse- süsteemi, et muuta kliendisuhtlus kiiremaks ja sujuvamaks ning kõnekeskuse töö tõhusamaks. Kliendid helistasid meie kõnekeskusesse aasta jooksul peaaegu 200 000 korral. Enam- jaolt nad aga ei pidanudki helistama, vaid kasutasid aktiivselt e-teenindust, kus said oma valiku mugavalt tehtud. Näiteks 83% elektripakettidest vahetati e-teeninduses.

Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

18 681 17 358

34 259

21 240 25 095

21 589 19 323

25 896 24 079 24 302 23 182 19 182

0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 40 000

Kliendipöördumised Eesti

Kõned E-kirjad Chat

Kliendipöördumised Leedu

0

5000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

23 257 25 158

20 765 17 727 18 946

22 074

11 615 12 044 9 406 9 722

12 419 10 313

Kõned E-kirjad

12 756 10 939 11 464 10 871

15 526 16 886 18 549

40 348

16 967 17 183 13 345 11 117

0

5000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

Kliendipöördumised Läti

Kõned E-kirjad Chat Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets

Vaatame pidevalt üle klientide kasu suurendamise võimalusi. Aasta teises pooles tõime nende tungival soovil tagasi kaheta- riifse paketi, mis võimaldab eristada päevast ja öist elektrihinda ning sellega juhtida oma tarbimist soodsamale ajale.

Suurendasime klientide teadlikkust sellest, et pakume koos elektripaketiga kindlustust, mis korvab elektriseadmetele ja kodule tekkinud kahju. Kindlustunnet pakkuva teenuse valis endale aasta jooksul üle 33 000 kliendi. Kokku kasutab teenust üle 60 000 kliendi. Võtame ise klientidega ennetavalt ühendust, kui näeme, et saame teha teatud kliendirühmale paremaid pakkumisi. Oleme seejuures tänulikud oma väga lojaalsetele klientidele: ligikaudu 97% meie elektrit tarbivatest klientidest võtab lepinguperioodi lõppedes vastu lepingu pikendamise pakkumise.

Aasta viimased kolm kuud töötasime selle nimel, et viia 2024. aastast alates kogu kliendisuunaline tegevus tütarettevõtte alla, mis kannab kontserni rahvusvahelist nime Enefit. Uut ette- võtet ehitades hoolitsesime selle eest, et kliendi jaoks muutuks sujuvamaks oma kodule või ärile parima energialahenduse leidmine ja paigaldamine kogenud energiaekspertide toel. Kõik Eesti Energia kliendid on alates 1. jaanuarist 2024 Enefiti kliendid. Olles oma klientide energiapartner roheteekonnal, jätka- me selliste energialahenduste väljatöötamist, mis aitavad muuta elektritarbimist keskkonda hoidvamaks ja rahakotti säästvamaks.

23

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Elektrivõrk Muudatused Elektrilevis

Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, tuues elektri kohale peaaegu kõikidesse kodudesse ja ettevõtetesse. Elutähtsa teenuse pakkujana mõjutab Elektrilevi tegevus peaaegu iga eestimaalast. Alates 2024. aasta esimesest päevast kuuluvad Elektrilevi struktuuri kõik elektrivõrgu juhtimise ja haldusega seotud funktsioonid. Elektrilevist sai selle muudatusega töö- andja rohkem kui 850 töötajale.

Elektrilevi nõukogu kinnitas tegevuskava ning pikendas juha- tuse esimehe ja juhatuse volitusi järgmiseks kolmeks aastaks. Elektrilevi juhatusse kuuluvad juhatuse esimees Mihkel Härm ning juhatuse liikmed Ardi Ratassepp, Rudolf Penu, Kristi Oja- käär ja Rasmus Armas.

451

17 3

14

14 10

20

10

4

133

29

35

22

51

24

Elektrilevi töötajad 2024

Töötajaid kokku üle Eesti 837

24

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Elektrilevi koolituskeskus kui Eesti esimene Mustermaja

Elektrilevi uus koolituskeskus on Eesti esimene Mustermaja süsteemis projekteeritud hoone.

Uus koolituskeskus on väikse CO2 jalajäljega, modulaarne ja toodetakse tehases. See ringmajanduse põhimõtetele vastav puidust hoone rajatakse, kasutades Eesti Kunstiakadeemia kes- kuses PAKK arendatavat Mustermaja projekteerimissüsteemi.

Elektrilevi koolituskeskus on kõikide võrguelektrikute õppe- keskus ning põnev koostööprojekt Eleringi ja VKG elektri- võrkudega. Tulevikus hakkavad just selles hoones ja õppeväl- jakul harjutama kõik Eesti praegused ja tulevased elektrikud, hakates seal demonstreerima oma meisterlikust nii taseme- eksamitel kui ka õppetundides.

Uue koolituskeskuse rajamise eesmärk on ka edaspidi tagada elektrivõrgus tehtavate tööde ohutus ja tippkvaliteet, tõsta elektriohutuse taset ning saavutada elektrialal ülim professio- naalsus.

Koolituskeskus ja õppeväljak laiub 24 000 ruutmeetril, millest Eleringi kõrgepingevõrgu õppeväljaku osa on 700 ruutmeetrit. Hoonesse rajatakse kolm õppeklassi, töökoda ja elektritööde labor. Koolituskeskuses algas õppetöö juba 2024. aasta esime- ses kvartalis.

Eesti esimene Mustermaja

25

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Hajatootmise rekordaasta

2023. aastal investeeris Elektrilevi 168 miljonit eurot elektrivõr- guga liitumisse ja töökindluse suurendamisse. Aasta lõpuks oli võrguga liitunud juba üle 20 925 elektritootja, kelle koguvõim- sus on 830 MW. Aasta jooksul lisandus Elektrilevi võrku 5363 tootjat koguvõimsusega 223 MW mis on kõigi aegade rekord.

Uutest liitujatest 3961 on mikrotootjad: neile kuulub kuni 15 kW võimsusega tüüpiliselt kodu juurde ehitatud jaam, mille võrgu- ühendus rajati keskmiselt 26 päevaga. Kokku oli 2023. aasta lõpu seisuga Elektrilevi võrgus 11 822 mikrotootjat koguvõimsu- sega 122 MW.

83 123

281

402

523

Aasta

500

400

300

200

100

0

Elektrilevi võrku toodetud maksimaalne võimsus MW

Maksimaalne elektritootmine Elektrilevi võrku sh päikeseelektritootjad

m ak

si m

aa ln

e võ

im su

s M

W (t

un ni

k es

km in

e)

2019 2020 2021 2022 2023

83 123

281

402

523 500

400

300

200

100

0

Elektrilevi võrku toodetud maksimaalne võimsus, MW

Maksimaalne elektritootmine Elektrilevi võrku sh päikeseelektritootjad

m ak

si m

aa ln

e võ

im su

s M

W

(tu nn

i k es

km in

e)

2019 2020 2021 2022 2023

26

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Taastuvenergia tootmine ja areng Ülevaade arendustegevusest

Enefit Green on keskendunud tuule- ja päikeseenergia tootmis- võimsuse arendamisele, et suurendada roheenergia kättesaa- davust ning parandada energiajulgeolekut oma koduturgudel Baltikumis, Poolas ja Soomes.

Viimase kolme aasta jooksul on Enefit Green teinud pea miljardi euro ulatuses investeerimisotsuseid lisades tootmisportfelli pea 750 MW. Tütarettevõte on alustanud kokku seitsme tuulepargi ehitamist Soomes, Eestis ja Leedus ning samuti seitsme päike- seelektrijaama rajamist Eestis, Lätis ja Poolas. Valmides, orien- teeruvalt 2025. aasta lõpus, peaksid need pargid kasvatama Enefit Greeni elektritootmisvõimsuse enam kui 1200 MW-ni ja aastase oodatava toodangu kolme TWh-ni.

Uued taastuvelektrijaamad Eestis ja Poolas

2023. aastal valmis Enefit Greenil kolm projekti: Purtse hüb- riidpark (21 MW tuulepark ja 32 MW päikesepark) ja Estonia päikesepark (3 MW) Eestis ning Zambrówi päikesepark (9 MW) Poolas.

Suvel avatud Purtse hübriidpark Eestis on Baltikumi esimene tuule ja päikese hübriidpark. Ainulaadne on tuule- ja päikese- pargi ühendamine samasse põhivõrgu liitumispunkti ning need pargid kasutavad elektri võrku andmiseks samu seadmeid.

Kuna tuulest saab rohkem elektrit toota sügisel ja talvel, päi- kesest aga kevadel ja suvel, siis on võrku antava elektri kogus stabiilsem ning ühendust kasutatakse paremini ära. Möödu- nud aastal algasid ettevalmistused akusalvesti pilootprojekti rajamiseks hübriidparki. Purtse hübriidpargi ligikaudu 78 GWh aastatoodangust piisab peaaegu 25 000 majapidamise aastase elektritarbimise katmiseks.

Aprillis algasid Estonia kaevanduse päikeseelektrijaama ehitus- tööd Eesti Ida-Virumaal. Investeerimisotsus pargi rajamiseks tehti 2022. aasta lõpus. Päikesepark asub 27-meetri kõrgu- sel aheraine tarindil, mis võimaldab vähendada varjutusest tulenevaid kadusid ja muuta sellega elektritootmist tõhusamaks. Taastuvenergia arendamine tööstusalal teenib mitut keskkon- nasõbralikku eesmärki. Ühelt poolt kasutatakse kaevandamisel tekkinud aherainet ehitusmaterjalina ja teisalt varustatakse Ene- fit Powerile kuuluvat Estonia kaevandust rohelise energiaga.

Poolas valmis Zambrówi päikeseelektrijaam, mis andis võrku esimese toodangu aprillis. Tegu on Enefit Greeni seni suurima päikeseelektrijaamaga Poolas, mille aastane elektritoodang on ligi 9 GWh. Park katab rohelise elektriga ca 3 700 majapidamise aastase elektrienergia vajaduse.

Ehituses maismaatuulepargid

2023. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses kuus tuuleparki koguvõimsusega 612 MW: üks Eestis, üks Soomes ja neli Leedus.

Eestis jätkus Baltimaade suurima, Sopi-Tootsi (255 MW) tuule- pargi ehitus. Lõppesid maaparandustööd, valmisid teed ja tuu- likute platsid. Tuulikudetailide transporti ja paigaldust plaanib Enefit Green alustada 2024. aasta esimese kvartali lõpus.

Sopi-Tootsi tuulepark peaks hakkama elektrit tootma 2024. aas- ta lõpus ja valmima lõplikult järgmise aasta esimeses kvartalis. Pargi toodang on kavandatud katma 8,5 protsenti Eesti elektri- tarbimisest ja 40 protsenti kodutarbijate elektrivajadusest.

Lisaks püstitas Enefit Green Põhja-Soomes asuvas Tolpanvaara tuulepargis (72 MW) kõik 13 tuulikut ja alustati osalist elektri tootmist. Täies mahus peaks tuulepark hakkama tööle 2024. aasta esimese kvartali jooksul, kui saavad tehtud kõik vajalikud testimis- ja seadistustööd.

6ehituses tuuleparki

612 MW

27

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Leedus jätkati ehitustöid Šilalė II (43 MW), Akmenė (75 MW) ja Kelmė I (80 MW) pargis.

Aasta lõpus tegi Enefit Green veel ühe täiendava investeerimis- otsuse ja alustas Kelmė II (87 MW) tuulepargi rajamist. Rajatav 14 tuulikuga ja 87 MW tuulepark toodab aastas ligikaudu 315 GWh elektrit ja sellest saab Enefit Greeni suurim park Leedus.

Ehituses päikeseelektrijaamad

2023. aasta lõpu seisuga oli Enefit Greenil ehituses neli päikese- parki: üks Eestis, kaks Lätis ja üks Poolas koguvõimsusega 97 MW. Enefit Green otsustas investeerida sel aastal u 53 miljo- nit eurot, et alustada Eestis Sopi (74 MW) ning Lätis Austrumi (6 MW) ja Dzērvesi (11 MW) päikeseelektrijaama ehitust.

4ehituses päikeseparki

97MW

28

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suurimal taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses. Ehitus- tööd algasid suvel ammendunud turbamaardla alale teede rajamisega. Septembris alustati päikesepaneelide maaraamide paigaldamist.

Sopi päikesepark peaks alustama elektri tootmist 2024. aas- ta lõpus ja valmima lõplikult järgmise aasta lõpus. Ligikaudu 112 000 kahepoolsest päikesepaneelist koosnev päikese- elektrijaam katab umbes 21 500 kodumajapidamise aastase tarbimise.

Novembris alustas Enefit Green Lätis riigi lääneosas Ādaži ja Carnikava piirkonnas kahe päikeseelektrijaama ehitamist. Need on ettevõtte esimesed päikesepargid Lätis. Austrumi ja Dzēr- vesi päikeseelektrijaama aastatoodang on kokku u 18 GWh, millest piisab hinnanguliselt 8500 kodumajapidamise aastase elektrivajaduse katmiseks. Päikesepargid peaksid hakkama elektrit tootma 2024. aasta suvel.

Poolas jätkus Debniku (6 MW) päikesepargi ehitus ja detsembri lõpus toodeti seal elektrit esimest korda. Üle 9000 kahepoolse päikesepaneeli toodab ligikaudu 6,3 GWh elektrit kattes umbes 2 500 majapidamise aastase tarbimise. Debniku park peaks lõplikult valmima 2024. aasta esimeses pooles.

Lisaks loetletud suurematele projektidele sõlmis Enefit Green Eesti Energiaga rendilepingu Kabala (0,2 MW) ja Mõisavalla (0,2 MW) päikeseparkide rajamiseks Järvamaale Eestis. Tegemist on päikeseelektrijaamadega, mis ehitatakse Eesti Energia klien- tide juurde pikaajalise rendilepingu alusel.

2023. aasta lõpu seisuga on Enefit Greeni lisaks ehituses olevale lühi- ja pikaajalise päikesearenduste portfelli suurus ligi- kaudu 900 megavatti ja tuuleenergia portfelli suurus ligikaudu 1 900 megavatti.

Avamere tuuleenergia

Maismaa tuule- ja päikeseparkide kõrval on parim viis katta ole- masolev ja tulevikus kasvav energiavajadus meretuulepargist toodetud elektriga. Tänu stabiilsemale tuulele saab merel toota rohkem energiat ning nii aitavad sealsed pargid tasakaalustada maismaa tuule- ja päikeseparkide toodangut.

Ainult poolsada meretuulepargi tuulikut suudaksid anda poole Eestis praegu tarbitavast elektrist.

Sellele lisaks on meretuulepargil laiem sotsiaalmajandus- lik mõju. Suuremal hulgal taastuvelektri tootmine võimaldab meelitada ligi energiaintensiivseid ja väärtust lisavad töös- tusinvesteeringuid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse analüüsi alusel on tööstustarbimise lisapotentsiaal ligikaudu 6 TWh aastas. Samuti saab nii anda panuse kohaliku kogukonna arengusse (piirnevate omavalitsuste toetus on 1–1,4 miljonit eurot aastas) ning luua keskmiselt 150 otsest ja 150 kaudset töökohta.

Märtsis omandas Enefit Green Eesti Energialt Liivi meretuu- lepargi arendusprojekti. See on üks Baltimaade kõige kauge- male jõudnud projektidest, mis võiks alustada tootmist enne kümnendi lõppu. Meretuulepargi plaanitav võimsus on 1 GW ja eeldatav toodang u 4 TWh aastas.

2023. aasta jooksul jätkusid projekti keskkonnamõju hindamiseks vajalikud uuringud ja tuulepargi tehnilise lahenduse eelanalüüs. Koostati riigi elektriühenduste eriplaneeringu põhimõtted ja mõju- de hindamise programm, mis annab ülevaate üldistest põhimõte- test, millest lähtuda planeerimisprotsessis ja planeeringu elluvii- misel. Lisaks koondab see peamised lahendatavad ülesanded, asukohavaliku etapis tehtavad uuringud ja olulised mõjud, mis võivad tekkida seoses elektriühenduse rajamisega.

Enefit Green arendab ka 1 GW meretuuleparki Hiiumaast põh- jas, mis on plaanitud tootmist alustama pärast 2030. aastat. Loode-Eesti meretuulepargi arenduses valmis vee erikasutus- loa raames tehtud keskkonnamõjude hindamise aruanne, mis

50meretuulikut

50% Eesti tarbitavast elektrist

29

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

sai Kliimaministeeriumi heakskiidu. Tegu on kõige põhjalikumalt uuritud merealaga Eestis. Keskkonnamõjude hindamise aruan- dest selgus, et meretuuleparki on võimalik rajada keskkonnale olulist negatiivset mõju põhjustamata.

Hiiumaa meretuulepargi arenduse järgmised sammud hõlmavad tehnilist projekteerimist hoonestusloa menetlusprotsessis ja mereala planeeringut. Projekteerimisel selgub täpsem ehitami- se tehnoloogia ja tuleb teha lisauuringud.

Selleks, et kasvõi üks kogu Balti regiooni tarvis vajalikku taas- tuvenergiat suures koguses tootev meretuulepark jõuaks ehitusse veel enne selle kümnendi lõppu, on vaja selget plaani eeskätt osalise tulustabiilsuse mehhanismi rakendamise ajaka- vast ja tingimustest.

Akusalvesti ja vesinik

Taastuvenergia läbimurdel ja varustuskindluse tagamisel mängib tähtsat rolli energiasalvestus. Salvestid on vajalikud selleks, et tagada taskukohased elektrihinnad, energiasüstee- mi töökindlus ja taastuvelektri võimalikult suur osakaal. Neid kasutatakse tundidel, mil tuule- ja päikeseenergia toodangut on vähem või, vastupidi, just liiga palju.

Enefit Green alustas 2023. aastal ettevalmistusi akusalvesti pilootprojekti rajamiseks Purtse tuule ja päikese hübriidpargis. Projekt toob Eesti elektrisüsteemi kiiresti juhitava reservvõim- suse, toetades elektrisüsteemi sünkroniseerimist Mandri-Eu- roopa sagedusalaga. Samuti ühtlustab see tuule- ja päikesee- lektri tootmist päevasiseselt ning muudab selle juhitavaks. Plaanis on paigaldada akusalvesti võimsusega 4 MW ja 8 MWh. Akusalvesti käivitus on plaanitud 2025. aastasse.

Pilootprojekti edu korral laiendab Enefit Green sarnast kont- septsiooni ka teiste arendusprojektide juures nii Eestis kui ka teistel koduturgudel.

Lisaks akusalvestile kavandab Enefit Green rajada hübriidparki vähemalt 0,5 MW suuruse elektrolüüseriga rohevesiniku tootmisjaama, mis suudaks pakkuda vesinikku vähemalt seitsmele liinibussile aastas. Projekti tulemusena väheneks sõidukite aastane kasvuhoonegaaside heitkogus 1200 tonni võrra.

Rohevesinik tarnitakse Alexela tanklatesse. Projekti raames hakkavad seda kasutama GoBusi bussid, Alexela veokid ning Eesti Energia ja Alexela sõiduautod. Kui kõik läheb plaanipä- raselt, valmib vesiniku tootmisüksus 2025. aasta sügisel ja vesiniku tarbimine algab 2026. aastal.

Enefit Greenile on oluline toetada puhaste kütuste kasutamist ja uute, keskkonnasõbralike energiaallikate arendamist trans- pordisektoris, mis on energiatootmise järel suuruselt teine CO2 heiteid põhjustav valdkond. Rohevesiniku tootmine avab Enefit Greenile uusi ja laiemaid müügivõimalusi roheenergee- tika valdkonnas.

Akusalvesti ja rohevesiniku tootmisjaama pilootprojekte toetab osaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu NextGenerationEU taaste- ja vastupidavusrahastu toel. Akusalvesti ehitamist toetatakse ühe miljoni euroga. Vesiniku tervikahela (tootmine-tankimine-tarbimine) projekti kogumak- sumus on 12,5 miljonit eurot, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus kõigile partneritele on 9,9 miljonit eurot.

30

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Juhitav elektritootmine ja keemiatööstus Juhitavad põlevkivi kasutavad elektrijaamad pääsevad vähem turule

Juhitavad võimsused on varustuskindluse tagamiseks endiselt strateegiliselt olulised, kuid 2023. aastal pääsesid Enefit Poweri põlevkivi kasutavad reguleeritavad elektrijaamad märgatavalt vähem turule. Toodangu ulatusliku vähenemise põhjustas peamiselt elektrihinna langus Eesti piirkonnas ja jätkuvalt kõrge CO2 hind. Madalate hindade tõttu hoiti energiaplokke peamiselt reservis ja töövalmiduses varustusekindluse tagamiseks.

2023. aastal tootsime Narva piirkonnas asuvates juhitavates tootmisüksustes 2,22 TWh elektrienergiat ehk 56% (–2,85 TWh) vähem kui eelmisel aastal. 0,7 TWh (üle 31%) juhitavates elektritootmisüksustestoodetud elektrienergiat pärines alterna- tiivsetest kütustest. Aasta lõpu seisuga oli Eesti Energias kasutusel juhitav elekt- riline netotootmisvõimsus 1369 MW. Enefit Poweri jaamadest tagavad seda Eesti elektrijaam 866 MW, Balti elektrijaam 192 MW, Auvere elektrijaam 272 MW ja Enefit 280 12 MW ulatuses.

Lisaks on Enefit Greenil Iru ja Paide koostootmisjaam võim- susega vastavalt 17 MW ja 2 MW. Eesti Energia pakutavast võimsusest piisab, et katta oluline osa Eesti elektritarbimisest sõltumata mõne tootmisüksuse hooldusest või rikkest.

2023. aastal ehitasime Narva elektrijaamade jahutusvee kanalile avariipumpla, mis tagab vajaliku jahutusvee Auveres asuvatele juhitavatele energiaplokkidele ka juhul, kui Narva jõe veetase peaks langema. Eesti elektri varustuskindlust märgata- valt suurendavat projekti rahastas Eesti Energia ning see valmis väga lühikese aja jooksul: 11 kuuga jaanuarist kuni novembrini.

Süsteemiteenuste ja -toodete müük kasvatab lisandväärtust

Võrreldes üle-eelmise aastaga on energiaturgudel ja sagedus- reservide turgudel hinnad mõnevõrra alla tulnud ja seetõttu ka teenitud tulu langenud. Kokkuvõttes teenisime Baltikumi sisese reguleerimisreservi (mFRR) pakkumisega ligi 5 miljonit eurot muutuvkasumit ning Soome süsteemioperaatorile pakutava automaatse sageduse taastamise reserviga (aFRR) teenisi- me täiendavalt 2 miljonit eurot muutuvkasumit. Enefit Poweri ja Enefit Greeni tootmisüksused panustasid täiendavalt ka elektrivõrgus pingestabiilsuse tagamisse. Pinge reguleerimise ehk reaktiivenergia kompenseerimise teenuse eest teenisime täiendavalt 165 000 eurot.

Suuremate arendusprojektide poolelt asusime 2023. aastal liidestama Enefit Poweri põlevkivielektrijaamasid Eesti Energia virtuaalse elektrijaama (VPP) portfelliga. Auvere elektrijaamas ja Balti elektrijaama 11. plokis said need tööd aasta lõpuks edukalt lõpetatud, Eesti elektrijaama 8. ploki liidestamine jätkub 2024. aastal. See võimaldab tulevikus pakkuda sagedusreser-

vide teenust varaagnostiliselt (ehk musta kastina) ning annab teenuse tarnijale suurema paindlikkuse, et igal ajahetkel kõige optimaalsema varade kombinatsiooniga teenust tagada. Samuti oleme alustanud Enefit Greeni tootmisportfellis olevate tuule- ja päikeseparkide liidestamist VPP portfelliga.

Uuel aastal läheb põhiline aur meie olemasolevate varade „vormi ajamisele“, et Baltikumi desünkroniseerimise järgsete sagedus- turgude eelkvalifitseerimistestid läbitud saaks. Lisaks käib jätku- valt töö selle nimel, et enne Baltikumi liitumist Mandri-Euroopa sagedusalaga ja tegeliku, füüsilise vajaduse tekkimist oleks võimalik meie varadel harjutada ka primaarreservi (uue nimega sageduse hoidmise reserv ehk FCR) pakkumist. Selle teenuse pakkumine eeldab, et meie elektrijaamad on võimelised enda väljundvõimsust automaatselt vastavalt elektrisüsteemi sagedu- se muutusele mõne sekundi jooksul korrigeerima. Paralleelselt oleme edasi liikumas ka Soomes, et seal pakkuda Enefit Greeni Tolpanvaara tuulepargist aFRR allakoormamise teenust ning Leedus, et sealsete tarbijavaradega pakkuda mFRRi. Suuremahuline salvesti aitab tasakaalustada elektrihindade kõikumist ja hoida elektrisüs- teemi stabiilsust

2023. aasta lõpus otsustasime investeerida esimese suurema- hulise salvesti rajamisse Auvere tööstuskompleksi. Nii saame tasakaalustada taastuvenergia toodangu kasvust tekkivat elektrihindade kõikumist ja toetada elektrisüsteemi stabiilsust.

31

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Akusalvesti investeering aitab Eesti Energial suurendada taas- tuvatest energiaallikatest toodetud elektri kasutamist, sealjuu- res tagada stabiilsem hind lõpptarbijale. Salvesti hakkab tööle 2025. aasta alguses ehk samal ajal, kui Baltimaad ühendatakse lahti Venemaa elektrivõrgust.

Rajatava salvesti võimsus on 26,5 MW ja 53,1 MWh ning ko- guinvesteering 19,6 miljonit eurot. See on pilootprojekt, millega soovime veenduda lahenduse sobilikkuses nii Eestisse kui ka ettevõtte teistele koduturgudele.

Ettevalmistused kiiresti juhitava tipuelektrijaama rajamiseks

2023. aasta lõpus alustas Eesti Energia ettevalmistusi, et raja- da tulevikus Eestisse vesinikuvõimekusega soojuselektrijaam, mis oleks pikas perspektiivis ühendatud riiki läbiva vesiniku- toruga. See soojuselektrijaam oleks võimeline tootma ligikaudu 100 MW väikse CO2 jalajäljega elektrienergiat ja 50 MW soojust.

Uus soojuselektrijaam aitaks arendada sagedusturge, tagada varustuskindlust ning katta elektripakkumist tiputarbimise ajal, mil taastuvenergia toodangust ei piisa, sest tuul ei puhu ja päike ei paista. Samuti aitaks uus jaam tasandada elektri tipuhindu ja alandaks elektri keskmist turuhinda Eesti tarbijatele. Lisaks oleks elektritootmise jääksoojust võimalik kasutada soojusvõrgus.

Planeeritava elektrijaama põhieelis on paindlikkus. Uus tipu elektrijaam saaks pakkuda süsteemihaldurile vajalikke süsteemiteenuseid, mille tähtsus kasvab märkimisväärselt pä- rast Eesti lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist.

31% alternatiivsetest kütustest

Juhitavate tootmisüksuste toodang

2,22TWh

2023. aasta lõpuks alustas Eesti Energia projekti eeluuringuid, mille käigus selguvad planeerimise täpsemad üksikasjad. Uus elektrijaam täidab kõiki keskkonnanõudeid ning vastab Eesti ja Euroopa kliimapoliitikale. Lahendus on jätkusuutlik, sest jaam võimaldab minna üle gaasilt puhtale vesinikule või teistele taas- tuvatele kütustele, näiteks biometaanile.

Suur samm ringmajandusel põhineva keemiatööstuse poole: rekordiline õlitoodang ning vanarehvide kasutuselevõtt

2023. aastal tootsime 475 000 tonni vedelkütuseid, mis on 12% rohkem kui mullu. Toodetud kütuse kogus on nii Enefiti tehaste absoluutrekord kui ka rekordiline igas üksuses. Nii suur toot- mismaht kinnitab, et tehastes rakendatud uuendused ja kasu- tatav tehnoloogia toimib ning on jätkusuutlik.

Enefit-tehnoloogia on sobiv ringmajandusel põhineva keemia- tööstuse arendamiseks. See võimaldab taaskasutada jäätmeid, täpsemalt vanu rehve ja (seni taaskasutamatuna käsitletud) plastjäätmeid. Pärast pürolüüsimist ja järeltöötlust on neist võimalik valmistada uuesti igapäevaeluks vajalikke materjale ja esemeid.

Enefiti tehased suudavad vedelkütuseks pürolüüsida kõik Eestis, Lätis ja Leedus tekkivad vanarehvid. Rehvihakke ka- sutuselevõtt keemiatööstuses sai 2023. aastal Ida-Viru aasta rohepöörde teoks. Järgmisel aastal jätkame tehnoloogia aren- damist, katsetades plastjäätmete kasutamise võimalust oma keemiatööstuses.

32

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Jätkame uue Enefiti tehase ehituse ja keemiatööstuse arendamisega Ida-Virumaale

2023. a oktoobri keskpaigas tühistas riigikohus Enefit 280-2 õlitehase ehitusloa, viidates puudustele keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes. Samas otsuses leidis riigi- kohus, et kliimamõju on hinnatud asjakohaselt ning nõustus, et ehitisega ei kaasne ka lubamatut kliimamõju.

Riigikohus andis ehitusluba peatades kahekuulise tähtaja, mille jooksul võis teha erandina selliseid ehitustöid, mis on hädava- jalikud poolelioleva ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks. 8. detsembril väljastas Narva-Jõesuu linnavalitus uued ehitusload, mille järgi sai Enefit Power jätkata pooleli jäänud ehitustegevust.

2024. aasta alguses taotlesime Enefit 280-2 õlitehase kesk- konnakompleksluba, mis lubab tehase valmimisel alustada selles põlevkiviõli tootmist. Tehas saab üheks oluliseks osaks arendatavast ringmajandusele suunatud keemiatööstusest.

Tehnoloogilisi lahendusi energeetika- ja tööstusvaldkonnas pakkuv Enefit Solutions aitab rajada keemiatööstust ja Eestil liikuda roheteekonnal

Juhitavate elektrijaamade tootmismahtude vähenemise taustal on energeetika- ja tööstusvaldkonnas tehnoloogilisi lahendusi pakkuv Enefit Solutions suutnud püsida jätkusuutlik ning leid- nud uusi võimalusi, aidates Eestil liikuda roheteekonnal.

2023. aastal paigaldas Enefit Solutions koostöös Enefit Con- nectiga 63 elektriautode laadijat üle Eesti. Selles mahus pole

33

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Enefit Solutions elektriautode taristu elektrifitseerimises varem osalenud. Ettevõte edendab ka keemiatööstuse arendamist, vastutades Enefiti uue tehase ehitusel kütuseetteande ehituse ning uue tehase mitme elektrilahenduste ja seadmete valmista- mise eest.

Tootmisalade uus elu. Estonia kaevanduse aherainemäe motorada kasvab elamuspargiks

2023. aastal lõpetas Enefit Power Estonia kaevanduse territoo- riumil asuvale aherainepuistangule motoraja ning selle juurde kuuluva taristu ehituse, mille järel andis objekti üle Alutaguse vallale.

Alutaguse vald arendab senise aherainemäe elamuspargiks. Sinna rajatud motorada on hea näide põlevkivi rikastamise käigus tekkiva aheraine kasutamisest Ida-Virumaa keskkonda ja turismi edendavate rajatiste ehitamisest.

Kujundame põlevkivitööstuse ümber keemiatööstuseks

Eesti Energia astus 2023. aastal keemiatööstuse arendamisel mitu suurt sammu.

Detsembris kinnitas kontserni nõukogu keemiatööstuse visiooni aastani 2045. Sellega otsustati järkjärguline üleminek põlevkivil põhinevalt vedelkütuste tootmiselt vesinikul ja ringmajandusel põhinevale plastikeemiatööstusele. 40 aastat kogemust suu- remahulise keemilise pürolüüsi kasutamisest annab kontsernile püsiva konkurentsieelise mahu, hinna ja uute kasvuvõimaluste kaudu.

Keemiatööstuse visioon näeb ette • süsiniku kui püütava ja ringleva tooraine tulevikku keemia- sektoris,

• ringmajandusliku tooraine suurendamist Enefiti tehastes, • CO2 jalajälje minimeerimist igas investeerimisotsuses, • uue tehnoloogia abil vedelkütuste väärindamist plastitöös- tuse vahetooraineks,

• ja vesinikul ning biomassil põhinevat juhitavat elektritootmist koos aheraine ja uttegaasiga.

Teel keemiatööstuse visiooni elluviimiseks algatati esimese, Auveresse rajatava plastikeemiatehase põhiprojekteerimine. Selle teostavad valdkonna rahvusvahelised suurtegijad Technip ja UOP Honeywell.

Projekteeritav tehas võimaldaks plastikeemiaks väärindada kogu tekkiva kergema pürolüüsiõli, mida praegu turustatakse bensiinina, ja osa uttegaasi. Nii ei paisku CO2 toote kasutamisel atmosfääri, vaid suletakse toodetesse. Kavandatav tehas loob võimaluse arendada Eestisse ka vesinikutootmise, sest õli vää- rindamisel keemiatooteks on vesinik oluline tooraine.

Süsinik kui edasi väärindatav tooraine avab meile uued turud üleilmses keemia- ja transpordisektoris. Selleks oleme loonud eraldi töörühma süsiniku püüdmise tehnoloogiate valideerimi- seks ja saadud tooraine tootestamiseks.

Ringmajanduse valdkonnas alustas Soome materjalitööstuse ettevõte Betolar koostöös Eesti Energiaga kõrvalsaaduse uurin- gut, et uurida põlevkivi põletamisel tekkiva tuha kasutamist sideainena betoonis. See võimaldaks asendada tsemendi kasu- tamist betooni tootmisel kas osaliselt või täielikult. Tsement on kogu maailmas üks suurimaid CO2 heite allikaid.

34

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Ühise meeskonnana liigume roheteekonnal

35

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Enefit on nagu ahelreaktsioonimasin, kus igaühel on oma roll. Kes planeerib, kes käivitab, kes hoiab masinat üleval. Kõik tegutsevad selle nimel, et liiguksime ühes rütmis, rohe- teekonnal. 

Meie inimesed on meie suurim väärtus – lahedad, targad ja pühendunud eestvedajad, kes roheteekonda ellu viivad. Meilt leiab inspireeriva eesmärgi, erialase arengu, toetava ja paindli- ku keskkonna ja väärika tasu.

Meie töötajate pühendumus on Eesti keskmisest kõrgem

Eesti Energia ja Enefiti töötajate pühendumus on püsinud kind- lalt kõrgel tasemel. See on väärikas kinnitus ettevõtte järjepide- vast panusest töötajate heaolusse.

Iga aastase pühendumusuuringu vastamisaktiivsus on püsivalt väga kõrge – 91%.

See väljendab töötajaskonna kaasahaaratust organisatsiooni eesmärkidesse ja arengusse ning aktiivsust kui ka usaldust protsessi vastu. Tulemustes on töötajate pühendumus 2023. aastal tõusnud 74-lt punktilt 75-le. Juhtimiskvaliteet tõusis 80- lt punktilt 81-le.

Iga kolmas Eesti Energia töötaja tunneb end tõelise edasiviija- na. Eestvedamise kompetents on roheteekonnal õnnestumisel meie võtmeteguriks. Stabiilsus on tänases keskkonnas üks meie olulistest tugevus- test. Kolm neljandikku töötajatest tunneb, et nende töökoht on kindel ja püsiv. Usaldusväärsus on vaid üks aspekt meie kõrges

36

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

pühendumuses. Igapäevaselt õnnestumisel on töötajate jaoks tähenduslikud:

Meie lisahüvede pakett • Tervise ja heaolu tegevused • Arenguvõimalused • Uuendusmeelne töökeskkond

Töötajad on energiavaldkonna saadikud

Meie tööandja väärtuspakkumine on viimase aasta jooksul oluliselt täienenud ja töötajatele lähevad muudatused korda. Pühendumusuuringu vastanutest 81% leidis, et meie loodud lisahüved on neile olulised. Lisaks sisemisele kinnitusele näitas lisahüvede olulisust ka Kantar EMORi poolt läbi viidud väline tööandjate maineuuring. Oleme jätkuvalt hoidnud kõrget posit- siooni, pälvides 2023. aastal 1. koha.

Väärtuspakkumine on töötajaskonna võimustamiseks oluline vundament. Seetõttu startisime 2023. aasta suvel grupiülese brändisaadikute programmiga. Õpitegevusest võttis osa 35 töötajat erinevatest üksustest ja riikidest. Kolme kuu jooksul omandasid programmi läbinud töötajad teadmised ja oskused, et arendada välja isikliku brändi tegevusplaan ja oma saadiku- rollis tõhusalt tegutseda. Kontserni töötajad on meie rohetee- konna teejuhid ja aktiivne osavõtt programmist näitab töötajate usku ühistesse ettevõtte eesmärkidesse. Edendame organisat- sioonis avatud ja kaasavat kultuuri. Jagame oma teekonda ava- likkusega töötajate enda lugude ja reaalse kogemuse kaudu.

37

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Panustame töötajate tervisesse

Igapäevaste ambitsioonikate eesmärkide elluviimiseks on olu- line seista meie töötajate füüsilise ja vaimse tervise eest. Sel- leks kutsume ellu mitmesuguseid tervisealgatusi. 2023. aasta keskmes oli liikumise ja vaimse tervise edendamine. Alustasime Energiaspordisarjaga, kus ettevõtete meeskondadel oli võimalik võistelda erinevatel spordialadel üle Eesti, Läti, Leedu ja Poola turu. Spordisarja saatis aasta vältel tõeliselt aktiivne osalus ja töötajate poolne entusiasm. Energiarahvas lõi eeskujulikult kaasa ka rahvaspordisündmustel näiteks Tipust Topini, Tallinna Maratonil ja LHV Maijooksul. Hoiame end ja oleme ühiskonnas tervislike eluviiside eeskujudeks.

Juba teist aastat saavad töötajad liituda tervisekindlustusega ja kasutada vajadusel tasulist arstiabi. Tervisekindlustusega liitus kokku üle 3500 töötaja, mis on üle tuhande töötaja rohkem, kui aastal 2022. Kasutajaaktiivsus oli pea 80%, mis näitab lisahü- ve vajalikkust ja olulisust. Tagame ka töötajatele regulaarsed tervisekontrollid ja võimaldame vaktsineerimist gripi ja puukent- sefaliidi vastu.

Tervise teemadele laiema teadlikkuse loomiseks korraldame suursündmusi ehk tervisefoorumeid. Eesmärgiks on lisaks füüsilisele tervisele pöörata tähelepanu ka töötajate vaimse- le tervisele. Mõistame, et see mõjutab töötaja üldist heaolu, motivatsiooni ja võimekust tulla toime tööpingetega. Üritustel osales kokku pea 700 töötajat. Keskendusime 2023. aastal sü- dame- ja vaimse tervise valdkonnale. Eksperdid jagasid üritus- tel parimaid praktikaid ja eneseabi tööriistu, andes võimaluse töötajatel enda tervist teadlikumalt hoida ja jälgida. Aastaring- selt toimusid lisaks vaimse tervise veebiseminarid ja töötoad,

38

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

liikumisväljakutsed, liikumisõhtud, ühistreeningud ja puuvilja- päevad. Hoolitseme selle eest, et tegevused oleksid ühtlaselt kättesaadavad kõikidele töötajatele.

Aasta teises pooles pälvisime Peaasi.ee poolt välja antava vaimset tervist väärtustava organisatsiooni kuldmärgise. Kin- nitus, et oleme oma tegevustega õigel teel ja jätkame töötajat hoidva organisatsioonikultuuri edendamisega.

Väärtustame tööandjana õppimiskultuuri läbivalt meie tegevustes

Kiirelt areneva rahvusvahelise ettevõttena pakume töötaja- tele mitmeid õpi- ja arenguvõimalusi nii karjääriteekonnal kui enesearengul. Üheskoos ettevõtte roheteekonna strateegia elluviimiseks loome selleks vajalikke, teaduspõhiseid ja uuen- dusmeelseid õpi- ning arendustegevusi. Läbi nende tegevuste panustame oma inimestesse, et luua tuleviku energia, puhtam keskkond ja õnnelik klient. Kõik arendustegevused edendavad organisatsiooni kultuuri, mida vajame strateegiliste eesmärkide elluviimiseks.

Enefit Academy on õpipaik kõikidele meie töötajatele. 2023. aastal toimus 41 õpitegevust, mis toetavad töötajat rohetee- konnal ja kliendikeskses organisatsioonis vajalike oskuste ja teadmistega. Näiteks eestvedamise, meeskonna juhtimise, enesejuhtimise, projektijuhtimise ja muud kompetentsid. Lisaks õpitubadele on iseseisvalt võimalik läbida ka e-kursu- seid. Kokku läbiti kõiki olemasolevaid kursuseid 6630 korda.

Tänapäeva kiirelt muutuvas ärikeskkonnas on juhtimine muu- tunud üha väljakutsete rohkemaks ja nõuab pidevat enese-

täiendamist. Seetõttu panustame teadlikult ka juhtide aren- dustegevustesse. Näiteks viisime organisatsioonis läbi juhtide suveakadeemia ja konverentsi, suurenergeetika juhtimislabori ning alustava juhi programmi. Juhtide konverentsi ja suveaka- deemia ürituste fookusteemadeks oli kiirelt arenev organisat- sioonikultuur, mis on laetud energiaekspertidest. Tippjuhtide järelkasv on organisatsiooni jätkusuutlikuks toimi- miseks oluline fookuspunkt. 2023. aastal lõime Eesti esimese ettevõtte mikrokraadi koostöös Tartu Ülikooliga, mille keskmes on tippjuhtide järelkasv. Enefit mikrokraadi eesmärgiks on pakkuda hoolikalt valitud osalejatele võimalust täiendada oma teadmisi kaasaegse ja strateegilise juhtimise, meeskonnajuhti- mise ning majandusteooria valdkonnas.

Ohutus on meie valdkonnas üks olulisemaid väärtuseid, mida eeskujuna edendada. Edukalt viidi ellu Elektrilevi Kiili koo- lituskeskuse ehitamine koostöös EKA-ga, mis on Eesti esi- mene Mustermaja süsteemis projekteeritud hoone, saades 2024. aastal õppekeskuseks kõikidele võrguelektrikutele. Uue koolituskeskuse rajamisega on eesmärk jätkuvalt tagada elektrivõrgus teostatavate tööde ohutus ja kõrge kvaliteet, tõsta elektriohutuse taset ja saavutada elektriala kõrge pro- fessionaalsuse tase.

Loome innovatsiooni ja koostööd soodustava töökeskkonna

Töötajakogemuse üheks rolliks on luua füüsiline töökeskkond, mis soodustab igapäevast õnnestumist ja rahuolu. 2023. aastal valmisid mitmed uued kontorid ning lisaks uuendasime ole- masolevaid. Tartus valmis uus kaasaegne büroohoone, kus on

39

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

140 töökohta ning Riias valminud uus kontor tõi kõik erinevate üksuste töötajad esmakordselt ühele kontoripinnale, mis soo- dustab töötajate omavahelist koostööd. Uuendusprojekti läbis Vilniuse kontor ning alustati ka Enefit Poweri peakontori reno- veerimisega.

Peame silmas tulevikukindla töökeskkonna loomisel jätkusuut- likkust. 2023. aasta lõpuks uuendati kontorite Rohelise Kontori sertifikaate ning kontsernis on nüüd kokku seitse Rohelist Kon- torit. Jälgime ja vähendame meie kontorite keskkonnamõju.

Meie jaoks on oluline töötajate digitaalse töökeskkonna eden- damine, luues mugavad ja kaasaegsed lahendused, et info- vahetus kontsernis oleks kiirem, turvalisem ja kõikidele kätte- saadav. 2023. aastal jätkati eesliini töötajate kaasamisega läbi digitööriistade kasutuselevõtu, kaasates läbi Teams Microsofti rakenduse ühisesse infovälja ligi 600 ilma tööarvutita töötajat. Tänu sellele muudame infovahetuse ettevõttes operatiivse- maks ja läbipaistvamaks.

Järelkasv avab meie tuleviku potentsiaali

Noored on need, kelle tuleviku eest seisame ja kelle potentsiaal loob võimalused energeetika sektori rohepöördeks. Selleks on vaja noorte seas tekitada huvi reaalainete ja inseneeria vastu. Tõstame au sisse reaalteaduseid ja tegeleme järelkasvuga süs- teemselt. 2023. aastal võtsime praktikale 136 tulevikutegijat. Tänavu võtsid meie praktikandid osa ka Eesti suuruselt teise panga SEB poolt korraldatud rahvusvahelisest innovatsioo- niprogrammist Youth LAB-ist, mis pakub noortele võimaluse panustada uute lahenduste arendamisse.

Märkame ja toetame tulevikutegijaid, et nad võtaksid kindlama suuna energeetika sektorisse. 2023. aastal andsime välja 43 stipendiumi nii kutsehariduskoolides kui ka kõrgkoolides õppi- vatele tudengitele. Teeme tugevat koostööd TalTechi Arengu- fondiga ning Arvo Otsa nimelise stipendiumifondiga.

Usume ja väärtustame Ida-Virumaa kogukonda. Koostöös Ida-Virumaa omavalitsusega oleme kaalukalt kaasas Andekate Noorte Energiafondis. Sellel aastal on saanud stipendiumi 36 Ida-Virumaa regiooni noort.

Lööme usinalt kaasa mitmetes järelkasvu tegevustes. 2023. aasta andsime hoogu elektri valdkonna suursündmusele Positron, mis tõi energeetika ja inseneeria valdkonna noortele lähemale. Kokku osales üritusel üle 5000 inimese. Valdkonna ja organisatsiooni tutvustamisel mängivad meie jaoks olulist rolli karjääripäevad TalTech-is, Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Koostöös TalTech-iga jätkati loengusarjaga, mille eesmärk oli anda laiemalt teadmisi ener- giasüsteemi strateegilisest arengust, seda mõjutavatest teguri- test, väljakutsetest, trendidest ja tuleviku suundadest.

Panustame järjepidevalt energeetika sektori rohepöördeks vajalike õppekavade arendamisse, loomisse ja uurimustööde läbiviimisse. 2023. aastal toetasime kaheksa uue õppekava loomist – kolm magistri õppekava, üks bakalaureuse õppekava ning neli rakendusõppekava. Koolides omandatavate teadmiste kinnistamiseks ja valdkonna tutvustamiseks kaasame noori ja õppejõude ekskursioonidele tootmisobjektidel – eelmise aasta tulemusena viidi läbi 178 ekskursiooni 3093 külalisele.

Uut moodi reaalainete õpe inspireerib põhikoolilapsi

Lahendame ühiskonnas olulist kitsaskohta – kaasaegsed õp- pevahendid ja inspireerivad õpetajad reaalainete tundides. Ligi pooltes Eesti koolides pole täna füüsikaõpetajat. Noorte huvi füüsika vastu on langenud ja nende soov siduda oma tulevik- ku füüsika ettevalmistust nõudvate erialadega on langenud. Samas on just need erialad väga vajalikud meie roheteekonna strateegia ellu viimiseks. Koostöös ABB, LHV, Fermi Energia, Nordeconi ja Metroserdiga oleme ühendanud jõud füüsikaõpe- tajate programmi “Lae End” edendamiseks. Eesmärgiks on leida Eesti koolidest üles inspireerivad füüsikat õpetavad põhikooli õpetajad, viia nad kokku haridusvaldkonna uuendajatega, töötada välja kaasahaarav õppematerjal noortele ning viia see koolidesse ja õpilasteni üle Eesti. Nii toetame õpetajaid uudse- te õppevahenditega ja loome võimalused särasilmselt inspiree- rida oma õpilasi.

Kokku on kahe aasta jooksul programmi nomineeritud õpetajaid 258 korda, 120-st erinevast koolist kõikidest Eesti maakonda- dest. Programmi on läbinud 20 särtsakat füüsikaõpetajat ning kahe hooaja raames on toodetud kokku 46 Videoõpsi õppevi- deo. Need katavad kõik põhikooli füüsikakursuste teemad liht- salt, innustavalt ja uuenduslikult. Uuendusmeelse füüsika tunni jaoks on kahe aastaga jõudnud Praktikali õppevahendid 140 erinevasse kooli ja 8600 põhikooliõpilaseni. Seisame pühendu- nult selle eest, et rohkem lapsi ja noori leiaks tee reaalteaduste juurde.

2023. aastal pälvis Lae End programm Haridus- ja Teadusmi- nisteeriumi ning Tallinna linna poolt Aasta hariduse sõbra tiitli.

40

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Teadus- ja arenduskoostöö

41

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Eesti Energia teadus- ja arendustöö keskendus 2023. aas- tal kontserni äristrateegia elluviimise toetamisele. Sellega seatakse eesmärgiks jõuda CO2-neutraalsuseni ja pakku- da klientidele keskkonnasäästlikke, mugavaid ja kasulikke energialahendusi.

2023. aastal investeeris ettevõtte teadus- ja arendustöösse 12,8 miljonit eurot, otsides uuenduslikke lahendusi energia- tootmise keskkonnajalajälje vähendamiseks, ringmajandu- sel põhineva keemiatööstuse ehitamiseks, väärtuslikumate toodete arendamiseks ja klientidele kasulikumate teenuste pakkumiseks.

Eesti Energia pikaajaline strateegia seab eesmärgiks põlev- kivil põhinevalt elektri ja vedelkütuste tootmiselt liikumist ringmajandusele toetuva keemiatööstuse poole. 2023. aasta kõige olulisemad teadusarendusprojektid olid seotud keemia- tööstuse arendamisega.

Veebruaris toetas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 880 000 euroga Eesti Energia uuringut, mille eesmärk on välja töötada põlevkivi pürolüüsi kergfraktsiooni väärindami- se lahendus, et toota rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele vastavaid keemiatööstuse tooraineid. Aasta lõpus algas Eesti Energia keemiatööstuse esimese etapi projekteerimine.

Samuti on ettevõtte jaoks oluline suurendada põlevkivi kõrval ringmajanduslike toorainete kasutamist. 2023. aastal võeti peale pikka ettevalmistusaega Enefiti õlitehastes toormena kasutusele vanarehvihake. Jätkuvad uuringud, et alustada keemiatööstuse toorainete tootmist plastijäätmetest, purustatud tuulikulabadest ja teistest jääkmaterjalidest.

Lisaks valmis eelmisel aastal Ida-Virumaa Estonia kaevan- duse alale planeeritud pumphüdroelektrijaama ehitamise teostatavusuuring. Koos partneriga alustati geotermaalener- gia uuringu tegemist ning tehti koos teadupartneritega Eesti elektrivõrgu Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega seotud uuringuid. Nende tulemusi kasutatakse nii uute äriarendus- võimaluste tuvastamiseks kui ka stabiilse elektrivõrgu taga- miseks.

Transpordisektori innovatsiooni kiirendamiseks alustas Enefit Volt Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat katva elektriautode laadi- misvõrgu ehitamist, et kõrvaldada puhta transpordi läbimur- de peamine takistus ehk kesine taristu. 70 uue ülikiirlaadija paigaldamist Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas toetas 3,5 miljoni euroga Euroopa Ühendamise Rahastu transpordisektori meede. Kokku kaasas Eesti Energia 2023. aasta jooksul eri meetmetest 4,7 miljonit eurot, et katsetada uuenduslikke ärimudeleid ning arendada teadusmahukaid teenuseid ja tööstusprotsesse.

Detsembris otsustas Keskkonnainvesteeringute Keskus rahuldada Eesti Energia, Enefit Greeni, Alexela ning GoBusi kaasrahastuse taotluse. Taotletud raha eest rajatakse inno- vaatiline vesiniku tervikahel, mis koosneb rohevesiniku toot- misest, selle viimisest tarbimise juurde ja lõppkasutamisest transpordisektoris.

Novembris algatasid Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikool uuendusliku koostöömudeli, sõlmides tööstusdoktorantuuri lepingud kahe doktorandiga, kes annavad märkimisväärse panuse ringmajandusel põhineva keemiatööstuse arendamis- se Ida-Virumaal.

42

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Teadus- ja arendustöös on meie põhipartnerid Tallinna Tehni- kaülikool ja selle Virumaa kolledž, Tartu Ülikool, masinõppe ja andmeteaduse ettevõte STACC, Soome riiklik tehnikauuringute keskus VTT ning teised kohalikud ettevõtted ja rahvusvaheli- sed suurkorporatsioonid energeetika tehnoloogiate, taastuve- nergeetika, andmeteaduse ja naftakeemia valdkonnast.

Kiirendame roheteekonna jaoks vajaliku tehnoloogia arengut

Loome uut võimalust koostööks innovatsioonile suunatud ette- võtete ja Eesti Energia vahel. Uus üksus hakkab kandma nime Enefit Ventures. See luuakse eesmärgiga kiirendada pikaajalise konkurentsieelise ja roheteekonna jaoks vajalike tehnoloogiate arengut läbi investeeringute ning koostöö energiatehnoloogia ettevõtetega. Tegu on kontserni avatud innovatsiooni program- miga, mis aitab algatada uusi ärivõimalusi energia valdkonnas.

Enefit Venturesi keskkonna loomise eesmärk on leida koostöö- ja investeerimisvõimalusi tehnoloogia- või ärimudeli innovatsiooni te- gevates ettevõtetes, mille arendatav tehnoloogia, toode või teenus haakub meie strateegiliste eesmärkidega, sealhulgas CO2-neut- raalsuse ja innovatsiooniga ning kliendile pakutavate lahendustega.

Koostöös uute ettevõtetega püüame avastada tehnoloogiaid ja lahendusi, mis aitavad meid ja meie kliente roheteekonnal edasi. Otsime lahendusi muuhulgas energia tootmise ja salvestamise, süsiniku kogumise ja ladustamise, e-mobiilsuse ja ringmajan- duse valdkondades. Selle tulemusel innovatsioon energiasek- toris kiireneb ja meie suhe klientidega pareneb. Enefit Ventures kiirendab meie muutumist, aitab võtta kasutusele uusi tehnoloo- giaid, soodustades ühtlasi nende arengupotentsiaali.

43

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Läbipaistvad juhtimisotsused

44

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Eesti Energia ainuomanik on Eesti Vabariik. Omaniku esin- daja on rahandusminister. Ainuomanik Eesti Vabariik ootab ettevõttelt kasumlikkust ja stabiilset dividenditulu. Ootus- päraseks dividendiks on viie aasta keskmisena 50-100% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist.

Juhtimispõhimõtted

Eesti Energia nõukogu ja juhatuse eesmärk on arendada ja juhtida Eesti Energiat nii, et oleksime strateegilise selguse, hea juhtimistava, tegevuse efektiivsuse, majandustulemuste ja koostöö poolest eeskujuks teistele ettevõtjatele. Juhatus ja nõukogu lähtuvad Eesti Energia juhtimisel omaniku ootustest, kontserni strateegiast, visioonist, väärtustest ning kontserni tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Strateegilistele eesmär- kidele oleme seadnud võtmemõõdikud, mida kasutame selge- maks eesmärkide seadmiseks ja nende täitmise mõõtmiseks. Need võimaldavad meil hinnata, kas oleme eesmärkide täitmisel õigel teel. Kontserni strateegilised eesmärgid seame viieks järgmiseks aastaks ning uuendame neid igal aastal. Strateegi- liste eesmärkide elluviimiseks hoolitsevad juhid inimeste kaasa- mise ja võimestamise eest, lähtudes väärtustest ning ühtsetest juhtimispõhimõtetest. Hoiame oma töötajaid sisekommunikat- siooni kanalite kaudu pidevalt kursis organisatsiooni eesmärkide ja nende täitmisega. Hoolitseme ohutu töökeskkonna ja kõrge töökultuuri eest, maksame oma töötajatele konkurentsivõimelist tasu ning märkame ja tunnustame oma inimesi. Ootuste ja ees- märkide täitmise eest kannavad aktsionäri ees vastutust ette- võtte juhatus ja nõukogu. Ettevõtja eesmärk on olla läbipaistev nii oma majandustegevuses, informatsiooni avalikustamises kui ka suhetes aktsionäriga, klientide, partnerite ja huvigruppidega. Eesti Energia esitleb ja kommenteerib oma majandustulemusi neli korda aastas ning avaldab esitlusmaterjalid kodulehel.

