Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse

Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“

Lisa 65

(muudetud sõnastuses)

E-saatekirja ja vastuse nõuded arsti poolt patsiendi suunamisel töötervishoiuarsti e- konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel (vastavalt Eesti Perearstide Seltsi ja

Töötervishoiuarstide Seltsi vahel sõlmitud kokkuleppele)

Enne e-konsultatsiooni tuleb patsiendilt küsida nõusolekut e-konsultatsiooni tegemiseks ning täpsustada asutus, kes e-konsultatsiooni annab. A. Patsient suunatakse e-saatekirjaga töötervishoiuarsti e-konsultatsioonile alljärgnevate juhtude või seisundite korral: 1. On kahtlus, et tervisehäire on seotud tööga, vajab võimaliku seose tuvastamist ja sellest

lähtuvat edasise käsitluse täpsustamist nii tervisehäire kui ka tööga seotud soovituste osas (sh tööle naasmise tingimused pärast rasket haigust, pikkade või korduvate lühikeste haiguslehtede puhul töö sobivuse või tingimuste üle otsustamiseks).

2. Töötaja töökorralduses muudatuste tegemiseks tervisehäire puhul, mis on tõenäoliselt tööst tingitud, ja/või tervisehäire puhul, mis ei ole tööst tingitud, aga mõjutab võimet täita kokkulepitud tööülesandeid (nt krooniline haigus, puue).

3. Töövõimetusleht töötingimuste ajutise kergendamise (põhjus 21) korral. Kui töövõimetuslehe väljastanud arst vajab konsultatsiooni töötingimuste ajutise kergendamise määramisel ning on ette näha, et patsient on vähemalt 60 päeva töövõimetuslehel ja hinnangu kohaselt veel vähemalt 30 päeva pärast töötingimuste kohandamist.

4. Kui tervisehäire on arvatavalt seotud tööga ja tegemist on kutsehaiguse kahtlusega. 5. Raseda töötamisega seotud küsimuste korral, sealhulgas töövõimetuslehe (põhjus 17)

tingimuste kirjeldamiseks. B. Patsient suunatakse e-saatekirjaga töötervishoiuarsti poolt teise arsti e- konsultatsioonile alljärgneval juhul: Töötervishoiu kontrolli käigus leitakse patsiendil tervisehäire, mis ei ole seotud tööga ega töötingimustega ja vajab teise eriarsti, sealhulgas perearsti edasist käsitlust (tulenevalt 40–65- aastase täiskasvanu tervise jälgimise ja haiguste ennetamise juhendist). C. Patsienti ei suunata e-saatekirjaga töötervishoiuarsti e-konsultatsioonile alljärgnevatel juhtudel: 1. Patsient vajab erakorralist ravi, sealhulgas tööõnnetused. 2. Patsient ei ole nõus kohandatud tingimustega töötamisega. 3. Patsiendi tervisehäire ei ole seotud tööga ega töötingimustega. 4. Korralduslike küsimuste lahendamiseks. D. Määruse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ nõuete kohaselt tuleb vormistatud saatekirjal ja saatekirja vastusel esitada alljärgnevad patsiendi seisundi kohta käivad kliinilised ja muud andmed:

1. Saatekirjal tuleb esitada alljärgnev info: 1.1. Patsiendi tööanamnees: 1.1.1. Praegune töökoht ja amet (tööandja ametlik nimi, töökoht/töökohad ja amet/ametid, kus

tervisehäire tekkis, tööstaaž). 1.1.2. Peamised tööülesanded (nt kuvaritöö, töö välitingimustes, öötöö, füüsiliselt raske töö, käsi

ja/või selga koormav töö, psühholoogiliselt koormav töö). 1.1.3. Kutsehaiguse kahtluse korral varasem tööanamnees, muu hulgas kas ja kuidas on

varasemad tööülesanded või töökeskkond võimendanud või põhjustanud tervisehäireid. 1.1.4. Vabaaja tegevused, mis võivad olla seotud tervisehäirega või seda võimendada. 1.2. Eelnev anamnees. 1.3. Diagnoosi või selle hüpoteesi kood RHK 10 klassifikatsiooni alusel. 1.4. Suunatava seisundiga seotud objektiveerivate uuringute ja analüüside tulemused. 1.5. Varem probleemi lahendamiseks saadud ravi ja muud meetmed (sh kasutatavad

