Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Kaidi Trumsi

AS Saku Metall

[email protected]

Teie 30.04.2024 nr Meie 02.05.2024 nr 2.2-9/24/1238-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitusi seoses isikuandmete

töötlemisega. Nimelt soovite teha nii uutele kui olemasolevatele töötajatele taustakontrolli, mis

sisaldaks muuhulgas väljavõtet karistusregistrist. Inspektsioon peab vajalikuks jagada antud

teemal üldiseid selgitusi, millest siis saate loodetavasti vastused oma küsimustele.

Selgitan, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus – kas isiku

nõusolek (tingimusel, et tal on tõesti võimalik vabalt otsustada, kas nõustuda või mitte) või muu

seadusest tulenev alus (vt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikleid 5 ja 6). Teie olete

kohustatud leidma õigusliku aluse andmete töötlemiseks, sealhulgas ka nn taustakontrolli

tegemiseks. Olgu siinkohal etteruttavalt öeldud, et töösuhetes on tööandja jõupositsioonil

töötajaga võrreldes ning kui taustakontroll seatakse töölepingu sõlmimise tingimuseks, ei pruugi

selline nõusolek olla antud vabatahtlikult. Seega tuleks analüüsida, kas sobib mõni muu IKÜM

art 6 nimetatud õiguslik alus.

Juhime Teie tähelepanu ka töölepinguseaduse §-le 11, mille alusel võib näiteks lepingueelsetel

läbirääkimistel nõuda ainult neid andmeid, mille suhtes tööandjal on õigustatud huvi. Tööandja

õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad

ebaproportsionaalselt kandideerija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.

Õigustatud huvi tuleb hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest, võttes arvesse täidetava

ametikoha nõudeid. Selliseid olukordi, kus tööle värbamine eeldab puhast tausta ja

taustauuringut tuleb ilmtingimata teha, tuleb ette nii avalikus kui erasektoris. Kuid juhul, kui

ametikoht eeldab eelneva taustakontrolli läbiviimist ning vastav õiguslik alus ei tule seadusest,

on vajalik koostada õigustatud huvi analüüs ning kaaluda, kas tööandja vajadus ja huvi

taustakontrolli teha kaalub ikka ülesse kandidaadi õiguse privaatsusele. Vaidluse korral on

õigustatud huvi tõendamise kohustus tööandjal.

Juhul, kui nn taustakontrolli tegemise aluseks on mõni eriseadus, ei tohiks tekkida küsimust osas,

kas taustakontrolli võib teha. Juhul, kui seadus seda aga ette ei kirjuta, nt on mingid ametikohad,

kelle suhtes selline kontroll ei ole kohustuslik, tuleb hinnata, kas esineb mõni muu õiguslik alus.

Teil kui andmetöötlejal tuleb hinnata, kas tegemist on selliste töökohtadega, millel töötamise

eelduseks on taustakontroll tulenevalt valdkonda reguleerivast eriseadusest või selleks on mingi

muu vajadus ja Te peate leidma, kas Teile kohaldub mõni IKÜM-is nimetatud muu õiguslik alus

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET

2 (3)

See tähendab, et tööandjal (andmetöötlejal) tuleb selgeks teha, kas ja millisele alusele

tuginedes võib sellise taustakontrolli isiku suhtes läbi viia. Peamised alused on, nagu

mainitud, seadus ning lisaks ka õigustatud huvi. Kui õiguslikku alust ei ole, siis andmeid

töödelda ei tohi.

Täpsustame, et kui andmetöötlejal on huvi mingite isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda see

automaatselt ka seda, et ta saab isikuandmete töötlemisel automaatselt tugineda õigustatud huvi

alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb

analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele saab tugineda, sõltubki andmetöötleja ja

andmesubjekti huvide tasakaalustamise tulemusest.

Õigustatud huvi korral on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul kui andmesubjekti

huvid või põhiõigused ja –vabadused ei ole tähtsamad, võttes arvesse andmesubjekti mõistlikke

ootusi, mis põhinevad tema suhtel andmetöötlejaga. Igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu

hoolikalt hinnata, sealhulgas seda, kas andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis

mõistlikkuse piires eeldada, et isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda. Andmesubjekti

huvid ja põhiõigused võivad olla andmetöötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui

isikuandmeid töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist

töötlemist.