Eetikakoodeks

Eesti Energia järgib eetikakoodeksit, mis muu hulgas sätestab, et meie organisatsioonikultuur on vaba diskrimineerimisest, ahistamisest, alandamisest ja muust ebaviisakast käitumisest. Kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja võrdselt sõltumata rah- vusest, vanusest, rassist, soost, keelest, päritolust, nahavär- vusest, usutunnistusest, puudest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest või muudest veendumustest.

Eesti Energia ei ole pidanud vajalikuks täiendavalt eetikakoo- deksis sätestatule rakendada mitmekesisuspoliitikat, sest me peame oma töötajate ja juhtide valimisel silmas alati Eesti Ener- gia parimaid huve ja lähtume seetõttu personali valikul soo- neutraalselt ja mittediskrimineerivalt isiku haridusest, oskus- test ja varasematest kogemustest ning vajadusel vastavusest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

Organisatsiooni struktuur ja juhtimisorganid

Mõjusaks juhtimiseks peame oluliseks, et kontserni struktuur on selge ja loogiline, lähtume organisatsiooni eesmärkidest ja vajadustest ning võtame arvesse ärikeskkonna arengut.

Kontserni emaettevõtja Eesti Energia ASi juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Strateegilistes küsimustes on toeks kontserni strateegiline juhtrühm.

Üldkoosolek

Eesti Energia kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes muu hulgas otsustab: • omaniku ootuste kehtestamise, milles määratletakse stra- teegilised ja finantseesmärgid;

• nõukogu liikmete, sh esimehe, valimise ja tagasikutsumise; • oluliste investeeringute tegemise; • audiitori valimise; • majandusaasta aruande kinnitamise; • uute tütarettevõtjate asutamise ja omandamise.

Korraline üldkoosolek toimub kord aastas kuue kuu jooksul pärast kontserni majandusaasta lõppu juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.

Nõukogu

Nõukogu on juhtimisorgan, mille peamised ülesanded on: • kontserni tegevuse planeerimine; • juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle; • kontserni strateegia kinnitamine ja järelevalve selle elluviimi- se üle;

• olulisemate strateegiliste otsuste vastuvõtmine.

Nõukogu annab järelevalve kohta aru omanikule. Eesti Energia nõukogul on seitse liiget, kes on ametisse määratud rahan- dusministri kui omaniku esindaja otsusega, võttes arvesse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee ettepanekud. Nõukogu tööd juhib esimees. Nõukogu liikmetele seatud nõuded ja ootused on sätestatud äriseadustikus ja riigi- varaseaduses. Lisaks juhindub nõukogu Eesti Energia põhikir- jast ja nõukogu töökorrast.

45

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2022. aastal nõukogu koosseisu määratud Anne Mere esime- hena ja liikmed Einari Kisel, Andres Liinat, Meelis Einstein, Allan Niidu, Luukas Kristjan Ilves ning Tarmo Porgand jätkasid oma ülesannetes. Üldkoosolek kutsus 30. märtsil 2023. a tagasi Tarmo Porgandi ja 3. aprillil nimetas nõukogu uue liikmena Kaur Kajaku ning tema volitused kestavad 2. aprillini 2026. Eesti Energia nõukogu liikmete tasustamist reguleerib riigivara- seadus, mille kohaselt otsustab tasu suuruse ja maksmise korra omanik. Arvestades riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee ettepanekut, on nõukogu esimehe tasuks määratud 2000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasuks 1000 eurot kuus. Muid täiendavaid tasusid ja lahkumishüvitisi nõukogu liikmetele ei maksta. Nõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus, v.a juulis. 2023. aastal toimus 12 nõukogu koosolekut.

Lisaks nõukogu koosolekutel osalemisele panustavad nõukogu liikmed aktiivselt Eesti Energia tegevuse toetamisse. Käiakse lähemalt tutvumas Eesti Energia ettevõtete ja äriüksustega, osaletakse Eesti Energiale olulistel kohtumistel omaniku esin- dajate, koostööpartnerite ja huvigruppidega.

2023. aastal oli nõukogu õigusnõustaja advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Sven Papp.

Tütar- ja sidusettevõtjate nõukogud

Eesti Energia tütar- ja sidusettevõtjate nõukogude volitused ja vastutus on sätestatud nende põhikirjas. Nõukogud koosne- vad reeglina Eesti Energia juhatuse ja strateegilise juhtrühma liikmetest.

Meie taastuvenergia ettevõtja Enefit Greeni nõukogu liikmetest vähemalt pooled peavad olema sõltumatud hea ühingujuh- timise tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltumatute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust.

Meie jaotusvõrguettevõtjal Elektrilevil on tema klientide arvuku- sest tulenevalt täiendav kohustus tagada juhatuse ja nõukogu liikmete täielik sõltumatus. Elektrilevi juhtorgani või juhtkonna liikmeks ei tohi olla samas kontsernis oleva ettevõtja juhtorgani või juhtkonna liige. Erisusena võivad Elektrilevi ja tema tütaret- tevõtja Imatra Elekter juhtorganite liikmed kattuda, kui sellega ei kaasne võrguettevõtja sõltumatust kahjustavaid riske. Ette- paneku Elektrilevi nõukogu liikmete kohta teeb riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee.

Tütar- või sidusettevõtjate nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustele. Nõuko- gu kokkukutsumisel juhindutakse kontserni reeglitest, tütar- või sidusettevõtja põhikirjast, õigusaktidest ja kaasomanikega sõlmitud kokkulepetest.

Nõukogu liikmete koosolekutel osalemine ja neile makstud tasud

Koos- olekutel

osalemine 2023

Tasu kokku 2023

(eurot)

Tasu kokku 2022

(eurot)

Anne Mere 12 24 000 15 273

Einari Kisel 12 12 000 12 000

Andres Liinat 12 12 000 12 000

Meelis Einstein 11 12 000 12 000

Allan Niidu 12 12 000 370

Luukas Kristjan Ilves 11 12 000 370

Kaur Kajak 8 9000

Tarmo Porgand 4 2956 9826

46

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Nõukogu seisuga 31. detsember 2023

ANNE MERE nõukogu esimees Ametisse määramise aeg: 12.05.2022 Nõukogu esimees alates: 12.05.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025

ALLAN NIIDU nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 20.12.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg: 19.12.2025

MEELIS EINSTEIN nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 12.05.2020 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025

KAUR KAJAK nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 03.04.2023 Volituste kehtivuse tähtaeg: 02.04.2026

ANDRES LIINAT nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025

LUUKAS KRISTJAN ILVES nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 20.12.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg: 19.12.2025

EINARI KISEL nõukogu liige Ametisse määramise aeg: 12.05.2017 Volituste kehtivuse tähtaeg: 11.05.2025

Nõukogu seisuga 31. detsember 2023

47

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Juhatus

Kontserni tegevjuhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus, kes lähtub ettevõtte juhtimisel nõukogu korraldustest, suunis- test, omaniku ootustest ja nõukogu poolt kinnitatud kontserni strateegiast. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu vastavalt juhatuse esimehe ettepane- kutele.

1. aprillist 2023. a muutus juhatuse koosseis ning sinna kuuluvad Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko ning liikmed Kristjan Kuhi, Raine Pajo, Marlen Tamm, Kelli Toss-Kaasik. 13. aprillil liitus juhatusega Andres Vainola, kes tegutseb ühtlasi tütarühingu Enefit Power juhatuse esime- hena.

Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. Tasu suuruse otsustab nõukogu, arvestades nõukogu juurde loodud tasustamiskomitee ettepanekuid. Juhatuse liikme tasu makstakse juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Tasu on

fikseeritud juhatuse liikmega sõlmitud lepingus ja seda saab muuta poolte kokkuleppel. Juhatuse liikmele võib maksta ka täiendavat tasu. Juhatuse liikme Andres Vainola igakuine tee- nistustasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest on kokku lepitud tema ja Enefit Poweri vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingus ning Andres Vainolale tema kohustuste täitmise eest Eesti Energia juhatuse liikmena täiendavat tasu ei maksta.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu eelmisel majandusaastal. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ja arvestama kontserni eesmärkide täitmist, loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhul, kui nõukogu kutsub juhatuse liikme tagasi oma algatusel enne tema volituste lõppemist, ja selle suurus ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse koosole- kud toimuvad üldjuhul kord nädalas. Vajadusel korraldatakse koosolekuid elektroonilise hääletamisega ilma koosolekut kokku kutsumata. 2023. majandusaastal toimus 61 koosolekut, neist 10 olid elektroonilise hääletamisega.

Juhatuse liikmetele makstud tasud

Tasu kokku 2023 (eurot)

Tasu kokku 2022 (eurot)

Raine Pajo 203 816 204 000

Andrus Durejko 153 000

Hando Sutter 135 727 297 334

Kristjan Kuhi 117 000

Marlen Tamm 117 000

Kelli Toss-Kaasik 117 000

Margus Vals 86 788 192 000

Agnes Roos 86 776 190 085

Andri Avila 79 466 192 000

Andres Vainola 0

48

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

ANDRUS DUREJKO juhatuse esimees

VARASEMAD AMETIKOHAD

• Ericsson Eesti: juhatuse esimees, Program Director Põhjamaade ja Balti riikide piirkonnas, Rootsi Soome ja Baltikumi digiteenuste juht, tehnoloogiadirektor, projektijuht

• Ericsson Latvia: juhatuse esimees, tegevjuht

• Reveko Telekom tehnoloogiadirektor • Baltcom Eesti projektijuht

HARIDUS • Estonian Business School MBA • Eesti Maaülikool, elektroenergeetika,

magister

VARASEMAD AMETIKOHAD

• Eesti Energia: kliendikogemuse valdkonnajuht, juhtiv personalipartner, koolitus- arendusjuht, personalipartner

• Eesti Post: arendustalituse koolituskoordinaator

HARIDUS • Tallinna Ülikool,

haridusteaduste magister • Tallinna Pedagoogikaülikool,

andragoogika bakalaureus

VARASEMAD AMETIKOHAD

• Ericsson: Industry expert, Utilities and IoT, GF Technology and Emerging Business; Consultant, Global Utilities Team, CGIS; Solution architect, Northern Europe/Central Asia

• Tallinna Tehnikaülikooli plokiahela ekspert, inseneriteaduskond, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut

• Wepower arendusjuht ja peaarhitekt • IT arhitektuuri konsultant, süsteemide

ja tarkvara arenduse juhtimise teenused, iduettevõtete mentor

HARIDUS • Tallinna Tehnikaülikool,

inseneriteaduskond, mehaanika ja tööstustehnika instituut, doktorikraad

• Tallinna Tehnikaülikool, infotehnoloogia teaduskond, bakalaureus

KELLI TOSS-KAASIK juhatuse liige kliendilahenduste müügi ja teeninduse valdkonnas

KRISTJAN KUHI juhatuse liige, energialahenduste arendusjuht

RAINE PAJO juhatuse liige strateegiliste arendusprojektide ja teadustegevuse valdkonnas

VARASEMAD AMETIKOHAD

• Enefit Power juhatuse esimees • Enefit Kaevandused juhatuse

esimees, • Eesti Energia juhatuse liige,

arendusteenistuse strateegiliste projektide M&A direktor

• Empower Group Oy (Soome) juhatuse liige, Baltikumi divisjoni tegevjuht

• Empower EEE (Eesti) juhatuse esimees

• Eesti Elektrivõrkude Ehituse juhatuse esimees

• Eesti Liinirongid nõukogu liige ja auditikomitee esimees

HARIDUS • Estonian Business School,

Executive MBA • Tallinna Tehnikaülikooli

majandusteaduskond, ärikorraldus

ANDRES VAINOLA juhatuse liige, Enefit Poweri juhatuse esimees

VARASEMAD AMETIKOHAD

• Eesti Energia: juhtimisarvestuse juht, kontserni kontrollingu juht, juhtimisarvestuse finantskontrollerite juht, juhtiv finantskontroller

• Swedbank Eesti: IT Baltikumi finantsüksuse juht, IT teenuste kontroller, raamatupidaja

HARIDUS • Estonian Business School,

majandus/ärijuhtimine, teadusmagister, cum laude

• Tallinna Tehnikaülikool, majandus/ärijuhtimine, bakalaureus

MARLEN TAMM juhatuse liige, finantsjuht

Juhatus seisuga 31. detsember 2023

VARASEMAD AMETIKOHAD

• Eesti Energia juhatuse liige, tehnikadirektor, keskkond, elektri ja soojuse tootmine, kaevandused, energiakaubandus, tehnoloogia tööstus, õli tootmine

• OÜ Põhivõrk (praeguse nimega Elering): nõukogu esimees, juhatuse liige, arendusosakonna juhataja, elektrivõrgu planeerimise sektori juht, kliendihaldur

• Soome põhivõrgu ettevõte Fingrid Oy: elektrivõrgu planeerija

• AS Ecomatic: tootejuht

HARIDUS • Tallinna Tehnikaülikool, MBA •

• Tallinna Tehnikaülikool, digimuutused ettevõttes, magister

• Tallinna Tehnikaülikool, tehnikatea- duste doktor

• Tallinna Tehnikaülikool, elektro- energeetika insener

Juhatus seisuga 31. detsember 2023

49

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Strateegiline juhtrühm

Kontserni strateegilise juhtrühma eesmärk on keskenduda kontser- ni tippjuhtimises strateegilistele aruteludele ja strateegia täitmisele koos selleks vajaliku teemade analüüsiga. Strateegilisse juhtrühma kuulusid 2023. aastal Eesti Energia juhatuse liikmed, Enefit Greeni juhatuse esimees, Enefit Poweri juhatuse esimees, Enefit Solution- si juhatuse esimees, Elektrilevi juhatuse esimees, Enefit Connecti juhatuse esimees, kommunikatsiooni- ja turundusjuht, töötajako- gemuse direktor, energiakaubanduse direktor, keskkonnajuht, äri- ja infotehnoloogia juht ning vaatlejatena riskijuhtimise ja siseauditi- teenistuse juht, õigusteenistuse juht ning hanketeenistuse juht.

Jaotusvõrgu ettevõtjate Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter AS juhtimise erisused

Elektrituruseadusest ja elektrienergia siseturu ühiseeskirjadest lähtuvalt on elektri jaotusvõrgu ettevõtjatel Elektrilevil ja tema tütarettevõtjal Imatra Elektril muuhulgas kohustus tagada turuosa- liste võrdne kohtlemine ja võrguettevõtja informatsiooni kaitsmine. Kooskolas õigusaktide ja parimate tavadega oleme kehtestanud juhtimise erinõuded, mis tagavad Elektrilevi ja Imatra Elektri sõltumatuse investeerimisotsuste vastuvõtmisel, hangete teostamisel ning turuosalisi ja kliendilepinguid puudutava informatsiooni konfidentsiaalsuse hoidmisel.

Börsil noteeritud ettevõtja Enefit Green AS juhtimise erisused

Meie taastuvenergiaettevõtte Enefit Green, kelle aktsiad on noteeritud börsil, tegevjuhtimise eest vastutab Enefit Greeni juhatus, kes lähtub et- tevõtja juhtimisel nõukogu poolt kinnitatud grupi strateegiast. Vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema sõltumatud hea ühingujuhti- mise tava tähenduses. Kui nõukogu liikmeid on paaritu arv, võib sõltu- matute liikmete arv olla ühe võrra väiksem sõltuvate liikmete arvust.

50

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni struktuur seisuga 31. detsember 2023

Imatra Elekter AS Elektrilevi OÜ

Enefit US LLC

Enefit Jordan BV Jordan Oil Shale Energy Company

Enefit Outotec Technology OÜ

Enefit American Oil Co.

Enefit Solutions AS

100% Eesti Energia ASi omanduses

Eesti Energia enamusosalusega ettevõtja

100% Enefit Green ASi omanduses

Enefit Sp. z o.o (Poola)

Enefit OY (Soome)

Enefit AB (Rootsi)

Enefit Wind UABTolpanvaara Wind Farm Oy

Enefit Power and Heat Valka SIA Enercom SIA

Enefit Green AS

Enefit Green UAB

Enefit SIA (Läti)

Enefit UAB (Leedu)

Attarat Holding OÜ

EESTI ENERGIA AS

Enefit OÜ

Enefit Power ASOrica Eesti OÜNarva Soojusvõrk AS

Strateegiline vähemusosalusega ettevõtja

100% Eesti Energia tütarettevõtja omanduses

EAO Real Estate Corp EAO Federal Lease LLC EAO State Leases LLC EAO Technology LLC EAO Orion LLC

Attarat Power Holding Company BV Attarat Mining Company BV Attarat Operation and Maintenance Company BV

Hiiumaa Offshore

Tuulepark OÜ

Enefit Wind OÜ Tootsi Tuulepark OÜ Tootsi Windpark OÜ Enefit Green Solar OÜ Liivi Offshore OÜ

Enefit Green sp. z o.o Pv plant Zambrów sp. z o.o. Pv plant Debnik sp. z o.o.

Enefit Wind Purtse AS

Empower 4Wind OÜ Team Paldiski OÜ

Šilalės vėjas UAB UAB Šilutės vėjo parkas 2 UAB Šilutės vėjo parkas 3 UAB Energijos Žara Vėjo Parkai UAB UAB Vėjoteka UAB Kelmės Vėjo Energija Baltic Energy Group UAB

2023. aasta esimeses kvartalis müüs Eesti Energia tütarettevõtjale Enefit Green Liivi lahe meretuule- pargi arenduse Liivi Offshore OÜ. 2023. aasta neljandas kvartalis müüs Enefit Green biomassi kütusena kasutavad koostootmisjaamad Brocenis, Valkas ja Paides ning pelletitootmise Brocenis ning koondas kogu äritegevuse Lätis tütarettevõtjasse Enefit Green SIA.

2023. aasta lõpu seisuga ootas Valka ja Paide koostootmisjaamade müügitehing kinnitust Eesti Konkurentsiametilt ja Tehnilise Järelvalve Ametilt ning sellega seoses ei olnud Paide koostootmisjaam ning Enefit Power ja Heat Valka SIA veel uuele omanikule üle antud.

2023. aasta lõpus tehti Enefit Connect OÜ suhtes mitmeid muuda- tusi. Esmalt ta jagunes eraldumise teel, mille tulemusena andis Enefit Connect OÜ Elektrilevi OÜ-le 01.01.2024 seisuga üle kõik reguleeritud võrguteenuse osutamisega asjad, õigused ja kohustused. 2023. aasta novembris muudeti Enefit Connect OÜ ärinimi Enefit OÜ-ks. Samas kuus andis ainuosanik Eesti Energia AS Enefit OÜ-le 01.01.2024 seisuga üle klienditeenuste üksuse käitise koos Enefit SIA, Enefit UAB, Enefit Oy, Enefit AB ja Enefit Sp. zo.o. osadega. Viimati nimetatud äriühingu- te omanik on alates 01.01.2024 Enefit OÜ. Enefit OÜ kujundati ümber aktsiaseltsiks ja alates 19.01.2024 on tema ärinimeks Enefit AS.

Enercom SIA nimetati 2024. aasta alguses ümber Enefit Green SIA-ks.

2024. aasta veebruaris likvideeriti Eesti Energia AS-i tütarettevõtjale Enefit American Oil Co-le kuuluvat kaks ühingut USA-s – EAO Techno- logy LLC ja EAO Orion LLC. Käimasoleval aastal on kavas likvideerida ka Enefit American Oil Co-le kuuluvad EAO State Leases LLC ja EAO Federal Leases LLC.

Enefit AS plaanib likvideerida Enefit AB juriidilise keha Rootsis.

51

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni hanketegevus ja partnersuhted 

2022. aastal kinnitas kontserni juhatus eetikakoodeksi partneri- tele. Dokumendi eesmärk on teavitada meie partnereid koostöö eelduseks olevatest eetikanõuetest. Kontserni eetikanõuete koostamisel oleme lähtunud põhimõttest, et Eesti Energia jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline roll ka meie partneritel, samuti on Eesti Energia kontsernil keskmisest suurem hool- suskohustus tulenevalt meie mõjust ühiskonnas. Ootame oma partneritelt, et nad tegutseksid kooskõlas dokumendis sätes- tatud põhimõtetega ning järgiksid täielikult kõiki õigusakte. Dokument läheb kaugemale pelgalt juriidilisest vastavusest, tuginedes sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse edendamisel rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele. Eetikakoodeksis käsitletud teemad on kooskõlas ÜRO globaalse kokkuleppe 10 printsiibiga.     Hanke protseduurid on Eesti Energia kontsernis kehtestatud kontserni Eesti äride osas ühtse, detailse hankekorraga. Han- kekorraga on paika pandud täpsed erineva taseme juhtide otsustamise volitused. Eraldi on ära määratud eelarvejuhtide, äride juhatuse liikmete, juhatuste ning nõukogude otsustamise volitused. Lähtuvalt otsuse sisust (tehingu nõusoleku andmine, hanke alusdokumentide kooskõlastamine, hanke algatami- ne jmt) on volituste piirid mõnevõrra erinevad, samuti esineb erinevat lähenemist ka valdkondade lõikes nt eesmärgiga täita Elektrituru seadusest tulenevat Elektrilevile kehtivat eriregu- latsiooni. Kontserni väljaspool Eestit registreeritud äriühinguid puudutavad menetlusreeglid on kehtestatud eraldi kontserni välisriikides asuvate tütarettevõtjate tehingute tegemise korraga. 

Aruandluspõhimõtted

Õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed loovad olulise eelduse kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemiseks. Selleks oleme juurutanud aruandlusprotsessid peamiste võtmemõõdikute ja teiste oluliste näitajate jälgimiseks nii nädala-, kuu-, kvartali- kui ka aastapõhiselt. Kord kuus võrdleme tulemusi eelarve ja viimase prognoosiga. Kord kvartalis uuendame ülejäänud aasta tegevusplaani ja vajaduse korral kohandame oma äritegevust, et see vastaks muutunud turuolukorrale. Kord aastas uuendame kontserni viie aasta strateegilist tegevuskava.

Oleme kinnitanud kontserni võtmemõõdikute põhimõtted, et tagada kontserni oluliste eesmärkide joondatus kõigil juhtimis- tasanditel. Teeme järjepidevat teavitustööd efektiivseimate mõõdikute juurutamiseks.

Kontserni juhtimisaruandluse töövahend on raporteerimis- ja analüüsitarkvara Tableau. Tänapäevased juhtimisinfo töölauad võimaldavad saada kiiremat, mugavamat ja interaktiivsemat tagasisidet meie tulemuste kohta ning loovad eelduse kvali- teetsemate ja operatiivsemate juhtimisotsuste langetamiseks.

Peale kümnete Statistikaametile esitatavate aruannete avali- kustame aasta- ja kvartaliaruandeid. Konsolideeritud raamatu- pidamise aastaaruanne koostatakse kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. Majandusaasta aruanne au- diteeritakse ning seejärel kinnitab aruande kontserni nõukogu. Majandusaasta aruanne koos nõukogu aruandega esitatakse üldkoosolekule lõplikuks kinnitamiseks. Aasta- ja kvartalitule- muste tutvustamiseks korraldame pressikonverentsi ja teeme tulemustest põhjaliku ülevaate Eesti Energia töötajatele.

Auditikomitee ja finantsaudiitor

Auditikomitee on kontserni nõukogu poolt moodustatud or- gan, mille ülesanne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.

Komitee koosseisu ja esimehe määrab kontserni nõukogu. Auditikomitee koosolekud toimuvad vastavalt kokkulepitud aja- kavale, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Auditikomitee te- gevusaruanne esitatakse nõukogule kord aastas. Auditikomitee esitab oma tegevusaruande enne, kui nõukogu majandusaasta aruande heaks kiidab.

Finantsauditi teostamisel lähtutakse rahvusvahelistest auditee- rimise standarditest. Eesti Energia põhikirja kohaselt määrab finantsaudiitori üldkoosolek. Üldkoosolek on kinnitanud 2023. majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Pricewater- houseCoopers (PwC). Allkirjaõiguslik audiitor sõltub ettevõtte asukohamaast. Konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi eest vastutab vandeaudiitor Jüri Koltsov. Finantsaudi- ti teostamise tasu Eesti Energia ei avalikusta, kuna kontserni hinnangul võib see kahjustada tulevaste perioodide hangete tulemusi.

52

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Riskijuhtimine

53

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni riskide juhtimise eest vastutab kontserni juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi ootuspärase toimimise üle teevad järelevalvet kontserni nõukogu, auditikomitee ja siseauditi osakond.

Meie riskijuhtimise eesmärgid on:

• toetada strateegia väljatöötamist ja elluviimist; • aidata saavutada kontserni finants- ja tegevuseesmärke; • tunda ära potentsiaalseid võimalusi; • hoida ära mittesoovitavaid sündmusi.

Meie töös esinevate ja tegevust mõjutavate riskide juhtimise protsessi rakendamise eest vastutavad kontserni ettevõtete ja üksuste juhid.

Kontserni riskivalmidus on kajastatud strateegias ja väljendatud eelarves. Riskitaluvus on kehtestatud kontserniüleste põhimõte- te, piirmäärade ja limiitidega ning väliste regulatiivsete nõuete ja lubadega. Riskijuhtimise mandaadid ja limiidid oleme kehtesta- nud näiteks finantsriskide (sh tootmisvarade hinnarisk, vastas- poolte krediidirisk ja likviidsusrisk) ja keskkonnariski juhtimiseks.

Riskijuhtimise raamistik ja korraldus

Riskijuhtimise raamistiku moodustavad kontserni juhatuse sea- tud riskide juhtimise põhimõtted, kus on kirjeldatud riskijuhtimis- protsess, osapoolte rollid ja vastutus. Samuti on seal kirjeldatud kontserni eesmärkide saavutamist mõjutavate riskivaldkondade juhtimise põhimõtted, mille väljatöötamisel oleme lähtunud rah- vusvahelistest standarditest ja parimatest tavadest. Kasutata- vad riskijuhtimise meetmed on suunatud riskide realiseerumise ennetamisele ning täiendame neid vastavalt muutustele kont-

serni strateegias, tegevustes ja organisatsioonistruktuuris.

Meie tegevusega kaasnevate ja seda mõjutavate riskide tu- vastamise, hindamise ja kahjude ennetamise tagab kontsernis toimiv valitsemise ja järelevalve protsess.

Riskide juhtimise protsess

1. Eesmärkide seadmine Riskijuhtimise protsess kujutab endast kontserni eesmärkide saavutamise seisukohast oluliste riskide tuvastamise ja ana- lüüsimise protsessi ning nende maandamiseks vajalike meet- mete määratlemist ja rakendamist.

2. Riskide tuvastamine Riskide tuvastamine lähtub organisatsiooni eesmärkidest. Kontserni tegevuse tulemusi võivad ohustada nii sisesed kui ka välised tegurid ning nii üksikute ettevõtjate, üksuste kui ka tegevuste tasandil.

Eesmärgid 1

2

3

4

5

6

Riskide

Ar ua

nd lu

s

tuvastamine

Riskide

hindam ine

Riskide

jälgimine Riski-

käsitlu s

Riskide tuvastamise ja hindamise eesmärk on koostada loe- telu olulistest riskidest, mis võivad takistada, halvendada või edasi lükata ettevõtja või üksuse tegevuse ja seeläbi kontserni eesmärkide saavutamist. Samatähtis on tuvastada riskid, mis tekivad võimaluste kasutamata jätmisega.

3. Riskide hindamine Riskide hindamine koosneb riski olulisuse, st selle realiseerumi- se potentsiaalsest kvalitatiivsest ja/või kvantitatiivsest mõjust, ning selle realiseerumise tõenäosuse määratlemisest.

4. Riskide käsitlemine/riskidele reageerimine Riskide tuvastamise ja hindamise järel rakendatakse vajaduse korral meetmeid riski esinemise tõenäosuse ja/või kahju po- tentsiaalse suuruse vähendamiseks. Valikud võivad sisaldada:

a) riski vähendamist ehk maandamist; b) riski vältimist, st otsustades mitte alustada või jätkata tegevust, mis tekitab riski;

c) riskiallika kõrvaldamist; d) riskide jagamist teiste osapooltega (nt kindlustus); e) riski võtmist põhjendatud otsusega.

5. Riskide jälgimine Kokkulepitud meetmete täitmist tuleb jälgida, et hinnata nende jätkuvat toimimist ning vajadusel teha muudatusi või rakendada uusi meetmeid.

6. Aruandlus Riskide, nende suuruse ja meetmete tõhususe jälgimiseks ning riskide arvestamiseks strateegiliste ja tegevuseesmärkide hin- damiseks on vajalik piisava mahu ja sagedusega aruandlus.

54

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Nõukogu/auditikomitee Riskide juhtimise protsessi tõhususe jälgimine

Kontserni juhatus Lõppvastutus riskide juhtimise eest, sh riskipoliitikate, limiitide kinnitamine

Kontserni ettevõtted ja äriüksused

Siseaudit

VASTUTUS: On tegevuses esinevate ja tegevust mõjutavate riskide omanikeks, tagavad igapäevase riskide juhtimise;

korraldavad tööd viisil, mis tagab finants- ja tegevuseesmärkide saavutamise;

tagavad tegevuse kinnitatud riskivalmiduse ja taluvuse piirides;

vastutavad tõhusa sisekontrollisüsteemi rakendamise ja toimimise eest.

VASTUTUS: Sõltumatu hinnang riskide juhtimise, kontrolli ja valitsemise protsessile.

ESIMENE KAITSELIIN

Riskijuhtimise toetamise vastutusega kesksed teenistused/üksused

VASTUTUS: Riskipoliitika väljatöötamine, sh riski identifitseerimise, mõõtmise, maandamise ja kontrolli metoodikate kirjeldused;

lisaks riski mõõtmise ja kontrollitegevustele jälgivad kogutavate andmete, koostatavate raportite, analüüside ja eksperthinnangute baasil riski püsimist kokkulepitud piirmäärades.

TEINE KAITSELIIN KOLMAS KAITSELIIN

Riskide juhtimise korraldus 

Nooled tähistavad vastastikuseid infovahetuse ja raporteerimise liine.

55

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Riskiprofiil

Riskiprofiilis on kirjeldatud meie äri ja tegevust kõige enam mõ- jutavad riskid, mille hulka kuuluvad strateegiline risk, finantsrisk (sh turu-, krediidi-, likviidsus-, intressi- ja valuutarisk), tehno- loogiline ja tehniline risk, õigusrisk, vastavusrisk, keskkonnarisk, töökeskkonna- ja tööohutusrisk, turva- ja tuleohurisk, maksu- risk, regulatiivne risk, kolmanda osapoole risk, IT-risk, pettuse- risk, personalirisk, mainerisk, isikuandmete kaitse (GDPR) risk. Riskide hindamine ja uuendamine on osa igapäevasest juhti- mistegevusest. Hindame nii olemasolevate kui ka arendatavate tegevuste riske.

Olulisemad riskid ja nende maandamine

Meie eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavateks riskideks on finantsriskide hulka kuuluv likviidsusrisk ja tururisk, õigusrisk, keskkonnarisk, IT-risk, tehnoloogiline ja tehniline risk ning tege- vusriskid. Suurt tähelepanu pöörame elutähtsate ja ärikriitiliste teenuste toimepidevusele, andmekaitsele ja tööohutusele.

Finantsriskid

Likviidsusriskina käsitleme võimalust, et kontsern või kontserni kuuluv tütarettevõtja ei oma piisavalt rahalisi vahendeid ja muid likviidsuse allikaid oma kohustuste täitmiseks või strateegia ellu viimiseks. Likviidsusriski maandamiseks hoiame piisavalt vabu vahendeid pangakontol ja vajadusel kaasame lisakapitali võla- turult, selle jaoks on olemas juba sõlmitud laenulepingud, mida pole täies mahus kasutusele võetud.

Tururiskina käsitame võimalust, et muutuste tõttu turul (nõud- luses, toodete ja teenuste hinnas) on kontsern avatud muu-

Tu le

m us

Aeg

Ootuspärane, eelarvestatud arengustsenaarium

Riskitaluvus Riskivalmidus

Riskivalmidus

Kõikide riskide realiseerumise summa

tuletisinstrumente. 2023. aasta fookus oli kohanemine elektri ning gaashindade kõrgema volatiilsusesega ning sellest tulene- vate turu- ja krediidiriskide monitoorimisel ning juhtimisel.

Õigusrisk

Kontserni tegevusvaldkondi mõjutavad oluliselt nii meie ko- duturgudel kui ka Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt sõlmi- tud lepped ja vastu võetud regulatsioonid. Õigusrisk tuleneb poliitilistest otsustest, regulaatorite tegevusest regulatsioonide tõlgendamisel jms ning mõjutab meie igapäevast äritegevust. Õigusriski juhtimiseks jälgime õiguskeskkonna suundumusi ja planeeritavaid muudatusi, osaleme aktiivselt avalikes diskus- sioonides ja uute õigusaktide väljatöötamise aruteludes ning tagame oma tegevuse vastavuse õigusaktidele.

Keskkonnarisk

Meie strateegiline eesmärk on vähendada keskkonnajalajälge ja olla rohepöörde eestvedaja. Keskkonnarisk tekib olukorras, kus kontserni tegevus või tegevusetus tekitab keskkonnale kahju, mis ei ole kooskõlas kokkulepitud eesmärkidega.

Keskkonnakahju tekkimist energiatootmises väldime olemas- olevate seadmete optimaalse opereerimise, uute tehnoloo- giliste lahenduste rakendamise ja ringmajanduse põhimõtete rakendamise abil efektiivsuse suurendamise kaudu. Keskkon- namõjude ohjamiseks, juhtimiseks ja vähendamiseks rakenda- me ISO 14001 ja EMAS (ingl Eco-Management and Audit Sche- me) standarditele vastavat keskkonnajuhtimise süsteemi ning lähtume oma tegevustes kehtivast keskkonnaseadusest ning selle alusel meile väljastatud keskkonnakaitselubade nõuetest.

tustele oma varade või kohustuste väärtuses või varadelt ja teenuselt teenitava tulu suuruses.

Energiakandjate hindade volatiilsus võib vähendada meie võimalusi realiseerida elektri- ja õlitoodangut ning mõjutada pi- kaajalistest elektrimüügi ostu-müügilepingutest teenitavat tulu. Kõige olulisemad tururiskid on elektrienergia, vedelkütuste ja heitmekvootide hinnarisk. Tururiskide maandamiseks kasutame

56

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

IT-risk

IT-riskina käsitame võimalust, et kontserni kuuluv ettevõtja ei saa täita oma ärieesmärke infotehnoloogiliste lahenduste ka- sutusega kaasnevate puuduste tõttu. Peamisteks riskideks on infosüsteemide mittetoimimise ning andmete (sh kliendiand- mete) või nende konfidentsiaalsuse kaotamise risk.

Riski juhtimiseks viime läbi ja uuendame elutähtsate ja äri- kriitiliste tegevuste riskianalüüse. Suurt tähelepanu pöörame töötajate info- ja küberturbealasele teadlikkusele, mille paran- damiseks korraldame erinevaid IT turvateadlikkuse koolitusi ja seminare.

Tehnoloogiline ja tehniline risk

Tehnoloogilise ja tehnilise riskina mõistame võimalust, et teh- noloogilised lahendused ei täida neile seatud strateegilisi ootu- si või toimuvad tehnilistes süsteemides ning kontrolli-, juhtimis- või turvasüsteemides rikked või ründed süsteemide toimimise takistamiseks ja teenuste katkestamiseks, mille tagajärjeks on teenuste või tootmise seisakud, olulise mõjuga avariid, ulatusli- kud kahjud (sh keskkonnakahjud).

Riski juhtimiseks teeme koostööd teadusasutuste ja tehnoloo- giate arendajatega, oleme rakendanud varahalduse standardi ISO 55001, võtnud kasutusele täiendavaid küberturbe lahendu- si ja viime iga olulise mõjuga sündmuse korral läbi juurpõhjuse analüüsi koos vajalike meetmete väljatöötamisega, et vähen- dada sarnaste sündmuste toimumise tõenäosust ja negatiivset mõju. Teenuste toimepidevuse tagamiseks analüüsime regu- laarselt toimepidevuse riske.

Tegevusriskid

Tegevusriskid on põhjustatud puudulikest või mittetoimivatest protsessidest, inimestest, seadmetest, süsteemidest või välis- sündmustest. Tegevusriske juhime riskijuhtimise põhimõtete, standardite, juhtimispõhimõtete ja tulemusmõõdikute rakenda- mise abil. Osade tegevusriskide mõju vähendamiseks kasuta- me ka kindlustust.

Suurt tähelepanu pöörame tööohutuse ja töökeskkonna ris- kidele. Kõigis kontserni tootmisettevõtetes on juurutatud töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem, oluliseks pea- me töötajate kaasatust töökeskkonna riskide tuvastamisel ja ohutuskultuuri tõstmisel. Lisaks erinevate väljaõppe- ja täiend- õppesessioonide juhendamistele korraldame ohutuskoolitusi ja -õppepäevi. Meie eesmärk on töötada ilma tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta.

Arvestades kontserni tegevuse ulatust ja mahtu, pöörame suurt tähelepanu pettuseriski juhtimisele. Pettuseriski realiseerumise ohu ning seeläbi tekkida võiva kahju vähendamiseks tegeleme eelkõige ennetusmeetmete osakaalu ja tõhususe suurendami- sega, säilitades seejuures operatiivse pettuste avastamise ja pettustele reageerimise võime.

Pettuseriski paremaks juhtimiseks on kontsernis loodud spetsiaalne üksus, kehtestatud eetikakoodeks ning rahvus- vahelistele standarditele vastavad pettuseriski juhtimise põhimõtted. Ühtlasi töötab kontsernis teavitajate kaitse direktiiviga kooskõlas olev vihjeliin, toimivad erinevad info- ja koolitusprogrammid (nt iga-aastane eetikakoodeksi e-kursus ja korruptsiooni ennetamise koolitused) ning tehakse koos-

tööd õiguskaitseorganite ja erialaorganisatsioonidega kodu- ja välismaal.

Juurutatud on majanduslike huvide aruandluse süsteem, mille kohaselt esitavad töötajad, kes võivad oma tööülesandeid täites sattuda huvide konflikti, oma majanduslike huvide dek- laratsiooni ja kinnitavad korrapäraste enesehindamistega oma sõltumatust.

Riskide aruandlus

Kontserni riskide aruandlus ja info edastamise protsess taga- vad riskidega seotud info jõudmise kõigi vajalike osapoolteni. Riskide juhtimise protsesside ja tegevuste edukust ning ees- märkide saavutamist mõõdame KPI-de (Key Performance In- dicator) ja muude mõõdikute abil ning valideerime riskijuhtimise küpsustaseme hindamisega.

Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavatest ris- kidest antakse regulaarset aru kontserni juhtrühmadele, juha- tusele ja auditikomiteele. Juhtkonda ja kõiki teisi asjaomaseid isikuid teavitatakse viivitamata kõigist olulistest üksiksündmus- test ja nii võimalikest kui ka toimunud muutustest kontserni riskiprofiilis.

57

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Majandustulemused

Eesti Energia aastaaruanne 2023 58

Sisukord

Müügitulu ja EBITDA Eesti Energia 2023. aasta müügitulu ulatus 1,9 mld euroni. Müügitulu vähenes 2022. aastaga võrreldes 14% (-0,3 mld eurot). Müügitulude vähenemine on seotud aastavõrdluses langenud energiahindadega: elektri müügitulud kahanesid aastavõrdluses 17% (-257,1 mln eurot) ning gaasi müügitulud kahanesid 58% (-141,0 mln eurot). Teiste segmentide müügitulud kasvasid. Võrguteenuse tulud kasvasid 20% (+49,4 mln eurot), mis tuleneb kõrgematest võrgutariifidest. Vedel- kütuste tulud kasvasid 15% (+20,3 mln eurot), kontsern müüs 2023. aastal vedelkütuseid rekordilised 468 tuhat tonni. Muude toodete ja lisateenuste müügitulu kasvas 13%, enim mõju avaldas soojusener- gia ning päikeseteenuste tulude kasv.

Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 436,7 mln eurot, kasvades aasta- ga 4% (+16,4 mln eurot). 2023. aasta EBITDA sisaldab pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutuse mõjusid summas -46,3 mln eurot (2022. aastal +87,4 mln eurot). Normaliseeritud EBITDA (ilma ülaltoodud mõjudeta) oli 2023. aastal 483,1 mln eurot (+150,1 mln eurot, +45%). Elektri EBITDA kasv tuleneb kõrgemast marginaalist ning realiseerunud tuletistehingute tugevast kasumist. Võrgutee- nuse EBITDA kasvas kõrgema keskmise müügihinna toel. Võrgu- teenuste EBITDA võrdlusperioodis oli ka erakordselt madal seoses olukorraga elektriturul. Vedelkütuste EBITDA kasvu tagas suurem müügikogus. Põhitoodetest vähenes vaid gaasi EBITDA, mis on

suures ulatuses seotud realiseerumata tuletistehingute aastavõrd- luses negatiivse mõjuga, samuti vähenes gaasi muutuvkasum. Muude toodete EBITDA aastavõrdluses kahanes.

2023. aasta puhaskahjumiks kujunes 422,1 mln eurot (-637,7 mln eurot, -296%) Normaliseeritud puhaskahjum oli 375,7 mln eu- rot (-504,0 mln eurot, -393%). Puhaskahjum sisaldab põlevkivi tarbivate elektrijaamade allahindlusi, mille mõju on -628,4 mln eurot, mis on tingitud antud jaamade konkurentsivõime olulisest vähenemisest. Praeguses elektri turuhindade keskkonnas ei suuda põlevkivi elektrijaamad oma kulusid turult tagasi teenida.

*Normaliseeritud EBITDAst on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju

286 335

52

106 74

+48,5 +53,9 +12,8 -79,9

-18,8

333

420 437

483

+16,4 (+3,9%)

EBITDA* EBITDA 2022

EBITDA 2023

EBITDA* Elekter Võrguteenus Vedelkütused Gaas Muud

Kontserni EBITDA jagunemine ja muutus, mln €

1480 1 223

242 292

244 +49,4 +20,3 +15,6

-257,1 -141,0 2 218

1 905

Müügi- tulu

2022

Müügi- tulu

2023 Elekter Võrguteenus Vedelkütused Gaas Muud

-312,8 (-14,1%)

Kontserni müügitulu jagunemine ja muutus, mln €

59

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Elekter Elektri segment koosneb kontserni erinevate elektri tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtete tulemustest, mis sisaldavad taastuvatest allikatest ja põlevkivist elektri tootmist ning elektri jaemüüki.

Elektri müügitulu

Võrreldes 2022. aastaga elektri müügihind ja müügikogus langesid. Elektri müügitulu 2023. aastal vähenes 17% 1,2 mld euroni (-0,3 mld eurot).

Keskmine elektri müügihind

Eesti Energia kontserni keskmine elektri müügihind oli 2023. aastal 119,0 €/MWh ehk 18% madalam (-26,8 €/MWh) kui 2022. aastal.

Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute mõju. Koos tuletistehingutega oli keskmine müügihind 2023. aastal 119,1 €/ MWh ehk 15% madalam (-21,0 €/MWh) kui eelmisel aastal.

Madalam müügihind tuleneb energiaturgude stabiliseerumisest võrreldes eelmise aastaga.

145,8 192,8

119,0 90,8

Elektri keskmine müügihind*

NP Eesti keskmine hind

-102,0 (-52,9%)-26,8 (-18,4%)

Elektri keskmine müügihind, €/MWh

1480 1 223

-257,1 (-17,4%)

2022 2023

Elektri müügitulu, mln €

9,9 10,1

10,5 10,2

-0,3 (-2,9%)

2022 2023

Elektri müügimaht, TWh

64%

% müügitulust

77%

% EBITDA-st

Elektri osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st

2022 2023 Jaemüük Hulgimüük

145,8 192,8

119,0 90,8

Elektri keskmine müügihind*

NP Eesti keskmine hind

-102,0 (-52,9%)-26,8 (-18,4%)

Elektri keskmine müügihind, €/MWh

1480 1 223

-257,1 (-17,4%)

2022 2023

Elektri müügitulu, mln €

9,9 10,1

10,5 10,2

-0,3 (-2,9%)

2022 2023

Elektri müügimaht, TWh

64%

% müügitulust

77%

% EBITDA-st

Elektri osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st

2022 2023 Jaemüük Hulgimüük

* Elektri toote keskmine müügihind kokku (sisaldab jaemüüki ja hulgimüüki). Keskmine müügihind ei sisalda tuletistehingute tulu ja jäätmete vastuvõtu tulusid.

60

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Elektri müügimaht ja Eesti Energia turuosa

2023. aastal müüsime 10 236 GWh elektrit, mida on 301 GWh ehk 3% vähem kui 2022. aastal. Jaemüük suurenes 2022. aastaga võrreldes 213 GWh (+2%), jõudes tasemeni 10 085 GWh. Jaemüük jagunes turgude vahel järgmiselt: Eesti 3 887 GWh (-308 GWh), Läti 1 587 GWh (-196 GWh), Leedu 2 320 GWh (+46 GWh), Poola 2 234 GWh (+667 GWh) ja Soome 57 GWh (+3 GWh). Hulgimüük vähenes 2022. aastaga võrreldes 514 GWh (-77%) tasemeni 150 GWh. Klientide tarbitud elektrienergia mahu järgi oli Eesti Energia turuosa 2023. aastal Eestis 54%, langedes aastataguse aja- ga võrreldes (56%), langus 2 protsendipunkti. Eesti Energia turuosa Lätis ja Leedus oli 2023. aastal vastavalt 29% ja 14%. Võrreldes 2022. aastaga võitsime Lätis 4 protsendipunkti ja Leedus kaotasime 4 protsendipunkti võrra turuosa.

Elektri tootmismaht

2023. aastal tootsime 3 614 GWh elektrit, mida on 42,3% vähem kui 2022. aastal (-2 647 GWh). Toodangu vähenemist põhjustas elektrihinna üle kahekordne langus ning maagaasi hinna ja varustusahelate stabiliseerumine. Sellest tulenevalt vähenesid väävlipüüdmisseadmetega (DeSOx) varustatud plokkide turule pääsemise võimalused kõrge tootmiskulu tõttu. Lisaks avaldas tootmisele negatiivset mõju Auvere elektri- jaama töökindlus II poolaastal: seoses väliste soojusvahetite asendamisega oli plokk avariiremondis ligi 3 kuud. Samuti mõjutas meie aastast tootmismahtu Balti riikide taastuvenergia tootmiskoguste kasv – päikese elektrijaamade ligi kahekordne ja tuuleparkide ligi kolmekordne toodangu kasv vähendasid oluliselt vajadust fossiilsetel kütustel põhinevate elektrijaamade toodangu järele.

61

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Eesti Energia kontserni taastuvenergia toodang kasvas võrreldes 2022. aastaga 177 GWh (+12,2%), jõudes tasemeni 1 627 GWh. Sellest 1 103 GWh tootsime tuuleparkides. Tuuleparkide toodang kasvas aasta võrdluses 191 GWh võrra (+21%). Tuuleparkide toodangut kasvatasid võrdlusbaasis Eestis Purtse ning Leedus Akmenė ning Šilalė tuuleparkidest lisandunud elektritoodang. Kahe viimase pargi lõplik valmimine peaks toimuma 2024. aasta jooksul. Muudest taastuvatest allikatest tootsime 524 GWh elekt- rit, millest põhiosa moodustas biomassist toodetud elekter.

Elektri peamised tootenäitajad

2023 2022

Põhivarade tootlus Põhivarade normaliseeritud tootlus

% %

-36,5 -31,5

16,8 9,7

Elektri EBITDA Normaliseeritud elektri EBITDA

€/MWh €/MWh

32,7 37,2

27,2 18,9

198,7 286,1

334,6 380,9

+42,4 -6,1 +0,9 +76,1 -64,7

+48,5 (+16,9%)

EBITDA* EBITDA 2022

Margi- naali

muutuse mõju

Koguse muutuse

mõju

Püsi- kulude muutus

Tuletis- tehingud

Muu EBITDA 2023

EBITDA*

Elektri EBITDA muutus, mln €

* Normaliseeritud EBITDAst on elimineeritud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglase väärtuse kõikumise mõju

Elektri EBITDA

Elektri EBITDA oli 2023. aastal 334,6 mln eurot (+17%, +48,5 mln eurot). 2023. aasta EBITDA sisaldab pikaajaliste elektri os- tulepingute väärtuse muutuse mõjusid summas -46,3 mln eurot (2022. aastal +87,4 mln eurot). Normaliseeritud elektri EBITDA (ilma ülaltoodud mõjudeta) oli 2023. aastal 380,9 mln eurot (+182,2 mln eurot, +92%).

Normaliseeritud EBITDA kasvu peamised tegurid olid kõrgem marginaal ning parem tulemus realiseerunud tuletistehingu- test. Kõrgema marginaali mõju EBITDA-le oli +42,4 mln eurot (+4,1 €/MWh). Marginaali mõjutas peamiselt elektri tootmise ja ostuga seotud kulude kahanemine. Elektri tootmisega seotud kulud aastavõrdluses langesid, kuna kontsern kattis väiksema osa elektri müügist oma toodanguga. Samuti vähenesid elektri ostukulud tulenevalt madalamast turuhinnast. Tuletistehin- gutest realiseerunud kasum oli 2023. aastal 231,8 mln eurot (aastavõrdluses +76,1 mln eurot).

Müügikoguse vähenemise (-3%) mõju EBITDA-le oli -6,1 mln eurot.

Muud mõjud summas -64,7 mln eurot on peamiselt seotud tuletistehingute väärtuse muutusega, sh -133,7 mln eurot on pikaajaliste elektri ostulepingute väärtuse muutus ning +83,3 mln eurot on universaalteenuse osutamisega seotud ümber- hindluste mõju.

62

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

15%

% müügitulust

24%

% EBITDA-st

Võrguteenuse osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st

36,1

45,0

2022 2023

+8,9 (+24,7%)

Võrguteenuse keskmine müügihind, €/MWh

242,1 291,6

2022 2023

+49,4 (+20,4%)

Võrguteenuse müügitulu, mln €

6,7 6,5

2022 2023

-0,2 (-3,5%)

Võrguteenuse müügimaht, TWh

Võrguteenus Võrguteenuse müügitulu, müügimaht ja hind

2023. aastal võrguteenuse müügitulu suurenes 20,4% ja müügi- maht vähenes -3,5%. Võrguteenuse müügituluks kujunes 291,6 mln eurot (+49,4 mln eurot) ja müügimahuks 6 475 GWh (-233 GWh). Müügimahu vähenemist mõjutas majanduskeskkond. Majanduslanguse tagajärjel vähenes ärikliendi tarbimine 2023. aastal 5,7%. Koduklientide tarbimine kasvas 2,2%.

Keskmine võrguteenuse hind oli 45,0 €/MWh ehk 25% kõrgem kui 2022. aastal. Keskmine müügihind tõusis aastaga +8,9 €/MWh tulenevalt võrguteenuste tariifide muutustest.

Võrgukaod

Võrgukaod olid 2023. aastal Elektrilevi võrgus 296,3 GWh ehk 4,2% ja Imatra Elektri võrgus 13,0 GWh ehk 5,4%. 2023. aastal kasvas võrgukadu 2022. aastaga võrreldes Elektrilevi võrgus 24,8 GWh ehk 0,4 protsendipunkti võrra. Võrgukao kasvu Elektri- levi võrgus mõjutas 2022. aasta mõõteandmete tagantjärgi korrigeerimine 2023. aasta esimeses pooles 5,9 GWh ulatuses. Imatra Elektri võrgus kadu langes 0,5 GWh ehk 0,2 protsendi- punkti võrra.

63

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Elektrikatkestused

Riketest tingitud elektrikatkestuste keskmine kestus oli 2023. aastal 451,7 minutit (2022. aastal 239,6 minutit) seoses keeru- liste ilmastikuoludega antud perioodil. Plaaniliste katkestuste keskmine kestus oli 75,9 minutit (2022. aastal 74,4 minutit). Plaaniliste katkestuste kestvus sõltub võrgu korraliste hooldus- te ja uuendamiste mahust.

Võrguteenuse peamised tootenäitajad

2023 2022

Põhivarade tootlus % 4,0 -0,1

Võrgukaod GWh 309,3 285,0

SAIDI (plaaniväline) indeks 451,7 239,6

SAIDI (plaaniline) indeks 75,9 74,4

RAB mln € 934 888

Elektrikatkestusi aitab vähendada paljasjuhtmete asenda- mine ilmastikukindlate kaablitega. 2023. aasta lõpus oli ilmastiku kindla võrgu osakaal madalpingevõrgus 95,7% (2022. aasta lõpu seisuga 94,7%) ja keskpingevõrgus 44,9% (2022. aasta lõpu seisuga 43,4%).

64

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Võrguteenuse EBITDA

Võrguteenuse EBITDA oli 2023. aastal 106,0 mln eurot (+103%, +53,9 mln eurot). Võrdlusperioodi võrguteenuse EBITDA oli ajalooliselt madal seoses erakordselt kõrgete elektri ostuhin- dadega (võrguteenuse pakkuja ostab võrgukadude katteks elektrienergia turuhinnaga), 2023. aastal on turuolukord nor- maliseerunud. Suurema marginaali mõju EBITDA-le oli +80,2 mln eurot. Keskmine müügitulu kasvas 8,9 €/MWh, samas kui keskmine muutuvkulu kahanes 3,5 €/MWh.

Oluliselt mõjutas eelmise aastaga võrreldes EBITDA-t ka püsi- kulude kasv (mõju EBITDA-le -22,6 mln eurot), mis oli eeskätt seotud oluliselt suuremate remondimahtudega.

52,1

106,0 +80,2 -3,7 -22,6

+53,9 (+103,4%)

EBITDA 2022

Marginaali muutuse

mõju

Koguse muutuse

mõju

Püsikulude muutus

EBITDA 2023

Võrguteenuse EBITDA muutus, mln €

65

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Vedelkütused Vedelkütuste müügitulu ja müügimaht

2023. aastal müüsime 468 tuhat tonni vedelkütuseid ja teeni- sime sellest müügitulu 153,6 mln eurot. Vedelkütuste müügitulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 15,3% (+20,3 mln eurot).

Müügimaht suurenes 15,4% (+62,6 tuhat tonni) tootmismahtu- de kasvu tõttu, mis võimaldas müüa koguseid spot-turul ning realiseerida laovarusid.

Vedelkütuste hind

Vedelkütuste keskmine müügihind (tuletistehinguteta) langes 2023. aastal 24,1% tasemele 428,8 €/t (-136,4 €/t).

Tuletistehingutest teenisime 2023. aastal kahjumit 100,7 €/t. Koos tuletistehingutega oli vedelkütuste keskmine müügihind 2023. aastal 328,1 €/t (võrreldes eelmise aastaga -0,2%, -0,5 €/t).

565 542 429 437

Vedelkütuste keskmine müügihind

Raske kütteõli (1%) maailmaturuhind

2022 2023

-105,4 (-19,4%)-136,4 (-24,1%)

Vedelkütuste keskmine müügihind, €/t

133 154

2022 2023 2022 2023

+20,3 (+15,3%)

Vedelkütuste müügitulu, mln €

405 468

+62,6 (+15,4%)

Vedelkütuste müügimaht, tuhat tonni

8%

% müügitulust

0%

% EBITDA-st

Vedelkütuste osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st

66

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Vedelkütuste tootmismaht

2023. aastal tootsime 475 tuhat tonni vedelkütuseid. Võrreldes eelmise aastaga suurenes tootmismaht +11,9% (+50,6 tuhat tonni). Tootmismahu suurenemisele aitas kaasa vedelkütuste tehases Enefit 280 uttegaasi jahutusploki kasutuselevõtt, mis võimaldas suurendada bensiini tootmist 11,9 tuhande tonnini. Lisaks võimaldasid õigeaegsed kapitaalremondid suurendada Enefit 140 ja Enefit 280 tehaste töökindlust.