abivahendid, füsioteraapia, logopeed, psühhoteraapia). 1.6. Peamised kaasuvad haigused. 1.7. Kasutatavad ravimid (kaasuvate haiguste raviks). 1.8. Objektiivne leid ja täpsustatud funktsioonihäired viimasel arsti külastusel. 1.9. Alkoholi ja uimastite kasutamine (eelkõige ohutuskriitiliste tööülesannete korral). 1.10. Vajaduse korral eelneva ja praeguse seisundi muutuse kirjeldus. 2. E-konsultatsiooni vastuse korral antava saatekirja vastusel tuleb 15 tööpäeva jooksul

esitada: 2.1. Töökeskkonna ja/või töökorralduse kohandamise kirjeldus ja töötamise piirangud. 2.2. Diagnoosi või selle hüpoteesi kood ja nimetus RHK 10 klassifikatsiooni alusel. 2.3. Tervisehäire seos tööga. 2.4. Töökorralduse soovitused töötajale ja tööandjale. 2.5. Vajaduse korral ravisoovitused ja patsiendi edasise jälgimise soovitus. 2.6. Muud spetsiifilised juhtumi käsitlemise soovitused (nt töötukassa meetmete kasutamine

vms).

3. E-konsultatsiooni korral ravi ülevõtmisega (e-konsultatsiooni vastuse liik vastavalt vastuvõtt seitsme päeva jooksul, 8-42 päeva jooksul, rohkem kui 42 päeva pärast) tuleb saatekirja vastusel esitada:

3.1. Eriarsti vastuvõtule tulemise kuupäev ja koht. 3.2. Vastuvõtule tulemiseks eelnevalt vajalik lisainfo.

Terviseministri määruse „Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri

määruste muutmine töövõimetuse ennetamise seaduse rakendamiseks“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogus võeti vastu ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine). Seaduse rakendamiseks on tarvis muuta määruseid. Samuti on tarvis muuta määruseid tulenevalt vanemapuhkuselt tulija töövõimetushüvitise määramise ja maksmise erisuste jõustumisega 1. juulil. Määruse eelnõu on ettevalmistatud eesmärgiga kehtestada andmete esitajad ja andmete koosseis, mida Tervisekassa andmekogus töötlema hakatakse seaduse jõustumisel. Haiguslehe alusel töötamise eristamiseks teistest haiguslehtedest, luuakse uus tööst vabastuse põhjus ja samal lehel hakkab sisalduma andmeväli, millel arst esitab tööandjale info töötaja töötingimuste kohandamise vajaduse kohta. Edaspidi hakatakse väljastama neile, kes haiguslehe alusel töötada soovivad, haiguslehte tööst vabastuse põhjusega nr 21. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ettevalmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg ([email protected]), Tervisekassa töövõimetushüvitiste teenusejuht Lea Kalda ([email protected]), klienditeeninduse osakonna peaspetsialist Tea Matson ([email protected]), õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Kristiina Aavik ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud vastu võetud, kuid jõustamata seadustega – SE 2941 ja SE 3772. Määrusega muudetakse nelja määrust: 1) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise

määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ RT I, 23.05.2023, 2;

2) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“;

3) tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ RT I, 23.05.2023, 13;

4) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ RT I, 03.10.2023, 10.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seaduseelnõude mõjuanalüüsides.

Eelnõu pole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

1 Ravikindlustuse seaduse täiendamise seadus Eelnõu - Riigikogu 2 Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse

ennetamine) Eelnõu - Riigikogu

Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrust nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja eesmärgiga seda lühendada. Punktiga 2 tunnistatakse § 1 lõige 2 kehtetuks, kuna seadus annab aluse, kellele ajutise töövõimetuse hüvitisi maksta ning määruses ei ole vajalik isikuid korrata. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks §-i 3 punkt 1, kuna Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ei esita Tervisekassale tõendit, vaid edastab X-tee kaudu ajutise töövõimetuse hüvitise kindlustusjuhtumi korral isikule töövõimetushüvitise arvutamiseks vajaliku andmekoosseisu. Punktiga 4 sõnastatakse ringi §-i 3 punkt 6, kuna Tervisekassale ei edastata enam tööõnnetuse või kutsehaigestumise raportit tervikuna, üksnes fakt nende olemasolust ja andmed (tööõnnetuse ja kutsehaigestumise toimumise kuupäev ja raporti number). Tervisekassa kasutab andmeid, et tuvastada isiku õigus saada tööõnnetuse ja kutsehaigestumise põhjusel haigestumise 2. päevast, hüvitise määraga 100% makstavat hüvitis. Punktiga 5 muudetakse §-i 5 pealkiri, kuna EMTA ei esita Tervisekassale tõendit, vaid andmeid. Seega ei ole korrektne, et EMTA esitab tõendi. Punktiga 6 sõnastatakse §-i 71 punkt 1 ümber. Varasemalt registreeriti notarid ja kohtutäiturid EMTA maksukohustuslaste registris, kuid alates 01.10.2018 peab kohtutäiturite nimekirja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja Notarite Koda. Vandetõlkide regulatsioon on sellest punktist välja jäetud, kuna vandetõlgid töötavad kas töölepingu alusel või on juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende andmeid saadakse maksukohustuslaste registrist. Punktiga 7 sõnastatakse §-i 71 punkt 5 ümber. Kui inimene läheb haiguslehe alusel tööle, siis peab Tervisekassa talle makstava hüvitise arvutamiseks teadma fakti, kas ta läks tööle. Samuti raseda puhul on oluline teada, kas rase läks kergemate tingimuste alusel tööle või mitte. Kui tööle minnakse, siis on haigushüvitise arvutamiseks vaja teada, mis perioodiks ja mis oli sel ajal makstav töötasu. Tööandja peab märkima töövõimetuslehe kinnitamisel (ja tõendile ka), kas töötaja on üle viidud kohandatud tingimustele (JAH / EI) ning lisainfo: töötamine osalise koormusega, töötamine kergemates tööülesannetes, töövabastus kogu töövõimetuslehe perioodil, töötaja asus tööle endistel töötingimustel endise töötasuga. Punktiga 8 jäetakse välja eksitav viide sättele, mida ei ole rakendada vaja. Punktiga 9 jäetakse §-st 11 välja viide kehtetule määrusele. Sättes olevad viited pärimisseaduse paragrahvidele on korrektsed, kuid määruse nimi on vananenud. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks ebavajalik ja vananenud lõige. Punktiga 11 muudetakse §-i 15 lõiget 2, et see sisaldaks nii elektroonilist kui paberil võimalust tööandjale töövõimetuslehele andmeid esitada. Eelkõige teeb tööandja kanded elektrooniliselt X- tee abil eesti.ee kaudu või turvalise, krüpteeritud X-tee andmevahetuskanali kaudu, kui kasutab Tervisekassaga andmevahetuseks liidestatud personalitarkvara.. Kuid tuleb ette näha siiski võimalus andmete esitamiseks paberil, näiteks kriisi ajal. Andmete esitamiseks on aega seitse kalendripäeva mõlemal viisil. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrust nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“. Selle määruse lisa nr 65 kehtestatakse käesoleva määrusega uuesti. Lisasse lisandub töötervishoiuarstidega konsulteerimise võimalus seoses haiguslehe põhjusega nr 21 väljakirjutamisega. Selleks, et inimene saaks haiguslehe alusel töötada, peab uus haigusleht sisaldama infot tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavalt kohandamiseks. Raviarst saab sobivate töötingimuste määramisel konsulteerida