Tähele tuleb panna seda, et IKÜM art 6 lg 1 p-s f sätestatud õigustatud huvi alusel on

andmetöötlus seaduslik vaid siis, kui korrektselt on läbi viidud poolte huvide põhjalik kaalumine

(analüüs), millest nähtub selgelt järeldus andmete töötlemise õigustatuse kohta ehk läbi on

viidud ja kirjalikult dokumenteeritud õigustatud huvi analüüs. IKÜM art 6 lg 1 p-s f on ette

nähtud kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks

lubatud:

1) andmetöötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

õigustatud huvi;

2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

3) andmetöötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava

andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused.

Seega tuleb alustada põhjalikust huvide hindamise ja kaalumise analüüsist, kust peab selguma,

mismoodi Teie huvid kaaluvad üles isiku õiguse privaatsusele ning kui see leiab tõestust, siis

kuidas andmetöötleja saab kontrollida isikut nii, et see riivaks võimalikult vähe isiku

privaatsust.

Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on Andmekaitse Inspektsioon selgitanud eraldi

juhendis, mis on leitav siit.

Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma ettevõtte andmekaitsetingimustes või olema

andmesubjektidele muul viisil kättesaadav.

Näiteks töötaja või tööle kandideerija osas on majandusliku tausta kontroll taustauuringuna

IKÜM art 6 lg 1 p f alusel lubatud, kuid seda ainult teatud ametikohtade puhul, mis puutuvad

finantsidega kokku. Lisaks on selliste päringute tegemine lubatud ainult siis, kui tööandja on

viinud läbi õigustatud huvi analüüsi ja selle tulemusel leidnud, et taustakontroll vastavate

ametikohtade puhul on tõepoolest vajalik. Selleks, et taustakontroll riivaks võimalikult vähe

isiku privaatsust, tuleks taustakontrolli tegemise võimalusest teavitada andmesubjekti (nii tööle

kandideerijat kui olemasolevat töötajat) enne vastava päringu tegemist, sh tutvustada talle

vajadusel ka tööandja poolt läbi viidud õigustatud huvi analüüsi. Sellisel juhul oleks

kandideerijal võimalik otsustada, kas ta kandideerib antud ametikohale või juhul, kui ta oma

isikuandmeid avaldada ei soovi, siis loobub edasisest kandideerimisest. Juhul, kui tööandja

säilitab päringu tulemusel saadud isikuandmeid, peab ta olema valmis töötajale/kandideerijale

3 (3)

viimaste nõudmisel väljastama isikuandmete koopia (IKÜM art 15 lg 3). Loomulikult peab ka

andmete säilitamiseks esinema õiguslik alus (IKÜM art 5 ja 6).

Seoses karistusandmetega selgitame, et karistusregistrisse kantakse andmed karistatud isiku ja

tema karistuse kohta. Nimetatud andmetega tutvumine on reguleeritud karistusregistri seaduses.

Karistusregister on avalik ning karistusandmed on kõigile päringu kaudu avalikud nii kaua kui

seadus ette näeb (üksnes kehtivad karistusandmed olenevalt karistusest). Selgitan, et isikul, kelle

kohta sooviksite päringut teha, on võimalik kontrollida, kes on tema kohta päringuid

karistusregistrisse teinud. Kõigi päringute kohta jääb karistusregistri päringute päevikusse märge

ning igaüks võib teha järelpärimiste päringu, et saada teada, kes on tema andmete vastu huvi

tundnud.2 Lisainformatsiooni ja vastuseid enamlevinud küsimustele karistusregistri kohta leiab

siit. Veelkord, iga päringu tegemiseks peab olema õiguslik alus (see tähendab, et igaks juhuks

tehtud päringutel puudub õiguslik alus).

Kokkuvõttes sõltub taustakontrolli, sealhulgas karistusregistrist väljavõtte, tegemise lubatavus

õiguslikust alusest. Kui see tuleneb seadusest, on see lubatud, kui aga selleks kasutatakse

õigustatud huvi põhjendust, siis tohib seda teha teatud tingimustel, sh peate põhjendama, miks on

see just antud ametikohal konkreetselt vajalik. Andmetöötleja ehk taustakontrolli teha sooviv

ettevõte peab ise leidma ning põhjendama, millist õiguslikku alust ning miks kasutatakse

(sealhulgas korduvaks) taustakontrolli tegemiseks.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

2 Lisainfo: https://www.rik.ee/et/karistusregister/korduvad-kusimused.