Vedelkütuste peamised tootenäitajad

2023 2022

Põhivarade tootlus % -8,2 -10,3

Vedelkütuste EBITDA €/tonn 1,7 -29,5

Vedelkütuste EBITDA

Vedelkütuste EBITDA oli 2023. aastal 0,8 mln eurot (+12,8 eurot). Vedelkütuste müügikogus kasvas võrreldes 2022. aas- taga 62,6 tuhat tonni võrra (+15%) rekordilise tasemeni 468,1 tuhat tonni, suurema mahu mõju EBITDA-le oli +17,6 mln eurot. Vedelkütuste marginaali vähenemise mõju EBITDA-le oli -17,0 mln eurot (-36 €/t). Keskmine müügihind vähenes aas- tavõrdluses 136 €/t, samas kui keskmine muutuvkulu vähenes 100 €/t. Madalamad tootmiskulud on peamiselt seotud kas- vuhoonegaaside emissioonikuluga. Realiseerunud tuletiste- hingute parem tulemus mõjutas EBITDA-t samas +44,3 mln euro ulatuses. Lisaks mõjutas EBITDA-t oluliselt vedelkütuste püsikulude kasv, mille mõju EBITDA-le oli -23,6 mln eurot ja on seotud eelkõige kõrgemate tööjõukuludega.

-12,0

0,8

-23,6

-8,7

-17,0

+17,6

+44,3

+12,8 (+106,6%)

EBITDA 2022

Marginaali muutuse

mõju

Koguse muutuse

mõju

Püsikulude muutus

Tuletis- tehingud

Muu 2023

EBITDA 2023

Vedelkütuste EBITDA muutus, mln €

67

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

5%

% müügitulust

-1%

% EBITDA-st

109,7

67,8

2022 2023

Gaasi keskmine müügihind, €/MWh

243,9

103,0

2022 2023

-141,0 (-57,8%)

Gaasi müügitulu, mln €

2,2

1,5

2022 2023

Gaasi müügimaht, TWh -41,9 (-38,2%) -0,7 (-31,7%)

Gaasi osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st

5%

% müügitulust

-1%

% EBITDA-st

109,7

67,8

2022 2023

Gaasi keskmine müügihind, €/MWh

243,9

103,0

2022 2023

-141,0 (-57,8%)

Gaasi müügitulu, mln €

2,2

1,5

2022 2023

Gaasi müügimaht, TWh -41,9 (-38,2%) -0,7 (-31,7%)

Gaasi osa kontserni müügitulust ja EBITDA-stGaas Gaasi müügitulu ja müügimaht

2023. aastal vähenes gaasi müügitulu võrreldes eelmise aasta- ga 58% võrra ja müügimaht langes 32% võrra. Gaasi müügitu- luks kujunes 103,0 mln eurot (-141,0 mln eurot) ja müügimahuks 1 518 GWh (-705 GWh). Gaasi müügimaht vähenes seoses üleüldise gaasi nõudluse langusega ning meie klientide arvu vähenemisega. Gaasi müük jagunes meie turgude vahel järgne- valt: Eesti 89 GWh (-347 GWh), Läti 166 GWh (-91 GWh), Leedu 89 GWh (-345 GWh) ning Poola 834 GWh (+68 GWh).

Gaasi hind

Keskmine gaasi müügihind oli 2023. aastal 67,8 €/MWh ehk 38% madalam (-41,9 €/MWh) kui 2022. aastal. Madalam müügihind tulenes energiaturgude stabiliseerumisest võrreldes eelmise aastaga.

68

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Gaasi peamised tootenäitajad

2023 2022

Gaasi EBITDA €/MWh -4,2 33,1

Gaasi EBITDA

Gaasi EBITDA oli 2023. aastal -6,4 mln eurot (-109%, -79,9 mln eurot), mida peamiselt mõjutas realiseerumata tuletistehingute väärtuse muutus (-60,6 mln €), mis on näidatud joonisel tulbas “Muu”.

Gaasi muutuvkasum vähenes 43,2 mln euro võrra, mis on tingitud nii väiksemast müügimahust kui ka madalamast marginaalist. Muu- tuvkasumi vähenemist aitas tasandada suurem kasum realiseerunud tuletistehingutest (mõju +24,5 mln eurot).

Püsikulude suurenemise mõju EBITDA-le oli -0,6 mln eurot, mille pea- mine mõjutaja oli suurenenud kulu seoses meie LNG projektidega.

73,5

-6,4

-0,6

-43,2 +24,5 -60,6

EBITDA 2022

Muutuv- kasumi muutus

Püsikulude muutus

Tuletis- tehingud

Muu EBITDA 2023

Gaasi EBITDA muutus, mln €

-79,9 (-108,7%)

69

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Muud tooted ja teenused Muude toodete ja teenuste segmenti kuuluvad soojuse, töös- tusseadmete ja lisateenuste müük. Meie põhilisteks lisatee- nusteks on laadimisteenus, valgustusteenus, päikeseteenused, paindlikkusteenus ning sooja- ja jahutusseadmetega seotud teenused. Samuti kajastame selle segmendi all ühekordsete tehingute mõju ning osa kontserni kesksetest arenduskuludest ja püsikuludest.

Muude toodete ja teenuste müügitulu

2023. aastal teenisime muude teenuste ja toodete müügist tulusid 134,0 mln eurot. Müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 13% (+15,6 mln eurot). Suurim muutus toimus eelne- va aastaga võrreldes päikeseteenuste müügitulus, mis kasvas 10,3 mln euro võrra. Soojuse müügitulu kasvas 7,6 mln eurot, millesse panustasid nii kõrgemad müügihinnad, 3% suurem müügikogus kui ka suuremad jäätmete vastuvõtu tulud Iru elektrijaamas. Pelletite müügitulu kasvas aastavõrdluses 1,8 mln euro võrra (pelletite äritegevus müüdi maha 29.12.2023 seisuga) ja sagedusreservi teenuste tulud samas kahanesid 8,0 mln euro võrra.

Muud tuludKaevandustoodete müükPäikeseteenuste müük Sagedusreservi teenusedPelletite müükSoojuse müük

Muude toodete ja teenuste müügitulu jagunemine, mln €

20,6

1,8

-1,9 -8,0 -8,9

Muu EBITDA 2022

Soojus- energia

Sagedus- reservi

teenused

Muu Muu EBITDA 2023

-18,8 (-91,4%)

Muude toodete ja teenuste EBITDA muutus, mln €

7%

% müügitulust

0%

% EBITDA-st

Muude toodete ja teenuste osa kontserni müügitulust ja EBITDA-st

33 40

31 32 18

18 29 22

118 134

+15,6 (+13,1%)

2022 2023

Muude toodete ja teenuste EBITDA

Muude toodete ja teenuste EBITDA kahanes 2023. aastal aas- tatagusega võrreldes 18,8 mln euro võrra 1,8 mln euroni, mida mõjutasid mitmed tegurid.

Soojuse EBITDA vähenes võrreldes eelmise aastaga 1,9 mln euro võrra. Sagedusreservi (FRR) teenuste kasum langes aastavõrdluses mõjutades segmendi EBITDA-t -8,0 mln eurot, tingituna elektri turuhindade langusest.

Muud EBITDA mõjud olid summaarselt -8,9 mln eurot. Kasum vähenes aastavõrdluses enim päikeseteenuste, kaevandustoo- dete ja pelletite müügist.

70

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Rahavood

71

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2023. aasta äritegevuse rahavood olid 13,9 mln eurot. EBITDA-ga võrreldes (436,7 mln eurot) kujunesid äritege- vuse rahavood 2023. aastal 96,8% ehk 422,8 mln euro võrra väiksemaks.

Käibekapitali muutuste mõjul suurenesid äritegevuse rahavood 78,4 mln euro võrra. Käibekapitali mõjutasid peamiselt lühiaja- liste kohustuste suurenemine 48,5 mln eurot, lühiajaliste nõue- te vähenemine 65,8 mln eurot, varude vähenemine 20,1 mln eurot. Muu käibekapitali muutuste mõju äritegevuse rahavoole oli -17,7 mln eurot.

CO2 heitmekvootide arvelduste mõju EBITDA ja rahavoo võrdlu- ses oli 4,5 mln eurot.

Tuletisinstrumentide tehingute mõju (v.a CO2 instrumendid) oli -407,9 mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju -375,5

mln eurot ja vedelkütustega seotud instrumentide mõju -35,0 mln eurot ning gaasi ja muude instrumentide mõju +2,6 mln eurot. Tu- letisinstrumentide tehingute tulemust mõjutas peamiselt tagatis- tasude kohustuste suurenemine seoses elektri hinna langusega.

Makstud laenuintresside mõjul vähenesid äritegevuse rahavood 59,8 mln eurot. Tulumaksu tasusime 2023. aastal 24,7 mln eurot.

Muud mõjud olid -13,3 mln eurot, millest enamuse moodustasid liitumistasude amortisatsiooni mõju ning sihtfinantseerimise amortisatsiooni mõju -13,5 mln eurot ja -1,5 mln eurot vastavalt.

Võrreldes eelmise aastaga vähenesid äritegevuse rahavood 97,3% (-494,8 mln eurot).

Käibekapitali muutuste mõju võrreldes 2022. aastaga oli +80,0 mln eurot, sh lühiajaliste nõuete muutuse mõju käibekapitalile

+124,6 mln eurot, lühiajaliste kohustuste muutuse mõju -103,4 mln eurot, varude muutuse mõju +43,6 mln eurot ning muu käibekapitali muutuse mõju +13,1 mln eurot.

CO2 heitmekvootide arvelduste mõju oli +49,0 mln eurot. Tuletisinstrumentide mõju (v.a CO2 instrumendid) oli -585,1 mln eurot, sh elektriga seotud instrumentide mõju -541,5 mln eurot, vedelkütustega seotud instrumentide mõju -49,8 mln eurot. Muude tuletisinstrumentide mõju oli +6,2 mln eurot.

2023. aastal tasusime võrreldes 2022. aastaga 12,5 mln eurot rohkem tulumaksu. Laenuintresse maksime 2023. aastal 41,3 mln eurot rohkem kui aasta varem. Muude muutuste mõjud olid kokku +0,9 mln eurot.

436,7

13,9

+78,4 +4,5 -407,9

-59,8 -24,7 -13,3

EBITDA 2023

Käibe- kapitali

muutused

CO2 mõjud

Tuletis- instru- mendid

Makstud intressid

Tulu- maks

Muu Äritegevuse rahavood

2023

Äritegevuse rahavoo kujunemine alates ärikasumist enne kulumit, mln €

-422,8 (-96,8%)

Äritegevuse rahavoo muutus, mln €

508,8

13,9

+77,9 +49,0 -585,1

+16,4 -41,3 -12,5 +0,9

Äritegevuse rahavood

2022

Käibe- kapitali

muutused

CO2 mõjud

Tuletis- instru- mendid

EBITDA muutus

Makstud intressid

Tulu- maks

Muu Äritegevuse rahavood

2023

-494,8 (-97,3%)

72

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Investeerimine

73

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2023. aasta investeeringud olid Eesti Energia ajaloo suurimad seoses taastuvenergia võimsuste kiire aren- guga. Investeerisime 2023. aastal kokku 779,3 mln eurot (+75,0%, +334,1 mln eurot).

Taastuvenergia

Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime läbi meie tütarettevõtte Enefit Green 338,5 mln eurot. Eesti tuuleparkide investeeringud ulatusid 102,8 mln euroni, sh 84,1 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki. Leedu tuu- leparkide investeeringud ulatusid Kelmė parkides 127,5 mln euroni ja Akmenės 12,5 mln euroni ning Soomes asuvasse Tolpanvaara tuuleparki investeerisime 51,8 mln eurot. Üle- jäänud tuuleparkidesse investeerisime 24,9 mln eurot. 2024. aastal valmivad eeldatavasti lõplikult Šilalė, Akmenė ning Tolpanvaara tuulepargid.

Lisaks investeerisime Eestis ja Poolas päikeseparkide arendamisse. Eesti päikeseparkidesse investeerisime Purtses 12,7 mln eurot, Vändras 9,4 mln eurot ning Sopis 7,9 mln eurot. Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suurimal taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses ning päikesepark peaks alustama tootmist 2024. aasta lõpus. Novembris alustas Enefit Green Lätis riigi lääneosas Ādaži ja Carnikava piirkondades kahe päikeseelektrijama ehitamist, mis peaksid alustama elektri tootmist 2024. aasta suvel. Tegemist on ettevõtte esimeste päikeseparkidega Lätis.

74

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Võrguteenused

Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmi- seks investeerisime 168,5 mln eurot (2022. aastal 125,5 mln eurot), sh liitumistesse 95,8 mln eurot.

Elektrilevi ehitas 422 uut alajaama ja 1 343 km liini (2022. aas- tal ehitasime 352 uut alajaama ja 1 299 km liini). 2023. aasta lõpu seisuga oli Elektrilevi madalpingevõrgust ilmastikukindel 95,7% (2022. aasta lõpu seisuga 94,7%). Kokku pikenes aasta- ga ilmastikukindel võrk 1 044 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 727 km võrra. 2023. aasta lõpu seisuga oli kogu madalpinge- ja keskpingevõrgust ilmastikukindel 74,1%.

Imatra Elekter ehitas 11 uut alajaama ja 41 km liini. 2023. aasta lõpu seisuga oli Imatra madalpingevõrgust ilmastikukindel 94,4% (2022. aasta lõpu seisuga 93,2%). Kokku pikenes aasta- ga ilmastikukindel võrk 31 km võrra ning paljasjuhtmetega võrk vähenes 26 km võrra. 2023. aasta lõpu seisuga oli Imatra Elekt- ri madalpinge- ja keskpingevõrgust ilmastikukindel 66,3%.

Suurenergeetika

Keemiatööstuse arendamisse investeerisime 105,0 mln eurot. Tehas valmib 2024. aastal ning tõstab vedelkütuste aastatoo- dangu 700 000 tonnini.

Lisaks investeerisime 6,1 mln eurot Auvere elektrijaama välis- te soojusvahetite rekonstrueerimise projekti, et tõsta Auvere elektrijaama töökindlust. Investeerisime ka Auvere tootmis- kompleksis uue kesklao ehitustöödesse 3,2 mln eurot. Antud projekti elluviimisel korrastatakse ja muudetakse efektiivse- maks olemasolevat laomajandust ning sellega tagatakse töö- ja tuleohutusnõuete vastavusse viimine ning paremad tingimused varade säilimiseks.

159 33982

105

46

93 71

96 73445

779

+334,1 (+75,0%)

2022 2023

Kapitaliseeritud intressid

Muud baasinvesteeringud

Võrgu liitumisprojektid

Võrgu töökindlusinvesteeringud

Muud arendusprojektid

Keemiatööstus

Investeeringud taastuvenergiasse

Investeeringute jagunemine projektide lõikes, mln €

210 439

126

177 88

125 445

779

+334,1 (+75,0%)

2022 2023

Investeeringute jagunemine toodete lõikes, mln €

Muu

Vedelkütused

Võrguteenus

Elekter

75

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Finantseerimine

76

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Energeetikasektori arendused on üldjuhul kapitalimahu- kad. Nii uute tootmisüksuste rajamiseks kui ka äri oluliseks laienemiseks ei piisa alati vaid ettevõtte olemasolevatest vabadest vahenditest. Seetõttu kaasame suuremate aren- dusprojektide elluviimiseks turult võõrkapitali.

Finantseerimisotsuste tegemisel lähtume kontserni finantspo- liitikast, kus on kindlaks määratud finantseerimise põhimõtted, lubatud võõrkapitali kaasamise määr ning võla finantseerimise allikad. Finantspoliitika järgi on Eesti Energia eesmärk hoida netovõla ja EBITDA suhtarv pikaajalises vaates allpool taset 3,5 (lubatud on lühemaajaline sihtmäära ületamine suurema- te investeeringute või omandamiste puhul, suhtarv seisuga 31.12.2023 ja 31.12.2022 toodud lk 78).

Meie peamised võõrkapitali allikad on investeerimislaenud Euroopa Investeerimispangalt (EIB), Euroopa Rekonstruktsioo- ni- ja Arengupangalt (EBRD), Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB) ja kommertspankadelt. Neid täiendavad likviidsuslaenu- ja garantiilimiidid regionaalsetelt pankadelt.

Võlakohustused ja krediidireitingud

Kontserni võlakohustuste maht oli 2023. aasta lõpus väärtuses 1,7 mld eurot (1,0 mld eurot 2022. aasta lõpus).

Võlakohustused koosnesid 2023. aasta lõpu seisuga sündi- kaatlaenust väärtuses 600 mln eurot, EIB-lt saadud laenudest nominaalväärtuses 242 mln eurot, NIB-lt nominaalväärtuses 173 mln eurot, EBRD-lt väärtuses 6 mln eurot (27,5 mln Poola zlotti) ja muudest kommertspankade laenudest nominaalväär- tuses 637 mln eurot (sh korduvkasutatavad likviidsuslaenud

Raha ja raha ekvivalendid

31.12.2022

Äritegevuse rahavood

Investeerimise rahavood

Finantseerimise rahavood

Raha ja raha ekvivalendid

31.12.2023

Likviidsete varade muutus 2023. aasta, mln €

43 86 86 86

300

345

46 83 85

51

86

439

156 193 183

363

38 98

2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Muud pangalaenud (Enefit Green) Muud pangalaenud (emaettevõte)

Euroopa Investeerimispank (emaettevõte)

Võlakohustuste tagasimaksegraafik, mln €

Sündikaatlaen

-106 (-38%)

175 281 +14 -649

+529

77

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

summas 195 mln eurot). Kontserni laenudest moodustasid 2023. aasta lõpu seisuga Enefit Greeni pangalaenud 472 mln eurot, sealhulgas eelpool mainitud EBRD laen väärtuses 6 mln eurot. Eesti Energia emaettevõtte laenud kommertspankadelt olid 2023. aasta lõpus summas 945 mln eurot, millest 600 mln eurot on sündikaatlaen, 150 mln eurot on laen Swedbankilt tähtajaga juuni 2024 ja korduvkasutatav likviidsuslaen summas 70 mln eurot Swedbankilt ja 125 mln eurot OP Corporate Ban- kilt. Lisaks on Eesti Energia emaettevõttel EIB-lt saadud laenud summas 242 mln eurot.

Enefit Green tegi aasta jooksul korralistest pangalaenudest investeerimislaenude tagasimakseid summas 23,5 mln eurot kohalikule kommertspangale SEB, NIB-le, OP Corporate Bankile ja EBRD-le. Eesti Energia emaettevõte tegi aasta jooksul kor- ralisi pangalaenude tagasimakseid summas 17,9 mln eurot, mis kõik olid Euroopa Investeerimispanga laenude tagasimaksed.

2023. aasta lõpu seisuga oli kontserni likviidsete vahendite maht 175 mln eurot (raha pangakontodel). Lisaks oli kontsernil 2023. aasta lõpu seisuga välja võtmata laene summas 410 mln eurot, millest 75 mln eurot kuulusid emaettevõttele ja 335 mln eurot tütarettevõttele Enefit Green. 2023. aastal sõlmis emaet- tevõte uusi laenulepingud mahus 600 mln eurot (sündikaatlaen tähtajaga 2028 veebruar). Sündikaatlaen on jätkusuutlikkuse- ga seotud kahe ESG KPI-ga: skoop 1, 2 ja 3 süsinikuintensiiv- sus ning iga-aastane taastuvenergia võimsuse lisamine.

Tähtajalise laenu eesmärk oli eelkõige refinantseerida 2023. aasta septembris aegunud 500 miljoni euro suurust võlakirja. 2023. aastal sõlmis Enefit Green uusi laenulepingud mahus 505 mln eurot (180 mln eurot tähtajaga september 2035 EIB-ga, 100 mln eurot tähtajaga jaanuar 2035 NIB-ga ja 225 mln eurot

tähtajaga jaanuar 2030 SEB-ga).

Kontserni korduvkasutatavad likviidsuslaenud ulatusid 2023. aasta lõpus 320 mln euroni (OP Corporate Bankilt 150 mln eurot, SEB-lt 100 mln eurot, Swedbankilt 70 mln eurot), millest oli kasutusel Swedbanki laen summas 70 mln eurot ja 125 mln eurot OP Corporate Bankilt. Korduvkasutatavatest likviidsuslae- nudest 270 mln eurot on sõlmitud emaettevõtte poolt, ning 50 mln eurot tütarettevõtte Enefit Greeni tasemel.

Kontserni kasutamata pikaajalised investeerimislaenud olid 2023. aasta lõpus summas 285 mln eurot, millest kõik on Enefit Greeni omad. Pikaajalised kasutusele võtmata investeerimis- laenud moodustuvad 2023. aasta jaanuaris sõlmitud laenu- lepingust Enefit Greeni ja SEB vahel mahus 105 mln eurot ja

2023. aasta septembris sõlmitud laenulepingust Enefit Greeni ja Euroopa Investeerimispangaga (EIB) vahel mahus 180 mln eurot.

2024. aastal on kontsernil plaanis kaasata omakapitali. Selleks kõige optimaalsem viis valitakse sõltuvalt turuolukorrast.

Eesti Energia emaettevõtte korduvkasutatavate likviidsuslaenu- lepingute tähtajad on 2025. aasta septembris summas 200 mln eurot (aasta lõpu seisuga kasutamata 75 mln eurot) ning 2026. aasta augustis summas 70 mln eurot (aasta lõpu seisuga kõik kasutusel). Enefit Greeni korduvkasutatavate likviidsuslaenule- pingute tähtajad on 2024. ja 2026. aasta septembris summa- des 20 mln ja 20 mln eurot (mõlemad lepingud täies ulatuses kasutamata) ning ka 2025. aasta mais summas 10 mln eurot (kasutamata 10 mln eurot).

12%

88%

Fikseeritud

Ujuv baasmäär

Sündikaatlaen

Laenud intressimäärade lõikes Võõrkapital laenajate lõikes

49%

36%

4% 11%

EIB

NIB

Muud pangalaenud

78

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Eesti Energia võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 2023. aasta lõpu seisuga 5,76% (2,47% 2022. aasta lõpus).

2023. aasta lõpus oli Eesti Energia kontserni võlakohustustest fikseeritud intressimääraga laene summas 195 mln eurot (2022. aasta lõpus 723 mln eurot). Ujuva intressimääraga võlakohus- tusi oli summas 1,5 mld eurot (2022. aasta lõpus 0,3 mld eurot). Kontserni võlakohustustest 99,6% on nomineeritud eurodes, Poola zlottides on nomineeritud üks laen summas 6 mln eurot (EBRD-ga sõlmitud laenuleping).

Krediidireitinguagentuur S&P uuendas 2024. aasta jaanuaris Eesti Energia krediidianalüüsi, krediidireiting jäi endiseks (BBB-), kuid väljavaade muutus negatiivseks. Krediidireitinguagen- tuur Moody’s uuendas 2023. aasta mais Eesti Energia kredii- dianalüüsi, väljavaade ja krediidireiting jäid endiseks (Baa3, väljavaade stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärgiks on investeerimisjärgu tasemel krediidireiting rahvusvahelistelt krediidireitinguagentuuridelt.

Omakapital ja finantssuhtarvud

Kontserni omakapitali maht oli 2023. aasta lõpus 2,1 mld eurot. Eesti Energia aktsiate 100% omanik on Eesti Vabariik. 2023. aastal maksis kontsern aktsionärile dividende 69 mln eurot. Kontserni netovõlg oli 2023. aasta lõpu seisuga 1,5 mld eurot (2022. aasta lõpus 0,8 mld eurot). Netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2023. aasta lõpu seisuga tasemel 3,4 (2022. aas- ta lõpus tasemel 1,8). Praegune netovõla ja EBITDA suhtarvu tase on kooskõlas finantspoliitikas ettenähtud tasemega 3,5.

4,2 4,0

2,4 1,8

3,4

38%

30%

24% 20%

42%

0%

8%

16%

24%

32%

40%

48%

56%

2019 2020 2021 2022 2023

Netovõlg/EBITDA Finantsvõimendus

Netovõlg/EBITDA, korda Finantsvõimendus, %

0

1

2

3

4

5

6

7

Laenulepingutega on Eesti Energia võtnud kohustuse mitte ületada teatud finantssuhtarvude piirmäärasid. Kõik kontserni finantsnäitajad on 2023. aasta lõpu seisuga piirmääradega kooskõlas.

79

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2024. aasta väljavaade

80

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2024. aasta väljavaade 2024. aastal liigume edasi roheteekonnal, kus meile on olulisteks märksõnadeks kliendikesksus, uuendusmeelsus ja tõhusus. Täna seisame silmitsi mitmete väljakutsetega, kuid meie suund on selge – liikuda edasi roheteekonnal ja teha seda tasakaalukalt: muuda- me roheenergia kättesaadavaks, kuid peame ka silmas, et energia varustuskindlus oleks tagatud. Taastuvenergia tootmine, sellel põhinevad mõistliku hinnaga ja kasulikud energialahendused, tugev elektrivõrk ja jätkusuutlik keemiatööstus on valdkonnad, millele Eesti Energia ehitab oma tuleviku.

Majanduskeskkond meie koduturgudel näitab paranemise märke, mis loob soodsa aluse meie jätkuvale arengule. Ootame inflatsiooni pidurdumist ja majanduskasu taastumist, Eestis eeldatavasti mõ- nevõrra aeglasemalt kui teistel koduturgudel. Intressimäärade osas ootame mõningast langust 2024. teisel poolaastal, kuid eeldatavasti jäävad intressimäärad siiski oluliselt kõrgemale tasemele, kui olid mõned aastad tagasi ning see avaldab survet meie investeerimis- võimekusele ja suurendab finantseerimise kulusid.

Energiaturgudel ootame stabiilsemat väljavaadet, kui on olnud viimased aastad. Madalamad elektri turuhinnad võimaldavad meil pakkuda klientidele taskukohasemat energiat, küll aga mõjutavad elektrihinnad samal ajal negatiivselt elektri tootmise kasumlikkust. Põlevkivi kasutavad elektrijaamad ei ole eeldatavate elektrihinna tasemete juures enam konkurentsivõimelised ja turult oma kulusid tagasi teenida ei suuda.

Müügitulu prognoosime 2024. aastaks sarnasel tasemel eelneva aastaga. Elektri turuhinna langusest tingitud tulude vähenemise eeldame kompenseerida müügimahtude suurenemisega, mida toetavad uued valmivad taastuvenergia tootmise üksused. EBITDA osas ootame mõningas langust, mille toob kaasa eelkõige põlevkivi kasutavate elektrijaamade konkurentsivõime vähenemine. Meie fookus 2024. aastal on suunatud taastuvenergia arendami- sele, võrguteenuste kvaliteedi parendamisele, jätkusuutliku kee- miatööstuse arendamisele ja klientide rahulolu parandamisele. Kui 2023. aastal tegime investeeringuid rekordilises mahus, siis 2024. aastal eeldame investeeringute teatavat vähenemist. Oluline fookus on valmis saada mahukad projektid, mis on jõudnud lõpufaasi. 2024. aastal on investeeringute plaani järgi valmimas mitmed Enefit Greeni ehituses olevad tuule- ja päikesepargid, samuti eeldame uue Enefit 280-2 õlitehase valmimist aasta lõpuks.

81

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Eesti Energia jätkusuutlikuse aruanne

82

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Eesti Energia jätkusuutlikkuse aruanne on osa Eesti Ener- gia 2023. aasta majandusaasta aruandest. Jätkusuutlikkuse aruandes esitatud info lähtub Eesti Energia strateegilistest eesmärkidest, äritegevuse olulisimatest mõjudest ja sihtrüh- madest ning ülemaailmse säästva arengu eesmärkidest (SDG). Aruanne sisaldab nii Eesti Energia grupi kui ka tema tütarfir- made konsolideeritud tulemusi, välja arvatud mõõdikute puhul, kus erisus on välja toodud. Jätkusuutlikkuse aruandes sisalduv info on esitatud aruandeperioodi 1.01.2022 kuni 31.12.2022 kohta. Jätkusuutlikkuse mõõdikute hindamisel on kontsernis kokkulepitud alguspunkt 2022. aasta tase, välja arvatud ener- giatootmise CO2 intensiivsus, kus loeme baasiks 2020. aastal mõõdetud tulemuse. Eesti Energia jätkusuutlikkuse aruanne ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul.

Eesti Energia jätkusuutlikkuse prioriteedid

Kontserni jätkusuutlikkuse fookusteemad tulenevad ettevõtte 2022.–2026. aasta strateegiast ning strateegilistest eesmärki- dest, mille täitmise eest vastutavad kontserni juhatus, stratee- giline juhtrühm ning ettevõtete ja üksuste juhid. Igal stratee- gilisel eesmärgil on kontsernis määratud vastutaja, samuti on strateegilise juhtrühma tasandil lepitud kokku jagatud ees- märkides ja nende sihttasemetes. Kontserni jätkusuutlikkuse prioriteetidega seotud eesmärkide täitmist jälgitakse juhatuse ning valdkonna tasemel.

Valdkond Fookusteema 2026. aasta eesmärk 2022. aasta tulemus

2023. aasta tulemus

Seos ülemaailmse säästva arengu

eesmärkidega (SDG)

Kliima soojenemise leevendamine ja energiatootmise negatiivse keskkonnajalajälje alandamine

Aitame oma klientidel nende keskkonnajalajälge vähendada

80% meie klientidest kasutab vähemalt üht rohelist teenust või toodet *1

31% 33%

Kasvatame kontserni taastuvenergia tootmisvarasid

Taastuvenergia tootmisvarade maht kasvab üle nelja korra 1900 MW-ni

450 MW 515 MW

Vähendame Eesti Energia energiatootmise CO2 -intensiivsust

Kontserni energiatootmise CO2 -intensiivsus väheneb 43% võrra 0,37 t/MWh-lt 0,21 t/MWh-ni

0,55 t/MWh 0,34 t/MWh

Inimest väärtustav roheteekond

Tagame ohutu töökeskkonna

Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr ≤ 1.0

2,55 1,62

Oleme inimesi väärtustav organisatsioon

Eesti Energia juhtimiskvaliteet on ≥ 86 *2

80 81

Läbipaistev ja eetiline ühingujuhtimine

Eesti Energia tegevus on läbipaistev ja eetiline

Ebaeetilise käitumisega on kontsernis kokku puutunud ≤ 5% töötajatest *3

18% 18%

*1. Protsent klientidest, kes kasutab vähemalt ühte roheteekonna toodet, milleks võib olla rohelise energia leping või mõni kontserni pakutav energialahendus. *2. Mõõdetakse iga-aastase Eesti Energia töötajate pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Keskendume juhtimiskvaliteedile, sest juhtimine mõjutab suurel määral kontserni töötajate pühendumust. *3. Töötajad annavad tagasisidet 5-pallisel skaalal pühendumuse ja juhtimiskvaliteedi uuringu käigus. Töötajad nimetavad, milliste ebaeetiliste käitumisvormidega on nad aasta jooksul kokku puutunud. Uuringu tagasiside põhjal tekivad osakondades tegevuskavad ning kriitilisemate kohtades annab suuniseid ka eetikakomitee.

83

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Jätkusuutlikkud kliendilahendused 2021 2022 2023 Klientidega sõlmitud pikaajaliste taastuvenergia elektrilepingute maht TWh 8,4 7,8 1,2 Elektrilevi võrku ühendatud elektritootjate arv tk 10 471 15 562 20 925 Ilmastikukindla võrgu osakaal % 72,3% 73,7% 74,5% Virtuaalelektrijaamaga ühendatud paindlikkusvarad MW 280 539 1714 sh tootmisvarad MW Kokku portfell 268 529 1706 Eesti Energia varad 111 290 1288 sh tarbimisvarad MW Kokku portfell 12 10 8 Eesti Energia varad 6 6 5 Kontserni teadus- ja arendustegevuse rahaline maht* mln € 11,4 11,9 12,76

Kontserni energiatoodang ja -müük 2021 2022 2023 Toodetud elekter GWh 5 217 6 260 3 614 millest taastuvelekter GWh 1 647 1 451 1 627

Toodetud taastuvelektri toodangu osakaal % 32% 23% 45%

Toodetud soojus GWh 1 272 1 186 1 182 millest biomassist ja puidutäätmetest %

Kontserni müüdud elektrienergia GWh 9 435 10 537 11 734 millest müüdud taastuvelektri osa % 24% 23% 21%

Kontserni müüdud gaas** GWh 2 351 2 223 1 518

Kontserni müüdud soojusenergia GWh 911 817 843

* Grupi teadus- ja arendustegevuse kulude arvestuse aluseks on rahvusvaheliselt levinud Frascati metoodika ** 2022. aasta korrigeeritud

Kliima soojenemise leevendamine ja energiatootmise negatiivse keskkonna jalajälje alandamine

84

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni energiatarbimine 2021 2022 2023 Elektritarbimine GWh 570 545 642 sellest kadu GWh 300 272 296 Gaasi tarbimine Soojuse tarbimine GWh 5 5 6 Vedelkütuste tarbimine GWh 136 149 90 Biomassi tarbimine* GWh 1 695 1 253 1168 Segaolmejäätmete tarbimine tuh tonni 238 216 249 Vee tarbimine Jahutusvesi mln m3 708 738 521 Pumbatud kaevandusvesi mln m3 131 126 118 Olmevee tarbimine kontserni kontorites m3 5 581 6 111 6243

Heitmed 2020 2021 2022 2023 Scope 1 (Direct) th t CO2e 3887 5156 6907 3676 Scope 2 (Energy indirect) th t CO2e 256 231 228 357 Scope 3 (Other indirect) th t CO2e 1372 1311 1375 1844 SOx tuh tonni 2,6 3,9 6,4 2,5 NOx tuh tonni 2,6 3,3 3,9 2,7 Tolmuheitmed tuh tonni 0,7 0,7 1,8 0,7 Heitmed vette Hõljum tuh tonni 0,5 2,6 0,6 0,6 Sulfaadid tuh tonni 63 70 65 59,8

Jäätmeteke 2021 2022 2023 Põlevkivi lend- ja koldetuhk mln tonni 3,5 4,4 2,8 millest taaskastutatud mln tonni 0,1 0,1 0,1 Aheraine mln tonni 1,9 3 3,3 millest taaskastutatud mln tonni 2,9 3,9 3,3

* Nimetus korrigeeritud. 2022. aasta aruandes “Jäätmepuidu tarbimine”

85

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Muud näitajad 2021 2022 2023 Kommentaar Keskkonnalubades sätestatud piirnormide ametlikult fikseeritud rikkumi- sed

tk 0

millest õhuheitmed 0 0 0 Muud näitajad 0 0 0 Kontsernis on kehtiv keskkonnapoliitika

Jah/Ei

jah jah jah Kontserni keskkonnapoliitikas on kirjeldatud jäätmete, vee, energia ja ringlussevõtuga seonduvad põhimõtted jah jah jah

Kontsernil on teostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu energitõhusust käsitlevate direktiivide kohane energiaaudit jah jah jah

Kontserni energiaaudit vastab energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) energiaauditi nõuetele vastavalt Majandus- ja taristuministri 26.12.2016 määrusele nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded“.

Kontserni kliima- ja keskkonnamõjusid käsitletakse nõukogu tasandil jah jah jah Hõlmab strateegia kinnitamist, omaniku ootuste ja strateegiliste mõõdikute täitmise jälgimist ning strateegiliste projektide algatamisi, ülevaateid ja lõpetamisi

Kontserni kliima- ja keskkonnamõjusid käsitletakse juhatuse tasandil jah jah jah

Hõlmab strateegia uuendamist, strateegiliste mõõdikute määramist ja täitmise jälgimist ning valdkonnaga seotud projektide investeerimisotsuste ettevalmistust ning projektide ülevaatust

86

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Töötajate arv ja vanusegruppide jaotus 2021 2022 2023

kuni 30 arvnaised 150 218 198

mehed 297 524 432 naised

% 36 29 31

mehed 64 71 69 31-50 naised

arv 569 663 711

mehed 1786 2089 2051 naised

% 24 24 26

mehed 76 76 74 51 ja enam naised

arv 374 399 383

mehed 1400 1468 1478 naised

% 21 21 21

mehed 79 79 79

Kokku: arv

4576 5361 5253 naised 1093 1280 1292 mehed 3483 4081 3961 naised

% 24 24 25

mehed 76 76 75

Inimest väärtustav roheteekond

87

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Töölepingu tähtaeg 2021 2022 2023 Tähtajatu

arv

naised 1033 1224 1247 mehed 3318 3945 3871 Tähtajaline naised 60 56 45 mehed 165 136 90

Töötajate keskmine staaž aasta 13,11 11,39 11,55

Osalise koormusega töötajad arv 70 81 88 naised

arv (% kogutöötajatest) 35 (0,76%) 33 (0,62%) 39

mehed 35 (0,76%) 48 (0,9%) 49

Töötajate jaotus segmentide lõikes 2021 2022 2023

Juhid arv 408 398 486 naised 92 89 142 mehed 316 309 344 Spetsialistid arv 2121 2461 2505 naised 790 951 936 mehed 1331 1510 1569 Teostajad arv 2013 2474 2233 naised 198 229 207 mehed 1815 2245 2026 Praktikandid arv 32 27 34 naised 13 11 7 mehed 19 16 27 Usaldusisikud arv 2 1 1 naised mehed 2 1 1 Renditöötajad arv 0 0 0 naised mehed Kokku arv 4576 5361 5259

88

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni töötajad riikide lõikes 2021 2022 2023

Eesti

arv

4382 5075 4908 naised 1007 1135 1126 mehed 3375 3940 3782 Leedu 56 105 113 naised 32 62 63 mehed 24 43 50 Läti 96 123 144 naised 35 54 69 mehed 61 69 75 Poola 38 54 85 naised 18 28 33 mehed 20 26 52 Saksamaa 2 2 1 naised mehed 2 2 1 Soome 1 1 1 naised 1 1 1 mehed USA 1 1 1 naised mehed 1 1 1 Kokku 4576 5361 5253 naised 1093 1280 1292 mehed 3483 4081 3961

89

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni ettevõtete töötajad 2021 2022 2023

Enefit Connect

arv

746 805 806 naised 181 202 195 mehed 565 603 611 Enefit Green 171 183 199 naised 26 29 39 mehed 145 154 160 Klienditeenused 312 447 499 naised 212 309 315 mehed 100 138 184 Enefit Power 1646 1975 1812 naised 260 290 256 mehed 1386 1685 1556 Enefit Solutions 854 1034 955 naised 45 48 51 mehed 809 986 904 Elektrilevi 48 52 76 naised 11 16 22 mehed 37 36 54 Tugi- ja sisuüksused 799 865 906 naised 358 386 414 mehed 441 479 492 Kokku: 4576 5361 5253

90

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Voolavus kontsernis 2021 2022 2023

Töötajate keskmine arv arv

4360 4835 5268 naised 993 1117 1219 mehed 3367 3718 4049 Kõik lahkunud töötajad

arv 650 785 1017

naised 205 196 245 mehed 445 589 772 Koguvoolavus

% 15 16 19

naised 21 18 20 mehed 13 16 19 Omal soovil lahkunud töötajad

arv 299 404 375

naised 102 127 126 mehed 197 277 249 Vabatahtlik voolavus

% 7 8 7

naised 10 11 10 mehed 6 7 6

Voolavus kontsernis segmentide lõikes 2021 2022 2023

Juhid keskmine töötajate arv

arv 406 403 403

kõik lahkunud töötajad 53 51 72 omal soovil lahkunud töötajad 28 31 20 koguvoolavus

% 13 13 18

vabatahtlik voolavus 7 8 5

Spetsialistid keskmine töötajate arv

arv 1976 2210 2476

kõik lahkunud töötajad 292 335 365 omal soovil lahkunud töötajad 199 231 227 koguvoolavus

% 15 15 15

vabatahtlik voolavus 10 10 9

Teostajad keskmine töötajate arv

arv 1948 2194 2358

kõik lahkunud töötajad 217 319 499 omal soovil lahkunud töötajad 69 140 126 koguvoolavus

% 11 15 21

vabatahtlik voolavus 4 6 5

91

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Uued töötajad kontsernis segmendi kaupa 2021 2022 2023

Juhid

arv

51 24 45 naine 9 9 13 mees 42 15 32

Spetsialistid 428 626 487 naine 187 280 205 mees 283 346 282

Teostajad 264 808 250 naine 33 59 11 mees 231 746 239

Praktikandid 123 115 109 naine 58 37 28 mees 65 78 81

Renditöö 1 0 0 naine mees 1 0 0

Kokku 908 1573 891 naine arv (%) 287 (32) 385 (25) 257 (29) mees arv (%) 621 (68) 1188 (75) 634 (71)

Vanemapuhkusel töötajad kontsernis 2021 2022 2023

Kokku arv 92 99 109 naised 83 87 93 mehed 9 12 16

92

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Tippjuhtide sooline jaotus kontsernis 2021 2022 2023 Kommentaar

Kokku arv 60 68 40 Juhatuse liikmed, ettevõtete juhid ning sisu- ja tugiüksuste juhid

millest naised % 16,67 20,59 13

J1 12 12 - Alates 2023. aastast on viie juhtimis-tasandi asemel kolm juhtimistasandit. naised

arv

3 3 - mehed 9 9 - J2 48 56 - naised 7 11 - mehed 41 45 - L3 - - 40 naised - - 5 mehed - - 35

Nõukogu liikmed Eesti Energia nõukogu 7 7 7 naised 1 2 mehed 7 6 5 Elektrilevi nõukogu 3 4 4 naised 1 1 mehed 3 3 3 Enefit Green nõukogu 5 5 5 naised 1 1 2 mehed 4 4 3

93

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Keskmine kuu brutopalk 2021 2022 2023 Muutus 2021-2022

Kõik töötajad

eur

2056 2293 2577 12% Praktikandid 602 697 821 11% Teostajad 1503 1705 1854 11% Spetsialistid 2221 2498 2861 16% Juhid 3987 4474 5188 17%

Aasta töötasufond miljonit EUR 111 125 150 13%

Keskmine kuu brutopalk segmendi ja soo kaupa 2021 2022 2023 Kommentaar

Kõik segmendid kokku naised

eur

2101 1732 2483

Hõlmab erinevaid tööperesid alates konsultantidest kaevuriteni.

mehed 2296 1870 2606 Juhid naised 4097 4004 4899 mehed 4363 3971 5282 Spetsialistid naised 2094 1767 2464 mehed 2658 2275 3088 Teostajad naised 1428 1143 1471 mehed 1775 1452 1891

Inseneride ja IKT tööpere sooline jaotus kontsernis 2021 2022 2023 Kommentaar

Kokku arv 1059 1149 1249 naine

arv (%) 217 (21) 236 (21) 281 (22%)

mees 842 (79) 913 (79) 968 (78%)

94

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Naiste ja meeste aasta bruto mediaan töötasu suhe 2021 2022 2023

Kõik töötajad

suhe*

0.9:1 0.9:1 1,02:1 Praktikandid n/a n/a 1,19:1 Teostajad 0.79:1 0.8:1 0,84:1 Spetsialistid 0.78:1 0.78:1 0,78:1 Juhid 1.0:1.0 0.93:1 0.92:1

Aastapalk kõrgeimini tasustatud töötaja ja kõikide töötajate mediaantasu- ga võrreldes suhe 7.2:1 6.1:1 5,7:1

* Meeste mediaan tasu = 1 võrrelduna naiste mediaantasuga.

95

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Tööohutus- ja tervishoid 2021 2022 2023 Kommentaar

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem

jah/ei

jah jah Jah Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Eesti Energia lepingupartneritele jah jah Jah Ohuolukordadest ja peaaegu juhtunud õnnetustest teatamise,registreeri- mise ja uurimise põhimõtted jah jah Jah

Tervisekindlustusega liitunud töötajate arv arv n/a 2395 3604 Tervisekindlustuse võimalust pakkus kontsern töötajale 2022. aastast Spordiklubi liikmelisus arv 1205 1517 1670

Tööõnnetused

tk

11 27 22 surmaga lõppenud tööõnnetuste arv 0 2 0

raskete tööõnnetuste arv 4 4 n/a Alates 2023. a ei hinnata tööõnnetusi rasketeks / kergeteks. Jälgitakse vaid kaotatud tööajaga tööõnnetusi. kerged tööõnnetused 7 21 n/a Kaotatud tööajaga õnnetused – – 14 Partneritega juhtunud tööõnnetused 6 11 5

Kaotatud tööajaga tööõnnetuste sageduse määr 1,09 2,55 1,62

Organisatsiooni töökeskkonna ohutust mõõtev indeks (Lost workday injury frequency per million working hours), mis peegeldab kaotatud tööajaga tööõnnetuste sagedust 1 miljoni töötunni kohta aruandlusperioodil. Hõlmab tööõnnetusi, mille tõttu on töötaja töölt eemal rohkem kui 24 tundi. Töötundide all mõistetakse alates kalendriaasta algusest teatud perioodi jooksul töötatud kõikide töötajate töötunde.

Muud olulised töötajatega seotud näitajad 2021 2022 2023 Kommentaar

Pühendumusindeks TRI*M indeks 69 74 75 Juhtimiskvaliteedi indeks indeks 71 80 81 Tulemusvestlused läbi viidud arv 2104 2370 2512 Kollektiivlepinguga hõlmatud % 42 36 53

Töötajate osakaal, kes on osalenud vähemalt 1 ettevõte poolt pakutud koolitusel % 68 66 74%

Hõlmab ettevõtte koolituskalendrisse kantud koolitusi ning ei kajasta arendustegevusi, mis seotud avalike koolituste või seminaridega. 2022. aastal tulemust mõjutas oluliselt energiakriisiga kaasnenud suur värbamismaht

96

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Eetilise käitumise tagamine 2021 2022 2023 Kommentaar

Kontsern rakendab lapstööjõu välistamise ja vähemuste kohtlemise nõudeid jah/ei Jah Jah Jah Partnerite eetikakoodeksi punktid 3.5 ja 3.6.

Konternis kehtib eetikakoodeks jah/ei jah jah jah Konternis kehtivad eetikanõuded partneritele jah/ei jah jah jah

Eetikakoodeksi e-kursuse läbinud töötajate arv % 98,8 90.9* 95,7 e-kursus on mõeldud juhtidele ja spetsialistidele ehk kõikidele arvutiga töötajatele. 2022. aasta tulemus toodud 2022. aasta lõpu seisuga. *2022. a kursus on veel avatud ja jääb avatuks 100% saavutamiseni. Tegemist kohustusliku kursusega.

Riigihanked, kus hankepartner on allkirjastanud eetikanõuded % ≥99 ≥99 ≥99 Eetikanõuded lisatud igale hankele Alla kolme pakkujaga hangete arv % 16,5 15,96 14,0 Eesmärk on saada kõikidele hangetele üle kolme pakkuja

Kontserni vihjekanalitesse saabunud teadete arv tk 66 47 38

"Ohust, ebaeetilisest ja petturlikust käitumisest on võimalik anda teada 24/7: teavitades sellest Eesti Energia pettuseriski juhtimise osakonda suuliselt, telefonitsi (466 6000) või e-postiga ([email protected]); teavitades sellest telefonitsi (640 7199) või e-postiga ([email protected]) teenindavat advokaadibürood."

Töötajad, kes osalised eetikaküsimusi sisaldanud pühendumusuuringus % 90 90 91 Eetikaküsimused sisalduvad kontserni iga-aastases pühendumuse uuringus, kus osalevad kõik töötajad Töötajad, kes on viimase aasta jooksul kokku puutunud ebaeetilise (sh lugupidamatu) käitumisega % 21 18 18 Töötajate tagasiside pühendumusuuringu käigus

Isikuandmetega seonduvad rikkumised tk 1 0 8

Läbipaistev ja eetiline ühingujuhtimine

97

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Muud ühingujuhtimisega seotud teemad 2021 2022 2023 Kommentaar

Kontserni maksujalajälg

mln eur

77,2 124,5 98,8 Ressursitasud 20,5 55,9 29,2 Keskkonnamaksud 13,7 17,3 11,5 Tööjõumaksud 32,9 40,4 48,0 Aktsiisid 10,2 11,0 10,1 Keskkonnatasud Ressursitasud 20,5 55,9 29,2 Saastetasud 13,7 17,3 11,5

Maaomanikele makstud talumistasud eur 231 299 232 810 233 238 Maatulundusmaa ning hoonesisesed alajaamad Taastuvenergia arendustega seotud kogukondadega koostööprojektid eur 279 194 280 187 231 265 Toetused poliitparteidele eur 0 0 0

98

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Konsolideeritud raamatupidamise aruanne

99

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Konsolideeritud kasumiaruanne

1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 Müügitulu 1 905,5 2 218,2 25 Muud äritulud 259,9 458,7 26 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 31,8 5,3 10 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 275,3 -1 687,8 27 Tööjõukulud -202,5 -167,6 28 Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -818,2 -177,2 5,6,7 Muud tegevuskulud -282,7 -406,4 29 ÄRI(-KAHJUM)/ KASUM -381,5 243,2 Finantstulud 15,4 3,0 30 Finantskulud -45 -23,0 30 Neto finantskulud -29,6 -20,0 30 Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse 0,2 2,5 8 (-KAHJUM)/ KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -410,9 225,7 Tulumaksukulu -11,2 -10,0 31 ARUANDEAASTA (-KAHJUM)/KASUM -422,1 215,7 sh emaettevõtja omaniku osa (-kahjumist)/kasumist -435,3 189,8 sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist 13,2 25,9 9

Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

100

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa

miljonites eurodes 2023 2022

ARUANDEAASTA (-KAHJUM)/KASUM -422,1 215,7

Muu koond(-kahjum)/ kasum

Kirjed, mida võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse:

Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) -557,5 490,2 20

sh mittekontrolliva osaluse osa -0,6 3,3 9,20

Sidusettevõtjate koond(-kahjumi)/kasumi mõju -0,4 7,6 8,20

Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 1,6 -3,3 20

sh mittekontrolliva osaluse osa 0,3 -

Aruandeaasta muu koond(-kahjum)/ kasum -556,3 494,5

ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/ KASUM KOKKU -978,4 710,2

sh emaettevõtja omaniku osa (-kahjumist)/ kasumist -991,3 681,0

sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist 12,9 29,2

Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

101

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 3 152,0 3 253,6 5 Varade kasutusõigus 17,0 11,2 7 Immateriaalne põhivara 82,8 81,9 6 Ettemaksed põhivara eest 84,5 44,9 5 Edasilükkunud tulumaksuvara 4,5 3,8 31 Tuletisinstrumendid 257,8 496,5 12,14,15 Investeeringud sidusettevõtjatesse 78,3 76,9 8 Pikaajalised nõuded 3,6 1,0 13 Kokku põhivara 3 680,5 3 969,8 Käibevara Varud 158,7 176,8 10 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused 216,5 444,1 16 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 516,9 430,8 13 Tuletisinstrumendid 59,7 204,2 12,14,15 Raha ja raha ekvivalendid 174,5 280,5 12,15,17 1 126,3 1 536,4 Müügiks hoitavad varad 16,1 - 11 Kokku käibevara 1 142,4 1 536,4 Kokku varad 4 822,9 5 506,2

Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

102

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 OMAKAPITAL Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid Aktsiakapital 746,6 746,6 18 Ülekurss 259,8 259,8 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 18 Muud reservid 155,0 711,0 20 Jaotamata kasum 656,5 1 160,7 18 Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid 1 892,9 2 953,1 Mittekontrolliv osalus 167,2 166,9 9

Kokku omakapital 2 060,1 3 120,0 KOHUSTISED Pikaajalised kohustised Võlakohustised 1 226,1 449,0 12, 21 Edasilükkunud tulumaksukohustised 13,7 22,1 31 Muud võlad 5,3 4,8 22 Tuletisinstrumendid 16,6 32,1 12, 14 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 396,7 351,1 23 Eraldised 30,5 22,7 24 Kokku pikaajalised kohustised 1 688,9 881,8 Lühiajalised kohustised Võlakohustised 468,0 610,4 12, 21 Võlad hankijatele ja muud võlad 319,9 288,4 22 Tuletisinstrumendid 67,8 169,1 12, 14 Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 2,1 0,5 23 Eraldised 211,1 436,0 24

1 068,9 1 504,4 Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised 5,0 - 11 Kokku lühiajalised kohustised 1 073,9 1 504,4 Kokku kohustised 2 762,8 2 386,2 Kokku kohustised ja omakapital 4 822,9 5 506,2

Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

103

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 Rahavood äritegevusest Äritegevusest saadud raha 87,5 538,6 33 Makstud intressid ja laenukulud -59,8 -18,5 30 Saadud intressid 10,9 0,8 30 Makstud ettevõtte tulumaks -24,7 -12,1 31 Netorahavood äritegevusest 13,9 508,8 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -690,6 -453,6 5, 6, 22 Laekunud materiaalse põhivara sihtfinantseerimisest 12,0 6,5 Laekunud materiaalse põhivara müügist 0,6 2,9 5, 25 Sidusettevõtjatelt laekunud dividendid 1,6 1,6 32, 8 Sisse makstud sidusettevõtjate aktsiakapitali -3,3 -14,1 32, 8 Antud laenud -0,1 -0,1 32 Antud laenude tagasimaksed 0,1 - Laekunud tütarettevõtete müügist (miinus loovutatud raha ja raha ekvivalendid) 30,5 - 35

Laekunud osaluse müügist sidusettevõtjas - 0,7 32 Netorahavood investeerimistegevusest -649,2 -456,1

Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

104

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

1. JAANUAR - 31. DETSEMBER Lisa miljonites eurodes 2023 2022 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 423,0 340,0 21 Lunastatud võlakirjad -500,0 - 21 Tagasi makstud pangalaenud -313,5 -253,2 21

Tagasi makstud rendikohustised -1,4 -1,2 21

Laekumised intressimäära vahetuslepingute realiseerimisest 2,7 -

Makstud dividendid -81,5 -55,8 31

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 529,3 29,8

Puhas rahavoog -106,0 82,5

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 280,5 198,0 12,15,17

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 174,5 280,5 12,15,17

Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus -106,0 82,5

Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

105

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne

miljonites eurodes Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital Muud reservid

Jaotamata kasum Kokku

Mitte- kontrolliv osalus

Kokku omakapital Lisa

Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 219,8 1 017,6 2 318,8 146,8 2 465,6

Aruandeaasta kasum - - - - 189,8 189,8 25,9 215,7

Aruandeaasta muu koondkasum - - - 491,2 - 491,2 3,3 494,5 9, 20

Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 491,2 189,8 681,0 29,2 710,2

Väljamakstud dividendid - - - - -46,7 -46,7 -9,1 -55,8 31

Kokku omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -46,7 -46,7 -9,1 -55,8

Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 711,0 1 160,7 2 953,1 166,9 3 120,0

Aruandeaasta (-kahjum)/kasum - - - - -435,3 -435,3 13,2 -422,1

Aruandeaasta muu koondkahjum - - - -556,0 - -556,0 -0,3 -556,3 9, 20

Aruandeaasta koond(-kahjum)/kasum kokku - - - -556,0 -435,3 -991,3 12,9 -978,4

Väljamakstud dividendid - - - - -68,9 -68,9 -12,6 -81,5 31

Kokku omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -68,9 -68,9 -12,6 -81,5

Omakapital seisuga 31. detsember 2023 746,6 259,8 75,0 155,0 656,5 1 892,9 167,2 2 060,1

Lehekülgedel 107-201 esitatud lisad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

106

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 1. Üldine informatsioon

Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2023 lõppenud ma- jandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab Eesti Energia ASi (emaettevõte, õiguslikult vormilt aktsiaselts) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi „kontsern”) ning kontserni osalemist sidusettevõtjates.

Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegut- seb Baltikumi, Soome ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul. Kontsern tegeleb nii põlevkivi kaevandamise, elektri, soojuse ja õli tootmise, põlev- kivitöötlemise oskusteabe ja tehnoloogiate arendamise kui ka klientidele teenuste ja toodete pakkumisega. Kontserni ees- märk on väärindada Eesti peamist maavara põlevkivi efektiiv- seimal moel ning vähendada põlevkivienergeetika keskkonna jalajälge. Lisaks põlevkivile toodetakse elektrit päikesest, tuu- lest, veest, segaolmejäätmetest ja biomassist. Kontsern tegut- seb kaubamärgi Enefit nime all. Kontsernil on finantsinvestee- ringud sidusettevõtjatesse, mis tegutsevad Jordaanias.