3

töötervishoiuarstiga. Töötervishoiuarsti erialase pädevuse hulka kuuluvad töökeskkonna ohutegurite tundmine ja nende tervisemõjudega arvestamine. Töötervishoiuarstiga konsulteerimine on seega raviarstile hea viis haiguslehele vajaliku teabe saamiseks. Paragrahviga 3 muudetakse tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrust nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“. Punktiga 1 muudetakse § 7 lõike 5 punkti 2 sõnastust. Kehtivas määruses on kasutusel termin „tööõnnetuse toimumise raporti number“, kuid õige on „tööõnnetuse raporti number“. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõike 5 punkt 4, kuna arsti poolt määratud eeldatava sünnitamiskuupäeva andmeid Tervisekassa enam ei vaja. Need olid vajalikud, kui Tervisekassa maksis rasedus- ja sünnitushüvitist. See aga on asendunud emapuhkuse ja ema vanemahüvitisega, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet. Samuti ei ole sünnitamiskuupäeva vaja Tervisekassal teada raseda kergemale tööle üleviimisel, sest Tervisekassa lähtub hüvitise arvutamisel muudest andmetest (haiguslehest, tööandja esitatud andmetest, EMTA andmetest), mitte sünnitamise kuupäevast. Punktis 3 sõnastatakse § 7 lõike 5 punkt 12 ringi. Andmekogusse kantakse töövõimetuslehe lõpetamise märge, eraldi lõpetamise otsuse põhjust ei ole enam kasutada vaja (varasemalt olid põhjuste valikuteks näiteks: "väljastatud järgleht", "asuda tööle xx kuupäevast" jne). Töövõimetuslehe lõpetamise märge on piisav ja tehniliselt vajalik, et arst saaks väljastada järgtöövõimetuslehe ja tööandja saaks lõpetatud töövõimetuslehe kinnitada ning leht suunataks hüvitamisele. Punktiga 4 täiendatakse §-i 7 lõiget 5 uue punktiga 141. Tervisekassa on loonud tehnilise lahenduse, et tervishoiutöötaja saaks edaspidi avatud staatuses (st töövõimetusleht, mis ei ole arsti poolt lõpetatud ja tööandjale kinnitamiseks veel suunatud) töövõimetuslehti kehtetuks tunnistada. Kehtetuks tunnistamisel peab tervishoiutöötaja märkima kehtetuks tunnistamise põhjuse järgnevalt: Isik loobus töövõimetuslehest; Valele isikule koostatud töövõimetusleht; Vale töövõimetuslehe liik; Esmase töövõimetuslehe muutmine järgleheks; Isiku töötingimusi ei kergendatud. Kehtetuks tunnistamise põhjused salvestatakse Tervisekassa andmekogusse. Punktidega 5 ja 7 täiendatakse andmekogu põhimäärust rakendamaks SE 2943 muudatusi. 1. juulil 2024. a jõustuva seadusega luuakse Tervisekassale alus maksta lapsevanemale või muule vanemahüvitist saama õigustatud isikule (näiteks lapsendajale) esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust soodsamalt haigus- ja hooldushüvitist. Hüvitise arvutamisel lähtutakse kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest (jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise päeva määr), võttes seejuures aluseks inimese jaoks soodsama variandi. Muudatuse soovitav mõju on anda väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldada neil paremini ühitada töö- ja pereelu. Selleks, et Tervisekassa saaks soodsamalt maksta hüvitist, on tarvis, et Tervisekassa need andmed Sotsiaalkindlustusametist saaks. Seega muutub sotsiaalkaitse infosüsteem Tervisekassa andmekogule andmeandjaks. Sotsiaalkindlustusamet edastab Tervisekassale perehüvitiste seaduse (PHS) § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud isiku jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise päeva määra (vanemahüvitise kalendripäeva tulu). PHS 33 lõikest 1 lähtudes on lisaks Eestis last kasvatavatele vanematele teatud tingimustel õigus vanemahüvitist saada ka vanema abikaasal, registreeritud elukaaslasel, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal (vanemahüvitist saama õigustatud isikud). Punktiga 6 täiendatakse § 7 lõiget 5 uue punktiga 201. Pikaajalise töövõimetuse ennetamise raames tekib töötajal võimalus 61st haiguslehe päevast alates kohandatud tingimustel tööle

