Vastuse edastamine

Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500

[email protected] • www.tootukassa.ee

Pr Signe Riisalo Teie 31.03.2024 nr 1.2-2/33-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 02.05.2024 nr 1-11/24/3906

Toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise

väljatöötamise kavatsuse kohta arvamuse avaldamine

Austatud sotsiaalkaitseminister

Täname Teid võimaluse eest anda arvamus seoses toimetulekutoetuse regulatsiooni

kaasajastamise väljatöötamise kavatsusega (edaspidi VTK).

Kuigi käesolev VTK keskendub eelkõige toimetulekutoetuse taotlemise protsessile ja

taotlejate võrdsele kohtlemisele, soovime juhtida tähelepanu toimetulekutoetuse määramise

ja maksmise tingimustele.

1. Sotsiaalhoolekande seaduse § 134 lg 4 reguleerib muuhulgas kohalike omavalitsuse

võimalust jätta toimetulekutoetus maksmata või vähendada toimetulekutoetuse summat

(nö aktiivsusnõuded), kus toetuse vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on

tugevalt seotud töötukassa poolt koostatava tegevuskavaga ning selles seatud

kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud nõudega, et

toimetulekutoetuse taotlejale koostatakse ja ta peaks täitma kokkulepitud tegevusi

juhtumiplaanis. Üldjuhul on korduvalt toimetulekutoetust saavatel inimestel probleeme

(sõltuvus, sotsiaalsed probleemid, eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses

motivatsiooni puudumine jne), mis vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd

otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid kasutama.

Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt, kuid

arvestades sihtgrupi vajaduste komplekssust, ei saa olla toimetulekutoetuse maksmise või

vähendamise aluseks ainult töötukassa poolt koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita.

Siinkohal on oluline KOV ja töötukassa koostöö, mille raames KOV annab kliendi kohta

töötukassale teavet ning tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased

probleemid jäävad KOV tasandil lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega

töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täita ning seetõttu kujunevad suurest

osast arvele tulnud toimetulekutoetuse saajatest pikaajalised töötud, keda töötukassa ei

suuda läbi tööturuteenuste aidata.

Antud probleemile viitab ka Riigikontrolli auditi (Toimetulekutoetuse kui riikliku

sotsiaalabi korraldus) punkt 42 ning 2022. aastal Praxise poolt läbi viidud uuring

(Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning

tööturuaktiivsusele (praxis.ee).

Ettepanek: Jätta edaspidi sotsiaalhoolekande seadusest (edaspidi SHS) välja § 134 lõige 4

punkti 3, mis ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse

määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja

või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on

Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava

täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst.

2. Juhime tähelepanu, et SHS § 134 lõige 4 punktis 2 on kasutusel mõiste „tööotsija“. 2024.

aastast, tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) jõustumisel, kasutame mõistet „muu

isik“, kes on TöMSi kohaselt inimene, kes ei tööta ega ole töötuna töötukassas arvel ja

pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Muu isiku puhul ei kaasne alati

kohustust käia kokkulepitud ajal nõustamisel või täita tegevuskava. Muu isik võib

kasutada töötukassa töövahendusteenust, karjäärinõustamist vm, ilma, et oleks koostatud

tegevuskava ja seatud kohustusi.

Ettepanek: Muuta SHS § 134 lõige 4 punkti 2 sõnastust ning jätta välja „tööotsija“ ja

kasutada edaspidi ainult mõistet „töötuna arvele võetud“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Paavel

juhatuse esimees

Sirlis Sõmer-Kull, [email protected]

Ulvi Mölder, [email protected]