Emaettevõtja registreeritud aadress on Lelle 22, Tallinn 11318, Eesti Vabariik.

Eesti Energia ASi ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 24. aprillil 2024. Vastavalt Eesti Vabariigi

äriseadustikule peab majandusaasta aruande täiendavalt kin- nitama emaettevõtja nõukogu ja aktsionäride üldkoosolek.

1.1 2023. aasta olulisemad sündmused

Peamised muutused turusisendites Kontserni majandustulemusi mõjutavad oluliselt elektri-, maa- gaasi-, naftatoodete- ja heitmekvootide hinnad, samuti kesk- konnatasude muutused. Turuhindadel on mõju nii kontserni müügituludele kui energia ostukuludele kasumiaruandes, samuti ostjatelt laekumata nõuete mahule finantsseisundi aruandes. 2023. aastal langesid elektrihinnad oluliselt võrreldes kõigi aegade kõrgeima tasemega, mis saavutati 2022. aasta ener- giakriisi ajal, mida õhutas Venemaa sõda Ukraina vastu. Pinged Euroopa energiaturgudel hakkasid leevenema 2022. aasta nel- jandas kvartalis ning kuna talv kujunes pehmeks ja gaasivarud püsisid suhteliselt kõrgel tasemel, jätkus elektrihindade langus kogu 2023. aasta. Turuhindade muutuste detailsemad selgitu- sed on esitatud tegevusaruande tegevuskeskkonna peatükis.

Elektri turuhinnad mõjutavad elektri müügitulusid ja elektri os- tukulusid. 2023. aastal langesid elektrihinnad madala maagaa- si hinna ja taastuvenergia tootmise kasvu tõttu. Keskmine tu- ruhind Eestis oli 90,8 €/MWh (-53% võrreldes 2022. aastaga). Ka teiste koduturgude (Läti, Leedu, Poola, Soome) keskmised elektrihinnad langesid võrreldes 2022. aastaga. Turuhindade negatiivsete liikumiste mõju kompenseerisid osaliselt börsil ja börsiväliste vastaspooltega tehtud finantstehingud.

Täpsem teave kontserni elektritulude ja ostukulude kohta on lisades 25 ja 27 ning kontserni elektrienergiaga seotud tule- tisinstrumentide tehingute kohta lisateave on leitav lisadest 3.1.1.2.1, 14 ja 20.

Maagaasi turuhinnad mõjutavad kontserni gaasi müügitulusid ja ostukulusid. 2023. aastal langesid maagaasi hinnad viimase kahe aasta madalaimale tasemele, mille põhjuseks olid muutu- sed tarneahelates ja ajalooliselt kõrged maagaasi varud Euroo- pas. Maagaasi keskmine hind oli 40,1 €/MWh, -70% madalam võrreldes 2022. aastaga , (-96,0 €/MWh). Turuhinna negatiiv- sete liikumiste mõju kompenseerivad maagaasi ostuga seotud tuletislepingud. Lisateavet kontserni maagaasi tulude ja ostu- kulude kohta on leitav lisadest 25 ja 27 ning kontserni gaasiga seotud tuletisinstrumentide tehingute kohta lisateave on leitav lisadest 3.1.1.2.1, 14 ja 20.

Naftatoodete maailmaturu hinnad mõjutavad vedelkütuste segmendi müügitulusid. 2023. aastal langesid naftatoodete maailmaturuhinnad maailmamajanduse aeglustumise tõttu ligi 20%. Meie toodetavale põlevkiviõlile kõige lähedasem õliturul laialdaselt kaubeldav toode on 1% väävlisisaldusega kütteõli, mille hind sõltub peamiselt Brenti toornafta hinnast. Kütteõli keskmine turuhind 2023. aastal oli 436,6 €/t (-104,2 €/t võrrel- des 2022. aastaga). Turuhindade mõju põlevkiviõli müügitulu- dele tasakaalustas osaliselt börsil ja börsiväliste vastaspoolte- ga tehtud riskimaandamistehinguid.

107

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Info põlevkiviõli müügitulu kohta on toodud lisas 25 ning põ- levkiviõliga seotud tuletisinstrumentide kohta lisades 3.1.1.2.1, 14 ja 20.

CO2 heitmekvootide hind mõjutab oluliselt põlevkivi otsepõ- letusel toodetud elektri tootmiskulu, eriti meie vanemate ja CO2-mahukamate tootmisseadmete puhul. Põlevkivi otsepõ- letamisel elektri tootmise vähenemine mõjutab saastekvooti- de koguste saldosid (lisa 27) ja kasvuhoonegaaside eraldist finantsseisundi aruandes (lisa 24). CO2 heitmekvootide kesk- mine hind 2023. aastal oli 85,3 €/t (+4,0 €/t võrreldes 2022. aastaga).

Elektri võrguteenus on reguleeritud teenus ja seetõttu peab teenuse hinna kinnitama Eesti Konkurentsiamet. Võrguteenuse keskmine hind oli 2023. aastal 45,0 €/MWh (2022. aastal 36,1 €/MWh). Keskmine hind tõusis alates 1. jaanuarist 2023, kuna 2022. aasta elektri turuhinnad olid kõrgemad ja see mõjutas otseselt ostetud elektri kulu, et katta jaotuskadusid, mis on võrguteenuse hinna oluline komponent. Seoses kõrgema võr- guteenuste hinnaga 2023. aastal ja sellega kaasneva müügitu- luga teenis kontsern tagasi 2022. aastal elektri võrguteenustes kajastamata jäänud elektriostu sisendkulud. Elektri võrgutee- nuse tulu on avalikustatud lisas 25.

Kirjeldatud turumuutustest oli elektrihindade langus kõige suurema mõjuga, kuna see oli oluline allahindluse indikaator põlevkivi elektrijaamade vara väärtuse testide koostamisel. Üksikasjalik teave vara kaetava väärtuse testide aluskompo- nentide kohta ja nende testide tulemuste kohta leiate lisast 5.

Regulatiivsed muutused Eesti Vabariigi riigikogu võttis 15. septembril 2022 vastu elekt- rituruseaduse ja konkurentsiseaduse muudatused, millega loo- di kodutarbijatele võimalus osta elektrit reguleeritud hinnaga universaalteenusena alates 1. oktoobrist 2022. Riigikogus vas- tuvõetud seadusemuudatuste kohaselt eratarbijatele ja koha- likele omavalitsustele on universaalteenus määratud kestma kuni 2026. aasta aprillini, ettevõtted saavad universaalteenust kasutada 2023. aasta lõpuni (pikemalt regulatiivsetest muu- tustest on kirjutatud tegevusaruandes). Eesti valitsus on heaks kiitnud seaduseelnõu, millega muudetakse Elektrituruseadust ja teisi asjakohaseid õigusakte, mis näevad ette universaaltee- nuse lõpetamist 1. maist 2024, kaks aastat varem kui algselt plaanitud. Elektri universaalteenuse kaotamise seaduseelnõu on praegu heakskiitmise protsessis Riigikogus. Käesolevates finantsaruannetes on universaalteenuste mõju arvesse võetud kuni 2026. aasta maini vastavalt 31. detsembri 2023. aasta kehtivatele õigusaktidele.

2023. aasta oktoobri keskel tühistas Riigikohus Enefit 280-2 õlitehase ehitusloa, viidates puudustele keskkonnamõju hin- damises. Samas otsuses leidis Riigikohus, et kliimamõju on hinnatud piisavalt ning nõustus, et ehitus ei avalda kliimale vastuvõetamatut mõju. Ehitusloa peatamisel andis Riigikohus kahekuulise perioodi, mille jooksul võis erandkorras teostada töid, mis olid hädavajalikud ehituse all oleva hoone ohutuse ja säilimise tagamiseks. 8. detsembril 2023 andis Narva-Jõesuu linnavalitsus välja uued ehitusload, lubades Enefit Poweril jät- kata Enefit 280-2 tehase ehitust.

2024. aasta alguses taotles Enefit Power keskkonnakompleks- luba Enefit 280-2 õlitehasele, mis võimaldab tehase valmimisel

alustada põlevkiviõli tootmist. Lubade väljastamist oodatakse 2024. aasta esimeses pooles. Tehasele loodetakse saada määratud tähtajaga integreeritud keskkonnaluba nagu on kok- ku lepitud Eesti valitsusega ja eeldatakse, et Enefit E280-2 tehase viimane tööaasta on 2034. Viidates Riigikohtu eelmai- nitud otsustele ootame, et keskkonnaluba väljastatakse, kuna keskkonnamõju hindamise puudused on parandatud. Enefit E280-2 tehas vastab kõigile Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse kehtestatud keskkonnanormidele. Samuti ei ole pooleli ühtegi õigusvaidlust, mis võiks takistada Enefit E280-2 õlitehase töö alustamist.

Olulisemad arengud investeeringute valdkonnas 2023. aasta investeeringud olid Eesti Energia ajaloo suurimad seoses taastuvenergia võimsuste kiire arenguga. Investeerisi- me 2023. aastal kokku 779,3 miljonit eurot (2022. aastal 445,2 miljonit eurot).

Taastuvenergia Taastuvenergia mahtude kasvatamiseks investeerisime 355,7 miljonit eurot (2022. aastal 193,4 miljonit eurot). Eesti tuule- parkide investeeringud ulatusid 102,8 miljonit euroni, sh 84,1 miljonit eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki. Leedu tuule- parkide investeeringud ulatusid Kelmė parkides 127,5 miljoni euroni ja Akmenės 12,5 miljoni euroni ning Soomes asuvasse Tolpanvaara tuuleparki investeerisime 51,9 miljonit eurot.

Lisaks investeerisime Eestis ja Poolas päikeseparkide aren- damisse. Eesti päikeseparkidesse investeerisime Purtses 12,7 miljonit eurot, Vändras 9,4 miljonit eurot ning Sopis 7,9 miljonit eurot. Sopi päikesepark asub Põhja-Pärnumaal Baltikumi suu- rimal taastuvenergia alal Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses ning päikesepark peaks alustama tootmist 2024. aasta lõpus.

108

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Võrguteenused Võrguteenuse kvaliteedi säilitamiseks ja järjepidevaks tõstmi- seks investeerisime 168,5 miljonit eurot (2022. aastal 125,5 miljonit eurot), sh liitumistesse 95,8 miljonit eurot (2022. aastal 67,1 miljonit eurot).

Aastal 2023 ehitas kontsern (tütarettevõtted Elektrilevi OÜ ja Imatra Elekter AS) 433 uut alajaama ja 1 384 km elektriliine (2022. aastal ehitasime 365 uut alajaama ja 1 339 km liini). Kokku pikenes aastaga ilmastikukindel võrk 1 074 km võrra (2022. aastal 1 110 km võrra) ning paljasjuhtmetega võrk vähe- nes 753 km võrra (2022. aastal 832 km võrra).

Suurenergeetika Keemiatööstuse arendamisse investeerisime 105,0 miljonit eu- rot (2022. aastal 81,8 miljonit eurot). Tehas valmib 2024. aastal ning tõstab vedelkütuste aastatoodangu 700 000 tonnini.

Lisateavet nende investeeringute kohta leiab lisast 5.

Muud muutused Vara väärtuse langus Kontserni põhivara kulumi, amortisatsiooni ja vara väärtu- se allahindlusest tulenevad kulud kasvasid märkimisväärselt (+362%) seoses tütarettevõtte Enefit Power materiaalsete põhivarade vara väärtuse testide tulemusena kajastatud al- lahindlustest. Varade väärtuse languse peamine põhjus oli hübriidplokkide konkurentsivõime langus. Langus oli peamiselt tingitud CO2 heitmekvootide kõrgest hinnast ja elektri madala- test turuhindadest, mis takistasid kõrge tootmiskuluga põlev- kivi elektrijaamadel turule pääsemist. See omakorda on loonud olukorra, kus hübriidplokid ei suuda oma kulusid turult tagasi

teenida. Põlevkivi tarbivate elektrijaamade osas kajastatud al- lahindlus oli 628,4 miljonit eurot. Täpsemat teavet vaata lisa 5.

Muutused laenukohustistes 2022. aasta lõpuks oli kontsernil võlakirju nominaalväärtuses 500 miljonit eurot. 2023. aasta juunis võttis kontsern uue sün- dikaatlaenu summas 600 miljonit eurot, et refinantseerida võ- lakirju, mis lunastati 2023. aasta septembris.

Tütarettevõte Enefit Green AS võttis 2023. aastal täiendavaid laene summas 302 miljonit eurot investeerimaks taastuvener- gia projektidesse.

Kontserni struktuuri muutus 2023. aastal otsustas kontsern muuta oma klienditeenuste struktuuri. Kõik klienditeenuste ja energiateenustega seotud tegevused ja informatsioon viidi üle tütarettevõtesse Enefit Connect OÜ (9. novembril 2023 nimetati Enefit Connect OÜ ümber Enefit OÜ-ks ja 19. jaanuaril 2024 nimetati Enefit OÜ ümber Enefit AS-ks). Selle sammuga võttis Enefit AS üle mit- meid tooteid ja teenuseid, mis olid varem osutatud emaette- võtte Eesti Energia AS-i poolt ning moodustasid emaettevõt- tes eraldi äriüksuse. Aastal 2023 moodustas klienditeenuste ärisegment 68,7% emaettevõtte käibest (2022 aastal: 53,0%). Emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes käsitletakse neid mainitud äritegevusi lõpetatud tegevusena.

Vastavalt IFRS 5 punktile 32, on lõpetatud tegevus ettevõtte komponent, mis on kas võõrandatud või klassifitseeritud müü- giks ning: (a) Moodustab eraldi olulise äriüksuse või geograafilise tegevuspiirkonna,

(b) On osa ühest koordineeritud plaanist võõrandada eraldi oluline äriüksus või geograafiline tegevuspiir- kond või

(c) On tütarettevõte, mis on soetatud müügi eesmärgil.

Vt täiendav informatsioon lisa 37.

Tütarettevõtjate müük 2023. aasta neljandas kvartalis sõlmis kontsern kaks eraldi le- pingut biomassipõhise koostootmise ja pelletitootmise äridest väljumiseks. Esimene tehing hõlmas biomassipõhiseid koos- tootmisjaamu Valkas (tütarettevõtte Enefit Power & Heat Valka müük) ja Paides (varem Enefit Green kontserni emaettevõtte koosseisu kuulunud eraldi äriüksuse müük), mis müüakse Utili- tase kontsernile kokku 15,9 miljoni euro eest. Lõplik müügihind sõltub müügitehingu lõpuleviimise järgsest korrigeerimisest sõltuvalt äri käibekapitali tasemest. Seisuga 31. detsember 2023 ootas tehing Eesti Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiitu. Seetõttu käsitatakse seotud varasid ja kohustisi 31. detsembri 2023. aasta seisuga müügigrupina.

Teine tehing sõlmiti 29. detsembril 2023 Warmeston OÜ-ga, et müüa Brocēni biomassipõhine koostootmisjaam (tütarettevõte SIA Technological Solutions müük) ja pelletitehas (tütarettevõ- te Enefit Green SIA müük). Tehingu hind oli 32,0 miljonit eurot; lõplik müügihind sõltub müügitehingu lõpuleviimise järgsest korrigeerimisest sõltuvalt äri käibekapitali tasemest. Müügist saadud kasum oli 0,9 miljonit eurot.

109

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2. Olulised arvestuspõhimõtted

Alljärgnevalt on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhi- mõtted.

Alates 2023 aastast kirjeldavad olulised arvestuspõhimõtted peamiselt ettevõtte-spetsiifilisi ja olulisi raamatupidamise printsiipe.

2.1 Arvestuse alused Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse stan- darditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstan- dardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud fi- nantsnäitajad tuginevad ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja -kohustised (sh tuletisinstrumen- did).

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamine kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega nõuab teatud raamatupidamishinnangute kasutamist. Samuti nõuab see juhtkonnalt otsuste tegemist arvestuspõhimõtete rakendamise kohta. Need valdkonnad, mis eeldavad keeru- lisemaid hinnanguid ning kus raamatupidamishinnangutel ja eeldustel on oluline mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile, on avalikustatud lisas 4.

2.2 Arvestus- ja avalikustamispõhimõtete muutused (a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2023:

IAS 1 ja IFRS rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arves- tuspõhimõtete avalikustamine” (rakendus 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele) – IAS 1 muudeti, et nõuda ettevõtetelt märkimisväärsete arvestuspõhimõtete ase- mel nende oluliste arvestuspõhimõtete teabe avalikustamist. Muudatus sätestas olulise arvestuspõhimõtete teabe määratlu- se. Muudatus selgitas samuti, et arvestuspõhimõtete teave on eeldatavasti oluline, kui ilma selleta ei oleks finantsaruannete kasutajatel võimalik aru saada finantsaruannete muust olulisest teabest. Muudatuses on toodud illustreerivaid näiteid arves- tuspõhimõtete teabest, mida tõenäoliselt peetakse oluliseks ettevõtte finantsaruannete jaoks. Lisaks selgitas IAS 1 muu- datus, et ebaoluline arvestuspõhimõtete teave ei pea olema avalikustatud. Kui aga seda avalikustatakse, siis see ei tohiks varjutada olulist arvestuspõhimõtete teavet. Selle muudatuse toetamiseks muudeti ka IFRS rakendusjuhendit nr 2 „Olulisuse otsuste tegemine“, et anda juhiseid olulisuse mõiste rakendami- seks arvestuspõhimõtete avalikustamisel. Kontserni hinnangul on nendel muudatustel oluline mõju finantsaruandele. Muudatu- sed võeti vastu käesolevas raamatupidamisaruandes ja seetõttu arvestuspõhimõtete peatükk (lisa 2) käesolevas aastaaruandes oluliselt lüheneb.

(b) Veel jõustumata uued standardid ja tõlgendused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2024 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole raken- danud ennetähtaegselt.

„Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” – IAS 1 muu- datused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Need piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustised liigitatakse kas lühi- või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustised on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustiste liigitamist. Õi- gus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Ko- hustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruan- deperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Ja vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapita- liks. „Arveldus“ on defineeritud kui kohustise tasumine rahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või et- tevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse omakapitaliinstrumendiks liitfinants- instrumendi eraldi komponendina. Kontserni hinnangul ei aval- da muudatused tema raamatupidamise aruandele olulist mõju.

110

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

„Kohustiste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumis- kuupäeva edasilükkamine” – IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt) - IAS 1 muudatus kohus- tiste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020. aas- ta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muu- detud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks. Kontserni hinnangul oluline mõju finantsaruandele puudub.

„Rahvusvaheline maksureform – teise samba näidiseeskir- jad“ – IAS 12 muudatused (kohaldatakse aruandeperioodide- le, mis algavad 1. jaanuaril 2023 või hiljem; EL ei ole muudatusi veel vastu võtnud). 2023. aasta mais avaldas IASB kitsa ula- tusega muudatused standardi IAS 12 „Tulumaks“ kohta. See muudatus võeti kasutusele vastusena Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt rahvusvahelise maksu- reformi tulemusena avaldatud teise samba näidiseeskirjade peatsele rakendamisele. Muudatused näevad ette ajutise erandi nõudest kajastada ja avalikustada edasilükkunud mak- sud, mis tulenevad jõustunud või sisuliselt jõustunud maksu- seadusest, millega rakendatakse teise samba näidiseeskirju. Ettevõtted võivad erandit kohaldada kohe, kuid avalikustamis- nõuded muutuvad kohustuslikuks 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavate aruandeperioodide puhul. Kontserni miinimummaksu muudatused otseselt ei mõjuta, kuna on võimalik rakendada „safe harbour”-põhimõtet „sisulistel põhjustel väljajäetav tulu“. Vastavalt „safe harbour“-põhimõttele välditakse sisulistel põh- justel väljajäetava tulu erandiga tulumaksukohustist riikides, kus kontserni ettevõtted tegutsevad. Seega kehtib ainult dek- lareerimiskohustus. Eestis loetakse alamaksustatud kasumi

reegli kohaselt lõpliku emaettevõtte jurisdiktsiooni jaoks arvu- tatud lisamaksu summa üleminekuperioodi iga majandusaasta kohta võrdseks nulliga, kui jurisdiktsioonis kohaldatakse ette- võtte tulumaksu vähemalt 20% maksumääraga. Üleminekupe- riood hõlmab majandusaastaid, mis kestavad mitte rohkem kui 12 kuud ning mis algavad 31. detsembril 2025 või enne seda ja lõpevad enne 31. detsembrit 2026. Kuna Eesti tulumaksumäär on 20%, oleks Eesti lisamaks kuni 2027. aastani 0.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti kontsernile olulist mõju.

2.3 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ehk heitmekvoodid ja rohesertifikaadid Heitmekvoodid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) loodi 2025. aastal selleks, et edendada kasvuhoonegaaside, eeskätt süsinikdioksiidi heite vähendamist. Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile 2003/87/EÜ ja selle muutmisele suunatud di- rektiividele ostetakse ja müüakse lubatud heitkoguse ühikuid vastavatel börsidel. Alates selle loomisest on Euroopa Liidu süsinikdioksiidi emissioonikauplemise süsteemil olnud neli faa- si: 2005-2007, 2008-2012, 2013-2020 and 2021-2025.

Esimesel kauplemisperioodil 2005–2007 kaubeldi vaid Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega (ingl. k. European Union Allowance, EUA). Teisel kauplemisperioodil 2008-2012 võimal- dati Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis kau- belda ka rahvusvaheliste tõendatud heitkoguste vähendamise ehk CER ühikutega (ingl. k. Certified Emission Reduction unit) ja heitkoguste vähendamise ehk ERU (ingl. k. Emission Reduc- tion Unit) ühikutega.

Alates kolmandast kauplemisperioodist 2013–2020 ei eraldata elektritootmise sektorile tasuta ega soodushinnaga lubatud heitkoguse ühikuid. Teiste sektorite puhul on üleminekupe- riood, mille jooksul saab tootjatele tasuta kvoote eraldada, kuid tasuta kvootide hulk järk-järgult väheneb. Tasuta kvoote jaotatakse muu hulgas rafineerimise (sh põlevkiviõli tootmise), mõõdetava soojuse (sh kaugkütte) ja heitgaasist elektri toot- misele. Kontserni tegevuste jaoks eraldatakse tasuta kvoote põlevkiviõli tootmisele (rafineerimistehaste sektori osana), et vältida süsinikdioksiidi leket ning mõõdetava soojuse (sealhul- gas Narva linna kaugkütte) tootmisele. Kontserni opereerita- vale Iru elektrijaamale on 2024. aastal eraldatud tasuta kvoote soojuse tootmiseks 316 tonni CO2 emissiooni kohta.

Neljandal kauplemisperioodil (2021–2025) keskendub tasuta kvootide eraldamise süsteem sektoritele, kus on kõige suurem oht viia oma tootmine EList välja. Need sektorid saavad 100% oma eraldatud kvootidest tasuta. Vähem avatud sektorite pu- hul kaotatakse tasuta kvootide eraldamine järk-järgult pärast 2026. aastat, vähendades kvoote kauplemisperioodi lõpus (2030. aastal) maksimaalselt 30%-lt nullini.

Kontserni poolt kontrollitavaid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid kajastatakse immateriaalse käibevarana. Riigilt tasuta saadud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid kajastatakse nullmaksumuses. Kui kontsern on soeta- nud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid eeldata- vast vajadusest rohkem ja need kavatsetakse müüa, kajasta- takse juurde ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid ostuhinnas või ümberhindluse meetodil. Kontsernil on kaks eraldi saastekvootide portfelli – kauplemis- ja oma tar- beks kasutatavate kvootide portfell. Nende kahe eraldi port-

111

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

felli suhtes kehtivad samad põhimõtted, mis päritolutunnistuse portfellide puhul. Vaadake lisateavet allpool olevast lõigust (“Rohesertifikaadid – päritolutunnistused”).

Süsinikdioksiidi heite põhjustamisel tekib kohustis anda riigile üle vastav kogus heitmekvoote (lubatud heitkoguse ühikuid, CER ühikuid, ERU ühikuid). Kulu ja vastav eraldis kajastatakse juhul, kui tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikud ei kata riigi ees tekkinud kohustist. Kohustist mõõdetakse summas, mida eeldatakse kohustise täitmiseks. Vaata lisas 34 kontser- nile 2024. aastal eraldatud tasuta kvootide hinnangulist kogust ja lisas 16 2022. ja 2023. aastal kontsernile eraldatud tasuta kvootide kogust.

Eraldis kajastatakse kontsernile kuuluvate ja kontsernile tasuta eraldatavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute keskmise hinna alusel (sh kontsernile tasuta eraldatud saas- tekvoodid). Kui kontsern annab kasvuhoonegaaside heite põh- justamise eest riigile üle lubatud heitkoguse ühikuid, vähenda- takse nii eraldist kui ka immateriaalset vara võrdsete koguste ja summade ulatuses.

Rohesertifikaadid - päritolutunnistused Päritolutunnistus (guarantee of origin, edaspidi GoO) on tar- bija poolt soetatav elektrooniline dokument, mis tõendab, et elektrienergia on toodetud taastuvast energiaallikast (roheline energia) või tõhusa koostootmise režiimil. Iga 1 MWh toodetud elektrienergia kohta väljastatakse üks päritolutunnistus ehk rohesertifikaat. GoO kehtib 12 kuud dokumendi väljastamisest.

GoO-de ostmise ja müügi eest vastutab Eesti Energia kontser- ni Energiakaubanduse üksus. Klienditeenuste üksused tellivad

GoO-sid selleks, et tõendada klientidele rohelise energia pärit- olu.

Eesti Energia kontsern toodab ise roheenergiat ja soetab ka turult GoO-sid. Samuti toimub GoO-de müük kolmandatele osapooltele.

Igal riigil on oma GoO register, kus tuleb GoO tühistada/kasu- tada: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi kuuluvad Association of Issuing Bodies (AIB) ühendusse. AIB on riikide ühendus, mis tegeleb Euroopa energia sertifikaatide süsteemi arendamise ja kasutamisega. Poolal on oma kohalik register. Erinevate riikide AIB ühendusse kuuluvatest registritest saab omavahel ülekan- deid teha.

GoO-d tühistatakse tavapäraselt FIFO (first in first out) mee- todil ehk varem ostetud GoO-d tühistatakse varem vältimaks nende aegumist.

GoO-de puhul kasutatakse tulevikutehingute osas tuletisinst- rumente, et maandada turuhinna riske, kuna toimub arvestu- ses koguseline ebakõla ostude ja müükide vahel. 

Sertifikaatidega tehtavad tehingud on jagatud kahte eraldi portfelli: a) kauplemisportfell: tuletisinstrumente sertifikaati- de ostmiseks ja müümiseks sõlmitakse kauplemise eesmärgil, kauplemise eesmärgil hoitavate tuletis- instrumentide õiglase väärtuse muutusi kajastatakse igakuiselt kasumis või kahjumis muude äritulude või muude tegevuskulude all (vaata ka lisa 2.13) ja

b) „oma tarbeks“ portfell: lepingulised kohustised tarnida omatarbe kriteeriumile vastavat “rohelist” energiat, kuna need kohustised on sõlmitud ja neid kajastatak- se jätkuvalt mitterahalise eseme (rohesertifikaadid jne) vastuvõtmiseks vastavalt kontserni eeldatavatele ostunõuetele. Arvelduspäeval arveldab (majandus) üksus lepingud füüsiliselt, võttes kauba vastu.

2.4 Konsolideerimine (a) Tütarettevõtjad Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muu- tuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust ka- sutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppe- miseni. Äriühenduste arvestamisel rakendatakse omandamis- meetodit. Mittekontrolliv osalus omandatavas tütarettevõtjas mõõdetakse iga omandamise järel kas õiglases väärtuses või mittekontrolliva osaluse proportsionaalses osas omandatava üksuse eristatavast netovarast.

Omandamisega seotud väljaminekud kajastatakse nende tekkimise hetkel kuludena. Ema- ja tütarettevõtjate finants- näitajad on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kontsernisisesed tehingud, sal- dod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest kontserni ettevõtete vahel, elimineeritud. Samuti on eliminee- ritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtjate finantsaruannete kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega.

112

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Emaettevõtja konsolideerimata aruannetes kajastatakse inves- teeringuid tütarettevõtjatesse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud võimalikud vara väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud allahindlused.

Selliste varade (ja kohustiste) omandamist, mis ei vasta äri mõistele, kajastatakse omandamise kuupäeval soetusmaksu- muses. Üleantud tasu, mis ületab omandatud netovara õiglast väärtust, jaotatakse eristatavatele varadele nende suhtelise õiglase väärtuse alusel.

(b) Tütarettevõtjate müük Kui kontsern kaotab kontrolli tütarettevõtja üle, hinnatakse järelejäänud osalus kontrolli kaotamise hetkel selle õiglasesse väärtusesse ning bilansilise maksumuse muutusest tulenev vahe kajastatakse kasumiaruandes. See õiglane väärtus on algseks bilansiliseks maksumuseks järelejäänud osaluse edas- pidisel sidusettevõtjana, ühisettevõtjana või finantsvarana kajastamisel. Lisaks arvestatakse kõiki muus koondkasumis kajastatud summasid selle tütarettevõtja suhtes samal alusel, nagu siis, kui kontsern oleks seotud varad või kohustised otse võõrandanud. See võib tähendada, et summad, mis olid eel- nevalt kajastatud muus koondkasumis, tuleb ümber liigitada kasumiaruandesse.

(c) Sidusettevõtjad Sidusettevõtjad on kõik ettevõtjad, mille üle kontsern omab olulist mõjuvõimu, kuid mitte kontrolli, ja millega kaasneb reeglina 20–50% hääleõigustest. Investeeringuid sidusettevõt- jatesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil ja võetakse alg- selt arvele nende soetusmaksumuses. Bilansilist maksumust suurendatakse või vähendatakse, et kajastada investori osa

investeeringuobjekti omandamisjärgses kasumis (-kahjumis). Kontserni investeering sidusettevõtjatesse sisaldab omanda- misel identifitseeritud firmaväärtust.

Kui investori osalust sidusettevõtjas vähendatakse, kuid olu- line mõju säilib, liigitatakse kasumiaruandesse ümber ainult eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kasumi või kahjumi proportsionaalne summa, mis on seotud antud varade või ko- hustiste võõrandamisega.

Kontserni osa sidusettevõtjate omandamisjärgsetes kasumites ja kahjumites kajastatakse kasumiaruandes ja kontserni osa omandamisjärgsetes muutustes sidusettevõtjate muus koond- kasumis kajastatakse muus koondkasumis koos vastava inves- teeringu bilansilise maksumuse korrigeerimisega. Kui kontserni osa sidusettevõtja kahjumites on võrdne või ületab tema osa- lust sidusettevõtjas, kaasa arvatud muud tagatiseta nõuded, ei kajasta kontsern edasisi kahjumeid, välja arvatud juhul, kui kontsernil on seaduslik või faktiline kohustis täita sidusettevõt- ja kohustisi või ta on sooritanud makseid sidusettevõtja nimel.

Kontsern hindab igal bilansipäeval, kas esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et sidusettevõtjasse tehtud investee- ringu väärtus on langenud. Kui selline juhus esineb, arvestab kontsern väärtuse languse summa kaetava väärtuse ja bilansi- lise jääkmaksumuse vahena ning kajastab selle kasumiaruande real „ Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidu- settevõtjatesse“.

Vajadusel on sidusettevõtjate arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega.

2.5 Välisvaluuta konverteerimine (a) Arvestus-ja esitlusvaluuta Iga kontserni ettevõtte finantsaruannetes kajastatavad kirjed arvestatakse tema põhilise majanduskeskkonna valuutas, mil- les ettevõte tegutseb (nn arvestusvaluuta). Kontsernil on tüta- rettevõtted Poolas, kelle arvestusvaluutaks on kohalik rahaühik zlott (PLN), ja Ameerika Ühendriikides, kelle arvestusvaluutaks on USA dollar (USD). Konsolideeritud raamatupidamise aas- taruanne on koostatud eurodes, mis on emaettevõtte arves- tusvaluuta ja kontserni esitusvaluuta. Aruanded on ümardatud lähima miljonini, v.a juhul, kui sellele on viidatud teisiti.

b) Tehingud ja saldod Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised on ümber hinnatud aruandeperioodi lõpu seisuga kehtinud Euroo- pa Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Keskpank vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpan- ga ametliku noteeringu alusel euro suhtes. Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes, välja arvatud efektiivse riskimaandajana kajastatavate rahavoo riskimaandamisinstrumentide ümberhindamisest tulenevad ka- sumid ja kahjumid, mida kajastatakse muus koondkasumis. Võ- lakohustiste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tege- vuskuludena.

(c) Kontserni kuuluvad ettevõtjad Tütarettevõtjate, kelle arvestusvaluuta ei lange kokku esitus- valuutaga, finantstulemus ja –seisund arvestatakse ümber esi- tusvaluutasse, kasutades järgmisi protseduure:

113

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

- vara ja kohustiste kirjed hinnatakse ümber aruande perioodi lõpu Euroopa Keskpanga kursi alusel;

- tulud ja kulud hinnatakse ümber perioodi keskmiste kurssidega (v.a juhul, kui seda keskmist ei saa lugeda tulude ja kulude tekkimise päeva kursside kumula- tiivse mõju mõistlikuks ümardamiseks; sel juhul tulud ja kulud hinnatakse ümber nende tekkimise päeva kursiga); ja

- kõik selle tulemusena tekkivad ümberhindluse vahed kajastatakse muus koondkasumis.

Varade ja kohustiste ümberarvestamisel kasutatud sulgemis- kursid olid järgmised: seisuga 31. detsember 2023: EUR/PLN 4,3395 and EUR/USD 1,1050; 31. detsember 2022: EUR/PLN 4,6808 and EUR/USD 1,0530. Tulude ja kulude ümberarvesta- mise kursid olid 2023. aastal EUR/PLN 4,5420 and EUR/USD 1,0813; 2022: EUR/PLN 4,69 ja EUR/USD 1,078.

Välismaise tütarettevõtte omandamisel tekkinud firmaväärtust ning õiglase väärtuse korrigeerimisi käsitatakse välismaise tütarettevõtte varade ja kohustistena ning hinnatakse ümber aruandeperioodi lõpu kursi alusel. Ümberhindluse vahed kajas- tatakse muus koondkasumis.

2.6 Varade ja kohustiste jaotus lühi-ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kontserni tavapä- rase äritsükli käigus. Kõik ülejäänud varad on näidatud pikaaja- listena.Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised: - mis eeldatavasti arveldatakse kontserni tavapärase äritsükli jooksul;

- mis kuulub arveldamisele 12 kuu jooksul pärast aruan- dekuupäeva või;

- mille osas kontsernil ei ole aruandeperioodi lõpus õigust tasumist edasi lükata vähemalt 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Kõik ülejäänud kohustised on näidatud pikaajalistena.

Kontserni õigusel lükata kohustise tasumist edasi vähemalt 12 kuud pärast aruandekuupäeva peab olema sisu ja see peab kehtima aruandeperioodi lõpu seisuga. Kontserni õigus lükata laenukokkuleppest tuleneva kohustise tasumist edasi vähe- malt 12 kuud pärast aruandekuupäeva võib sõltuda sellest, kas kontsern täidab laenukokkuleppes kindlaksmääratud tingimusi.

Kui õigus arveldust edasi lükata sõltub sellest, kas kontsern täidab kindlaksmääratud tingimusi, kehtib see õigus aruan- deperioodi lõpu seisuga ainult siis, kui kontsern täidab neid tingimusi aruandeperioodi lõpus. Kontsern peab neid tingimusi täitma aruandeperioodi lõpus isegi siis, kui laenuandja kont- rollib tingimuste täitmist alles hiljem. Kui kontsernil on aruan- deperioodi lõpus õigus pikendada kohustist vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandekuupäeva, liigitab ta kohustise pikaajali- seks, isegi kui see kuuluks muidu tasumisele lühema perioodi jooksul. Kui kontsernil sellist õigust ei ole, ei arvesta kontsern kohustise refinantseerimise võimalusega ja liigitab kohustise lühiajaliseks.

2.7 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse kontserni äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmak- sumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara oman- damisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljamine- kuid. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb val- mistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele, teenustele ja tööjõule.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põ- hivaraobjektidena.

Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võ- lainstrumendiga, kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasu- tuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksu- musse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenu- kasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle ehitus on pikemaks ajaks peatatud. Materiaalse põhivara objektidele on määratud järgmised kasu- likud eluead:

114

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Hooned 30–50 aastat

Rajatised, sh

elektriliinid 12,5–50 aastat

muud rajatised 10–60 aastat

Masinad ja seadmed, sh

elektriülekandeseadmed 5–45 aastat

elektrijaamade seadmed 7–32 aastat

muud masinad ja seadmed 3–30 aastat

Muu põhivara 3–10 aastat

Materiaalse põhivara järelejäänud keskmise eluea informat- sioon on kirjeldatud lisas 4.

Igal bilansipäeval hinnatakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arengup- laanides kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioo- nimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Kui vara hinnan- guline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgne- vast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääk- maksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (lisa 2.9).

Kui põhivara osad omavad erinevaid eluigasid, siis kapitalisee- ritakse ja amortiseeritakse need osad eraldi varadena.

2.8 Immateriaalne vara Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: - varaobjekt on kontserni poolt kontrollitav; - on tõenäoline, et kontsern saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;

- objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Immateriaalset põhivara (v.a firmaväärtus) amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul.

Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, samamoodi materiaal- se põhivara väärtuse languse hindamisega (v.a firmaväärtus). Määramata tähtajaga immateriaalse põhivara ning kasutusele võtmata immateriaalse põhivara kaetavat väärtust kontrollitak- se kord aastas, võrreldes nende kaetavat väärtust bilansilise jääkväärtusega.

(a) Firmaväärtus Äriühenduses omandatud firmaväärtust ei amortiseerita, selle asemel jagatakse firmaväärtus väärtuse languse kontrollimi- seks raha genereerivatele üksustele ning viiakse iga aruande- perioodi lõpul (või tihemini, kui mõni sündmus või asjaolude muutus sellele viitab) läbi raha genereeriva üksuse väärtuse test. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivatele üksustele, mis eeldatavasti saavad firmaväärtuse tekitanud äriühenduse sünergiast kasu. Firmaväärtus jagatakse raha genereerivale üksusele või üksuste grupile, mis ei või olla suurem kui äriseg- ment. Firmaväärtus hinnatakse alla tema kaetavale väärtusele juhul, kui see on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Fir-

maväärtuse allahindlust edaspidi ei tühistata. Finantsseisundi aruandes kajastatakse firmaväärtust jääkmaksumuses (soe- tusmaksumus miinus väärtuse langus) (lisa 2.9). Tütarettevõtja müügist saadud kasumi või kahjumi arvestamisel arvestatakse firmaväärtuse jääkmaksumus müüdud tütarettevõtja vara jääk- maksumuse hulka.

(b) Lepingulised õigused Äriühenduste käigus omandatud lepingulised õigused kajasta- takse soetamise hetkel õiglases väärtuses ning pärast algset arvele võtmist soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Lepingulised õigused sisaldavad ka kae- vandamise õigusi.

Lepingulised õigused amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil eeldatava lepingulise õiguse kehtivuse perioodi jook- sul. Täiendav informatsioon lepinguliste õiguste kohta on avali- kustatud lisas 6.

(c) Tarkvara Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajas- tatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arenduskulud, mis on otseselt seotud selliste eristatavate tarkvaraobjektide arendamise ja testimisega, mis on kontserni poolt kontrollitavad, kajastatakse immateriaalse varana, kui on täidetud järgmised tingimused: - tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;

- juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasu- tada;

- tarkvara on võimalik kasutada;

115

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

- on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu;

- tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid;

- tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta.

Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad töö- jõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatak- se kuludena. Arenduskulusid, mis on algselt kajastatud kulude- na, ei kajastata hilisemal perioodil varana. Arvutitarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 15 aastat.

d) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud on load, mis võimaldavad omanikul paisata välja teatud koguse süsihap- pegaasi või muid kasvuhoonegaase. Üks ühik lubab ühe tonni süsinikdioksiidi või selle ekvivalendile vastava muu kasvuhoo- negaasi emissiooni. Kõik kasvuhoonegaaside kvoodid on ka- jastatud käibevara all. Lisateavet vaata lisa 2.3.

2.9 Mittefinantsvarade väärtuse langus Määramata kasuliku elueaga varasid (v.a maa) (näiteks firma- väärtust) ja kasutusele võtmata immateriaalseid põhivarasid ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas nende väärtuse langust. Amortiseeritavate varade ja maa puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esine- mist, kui teatud sündmused või asjaolude muutused viitavad sellele, et bilansiline maksumus ei ole kaetav. Vara väärtuse languse kahjumit kajastatakse summas, mille võrra vara bilan- siline maksumus ületab tema kaetavat väärtust.

Kui vara õiglast väärtust, millest on maha lahutatud müügikulu- tused, pole võimalik määrata, loetakse vara kaetavaks väärtu- seks selle kasutusväärtus. Varade kasutusväärtus leitakse va- rade abil tulevikus genereeritavate hinnanguliste rahavoogude nüüdisväärtuses.

Iga aruandeperioodi lõpu seisuga hinnatakse, kas esineb as- jaolusid, mis viitavad sellele, et eelmistel aastatel vara, v.a firmaväärtuse, kohta kajastatud kahjumit väärtuse langusest enam ei eksisteeri või see on vähenenud. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust. Vastavalt testi tulemustele võidakse allahindlus kas osaliselt või täielikult tühistada. Firmaväärtuse väärtuse langusest kajastatud kahju- mit järgmisel perioodil ei tühistata.

2023. aastal läbi viidud vara väärtuse testide detailne infor- matsioon on toodud lisades 5 ja 6.

2.10 Põhivarade (või müügigruppide) liigitamine müügiks hoitavaks Põhivara või müügigrupp liigitatakse müügiks hoitavaks, kui selle bilansiline jääkväärtus kaetakse peamiselt müügitehingu- ga, mitte jätkuva kasutusega, ja müük on väga tõenäoline. Va- rasid hinnatakse bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtu- ses, millest on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

2.11 Finantsvarad 2.11.1 Klassifitseerimine Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiska- tegooriatesse: • need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas

muutusega läbi muu koondkasumi või muutusega läbi kasumiaruande);

• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksu- muses.

Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

2.11.2 Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kont- sern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvara kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja kont- sern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

2.11.3 Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasu- miaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatak- se kuluna kasumiaruandes.

2.11.4 Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimu- delist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeri- tud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

116

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2.11.5 Korrigeeritud soetusmaksumus Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksu- muses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaru- andes muudes tuludes või kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

2.11.6 Omakapitaliinstrumendid

Kontsernil ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse, välja arvatud investeeringud sidusettevõtjatesse.

2.11.7 Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses. Kõik tuletisinstrumendid kajastatakse varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne ning kohustisena, kui õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kui instrumenti ei kasutata riskimaandamise eesmärgil. Kontsern rakendab riskimaandamisarvestust (hedge accounting). Riskimaandamisarvestuse põhimõtteid on kirjel- datud lisas 2.13. Elektrituruseaduse muudatuse raames on Eesti Energia AS-le alates 1. oktoobrist 2022 pandud kohtustus müüa elektriener- giat universaalteenusena kõigile elektrienergia edasimüüjatele. Selle seaduse raames on Eesti Energia AS kohustatud hüvi- tama teistele elektrienergia edasimüüjatele/tarnijatele univer- saalteenuse hinna (regulatiivne ülempiir) ja elektrienergia turu-

hinna vahe. Sellest tulenevalt sõlmis Eesti Energia AS kõikide edasimüüjatega kahepoolsed lepingud, mis on tuletistehingute lepingud, mille alusel kajastatakse tehingud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (vt lisa 2.13(b)).

2.11.8 Väärtuse langus Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide eeldatavat krediidikahju tuleviku informat- siooni alusel. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapoo- letut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud in- formatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingi- muste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu, millel puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab kontsern IFRS 9 kohast lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust kehtivusaja eel- datava krediidikahju ulatuses nõuete esmasel kajastamisel. Kontsern kasutab allahindluse maatriksit, kus nõuete allahind- lus arvutatakse lähtudes erinevatest aegumiste või tähtaja ületamise perioodidest.

2.12 Finantsinstrumentide saldeerimine Finantsvara ja -kohustis saldeeritakse ja esitatakse finants- seisundi aruandes netosummana ainult siis, kui kontsernil on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja kontsern kavatseb neid kas saldeerida netoalusel või rea-

liseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ning peab olema rakendatav tavalise äritegevuse käigus ning ettevõtte või tehingupartneri lepingurikkumise, maksejõuetuse ning pankroti korral.

2.13 Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Tuletisinstrumente kajastatakse esmasel arvele võtmisel õigla- ses väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval ja mõõdetakse edaspidi õiglases väärtuses. Väärtuse muutu- sest tekkinud kasumi või kahjumi kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandami- sinstrumendina ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kontsern kasutab rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärk on maandada maagaasi, põlevkiviõli, elektri hinna ja intressimäära muutumise riski.

Tehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamis- instrumentide ja maandatavate objektide vahelise suhte, riski- maandamise eesmärgid ja erinevate riskimaandamistehingute tegemise strateegia. Samuti dokumenteeritakse see, kas riski- maandamistehingutes kasutatavate tuletisinstrumentide vahel on majandussuhe, ning maandatavate objektide rahavoogude muutused. Riskimaandamistehingu sõlmimisel dokumenteerib kontsern riskimaandamise ebaefektiivsuse allikad. Riskimaan- damise ebaefektiivsuse allikad kvantifitseeritakse igal aruan- deperioodil ja kajastatakse kasumiaruandes.

Riskimaandamise eesmärgil kasutatavate tuletisinstrumentide õiglased väärtused on esitatud lisas 14. Muus koondkasumis kajastatud riskimaandamise reservi muutused on esitatud lisas 20. Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglane väärtus liigita- takse kas pikaajaliseks varaks või kohustiseks, kui maandatava

117

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

objekti järelejäänud tähtaeg on pikem kui 12 kuud, ja lühiajali- seks varaks või kohustiseks, kui maandatava objekti järelejää- nud tähtaeg on lühem kui 12 kuud.

(a) Rahavoo riskimaandamine Rahavoo riskimaandamisinstrumentideks määratletud ja sel- leks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastatakse muus koondkasumis. Ebaefektiivse osaga seotud kasum või kahjum kajastatakse kohe kasumiaruandes saldeeritult muu äritulu või muu tege- vuskuluna.

Omakapitalis kajastatud summad klassifitseeritakse ümber kasumisse või kahjumisse nendel perioodidel, mil maandatav objekt mõjutab kasumit või kahjumit (näiteks kui leiab aset maandatav müük).

Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või kui maandamine ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kritee- riumidele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul kajastamisel. Kui prognoositava te- hingu toimumist enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasu- miaruandes kohe saldeeritult muu äritulu või muu tegevusku- luna.

(b) Intressimäära vahetustehingud Intressimäära vahetustehingud on levinud finantsinstrument, mida kasutatakse intressimäärade kõikumiste riski maanda- miseks. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahe- tuslepingud) ja maandatavate objektide (laenulepingud) vahel eksisteerib majanduslik seos. Kontsern testib riskimaandamise

efektiivsust hüpoteetiliste tuletisinstrumentide meetodil ja võrdleb intressimäära vahetuslepingute õiglase väärtuse muu- tusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.

Riskimaandamise ebaefektiivsuse võimalikud allikad on muu- tused kontserni või intressimäära vahetustehingu vastaspoole krediidiriskis. Krediidiriski mõju võib põhjustada maandatava objekti ja riskimaandamisinstrumendi vahelise majandussuhte tasakaalustamatust. Kontserni juhtkonna hinnangul on väga ebatõenäoline, et krediidiriski muutused põhjustaksid olulist riskimaandamise ebaefektiivsust.

Õiglase väärtuse arvutamisel kasutatakse kolmanda osapoole mudelit, mille kinnitab tehingupartner. Intressimäära vahe- tuslepingute õiglane väärtus määratakse kontserni sisemiste arvutuste põhjal eeldatavate tulevaste rahavoogude nüüdis- väärtusena olemasolevatest turuandmetest tuletatud Euribori forvardkõverate alusel. Õiglase väärtuse mõõtmisel võetakse arvesse kontserni ja vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse krediidiriski vahetustehingutest või võlakirjade hindadest tule- tatud krediidiriski vahede alusel. Intressimäära vahetuslepin- gute õiglane väärtus kvalifitseerub õiglase väärtuse hierarhias 2. taseme mõõtmiseks. Intressimäära vahetuslepingud võivad mõjutada kasumit või kahjumit või muud koondkasumit finant- saruannetes.

(c) Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajas- tatavad tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente sh universaalteenus, mida ei ole määratle- tud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väär- tuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes muu äritulu või muu tegevuskuluna.

(d) Elektrienergia ostulepingud Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised füüsilise elektrienergia ostulepingud, et tagada vajalik maht ja tasa- kaalustada riski ning müüa ostetud elekter kas börsil või enda jaeklientidele. Mõnel perioodil on elektrienergia ostulepingute mahud suuremad kui jaemüügi paindlikkus ja tegevuse turvali- sus. Kontserni hinnangul ei vasta need lepingud nõuetele, mis lubaksid neid liigitada lepinguteks, mis on sõlmitud tavapära- seks ostuks või müügiks (oma tarbeks). Kontsern kajastab neid lepinguid tuletisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (muud äritulud/ muud tegevuskulud) kooskõlas standardiga IFRS 9. Väärtus- päeval arveldab kontsern sellised lepingud füüsiliselt, võttes energiakoguse vastu ja müües selle kas börsil või enda jaek- lientidele.

Kontsern on sõlminud energiatootjatega pikaajalised rahas arveldatavad energia ostulepingud. Arvelduspäeval arvelda- takse tuletisinstrument turuhinna ja kokkulepitud fikseeritud hinna vahe alusel. Kontsern kajastab selliseid lepinguid tule- tisinstrumentidena, mida mõõdetakse õiglases väärtuse läbi kasumiaruande (muud äritulud/muud tegevuskulud) kooskõlas standardiga IFRS 9 või rahavoo riskimaandamisinstrumentide- na (kaubad, toore, materjal ja teenused real), kui konkreetne leping on riskimaandamisinstrumendiks määratletud ja kvalifit- seerub selleks. Täiendav informatsioon on avalikustatud lisas 3.

(e) Tuletisinstrumendid oma tarbeks kaupade ostuks Tuletisinstrumentide lepinguid, mis on sõlmitud ja mida edas- pidi kasutatakse alusvaraks olevate kaupade saamiseks koos- kõlas kontserni eeldatavate ostuvajadustega, kajastatakse analoogselt tavapäraste kaupade ostuga, Näiteks futuurlepin-

118

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

guid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostuks, mis on vajalikud kontserni elektritootmise jaoks, ei kajastata finantsseisundi aruandes tuletisinstrumentidena, vaid ostetud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud kajastatakse futuurlepingute realiseerumise hetkel, kui ostetud kasvuhoo- negaaside lubatud heitkoguse ühikud kantakse kontsernile üle, immateriaalsete varadena. Enne realiseerumise tähtaega tehingupartnerile tehtud maksed kajastatakse ettemaksetena immateriaalse vara eest.

Kui lepingu tingimused lubavad ühel osapoolel seda tasaar- veldada rahas või muu finantsinstrumendiga või lepingu sisuks olev alusvara (peamiselt CO2 kvootide tehingud ja päritolutun- nistused), on kergesti rahaks vahetatav, hinnatakse lepingut, et teha kindlaks, kas selle suhtes saab rakendada arvestus- põhimõtteid, mida rakendatakse oma tarbeks kasutatavatele kaupadele. Lepinguid, mis ei vasta oma tarbeks kasutatavate kaupade arvestuspõhimõtete rakendamise tingimustele, kajas- tatakse tuletisinstrumentidena nagu eespool kirjeldatud.

2.14 Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse arvelduskontosid pankades, raha teel pankadesse ja lühiajalisi kõrge likviidsuse- ga investeeringuid pankades.

2.15 Nõuded ostjate vastu Nõuded ostjate vastu on ostjatelt laekumata arved tavapärase äritegevuse käigus müüdud energia või osutatud teenuste eest.

2.16 Varud Varud kajastatakse finantsseisundi aruandes soetusmaksumu- ses või neto realiseerimisväärtuses.

Varude kulusse kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Lõpetamata ja valmistoodangu soetusmaksumusse arvatakse tooraine kulud, otsesed tööjõu- kulud ning muud otsesed ja kaudsed kulud (lähtudes tootmis- seadmete normaalvõimsusest).

2.17 Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitalina. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega otseselt kaasnevad vältimatud kulud kajastatakse omakapitalis emiteerimisest lae- kunud summa vähendusena.

Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõtja tegema puhaskasumist eraldisi kohustuslikku reservkapitali, mille mii- nimumsuurus on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali määra täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast oma- kapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita- list ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

2.18 Võlad hankijatele Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustised tasuda hankijatele ostetud kaupade või teenuste eest. Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtu- ses ning kajastatakse peale esmast arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meeto- dit.

2.19 Võlakohustised Võlakohustised võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude võrra ning kajastatakse pärast esmast arvele võtmist korrigeeritud soetusmaksumuses.

Soetusmaksumuse (millest on maha arvatud tehingukulud) ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes võla- kohustise kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise int- ressimäära meetodit.

Laenulepingute sõlmimisel makstavaid teenustasusid kajas- tatakse laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille osas on tõenäoline, et kontsern laenu täielikult või osaliselt välja võtab. Sellised teenustasud kajastatakse finantsseisundi aruandes tulevaste perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui laenu väljavõtmine aset leiab.

Võlakohustisi kajastatakse lühiajaliste kohustistena, välja arva- tud juhul, kui kontsernil on tingimusteta õigus lükata kohustise täitmist edasi vähemalt 12 kuu võrra pärast aruandeperioodi lõppu.

2.20 Laenukasutuse kulud Üldised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulud, mis on otse- selt seotud tingimustele vastavate varade soetamise, ehitami- se ja tootmisega, milleks on vara, mille otstarbekohasesse ka- sutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse varaobjektide soetusmaksumusele kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ettenähtud kasutuseks või müügiks.

Kapitaliseeritavaid laenukasutuse kulusid vähendatakse laena- tud summade ajutisest investeerimisest teenitud tulu võrra.

Kõik muud laenukasutuse kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena nende tekkimise perioodil.

Rahavoogude aruandes on kapitaliseeritud laenukasutuse ku- lud kajastatud real „Makstud intressid ja laenukulud“.

119

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2.21 Maksustamine (a) Ettevõtte tulumaks Eestis Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtja aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendi- delt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korri- geerimistelt. Jaotatud kasumi maksumääraks on 20% ehk 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast kohaldub re- gulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada ma- dalamat 14% maksumäära ja 20% tavamäära. Soodsamat maksu- määra saab rakendada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakse- ni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majan- dusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta.

Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kuluna ning kohustisena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütarettevõtete omanda- misjärgselt jaotamata kasumilt ja muude reservide omandamis- järgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui kontsern kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et ajutine eri- nevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka tütarettevõtetesse tehtud investeerin- gutega seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist.

Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneb kogu vaba oma- kapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud kon- solideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 18.

Maksuliik Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20%, 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt

Saastetasud

Saasteainete tonnimäärade alusel saasteainete viimise eest atmosfääri, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning jäätmete keskkonda paigutamise eest. Saasteainete väljutamisel välisõhku on saastetasumäärad püsinud muutumatuna alates 2015 aastast: välisõhku väljutatud saasteainete 1 tonni maksumäär on 2 - 1278 (v.a merkaptaanid 31 785 eurot), veekogusse või põhjavette on vahemikus 7,09 - 24326 eurot, jäätmete ladestamisel 0,63 - 29,84 eurot /tonn.

Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu 0,275-10 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta

Vee erikasutusõiguse tasu 1,70-180,55 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta (2021- 2022. aastal 1.63- 178.76 eurot/1000 m3 veekogust või põhjaveekihist võetud vee kohta).

Maamaks 0,1–1,0% maa maksustamishinnast aastas Raskeveokimaks 3,50–232,60 eurot/kvartalis veoauto kohta Elektrienergia aktsiisimaks 0,5-1,0 (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) eurot elektri MWh kohta Maagaasi aktsiisimaks 40-55,794 eurot/1000 m3 maagaasi kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) Põlevkivikütteõli aktsiisimaks 57-563 eurot/1000 kg põlevkivikütteõli kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) Põlevkivi aktsiisimaks 0,93 eurot gigadžauli kohta (alates 01.05.2020 kuni 30.04.2024) Äriühingu tulumaks 20%, 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

(b) Muud maksud Eestis

Kontserni kulusid mõjutavad järgmised maksuliigid:

(c) Tulumaksumäärad välisriikides, kus kontsern tegutseb

Läti Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20/80 jaotatavalt kasumilt Leedu Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 15%

Saksamaa Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 30-33% (alates 31.12.2022 24,6%- 36,1%), (kombineeritud äriühingu tulumaks, ettevõtlustulumaks ja solidaarsusmaks)

USA Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 21%

Jordaania Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20%. Vastavalt Jordaania Kuningriigiga sõlmitud lepingutele on Jordan Oil Shale Energy täielikult vabastatud tulumaksust.

Holland Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 25% (alates 28.11.2022 25,8%) Poola Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 19% Soome Residendist juriidiliste isikute tulu maksustatakse maksumääraga 20%

120

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

(d) Edasilükkunud tulumaks Välismaal asuvates tütarettevõtjates, välja arvatud Lätis, kajas- tatakse edasilükkunud tulumaksu ajutistelt erinevustelt varade ja kohustiste maksustamisbaasi ja nende bilansiliste väärtuste vahel. Edasilükkunud tulumaksuvara ja -kohustise kajastami- sel kasutatakse bilansilise kohustise meetodit. Edasilükkunud tulumaksukohustisi ei kajastata juhul, kui need tekivad firma- väärtuse esmasel arvele võtmisel; samuti ei kajastata edasi- lükkunud tulumaksu, kui see tekib vara ja kohustise esmasel arvele võtmisel sellise tehingu puhul, mis ei ole äriühendus ja mis ei mõjuta tehingu toimumise ajal ei raamatupidamislikku ega ka maksustatavat kasumit. Edasilükkunud tulumaksusum- ma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või seadusega sätestatud aruandekuupäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva edasilük- kunud tulumaksuvara realiseerimisel või tulumaksukohustise tasumisel.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Läti seadustele ei maksustata Ees- tis ja Lätis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Ettevõtte tulumak- su maksmise kohustis tekib kasumi jaotamisel ning see ka- jastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis ega Lätis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega kohustisi, välja arvatud võimalik edasi- lükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tüta- rettevõtetesse.

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes rii- kides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulu- maksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja siduset-

tevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrol- lida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine ettenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna kontsern kontrollib tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaettevõte on otsustanud tütarettevõtte kasumit ettenähtavas tulevikus mitte jaotada, ei kajasta ta edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaettevõte hindab, et dividend makstakse välja ettenäh- tavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohus- tist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses.

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kont- sern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate mak- sumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistu- vad.

2.22 Töötajate hüvitised Töötajate lühiajalised hüvitised Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmak- se, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkuseta- sud ja muud sarnased tasud), kui töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töö- taja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi.

Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatuses kohustise (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad.

2.23 Eraldised Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmusest tulenev seaduslik või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine nõuab ressurssidest loobumist ja summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldisi ka- jastatakse kohustise täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväär- tuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha hetkeväärtusele ja kohustisele iseloomulikele riskidele. Eraldiste aja jooksul toimuvat suurenemist kajastatakse kasu- miaruandes intressikuluna.

Eraldiste kajastamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust, kasu- tades vajadusel ekspertide abi. Eraldisi ei moodustata tulevas- te tegevuskahjumite katteks. Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja neid kor- rigeeritakse, lähtudes selle hetke parimast hinnangust.

Keskkonnakaitselised eraldised Keskkonnakaitselised eraldised moodustatakse enne aruande- perioodi lõppu toimunud keskkonnakahjustuste katteks juhul, kui nende kahjustuste likvideerimise nõue tuleneb seadusest või kui kontserni senine keskkonnaalane tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kohustis kahjustused likvi- deerida. Eraldiste määramiseks on kasutatud ekspertide hin- nanguid ning keskkonnakaitseliste tööde teostamisel saadud kogemusi.

121

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

(b) Varade demonteerimise kulude eraldised Varade demontaažikulude eraldised moodustatakse varade tulevase demonteerimisega seotud hinnanguliste kulutuste katteks, kui varade demonteerimise kohustuis tuleneb seadu- sest või kui kontserni senine tegevuspraktika on näidanud, et kontsernil on faktiline kohustis kulutused teha. Varade demon- taažikulude nüüdisväärtus kajastatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuses.

(c) Kasvuhoonegaaside heite eraldised Eraldise arvestuspõhimõtted on avalikustatud lisas 2.3.

2.24 Tingimuslikud kohustised Võimalikud kohustised, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda kohustisteks, on avalikustatud konsolideeritud raa- matupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.

2.25 Müügitulu arvestus Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajas- tab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Müügitulu kajastatakse ilma käibemaksu ja kont- serni tehingute suhtes kohaldatavate erinevate aktsiisimaksu- deta (vt lisa 2.21).

(a) Kaupade müük – hulgimüük Kontsern toodab ja müüb põlevkiviõli ja põlevkivi hulgiturul. Müük kajastatakse ajal, kui kontroll toodete üle on üle antud,

see tähendab, et tooted on tarnitud hulgimüüjale, kes saab täielikult otsustada toodete müügikanali ja hinna üle ning pole täitmata kohustisi, mis võiksid mõjutada hulgimüüja poolt too- dete aktsepteerimist. Tooted on tarnitud, kui need on saade- tud kokkulepitud kohta, toodete kahjustumise ja hävimisega seotud riskid on üle läinud hulgimüüjale ning hulgimüüja on aktsepteerinud tooted vastavalt müügilepingule, aktsepteeri- mise nõue on aegunud või kontsernil on objektiivset tõendus- materjali selle kohta, et kõik aktsepteerimise kriteeriumid on täidetud.

Müügitehingutes ei ole finantseerimise komponenti, kuna nõuete tasumistähtaeg on kuni 90 päeva, mis on kooskõlas turupraktikaga.

Kontsern kajastab nõude kui kaubad on tarnitud, kuna sellel ajahetkel tekib tingimusteta õigus saada tasu, mille maksmine sõltub ainult aja möödumisest.

Kui kontsern osutab kliendile täiendavaid teenuseid pärast seda, kui kontroll kauba üle on kliendile üle läinud, siis käsi- tatakse nimetatud teenuse osutamist eraldiseisva teostamis- kohustisena ja müügitulu kajastatakse perioodi jooksul, kui teenust osutatakse.

(b) Teenuste müük – elekter, gaas, soojus, jäätmekäitlus Kontsern osutab elektri, gaasi, ja soojuse müügi ning jäät- mekäitluse teenuseid vastavalt asjakohastele lepingutele. Müügihinnad, võimalik hinnaregulatsioon ja teenuse/kaupade lepingulised mahud fikseeritakse lepingutes. Müügitulu elektri, gaasi ja soojuse müügist kajastatakse vastavalt aruandepe- rioodi lõpuks tegelikult tarnitud ühikute alusel, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal, kui seda osutatakse. Jäätmekäit-

luse müügitulu kajastatakse vastavalt tegelikult vastu võetud ühikute alusel. Arveid väljastatakse kuiselt. Kooskõlas standar- diga IFRS 15 ei ole avaldatud täitmata lepingutele määratud tehinguhindu.

Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müü- gituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem olu- lisel määral ei tühistata.

(c) Liitumistasud Elektrivõrguga liitumisel tasuvad kliendid liitumistasu, mille suuruse määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatava taristu tegelik maksumus. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe, vaid tee- nuse osutamiseks vajalike varade eeldatava keskmise kasuliku eluea jooksul, milleks on 32 aastat. Klientidelt saadud liitumis- tasud kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohus- tisena real „Lepingulised kohustised“.

(d) Finantseerimiskomponent Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõjuga.

2.26 Sihtfinantseerimine Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtu- ses, kui on piisavalt kindel, et kontsern vastab sihtfinantsee- rimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfi- nantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil.

122

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille kohaselt võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara arvele selle soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimise summa kajas- tatakse finantsseisundi aruandes kohustisena (tulevaste pe- rioodide tulu sihtfinantseerimisest). Soetatud vara amortiseeri- takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetus Vastavalt Eesti elektrituru seaduse §-le 59 saab kontsern toetust (tegevuskulude sihtfinantseerimine) 5,37 senti ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille netovõimsus ei ületa 125 MW.

Kontsern saab toetust igakuiselt vastavalt taastuvast ener- giaallikast toodetud elektrienergia mahule. Toetus ei ole mõel- dud konkreetsete kulude katmiseks, vaid on valitsuse meede, mille eesmärk on toetada ja hoogustada üleminekut taastu- venergiale Eestis. Toetust kajastatakse brutomeetodil muude äritulude koosseisus real „Taastuvenergia toetus“.

2.27 Rendid (a) Kontsern kui rentnik Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendile- pinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud aja- vahemikus.

Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut pe- rioodi, mis hõlmab nii rendilepingu võimaliku pikendamise

perioode juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda või- malust kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui kontsern on piisavalt kindel, et ta seda võimalust ei kasuta.

Lepingud võivad sisaldada nii rendikomponente kui ka rendiga mitteseotud komponente. Kontserni rendilepingud on peami- selt maa kasutusõiguse seadmise lepingud, mis ei sisalda ren- diga mitteseotud komponente.

2.27.1 Esmane mõõtmine Kontsern kajastab vara kasutusõigust ja rendikohustist rendi- perioodi alguse seisuga.

Varade kasutusõigus on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi real.

Kontsern mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendi- maksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha.

2.27.2 Edasine kajastamine Pärast rendiperioodi algust mõõdab kontsern vara kasutusõi- gust soetusmaksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mu- deli kasutamiseks mõõdab kontsern vara kasutusõigust soe- tusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise ümberhindamisele. Varade kasutusõigusi amortiseeritakse üldjuhul lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara oman- diõigus rendiperioodi lõppedes üle kontsernile või kui vara ka-

sutusõiguse maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et kontsern realiseerib ostuõiguse, arvestab kontsern vara kasu- tusõiguse kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab kontsern vara kasutusõiguse kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alus- vara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem.

Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on intressimäär igal osaperioodil ko- hustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust kajastab kontsern kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei sisaldu rendikohustise hinnan- gus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus.

Kui rendimaksed muutuvad, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Kontsern kajastab rendikohustise ümberhind- luse summat vara kasutusõiguse korrigeerimisena. Tulevased muutuvate rahavoogude indeksi potentsiaalsed suurenemised ei sisaldu rendikohustises. Kui leiavad aset indeksil või intres- simääral põhinevad rendimaksete korrigeerimised, hinnatakse rendikohustist ümber ja korrigeeritakse vara kasutusõigust kasutades hindamisel esialgset diskontomäära.

Kontsern hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealustele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub rendimaksete korrektsioon). Kont- sern teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasu- tab kontsern muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

123

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lü- hiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja sel- liste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lü- hiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem.

(b)Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel välja renditud varade suhtes kohal- datakse materiaalsele põhivarale kehtestatud arvestuspõhi- mõtteid. Rendiperioodi jooksul saadavad maksed kajastatakse lineaarselt kasumiaruandes tuluna rendiperioodi jooksul.

2.28 Dividendide maksmine Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata ka- sumi vähendamisena ning kohustisena aktsionäri ees.

2.29 Tehingud seotud osapooltega Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, Eesti Energia ASi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõt- jad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Kuna Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, loetakse kontserni seotud osapoolteks ka riigi kontrolli või olulise mõju all olevaid üksusi.

Kontsern on rakendanud vabastust üksikult võetuna ebaolu- liste tehingute ja saldode avalikustamisest riigi ja seotud osa- pooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle.

3. Finantsriskide juhtimine

3.1 Finantsriskid Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (sh valuutarisk, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära risk ja hinnarisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosima- tusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele. Kontsern kasutab teatud riskipo- sitsioonide maandamiseks tuletisinstrumente.

Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandami- ne ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Riskijuhtimise valdkonda kontsernis juhib juhatuse esimehele ja auditikomi- teele alluv riskijuhtimise- ja siseauditi teenistus, kes vastutab kontserni riskijuhtimissüsteemi väljaarendamise, rakendamise ja toimimise eest. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. Kontserni likviidsus-, intressimäära- ja valuutariske juhitakse emaettevõtja finantsosakonnas.

3.1.1 Tururiskid 3.1.1.1 Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Valuutariskivabadeks finantsvaradeks ja -kohustisteks loetak- se euros nomineeritud finantsvarasid ja -kohustisi juhul, kui majandusüksuse arvestusvaluuta on euro. Valuutariskide väl- timiseks sõlmitakse ka pikaajalised võlakohustised ning elektri ekspordilepingud eurodes.

Kontsernil on pangalaene PLN-ides seisuga 31. detsember 2023 summas 6,3 miljonit eurot (27,5 miljonit Poola zlotti) (31.

detsember 2022: summas 6,6 miljonit eurot (31,1 miljonit Poola zlotti)), identifitseeritud valuutarisk oli ebaoluline 31. detsem- ber 2023 ja 31. detsember 2022 seisuga. Kontsernil ei ole muid olulisi finantsvarasid ja/või -kohustisi, mis on valuutariskile avatud.

3.1.1.2 Hinnarisk Hinnarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus muude kui intressimäära riskist või valuutariskist tulenevate turuhindade muutumiste tõttu. Hinnariskist on mõjutatud kontserni toodetavate kaupade ja osutatavate teenuste müük vabaturutingimustes, tootmiseks vajalike ressursside ost ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad finantsvarad.

3.1.1.2.1 Kaupade hinnarisk Olulisemad kaupade hinnariskid on põlevkiviõli müügi; elekt- rienergia ja maagaasi ostu ja müügi ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute ostu hinnarisk. Nende hinnariskide maandamiseks kasutab kontsern erinevaid tuletisinstrumente.

Elektrienergia ostuga seotud riskide maandamiseks kasu- tatavad tuletisinstrumendid Kontsern müüb elektrit oma klientidele jaeturul. Osa kliendi- lepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Elektrihinna kõikumise riski maandamiseks kasutab kontsern tuletisinstru- mente (futuurid, forwardid ja pikaajalised elektrienergia ostu- lepingud), mis sõlmitakse elektrienergia ostuks igal kauplemis- tunnil. Tehingud, mille eesmärgiks on elektrihinna muutumise riski maandamine, on määratletud rahavoo riskimaandamis- instrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud elektrienergia ostutehingute riskikomponendid: Poola turul TGE Poola baaselektri ja tipu-

124

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

tundide hinnad, ja Nord Pooli süsteemihind, ning süsteemihin- na ja Soome piirkonna hinna vahe (muud turud peale Poola). Pikaajalised rahas arveldatavad elektrienergia ostulepingud maandavad Nord Pooli Leedu hinnapiirkonnaga seotud riski- positsiooni. Ostuhinna riski maandamiseks sõlmitud tuletis- instrumentide mahud on tingitud prognoositavate fikseeritud hinnaga müügitehingute mahust. Riskimaandamissuhte riski- maandamise suhtarv on 1:1.

Pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega aktiivsel turul ei kaubelda. Üksikasjalikku selgitust nende õiglase väärtuse kind- laksmääramise kohta vt finantsriskide juhtimise lisa punktist 3.3. Kontsern ei avalikusta pikaajaliste elektrienergia ostulepingute hindu, et mitte kahjustada oma konkurentsipositsiooni turul.

Maagaasi ostu riskimaandamise tuletisinstrumendid Kontsern müüb maagaasi oma klientidele jaeturul. Osa kliendi- lepingutest on sõlmitud fikseeritud hindadega. Maagaasi hinna kõikumise riski maandamiseks Poola turul kasutab kontsern tu- letisinstrumente (futuurid ja forwardid), mis sõlmitakse teatava koguse maagaasi ostuks igas kuus. Tehingud, mille eesmärgiks on maagaasi hinna kõikumise riski maandamine, on määratle- tud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud maa- gaasi ostutehingute riskikomponendid: maagaasi ostuhind Poola energiabörsil (TGE).

Poolas maagaasi ostuga kaasneva hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletisinstrumentide maht sõltub maagaasi müügimah- tudest, mis on määratud klientide poolt pikaajaliste fikseeritud hinnaga lepingute alusel kehtestatud mahtudega. Vastavalt Kontserni riskimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud

31. DETSEMBER

2023 2022

Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul

Lõpptähtaeg üle 12 kuu

Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul

Lõpptähtaeg üle 12 kuu

Maandatud maht, Nord Pooli süsteemihinna komponent (TWh) 2,2 1,4 0,5 2,1

Maandatud maht, Soome hinnapiirkonna hinna komponent (TWh) 2,2 1,3 0,4 1,9

Maandatud maht, TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent (TWh)

0,6 0,2 0,6 0,2

Maandatud maht, Leedu hinnapiirkond (pikaajaline elektrienergia ostuleping) (TWh)

0,4 4,2 0,2 4,6

Kaalutud keskmine alushind, Nord Pooli süsteemihinna komponent (EUR/MWh) 44,7 50,0 89,6 49,0

Kaalutud keskmine alushind, Soome hinnapiirkonna hinna komponent (EUR/ MWh)

1,8 2,3 20,7 3,6

Kaalutud keskmine alushind, TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent (EUR/ MWh)

162,9 157,9 172,2 173,3

Elektrienergia ostuga seotud riskide maandamiseks kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte:

125

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

järgmiseks kolmeks aastaks ning lubatud avatud netopositsioon on 5% väga tõenäoliste prognoositavate ostutehingute mahust. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1.

Maagaasi ostuga seotud riskide maandamiseks kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte:

31. DETSEMBER

2023 2022

Lõpptähtaeg 2024-2025 2023–2024

Maandatud maht, TGE Poola gaasi hinnariski komponent (TWh)

0,7 0,3

Kaalutud keskmine alushind (EUR/MWh) 62,4 70,0

Maagaasi müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid Kontsern müüb oma klientidele jaeturul maagaasi. Osa klien- dilepingutest on sõlmitud muutuva hinnaga. Maagaasi hinna kõikumise riski maandamiseks Baltikumi turul kasutab kontsern tuletisinstrumente (futuurid ja forwardid). Need instumendid on alates 1. märts 2022 määratletud rahavoogude riskimaan- damise instrumentidena. Maandamaks hinnariski, mis tuleneb Baltikumi pikaajalistest muutuvhinnaga kliendilepingutest, mis võetakse Inčukalnsi laost, kus hoitakse fikseeritud hinnaga maagaasi, sõlmib  kont- sern tuletisinstrumente, muutes Inčukalnsis oleva fikseeritud hinnaga gaasi ujuva hinna peale. Maandatavaks alusinstru- mendiks on suure tõenäosusega prognoositud muutuva hinna- ga maagaasi ostu tehingud (ost lattu fikseeritud hinnaga), mis on hinnastatud vastu TTF ICE Endex Future, mille määravad ujuvhinnaga klientide nõutavad mahud. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1.

Maagaasi müügiga seotud riskide maandamiseks kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte: 31. DETSEMBER

2023 2022

Lõpptähtaeg 2024 2023

Maandatud maht, TTF ICE Endex Future (TWh) 0,08 0.04

Kaalutud keskmine alushind (EUR/MWh) 51,2 114,4

Põlevkiviõli ning põlevkiviõlibensiin müügiga seotud riskide maandamiseks kasutatavad tuletisinstrumendid Kontsernil on Eestis põlevkiviõli tootmise varad ja ta müüb toodetud põlevkiviõli ning põlevikivibensiini globaalsetel ener- giaturgudel. Kontsern kasutab põlevkiviõli ja -bensiini (põ- levkivibensiini osas alates 01.01.2021) hinna kõikumise riski maandamiseks tuletisinstrumente (futuure ja swappe). Nendes tehingutes kohustub vastaspool maksma fikseeritud hinna ja turuhinna vahe teataval ajaperioodil. Kontserni riskimaan- damispoliitika kohaselt on riskimaandamise eesmärk tagada kindlaksmääratud kasum pärast muutuvkulusid. Tehingud sõlmitakse kindla koguse põlevkiviõli ning põlevikivibensii- ni müügiks tulevastel perioodidel ning need on määratletud rahavoo riskimaandamisinstrumentidena. Maandatavaks alu- sinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud põlevki- viõli müügitehingute riskikomponendid: 1% väävlisisaldusega raske kütteõli või selle eraldi identifitseeritavad komponendid. Põlevkivibensiini maandatavaks alusinstrumendiks on suure tõenäosusega prognoositud põlevkivibensiini müügitehingu riskikomponendid: Naphtha Cargoes CIF NWE või selle eraldi identifitseeritavad komponendid. Põlevkiviõli ning põlevkivi-

bensiini hinnariski maandamiseks sõlmitud tuletistehingute maht sõltub tulevasteks perioodideks sõlmitud pikaajalistest müügilepingutest ja tootmisplaanist. Vastavalt kontserni ris- kimaandamisstrateegiale sõlmitakse tuletislepingud ulatuses, mis katab kuni 80% järgmise kahe aasta suure tõenäosusega prognoositud tehingute müügimahust. Vastavate tuletisinstru- mentide likviidsuse ning kontserni riskimaandamise strateegia tõttu on aruandekuupäevale lähemal olevate aastate riski- maandamisinstrumentidega kaetud müügimahu protsent kõr- gem. Riskimaandamissuhte riskimaandamise suhtarv on 1:1.

Põlevkiviõli müügiga seotud riskide maandamiseks kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte:

31. DETSEMBER

2023 2022

Lõpptähtaeg 2025-2026 2023-2025

Maandatud maht, Brent Crude (tuhat Mt) 170 823

Kaalutud keskmine alushind (EUR/mMt) 430 385

Põlevkiviõlibensiini müügiga seotud riskide maanda- miseks kasutatud tuletisinstrumentide kokkuvõte:

31. DETSEMBER

2023 2022

Lõpptähtaeg 2025-2026 2023-2025

Maandatud maht, Brent Crude (tuhat Mt) 27 129

Kaalutud keskmine alushind (EUR/mMt) 592 547

126

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Riskimaandamisinstrumentide efektiivne ja ebaefektiivne osa Riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efek- tiivset osa kajastatakse muus koondkasumis ja liigitatakse üm- ber kasumiaruandesse. Müügitehingute puhul esitatakse see mõju tuluna või tulude vähendamisena. Ostutehingute puhul esitatakse see mõju kuluna või kulude vähenemisena prog- noositava ostutehingu toimumisel või muu ärituluna või muude tegevuskuludena, kui selgub, et prognoositava müügi- või os- tutehingu toimumine antud perioodil on ebatõenäoline. Kont- sern ei ole tuvastanud muid olulisi riskimaandamise ebaefek- tiivsuse allikaid, mis võiksid riskimaandamissuhteid mõjutada, välja arvatud üks pikaajaline PPA kogus, mida ei müüdud lõpp- tarbijatele ning jäeti lahtiseks hinna- ja mahuriskide maanda- miseks. Aasta lõpus tuvastati riskimaandamise ebaefektiivsus eespool mainitud riskide maandamiseks loodud puhvrite osas, mille tõttu ületati piirmääraks seatud riskimaandamistehingute kogus. Riskimaandamistehingute ebaefektiivsuse mõju 2023. aasta kasumiaruandele oli kahjumi vähenemine 17,0 miljonit eurot (2022: 0 eurot) ja kahjumi suurenemine -4,5 miljonit eu- rot (2022: -6,5 miljonit eurot).

Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järg- mistest põhjustest: • Võrreldes eelnevate perioodidega, muutusid aruan- deaastal valuutakursid volatiilsemaks. Valuutakursside mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisob- jekti ja riskimaandamisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna ning võib tekkida olukord, kus riskimaan- damisobjekti ja riskimaandamisinstrumendi väärtu- sed ei liigu enam vastassuunas. Kontserni juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et valuutakursi muutustest saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.

Eelnevalt kirjeldatud riskid ei ole 2023. ega 2022. aastal reali- seerunud.

Riskimaandamise instrumentide õiglase väärtuse muutused, mis on kajastatud riskimaandamise reservis, on avalikustatud lisas 20. Täiendav informatsioon tuletisinstrumentide kohta on esitatud lisades 12, 14 ja 15.

Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid on peamiselt maa- gaasi ostu ja müügi tuletisinstrumendid kuna kontsern ei ra- kenda nende toodete ja turgude (v.a Poola maagaas (ost) ning Baltikumi muutuva hinnaga maagaas (ost) (vt Maagaasi müügi riskimaandamise tuletisinstrumendid)) suhtes riskimaanda- misarvestust, ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud, mida kontsern ei ole määratlenud rahavoo riskimaandamisinstru- mentideks. Lisaks liigitatakse kauplemiseks hoitavateks tule- tisinstrumentideks kontserni klientidele vahendustegevuse raames tehtavaid maagaasi, elektri ja vedelkütuste tuletis- instrumendid. Aruandeperioodi lõpu seisuga olid kontsernil olulised avatud netopositsioonid tuletisinstrumentides, mis ei olnud määratletud riskimaandamisinstrumentideks. Antud instrumentide õiglane väärtus on arvutatud elektri, maagaasi ja vedelkütuse toodete turuhindade alusel. Arvutuste aluseks olevate turuhindade põhjendatult eeldatav muutus avaldaks kontserni majandustulemustele järgmist mõju (+ on kasumi suurenemine või kahjumi vähenemine ja - kasumi vähenemine ja kahjumi suurenemine): - Kui arvutustes kasutatud elektri turuhinnad oleksid ol- nud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile olnud 15,5 miljonit eurot/-15,5 miljonit eurot (2022: 23,1 miljonit eurot/-23,1 miljonit eurot).

- Kui arvutustes kasutatud vedelkütuse toodete tu- ruhinnad oleksid olnud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontserni maksujärgsele tulemile olnud -10,6 miljonit eurot/10,6 miljonit eurot (2022: -3,6 mil- jonit eurot/3,6 miljonit eurot).

- Kui arvutustes kasutatud maagaasi turuhinnad oleksid olnud 10% kõrgemad/madalamad, oleks mõju kontser- ni maksujärgsele tulemile olnud 0,08 miljonit eu- rot/-0,08 miljonit eurot (2022: 0,75 miljonit eurot/-0,75 miljonit eurot).

3.1.1.3 Rahavoo ja õiglase väärtuse intressimäära risk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontser- ni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Int- ressiriski vähendatakse osaliselt fikseeritud intressimääraga võlakohustiste võtmise kaudu ja osaliselt ujuva intressimäära- ga laenude võtmise kaudu, mille puhul intressimäärade vahe- tustehingute abil fikseeritakse laenude intressikulud.

Võrreldes eelmise majandusaasta lõpuga ei toimunud Kontser- ni intressimäärariski juhtimises seoses intressimäära vahetus- lepingute (IRS) sõlmimisega muudatusi. Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil avatud kolm intressimäära vahetuslepingut nominaalsummas kokku 157,8 miljonit eurot. Seisuga 31. det- sember 2023 oli kontserni fikseeritud intressimääraga laenu- kohustiste (v.a rendikohustised) osakaal 11,5% (31. detsember 2022: 68,9%). Seisuga 31. detsember 2023 oli pangalaenude kaalutud keskmine efektiivne intressimäär koos sõlmitud int- ressimäära vahetustehingute mõjuga 5,8% (31. detsember

127

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2022: 2,6%). Kontserni pangalaenude intress sõltub baasint- ressimäärast (euros nomineeritud laenukohustiste puhul 3 või 6 kuu euribori tasemest, Poola zlotis nomineeritud laenuko- hustiste puhul 6 kuu WIBOR tasemest). Kui ujuva baasintressi- määr seisuga 31. detsember 2023 oleks olnud 100 baaspunkti kõrgem, oleks kontserni aruandeaasta puhaskahjum olnud 14,1 miljonit eurot suurem (2022: puhaskasum 4,2 miljonit eurot väiksem). Eelnimetatud muudatuste tõttu võivad turuintressi- määrad avaldada olulist mõju kontserni võetud laenudele ning need võivad mõjutada laenude õiglast väärtust (lisa 21). Kont- sern jälgib tähelepanelikult intressiturgu ning intressimaanda- mine võiks toimuda sobivatel intressitasemetel, kuna riskipolii- tika on maandada 1/2 laenuportfelli intressimäärasid. Kontsern saab teha strateegilisi otsuseid riskimaandamissuhte muutmi- seks vastavalt turuolukorrale ja ettevõtte olukorrale. See suhe ei ole täidetud, kuna 2023. aastal võeti laenud väga kõrgete intressimäärade ajal ja riskimaandamistasemed olid väga eba- soodsad ning kontsern otsustas neid laene mitte maandada.

3.1.1.4 Intressimäära vahetustehingud (swap-tehingud) Intressimäära vahetuslepingud hõlmavad tavaliselt ujuva int- ressimäära vahetamist fikseeritud intressimäära vastu (või vastupidi), eesmärgiga kaitsta end rahavoogude kõikumiste eest. Riskimaandamisinstrumentide (intressimäära vahetuste- hingud) ja riskimaandamisobjektide (laenulepingud) vahel ek- sisteerib majanduslik suhe, sest seisuga 31. detsember 2023 ühtisid kõikide intressimäära vahetustehingute põhilised tingi- mused laenulepingute tingimustega (nominaalsummad, valuu- tad, tähtajad, maksegraafikud). Riskimaandamise tulevikute- hingud on sõlmitud 1:1 suhtes. Riskimaandamise efektiivsuse testimiseks kasutab Kontsern hüpoteetilise tuletisinstrumendi meetodit ja võrdleb intressimäära vahetustehingute õiglase väärtuse muutusi laenulepingute õiglase väärtuse muutustega.

Potentsiaalsed ebaefektiivsuse allikad võivad tuleneda järg- mistest põhjustest: • Kontserni või intressimäära vahetustehingu vastas- poole krediidiriski muutus. Krediidiriski mõju tõttu võib majanduslik suhe riskimaandamisobjekti ja riskimaan- damisinstrumendi vahel tasakaalust välja minna. Kont- serni juhtkonna hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et krediidiriskist saaks tekkida oluline ebaefektiivsus.

Õiglane väärtus on arvutatud kasutades kolmanda osapoole mudelit, mida kinnitab tehingupartneri kinnitus. Kontserni sise- miste arvutuste alusel leitakse intressimäära vahetustehingute õiglane väärtus oodatavate tuleviku rahavoogude nüüdisväär- tusena tuginedes turul vaadeldavatel EURIBOR-i intressikõve- ratel. Õiglase väärtuse hinnangu tegemisel võetakse arvesse kontserni ning vastaspoole krediidiriski, mis arvutatakse kre- diidiriski vahetustehingute või võlakirjade hindadest tuletatud krediidiriski vahede põhjal. Intressimäära vahetustehingud on liigitatud õiglase väärtuse tasemele 2.

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil sõlmitud kolm int- ressimäära vahetustehingut kolme laenu intressimäära riski maandamiseks (võrreldaval perioodil intressimäära vahetuste- hingud puudusid): • Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 73,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 80,0 miljonit eurot), mille puhul kontsern saab 6 kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,1%. Kontsern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimäära- ga laenust, mis võeti välja 30. septembril 2022.

• Intressimäära vahetustehing nominaalsummas 49,0

miljonit eurot (31. detsember 2022: 50,0 miljonit eu- rot), mille puhul kontsern saab 3-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,049%. Kontsern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimäära- ga laenust, mis võeti välja 24. septembril 2022.

• Intressimäära vahetustehing nominaalsumma jäägiga 35,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 38,3 miljonit eurot), mille puhul kontsern saab 6-kuu EURIBOR-i ning maksab fikseeritud intressimäära 1,125%. Kont- sern kasutab intressimäära vahetustehingut selleks, et maandada intressiriski, mis tekib ujuva intressimää- raga laenust, mis võeti välja 30. juunil 2022.

3.1.2 Krediidirisk Krediidirisk on risk, et kontsernile tekib rahaline kahju, sest fi- nantsinstrumendi teine osapool ei suuda oma kohustisi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangas, positiivse väärtusega tu- letisinstrumendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.

Kontserni vabade vahendite paigutamisel juhindutakse järgmis- test põhimõtetest: - kapitali säilimine; - äritegevuse jaoks õigel ajahetkel vajaliku likviidsuse tagamine;

- eelnevat kahte eesmärki arvestades optimaalse toot- luse teenimine.

Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada järgmistes- se kodu- ja välismaistesse finantsinstrumentidesse:

- rahaturu- ja intressifondid, mille osakuid või aktsiaid on võimalik regulaarselt lunastada või müüa (2023 ja 2022 ei olnud kasutuses);

128

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

- krediidiasutuste hoiused; - vabalt kaubeldavad võlakirjad ja muud vabalt kaubel- davad võlainstrumendid.

Nõuded finantsinstrumentide emitentide/tehingute (sh riski- maandamistehingute) vastaspoolte krediidiriski tasemele ning iga vastaspoole maksimaalsed positsioonid kehtestab kontser- ni finantsriskide juhtimise komitee.

Vabu rahalisi vahendeid on lubatud paigutada üksnes finants- instrumentidesse, mille alusvaluuta on euro. Lisaks on kehtes- tatud nõuded finantsinstrumentide tähtajale ning hajutamisele.

Klientide tähtajaks tasumata arvetega tegeldakse igapäe- vaselt selleks spetsiifiliselt moodustatud osakondades. Arve maksetähtaja ületamise korral saadab automatiseeritud meel-

detuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate, et juhul kui arvet ei tasuta, võib järgneda kliendi elektrivõrgust väljalülitamine. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla sis- senõudmist kohtu kaudu või antakse võlg üle inkassofirmale. Erikokkulepete sõlmimine on selleks moodustatud krediidiko- miteede pädevuses.

Nõuded ostjate vastu on esitatud summas, millest on maha arvatud oodatavad krediidikahjumid. Ehkki nõuete laekumist võivad mõjutada majanduslikud tegurid, on juhtkond seisuko- hal, et puudub oluline kahjumi risk, mis ületaks juba kajastatud krediidikahjumi summat. Muud nõuded allahinnatud varasid ei sisalda.

Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 13 ja 15.

3.1.3 Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohus- tisi täita ebapiisava rahavoo tõttu. Likviidsusriski maandatakse erinevate finantsinstrumentidega nagu laenud, võlakirjad ja kommertsväärtpaberid.

Kontserni likviidsusrisk on kahetasandiline. Lühiajaline likviid- susrisk on risk, et kontserni pangakontodel ei ole piisavalt raha jooksvate maksekohustiste täitmiseks. Pikaajaline likviidsusrisk on risk, et kontsernil ei ole piisavalt vaba raha või muid likviid- suse allikaid, et katta tuleviku likviidsusvajadust oma äriplaani elluviimisel ja kohustiste täitmisel või et kontsern peab see- tõttu vabu vahendeid kaasama kiirustades ja tingimustel, mis ei ole optimaalsed. Lühiajalist likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern hoiab pangakontodel teatavat vaba raha puhvrit, et tagada piisavate vahendite olemasolu ka juhul, kui rahavoo prognoosist esineb kõrvalekaldeid. Pikaajalist likviidsusriski maandatakse sellega, et kontsern prognoosib regulaarselt järgneva 12 kuu likviidsusvajadust (sh võetakse arvesse rahavajadus investeeringuteks, laenu tagasimakseteks ja dividendimakseteks ning äritegevusest teenitav positiivne rahavoog) ja hoiab likviidsusvajaduse rahuldamiseks piisavat likviidsuspuhvrit vabade rahaliste vahendite, välja võtmata investeerimislaenude ja likviidsuslaenu limiitide näol. Likviid- susriski juhitakse kontserni tasandil emaettevõtja finantsosa- konnas.

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil vabu rahalisi vahen- deid mahus 174,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 280,5 miljonit eurot). Lisaks oli majandusaasta lõpu seisuga välja võtmata laenusid 410,0 miljoni euro ulatuses (31. detsember 2022: 495,0 miljonit eurot) (lisa 21). Kontsern otsib erinevaid

Maksimaalne krediidiriskile avatud summa aruandeperioodi lõpu seisuga oli järgmine:

31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 12 ja 13)* 475,6 402,0

Raha ja raha ekvivalendid (lisad 12, 15 ja 17) 174,5 280,5

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 12, 14 ja 15) 317,5 700,7

Kokku krediidiriskile avatud summa 967,6 1 383,2 * Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, millest on maha arvatud ettemaksud ja Technological Solutions SIA ning Enefit Green SIA müügitehingu lõpetamise järgsed nõuded summas 1,4 miljonit eurot.

129

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2023:

Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi seisuga 31. detsember 2022:

miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–2 aastat 3–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata rahavood kokku

Bilansiline väärtus

Võlakohustised (lisad 3.2, 12 ja 21)* 534,8 236,3 891,4

389,9 2 052,4 1 694,1

Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 12 ja 14) 67,8 13,1 2,7 0,8 84,4 84,4

Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 12 ja 22) 234,7 0,1 5,8 - 240,6 240,0

Finantsgarantiid 86,3 - - - 86,3 -

Kokku 923,6 249,5 899,9 390,7 2 463,7 2 018,5

miljonites eurodes Kuni 1 aasta 1–2 aastat 3–5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata rahavood kokku

Bilansiline väärtus

Võlakohustised (lisad 3.2, 12 ja 21)* 634,3 198,7 199,9 82,9 1 115,8 1 059,4

Tuletisinstrumendid (lisad 3.3, 11 ja 14) 169,1 28,4 2,8 0,9 201,2 201,2

Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 12 ja 22) 202,3 - - - 202,3 202,3

Finantsgarantiid 103,3 - - - 103,3 -

Kokku 1 109,0 227,1 202,7 83,8 1 622,6 1 462,9

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2023 kehtinud intressimäärade alusel

* Intressikulud on prognoositud seisuga 31. detsember 2022 kehtinud intressimäärade alusel.

130

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

lahendusi likviidsusriski vähendamiseks läbi likviidsusriski juh- timise. Näiteks on kontsern elektrienergia positsioonid börsilt (Nasdaq) üle viinud börsivälisele (Over the Counter) platvor- mile ning seeläbi vabastanud ca 61 miljonit eurot raha, millega seoses paranes kontserni likviidsuspositsioon.

Eelnevas likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pi- kaajaliste kohustiste (sh netomaksega tuletisinstrumentide) jaotus kohustiste lõpptähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Aruande- perioodi lõpust 12 kuu jooksul tasumisele kuuluvate kohustiste summa, v.a võlakohustised, on esitatud nende bilansilises väärtuses.

3.2 Kapitali juhtimine Eesti Energia ASi kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsuseid divi- dendide jaotamise ning aktsiakapitali suurendamise ja vähen- damise kohta teeb Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kau- du. Igal majandusaastal määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusega Eesti Energia ASi poolt riigieelarvesse makstav dividendisumma, mis on kooskõlas kehtiva dividendipoliitikaga (vt lisad 18 ja 19).

Kontsern järgib finantspoliitikat, mille kohaselt ei tohi neto- võla ja EBITDA suhe pikaajaliselt ületada 3,5 (2022: 3,5) ning omakapital peab moodustama vähemalt 50% varadest (31. detsember 2022: 50%). Seisuga 31. detsember 2023 oli neto- võla ja EBITDA suhe ettenähtud tasemel (31. detsember 2022: netovõla ja EBITDA suhe oli ettenähtud tasemel).

Nii EBITDA kui ka netovõlg on alternatiivsed tulemuslikkus- näitajad, mida ei ole rahvusvahelistes finantsaruandluse

standardites (IFRS) defineeritud ja need ei pruugi olla teiste ettevõtjate alternatiivsete tulemuslikkusnäitajatega võrrelda- vad. Kontserni hinnangul annavad alternatiivsed tulemuslik- kusnäitajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lugejatele täiendavat kasulikku informatsiooni kontserni ma- jandustulemuste ja juhtimise kohta ning neid näitajaid kasutab ka juhtkond kontserni tulemuste analüüsimisel ja juhtimisaru- andluses. Märgitud näitajaid tuleks vaadelda kui täiendavat informatsiooni, mis ei asenda näitajaid, mis tuleb esitada konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes IFRSi nõuete kohaselt.

3.3 Õiglane väärtus

Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes kor- rigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade ja kohustiste õiglased väärtused seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 oluliselt nende kontserni konsolideeritud finantsseisundi aruandes kajastatud jääkväärtustest, v.a 2022. aasta lõpus kehtinud võlakirjad (õiglane väärtus arvestatud õiglase väärtuse hierarhia 1. tasemele liigitatavate sisenditega, lisa 21). Lühiajaliste nõuete ja kohustiste ning laenunõuete,

31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022

Võlakohustised (lisad 3.1, 12 ja 21) 1 694,1 1 059,4

Miinus: intressikohustis laenudelt -24,1 -4,8

Miinus: raha ja raha ekvivalendid (lisad 12, 15 ja 17) -174,5 -280,5

Netovõlg 1 495,5 774,1

Omakapital kokku 2 060,1 3 120,0

EBITDA* 436,7 420,4

Varad 4 822,9 5 506,2

Netovõlg/EBITDA 3,42 1,84

Omakapital/varad 43% 57%

Kapital kokku (netovõlg + omakapital kokku) 3 555,6 3 894,1

Netovõla ja kapitali suhe 42% 20%

Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 oli kontserni netovõla ja EBITDA suhe ning omakapitali ja varade suhe järgmine:

* EBITDA – kasum enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi, amortisatsiooni ja väärtuse languse kulusid

131

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

millest on maha arvatud väärtuse langus, jääkväärtus ligikaudu võrdne nende õiglase väärtusega. Avalikustamise eesmärgil leitakse finantskohustiste õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kät- tesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele.

Järgnevates tabelites on esitatud õiglases väärtuses kajastata- vate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise sisendite järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse järgmiselt: - identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) notee- ritud hinnad aktiivsetel turgudel (tase 1);

- muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustiste puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad (tase 2);

- vara või kohustiste puhul mittejälgitavad sisendid (tase 3).

miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023

VARAD KOHUSTISED

Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku

Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid

Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks - 2,7 149,6 152,3 35,8 5,4 - 41,2

Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) - - 149,6 149,6 - - - -

TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - - - - 35,8 - - 35,8

Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 2,7 - 2,7 - 5,4 - 5,4

Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - - - - 15,2 - - 15,2

TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - - - 15,2 - - 15,2

Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 3,8 - - 3,8 -0,1 - - -0,1

Swap ja forward lepingud põlevkivibensiini müügiks 0,6 - - 0,6 - - - -

Intressimäära swapid - 8,9 - 8,9 - - - -

Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 4,4 11,6 149,6 165,6 50,9 5,4 - 56,3

Alljärgnevas tabelis on esitatud kontserni varad ja kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, vastavalt õiglase väärtuse hierarhia tasemetele seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022:

Tabel jätkub järgmisel lehel

132

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023

VARAD KOHUSTISED

Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku

Kauplemisderivatiivid

Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 2,0 - 129,1 131,1 - 1,6 - 1,6

Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) - - 129,1 129,1 - - - -

TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 2,0 - - 2,0 - - - -

Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - - - - - 1,6 - 1,6

Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 3,3 - - 3,3 5,6 - - 5,6

TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - - - 3,1 - - 3,1

Balti gaasi hinnariski komponent 3,3 - - 3,3 2,5 - - 2,5

Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 4,0 - - 4,0 7,6 - - 7,6

Swap ja forward lepingud põlevkivibensiini müügiks - - - - 1,5 - - 1,5

Rohesertifikaadid - - 4,4 4,4 - - 10,2 10,2

Universaalteenus - - 9,1 9,1 - - - -

Muud tuletisinstrumendid - - - 1,2 0,4 - 1,6

Kokku kauplemisderivatiivid 9,3 - 142,6 151,9 15,9 2,0 10,2 28,1

Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 13,7 11,6 292,2 317,5 66,8 7,4 10,2 84,4

133

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2022

VARAD KOHUSTISED

Tase 1 Tase 2 Tase 3 kokku Tase 1 Tase 2 Tase 3 Kokku Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 23,2 15,9 360,7 399,8 - 0,1 - 0,1

Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) - - 360,7 360,7 - - - -

TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 23,2 - - 23,2 - - - - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 15,9 - 15,9 - 0,1 - 0,1

Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 6,0 - - 6,0 - - - - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 6,0 - - 6,0 - - - -

Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 2,2 - - 2,2 73,4 - - 73,4 Swap ja forward lepingud põlevkivibensiini müügiks 1,3 - - 1,3 16,4 - - 16,4 Intressimäära swapid - 14,6 - 14,6 - - - - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 32,7 30,5 360,7 423,9 89,8 0,1 - 89,9 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 5,1 35,3 166,0 206,4 - 0,5 0,3 0,8

Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) - - 166,0 166,0 - - 0,3 0,3

TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 5,1 - - 5,1 - - - - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 35,3 - 35,3 - 0,5 - 0,5

Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 63,0 - - 63,0 - 60,3 - 60,3 Balti gaasi hinnariski komponent 63,0 - - 63,0 - 60,3 - 60,3

Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 0,4 - - 0,4 0,4 - - 0,4 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - - - - - - - - Rohesertifikaadid - - 7,0 7,0 - - 9,4 9,4 Universaalteenus - - - - - - 37,1 37,1

Muud tuletisinstrumendid - - - - 3,3 - - 3,3 Kokku kauplemisderivatiivid 68,5 35,3 173,0 276,8 3,7 60,8 46,8 111,3 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 101,2 65,8 533,7 700,7 93,5 60,9 46,8 201,2

134

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Teatud riskimaandamisinstrumentide puhul võivad rahavoogude riskimaandamise saldod (varad/kohustised) erineda muudes re- servides (lisa 20) esitatutest arvnäitajatest järgmistel põhjustel: - Nord Pooli süsteemihind ja Soome piirkonna hinna- komponent - Kontserni ja vastaspoolte vahelised lepingud võimaldavad tasaarvestada konkreetsete üksikute tehingutega seotud summasid, mistõttu oli seisuga 31.detsember 2023 tasaarveldatud tehingute summa -31,4 miljonit eurot (31. detsember 2022 sum- ma -327,0 miljonit eurot); 

- Balti gaasi hinna riskikomponent - Kontserni ja vastas- poolte vahelised lepingud võimaldavad tasaarvestada konkreetsete üksikute tehingutega seotud summasid, mistõttu oli seisuga 31. detsember 2023 tasaarvelda- tud tehingute summa -1,4 miljonit eurot (31. detsem- ber 2022 -1,6 miljonit eurot);

- TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent – tu- letisinstrumendid on nomineeritud Poola zlottides, mis mõjutab teisi reserve igakuise ümberhindluse tõttu eurodesse. Seisuga 31. detsember 2023 oli valuuta- riski mõju riskimaandamisreservile -2,0 miljonit eurot (31. detsember 2022 seisuga -2,0 miljonit eurot);

- TGE Poola gaasihinna riskikomponent - tuletisinstru- mendid on nomineeritud Poola zlottides, mis mõjutab teisi reserve igakuise ümberhindluse tõttu eurodesse. Seisuga 31. detsember 2023 oli valuuta mõju riski- maandamisreservile -0,3 miljonit eurot (31. detsember 2022 seisuga -0,7 miljonit eurot).

a) 1. taseme finantsinstrumendid Aktiivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide õiglase väärtuse aluseks on noteeritud turuhinnad aruandeperioodi lõpu seisuga. Turgu peetakse aktiivseks, kui noteeritud hinnad

on lihtsalt ja regulaarselt kättesaadavad börsilt, vahendajalt, maaklerilt, tööstusharu grupilt, hindamisteenistuselt või regu- latiivselt asutuselt ja need kujutavad tegelike ja regulaarselt aset leidvate turutingimustel toimuvate tehingute hindasid. Kontserni finantsvarade noteeritud turuhinnaks on nende hetke pakkumishind. Kontserni tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse Nasdaq OMX, ICE, Platts European Marketscani (avaldatavate spot hindade alusel), TGE, Argus ning Nymexi börsil, on liigitatud 1. taseme instrumentideks.

Forward-, swap- ja futuurlepingute õiglane väärtus leitakse aruandekuupäeva forwardhindade alusel.

b) 2. taseme finantsinstrumendid Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määra- takse selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehni- kates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik kontserni enda hinnangutele. Instrument liigitatakse 2. tase- mele, kui kõik olulised õiglase väärtuse määramiseks vajalikud sisendid on jälgitavad. Kui üks või mitu olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandmetel, liigitatakse instrument tasemele 3.

Kontserni Baltikumi elektri ja intressimäära vahetustehingutest tulenevate tuletisinstrumentide väärtuse leidmiseks kasutatakse hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX ja pankadeva- helise intressi-swapide turu aruandekuupäeva noteeringutel.

c) 3. taseme finantsinstrumendid Kui finantsinstrumendiga aktiivsel turul ei kaubelda, siis määra- takse selle õiglane väärtus hindamistehnika abil. Hindamistehni- kates kasutatakse nii palju kui võimalik jälgitavaid turuandmeid, kui need on kättesaadavad, ja toetutakse nii vähe kui võimalik

kontserni enda hinnangutele. Instrument liigitatakse 3. tasemele, kui üks või mitu olulist sisendit ei põhine jälgitavatel turuandme- tel. Kontsern liigitab universaalteenust, päritolutunnistusi ja pika- ajalisi elektrienergia ostulepingud 3. taseme instrumentideks.

Kontserni finantsriskide juhtimise osakond teostab kontserni finantsinstrumentide, sh 3. taseme instrumentide ümber- hindluseid õiglasesse väärtusesse finantsaruandluse jaoks. Osakond allub vahetult kontserni finantsriskide juhtimise komi- teele, kes kinnitab hindamismeetodid. Finantsriskide juhtimise komitee ja hindamismeeskond arutavad hindamisprotsesse ja -tulemusi vähemalt kord kvartalis vastavalt kontserni kvarta- liaruandluse ajakavale.

Tase 3 instrumentide jaotus 31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022

Pikaajalised elektrienergia ostulepingud 278,7 526,4

Sõlmitud päritolutunnis- tuste tuletistehingud -5,8 -2,4

Universaalteenus 9,1 -37,1

Kokku 282,0 486,9

2022. aastal arvutati pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) õiglane väärtus kontserni poolt klientidega sõlmitud te- gelike pikaajaliste (üle 5 aasta) elektrienergia müügilepingute alusel. Õiglase väärtuse arvutamine toimus igakuiselt. Seetõttu kasutatakse arvutuses bilansipäevale eelnenud kuu jooksul sõlmitud pikaajaliste elektrimüügilepingute kaalutud keskmist hinda, mis seejärel PPA lepingute hindamisel teisendatakse elektri baaskoormuse hinnaks.

135

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Alates 2023. aastast on hindamistehnika muutunud. Elektri- energia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamisel kasutatak- se hindamistehnikat, mis põhineb prognoositavatel tulevase perioodi elektrihindadel. See meetod kasutab kombineeritult turupõhiseid sisendeid (Nord Pooli süsteemihinda ja Helsingi EPADi hinda), mis on bilansipäeval Nasdaq OMX-is noteeritud koos mittejälgitavate sisenditega nagu turuosaliste tegelikud tootmis- ja tarbimisandmed, kütusesisendite (CO2, gaas, kivi- süsi) turuhinnad, jaamade ja/või kaablite seisakute andmed, teadmised edasiste turuarengute kohta. Õiglase väärtuse ar- vutused tehakse igakuiselt.

Tehnikat muudeti, kuna tegelike pikaajaliste (üle 5 aasta) elektrimüügilepingute andmed on piiratud. Uus tehnika annab täpsemad sisendid pikaajaliste tuletisinstrumentide turuväär- tuse arvutamiseks.

Kui prognoositavad hinnad muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskahjumile -/+ 14,3 miljonit eurot (2022: mõju puhaskasumile +/- 21,5 miljonit eurot) ja mõju kontserni muule koondkahjumile -/ + 54,1 miljonit eurot (2022: mõju koondka- sumile +/- 60,2 miljonit eurot).

Päritolutunnistuste (GoO) 3. taseme tuletisinstrumentide õig- lane väärtus arvutatakse hindamistehnika abil, mis põhineb GoO-dega kauplejate ostu- ja müüginoteeringutel. Õiglase väärtuse arvutused tehakse iga päev.

Kui arvutustes kasutatud päritolutunnistuste turuhinnad muu- tuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskahjumile -/+ 0,25 miljonit eurot (2022: mõju puhaskasumile +/- 0,6 miljonit eu- rot).

Universaalteenuse 3. taseme tuletisinstrumentide õiglase väärtuse leidmisel kasutatakse hindamistehnikat, mis põhineb erinevatel sisenditel. Turuhinna väärtuse leidmiseks kasutatak- se hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX noteerin- gutel ning õiglase väärtuse leidmiseks kasutatakse turuhinna ning Konkurentsiameti poolt kehtestatud Universaalteenuse hinna vahet. Koguste prognoosimisel on kontsern võtnud aluseks kontserni välistelt edasimüüjatelt saadud koguste prognoosid ning sealjuures on võetud arvesse ka inimeste võimalikku liikumist pakettide vahel, mis baseerub turuhinna ning Universaalteenuse hinna võrdlusel. Universaalteenuse koguseid on võetud üles kuni 2026 aprillini vastavalt kehti- vale seadusandlusele seisuga 31. detsember 2023 (lisainfot hinnangute kohta vaata lisa 4). Juhul kui prognoositud hinnad

muutuksid +/- 10%, oleks mõju kontserni puhaskahjumile olnud -/+ 1,1 miljonit eurot (2022: mõju puhaskasumile +/- 22 miljo- nit eurot).

Muus koondkasumis kajastatav kasum kajastatakse real „Riski- maandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitsee- rimised kasumiaruandesse)“. Muus äritulus kajastatav kasum kajastatakse real „Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlu- sest“.

Õiglase väärtuse hierarhia 3. taseme instrumentide 2023. aasta korduvast õiglase väärtuse mõõtmisest tingitud realiseerimata kasum kokku moodustas 61,6 miljonit eurot (2022: 92,5 miljonit eurot). See summa on kajastatud muus äritulus.

miljonites eurodes Rahavoo riskimaan- damisinstrumendid

Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid

Algsaldo seisuga 1. jaanuar 2022 95,5 83,7

Muus koondkasumis kajastatud kasum 265,2 -

Muus äritulus kajastatud kasum - 99,6

Muudes tegevuskuludes kajastatud kahjum - -46,8

Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2022 360,7 136,5

Muus koondkasumis kajastatud kahjum -181,9 -

Müügitulus kajastatud kahjum -11,8 -

Ebaefektiivse osa reklassifitseerimine -17,1 17,1

Muus äritulus kajastatud kasum - 40,7

Muudes tegevuskuludes kajastatud kahjum - -60,8

Lõppsaldo seisuga 31. detsember 2023 149,7 133,5

136

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

3.4 Finantsvarade ja –kohustiste tasaarveldus

Kontserni ja tehingupartnerite vahel sõlmitud lepingud või- maldavad tasaarveldust konkreetsete üksiktehingute raames, juhul kui vastastikused nõuded on samas valuutas. Mõningad lepingud võimaldavad tasaarveldusi kahe või enama tehingu raames.