3 Eelnõu - Riigikogu

4

naasta. Selleks väljastab arst inimesele uue tööst vabastuse põhjusega (21. töötingimuste ajutine kergendamine) töövõimetuslehe. Inimese terviseseisundile vastavate töötingimuste märkimiseks loob Tervisekassa töövõimetuslehele uue vabateksti andmevälja. Andmevälja info on vajalik tööandjale töötingimuste kohandamiseks. Andmeväljale kirjeldab raviarst inimese terviseseisundist lähtuvad töötamise piirangud ja nõudmised töökeskkonna kohandamiseks. Info on vajalik tööandjatele, et kohandada töötaja töötingimused terviseseisundile vastavaks ja Töötukassale, et pakkuda inimesele või tema tööandjale haiguslehe ajal töötamise jätkamise toetamiseks vajalikke tööturuteenuseid. Info salvestatakse Tervisekassa andmekogusse ja on kättesaadav e-teenuste kaudu inimesele ja tema tööandjale. Kergema töö tingimuste täitmise võimaluseks luuakse sama andmeväli ka raseda kergemale tööle suunamise töövõimetuslehele (tööst vabastamise põhjus 17. rasedale terviseseisundile vastava töö andmine). Andmeväli asendab seni kasutusel olnud ämmaemanda väljastatud pabertõendi ja võimaldab andmete töövõimetuslehe andmekoosseisu ühildamist ning rasedale vajalike töötingimuste kohanduse info teha tööandjale kättesaadavaks X-tee kaudu. Punktiga 8 täiendatakse §-i 8 uue lõikega 91. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ja Notarite Koda edastavad EMTA-le X-tee kaudu andmeid notarite ja kohtutäiturite ametisse asumise, tegevuse peatumise või ametist lahkumise kohta. Nimetatud infot on Tervisekassal vaja kindlustuskaitse algamise, peatumise või lõppemise kande tegemiseks. Andmete saamiseks ei sobi EMTA kasutuses olev X-tee teenus, kuna teenus ei võimalda pärida kõikide kohtutäiturite ja pankrotihaldurite liikmete kohta kompaktselt vaid muudatusi. Ravikindlustuse tagamiseks ja korrektsete andmete olemasoluks on vajalik, et kojad ise esitavad andmeid. Arvestades arenduskulu ja minimaalset andmevahetuse vajadust (paar muudatust aastas), ei ole kodadel Tervisekassaga X-tee ühenduse loomine mõistlik ja sobib paremini, kui andmed esitatakse digidokumendiga. Seega edastavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ja Notarite Koda andmeid Tervisekassale krüpteeritult ja digitaalselt allkirjastatud dokumendiga e-posti teel. Paragrahviga 4 muudetakse tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrust nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Oluline on pealkirjas välja tuua, et määrus sisaldab töövõimetuslehele kantavate andmete edastamist, so andmekoosseisu ja viisi. Andmed edastatakse Tervisekassale, kelle andmekogus töövõimetuslehed asuvad. Muudatus on tingitud ka volitusnormi täpsustamisest seaduse tasandil. Punktiga 2 muudetakse § 2 lõike 1 punkti 7 sõnastust, lisades nimekirja tööst vabastuse uue põhjuse – 21. töötingimuste ajutine kergendamine. Uut tööst vabastuse põhjust on vajalik, kuna RaKS-i tekib uus kindlustusliik ja inimesed saavad võimalusel haiguslehe alusel töötada. Rasedatele, kes soovivad terviseseisundile vastavat tööd teha, jääb kehtima tööst vabastamise põhjus 17. rasedale terviseseisundile vastava töö andmine. Punktiga 3 täiendatakse töövõimetuslehe andmekoosseisu uue punktiga 81. Tööst vabastuse põhjusega – 21. töötingimuste ajutine kergendamine haigusleht hakkab sisaldama vabatekstivälja, millel arst esitab tööandjale info töötaja töötingimuste kohandamise vajaduse kohta. Seda juhul, kui raviarsti hinnangul isiku tervis võimaldab haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötada. Vabatekstiväljale ei kanta isiku diagnoosi ega muid eriliigilisi andmeid. Tegemist on selgitava tekstiga, millistest tingimustes isik tohib või ei tohi haiguslehe alusel töötada. Punktiga 4 antakse õele töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise õigusele lisaks töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamise ja muutmise õigus. Seoses Tervisekassa töövõimetuslehe tühistamise ja muutmise teenuse loomisega tervishoiutöötajatele, on asjakohane anda ka õele muutmise ja kehtetuks tunnistamise õigused. Punktiga 5 sõnastatakse § 5 lõige 1 ümber jättes välja tarbetud viited RaKS-i sättele, mis nimetab kindlustusjuhtumid. Lõike eesmärk on sätestada, et töövõimetusleht avatakse kas pärast patsiendi

5

läbivaatust või teenuse osutamist sidevahendi teel. See, millised on kindlustusjuhtumid, on reguleeritud RaKS-is. Punktiga 6 muudetakse § 5 lõike 5 sõnastust. Praktikas on segadust tekitanud kehtiva lause lõpp. Kui inimene töötab summeeritud tööajaga ehk vahetustega tööl ja haigestub nädalavahetusel või riigipühal, siis on ta kohustatud pöörduma esimesel järgneval tööpäeval tervishoiutöötaja poole. Seejärel avatakse talle töövõimetusleht vajadusel tagantjärgi. Inimene, kes haigestub nädalavahetusel või riigipühal ei pea sel samal päeval pöörduma erakorralise meditsiini keskusesse või helistama perearsti nõuandeliinile. Tema haigestumist ei pea fikseerima haigestumise päeval tervise infosüsteemis. Punktiga 7 muudetakse § 8 lõike 3 sõnastust lisades lisaks töövõimetuslehe lõpetamise õigusele, ka õiguse kehtetuks tunnistada ja muuta teise tervishoiutöötaja ja ka teise raviasutuse tervishoiutöötaja poolt avatud töövõimetuslehte. Praktikas on ilmnenud vajadus teise raviasutuse töötajal avatud töövõimetuslehte muuta või kehtetuks tunnistada tulenevalt näiteks olukorrast, kus perearst lõpetab tegevuse ja loobub oma nimistust või kui inimene pöördub tervishoiuteenuse osutamiseks teise raviarsti poole. Toimingu õiguse eest vastutab alati toimingu tegija. Punktiga 8 muudetakse § 10 sõnastust. Paragrahv 10 sisaldab endas kõiki tööandja tegevusi seoses töövõimetuslehega. Tööandja kinnitab tervishoiutöötaja lõpetatud töövõimetuslehe. Lõikes 3 on kirjas, millised andmed tööandja ise eesti.ee või X-tee kaudu Tervisekassa andmekogusse esitab. Punkt 7 on uus võrreldes kehtivaga. Tervisekassal on oluline teada andmete esitamise eest vastutava isiku kontaktandmeid. Näiteks kui tööandja juures töötab personalispetsialist, kes andmeid sisestab, siis võimaldab info Tervisekassal küsimuste korral kohe õige inimesega ühendust võtta. Lõikes 2 on oluline rõhutada, milliseid töövõimetuslehe andmeid tööandja ei näe. Punktiga 9 Muudetakse § 12 lõike 3 sõnastust asendades sõna „lõpetatud“ sõnaga „avatud“. Tervishoiutöötaja saab Tervisekassa töövõimetuslehe tühistamise teenuse abil kehtetuks tunnistada vaid avatud staatuses töövõimetuslehe, mis ei ole tööandjale kinnitamiseks edastatud. Paragrahviga 5 sätestatakse määruse jõustumise aeg, 15. mai 2024. a või 1. juuli 2024. a, mil jõustuvad seaduse muudatused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega. 4. Määruse mõjud Määruste muutmised on tingitud SE 294 ja SE 3774 vastuvõtmisest. Mõjud, sh andmekaitsealane mõjuhinnang on analüüsitud nimetatud seaduseelnõude mõjuanalüüsides. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatusega kaasnevad süsteemide arenduskulud peamiselt Tervisekassale ja raviasutustele. Lisaks on vajalikud väiksemahulised arendused TEHIK-u ja Eesti Töötukassa infosüsteemis. TEHIK-u prognoositav arenduste kulu 30 000 eurot kaetakse ESF-i vahenditest. Eesti Töötukassa prognoositav arenduskulu 36 000 eurot kaetakse Eesti Töötukassa arenduskulude vahenditest. Tervisekassa arenduskulud on hinnanguliselt 481 000 eurot, mis kaetakse ESF-i vahenditest. 6. Määruse jõustumine

4 Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse

ennetamine) Eelnõu - Riigikogu

Määrus jõustub 15. mail 2024. a või 1. juulil 2024. a., mil jõustuvad seaduse muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kohale, Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Patsientide Liidule ja Andmekaitseinspektsioonile. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi ja laekusid vähesed mitteametlikud märkused ning Notarite Kojast ametlik ettepanek andmevahetuse kohta, mille valikuid oleme neile selgitanud ja vastavalt seletuskirja täiendanud.