Alljärgnevaid finantsvarasid on tasaarveldatud:

miljonites eurodes

31. DETSEMBER 2023

Finantsvarade brutosumma

Finantsseisundi aruandes

tasaarveldatud finantskohustuste

brutosumma

Finantsseisundi aruandes kajastatud

finantsvarade netosumma

(lisa 3.1, 3.3, 12, 14 ja 15)

Summad, mille suhtes kohalda- takse tasaarvel- duskokkulepet või muid sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud

Netosumma

Tuletisinstrumendid 375,4 -57,9 317,5 -2,1 315,4

miljonites eurodes

31. DETSEMBER 2022

Finantsvarade brutosumma

Finantsseisundi aruandes

tasaarveldatud finantskohustiste

brutosumma

Finantsseisundi aruandes kajastatud

finantsvarade netosumma

(lisa 3.1, 3.3, 12, 14 ja 15)

Summad, mille suhtes kohalda- takse tasaarvel- duskokkulepet või muid sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud

Netosumma

Tuletisinstrumendid 1 057,9 -357,2 700,7 -0,6 700,1

137

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

4. Olulised raamatupidamishinnangud ja eeldused

Raamatupidamishinnangud ja rakendatud eeldused Raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb kasutada raa- matupidamishinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustisi ning lisades avalikustatud fi- nantsseisundiaruande-väliseid varasid ja tingimuslikke kohus- tisi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisemate tegelike tulemustega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajas- tatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes.

Järgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.

a) Materiaalse põhivara kasuliku eluea hindamine Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hin- nanguline eluiga. Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkväärtuses 3 152,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 3 253,6 miljonit eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 177,0 miljonit eurot (2022: 170,0 miljonit eurot) (lisa 5).

Alljärgnevaid finantskohustisi on tasaarveldatud:

miljonites eurodes

31. DETSEMBER 2023

Finantskohustiste brutosumma

Finantsseisundi aruandes

tasaarveldatud finantsvarade brutosumma

Finantsseisundi aruandes kajastatud

finantskohustiste netosumma

(lisa 3.1, 3.3, 12, 14 ja 15)

Summad, mille suhtes kohalda- takse tasaarvel- duskokkulepet või muid sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud

Netosumma

Tuletisinstrumendid 142,3 -57,9 84,4 -2,1 82,3

miljonites eurodes

31. DETSEMBER 2022

Finantskohustiste brutosumma

Finantsseisundi aruandes

tasaarveldatud finantsvarade brutosumma

Finantsseisundi aruandes kajastatud

finantskohustiste netosumma (lisa 3.1, 3.3, 12, 14 ja

15)

Summad, mille suhtes kohalda- takse tasaarvel- duskokkulepet või muid sarnaseid kokkuleppeid, kuid mida ei ole tasaarveldatud

Netosumma

Tuletisinstrumendid 558,4 -357,2 201,2 -0,6 200,6

138

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

b) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hin- damine Kontsern viib vastavalt vajadusele läbi materiaalse ja immate- riaalse põhivara kaetava väärtuse teste. Varade kaetava väär- tuse testimisel kasutatakse juhtkonna hinnanguid varade ka- sutamisest ning müügist tulenevate ning varade hoolduseks ja remondiks vajalike rahavoogude, inflatsiooni- ja kasvumäärade ning toetuste saamise tõenäosuse kohta. Hinnangute aluseks on prognoosid üldise majanduskeskkonna, elektrienergia tar- bimise ja müügihinna kohta. Varade õiglase väärtuse määra- misel kasutatakse ka eksperthinnanguid. Kui olukord tulevikus muutub, tuleb võib-olla täiendavaid allahindlusi teha või varem kajastatud allahindlusi osaliselt või täielikult tühistada. Võrgu- teenuse osutamiseks kasutatava põhivara kaetavat väärtust mõjutab Konkurentsiamet, kes määrab nende varade põhjen- datud tulukuse määra. Kui võrguteenuse osutamisega seotud tulud, kulud ja investeeringud jäävad ettenähtud piiridesse, tagab teenuse müügist saadav tulu nende varade põhjendatud tulukuse. Informatsioon aruandeperioodil arvestatud varade väärtuse languse kohta on avalikustatud lisades 5 ja 6.

c) Eraldiste kajastamine ja hindamine Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsern moodustanud kesk- konnakaitselisi, mäetööde lõpetamise, varade demonteerimi- se, töötajate ja lepingutega seotud eraldisi kogusummas 36,6 miljonit eurot (31. detsember 2022: 30,0 miljonit eurot) (lisa 24). Nimetatud kohustiste summa ja/või realiseerumise aeg on ebakindel. Eraldiste nüüdisväärtuse määramisel on kasutatud mitmeid juhtkonna hinnanguid ja eeldusi tulevaste kulutuste suuruse, inflatsioonimäära ja väljamaksete aja kohta. Tegelikud kulutused võivad osutuda suuremateks või väiksemateks sõl- tuvalt võimalikest muutustest õigusnormides, keskkonnakah-

Keskmine allesjäänud kasulik eluiga seisuga

Mõju amortisatsioonikuludele kui keskmine eluiga

Suureneb 1 aasta võrra Väheneb 1 aasta võrra

31. detsember 2023

31 .detsember 2022 2023 2022 2023 2022

aastates miljonites eurodes

Hooned 10,6 11,3 -0,5 -0,9 0,6 1,0

Rajatised sh

elektriliinid 26,4 26,5 -1,0 -1,0 1,0 1,0

muud rajatised 15,9 9,3 -0,4 -1,2 0,4 1,4

Masinad ja seadmed, sh

elektriülekandeseadmed 20,0 18,3 -0,9 -1,0 1,0 1,1

elektrijaamade seadmed 7,8 6,0 -6,8 -18,0 8,2 22,0

muud masinad ja seadmed 5,4 4,3 -4,7 -5,2 5,9 6,2

Muu põhivara 4,1 1,3 -0,1 -0,1 0,1 0,2

Kokku 15,8 14,4 -7,0 -9,2 7,7 6,4

Allpool olevas tabelis on välja toodud keskmine materiaalse põhivara kasulik eluiga kategooriate lõikes ning kasuliku eluea võimalike muutuste mõju:

139

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

jude likvideerimiseks vajalikus tehnoloogias ning kulutustes, mida katavad kolmandad osapooled.

Keskkonnaeraldiste moodustamise peamiseks sisendiks on korrastatava ala pindala. Kaevandus, karjäär ja tuhaväljad on kindlad territooriumid seega on vähetõenäoline, et selles osas tulevad mingisugused muudatused. Tuhaväljade sulgemisaas- tat mõjutab energia turu kujunemine tulevikus. Juhul, kui sul- gemine tuleb teostada viis aastat varem planeeritud tähtajast, suurendab see eraldise summat 2,3 miljoni euro võrra (+6%). Eraldiste nüüdisväärtuse leidmiseks kasutatakse prognoosita- vaid diskontomäärasid. Diskontomäära suurenemine 1 punkti võrra vähendab eraldiste summat 2,4 miljoni euro võrra (-7%). Kulude õiglaseks hindamiseks on kasutusel prognoositav inf- latsiooni määr. Inflatsiooni määra suurenemine 1 punkti võrra suurendab eraldiste summat 3,2 miljoni euro võrra (+9%).

d) Tingimuslikud varad ja kohustised Tingimuslike varade ja kohustiste hindamisel kasutab juhtkond eelnevat kogemust, üldist informatsiooni majandus- ja sot- siaalkeskkonna kohta ning tuleviku sündmuste eeldusi ja tin- gimusi, mis põhinevad parimatel teadmistel antud olukorrast. Täiendav informatsioon on esitatud lisas 34.

e) Edasilükkunud tulumaksu kajastamine kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumilt Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 ei ole kontsern kajastanud edasilükkunud tulumaksukohustisi seoses Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumiga seotud ajutis- te maksustavate erinevustega summas 741,3 miljonit eurot (31. detsember 2022: 1 008,3 miljonit eurot). Kontsernil on kirjali- kult vormistatud dividendipoliitika, mille aluseks on ainuaktsio-

näri väljendatud dividendiootus. Dividendipoliitikast lähtuvalt on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei jaotata. Kontser- nil on võimalik dividendipoliitika rakendamisel kontrollida oma tütarettevõtete dividendide jaotamise ajastust ja summat.

a) Liitumistasude kajastamine Kontserni juhtkond on hinnanud, et kliendi ühendamine elekt- rivõrguga ei ole eraldiseisva teostamiskohustisena eristatav, kuna elektrivõrgu liitumistasud ei ole lepingu kontekstis erista- tavad ja on omavahel tihedalt seotud võrguteenuste müügiga. Elektrivõrgu liitumistasud on tagastamatud ettemaksud, mida kliendid maksavad elektrivõrgu ühenduse tagamiseks. Liitu- mistasud hüvitavad osaliselt vastava kliendi võrguga ühen- damiseks vajaliku rajatava taristu maksumuse. Liitumistasud elektrivõrguga liitumisel arvutatakse vastavalt Eesti regulee- riva asutuse poolt kehtestatud metoodikale. Tulu elektrivõrgu liitumistasudest kajastatakse algselt lepingulise kohustisena ja seejärel kajastatakse hinnangulise kliendisuhte perioodi jooksul, mis on 32 aastat, tuluna. Elektrivõrgu teenuste müük toimub pärast seda, kui kliendid on võrguühenduse eest tasunud; seetõttu on võrguühenduse tasud ja elektrivõrgu teenuste müük üksteisest väga sõltuvad ja omavahel seotud. Tulu liitumistasudest ja muudest teenustasudest kajastatakse hiljem, kuna jooksev teenus on määratletud klientidega elekt- rivõrgu teenuste osutamise lepingu osana ja kajastatakse IFRS 15 alusel klientidega sõlmitud lepingute edasilükkunud tuluna. Liitumis- ja muud teenustasud kajastatakse tuluna hinnanguli- se kliendisuhte perioodi jooksul. Juhtkonna hinnangul on hin- nanguliseks kliendisuhte perioodiks 32 aastat, mis on hinnan- guliselt periood, mille möödudes võib liitumisobjekti taotletav võimsus oluliselt muutuda tulenevalt tehnoloogilistest põhjus-

test. Seega põhineb tulude kajastamise periood juhtkonna hin- nangul, kuna on piisavalt kindel, et varad, mille kulud osaliselt hüvitatakse liitumistasuga, on elektrivõrgu klientide kasutuses pikema perioodi jooksul, kui algse süsteemiteenuse lepingu kehtivusaeg.

b) 3. taseme instrumentide õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud sisendid Elektrienergia ostulepingute õiglase väärtuse arvutamisel ka- sutatakse hindamistehnikat, mis põhineb tulevaste perioodide elektrihindade prognoosimisel. See meetod ühendab turupõhised sisendid (Nord Pooli süsteemihind ja Helsingi EPADi hind bilansi- päeval, kui need noteeritakse Nasdaq OMX-is) ja mittejälgitavad sisendid nagu turuosaliste tegelikud toodangu- ja tarbimisand- med, kütusesisendite (CO2, gaas, kivisüsi) turuhinnad, jaamade ja/või kaablite katkestuste andmed, teadmised edasiste arengute kohta. Õiglase väärtuse arvutused tehakse igakuiselt.

Päritolutunnistuste õiglase väärtuse leidmisel kasutatakse hin- damistehnikat, mis põhineb päritolutunnistustega kauplejate poolt kuvatud ostu- ja müügiäärtel. (Vaata täpsemat infot lisas 3.3.)

Universaalteenuse õiglase väärtuse arvestamisel kasutatud sisendite kirjeldus toodud allpool olevas punktis (4h).

h) Universaalteenuse kajastamine Vastavalt kehtestatud seadusele on kontsern sõlminud õigus- likult siduvad lepingud. Enefit Power AS-il lasub seadusest tulenev kohustis arveldada igakuiselt elektrimüüjatega univer- saalteenuse hinna ja turuhinna (Nordpool EE päev-ette hinna) vahe eelmisel kuul tegelikult tarbitud koguste pealt, madalama

140

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

turuhinna korral maksavad elektrimüüjad hinnavahe Enefit Powerile. Universaalteenuse tuletisinstrumentide positiivne tulem 2023. aastal tuleneb asjaolust, et turuhind on madalam kui üldteenuse hind (kehtestatud Konkurentsiameti poolt). Kontsern jätkab toodetud elektrienergia müüki avatud turule, elektrienergia otsemüüki edasimüüjatele või nende klientidele ei toimu. Sellest tulenevalt on tegemist rahas arvelduva tule- tisinstrumendiga, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande (lisa 2.11.7 ja 2.13).

Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse arvestus hõlmab endas olulist juhtkonna hinnangut, mis tugineb järgmistele sisenditele: - Tuleviku elektrihinna prognoos – tuleviku turuhinna väärtuse leidmiseks kasutatakse hindamistehnikaid, mis põhinevad Nasdaq OMX noteeringutel. Tuginedes elektrihinna prognoosile 31. detsembri 2023 seisuga, hindas juhtkond, et nõudlus universaalteenuse järgi püsib vastavalt kehtivale seadusele kuni aprill 2026. Keskmine prognoositav elektrituruhind 2024. aastaks on 92 eurot/MWh, 2025. aastaks 71 eurot/MWh ning 2026. aastaks (kuni aprilli lõpuni) on 84 eurot/MWh.

- Universaalteenuse hind ja selle võimalik muutus tulevikus - universaalteenuse hind võib muutuda sõltuvalt tootmiskuludest ja poliitilistest mõjudest.

Mõlemat mõjutavad globaalsed trendid (inflatsioon, energiakriis, CO2 hinnad jne). 31.12.2023 seisuga tuletistehingu õiglase väärtuse arvestuses on lähtutud Konkurentsiameti poolt kehtestatud hinnast 154,08 eurot/MWh.

- Universaalteenuse tarbimiskoguste prognoos (kont- serni vaates) – koguste prognoosimisel on võetud aluseks kontserni välistelt edasimüüjatelt saadud koguste prognoosid ning sealjuures on võetud arves- se ka inimeste võimalikku liikumist pakettide vahel, mis baseerub turuhinna ning universaalteenuse hinna võrdlusel. Kui eeldatavasti on üldteenuse hind kõrgem elektrienergia prognoositavast turuhinnast, siis arvestab kontsern, et kliendid liiguvad erinevate elektriplaanide vahel, st kliendid lähevad üle üldtee- nuselt börsihinnapõhisele elektriplaanile. Tänu sellele, et turuhinnad on jäänud üldteenuse hinnast madala- maks, ei näe kontsern täiendavaid kliente lisandumas, küll aga on kliente, kes jäävad üldteenusesse ükskõik millise hinnaga ja need mahud võetakse arvesse tu- levaste mahtude prognoosimisel. Perioodile 1. jaanuar 2024 kuni 30. aprill 2026 on prognoositav elektriener- gia tarbimise kogus universaalteenusena läbi kontser- ni väliste edasimüüjate 0,2 TWh.

31. detsembri 2023 seisuga on universaalteenuse tuletisinst- rumendi õiglaseks väärtuseks arvestatud kontserni tasandil (see puudutab teiste tarnijate (st mitte kontserni enda klien- tide) klientide tarbimist) 9,1 miljonit eurot (2022: negatiivsed 37,1 miljonit eurot) (lisa 14). Tuletisinstrumendi õiglast väärtust määratakse igal bilansipäeval ning muutused turusisendites (elektrihinna prognoos) või seadusandluses (universaaltee- nuse hind või selle seadusandlik baas) avaldavad olulist mõju selle väärtusele.

Emaettevõtja puhul on tegemist elektrienergia edasimüüjaga, kes arveldab universaalteenuse hinna ja turuhinna vahe Enefit Power AS-ga ning nende mõju elimineeritakse konsolideeri- misel. Tuletitehingu raamatupidamislik käsitlus emaettevõtja konsolideerimata aruannetes ühtib kontsernis rakendatavate arvestuspõhimõtetega. 31. detsembri 2023 seisuga on univer- saalteenuse tuletisinstrumendi õiglaseks väärtuseks arvesta- tud emaettevõtja tasandil positiivsed 23,1 miljonit eurot (2022: positiivsed 48,8 miljonit eurot).

141

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

5. Materiaalne põhivara

miljonites eurodes Maa Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Muud Lõpetamata

ehitus Ettemaksed Kokku

Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2021

Soetusmaksumus 87,8 331,3 1 335,1 3 302,3 7,0 137,1 45,9 5 246,5

Akumuleeritud kulum - -131,9 -571,1 -1 512,8 -5,3 - - -2 221,1 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 (lisa 4) 87,8 199,4 764,0 1 789,5 1,7 137,1 45,9 3 025,4 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised 6,2 - 0,1 6,5 0,2 415,5 8,0 436,5 Arvestatud kulum (lisad 4 ja 33) - -6,8 -33,3 -126,7 -0,5 - - -167,3 Arvestatud väärtuse langus (lisad 4 ja 33) - -0,1 -0,3 -2,0 - -0,3 - -2,7 Müüdud põhivara jääkväärtuses -0,3 -0,7 - -0,3 - - - -1,3 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,2 0,1 -0,4 - - - -0,1 Ümberklassifitseerimised (lisa 6) 0,6 1,3 84,5 60,3 - -129,7 -9,0 8,0 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised 6,7 -6,2 51,0 -62,6 -0,3 285,5 -1,0 273,1 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 94,5 330,7 1 418,2 3 351,9 6,9 422,6 44,9 5 669,7 Akumuleeritud kulum - -137,5 -603,2 -1 625,0 -5,5 - - -2 371,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 (lisa 4) 94,5 193,2 815,0 1 726,9 1,4 422,6 44,9 3 298,5 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised 0,1 0,2 0,4 44,9 0,9 656,0 74,1 7 776,6 Arvestatud kulum (lisad 4 ja 33) - -7,3 -37,0 -132,1 -0,6 - - -177,0 Arvestatud väärtuse langus (lisad 4 ja 33) - -75,0 -67,3 -482,8 - -6,4 - -631,5 Müüdud põhivara jääkväärtuses - - - -0,1 - - - -0,1 Klassifitseeritud müügiootel varaks (lisa 11) - -2,2 -1,1 -9,4 - -0,2 - -12,9 Tütarettevõtjate müük (lisa 1.1 ja 35) -0,1 - - -17,7 -0,1 -0,3 - -18,2 Valuuta ümberarvestuse kursivahed -0,1 - - 0,7 - 0,5 - 1,1 Ümberklassifitseerimised 0,2 1,9 129,0 177,1 - -273,7 -34,5 - Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 0,1 -82,4 24,0 -419,4 0,2 375,9 39,6 -62,0

Tabel jätkub järgmisel lehel

142

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Olulised investeeringud vaata lisa 1.1.

Vara väärtuse testid koostatakse olukorras, kui on alust arvata, et vara väärtus võib olla langenud või kui eksisteerib teatud raha genereeriva üksusega seotud oluline firmaväärtuse saldo. Sellisteks varadeks, kus on vaja koostada vara väärtuse test, on 2023. aastal kontserni emaettevõtte juhtkonna hinnangu kohaselt Eesti Energia elektri tootmise hübriidplokid, tuulepar- gid, uus ehitatav Enefit 280-2 õlitehas, kaevanduste varad ja Enefit American Oil varad (2022: elektri tootmise hübriidplokid, tuulepargid ja Enefit American Oil varad). Tuuleparkide varade väärtuse langust on testitud eelkõige nendele raha generee- rivatele üksustele jaotatud firmaväärtuse tõttu, vara väärtuse languse risk tuvastati kolmes tuulepargis (Akmene, Silale II ja Tolpanvaara). Lisaks tehti vara väärtuse testid neljale operee- rivale tuulepargile (Virtsu, Aulepa, Viru-Nigula, Aseriaru) elektri turuhindade muutustest tuleneva võimaliku väärtuse languse alusel.

Elektri tootmise hübriidplokkide võimaliku varade väärtuse languse peamiseks indikaatoriks on asjaolu, et fossiilsetest kütustest elektrit tootvad elektrijaamad pääsevad üha vä- hem turule ja nende konkurentsivõime on langenud tulenevalt elektri hinna langusest ja kõrgetest keskkonnatasudest. Uue õlitehase vara väärtuse languse indikaatoriks on vedelkütuste turuhindade volatiilsus ja tehase lühem kasutusaeg tingituna eeldatavast tähtajalisest keskkonnakompleksloast. Kaevan- duste varade väärtuse languse indikaatoriks on põlevkivi tar- bimise langus tingituna põlevkivist elektri tootmise mahtude vähenemisest. Enefit American Oil varade võimaliku väärtuse languse indikaatoriks on maa hinna kõikumine Ameerikas Utah piirkonnas.

2023. aastal läbi viidud vara väärtuse testid näitasid allahind- luse vajadust kahe raha genereeriva üksuse puhul: · Auvere elektrijaam 502.5 miljonit eurot (vt täiendavat informatsiooni lisa 5.1 (a))

· Hübriidplokid 125.9 miljonit eurot (vt täiendavat infor- matsiooni lisa 5.1 (b))

5.1 Eesti Energia elektrijaamade varade väärtuse testid Elektrijaamu käsitletakse kolme eraldiseisva raha genereeri- va üksusena: 1) Auvere elektrijaam, 2) elektrit tootvad plokid, mis kasutavad kütusena ainult põlevkivi (põlevkivist elektrit tootvad plokid), 3) elektrit tootvad plokid, mis kasutavad lisaks põlevkivile ka muid kütuseid (hübriidplokid). Elektrijaamade jagamisel eraldiseisvateks raha genereerivateks üksusteks on lähtutud eelkõige elektrit tootvate plokkide efektiivsusest, erinevate kütuste kasutamise võimekusest, asendatavusest kontserni müügistrateegias ja elektrit tootvate plokkidega seo- tud juhtimisotsuste sõltumatusest. Nii elektrit tootvates hüb- riidplokkides kui ka Auvere elektrijaamas toodetakse elektrit nii põlevkivist kui ka taastuvatest ja alternatiivsetest kütustest (biomass ja uttegaas). Biomassist elektri tootmisel ei kaasne CO2 kvootide vajadust, uttegaasist elektri tootmise puhul on CO2 vajadus väiksem kui põlevkivist tootmise puhul. Tulenevalt elektrit tootvate plokkide efektiivsuse erinevusest ja kütuste kasutusest, on elektri tootmise omahinnad erinevates raha ge- nereerivates üksustes erinevad, samas ühe raha genereeriva

miljonites eurodes Maa Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Muud Lõpetamata

ehitus Ettemaksed Kokku

Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 0,1 -82,4 24,0 -419,4 0,2 375,9 39,6 -62,0 Materiaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 94,6 329,4 1 529,2 3 482,6 6,4 798,5 84,5 6 325,2 Akumuleeritud kulum - -218,6 -690,2 -2 175,1 -4,8 - - -3 088,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 (lisa 4) 94,6 110,8 839,0 1 307,5 1,6 798,5 84,5 3 236,5

143

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

üksuse sees sarnased. Ehk samas raha genereerivas üksuses olevad elektrit tootvad plokid pääsevad turule sarnase elektri hinna juures. Auvere elektrijaama elektrit tootva ploki efektiiv- sus on teistest oluliselt kõrgem.

Elektri turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward-hinda- dest kui kolmandate osapoolte eksperthinnangust. Prognoosi- misel eeldati, et elektrihind on aastatel 2024-2030 vahemikus 65–92 €/MWh (2022: elektrihinna prognoos vahemikus 90–126 €/MWh). Tulenevalt kontserni müügistrateegiast, mille kohaselt soovitakse müüa enam elektrit tiputundidel, oli kontserni 2023. aastal saavutatud kvartali keskmine müügihind 16–39% (2022: 8–20%) kõrgem kui Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna hind. Seda strateegiat eeldab kontsern ka järgmistel aastatel rakendada. Vara väärtuse testi koostamisel võeti arvesse ka järgmiste aastate riskimaandamistehingute oodatavad mõjud.

Heitmekvootide turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward-hindadest kui kolmandate osapoolte eksperthinnan- gust. Prognoosimisel eeldati, et aastatel 2024-2030 on heit- mekvootide hinnaprognoos vahemikus 78 €/t–93 €/t (2022: heitmekvootide hinnaprognoos vahemikus 83 €/t–98 €/t).

a) Auvere elektrijaam Auvere elektrijaama varade bilansiline jääkväärtus enne vara- de väärtuse allahindlust seisuga 31. detsember 2023 oli 519,2 miljonit eurot. Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena tuvastati allahindluse vajadus 502,5 miljonit eurot. Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga 11,4%. Diskontomäära 1 prot- sendipunktine kasv tooks kaasa täiendava allahindluse sum- mas 0,05 miljonit eurot. Auvere elektrijaama kasulik eluiga on

eeldatud vara väärtuse testis kuni aastani 2035 tulenevalt kontserni strateegiast.

Auvere elektrijaama kaetav väärtus on tundlik elektri ja heit- mekvootide hinna muutuse suhtes.

Kui prognoositud elektrihinnad oleksid 20% madalamad, kui vara väärtuse testis rakendatud tase, tooks see kaasa Auvere elektrijaama varade täiendava allahindluse summas 16,7 mil- jonit eurot (see tähendaks, et kogu ülejäänud raha genereeri- va üksuse bilansiline väärtus tuleks allahinnata). Elektrihinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud elektrihinna prognoosi vahemikus 52–73 €/MWh. Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrgemad, kui vara väärtuse testis raken- datud tase, tooks see kaasa varade täiendava allahindluse summas 16,7 miljonit eurot. Heitmekvoodi hinna tundlikkuse mõõtmiseks on kasutatud heitmekvoodi hinnaprognoosi vahe- mikus 94 €/t–112 €/t.

Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põ- hinevatele eeldustele nagu diskontomäär, elektri turuhind ja heitmekvootide turuhind, teisi olulisi sisendeid, mis põhinevad kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulisemad kasutatud eeldused on järgmised: - Eeldatakse, et elektrijaam töötab turupõhiselt kuni 2030. aastani, ehk nii kaua kui suudab tuginedes elektri turuhinna prognoosile tootmiskulud turult taga- si teenida. Alates 2031. aastast edasi eeldatakse, et elektrijaam jääb osutama reservvõimsuse teenust, mis on vajalik Eesti varustuskindluse tagamiseks. Reser- vvõimsuste mehhanismi regulatsioon ja kompensee- rimise põhimõtted Eestis on välja töötamisel, Eesti

elektrituseaduse eelnõu on Riigikogu majandusko- misjonis menetlusel. Vara väärtuse testis on eeldatud konservatiivselt, et reservvõimsuste teenuse osuta- mise teenuse tasuga kaetakse elektrijaama püsi- ja tegevuskulud (elektrijaama 2030-2035 rahavood on nullis). Juhul kui reservvõimsuse tasu ei rakendata, siis tuleks varade jääkväärtus täiendavalt alla hinnata summas 10,9 miljonit eurot.

- Põlevkivi omahind on tuletatud võttes arvesse eelda- tavaid põlevkivi kaevandamise kulusid ja mahtusid, mis on kirjeldatud kaevanduste vara väärtuse testis. Kui prognoositud põlevkivi hind oleks 20% kõrgem, siis peaks varade jääkväärtuse täiendavalt alla hinda- ma summas 16,7 miljonit eurot.

- Vara väärtuse testis on eeldatud elektri tootmisel kasutatavate kütustena põlevkivi osakaalus 26%, uttegaasi 34% ja biomassi 40%. Vastav kütuste jaotus on leitud võttes arvesse elektrijaama tehnoloogilist võimekust kasutada erinevaid kütuseid. Juhul kui põlevkivi osakaal oleks 20% kõrgem, siis see tooks kaasa täiendava allahindluse summas 16,7 miljonit eurot.

- Testis on eeldatud tasuta CO2 kvoote uttegaasi utili- seerimiseks mahus 72 tuhat tonni aastas kuni aastani 2030. Kui elektrijaam tasuta kvoote ei saaks kasutada, siis tuleks varade jääkväärtust alla hinnata täiendavalt summas 16,7 miljonit eurot.

b) Hübriidplokid Elektrit tootvate hübriidplokkide varade bilansiline jääkväärtus seisuga 31. detsember 2023 oli 125,9 miljonit eurot (31. det- sember 2022: 114,3 miljonit eurot). Varade kaetav väärtus leiti

144

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena tuvas- tati allahindluse vajadus 125,9 miljonit eurot ja elektrit tootvate hübriidplokkide varade bilansiline jääkväärtus 2023. aasta lõpu seisuga on null eurot. Eeldatavad tulevased rahavood diskon- teeriti diskontomääraga 11,4% (2022: 10,6%).

Elektrit tootvate hübriidplokkide kaetav väärtus on tundlik elektri ja heitmekvootide hinna muutuse suhtes (2022: elektri ja heitmekvootide hinna muutuse suhtes). Hindade muutused on näidatud elektrijaamade vara väärtuse teste kajastava pea- tüki alguse osas. Allahindluse vajaduse tingis peamiselt elektri turuhindade oluline langus võrreldes mullusega ja sellest tingi- tuna elektrit tootvate hübriidplokkide konkurentsivõime langus ning võime turult kulud tagasi teenida.

c) Põlevkiviplokid Elektrit tootvate põlevkiviplokkide varad on 2020. aastal alla hinnatud summas 23,0 miljonit eurot ja seetõttu selle raha tee- niva üksuse bilansiline maksumus langes nullini. 2023. aastal ei ole toimunud muutusi põlevkiviplokkide vara väärtuse testi tulemustes ja kajastatud allahindluse tühistamiseks ei ole ajen- dit.

5.2 Eesti Energia uue Enefit 280-2 õlitehase varade väärtuse test Rajatava Enefit 280-2 õlitehase varade bilansiline jääkväär- tus 31.12.2023 seisuga oli 244,4 miljonit eurot. Varade kaetav väärtus leiti kasutusväärtuse alusel. Vara väärtuse testi tule- musena allahindluse vajadust ei tuvastatud.

Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga 11,2%. Diskontomäära 1 protsendipunktise kasvu mõju varade kaetavale väärtusele on 17,3 miljonit eurot, mille puhul varade bilansiline väärtus ületaks nende kasutusväärtust 16,7 miljoni euro võrra. Diskontomäära muutus rohkem kui 0,03% põhjus- taks allahindluse vajaduse. Enefit E280-2 õlitehase kasulik eluiga on eeldatud vara väärtuse testis kuni aastani 2034 tule- nevalt eeldatavast tähtajalise komplekskasutusloa pikkusest.

Õlitehase kaetav väärtus on tundlik vedelkütuste ja heit- mekvootide hinna muutuste suhtes.

Vedelkütuste turuhinna prognoosimisel lähtuti nii turu forward-hindadest kui kolmandate osapoolte eksperthinnan- gust. Alates 2024. aastast on keskõli (1% FO) hinnaprognoos vahemikus 385–497 €/t. Kui prognoositud keskõli hind oleks 20% madalam, kui vara väärtuse testis rakendatud tase, oleks E280-2 õlitehase vara kaetav väärtus 102,5 miljonit eurot ma- dalam ja varade bilansiline jääkväärtus ületaks nende kasutus- väärtust 101,8 miljoni euro võrra. Õlihinna langus rohkem kui 0,12% põhjustaks allahindluse vajaduse.

Heitmekvootide turuhinna prognoosimisel lähtuti sarnastest eeldustest kui elektrijaamade kaetava väärtuse testide puhul. Kui prognoositud heitmekvootide hinnad oleksid 20% kõrge- mad, kui vara väärtuse testis rakendatud tase, siis oleks vara kaetav väärtus 5,3 miljonit eurot madalam ja varade bilansiline jääkväärtus ületaks nende kasutusväärtust 4,7 miljoni euro võrra. Heitmekvootide hinna kasv rohkem kui 2,4% põhjustaks allahindluse vajaduse.

Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põ- hinevatele eeldustele nagu diskontomäär, vedelkütuste turu- hinnad ja heitmekvootide turuhind, teisi olulisi sisendeid, mis põhinevad kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulisemad kasutatud eeldused on järgmised: - Vara väärtuse testis on eeldatud tasuta CO2 kvoo- tide eraldamist perioodil 2024-2027 97% ulatuses kogu vajalikust heitmekvootide kogusest, 2028-2030 aastal 91% kogu vajalikust kogusest, 2031-2034 70% kogu vajalikust kogusest. Tasuta kvootide mahtude arvestamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni eelnõu- dest, millele tuginevalt kuni aastani 2030 on kvootide jaotamine otsustatud, peale 2030. aastat on lähtutud eelduslikust prognoosist. Juhul kui tasuta kvootide osakaal oleks 20% madalam kui vara väärtuse testis eeldatud peale 2030. aastat, siis oleks vara kaetav väärtus 34,1 miljonit eurot madalam ja varade kasu- tusväärtus oleks madalam bilansilisest jääkväärtusest 33,5 miljoni euro võrra. CO2 tasuta kvootide osakaalu langus peale 2030. aastat rohkem kui 0,4% põhjus- taks allahindluse vajaduse.

145

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

- Täiendavaks investeeringuks tehase lõpetamiseks on eeldatud 122,6 miljonit eurot (investeering kokku 368,0 miljonit eurot). Kui täiendav investeering kuju- neks 20% suuremaks, siis oleks vara kaetav väärtus 21,2 miljonit eurot madalam ja varade kasutusväärtus oleks madalam bilansilisest jääkväärtusest 20,6 miljoni euro võrra. Investeeringute suurenemine rohkem kui 0,7 miljonit eurot põhjustaks allahindluse vajaduse.

- Tehase remondi ja hoolduskulude prognoosimisel läh- tuti olemasoleva analoogse E280-1 tehase kulubaa- sist, mida korrigeeriti võttes arvesse tehnoloogilised täiendused uuel tehasel. Aastane remondi ja hooldus- kulude maht on eeldatud 1,8 - 3,1 miljonit eurot aas- tas. Kui vastavad kulud kujuneks 20% suuremaks, siis oleks vara kaetav väärtus 2,4 miljonit eurot madalam ja varade kasutusväärtus oleks madalam bilansilisest jääkväärtusest 1,8 miljoni euro võrra. Remondi ja hool- duskulude kasv rohkem kui 5,2% põhjustaks allahind- luse vajaduse.

- Põlevkivi omahind on tuletatud võttes arvesse eelda- tavaid põlevkivi kaevandamise kulusid ja mahtusid, mis on kirjeldatud kaevanduste vara väärtuse testis. Kui prognoositud põlevkivi hind oleks 20% kõrgem, siis oleks vara kaetav väärtus 36,1 miljonit eurot ma- dalam ja varade kasutusväärtus oleks madalam bilan- silisest jääkväärtusest 35,5 miljoni euro võrra. Põlevki- vi hinna kasv rohkem kui 0,3% põhjustaks allahindluse vajaduse.

- Enefit E280-2 õlitehase viimaseks opereerimise aastaks on eeldatud 2034. aasta, kuna eeldame et te- hasele väljastatakse tähtajaline keskkonnakompleks- luba. Keskkonnakompleksloa taotlus on esitatud Eesti Keskkonnaametile 2024. aasta alguses ja eeldame loa väljastamist 2024. aasta esimeses pooles. Kui õlite- hase kasutusiga oleks 5 aastat lühem, siis oleks vara kaetav väärtus 124,7 miljonit eurot madalam ja varade kasutusväärtus oleks madalam bilansilisest jääkväär- tusest 124,0 miljoni euro võrra. Igasugune kasutusea lühemine põhjustaks allahindluse vajaduse.

5.3 Tuuleparkide vara väärtuse testid Eesti Energias Nelja Energia ning Paldiski ja Narva tuuleparkide osas viis kontsern läbi firmaväärtuse kaetava väärtuse testid, millega hinnati äriühenduste käigus tekkinud firmaväärtuste võimalikku väärtuse langust. Lisaks testiti 4 opereeriva tuulepargi (Virtsu, Aulepa, Viru-Nigula ja Aseriaru) kaetavat väärtust, lähtudes võimalikust väärtuse langusest, mis tuleneb hinnamuutustest elektriturul. Akmene, Šilale II ja Tolpanvaara tuuleparkide, mis ei ole veel kasutusvalmis, testimisel lähtuti potentsiaalsest väärtuse langusest, mis tuleneb elektrituru hinnamuutustest ja pikaajaliste elektrimüügilepingute mõjudest nimetatud varade- le. Kontserni tuuleparkide vara väärtuse testide raames hinna- ti nende varade kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevaste perioodide rahavoogude alusel. Iga raha genereeriva üksuse rahavooge prognoositi kuni vastava tuulepargi kasuliku eluea lõpuni. Igat tuuleparki käsitleti eraldi raha genereeriva üksusena.

2023. ja 2022. aastal tehtud vara väärtuse languse testide tulemusena ei tuvastatud vajadust tuuleparkide allahindluseks.

Tuuleparkide varade kaetavat väärtust hinnati nende kasutus- väärtuse alusel. Bilansilisi väärtusi koos raha genereerivale ük- susele jaotatud firmaväärtusega võrreldi kaetava väärtusega. Elektri turuhinna, tuulediskonto määra (näitab kui suure osa- kaalu prognoositavast keskmisest turuhinnast katab tüüpiline tuuleenergia tootmisprofiil) ja diskontomäära prognoosimisel võttis kontsern arvesse turu forward-hindu, kolmandatest isi- kutest ekspertide hinnanguid ja juba sõlmitud pikaajalisi elekt- rimüügilepinguid. Prognoosi kohaselt jääb aastatel 2024-2054 (2022: 2023-2046) elektrihind Eestis vahemikku 65-108 €/ MWh (2022: alates 2023. aastast vahemikku 86-172 €/MWh), Leedus vahemikku 66-106 €/MWh (2022: 90-198 €/MWh) ja Soomes vahemikku 44-101 €/MWh. Hinnaprognoosi lõpp-pe- riood sõltub pargi kasulikust elueast, kuid Akmene, Šilale II ja Tolpanvaara tuuleparkide puhul ulatub pikim eluiga 2054. aas- tani. 2022. aastal ulatus pikim eluiga Tooma II tuulepargi puhul 2046. aastani.

Prognoositi, et aastatel 2024-2054 (2022: 2023-2046) on tuulediskonto määr Eestis vahemikus -28% kuni -13% (2022: alates 2023. aastast -9%), Leedus -24% kuni -11% (2022: -12%) ja Soomes -36% kuni -17%.

Eeldatavaid tulevasi rahavooge diskonteeriti, kasutades Lee- dus asuvate tuuleparkide puhul diskontomäära 8,1% ning Ees- tis ja Soomes asuvate tuuleparkide puhul 8,2% (2022: Leedus asuvate tuuleparkide puhul 7,4% ja Eestis asuvate tuuleparkide puhul 7,5%).

146

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Tuuleparkide eeldatavad tulevased rahavood on kõige tundli- kumad elektrihinna, tuulediskonto määra ja eeldatava diskon- tomäära võimalike muutuste suhtes. Oma tootmismahtude pu- hul kasutame tuuleenergia keskmise tootluse pikaajalisi ootusi ega võta seega kaetava väärtuse testides sisendina arvesse ilmastikust sõltuvaid tootmismahu kõikumisi, kuna need mõ- jutavad ainult üksikuid aastaid, kuid ei muuda pikaajalist kesk- mist.

Kui eeldatavad elektri turuhinnad oleksid 20% madalamad kui vara väärtuse languse testides kasutatud elektrihinnad, vähe- neksid kaetava väärtused Eesti tuuleparkide puhul 36,0 miljoni euro võrra, Leedu tuuleparkide puhul 76,6 miljoni euro võrra ja Soomes asuva tuulepargi puhul 17,1 miljoni euro võrra. See tooks kaasa kokku 1,5 miljoni euro suuruse allahindluse Eesti tuuleparkide puhul, 1,7 miljoni euro suuruse allahindluse Lee- du tuuleparkide puhul ja 9,2 miljoni euro suuruse allahindluse Soome tuulepargi puhul.

Väikseimad oluliste sisendite muutused, mis tooks kaasa allahindluse, on järgmised:

Diskontomäära muutus

Tuulediskonto määra muutus

Elektrihinna muutus

Eesti +1,1 pp +2 pp -4%

Leedu +3,1 pp +10 pp -14%

Soome +0,7 pp +4 pp -9%

Kui eeldatav tuulediskonto määr oleks 10 protsendipunkti kõrgem kui kaetava väärtuse testimisel kasutatud eeldus, vä- heneksid kaetavad väärtused Eesti tuuleparkide puhul 32,9 miljonit eurot, Leedu tuuleparkide puhul 75,0 miljonit eurot ja Soome tuulepargi puhul 21,1 miljonit eurot. Eesti tuuleparkide puhul tähendaks see 0,8 miljoni euro suurust ja Soome tuule- pargi puhul 13,2 miljoni euro suurust allahindlust.

Kui eeldatav diskontomäär oleks 1 protsendipunkti võrra kõr- gem kui kaetava väärtuse testimisel kasutatud eeldus, vä- heneksid kaetavad väärtused Eesti tuuleparkide puhul 10,7 miljonit eurot, Leedu tuuleparkide puhul 36,0 miljonit eurot ja Soome tuulepargi puhul 10,9 miljonit eurot. Soome tuulepargi puhul tähendaks diskontomäära tõus vajadust teha allahindlus summas 3,0 miljonit eurot.

147

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

5.4 Eesti Energia kaevanduste varade väärtuse test Kaevanduste varade bilansiline jääkväärtus 31.12.2023 seisuga oli 136,0 miljonit eurot. Varade kaetav väärtus leiti kasutus- väärtuse alusel. Vara väärtuse testi tulemusena allahindluse vajadust ei tuvastatud.

Eeldatavad tulevased rahavood diskonteeriti diskontomääraga 9,8%. Diskontomäära 1 protsendipunktise kasvu mõju varade kaetavale väärtusele on 12,2 miljonit eurot, mille puhul varade kasutusväärtus ületab endiselt nende bilansilist väärtust. Dis- kontomäära muutus rohkem kui 6 protsendipunkti põhjustaks allahindluse vajaduse. Kaevanduste varade kasulik eluiga on eeldatud vara väärtuse testis vahemikus 5 – 15 aastat sõltuvalt erinevatest varagruppidest. Estonia kaevanduse viimaseks opereerimise aastaks on eeldatud 2035. aasta ja Narva karjää- ri viimaseks opereerimise aastaks on eeldatud 2040. aasta.

Kaetava väärtuse leidmisel kasutati lisaks turusisenditel põhi- nevatele eeldustele nagu diskontomäär teisi olulisi sisendeid, mis põhinevad kontserni juhtkonna parimal teadmisel. Olulise- mad kasutatud eeldused on järgmised: - Vara väärtuse testis eeldatud põlevkivi kontsernisise- se müügi mahud on vastavuses õlitehaste ja elekt- rijaamade kütuste tarbimise vajadustega. Juhul kui kontsernisisesed põlevkivi müügi mahud ning sellele vastavad põlevkivi toodangud langeksid 20% võr- ra, siis oleks vara kasutusväärtus 80,6 miljonit eurot madalam ja varade kasutusväärtus oleks madalam bilansilisest jääkväärtusest 19,0 miljoni euro võrra. Põlevkivi kontsernisisest müügimahtude ning põlevki- vi toodangu vähenemine rohkem kui 15% põhjustaks varade allahindluse vajaduse.

- Lisaks kontsernisiseselt põlevkivi müügile on vara väärtuse testis eeldatud ka kontsernivälist müüki keskmiselt mahus 12% kogu põlevkivi toodangust. Juhul kui välise põlevkivi müügi mahud langeksid 20% võrra, siis oleks vara kasutusväärtus 27,3 miljonit eu- rot madalam, kuid endiselt ületaks bilansilist väärtust. Põlevkivi väliste müügimahtude vähenemine rohkem kui 45% põhjustaks varade allahindluse vajaduse.

- Vara väärtuse testis on arvestatud ka põlevkivi toot- misel tekkiva lisatoote killustiku müügi tuludega. Juhul kui killustiku müügi mahud langeksid võrreldes testis eeldatuga 20% võrra, siis oleks vara kasutusväärtus 4,8 miljonit eurot madalam, kuid jätkuvalt ületaks bilansilist väärtust. Killustiku müügi puudumine ei põhjustaks varade allahindluse vajadust.

5.5 Enefit American Oili varade väärtuse test 2023. aastal viidi läbi Enefit American Oili varade väärtuse test. 31. detsembri 2023 seisuga oli Enefit American Oili va- rade maht 29,0 miljonit eurot (2022: 31,0 miljon eurot). Vara väärtuse testi tulemusel ei tuvastatud vajadust allahindluseks või varasema allahindluse tühistamiseks (2022: ei tuvastatud vajadust allahindluseks ega varasema allahindluse tühistami- seks). Enefit American Oili varade kaetava väärtuse hindami- seks kasutati 2023. aastal sama metoodikat, mis 2022. aastal. Kasutatud metoodikas võeti aluseks Utah osariigi territooriumil müügil olevate enam kui 1000-aakriliste maatükkide kaalutud keskmine hind (Enefit American Oil maatüki pindala on 17 305 aakrit).

148

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

6. Immateriaalne vara

miljonites eurodes Firmaväärtus Tarkvara Tarkvara lõpetamata soetus

Lepingulised õigused Muu Kokku

Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2021

Soetusmaksumus 26,2 57,0 9,3 30,5 4,9 127,9

Akumuleeritud kulum - -40,5 - - -1,2 -41,7 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 26,2 16,5 9,3 30,5 3,7 86,3 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised - 0,1 2,4 - - 2,5 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara - - 6,2 - - 6,2 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisa 33) -0,6 -5,2 - -0,2 -0,1 -6,1 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - 1,4 0,2 1,6 Ümberklassifitseeritud (lisa 5) - 8,7 -8,7 -8,5 - -8,5 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised -0,6 3,6 -0,1 -7,3 0,1 -4,3 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2022 Soetusmaksumus 25,6 62,4 9,2 23,2 5,0 125,4 Akumuleeritud kulum - -42,3 - - -1,2 -43,5 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 25,6 20,1 9,2 23,2 3,8 81,9 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised - 0,9 4,5 - 0,1 5,5 Sisemiselt arendatud immateriaalne vara - - 5,3 - - 5,3 Arvestatud amortisatsioon ja allahindlus (lisa 33) -0,1 -7,7 - -0,2 -0,1 -8,1 Klassifitseeritud müügiootel varaks (lisa 11) -0,9 - - -0,1 - -1,0 Valuuta ümberarvestuse kursivahed - - - -0,8 - -0,8 Ümberklassifitseeritud - 6,9 -6,9 - - - Kokku 2023. aastal toimunud liikumised -1,0 0,1 2,9 -1,1 - 0,9 Immateriaalne põhivara seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 24,6 65,1 12,1 22,1 5,1 129,0 Akumuleeritud kulum - -44,9 - - -1,3 -46,2 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 24,6 20,2 12,1 22,1 3,8 82,8

149

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Firmaväärtus summas 0,9 miljonit eurot liigitati seisuga 31. detsember 2023 ümber müügiks hoitavaks varaks seoses müügigrupiga (vt lisa 11).

Firmaväärtuse väärtuse langust testiti aruandekuupäeva seisuga, hinnates äriühendustes omandatud firmaväärtuse kaetavat väärtust iga raha genereeriva üksuse diskonteeritud tulevase perioodi rahavoogude põhjal. Vastavalt läbi viidud vara väärtuse testidele ei tuvastatud 2023. aastal allahindlu- se vajadust raha genereerivate üksuste puhul. 2022. aastal tuvastati Poola päikeseparkide varadel allahindluse vajadus ja firmaväärtust hinnati alla 0,6 miljoni euro võrra. Teistel varadel vara väärtuse testi tulemusena allahindluse vajadust ei tuvas- tatud. Raha genereerivate üksuste kaetava väärtuse leidmisel kasutati kasutusväärtust.

Nelja Energia AS-i omandamisel (ost novembris 2018, ettevõ- te ühendati Enefit Green AS-iga 2019. aasta aprillis) tekkinud firmaväärtus on jaotatud Nelja Energia AS-i omandamisel omandatud tuuleparkidele. Antud tulevase perioodi rahavooge

diskonteeriti diskontomääraga 8,2% Eesti tuuleparkide puhul ja 8,1% Leedu tuuleparkide puhul (2022: 7,5% Eesti tuulepargid ja 7,4% Leedu tuulepargid). Muud raha genereerivad üksused, millele firmaväärtus jaotati, diskonteeriti kasutades diskonto- määrasid 8,1% kuni 10,7% (2022: 7,4% kuni 11,4%).

Nende raha genereerivate üksuste eeldatavad tulevased raha- vood on tundlikud elektri turuhinna prognooside, tuulediskonto määra ja diskontomäära muutuste suhtes. Nelja Energia oman- damisel tekkinud firmaväärtuse kaetava väärtuse testid viidi läbi koos vastavate raha genereerivate üksuste materiaalse põhivara kaetava väärtuse testidega (täiendav informatsioon Eesti Energia tuuleparkide varade kaetava väärtuse testide osas on toodud lisas 5).

Lepingulised õigused Lepinguliste õigustena on kajastatud USAs Utah osariigis omandatud kaevandamisõiguste väärtus, mille eeldatavaks elueaks loetakse 20 aastat.

Firmaväärtus Firmaväärtuse jagunemine raha teenivate üksuste lõikes

31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022

Nelja Energia omandamisel lisandunud firmaväärtus 19,9 19,9

Poola päikeseparkide soetamisel tekkinud firmaväärtus

2,2 2,2

Muud 2,5 3,5

Kokku firmaväärtus 24,6 25,6

150

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontsern on siin arvestanud järgmisi lepinguid: pikaajalised bürooüürilepingud, hoonestusõiguse lepingud, isiklikud kasu- tusõiguse lepingud. Kontsern rendib kontoripindu Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Suurim mõju bilansile seisuga 31. detsember 2023 on kahel Eesti kontoril: Lelle ja Veskiposti. Maa grupi moodustavad valdavalt maakasutusõigused ja isiklikud kasutu- sõiguse lepingud maaomanikega, kellele kuulub maa, kuhu on rajatud kontserni tuule- ja päikesepargid.

7. Varade kasutusõigus

miljonites eurodes Maa Büroopinnad Kokku Soetusmaksumus seisuga 31.12.2021 3,2 7,5 10,7

Akumuleeritud kulum -0,5 -0,7 -1,2

Jääkmaksumus seisuga 31.12.2021 2,7 6,8 9,5 2022. aastal toimunud liikumised Lisandumised 1,8 1,0 2,8 Kulum -0,3 -0,8 -1,1 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2022 5,0 8,5 13,5 Akumuleeritud kulum -0,8 -1,5 -2,3 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2022 4,2 7,0 11,2 2023. aastal toimunud liikumised Lisandumised 5,1 2,2 7,3 Kulum -0,4 -1,2 -1,6 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 0,1 - 0,1

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2023 10,2 10,7 20,9 Akumuleeritud kulum -1,2 -2,7 -3,9 Jääkmaksumus seisuga 31.12.2023 9,0 8,0 17,0

Rendilepingutega seotud kulud, mis on kajastatud kontserni konsolideeritud kasumiaruandes:

miljonites eurodes 2023 2022

Intressikulu 0,7 0,4

Rendikulud (lisa 29) 5,9 4,9

Teave lühiajaliste rendilepingute, väikese väärtusega varade rendilepingute ja muutuvate rendimaksete kohta on esitatud lisas 29. Rendilepingutega seotud rahavoogude kogusumma on esitatud lisas 21.

151

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Märkus 1: Orica Eesti OÜ tegeleb lõhkeainete tootmise ja müü- giga ning on strateegiliseks partneriks Enefit Power AS-ile.

Märkus 2: Enefit Jordan B.V. kontsern tegeleb põlevkivi aren- dusprojektiga Jordaanias. Enefit Jordan B.V. kontserni kajasta- takse sidusettevõtjana, kuna vastavalt aktsionäride lepingule ei ole kontsernil võimalik ilma teise või mõnel juhul ka mõlema ülejäänud 35% osade omaniku nõusolekuta vastu võtta olulisi Enefit Jordan B.V. kontserni puudutavaid otsuseid. Lähtudes

hääletuskvoorumi nõuetest ühist kontrolli ei ole kehtestatud. Enefit Jordan B.V. kontserni netovarad on 31.12.2023 ning 31.12.2022 seisuga negatiivsed. Sidusettevõtjale antud laenud on allahinnatud (lisa 13).

Märkus 3: Attarat Mining Co BV asutati kaevandusteenuste osutamiseks Jordaanias. Attarat Operation & Maintenance Co BV tegeleb kaevanduse haldustegevustega ning Attarat Power Holding Co BV kontsern tegeleb põlevkivielektrijaama

arendamisega Jordaanias. 16. märtsil 2017 allkirjastas Attarat Power Company Co BV (APCO) Jordaania põlevkivielektrijaa- ma investeerimislepingu. Koos investeerimislepinguga jõustus aktsiate müügileping, millega Eesti Energia vähendas oma varasemat 65% osalust APCOs 10%-le. Kuigi Eesti Energia AS müüs 55% oma osalusest, säilitas kontsern sidusettevõtja üle olulise mõju ja õiguse omandiõigusega seotud tuludele. Seega kajastatakse allesjäänud 10% osalust endiselt investeeringuna sidusettevõtjasse.

8. Investeeringud sidusettevõtjatesse

Allpool on toodud kontserni sidusettevõtted seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022, mis juhtkonna hinnangul on kontserni jaoks olulised:

Ettevõtja nimi Asukoht Osaluse suurus % 31. DETSEMBER

Seotuse kirjeldus Kajastamise meetod Bilansiline maksumus 31.DETSEMBER

2023 2022 2023 2022 Orica Eesti OÜ* Eesti 35,0% 35,0% Märkus 1 Kapitaliosaluse meetod 3,8 3,7 Enefit Jordan B.V. kontsern Jordaania, Eesti 65,0% 65,0% Märkus 2 Kapitaliosaluse meetod - - Attarat Mining Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 4,2 1,4 Attarat Power Holding Co BV kontsern** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 67,9 68,8 Attarat Operation & Maintenance Co BV** Holland, Jordaania 10,0% 10,0% Märkus 3 Kapitaliosaluse meetod 1,9 2,5

Muud investeeringud sidusettevõtjatesse 0,5 0,5

Kokku investeeringud sidusettevõtjatesse 78,3 76,9

* Sidusettevõtja majandusaasta on 1. oktoobrist kuni 30. septembrini. ** Sidusettevõtjate majandusaasta on 1. juulist kuni 30. juunini.

152

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Sidusettevõtjate kokkuvõtlik finantsinformatsioon

miljonites eurodes Sidusettevõtte nimi Enefit Jordan B.V. kontsern Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co BV Attarat Power Holding Co BV

kontsern Attarat Operation & Maintenance Co BV

31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER

2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022

Raha 0,1 - 9,8 7,7 1,1 1,2 88,0 5,8 0,9 0,8 Muu käibevara 0,3 0,3 3,9 6,1 95,4 73,5 160,8 94,0 32,1 35,4 Põhivara - - 0,6 1,3 5,3 1,5 2 271,1 2 259,3 0,6 0,6 Lühiajalised kohustised 2,8 2,6 3,3 4,4 59,8 56,6 273,7 140,1 14,6 21,1 Pikaajalised kohustised 66,6 59,4 - - - - 1 556,1 1 495,8 - - Netovara -69,0 -61,7 11,0 10,7 42,0 19,6 690,1 723,2 19,0 15,7 Summeeritud koondkasumi aruanne: Müügitulu - - 25,7 32,9 148,1 54,6 442,6 - 36,7 27,4 Kasum/(-kahjum) jätkuvast tegevusest -9,8 -8,6 4,8 4,9 25,4 1,8 -37,3 -10,7 4,1 8,7 Kasum/(-kahjum) lõpetatud tegevusest - - - - - - - - - - Muu koondkasum/(-kahjum)* - - - - - - -4,7 76,2 - - Omakapitali liikumised: - - Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi alguses -61,7 -50,0 10,7 10,1 19,6 17,8 723,2 483,6 15,7 7,0

Aruandeperioodi kasum/(-kahjum) -9,8 -8,6 4,8 4,9 25,4 1,8 -37,3 -10,7 4,1 8,7 Muu koondkasum/(-kahjum) - - - - - - -4,7 76,2 - - Sissemaksed omakapitali - - - - - - 3,2 141,0 - - Väljakuulutatud dividendid - - -4,5 -4,3 - - - - - - Valuutakursi mõju 2,5 -3,1 - - -3,0 - 5,7 33,1 -0,8 - Sidusettevõtjate summeeritud netovara perioodi lõpus -69,0 -61,7 11,0 10,7 42,0 19,6 690,1 723,2 19,0 15,7

Tabel jätkub järgmisel lehel

* Attarat Power Holding Co BV kontserni muu koondkasumi moodustab rahavoogude tuletisinstrumentide reservi muutus.

153

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

miljonites eurodes Sidusettevõtte nimi Enefit Jordan B.V. kontsern Orica Eesti OÜ Attarat Mining Co BV Attarat Power Holding Co BV

kontsern Attarat Operation & Maintenance Co BV

31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022 2023 2022

Võrdlus bilansilise maksumusega: - - - - - - - - - Osalus sidusettevõtetes (arvutatud kontserni osaluse alusel vastavates sidusettevõtetes) -44,9 -40,2 3,8 3,7 4,2 1,9 69,0 72,3 1,9 1,6

Muud korrigeerimised - - - - - -0,5 -1,1 - 3,5 - 0,9 Arvestuslik firmaväärtus 12,3 12,3 - - - - - - - - Kontserni osalus negatiivses netovaras mida kontsern ei kajasta 32,5 27,9 - - - - - - - -

Bilansiline maksumus perioodi lõpul - - 3,8 3,7 4,2 1,4 67,9 68,8 1,9 2,5

Individuaalselt ebaolulised sidusettevõtted Lisaks ülaltoodud osalustele sidusettevõtetes on kontsernil osalusi ka mitmes üksikult mitteolulistes sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022

Ebaoluliste sidusettevõtete bilansiline maksumus

0,5 0,5

Kasum jätkuvast tegevusvaldkonnast 0,2 -

Kasum sidusettevõtte müügist - 0,6

154

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Seisuga 31. detsember 2023 ja 31. detsember 2022 omas kontsern järgmisi tütarettevõtjaid:

Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad lihtaktsiad (%)

Mittekontrollivale osale kuuluvad lihtaktsiad (%)

31. DETSEMBER 31. DETSEMBER

2023 2022 2023 2022

Elektrilevi OÜ Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Imatra Elekter AS Eesti Võrguettevõtja 100,0 100,0 - - Enefit Power AS Eesti Elektrienergia tootmine, põlevkivi kaevandamine 100,0 100,0 - - AS Narva Soojusvõrk Eesti Soojusenergia jaotamine ja müük 100,0 100,0 - -

Enefit Solutions AS Eesti Metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistamine 100,0 100,0 - -

Enefit Green AS Eesti Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Attarat Holding OÜ Eesti Varahaldus 100,0 100,0 - -

Enefit Outotec Technology OÜ Eesti ja Saksamaa Uue põlvkonna põlevkiviõli tootmise tehnoloogia Enefit arendamine ja litsentseerimine 60,0 60,0 40,0 40,0

Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Tootsi Tuulepark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind OÜ Eesti Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Wind Purtse AS Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit AS (kuni 10. november 2023 Enefit Connect OÜ) Eesti Võrgu kaasjuhtimine ja uutel tehnoloogiatel

põhinevad energialahendused 100,0 100,0 - -

Tootsi Windpark OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit SIA Läti Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Power & Heat Valka SIA Läti Soojus- ja elektrienergia tootmine ning müük 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green SIA (kuni 29. detsember 2023 Enercom SIA) Läti Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8

Technological Solutions SIA Läti Koostootmisjaam - 77,2 - 22,8

Tabel jätkub järgmisel lehel

9. Tütarettevõtjad

155

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Tütarettevõtja nimi Riik ja tegevuskoht Äritegevuse sisu Kontsernile kuuluvad lihtaktsiad (%)

Mittekontrollivale osale kuuluvad lihtaktsiad (%)

31. DETSEMBER 31. DETSEMBER 2023 2022 2023 2022

Warmeston SIA (kuni 29. detsember 2023 Enefit Green SIA) Läti Pelletite tootmine - 77,2 - 22,8

Enefit UAB Leedu Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Wind UAB Leedu Elektrienergia tootmine 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit Green UAB Leedu Tuuleparkide rajamine ja käitamine 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilalės vėjas UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 2 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Šilutės vėjo parkas 3 UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Energijos Žara Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vėjo Parkai UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Vejoteka UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Kelmes vejo energija UAB Leedu Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8

Baltic Energy Group UAB Leedu Meretuulepargi arendamisega seotud uurimistegevus 77,2 77,2 22,8 22,8

Enefit U.S., LLC USA Varahaldus 100,0 100,0 - - Enefit American Oil Co. USA Vedelkütuste tootmise arendamine 100,0 100,0 - - Enefit Sp. z o.o. Poola Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green sp z.o.o Poola Elektrienergia tootmine päikeseenergiast 77,2 77,2 22,8 22,8 PV Plant Zambrow Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 PV Plant Debnik Sp. z o.o. Poola Päikeseparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8 Enefit AB Rootsi Juhtimisteenused 100,0 100,0 - - Enefit OY Soome Elektri müümine lõpptarbijatele 100,0 100,0 - - Enefit Green Solar OÜ Eesti Taastuvenergia 77,2 77,2 22,8 22,8 Liivi Offshore OÜ Eesti Tuuleparkide arendus 77,2 - 22,8 - Tolpanvaara Wind Farm Oy Soome Tuuleparkide arendus 77,2 77,2 22,8 22,8

156

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kõik tütarettevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaettevõtjale kuuluvates tütarettevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaettevõtja ei oma eelisaktsiad ühes- ki tütarettevõtjas.

2023. aasta muutused

29. märtsil 2023 müüs Eesti Energia AS tütarettevõtjale Enefit Green AS Liivi lahe meretuulepargi arenduse Liivi Offshore OÜ 6,2 miljoni euro eest. Liivi meretuulepark eraldati Eesti Ener- giast 2023 aasta veebruaris jagunemise teel, mille käigus loodi uus ettevõte Liivi Offshore OÜ.

29. novembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu oma Paide (Eesti) ja Valka (Läti) kaugkütteäride müügiks Eesti suurimale kaugkütteettevõttele Utilitas. Tehingu lepinguline väärtus oli 15,9 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgub pärast tehingu lõpuleviimise järgset korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibe- kapitali tasemest. Seisuga 31. detsember 2023 ootas tehing Eesti Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele- valve Ameti heakskiitu ning seetõttu kajastati vastavad varad ja kohustised müügigrupina. Vt tehingu kohta täpsemalt lisa 11.

29. detsembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu kahe Läti tütarettevõtte – Technological Solutions SIA ja Enefit Green SIA (koostootmisjaama ja pelletitehast omavad ettevõtted asukohaga Lätis Brocēnis) – müügiks Eesti pelletitootjale War- meston OÜ. Tehingu lepinguline hind oli 32,0 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgub pärast müügitehingu lõpuleviimise järgset korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tase- mest. Kontserni hinnangul on korrigeerimise summa ligikaudu 1,4 miljonit eurot (kajastati seisuga 31. detsember 2023 real

„Muud nõuded“) ja seega on kajastatud nende tütarettevõtete müügist saadud kasum väärtuses 0,9 miljonit eurot. Tehingu osana müüs kontsern netovara summas 32,5 miljonit eurot. Vt tehingu kohta täpsemalt lisa 35.

10. novembril 2023 muudeti Enefit Connect OÜ ärinimi Enefit OÜ-ks ja alates 19. jaanuar 2024 on ettevõtte ärinimeks Enefit AS.

Olulised piirangud Kuni võrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) investeeringud ei ületa heakskiidetud rahastamiskava, ei tohi hetkel kehtiva Elektri- turuseaduse kohaselt emaettevõtja sekkuda võrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse. Otsustusõigus ettevõtte finantsplaanide koostamise ja kinnitamise osas on Elektrilevi OÜ juhatusel.

FINANTSINFORMATSIOON OLULISE MITTEKONTROLLIVA OSALUSEGA TÜTARETTEVÕTJA KOHTA Järgneval leheküljel on esitatud finantsteave ainsa tütarette- võtja kohta, millel on kontserni seisukohast olulisi mittekontrol- livaid osalusi. Summad on avalikustatud enne kontserni ette- võtjate vaheliste tehingute elimineerimist.

157

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

miljonites eurodes Enefit Green kontsern

Summeeritud finantsseisundi aruanne 31.12.2023 31.12.2022

Raha 65,7 131,5

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 55,1 41,1

Tuletisinstrumendid 3,8 3,3

Varud 3,1 14,2

Müügiootel varad 15,4 -

Käibevarad kokku 143,1 190,1

Materiaalne põhivara 1 027,1 776,9

Immateriaalne põhivara 59,9 60,4

Varade kasutusõigus 9,1 4,2

Ettemaksed põhivara eest 55,1 19,4

Edasilükkunud tulumaksuvara 2,0 1,3

Investeeringud sidusettevõtjatesse 0,5 0,5

Tuletisinstrumendid 5,1 11,3

Pikaajalised nõuded - 0,1

Põhivara kokku 1 158,8 874,1

Varad kokku 1 301,9 1 064,2

Lühiajalised kohustised kokku 97,2 49,1

Pikaajalised kohustised kokku 487,5 296,3

Kohustised kokku 584,7 345,4

Omakapital 717,2 718,7

Mittekontrolliv osalus % 22,83% 22,83%

Mittekontrolliv osalus 163,7 164,1

Tabel jätkub järgmisel lehel

158

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Aruandeperioodil tütarettevõtte mittekontrollivatele osa- lustele allokeeritud puhaskasum on 12,8 miljonit eurot ning muu koondkasum 0,3 miljonit eurot (2022. aasta allokeeritud puhaskasum 25,2 miljonit eurot ning muu koondkasum 3.3 miljonit eurot). Tütarettevõtte akumuleeritud mittekontrollivad osalused seisuga 31. detsember 2023 on 164,7 miljonit eurot. (31. detsember 2022: aasta akumuleeritud mittekontrollivad osalused on 164,8 miljonit eurot)

Summeeritud koondkasumiaruanne 01.01-31.12.2023 01.01-31.12.2022

Müügitulu 205,8 233,3

Perioodi puhaskasum 55,8 110,2

Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse) -3,0 14,6

Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 0,6 0,2

Perioodi koondkasum/(-kahjum) -2,4 125,0

Summeeritud rahavoogude aruanne 01.01-31.12.2023 01.01-31.12.2022

Kokku rahavood äritegevusest 74,2 126,2

Kokku rahavood investeerimistegevusest -282,1 -189,6

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 142,1 114,4

Raha ja raha ekvivalentide muutus -65,8 51,0

159

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Ladustatud põlevkivivarud on suurenenud põlevkivielektrijaa- made aktiivse kasutuse vähenemise tõttu.

Pelletite vähenemine on seotud Enefit Green SIA müügiga 29. detsembril 2023, vt lisad 9 ja 35.

2023. aastal hinnati varusid alla 16,7 miljoni euro väärtuses (2022. aastal 0,9 miljoni euro väärtuses). Valdavalt oli tegemist laos olevate materjalidega, sh varuosadega tootmisüksustele, mille prognoositavad rahavood on negatiivsed ja seega nendel varuosadel ei ole enam positiivset neto realiseerimisväärtust.

31. detsembril 2023 lõppenud majandusaastal kajastati kulu- des (peamiselt tootmises kasutatavad varuosad) varusid sum- mas 164,6 miljonit eurot (2022: 335,9 miljonit eurot).

10. Varud

miljonites eurodes 31. DETSEMBER

2023 2022

Tooraine ja materjal ladudes 44,5 71,8

Lõpetamata toodang

Ladustatud põlevkivi 73,4 37,9

Paljandustööd karjäärides - 1,7

Muu lõpetamata toodang 0,1 0,7

Kokku lõpetamata toodang 73,5 40,3

Valmistoodang

Põlevkiviõli 6,2 10,2

Pelletid (Lisa 9 ja 35) - 6,1

Muu valmistoodang 0,4 0,6

Kokku valmistoodang 6,6 16,9

Müügiks ostetud kaubad

Gaas (lisa 1.1) 24,1 41,4

Muud müügiks ostetud kaubad 9,9 6,0

Kokku müügiks ostetud kaubad 34,0 47,4

Ettemaksed hankijatele 0,1 0,4

Kokku varud (lisa 33) 158,7 176,8

160

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

11. Müügiootel varad ja nendega seotud kohustised a) Kirjeldus 29. novembril 2023 allkirjastatud ostu-müügilepinguga müüb kontsern kaugkütteärid Paides (Enefit Green AS-i koosseisu kuulunud eraldi äriüksus asukohaga Eestis) ja Valkas (tütaret- tevõte Enefit Power & Heat Valka asukohaga Lätis) Utilitasele. Tehingu lõpuleviimiseks on vaja Eesti ja Läti konkurentsiame- tite nõusolekut. Seisuga 31. detsember 2023 oli konkurentsia- metites menetlus veel käimas.

Kontsern käsitab seda müüki müügigrupina järgmistel põhjustel: – Lisas 9 kirjeldatud tehingutega (Brocēni ning Valka ja Paide) müüb kontsern Enefit Green kontserni koos- tootmise segmendist väiksema, mitte suurema osa. Kõige olulisem osa koostootmise segmendist (müü- gitulu ja varade osakaalu järgi), Iru koostootmisjaam, jääb kontsernile.

– Enefit Greeni kontsern jätkab tegevust Lätis, kus tal on käimas päikeseparkide arendusprojektid. Eespool kirjeldatud tehingud ei tekita seega olukorda, kus kontsern lõpetaks oma tegevuse konkreetses geo- graafilises segmendis (Läti).

Võttes arvesse eespool nimetatud aspekte, esitati vastavad va- rad ja kohustised seisuga 31. detsember 2023 finantsseisundi aruandes müügiks hoitavate varade ja kohustistena.

b) Müügiootel varad ja nendega seotud kohustised

miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023

Müügiks hoitavad varad

Materiaalne põhivara (Lisa 5) 12,9

Immateriaalne põhivara (Lisa 6) 1,0

Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed 1,2

Varud (Lisa 10) 1,0

Müügigrupi müügiks hoitavad varad kokku 16,1

Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised

Sihtfinantseerimine (Lisa 23) 3,5

Võlad hankijatele ja muud võlad 1,4

Müügigrupi müügiks hoitavad kohustised kokku 5,0

Müügigrupiga seotud finantsteave seisuga 31. detsember 2023 on esitatud allpool:

161

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

miljonites eurodes Korrigeeritud

soetusmaksumuses kajastatavad varad

Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande

Tuletisinstrumendid, mille suhtes rakendatakse

riskimaandamis- arvestust

Kokku

Seisuga 31. detsember 2023

Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 13 ja 15) 475,6 - - 475,6

Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 14 ja 15) - 150,3 167,2 317,5

Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 15 ja 17) 174,5 - - 174,5

Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 650,1 150,3 167,2 967,6

Seisuga 31. detsember 2022

Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded välja arvatud ettemaksed (lisad 3.1, 13 ja 15) 402,0 - - 402,0

Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 14 ja 15) - 276,8 423,9 700,7

Raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 15 ja 17) 280,5 - - 280,5

Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 682,5 276,8 423,9 1 383,2

12. Finantsinstrumentide jaotus kategooriate järgi

162

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

miljonites eurodes

Korrigeeritud soetusmaksumuses

kajastatavad kohustised

Finants-kohustised õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande

Tuletis-instrumendid, mille suhtes

rakendatakse riski- maandamis-arvestust

Kokku

Seisuga 31. detsember 2023

Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes

Võlakohustised (lisad 3.1, 3.2 ja 21) 1 694,1 - - 1 694,1

Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 22) 240,0 - - 240,0

Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 14) - 24,2 60,2 84,4

Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes 1 934,1 24,2 60,2 2 018,5

Seisuga 31. detsember 2022

Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes

Võlakohustised (lisad 3.1, 3.2 ja 21) 1 059,4 - - 1 059,4

Võlad hankijatele ja muud võlad (lisad 3.1 ja 22) 202,3 - - 202,3

Tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3 ja 14) - 111,2 90,0 201,2

Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes 1 261,7 111,2 90,0 1 462,9

163

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Sidusettevõtjale Enefit Jordan B.V. kontsern antud laen põhi- neb 2011. aastal sõlmitud lepingul. Laen on välja antud USA dollarites, selle intressimäär on 15% aastas ja tagasimaksmine tähtajatu. Kontsern ei ole laenult intressitulu kajastanud, kuna selle laekumine pole tõenäoline. Vt ka lisa 8.

Pikaajaliste nõuete muutus on seotud 0,4 miljoni euro osas USA dollari kursi mõjuga, kuna antud nõuete alusvaluuta on USD dollar, ning 0,1 miljoni euro osas täiendava laenuga (vt lisa 32). Piiratud kasutusega rahana kajastatakse rahalisi vahen- deid, mida hoitakse tuletisinstrumentidega teostatavate tehin- gute tagatisena erinevate finantspartnerite kontodel.

Suurim muutus ettemaksete saldos kahe perioodi vahel oli käi- bemaksu ettemaksu kasv 11 miljoni euro võrra.

Nõuete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest. Nõuete laekumine ei ole tagatistega kaetud. Valdav osa kontserni nõuetest ja ettemaksetest on eurodes. Info nõuete krediidikvaliteedi kohta on avalikustatud lisas 15.

13. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

miljonites eurodes 31. DETSEMBER

2023 2022

Lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata arved 276,1 349,4

Oodatavad krediidikahjumid -3,9 -6,0

Kokku nõuded ostjate vastu 272,2 343,4

Viitlaekumised

Muud viitlaekumised 2,4 1,4

Kokku viitlaekumised 2,4 1,4

Ettemaksed 43,5 29,8

Piiratud kasutusega raha 182,0 42,6

Muud nõuded (lisa 23) 16,8 13,6

Kokku lühiajalised nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 516,9 430,8

Pikaajalised nõuded

Laenunõuded sidusettevõtjatele (lisa 32) 12,3 12,6

Oodatavad krediidikahjumid laenunõuetelt (lisa 32) -12,3 -12,6

Muud pikaajalised nõuded 3,6 1,0

Kokku pikaajalised nõuded 3,6 1,0

Kokku nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisad 3.1) 520,5 431,8

164

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Oodatav krediidikahjum on arvutatud vastavalt IFRS 9 nõue- tele. Arvutuste aluseks on võetud 2022. aasta lõpu seisuga nõuetena kajastatud arvete laekumiste analüüs.

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjate vastu lähtudes ühistest krediidiriski tunnustest ja mak- seviivituse kestusest. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhi- nevad vastavalt 31. detsembrile 2023 või 31. detsembrile 2022 eelneva 12 kuu müügi makseprofiilidel ning nendel perioodidel esinenud krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumimäärasid on korrigeeritud, et kajastada jooksvat ning tulevikku vaatavat teavet, mis puudutab makromajanduslikke tegureid, mis mõ- jutavad klientide võimet nõuded tasuda. Kontserni hinnangul on riikides, kus kontsern müüb oma kaupu ja teenuseid, kõige olulisemad näitajad SKP ja töötuse määr, ning seega korrigee- rib kontsern varasemaid kahjumimäärasid, lähtudes nende näi- tajate oodatavast muutusest.

Juhtkonna hinnangul on nõuete krediidikvaliteet kõrge ja see on kooskõlas ajalooliste suundumustega. Ajaloolised lootu- setuks kantud nõuete mahud on olnud järgmised (2023: 1,9 miljonit eurot, 2022: 1,6 miljonit eurot, 2021: 0,9 miljonit eurot, 2020: 1,5 miljonit eurot, 2019: 0,5 miljonit eurot, 2018: 0,2 mil- jonit eurot, 2017: 0,4 miljonit eurot, 2016: 0,6 miljonit eurot).

Nõudeid sidusettevõtjatele ja piirangutega rahajääke hinnatak- se ja analüüsitakse ülejäänud nõuetest eraldi, lähtudes täieli- kust oodatava laenukahjumi mudelist.

Nõuete analüüs

miljonites eurodes Kokku Nõuded mille maksetähtaeg pole saabunud

Maksetähtajast möödunud 1 - 30 päeva

Maksetähtajast möödunud 31 - 60 päeva

Maksetähtajast möödunud üle 60 päeva

Seisuga 31 detsember 2023 Ostjatelt laekumata arved 276,1 249,2 17,3 2,1 7,6 Oodatava krediidikahjumi määr - 0,1% 1,2% 12,1% 40,0% Oodatav krediidikahjum 3,9 0,3 0,2 0,3 3,1

Muutused oodatavates krediidikahjumites nõuetes ostjate vastu

miljonites eurodes 31. DETSEMBER

2023 2022

Oodatavad krediidikahjumid perioodi algul -6,0 -1,8

Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvateks loetud ja laekunud ebatõenäolised arved 0,2 -5,8

Lootusetuks tunnistatud arved 1,9 1,6

Oodatavad krediidikahjumid perioodi lõpul -3,9 -6,0

Ülejäänud nõuete liigid allahinnatud varasid ei sisalda.

165

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

14. Tuletisinstrumendid

31. DETSEMBER 2023 31. DETSEMBER 2022 miljonites eurodes Varad Kohustised Varad Kohustised

Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid

Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 152,3 41,2 399,8 0,1 Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 149,6 - 360,7 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - 35,8 23,2 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 2,7 5,4 15,9 0,1 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - 15,2 6,0 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent - 15,2 6,0 - Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 3,8 -0,1 2,2 73,4 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks 0,6 - 1,3 16,4 Intressimäära swapid 8,9 - 14,6 - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 165,6 56,3 423,9 89,9 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 131,1 1,6 206,4 0,8 Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 129,1 - 166,0 0,3 TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 2,0 - 5,1 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 1,6 35,3 0,5 Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks 3,3 5,6 63,0 60,3 TGE Poola gaasi hinnariski komponent - 3,1 - - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 3,3 2,5 63,0 60,3 Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 4,0 7,6 0,4 0,4 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks - 1,5 - - Rohesertifikaadid 4,4 10,2 7,0 9,4 Universaalteenus 9,1 - - 37,1 Muud tuletisinstrumendid - 1,6 - 3,3 Kokku kauplemisderivatiivid 151,9 28,1 276,8 111,3 Kokku tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12, 15 ja 20) 317,5 84,4 700,7 201,2

Tabel jätkub järgmisel lehel

166

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. DETSEMBER 2023 31. DETSEMBER 2022 miljonites eurodes Varad Kohustised Varad Kohustised Sealhulgas pikaajaline osa Rahavoogude riskimaandamisinstrumendid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 131,8 7,7 330,4 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 131,8 - 317,2 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent - 6,6 13,0 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 1,1 0,2 - Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - 2,0 0,6 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent - 2,0 0,6 - Swap ja forward lepingud põlevkiviõli müügiks 3,7 0,1 1,3 15,7 Swap ja forward lepingud põlevkiviõlibensiini müügiks 0,6 - 0,9 3,3 Intressimäära swapid 5,1 - 11,3 - Kokku rahavoogude riskimaandamisinstrumendid 141,2 9,8 344,5 19,0 Kauplemisderivatiivid Futuur, forward ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud (PPA) elektrienergia ostuks 113,5 1,1 145,0 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent (pikaajalised elektrienergia ostulepingud) 113,5 - 134,7 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent - 1,1 10,3 - Futuur- ja forward lepingud maagaasi ostuks - - 1,2 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent - - 0,6 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent - - 0,6 - Päritolutunnistused - kauplemisderivatiivid 3,1 5,6 5,8 7,4 Universaalteenus - - - 5,1 Muud tuletisinstrumendid - 0,1 - 0,6 Kokku kauplemisderivatiivid 116,6 6,8 152,0 13,1 Kokku pikaajaline osa 257,8 16,6 496,5 32,1 Kokku lühiajaline osa 59,7 67,8 204,2 169,1

167

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

15. Finantsvarade krediidikvaliteet Finantsvarade, mille maksetähtaega pole ületatud ja mida pole alla hinnatud, krediidikvaliteedi hinnangu aluseks on reitingua- gentuuride poolt antud krediidireitingud või nende puudumisel klientide ja muude lepingupartnerite varasem krediidikäitumine.

31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022

Arvelduskontod

Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 119,1 260,1

Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut A2 11,4 8,0

Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut A3 23,5 11,3

Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Baa1 20,1 -

Pankades, mis omavad Moody krediidireitingut Baa2 0,4 1,1

Kokku arvelduskontod (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 17) 174,5 280,5

Muud nõuded

Muud nõuded, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 6,2 32,3

Muud nõuded läbi Nasdaq OMX kliiringsüsteemi - Baa2 103,4 -

Nõuded ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 89,2 26,3

Kokku muud nõuded (lisa 13) 198,8 58,6

Tuletisinstrumendid

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Aa3 13,3 17,0

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut A1 2,6 1,1

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut A2 0,6 -

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Baa3 0,1 0,2

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Baa2 2,3 60,4

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid, mis omavad Moody krediidireitingut Baa1 5,9 1,2

Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid ilma sõltumatu osapoole krediidireitinguta 292,7 620,8

Kokku positiivse väärtusega tuletisinstrumendid (lisad 3.1, 3.3, 12 ja 14) 317,5 700,7

168

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kontserni raha ja raha ekvivalentide jääk oli 31. detsemb- ri 2023 seisuga hoiustatud järgmistes pankades: SEB pank, Swedbank, Danske Bank, Luminor Bank, LHV pank, Coop pank, OP Corporate Bank, Citadele Bank, Citibank N.A. New York filiaal ja Santander Bank Polska S.A. Seisuga 31. detsem- ber 2023 ületasid kontojäägid Eesti SEB pangas, Eesti Swed- bankis, Eesti LHV pangas ja Eesti Luminor pangas kumbki 10% kontserni raha ja raha ekvivalentide kogujäägist (31. detsem- ber 2022: kontojäägid Eesti Swedbankis ja Eesti SEB pangas ületasid kõik 10% kontserni raha ja raha ekvivalentide jäägist).

Seisuga 31. detsember 2023 moodustasid finantsvarad osa- pooltega European Energy Trading A/S ja UAB L-Vejas kumbki enam kui 10% kogu finantsvaradest (31. detsember 2022 moo- dustasid finantsvarad osapooltega European Energy Trading A/S ja UAB L-Vejas kumbki enam kui 10% kogu finantsvara- dest). Need liigitatakse positiivse väärtusega tuletisinstrumen- tideks, millel puudub sõltumatu osapoole krediidireiting.

IFRS 9 kohaselt tuleb hinnata ka raha ja raha ekvivalentide väärtuse langust, kuid nende tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline ja seda ei kajastatud.

Vastavalt IFRS 9-le tehtud juhtkonna hinnangute kohaselt ei sisalda muud nõuded, millel puudub krediidireiting sõltumatult osapoolelt, olulist krediidiriski. 31. detsember 2023 seisuga oli kontsernil krediidireitinguta vastaspooltelt saadud piiratud kasutusega raha 72,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 10,2 miljonit eurot).

Muud nõuded hõlmavad järgmisi nõudeid: · Enefit AS sihtfinantseerimise nõue Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeeriumi vastu summas 8,7 miljonit eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kuulub Eesti Vabariigile, kontserni strateegia kohaselt on avaliku sektori ettevõtete reiting sama, mis on vas- taval riigil ja Eesti Vabariigi reiting Moody järgi on A1.

· Emaettevõtte nõuded Joint Allocation Office (JAO) vastu summas 15,0 miljonit eurot. JAO on juhtiv ülekandesüsteemi haldurite (TSO) teenusepakkuja Euroopa elektrisektoris. Moody riskitaotluse kohaselt ei ole maksejõuetuse tõenäosus pärast esmast kajas- tamist oluliselt suurenenud.

· Nõuded maakleri vastu, kes on meie vahendaja Poola elektribörsil (TGE), summas 57,5 miljonit eurot. Moody riskihinnangu kohaselt ei ole maksejõuetuse tõenäosus pärast esmast kajastamist oluliselt suure- nenud.

Krediidireitinguta sõltumatu osapoole positiivse väärtusega tu- letisinstrumente on kokku 292,7 miljonit eurot (31. detsember 2022: 620,8 miljonit eurot). Summast 96% moodustavad neli suurt elektrienergia ostulepingut (281 miljonit eurot) ja 3% uni- versaalteenusega seotud tuletisinstrumendid (9 miljonit eurot). Kontserni sisemised protseduurid kohustavad alati hindama enne lepingu sõlmimist võimaliku vastaspoole krediidivõimet. Kuigi neil vastaspooltel puuduvad välised krediidireitingud, peetakse neid kontserni sisemise hinnangu alusel samaväär-

seks kui kõrge krediidireitinguga vastaspooled. Samuti umbes 30% suurte elektrienergia ostulepingute mahust kuulub vas- taspooltele, kes kuuluvad Moody riskihinnangu järgi kredii- direitingu A2 gruppi. Suured elektrienergia ostulepingud on tagatud väärtpaberitega (~20 mln EUR) ja varade 2. järjekoha pantidega (~30 mln EUR). Seetõttu ei ole nimetatud vastas- pooltega seoses tuvastatud olulist krediidiriski.

169

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

16. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid müüakse ju- hul, kui elektri ja põlevkiviõli turuhindade muutusest põhjusta- tud tootmismahu vähenemise tõttu tekib nende märkimisväär- ne ülejääk. Aruande- ja võrdlusperioodil on kontsernile tasuta eraldatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikuid järgmistes ko- gustes: • 2022. aastal 886 299 tonni õiglase väärtusega* 73,2 miljonit eurot

• 2023. aastal 986 457 tonni õiglase väärtusega* 83,2 miljonit eurot.

* Õiglane väärtus põhineb EL-i lubatud heitkoguse ühikute turuhinnal tasuta ühikute saamise kuupäevade seisuga.

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud 203,1 428,0 Päritolutunnistused 13,4 16,1 Kokku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused 216,5 444,1

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute liikumised

tuhanded tonnid, miljonites eurodes

Kogused 31. DETSEMBER 2023 2022 2023 2022

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud aruandeperioodi algul 6 700,0 4 942,0 428,0 193,3

Soetatud 3 441,0 6 725,0 204,4 431,0 Müüdud -5,0 -36,0 -0,3 -3,1 Loovutatud (lisa 24) -6 701,0 -4 931,0 -429,0 -193,2 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud aruandeperioodi lõpul 3 435,0 6 700,0 203,1 428,0

Päritolutunnistuste liikumised

miljonites eurodes 31. DETSEMBER 2023 2022

Päritolutunnistused aruandeperioodi algul 16,1 15,3 Soetatud 9,2 12,6 Loovutatud -13,0 -11,4 Valuuta ümberarvestuse kursivahed 1,1 -0,4 Päritolutunnistused aruandeperioodi lõpul 13,4 16,1

Päritolutunnistuste ja -sertifikaatide valuuta ümberarvestuse kursivahed tulenevad kontserni Poola tütarettevõttest.

170

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

18. Aktsiakapital, kohustuslik reservkapital ja jaota- mata kasum Seisuga 31. detsember 2023 oli Eesti Energia ASil registree- ritud 746 645 750 aktsiat (31. detsember 2022: 746 645 750 aktsiat). Aktsia nimiväärtus on 1 euro. Kõik seltsi aktsiad kuulu- vad Eesti Vabariigile.

Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Rahan- dusministeerium, mida esindab seltsi aktsionäride üldkoosole- kul rahandusminister. Eesti Energia ASi põhikirjas fikseeritud miinimumaktsiakapital on 250,0 miljonit eurot ja maksimumka- pital 1 000,0 miljonit eurot.

Seisuga 31. detsember 2023 moodustas kontserni kohustuslik reservkapital 75,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 75,0 mil- jonit eurot).

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontserni vaba omakapital 656,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 1 160,7 miljonit eu- rot). Kasumi jaotamisel aktsionäridele tuleb maksta tulumaksu 14/86 netosummast dividendile, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamaksmiseni. Ülejäänud dividendid tuleb maksustada maksumääraga 20/80 netosummast.

31. detsember 2023 oli kontsernis aktsiate ülekurss 259,8 miljonit eurot. Vastavalt Eesti Äriseadustikule võib ülekurssi kasutada: · osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumist;

· osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel.

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Arvelduskontod pankades 174,5 280,5 Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 15) 174,5 280,5

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Euro 146,7 247,1 Poola zlott 20,9 18,4 USA dollar 5,8 13,8 Rootsi kroon 1,1 1,2 Kokku raha ja raha ekvivalendid (lisad 3.1, 3.2, 12 ja 15) 174,5 280,5

Raha ja raha ekvivalentide jaotus valuutade järgi

17. Raha ja raha ekvivalendid

171

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 119,0 miljonit eurot (31. detsember 2022: 227,9 miljonit eurot) tulumaksu. Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 537,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 932,8 miljonit eurot).

Vastavalt rakendatavale dividendipoliitikale piirduvad aktsionä- rile välja makstavad aastadividendid majandusaasta kasumiga. Seda arvesse võttes on kontsern hinnanud, et kontserni Eesti ja

Läti tütarettevõtete jaotamata kasumist lähitulevikus dividende ei jaotata. Kontsernil on kontroll oma tütarettevõtete dividendi- de jaotamise ajastuse ja suuruse üle.

Järgnevas tabelis on esitatud vaba omakapitali, võimaliku divi- dendisumma ja sellega kaasneva dividendi tulumaksu arvutuse alus:

19. Dividendid aktsia kohta 2023. aastal maksis Eesti Energia AS dividende Eesti Vabarii- gile 68,9 miljonit eurot, so 0,09 eurot aktsia kohta (2022. aas- tal 46,7 miljonit eurot). Väljamakse toimus 3. aprill 2023.

Juhatus on teinud ettepaneku 31. detsember 2023 lõppenud majandusaasta eest dividende mitte maksta. Dividendide tu- lumaksu ei ole kajastatud kohustisena, kuna 31. detsember 2023 seisuga ei ole dividendide tasumise otsust vastu võetud. Ettevõtte tulumaksu kulu dividendidelt on 0,0 miljonit eurot. Detailid on toodud lisas 31. 31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022 Jaotamata kasum 656,5 1 160,7 sh jaotamata kasum, millele on rakendatud soodusmääraga tulumaks 14% 53,2 21,6 jaotamata kasum, millele on rakendatud tulumaksumäär 20% 557,6 1 124,3 maksuvabalt jaotatav jaotamata kasum 45,7 14,8

Vaba omakapital 656,5 1 160,7 Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel -119,0 -227,9 Võimalikud netodividendid 537,5 932,8

172

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Muud reservid perioodi algul (lisa 3.1) 711,0 219,7 sh riskimaandamise reserv perioodi algul 698,5 211,5 Elektrienergia ostu rahavoo riskimaandamine 728,7 268,2 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud 360,7 95,4 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 25,2 85,6 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 342,8 87,2 Maagaasi rahavoo riskimaandamine 8,3 12,5 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 6,7 - - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 1,6 12,5 Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine -42,6 -69,2 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine -7,2 - Intressimäära swapid 14,6 - mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -3,3 - sh realiseerimata kursivahede reserv aruandeperioodi algul 5,7 9,0 sh sidusettevõtjate koondkasumi mõju perioodi algul 6,8 -0,8 Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse muutus -438,8 670,3 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine -414,0 706,0 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud -199,3 265,3 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent -103,1 16,3 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent -111,6 424,4 Maagaasi rahavoo riskimaandamine -30,9 26,5 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent -28,7 41,4 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent -2,2 -14,9 Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine 8,7 -61,3

20. Muud reservid

Tabel jätkub järgmisel lehel

173

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine -1,7 -15,4 Intressimäära swapid -2,2 14,5 mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest 1,3 - Kajastatud müügitulu suurenemise(-) / vähenemisena(+) (lisa 25) 48,2 155,0 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine 1,1 58,9 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 1,1 58,9 Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine 37,6 87,9 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine 9,5 8,2

Kajastatud kaubad, toore, materjal ja teenuste kulu suurendamisena(+) / vähendamisena(-)(lisa 27) -162,2 -335,1 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine -171,3 -304,4 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud -11,8 - - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent 44,1 -76,7 - Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent -203,6 -227,7

Maagaasi rahavoo riskimaandamine 9,1 -30,7 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent 7,1 -34,7 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 2,0 4,0

Kajastatud intressikulu suurendamisena(+) / vähendamisena (-) (lisa 30) -3,5 0,1 Mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -0,6 -3,3

Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed 1,3 -3,3 sh mittekontrolliv osaluse osa -0,3 -

Sidusettevõtjate muu koondkasumi/(-kahjumi) mõju -0,4 7,6 Muud reservid perioodi lõpul (lisa 3.1) 155,0 711,0 Riskimaandamise reserv perioodi lõpul 141,6 698,5 Elektrienergia rahavoo riskimaandamine 144,5 728,7 - Leedu hinnapiirkonna hinnariski komponent ja pikaajalised elektrienergia ostulepingud 149,6 360,7 - TGE Poola baaskoormuse hinnariski komponent -33,8 25,2

Tabel jätkub järgmisel lehel

174

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022

- Nord Pool süsteemihinna ja Soome hinnapiirkonna komponent 28,7 342,8 Maagaasi rahavoo riskimaandamine -13,5 8,3 - TGE Poola gaasi hinnariski komponent -14,9 6,7 - Baltikumi gaasi hinnariski komponent 1,4 1,6

Põlevkiviõli rahavoo riskimaandamine 3,7 -42,6 Põlevkiviõlibensiini rahavoo riskimaandamine 0,6 -7,2 intressimäära swapid 8,9 14,6 mittekontrolliva osaluse osa riskimaandamisinstrumentidest -2,6 -3,3

Realiseerimata kursivahede reserv perioodi lõpul 7,0 5,7 Sidusettevõtjate koondkasumi mõju perioodi lõpul 6,4 6,8

Poola riskimaandamisreservi realiseerumise potentsiaalne edasilükkunud tulumaksu mõju on 15.3 miljonit eurot (2022: 12.6 miljonit eurot).

175

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksumuses

Lühiajalised võlakohustised Pikaajalised võlakohustused Kokku

miljonites eurodes Intressid Pangalaenud Emiteeritud võlakirjad

Rendi- kohustised Pangalaenud Emiteeritud

võlakirjad Rendi-

kohustised Võlakohustised soetusmaksumuses seisuga 31.12.2021 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 3,9 167,2 - 1,0 296,0 483,4 8,9 960,4

2022. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Laekunud võlakohustis 19,4 70,0 - - 270,0 - - 359,4 Võlakohustise tagasimaksmine -18,5 -253,2 - -1,2 - - - -272,9 Mitterahalised liikumised Rendikohustise esmane kajastamine - - - 0,1 - - 2,7 2,8 Ümberklassifitseerimised - 127,3 483,3 1,4 -127,3 -483,3 -1,4 - Laenukulude amortisatsioon - - 9,5 - - - 9,5 Muud liikumised - - - 0,1 - - 0,2 0,3 Kokku 2022. aastal toimunud liikumised 0,9 -55,9 492,8 0,4 142,7 -483,3 1,5 99,1 Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2022 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 4,8 111,3 492,8 1,4 438,7 - 10,4 1 059,4

2023. aastal toimunud liikumised Rahalised liikumised Laekunud võlakohustis 79,1 378,0 - - 1 045,0 - - 1 502,1 Võlakohustise tagasimaksmine -59,8 -303,5 -500,0 -1,4 -10,0 - - -874,7 Mitterahalised liikumised Rendikohustise esmane kajastamine - - - 0,3 - - 7,0 7,3 Ümberklassifitseerimised - 255,8 - 2,3 -255,8 - -2,3 - Laenukulude amortisatsioon - - 7,2 -0,3 -8,2 - 0,7 -0,6 Muud liikumised - - - - 0,4 - 0,2 0,6 Kokku 2023. aastal toimunud liikumised 19,3 330,3 -492,8 0,9 771,4 - 5,6 634,7 Võlakohustised korrigeeritud soetusmaksumuses seisuga 31.12.2023 (lisad 3.1, 3.2 ja 12) 24,1 441,6 - 2,3 1 210,1 - 16,0 1 694,1

21. Võlakohustised

176

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

2023. aastal sõlmis emaettevõte uusi laenulepingud mahus 600 mln eurot (sündikaatlaen tähtajaga 2028. veebruar). Sün- dikaatlaen on jätkusuutlikkusega seotud kahe ESG KPI-ga: skoop 1, 2 ja 3 süsinikuintensiivsus ning iga-aastane taastuve- nergia tootmisvõimsuse lisandumine. Sündikaatlaenu peamine eesmärk oli eelkõige refinantseerida 2023. aasta septembris aegunud ja tagasimakstud 500 miljoni euro suurust võlakirja.

Kontserni võlakohustiste maht oli 2023. aasta lõpus väärtuses 1 651,7 miljonit eurot (2022. aasta lõpus 1 042,8 miljonit eurot). Võlakohustised koosnesid 2023. aasta lõpu seisuga sündikaat- laenust väärtuses 591,8 miljonit eurot, EIB-lt saadud laenudest nominaalväärtuses 242,1 miljonit eurot, NIB-lt nominaalväär- tuses 173,0 miljonit eurot, EBRD-lt väärtuses 6,3 miljonit eurot (27,5 miljonit Poola zlotti) ja muudest kommertspankade lae- nudest nominaalväärtuses 638,5 miljonit eurot (sh korduvka-

sutatavad likviidsuslaenud summas 195,0 miljonit eurot). Võlakirjad olid nomineeritud Londoni börsil eurodes. Võlakirjad maksti tagasi september 2023.

Juhtkonna hinnangul ei erine ujuva intressimääraga laenu- de õiglane väärtus võrreldava perioodi lõpu seisuga nende bilansilisest väärtusest, kuna riskimarginaalid ei ole muu- tunud. Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglased väärtused leiti kasutades diskonteeritud rahavoogude mee- todit diskontomääradega vahemikus 3,291%–4,169% (2022: 4,414%–6,347%), mis on tasemele 2 vastavad sisendid õiglase väärtuse hierarhias. Diskontomäärad arvutatakse interpolee- ritud intressimäära swapide alusel, võttes arvesse ajaperioodi laenude tagasimakseteni. Swap intressimäärad tuginevad SEB poolt avalikustatud euro midswap määradel.

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Võlakirjade bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1) - 500,0 Võlakirjade turuväärtus noteeritud müügihinna alusel (lisa 3.3) - 493,8

Fikseeritud intressimääraga pangalaenude bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1) 37,1 55,0 Fikseeritud intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3) 34,1 52,1

Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega pangalaenude bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1.1.4)

157,8 168,3

Fikseeritud intressimäära vahetuslepingutega pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.1.1.4) 157,8 168,3

Ujuva intressimääraga pangalaenude bilansiline jääkväärtus (lisa 3.1) 1 456,8 326,7 Ujuva intressimääraga pangalaenude õiglane väärtus (lisa 3.3) 1 456,8 326,7

Võlakirjade ja pangalaenude õiglane väärtus

Laenud on nomineeritud eurodes ja Poola zlottides (31. det- sember 2022 seisuga olid laenud nomineeritud eurodes ja Poo- la zlottides). Seisuga 31. detsember 2023 olid laenude intres- simäärad vahemikus 1,1%–9,3% (31. detsember 2022: 1,1–7,7%).

Laenude ja võlakirja kaalutud keskmine intressimäär oli seisuga 31. detsember 2023 5,8% (31. detsember 2022: 2,47%).

Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil välja võtmata laenu- sid 410,0 miljoni euro eest (31. detsember 2022: 535,0 miljonit eurot).

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 < 1 aasta 439,5 111,3 1 - 2 aastat 159,8 24,7 3–5 aastat 749,8 344,3 > 5 aasta 310,8 69,7 Kokku 1 659,9 550,0

Pangalaenud nominaalväärtuses tagasimaksetähtaja järgi

31. DETSEMBER %-des 2023 2022 Pangalaenud 5,8% 2,6% Võlakirjad - 2,4% Rendikohustised 3,6% 2,9%

Võlakohustiste kaalutud keskmised efektiivsed intressimäärad, k.a intressimäära vahetuslepingute mõju

177

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. detsember 2023 seisuga sisaldavad võlad hankijatele ko- hustisi põhivara eest summas 58,8 miljonit eurot (31. detsember 2022: 29,3 miljonit eurot).

Muud võlad 31. detsember 2023 seisuga on kasvanud seoses kohustiste suurenemisega Kelme II ja III projektide eest 17,7 mil- joni euro võrra.

Ettemaksed sisaldavad peamiselt ostjatelt saadud ettemak- seid 3,2 miljonit eurot ( (31. detsember 2022: peamiselt ostja- telt saadud ettemaksed 7,2 miljonit eurot).

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Võlad hankijatele 198,9 182,3 Viitvõlad 2,4 2,6 Võlad seotud osapooltele (lisa 32) 1,6 2,7 Muud võlad 37,1 14,7 Kokku finantskohustised võlgades hankijatele ja muudes võlgades (lisa 3.1 ja 12) 240,0 202,3 Võlad töötajatele 33,3 29,2 Maksuvõlad 45,3 51,8 Ettemaksed 6,6 9,9 Kokku võlad hankijatele ja muud võlad 325,2 293,2 sh lühiajalised võlad hankijatele ja muud võlad 319,9 288,4 sh pikaajalised võlad hankijatele ja muud võlad 5,3 4,8

22. Võlad hankijatele ja muud võlad

178

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Sihtfinantseerimise saldo sisaldab sihtfinantseeringuid seoses järgmiste kontserni projektidega: - Narva tuulepark, - Narva linna kaugkütte magistraaltorustiku rekonstruee- rimine,

- täiendatud võrguseadmete kaughalduse platvorm (AREP),

- põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tarbija va- helise liidese väljatöötamine, et osutada innovatiivseid võrguteenuseid energiasüsteemi tõhususe suurenda- miseks,

- kasutajakesksed elektriautode linnapiirkonna ja kaug- laadimislahendused,

- Eesti Energia õlitööstuse territooriumi ümbruse

õhukvaliteedi seire tellimine, - võrguinvesteering mikrotootmise võimekuse suurenda- miseks.

Paide elektrijaama ja Lätis biomassi koostootmisjaama ehitami- sega seotud sihtfinantseerimine liigitati ümber müügiootel ko- hustiseks, kuna need on osa võõrandamisele kuuluvast varade grupist (lisa 11).

Sellel aruandeperioodil sai kontsern toetust 8,0 miljonit eurot, mis eraldati Eesti Vabariigi 2022. aasta eelarvest. Projekti ees- märk oli tõsta mikrotootjate (nimivõimsusega kuni 15 kilovatti) võimekust integreerida taastuvenergia tootmine elektri jaotus- võrku läbi kesk- ja madalpingevõrgu tugevdustööde. Projekti

raames tehti investeeringuid, mille tulemusena taastuvelektri tootmisseadmete liitumisvõimsus elektrijaotusvõrgus tõusis vähemalt 66 MW, olenevalt liitumispunkti asukoha pingetase- mest ja alajaamast. Projekti tegevused teostati tähtajaks, mil- leks oli 31. detsember 2022 ja toetus maksti välja 2023. aastal.

Aruandeperioodil sai kontsern toetust elektrisõidukite laadimi- se infrastruktuuri arendamiseks. Projekti eesmärk on luua nu- tikas ja ülikiire avalik elektrisõidukite laadimisvõrk Eestist Poo- lani, rajades 100 laadimispunkti võimsusega 150 kW kuni 600 kVa. See on ülemaailmne projekt, mis edendab rohelist mõtte- viisi, soodustades elektrisõidukite kasutuselevõttu ja vähen- dades seeläbi fossiilkütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste osakaalu. Saadud toetuse suurus oli 2,0 miljonit eurot. See jagunes võrdselt nelja riigi vahel: Eesti (Enefit AS), Läti (Enefit SIA), Leedu (Enefit UAB) ja Poola (Enefit Sp z.o.o.).

Aruandeperioodi lõpu seisuga on kontsern kajastanud sihtfi- nantseeringunõudeid summas 8,7 miljonit eurot. Nõue tekib Tarbijakaitse ja Tehnilise Reguleerimise Ameti toetusest, mis on mõeldud lairibavõrkude rajamiseks. Kõik tegevused toetuse saamiseks viidi läbi 2023. aastal ja seejärel taotlused esitati. Taotlused rahuldati 2024. aasta esimeses kvartalis Tarbijakait- se ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.

Selleks, et sihtfinantseerimist tagasi ei nõutaks, peab kont- sern täitma teatavaid kohustisi: säilitama projektidokumente, nõudmisel esitama projektidega seotud aruandeid ning mõne projekti puhul täitma teatavaid tehnilisi tingimusi.

23. Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 323,4 285,1 Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 45,8 46,8 Liitumistasu katteks üle antud varade maksumus 8,7 3,6 Müügituluna kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 33) -13,5 -12,1 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 364,4 323,4 Sihtfinantseerimine 34,4 28,2 Kokku lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine 398,8 351,6 sh lühiajaline 2,1 0,5 sh pikaajaline 396,7 351,1

Liitumis- ja muud teenustasud

179

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis on elektritootmise turu muutuste tõttu oluliselt vähenenud. Täiendav informatsioon lisa 1.1.

Eraldisi on diskonteeritud kasutades diskontomäära 5,28%– 6,82% (2022: 5,8%–6,07%). Eraldiste diskonteerimisel kasuta-

takse diskontomäärade kõverat, mis võimaldab anda täpsema hinnangu erinevate ajahorisontidega eraldistele. Eraldiste moodustamise ja ümberhindamise kuludest 2023. majandu- saastal tulenes 2,3 miljonit eurot (2022: 10,5 miljonit eurot) diskontomäärade muutusest ja inflatsioonimäärade muutuse mõju -0,3 miljonit eurot (2022: 1,7 miljonit eurot).

Keskkonnakaitselised eraldised Keskkonnakaitse ja mäetööde lõpetamisega seotud eraldised on moodustatud: - kaevandatud maa-alade rekultiveerimiseks; - pinnase puhastamiseks; - kaevandamise tegevuse tagajärjel rikutud veevarustu-

miljonites eurodes Algjääk 1. jaanuar 2023

Moodustamine ja ümber- hindamine

Arvestatud intressikulu (lisa 30)

Kasutamine Lõppjääk 31. detsember 2023

Lühiajaline eraldis

Pikaajaline eraldis

Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 27) 16,2 1,1 0,8 -1,1 1,3 15,7 Varade demonteerimise kulude eraldis 6,4 5,1 0,3 - - 11,8 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis (lisad 16 ja 27) 428,7 205,4 - -429,0 205,1 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 3,7 -1,9 - - 1,8 - Muud eraldised 3,7 2,8 0,1 -0,6 3,0 3,0 Kokku eraldised (lisa 4) 458,7 212,5 1,2 -430,7 211,2 30,5

miljonites eurodes Algjääk 1. jaanuar 2022

Moodustamine ja ümber- hindamine

Arvestatud intressikulu (lisa 30)

Kasutamine Lõppjääk 31. detsember 2022

Lühiajaline eraldis

Pikaajaline eraldis

Keskkonnakaitselised eraldised (lisa 27) 19,4 -2,6 0,5 -1,0 2,6 13,6 Varade demonteerimise kulude eraldis 6,0 - 0,3 - - 6,4 Kasvuhoonegaaside heitkoguste eraldis (lisad 16 ja 27) 193,2 428,7 - -193,2 428,7 - Taastuvenergia sertifikaatide eraldis 2,2 12,0 - -10,3 3,7 - Muud eraldised 5,5 -1,2 - -0,7 1,0 2,7 Kokku eraldised (lisa 4) 226,3 436,8 0,8 -205,2 436,0 22,7

24. Eraldised

180

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

se taastamiseks; - lõhketöödega ehitistele tekitatud kahjude väljaselgita- miseks ja kompenseerimiseks;

- jäätmeväljade sulgemiseks ja üleliigse vee neutrali- seerimiseks;

- suletud tuhaväljade järelhooldustööde tegemiseks; - tööstusjäätmete prügila sulgemiseks; - asbesti likvideerimiseks elektrijaamades; - kaevandamisõiguse tasu maksmiseks.

Pikaajalised keskkonnakaitselised eraldised realiseeruvad Ene- fit Poweri kaevandustes aastatel 2024–2044 ja Enefit Poweri elektrijaamades aastatel 2024–2058.

Iga üksiku eraldise puhul on sisendid väga spetsiifilised ja üks- ki sisend ei mõjuta oluliselt kontserni eraldise kogusummat.

Varade demonteerimise kulude eraldis Varade demonteerimise kulude eraldis on moodustatud Narva elektrijaamade renoveeritud 8. ja 11. ploki, tööstusjäätmete prügila ning Eesti elektrijaama korstnate tulevase demonteeri- misega seotud kulude katteks. Varade demonteerimise kulude nüüdisväärtus on arvestatud põhivara soetusmaksumusse. Eesti elektrijaama korstnate eraldis realiseerub eeldatavasti aastal 2026. ning ülejäänud varade eraldis realiseerub eelda- tavasti aastatel 2034–2035.

Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldis Kasvuhoonegaaside heitmekvootide eraldise kajastamise ar- vestuspõhimõtteid on kirjeldatud lisas 2.3 ja täiendavat teavet kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kohta leiab lisast 16.

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Müügitulu kliendilepingutest Tegevusvaldkondade lõikes Kaupade müük Põlevkiviõli müük 200,7 229,3 Pelleti müük 31,5 30,3 Põlevkivi müük 0,9 7,2 Muude kaupade müük 5,1 4,6 Kokku kaupade müük 238,2 271,4 Teenuste müük Elektrienergia müük 1 237,2 1 538,0 Gaasienergia müük 103,0 243,9 Võrguga seotud teenuste müük 292,0 242,3 Soojusenergia müük 27,9 22,0 Jäätmete käitlus ja edasimüük 16,3 14,2 Vara rent ja hooldus 1,0 1,0 Muude teenuste müük 38,1 40,4 Kokku teenuste müük 1 715,5 2 101,8 Kokku müügitulu kliendilepingutest 1 953,7 2 373,2 Ümberklassifitseerimine koondkasumiaruandest Põlevkiviõli rahavoogude riskimaandamistehingute realiseerumine (lisa 20) -47,1 -96,1 Elektrienergia rahavoogude riskimaandamistehingute realiseerumine (lisa 20) -1,1 -58,9 Kokku ümberklassifitseerimine koondkasumiaruandest -48,2 -155,0 Kokku müügitulu (lisa 5) 1 905,5 2 218,2

25. Müügitulu

181

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Selgitusi elektri- ja gaasienergia ning võrguga seotud teenus- te müügitulu märkimisväärse suurenemise kohta 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga vt lisast 1.1.

Müügitehingud ei sisalda üldjuhul olulist finantseerimise kom- ponenti. Tulu kajastamise ning müüdud kaupade või osutatud teenuste eest saadud tasu laekumise vahele ei jää suurt aja- vahemikku (v.a allpool kirjeldatud liitumistasude puhul), kuna keskmine maksetähtaeg on 14–30 päeva.

Kontserni kajastatud lepingulised kohustised tulenevad klien- tidelt saadud ettemaksetest, mis on seotud uutele elektri tarbimiskohtadele uute võrguühenduste ehitamisega. Kont- serni hinnangul ei moodusta liitumistasud elektrimüügist või jooksvast jaotusvõrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ning seepärast on liitumistasudest lae- kunud tulu kajastatud kohustisena (ettemakstud tuluna), mis kantakse tulusse teenuse osutamiseks vajalike varade hinnan- gulise keskmise kasutusea jooksul, mis on 32 aastat. Kontserni lepinguliste kohustiste saldo muutused on avalikustatud lisas 23. Ühestki muust kontserni tuluvoost ei tulene lepingulisi ko- hustisi ega varasid.

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kasum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 225,7 426,1 Taastuvenergia toetus 21,3 22,8 Saadud viivised, trahvid, hüvitised 8,5 4,9 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 33) 0,4 1,6 Kasum valuutakursi muutusest 0,5 1,3 Sihtfinantseerimine (lisa 33) 1,5 1,0 Kasum äri müügist (lisa 35) 0,9 - Muud äritulud 1,1 1,0 Kokku muud äritulud 259,9 458,7

26. Muud äritulud

27. Kaubad, toore, materjal ja teenused

Täiendavat informatsiooni tuletisinstrumentide kohta vaata lisadest 3 ja 20.

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Elektrienergia 570,8 677,9 Kasvuhoonegaaside emissioonikulu (lisa 24) 205,4 428,7 Ostetud gaas edasimüügiks 106,6 211,7 Ülekandeteenused 81,0 77,5 Tehnoloogiline kütus 87,1 73,7 Materjalid ja varuosad 59,9 65,2 Loodusvarade ressursimaks 29,2 55,9 Hooldus- ja remonditööd 58,8 45,6 Ostetud tööd ja teenused 32,6 23,2 Keskkonnakaitselised saastemaksud 11,5 17,3 Mäetööde lõpetamise ja keskkonnakaitseliste eraldiste kasutamine (lisa 24) 6,2 -2,8 Muud kaubad, toore, materjal ja teenused 26,2 13,9 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 1 275,3 1 687,8

182

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Müügiks ostetud elektri ja gaasi kulude vähenemise põhjuseid on kirjeldatud lisas 1.1.

2023. aastal on ülaltoodud tabelis toodud elektrienergia kulu- des kajastatud realiseerunud rahavoo riskimaandamisinstru- mentide positiivne mõju summas 171,3 miljonit eurot, mis vä- hendas elektrienergia kulusid (2022: vähendas 304,4 miljonit eurot).

2023. aastal sisaldavad ülaltoodud tabelis kajastatud edasi- müügiks soetatud gaasi kulud realiseerunud rahavoo riski- maandamisinstrumentide negatiivset mõju summas 9,1 miljonit eurot, mis suurendas gaasi kulusid (2022: vähendas 30,7 mil- jonit eurot). Üksikasju vt lisast 20.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste kulud, ressursimaks ja kesk- konnasaastetasud on vähenenud, kuna oluliselt vähenes elekt- ri tootmine põlevkivist. Vaata ka lisa 1.1 ja 24.

Tööjõukuludelt arvestatud maksud sisaldavad sotsiaalkindlus- tusmaksu summas 52,9 miljonit eurot (2022: 44,5 miljonit eu- rot) ja tööandja töötuskindlustusmakseid summas 1,2 miljonit eurot (2022: 1,0 miljonit eurot). Kontsernil ei ole muid juriidilisi ega faktilisi kohustusi pensioni või muude sarnaste väljamakse- te tegemiseks.

Emaettevõtja juhatuse liikmed valib emaettevõtja nõukogu. Ju- hatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni 3 aastaks.

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2023 2022

Töötajate arv Töötajate arv perioodi algul 5 361 4 572 Töötajate arv perioodi lõpul 5 252 5 361 Keskmine töötajate arv 5 268 4 833

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Tööjõukulud Põhitasud, lisatasud, preemiad ja puhkusetasud 163,4 139,7 Keskmine töötasu kuus (eurodes) 2 614,6 2 408,8 Muud tasud ja toetused töötajatele 7,2 2,5 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 54,9 46,1 Töötajatega seotud eraldiste moodustamine ja ümberhindamine 1,1 -0,6 Kokku arvestatud tööjõukulud 226,6 187,7 sh arvestatud nõukogudele ja juhatustele Palgakulu, preemiad, lisatasud 4,3 3,9 Kokku arvestatud nõukogudele ja juhatustele 4,3 3,9 Kapitaliseeritud oma jõududega ehitatud materiaalse põhivara maksumusse -24,1 -20,1 Kokku tööjõukulud 202,5 167,6

28. Tööjõukulud

183

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kahjum tuletisinstrumentide ümberhindlusest 218,9 349,8 Mitmesugused bürookulud 17,7 15,7 Maksud 4,1 6,0 Konsultatsioonikulud 8,1 5,6 Kindlustus 6,6 5,4 Rendikulud (lisa 7) 5,9 4,9 Hoonete ja rajatiste kulud 5,5 4,8 Uurimis- ja arengukulud 5,3 2,7 Makstud trahvid, hüvitised 0,6 0,4 Muud tegevuskulud 10,0 11,1 Muud tegevuskulud kokku 282,7 406,4

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Muutuvad rendimaksed mis ei sisaldu rendikohustistes 1,0 0,9 Madala väärtusega rendilepingud 4,4 2,1 Lühiajalised rendilepingud 0,5 1,9 Kokku 5,9 4,9

Muu informatsioon tuletisinstrumentide kohta vaata lisa 3 ja 20.

Ülaltoodud tabelis avalikustatud rendikulude jagunemine:

29. Muud tegevuskulud

Diskonteeritud tulevaste perioodide maksed muutuva rendimaksega rendilepingute kehtivusaja jooksul on avalikustatud lisas 34.

184

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Laenude intressikulud on suurenenud, kuna laenukohustised on suurenenud. Lisainformatsiooni vaata lisa 21.

Laenude kaalutud keskmine kapitalisatsioonimäär oli 2023 aastal 4,6% (2022: 2,5%).

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Finantstulud Intressitulud 10,9 0,8 Kasum valuutakursi muutusest 4,5 2,2 Kokku finantstulud (lisa 33) 15,4 3,0 Finantskulud Intressikulud võlakohustistelt Intressikulud võlakirjadelt ja laenudelt -76,0 -29,0 sh realiseerunud intressimäärade vahetusleping 3,5 -0,1 Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (lisa 5) 32,6 7,0 Kokku intressikulud võlakohustistelt (lisa 33) -43,4 -22,0 Intressikulud eraldistelt (lisa 24) -1,2 -0,8 Kokku intressikulud -44,6 -22,8 Muud finantskulud -0,4 -0,2 Kokku finantskulud -45,0 -23,0 Neto finantskulud -29,6 -20,0

30. Neto finantstulud/(-kulud)

185

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. Tulumaksukulu Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis äriühinguid dividendide jaotamisel.

Alates 2019. aastast kohaldub regulaarselt makstavatele di- videndidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tu- lumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Soodsamat maksumäära saab ka- sutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva ma- jandusaasta keskmise jaotamata kasumi väljamakseni, millelt äriühing on maksnud tulumaksu. Kolme eelneva majandusaas- ta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Maksustamisele ei kuulu jaotatavad dividendid, mida makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, tingimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal vähemalt 10% suurune osalus.

Kontsernil on seisuga 31.12.2023 edasilükkunud tulumaksuko- hustis 13,7 miljonit eurot (2022: 22,1 miljonit eurot), millest 9,7 miljonit eurot (31. detsember 2022: 10,3 miljonit eurot) tuleneb 2018. aastal teostatud Nelja Energia AS äriühendusest, kus ostuanalüüsi käigus kajastati edasilükkunud tulumaksukohustis tulenevalt Leedus asuvate tuuleparkide õiglaste väärtuse ning raamatupidamislikult kajastatud varade bilansiliste maksumuse vahest.

Keskmine tegelik tulumaksumäär

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 EESTI Dividendide netosumma 68,9 64,8 sh dividendid, millele on rakendatud soodusmääraga tulumaks 14/86 - 6,7 dividendid, millele on rakendatud tulumaksumäär 20/80 54,1 34,1 maksuvabad dividendid 14,8 24,0

Teoreetiline tulumaks antud tulumaksumääraga 13,5 9,6 Tegelik tulumaks dividendidelt 13,5 9,6 Keskmine efektiivne tulumaksumäär 19,6% 14,8% Tütarettevõtjate tulumaksukulu 11,6 3,2 Tulumaksukulu 25,1 12,8 Edasilükkunud tulumaksukulu(-tulu) -13,9 -2,8 sh edasilükkunud tulumaksutulu -16,2 -3,2 edasilükkunud tulumaksukulu 2,3 0,4

Kokku tulumaksukulu 11,2 10,0

186

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

32. Tehingud seotud osapooltega Eesti Energia ASi aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks sidusettevõtjad, emaettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõt- jad, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju.

Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle.

Kontsern müüb teistele riigi kontrolli või olulise mõju all oleva- tele üksustele elektrit, võrguteenust ja soojusenergiat tavapä- rase äritegevuse käigus. Kontsern on teinud aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil olulises summas ostu- ja müügitehin- guid Elering AS-ga, mis on 100%-liselt riigile kuuluv äriühing.

Tehingud Elering AS-iga tulenevad tavapärasest äritegevusest (nt elektrienergia ostmine ja müümine ning seonduvad võrgu- teenused), mis toimuvad turutingimustel ja pole tagatud.

Tehingud sidusettevõtjatega

Tehingud Elering AS-ga

Tehingud üksustega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed omavad olulist mõjuvõimu

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kaupade ost 14,8 21,6 Teenuste ost 1,6 - Tulu teenuse müügist 0,3 1,5 Kasum osaluse müügist - 0,6 Materiaalse põhivara ost - 0,1 Antud laenud (lisa 13) 0,1 0,1 Saadud dividendid (lisa 8) 1,6 1,6 Sissemakstud omakapital (lisa 8) 3,3 14,1

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Teenuste ost 107,1 237,0 Materiaalse põhivara ost ja ettemaksed põhivara eest 33,1 14,2 Kaupade ja teenuste müük 20,1 39,0 Taastuvenergia toetus (lisa 26) 21,8 23,8

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kaupade ja teenuste ost 7.2 3.3

Nõuded Elering AS-i vastu ning kohustised Elering AS-i ees

31. DETSEMBER

miljonites eurodes 2023 2022

Nõuded 7,6 3,3

Kohustised 23,6 4,9

187

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Keskkonnaamet, kes tegutseb Euroopa Komisjoni otsuse alusel riikliku haldajana, eraldab kontsernile tasuta kasvuhoonegaa- side heitkoguse ühikuid. Tasuta eraldatud heitkoguste ühikute kogus ja õiglane väärtus, võttes arvesse heitkoguste ühikute turuhinda nende saamise päeval, on avalikustatud lisas 16.

Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud on avalikusta- tud lisas 28.

Nõuded sidusettevõtjatele on avalikustatud lisas 13 ning võlad sidusettevõtjatele lisas 22. Käesoleval perioodil on siduset- tevõtjate nõuete muutus seotud -0,4 miljonit eurot (2022: 0,8 miljonit eurot) USA dollari kursi mõjuga, kuna antud nõuete alusvaluuta on USD dollar ning 0,1 miljoni euro osas täiendava laenuga, mis on tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvaks (2022. aastal oodatavaid krediidikahjumeid 0,1 miljonit eurot). Vaata detaile antud laenunõude osas lisast 13.

Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegse lõpeta- mise korral on teenistuslepingutes ette nähtud kuue kuu hüvi- tise maksmine.

Võrguteenuse ostul-müügil kasutatakse Konkurentsiameti poolt kinnitatud hindu.

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 (-Kahjum)/kasum enne maksustamist -410,9 225,7 Korrigeerimised Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum ja väärtuse langus (lisad 5 ja 7) 810,1 171,1 Immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus (lisa 6) 8,1 6,1 Varude allahindlus (lisa 10) 16,7 0,9 Müügituluna kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 23) -13,5 -12,1 Kasum materiaalse põhivara müügist (lisa 26) -0,4 -1,6 Kasum äri müügist (lisa 35) -0,9 - Kasum sidusettevõtja müügist (lisa 8) - -0,6 Varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon (lisa 26) -1,5 -1,0 Kahjum/(-kasum) kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse (lisa 8) 0,3 -1,9 Tasumata/laekumata kahjum/(-kasum) tuletisinstrumentidelt -291,1 184,7 Kahjum muudest mitterahalistest tehingutest 0,1 0,1 Intressikulu võlakohustustelt (lisa 30) 43,4 22,0 Intressi- ja muud finantstulud (lisa 30) -10,9 -0,8

Neto äritegevuse rahavoog enne käibevarade ja kohustiste muutusi 149,5 592,6 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus (lisa 13) 65,8 -58,8 Varude muutus (lisa 10) -20,1 -63,7 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 75,7 -274,8 Müügiootel varade muutus (*) -0,4 -

Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 121,0 -397,3

33. Äritegevusest saadud raha

(*) Need rahavoogude aruande read viitavad järgmistele finantsseisundi aruande ridadele: nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, varud, võlad hankijatele ja muud võlad.

188

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Äritegevusega seotud kohustiste netomuutus Eraldiste muutus (lisa 24) -217,0 232,4 Võlgnevus hankijatele muutus (lisa 22) -9,9 78,0 Muu äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 44,2 36,5 Müügiootel varadega seotud kohustiste muutus (*) -0,3 -

Kokku äritegevusega seotud kohustiste netomuutus -183,0 346,9 Äritegevusest saadud raha 87,5 538,6

(*) Need rahavoogude aruande read viitavad järgmistele finantsseisundi aruande ridadele: nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, varud, võlad hankijatele ja muud võlad.

189

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

34. Bilansivälised varad ning tingimuslikud ja sidu- vad tulevikukohustised (a) Bilansivälised varad

Põlevkivivarud Kontserni ja tema sidusettevõtjate valduses olevate põlevkivi- varude ülevaade on esitatud alltoodud tabelis. Eesti Vabariigi põlevkivivarud kajastavad riikliku maavarade bilansi kohaseid põlevkivivarusid. Rahvusvaheliste arendusprojektide põlevki- vivarude kajastamisel on lähtutud rahvusvaheliste standardite nõuetest avalikustatud varudele ja varadele. Varude klassi- fitseerimine ja usaldusväärsuse määramine on teostatud vo- litatud ekspertide poolt nii uurimise taseme kui majandusliku väljavaate osas. Sõltuvalt projekti arendusetapist on varude kajastamisel kohandatud ja arvesse võetud teadaolevaid teh- nilisi, keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke piiranguid.

Kategooriate „usaldusväärne“ ja „prognoos“ erinevus seisneb teostatud uuringute tasemes. „Usaldusväärne“ põhineb põhja- likumal analüüsil ning lisaks varu suurusele on teada, et see on majanduslikult kasutatav.

Emissiooni õigused 2024. aastal eraldatakse kontsernile kuuluvatele käitistele tasuta CO2 heitkoguste ühikuid hinnanguliselt 1 060 256 ton- ni ulatuses. 2024. aastal tasuta eraldatavate ühikute täpne arv selgub hiljemalt 2024. aasta aprilliks. Tasuta heitkoguste ühikute eraldamine peaks jätkuma perioodidel 2024–2025 ja 2026–2030, lähtudes käitiste iga-aastastest tootmismahtu- dest ja EL-i poolt kujundatava kliimapoliitika otsustest. Lisatea- vet kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kohta vt lisast 16.

(b) Tingimuslikud kohustised Pooleliolevad vaidlused Attarat Power Company vaidlus Jordaania valitsuse (JV) and National Electric Power Company-ga.

Eesti Energia AS-ile kuulub läbi oma tütarettevõtte Attarat Hol- ding OÜ 10% osalus Jordaania ettevõttes Attarat Power Com- pany (APCO). 19 detsembril 2020 esitasid Jordaania Valitsus

(JV) ja Jordaania riigile kuuluv National Electric Power Com- pany (NEPCO) avaldused ICC vahekohtule vahekohtumenet- luse algatamiseks. Nii JV kui NEPCO nõuavad oma avalduses, et poolte vahel kokku lepitud ja elektrienergia ostulepingus fikseeritud elektrienergia tariifi tuleb alandada. APCO juhatus on määranud oma esindajateks vahekohtumenetluses Slaug- hter and May advokaadibüroo ning Jordaania advokaadibüroo Obeidat Law.

31. DETSEMBER miljonites tonnides 2023 2022 Eesti kõrge usaldusväärsus* 354,0 362,0 Jordaania (APCO***) kõrge usaldusväärsus* 918,0 924,0 prognoos** 285,0 295,0 Jordaania (JOSE) kõrge usaldusväärsus* - - prognoos** 2 309,0 2 309,0 Ameerika Ühendriigid** kõrge usaldusväärsus** 3 500,0 3 500,0 usaldusväärne** 2 300,0 2 300,0 prognoos** 230,0 230,0

* Varu on osa uuritud geoloogilisest varust, mille määramisel on arvesse võetud teadaolevad tehnilised, keskkonnakaitselised ja sotsiaalmajanduslikud piirangud. ** Varu on geoloogilise uuringu tulemusel määratud kõrge majandusliku potentsiaaliga põlevkivi kogus maapõues, mille puhul pole arvesse võetud võimalikke kasutamist limiteerivaid piiranguid. *** Eesti Energiale kuulub ettevõttes 10%-ne osalus.

190

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

APCO leiab, et nii JV kui ka NEPCO nõuded on täielikult alu- setud ning keeldub nõuete täitmisest. Aruande kinnitamise hetkeks ei ole võimalik vahekohtumenetluse mõju mõistliku kindlusega hinnata. Vaidluse lahenemist oodatakse 2024. aas- tal. Seega ei ole kõnealuse vaidlusega seotud kulude katteks moodustatud eraldist ning nõue on avalikustatud tingimusliku kohustisena. Kui arbitraažiprotsess laheneb kontserni jaoks negatiivse tulemusega, võib finantsseisundi aruandes kajas- tatud investeering (seisuga 31. detsember 2023: 67,9 miljonit eurot; seisuga 31. detsember 2022: 68,8 miljonit eurot) vajada alla hindamist.

Attarat Power Company (APCO) vaidlus China Energy En- gineering Group Guangdong Power Engineering Co. LTD-ga (GPEC) GPEC esitas 24. augustil 2023 ICC arbitraažikohtu kaudu nõude APCO vastu, nõudes (i) tasumata summade tasumist (ii) tähtaja pikendamist ja (iii) hüvitist poolte vahel sõlmitud elektrijaama projekteerimis-, hanke- ja ehituslepingu (EPC) alusel tekitatud kahjude hüvitamiseks summas 433,6 miljonit USA dollarit. APCO on keeldunud EPC lepingu alusel GPEC-le viimaste vahe-eesmärkide maksete tegemisest, kuna GPEC ei ole oma lepingulisi kohustisi õigeaegselt täitnud ja APCO-l oli õigus leppetrahvile. GPEC keeldus kokkulepitud leppetrahvi maksmast väites, et kahju hüvitamisele ei kuulu, kuna viivituse põhjuseks oli üksnes vääramatu jõud.

23. septembril 2023 esitas APCO ICC arbitraažikohtule vas- tuhagi, milles nõudis EPC alusel leppetrahvi väljamaksmist summas 365,5 miljonit USA dollarit. Hongkongi arbitraažikohus vaatab nii nõuet kui ka vastuhagi läbi vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu arbitraažkohtu reeglitele ja Inglismaa seadustele.

APCO on valinud oma õigusnõustajaks ja esindajaks selles arbitraažikohtus ettevõtte Slaugter&May. APCO juhtkonna hinnangul ei ole otsust oodata enne 2025. aastat. Praegu- ses staadiumis ei ole võimalik mõistliku kindlusega hinnata arbitraažikohtu otsuse tulevast mõju. Kui arbitraažikohus otsustaks GPEC-i kasuks, on potentsiaalne riskipositsioon 433,6 miljonit USA dollarit, kuid on tõenäoline, et osa sellest tasaarvestatakse GPEC-i makstava leppetrahviga. Seetõttu on nõue sidusettevõtte finantsaruannetes ja käesolevas aruandes avalikustatud tingimusliku kohustisena. Kui nõue lahendatakse kontserni jaoks negatiivse tulemusega, siis võib tekkida vaja- dus alla hinnata iinvesteering APCO-sse (31. detsember 2023: 67,9 miljonit eurot; 31 detsember 2022: finantsseisundi aruan- des kajastatud 68,8 miljonit eurot).

Kriminaalasi (Jordaanias), mille keskkonnaministeerium algatas Attarat Power Company (APCO) vastu jaama käita- mise eest ilma keskkonnaloata Jordaania prokuratuur algatas APCO vastu kriminaalasja elekt- rijaama käitamise (ja elektri tootmise) eest ilma keskkonna- loata. Võimalikud karistused selle kuriteo eest on rahatrahv ja elektrijaama tegevuse peatamine kuni rikkumise kõrvaldamise- ni (APCO süüdimõistmise korral kehtivad mõlemad karistused). Tegelikult taotles APCO keskkonnaluba enne tehase kasutu- selevõttu ja tootmise alustamist, kuid Keskkonnaministeerium keeldus APCO-le keskkonnaluba väljastamast põhjendusega, et APCO poolt 2015. aastal koostatud keskkonnamõju hinda- mine on praeguseks aegunud ja ei ole vastavalt seadusele pikendatud (vastavalt Jordaania keskkonnaeeskirjadele tuleb keskkonnamõju hindamist pikendada iga 3 aasta järel ja APCO ei suutnud seda 2018. aastal pikendada).

Juhtum on praegu magistraadikohtus ja see peaks lahenema 2024. aasta esimesel poolel. Tehase tegevuse peatamise po- tentsiaalne mõju on märkimisväärne, kuna peatamise perioo- dil ei saa elektrit toota. Negatiivse tulemuse korral kavatseb APCO juhtkond otsuse vaidlustada apellatsioonikohtus ning teeb seni aktiivselt koostööd Keskkonnaministeeriumiga kesk- konnaloa saamiseks enne kohtuotsuse jõustumist.

Jordaania tolliamet APCO ja GPEC vastu Jordaania tolliosakond on esitanud Attarat Power Company (APCO) ja China Energy Engineering Group Guangdong Power Engineering Co. LTD. (GPEC, elektrijaama EPC töövõtja) vastu kokku 26 kriminaalasja tollieeskirjade rikkumise eest: (i) väär- tuse erinevus, (ii) ühtne tasu (mis on tolliväärtus) ja (iii) müü- gimaks, (iv) tollitrahv ja (v) müügimaksu trahv. Nõude väärtus kõikidel juhtudel kumulatiivselt ulatub 12,2 miljoni euroni (9 397 200 JOD). Potentsiaalse riski suurus on seega 12,2 miljon eurot (9 397 200 JOD). Potentsiaalne risk kontserni raamatupi- damises võib olla 10% (1,2 miljonit eurot).

Soscor Energy kohtuvaidlus Singapuris registreeritud äriühing Soscor Energy PTE Ltd (edaspidi Soscor) osales 2021. aastal Eesti Energia AS poolt tütarettevõtja Enefit Power AS nimel korraldatud põlevkiviben- siini müügikonkursil (müüjaks Enefit Power AS). Soscor esitas konkursil pakkumuse, mis esialgu tunnistati edukaks. Hiljem läbi viidud taustauuringu järelkontrolli tulemusena selgus, et Soscor ei vasta tehingupartneritele esitatavatele nõuetele, mistõttu Soscor kõrvaldati konkursilt ning otsustati Soscor-iga müügilepingut mitte sõlmida. Soscor ei nõustunud konkursilt kõrvaldamisega ja luges lepingu juba sõlmituks. Soscor on 2022. aastal esitanud vahekohtumenetluses nõude Enefit

191

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Power AS vastu. Soscori nõue vahekohtumenetluses on vahe- mikus USD 5.6 miljonit kuni USD 11.9 miljonit. Vaidlus on käi- mas ja jätkub 2024. aastal. Juhtkonna hinnangul ei tohiks eral- dist kajastada, kuna selle vahekohtuasja kaotamise tõenäosus on alla 50%.

Vaidlus Eesti Konkurentsiametiga Eesti Konkurentsiamet (EKA) otsustas 28. aprillil 2023 jätta kinnitamata Enefit Power AS-ile elektri üldteenuse uus tootja- hind, mistõttu jäi kehtima vana tootjahind. 31. juulil 2023 esitas Enefit Power AS EKA vastu hagi, vaidlustades 28. aprilli 2023 otsuse ja nõudes vanast tootjahinnast tekitatud kahju hüvita- mist.

Kohtuvaidlused Leedus Enefit UAB on seotud (kas hageja või kostjana) üheksa ärik- lientide kohtuasjaga, mis vaidlustavad asjaolu, et nad on ko- hustatud maksma tasu tähtajaliste elektrilepingute lõpetamise eest. Kõikide nõuete koguväärtus on 4,0 miljonit eurot. Esi- mese astme kohus otsustas 11. detsembril 2023 ühe ärikliendi kasuks ja jättis rahuldamata Enefit UAB 1,1 miljoni euro suuruse nõude. Enefit UAB kaebab otsuse edasi. Need nõuded ei ole kajastatud finantsaruannetes, kuna laekumise tõenäosus on alla 50%.

Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised Eesti Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli üheski Eesti kontserniettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, int- ressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.

Andmekaitseameti läbi viidud uurimine Andmekaitseamet viis 16. mail 2023 läbi uurimise seoses või- maliku andmelekkega Eesti Energia e-teeninduses, mida kont- sern kasutab päikeseparkide toimimise jälgimiseks. Uurimise aluseks oli klientide väide, et neil on juurdepääs teiste Eesti Energia AS-i klientide isikuandmetele. Eesti Energia AS kõrval- das vea e-teeninduses 23. maiks 2023 ning tegi seoses lekke- ga koostööd Andmekaitseametiga. Andmekaitseamet lõpetas ametliku menetluse ja tegi 22. jaanuaril 2024 Eesti Energia AS-ile hoiatuse.

Välisriigid Välisriigi maksuhaldurid ei ole peale Enefit UAB ühelegi kont- serni tütarettevõttele maksurevisjoni teinud. Juhtkonna hin- nangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.

Leedu maksuamet on esitanud Enefit UAB-le järelepärimise ettevõttesiseste tuletisinstrumentide kohta Enefit UAB ja ema- ettevõtte vahel. Leedu seaduste kohaselt on kauplemiseks kasutatavad tuletisinstrumendid ettevõtte tulumaksust va- bastatud, samas kui riskimaandamise eesmärgil kasutatavad

tuletisinstrumendid ei ole ettevõtte tulumaksust vabastatud. Hetkel on Enefit UAB kajastanud kontsernisiseseid tuletis- instrumente ettevõtte tulumaksust vabastatud tuletisinstru- mentidena, kuna nende tuletisinstrumentide kohta puudub riskimaandamisarvestuse dokumentatsioon ja seetõttu ei ar- vestata neid rahavoo riskimaandusvahenditena. 2023. aasta augustis palus Leedu maksuamet selgitada tuletisinstrumen- tide olemust. Enefit UAB andis Leedu maksuametile selgitusi. 2023. aasta lõpus alustas Leedu maksuamet ametlikku mak- suauditit, et saada rohkem teavet tuletisinstrumentide, kont- sernisiseste laenude ja kasumiaruande kohta.

Teiste riikide maksuhaldurid ei ole algatanud ega läbi viinud maksuauditeid ega üksikjuhtumite ekspertiise üheski kontserni välisettevõttes. Teistes riikides, kus kontserni tütarettevõtted tegutsevad, on maksuhalduril õigus tutvuda ettevõtte mak- suarvestusega kuni kuue aasta jooksul pärast aruandeaastat. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mis võiksid tekitada selles osas potentsiaalset materiaalset kohustist.

(c) Laenukovenandid Kontserni poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piir- määrad kontserni konsolideeritud finantsnäitajatele. Lisaks on kontsernil laenuleping ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisa- laste) KPI-dega (peamiste jõudlusnäitajatega), millel võib olla finantsmõju (kuni 0,3 miljonit eurot aastas) ja mis on seetõttu sarnased kovenantidega. Laenukovenantidest on kinni peetud (lisa 21).

(d) Siduvad tulevikukohustised Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustised Seisuga 31. detsember 2023 oli kontsernil põhivara soetami-

192

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

seks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustisi 468,5 miljoni euro (31. detsember 2022: 340,7 miljoni euro) eest.

Muutuvad rendimaksed Kui hoonestusõigused põhinevad muutuvatel rendimaksetel, mis ei sõltu indeksist ega määrast (nt väljamaksete tegemi- sel võetakse aluseks maal asuvate varade müügiprotsent või katastriüksuste maade väärtused), siis neid rendilepinguid ei arvestata kasutusõiguse varade ja rendikohustistena vastavalt IFRS 16 nõuetele, vaid arvestatakse kui perioodi tegevuskulu- sid. Kontserni hinnangul on 31. detsembri 2023. aasta seisuga diskonteeritud tulevaste perioodide maksete summa nende rendilepingute kehtivusaja jooksul 7,0 miljonit eurot (2022: 7,7 miljonit eurot). Muutused katastriväärtustes, elektrihindades või tootmismahtudes mõjutavad rendilepingute tegelikke mak- seid.

35. Tütarettevõtte müük 29. detsembril 2023 sõlmis Enefit Green AS lepingu kahe Läti tütarettevõtte – Technological Solutions SIA ja Enefit Green SIA (koostootmisjaama ja pelletitehast omavad ettevõtted asukohaga Lätis Brocēnis) – müügiks Eesti pelletitootjale War- meston OÜ-le. Tehingu lepinguline hind oli 32,0 miljonit eurot. Lõplik müügihind selgub pärast müügitehingu lõpuleviimise järgset korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tase- mest. Kontserni hinnangul on korrigeerimise summa ligikaudu 1,4 miljonit eurot ja seega on kajastatud nende tütarettevõtete müügist saadud kasum väärtuses 0,9 miljonit eurot.

36. Kasum aktsia kohta Tava puhaskasumi arvutamiseks aktsia kohta on puhaskasum jagatud kaalutud keskmise emiteeritud aktsiate arvuga. Kuna potentsiaalseid lihtaktsiaid ei ole, on lahustunud puhaskasum kõigil perioodidel võrdne tava puhaskasumiga.

31.12.2023 ja 31.12.2022 seisuga oli Eesti Energia AS-l 746 645 750 aktsiat.

Aktsia nominaalväärtus on 1 euro.

Müüdud tütarettevõtja netovara:

miljonites eurodes 29. detsember 2023

VARAD Materiaalne põhivara 18,1 Varud 12,2 Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksud

4,2

Raha ja raha ekvivalendid 1,5 KOHUSTISED Võlad hankijatele ja muud võlad -3,5 Kokku müüdud tütarettevõtjate netovara 32,5 Müügihind 32,0 Tehingu lõpuleviimise järgne korrigeerimine (31.12.2023 seisuga kajastatud Muude nõuete all)

1,4

Kasum müügist (lisa 26) 0,9 Raha sissetulek osaluse müügist Laekunud müügist 32,0 Tütarettevõtja raha ja raha ekvivalendid -1,5 Tehingu lõpuleviimise järgne korrigeerimine (31.12.2023 seisuga kajastatud Muude nõuete all)

1,4

Kokku raha sissetulek osaluse müügist 30,5

1. JAANUAR – 31. DETSEMBER 2023 2022

Emaettevõtja omaniku osa kasumist/-kahjumist (miljonit eurot)

-435,3 189,8

Kaalutud keskmine aktsiate arv (miljonites) 746,6

746,6 Tavapuhaskasum aktsia kohta (eurot) -0,6

0,25 Lahustunud puhaskasum aktsia kohta (eurot) -0,6

0,25

193

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

37. Sündmused pärast aruandekuupäeva Enefit OÜ jagunemine 1.jaanuaril 2024 andis Enefit OÜ osa oma äritegevusest jagu- nemise (jagunemislepingu) alusel üle Elektrilevi OÜ-le. Samal kuupäeval tegi Eesti Energia AS mitterahalise sissemakse Enefit OÜ-sse, mille moodustas Eesti Energia AS-i klienditee- nindusäri ning tütarettevõtted Enefit SIA, Enefit UAB, Enefit Sp z.o.o., Enefit OY ja Enefit AB. 19. jaanuaril 2024 muudeti Enefit OÜ ümber Enefit AS-ks.

Tehingu lõpuleviimine AS-iga Utilitas Eesti 29. novembril 2023 sõlmitud ostu-müügilepinguga müüs Ene- fit Green AS kaugkütteärid Paides (Eesti) (Enefit Green AS-i koosseisu kuulunud eraldi äriüksus asukohaga Eestis) ja Valkas (Läti) (tütarettevõte Enefit Power & Heat Valka) AS-ile Utilitas Eesti. Tehingu lepinguline väärtus oli 15,9 miljonit eurot. Tehing vajas Eesti ja Läti konkurentsiametite nõusolekut, mis saadi 2024. aasta veebruaris ja tehing viidi lõpule 2024. aasta märt- sis. Lõplik müügihind selgub pärast tehingu lõpuleviimise järg- set korrigeerimist sõltuvalt äri raha ja käibekapitali tasemest.

Muutused regulatiivses keskkonnas Alates 1. juulist 2024 jõustuvad Eestis uued keskkonna (saas- te) tasude määrad jäätmete, vee ja välisõhu reostuse eest. See avaldab mõju Eesti Energia kontserni kulude suurenemise-

le. Oleme võtnud selle muutuse arvesse kontserni vara väär- tuse testide läbi viimisel, mis baseeruvad tulevaste perioodide rahavoogude projektsioonides.

Elektrilevi OÜ üldteenus 2023. aasta teises pooles viidi Elektrituru seaduse muuda- tusest tulenevalt läbi hange Elektrilevi OÜ (Eesti Energia AS tütarettevõte) klientidele elektrienergia üldteenuse pakkuja vahetamiseks. Alates 2013. aastal elektrituru avanemisest on Elektrilevi OÜ klientidele olnud elektrienergia üldteenuse pakkujaks Eesti Energia AS. Kehtiv seadusandlus näeb ette, et väiketarbijatel, kes ei ole endale ise elektrimüüjat valinud, on õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põ- himõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Seda nimetatakse üldteenuseks. Kuna Elektrilevi ise seadusest tulenevalt elektrit müüa ei tohi, korraldati üldteenuse pakkuja leidmiseks hange. Edukaks osutus Elektrum Eesti OÜ poolt esitatud pakkumus ning leping sõlmiti teenuse osutamiseks järgmiseks 3 aastaks. Teenuse pakkuja vahetus ja lepingu täitmise algus on planee- ritud alates 2024. aasta 1. juunist ning on seotud Elering AS andmevahetusplatvormi muudatuste valmimisega. Kontsern osutas üldteenust 31. märtsi 2024 seisuga 47 332 kliendile (31. detsember 2023 oli 55 177 klienti).

Keskkonnakompleksluba Enefit 280-2 õlitehasele Keskkonnaamet alustas põlevkivitehase Enefit 280-2 keskkon- nakompleksloa eelnõu avalikku arutelu 1. aprillil 2024. Arutelu ajal saavad Enefit Power AS ja teised huvitatud osapooled teha ettepanekuid loa nõuete kohta. Sellest lähtuvalt võib Kesk- konnaamet teha loa eelnõusse muudatusi. Luba väljastatakse eeldatavalt 2024. aasta teises kvartalis ja see kehtib kuni 31. detsembrini 2034.

Swedbanki pangalaenu refinantseerimine 9. aprillil 2024. aastal allkirjastasid Eesti Energia AS ja Swed- bank AS laenulepingu muudatuse 2021. aasta märtsis sõlmi- tud 150 mln euro suuruse laenulepingu refinantseerimiseks. Refinantseerimise tulemusena on laenu tagasimakse tähtajaks 28. juuni 2027. Antud refinantseerimine annab Eesti Energia kontsernile täiendava paindlikkuse oma strateegia elluviimisel.

194

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

38. Finantsinformatsioon emaettevõtja kohta Emaettevõtja kohta esitatava finantsinformatsioonina on toodud emaettevõtja eraldiseisvad põhiaruanded, mille ava- likustamine on nõutud Eesti raamatupidamise seadusega. Emaettevõtja põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestuspõhimõtteid, mida on kasutatud konsolideeritud aru- annete koostamisel. Emaettevõtja konsolideerimata aruanne- tes kajastatakse investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse soetusmaksumuses.

Kasumiaruanne

1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Müügitulu 217,9 612,4 Muud äritulud 374,9 116,3 Kaubad, toore, materjal ja teenused -225,7 -32,4 Tööjõukulud -48,6 -39,1 Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus -4,6 -4,1 Muud tegevuskulud -389,9 -342,8 Kahjum tütarettevõtja investeeringu allahindlusest -107,6 - ÄRI(-KAHJUM)/KASUM -183,6 310,3 Finantstulud 109,7 66,7 Finantskulud -66,2 -25,6 Kokku finantstulud 43,5 41,1 (-KAHJUM)/KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -140,1 351,4 Tulumaksukulu -13,5 - (-KAHJUM)/KASUM JÄTKUVATEST TEGEVUSVALDKONDADEST -153,6 351,4 KASUM LÕPETATUD TEGEVUSVALDKONNAST 16,2 27,1 ARUANDEAASTA KAHJUM/(-KASUM) -137,4 378,5

195

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Koondkasumiaruanne

1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 ARUANDEAASTA (-KAHJUM)/KASUM -137,4 378,5 Muu koondkasum Kirjed, mis võib edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse: Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus (k.a. ümberklassifitseerimised kasumiaruandesse)

-321,8 238,4

Aruandeaasta muu koond(-kahjum)/kasum -321,8 238,4 ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/KASUM KOKKU JÄTKUVATEST TEGEVUSVALDKONDADEST -459,2 616,9

ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/KASUM KOKKU LÕPETATUD TEGEVUSVALDKONDADEST - -

ARUANDEAASTA KOOND(-KAHJUM)/KASUM KOKKU -459,2 616,9

196

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Finantsseisundi aruanne

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 VARAD Põhivara Materiaalne põhivara 27,2 22,8 Varade kasutusõigus 5,2 6,0 Immateriaalne põhivara 9,2 9,8 Tuletisinstrumendid 356,5 879,5 Investeeringud tütarettevõtjatesse 781,6 889,2 Nõuded tütarettevõtjatele ja muud nõuded 168,8 183,8 Kokku põhivara 1 348,5 1 991,1 Käibevara Varud 24,6 41,4 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolutunnistused 206,5 429,3 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 1 004,9 791,8 Tuletisinstrumendid 83,9 349,8 Raha ja raha ekvivalendid 79,7 126,8 1 399,6 1 739,1 Müügiks hoitavad varad 106,8 - Kokku käibevara 1 506,4 1 739,1 Kokku varad 2 854,9 3 730,2 OMAKAPITAL Aktsiakapital 746,6 746,6 Ülekurss 259,8 259,8

Tabel jätkub järgmisel lehel

197

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Kohustuslik reservkapital 75,0 75,0 Riskimaandamise reserv 30,1 352,0 Jaotamata kasum 255,3 461,5 Kokku omakapital 1 366,8 1 894,9 KOHUSTISED Pikaajalised kohustised Võlakohustised 769,6 192,5 Pikaajalised ettemaksud - 1,8 Tuletisinstrumendid 63,3 544,9 Eraldised 0,4 0,4 Kokku pikaajalised kohustised 833,3 739,6 Lühiajalised kohustised Võlakohustised 415,0 581,5 Võlad hankijatele ja muud võlad 139,5 166,2 Tuletisinstrumendid 96,5 347,7 Eraldised 0,4 0,3 651,4 1 095,7 Müügiks hoitavate varadega otseselt seotud kohustised 3,4 - Kokku lühiajalised kohustised 654,8 1 095,7 Kokku kohustised 1 488,1 1 835,3 Kokku kohustised ja omakapital 2 854,9 3 730,2

198

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Rahavoogude aruanne 1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022

Rahavood äritegevusest

(-Kahjum)/kasum enne maksustamist -140,1 351,4 Korrigeerimised Materiaalse põhivara ja varade kasutusõiguse kulum 3,3 3,0 Immateriaalse põhivara amortisatsioon 1,3 1,1 Kasum materiaalse põhivara müügist -0,1 -1,3 Kasum tütarettevõtte osaluse müügist - -4,3 Eeldatav krediidikahjum laenult tütarettevõttele 0,9 1,0 Kahjum tütarettevõtte väärtuse langusest 107,6 - Tasumata/laekumata kasum tuletisinstrumentidelt -268,1 -79,9 Intressikulu võlakohustistelt 62,7 25,4 Intressitulu -63,8 -18,9 Dividenditulu -42,4 -46,7 Kahjum muudest mitterahalistest tehingutest 3,3 0,1 Korrigeeritud puhas(-kahjum)/kasum -335,4 230,9 Äritegevusega seotud käibevarade netomuutus Äritegevusega seotud nõuete muutus 4,3 -0,3 Varude muutus 16,8 -28,0 Muu äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 159,4 -300,0 Kokku äritegevusega seotud käibevarade netomuutus 180,5 -328,3 Äritegevusega seotud kohustiste netomuutus Eraldiste muutus 0,2 -0,1 Võlgnevus hankijatele muutus 5,0 -6,2 Muu äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 4,7 23,1 Kokku äritegevusega seotud kohustiste netomuutus 9,9 16,8 Makstud intressid ja laenukulud -47,3 -15,3 Saadud intressid 51,6 12,7

Tabel jätkub järgmisel lehel

199

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

1. JAANUAR - 31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Makstud tulumaks -13,5 -

Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade äritegevuse rahavood -154,2 -83,2 Lõpetatud tegevusvaldkonna äritegevuse rahavood 66,3 1,7 Kokku rahavood äritegevusest -87,9 -81,5 Rahavood investeerimisest Laekunud dividendid tütarettevõtetelt 42,4 46,7 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -9,6 -1,8 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist - 5,5 Antud laenud -0,1 - Laekunud tütarettevõtete müügist - 56,6 Tütarettevõtjatele antud arvelduskrediidi muutus -331,5 168,8

Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood investeerimisest -298,8 275,8 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood investeerimisest -2,9 -1,7 Kokku rahavood investeerimistegevusest -301,7 274,1 Rahavood finantseerimisest Saadud laenud 1 121,0 70,0 Lunastatud võlakirjad -500,0 - Tagasi makstud pangalaenud -208,9 -137,9 Tagasi makstud rendikohustised -0,7 -0,8 Makstud dividendid -68,9 -46,7

Kokku jätkuvate tegevusvaldkondade rahavood finantseerimisest 342,5 -115,4 Lõpetatud tegevusvaldkonna rahavood finantseerimisest - - Kokku rahavood finantseerimistegevusest 342,5 -115,4 Puhas rahavoog -47,1 77,2 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 126,8 49,6 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 79,7 126,8

Kokku raha ja raha ekvivalentide muutus -47,1 77,2

200

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

miljonites eurodes Aktsia- kapital Ülekurss

Kohustuslik reserv- kapital

Riski- maandamise

reserv

Jaotamata kasum Kokku

Omakapital seisuga 31. detsember 2021 746,6 259,8 75,0 113,5 129,8 1 324,6

Aruandeaasta kasum - - - - 378,5 378,5

Aruandeaasta muu koondkasum - - - 238,4 - 238,4

Aruandeaasta koondkasum kokku - - - 238,4 378,5 616,9

Makstud dividendid - - - - -46,7 -46,7

Kokku omanike poolt tehtud ning omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -46,7 -46,7

Omakapital seisuga 31. detsember 2022 746,6 259,8 75,0 351,9 461,6 1 894,9

Aruandeaasta kahjum - - - - -137,4 -137,4

Aruandeaasta muu koondkahjum - - - -321,8 - -321,8

Aruandeaasta koondkahjum kokku - - - -321,8 -137,4 -459,2

Makstud dividendid - - - - -68,9 -68,9

Kokku omanikele tehtud väljamaksed, mis on kajastatud otse omakapitalis - - - - -68,9 -68,9

Omakapital seisuga 31. detsember 2023 746,6 259,8 75,0 30,1 255,3 1 366,8

Omakapitali muutuste aruanne

201

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Korrigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, millest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid. Emaettevõtte omakapi- tal on kokku viidud korrigeeritud konsolideerimata omakapitali- ga allpool olevas tabelis.

31. DETSEMBER miljonites eurodes 2023 2022 Emaettevõte omakapital 1 366,8 1 894,9 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline maksumus -781,6 -889,2 Kontrolli ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus kapitaliosaluse meetodil 1 307,7 1 947,4 Korrigeeritud konsolideerimata omakapital (lisa 18) 1 892,9 2 953,1

202

AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Energia AS aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Energia AS ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2023 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2023; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

203

2

Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, jätkusuutlikkuse aruannet, kahjumi katmise ettepanek ja sõnastik (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Kontsernist ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

204

3

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast,

kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

4

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Toomas-Hendrik Parts Vandeaudiitor, litsents nr 623 Vandeaudiitor, litsents nr 689 24. aprill 2024 Tallinn, Eesti

205

206

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Kahjumi katmise ettepanek Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsem- ber 2023 oli 656 475 525,13 eurot, millest 2023. aasta puhas- kahjum moodustas 435 350 133,26 eurot. Juhatus teeb äriseadustiku § 332 alusel ettepaneku jaotada jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023 järgmiselt: 1. katta 2023 majandusaasta puhaskahjum eelmiste pe- rioodide jaotamata kasumi arvelt;

2. jätta eelmiste perioodide kasum jaotamata ja mitte maksta aktsionäridele dividende.

207

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Juhatuse liikmete allkirjad 2023. majandusaasta aruandele Eesti Energia juhatus on 2023. majandusaastal täitnud nõuete- kohaselt juhatuse liikmete kohustusi ning juhtinud Eesti Ener- gia kontserni seatud eesmärkide suunas. Juhatus on regu- laarselt andnud aru nõukogule, on lähtunud oma volitustest ja esitanud kõik vajaliku nõukogule otsustamiseks. Juhatus tead- vustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust majandusaasta aruande ettevalmistuse ning selles sisalduvate andmete eest

24. aprill 2024

Juhatuse esimees Andrus Durejko

Eesti Energia kontserni 31. detsembril 2023 lõppenud majan- dusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja kahjumi katmise ettepanekust. Aktsiaseltsi juhatus on koosta- nud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamise aas- taaruande ja kahjumi katmise ettepaneku.

Juhatuse liikmed Marlen Tamm Raido Ivalo Kelli Toss-Kaasik Kristjan Kuhi Andres Vainola

MARLEN TAMM

KRISTJAN KUHI

ANDRES VAINOLA

ANDRUS DUREJKO

RAINE PAJO

MARLEN TAMM

KRISTJAN KUHI

ANDRES VAINOLA

ANDRUS DUREJKO

RAINE PAJO

MARLEN TAMM

KRISTJAN KUHI

ANDRES VAINOLA

ANDRUS DUREJKO

RAINE PAJO

MARLEN TAMM

KRISTJAN KUHI

ANDRES VAINOLA

ANDRUS DUREJKO

RAINE PAJO

Kelli Toss-Kaasik 28.06.2023

208

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Sõnastik Clean Dark Spread (CDS) – Eesti Energia põlevkivi ja CO2 kulu vaba marginaal. Elektri börsihinnast (NP Eesti) on maha arvatud põlevkivi täiskulud ning CO2 kulud (arvestades CO2 detsembri futuuri hinda ning elektrienergia MWh tootmi- sel tekkivat CO2 kogust) Baasinvesteeringud – investeeringud, mis on vajalikud ole- masolevate tootmisvõimsuste hoidmiseks CO2 heitmekvoot –tulenevalt Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS) annab üks heitmekvoot omani- kule õiguse ühe tonni süsinikdioksiidi (CO2) emiteerimiseks. Kvootide hulk on piiratud, mistõttu kujuneb kvootidele rahaline väärtus EBITDA – ärikasum enne intresse, makse ja kulumit EBITDA marginaal – ärikasum enne kulumit (EBITDA) jagatud müügituluga FFO – ingl k Funds From Operations. Äritegevuse rahavoog, v.a käibekapitali muutused Finantsvõimendus – netovõlg jagatud netovõla ja omakapitali summaga Futuur – osapoolte vahel sõlmitud leping, mis kohustab kok- kulepitud alusvara (näiteks toorainet) ostma või müüma varem kokkulepitud hinnaga. Hooldus- ja remondikulud – olemasolevate tootmisvõimsuste säilitamiseks tehtud kulutused Keevkihttehnoloogia (CFB) – keevkihtpõletuse tehnoloogia (ingl k circulating fluidised bed), kus toimub suuremate (põle- mata) osakeste tagasitoide koldesse

Kontrollitavad tootmisvarad – tootmisvarad, mis töötavad energiaallikatel nagu põlevkivi, põlevkivigaas, puiduhake, tur- vas ja rehvihake Likviidsus – likviidsete varade maht. Raha ja ekvivalentide, lühiajaliste finantsinvesteeringute ja üle 3-kuulise tähtajaga deposiitide summa MWh – megavatt-tund. 1 MWh on ühe tunni jooksul konstant- sel 1 MW (megavatt) võimsusel töötava seadme poolt toode- tud (või tarbitud) energiaühik.1,000,000 MWh = 1,000 GWh = 1 TWh Maksujalajälg – näitaja, mis väljendab maksude maksmise kaudu loodud ettevõtte panust ühiskonda Muutuvkasum – kasum pärast müügituludest muutuvkulude lahutamist Netovõlg – võlakohustised (amortiseeritult) miinus raha ja raha ekvivalendid, rahaturu fondiosakud ja intressivõlakirjad NP süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi hind, mille arvuta- mise aluseks on kõik tehtud ostu ja müügi pakkumised, arves- tamata sealjuures ülekandevõimsuste piiranguid OHSAS, ISO 14001, HAZOP – rahvusvahelised standardid, mis käsitlevad riskide juhtimist töötervishoiu ja ohutuse, keskkon- najuhtimissüsteemi ja õnnetuste ennetamise valdkondades Põlevkivi ressursitasu – tasu, mis tuleb maksta riigile maard- las asuva ühe tonni põlevkivi kasutamise eest RAB – ingl k Regulated Asset Base ehk reguleeritud varade maht Põhivara tootlus (ROFA) – tegevuskasum (12 kuud jooksevalt) jagatud keskmise põhivaraga, välja arvatud pooleliolev vara (jaotatud konkreetsetele toodetele)

ROIC – ingl k Return On Invested Capital ehk ärikasum jagatud keskmise investeeritud kapitaliga SAIDI – ingl k System Average Interruption Duration Index ehk süsteemi katkestuskestuse indeks. Kliendikatkestuste kogu- kestus minutites jagatud teenindatud klientide arvuga SAIFI – ingl k System Average Interruption Frequency Index ehk süsteemi katkestussageduse indeks. Kliendikatkestuste koguarv jagatud teenindavate klientide arvuga. Tulevikutehingutega kaetud positsioon – tulevaste perioo- dide müüdava elektrienergia ja vedelkütuste ning ostetavate heitmekvootide kogus, mille ulatuses hind on eelnevalt fiksee- ritud. Tööstuspoliitika roheline raamat – Riigi ja tööandjate liitude koostatud dokument, mis toob välja tööstuse arengu kitsasko- had ning pakub välja lahendusi nende kõrvaldamiseks ja töös- tuse arengu parandamiseks. Veehoidlate tase – Veetase hüdroelektrijaamade reservuaari- des protsendina maksimaalsest võimalikust tasemest. Suurem osa Põhjamaade elektritoodangust põhineb hüdroenergial, mille toodang sõltub veehoidlate tasemest Võrgukaod – tarbijateni jõudev elektrienergia kogus on mõ- nevõrra väiksem elektrijaamadest võrku antud kogusest, kuna ülekandmisel muundub osa elektrienergiast elektriliinides ja trafodes soojuseks. Väiksemal määral põh- justavad kadu ka elektrivargused ja ebatäpne mõõtmine. Võr- guettevõte peab kaoenergia kompenseerima ning selleks on vaja osta igal tunnil vastav kogus elektrienergiat

209

Sisukord

Eesti Energia aastaaruanne 2023

Investori informatsioon Kontserni 2024. majandusaasta tulemused avalikustatakse järgnevalt: • I kvartali vahearuanne – 2. mai 2024 • II kvartali vahearuanne – 1. august 2024 • III kvartali vahearuanne – 31. oktoober 2024

Eesti Energia majandustulemused ning investorsuhete kontak- tid on leitavad kontserni veebilehel:

https://www.energia.ee/et/ettevottest/investorile

EESTI ENERGIA AKTSIASELTS

Registrikood 10421629

Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT

26. aprill 2024. a, algus kell 14:00

Suur-Ameerika 1, Tallinn

AINUAKTSIONÄR

Eesti Energia Aktsiaseltsi („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 746 645 750, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 19.04.2023 a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7 alusel esindab rahandusminister Mart Võrklaev.

Aktsiate/häälte arv: 746 645 750

KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD

Ainuaktsionäri esindaja: Mart Võrklaev, rahandusminister

Kutsutud:

Anne Mere, Seltsi nõukogu esimees

Andrus Durejko, Seltsi juhatuse esimees

Evelin Oras, rahandusministri nõunik

Kaur Kajak, Rahandusministeeriumi asekantsler

Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja

Kaupo Raag, Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht

KOOSOLEKU PÄEVAKORD

1. Eesti Energia AS-i 2023. majandusaasta aruande kinnitamine 2. Eesti Energia AS-i jaotamata kasumi jaotamine 3. Nõukogu esimehe ülevaade ühingu tegevustest ja nõukogu aruandest 4. Riigikontrolli auditi „Elektriga varustamise kindlus Eestis“ järeltegevused 5. Eesti Energia ettepanekud koostöö parendamiseks omanikuga

- Põlevkiviõli tootmise tulevik Eestis - Elektrienergia varustuskindluse tagamine

6. Muud teemad

Koosolekut juhatas Mart Võrklaev ja protokollis Kaupo Raag.

Päevakorrapunkt 1. Eesti Energia AS-i 2023. majandusaasta aruande kinnitamine

Andrus Durejko esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2023. a. majandusaasta kohta. Perioodil avaldasid tulemustele olulist mõju energiatootmise põhivarade allahindlused, mis tõid kaasa kontsernile 422 miljoni euro suuruse puhaskahjumi. Majandusaasta aruandele on audiitor väljastanud märkusteta arvamuse.

Otsus nr 1: Kinnitada Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruanne (Lisa 1).

Päevakorrapunkt 2. Eesti Energia AS-i jaotamata kasumi jaotamine

Seltsi juhatuse esimees andis ülevaate põhjustest, miks juhatus teeb ettepaneku kasumit mitte jaotada. Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023 oli 656 475 180,75 eurot, millest 2023. aasta emaettevõtja omaniku osa puhaskahjumist moodustas -435 331 054,86 eurot.

Otsus nr 2: Ainuaktsionär võttis vastu järgmised otsused:

- maksta Ainuaktsionärile dividendidena 72 000 000 (seitsekümmend kaks miljonit) eurot; - seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata

kasum summas 584 475 180,75 eurot jaotamata; - dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 30.11.2024.

Päevakorrapunkt 3. Nõukogu esimehe ülevaade ühingu tegevustest ja nõukogu aruandest

Anne Mere esitas nõukogu aruande 2023. a majandusaasta kohta. Uus juhatus on olnud ametis alates 2023. a aprillist ja on toonud kontserni värskeid ideid, esitanud väljakutseid senisele tegevusele ning edendanud innovaatilist mõtlemist. Olulisemad arengud juhtimises on olnud:

- Areneb uus kaasatusest ja vastutusest kantud juhtimiskultuur. - Usalduse ja koostöö loomine omanikuga. - Kontserni struktuuri arendamine, tütarettevõtete rollid ja nende väljavaated. - Proaktiivsus riskide tuvastamisel ja riskijuhtimisstrateegiate parandamine. - Strateegilise selguse suurendamine, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja kasumlikkus ning

parimal viisil täita omaniku ootuseid.

Nõukogu on juhatuse tegevustega rahul.

Otsus nr 3: Ainuaktsionär võttis nõukogu esimehe esitatud info teadmiseks. Ainuaktsionär hindab ühingu 2023. aasta omaniku ootuste täitmist kokkuvõttes rahuldavaks.

Päevakorrapunkt 4. Riigikontrolli auditi „Elektriga varustamise kindlus Eestis“ järeltegevused

Seltsi juhatuse esimees andis ülevaate kontsernis Riigikontrolli soovitustest ja ettepanekutest lähtuvalt kasutusele võetud meetmetest ja järeltegevustest.

Otsus nr 4: Ainuaktsionär võttis informatsiooni teadmiseks.

Päevakorrapunkt 5. Eesti Energia ettepanekud koostöö parendamiseks omanikuga

Seltsi juhatuse esimees andis ülevaate E280-2 õlitehase kompleksloa protsessist, sellega seotud riskidest Seltsi strateegiale ja investeeringutele ning võimsusreservi hoidmisega seotud kuludest.

Otsus nr 5: Ainuaktsionär võttis esitatud informatsiooni teadmiseks.

Päevakorrapunkt 6. Muud teemad

Seltsi juhatuse esimees tutvustas erinevaid jooksvaid küsimusi. Toimus arutelu.

Otsus nr 6: Ainuaktsionär võttis esitatud informatsiooni teadmiseks.

Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 15:10. Protokolli lisa: - Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruanne; Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt.

Koosoleku juhataja Protokollija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Mart Võrklaev Kaupo Raag