MINISTRI MÄÄRUS

30.04.2024 nr 19

Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine töövõimetuse ennetamise rakendamiseks

Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 32, § 52 lõike 4, § 53 lõike 7 ja Tervisekassa seaduse § 465 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruses nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramine ja maksmine“; 2) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) andmed tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti kohta;“; 5) paragrahvi 5 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Maksu- ja Tolliametist saadav andmekoosseis“; 6) paragrahvi 71 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) tööandjana sotsiaalmaksu maksva äriühingu äriregistri kood ja nimi või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse registrikood ja nimi või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku registrikood ja nimi või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja äriregistri kood ning notari ja kohtutäituri ees- ja perekonnanimi ja isikukood;“; 7) paragrahvi 71 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

2

„5) fakt, kas kindlustatud isikule anti terviseseisundile vastav töö või viidi ta kergemale tööle üle, selle periood ja perioodil makstav töötasu;“; 8) paragrahvi 71 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „või § 6 lõikes 4“; 9) paragrahvi 11 tekstist jäetakse välja tekstiosa „„Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord““; 10) paragrahvi 14 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja, füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu maksu maksja teeb töövõimetuslehele oma kanded elektrooniliselt või paberil seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.“. § 2. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ lisa nr 65 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 3. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tööõnnetuse raporti number ja tööõnnetuse toimumise kuupäev;“; 2) paragrahvi 7 lõige 5 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) märge töövõimetuslehe lõpetamisest;“; 4) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamise põhjus;“; 5) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse punktidega 171 ja 172 järgmises sõnastuses: „171) perehüvitiste seaduse § 33 tähenduses vanemahüvitist saama õigustatud isiku jagatava vanemahüvitise või lapsendaja vanemahüvitise päeva määr; 172) lapse sünnikuupäev;“; 6) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse punktiga 201 järgmises sõnastuses: „201) info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks;“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:

3

„(82) Sotsiaalkaitse infosüsteem edastab andmekogule § 7 lõike 5 punktis 171 ja 172 nimetatud andmed.“; 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda edastavad andmekogule § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed.“. § 4. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine ja olmevigastus; 2. kutsehaigus; 4. liiklusvigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin; 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamine; 17. rasedale terviseseisundile vastava töö andmine; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal; 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus; 21. töötingimuste ajutine kergendamine);“; 3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks;“; 4) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õel on töövõimetuslehe avamise, muutmise, lõpetamise ja kehtetuks tunnistamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral.“; 5) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövõimetusleht avatakse pärast kindlustatu, hooldatava või põetatava läbivaatust või neile teenuse osutamist sidevahendi teel.“; 6) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tagasiulatuvalt võib töövõimetuslehe avada, kui kindlustatud isik haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja isik teavitab sellest tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval.“; 7) paragrahv 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tervishoiutöötajal on õigus muuta, lõpetada ja kehtetuks tunnistada teise tervishoiutöötaja poolt välja kirjutatud töövõimetuslehte. Toimingu õigsuse eest vastutab toimingu tegija.“; 8) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

4

„§ 10. Tööandja tegevused töövõimetuslehega (1) Tööandja kinnitab tervishoiutöötaja lõpetatud töövõimetuslehe. (2) Tööandja ei näe töövõimetuslehele kantud andmetest järgmiseid: 1) diagnoosikoodi rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni järgi; 2) töövõimetuslehe avanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanime. (3) Tööandja edastab Tervisekassale elektroonselt järgmised andmed: 1) äriregistri kood või füüsilisest isikust tööandja isikukood; 2) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval; 3) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev; 4) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes; 5) periood, millal kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt, alguse ja lõpu kuupäevad; 6) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2; 7) andmete esitamise eest vastutava isiku kontaktandmed.“; 9) paragrahvi 12 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „lõpetatud“ sõnaga „avatud“. § 5. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 15. mail 2024. aastal. (2) Käesoleva määruse § 3 punktid 5 ja 7 jõustuvad 1. juulil 2024. aastal. Lisa 65 (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler