Dokumendiregister | Viru Ringkonnaprokuratuur |
Viit | VRP-15/24/1131 |
Registreeritud | 02.05.2024 |
Sünkroonitud | 03.05.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | VRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | VRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | VRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Ragnar Plistkin (Viru Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 02.05.2024, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 24233050161
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx
Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna menetluses on kõnesolev kriminaalasi, mille raames
on leidnud tuvastamist, et X.X. 16.02.2024 kella 07.40 paiku Narvas asuvas korteris haaras oma
tütrel X.X. mõlemast õlavarrest kinni ning raputas teda. Samuti X.X. lõi X.X. käega näkku.
Tunnistaja X.X. avaldas ülekuulamisel, et eelnevalt kirjeldatud käitumine oli vastuseks X.X.
solvangutele ja ebaadekvaatsele käitumisele X.X. aadressil. Isiku läbivaatuse käigus sedastati
hematoomid X.X. mõlemal käel. Kuivõrd X.X. on X.X. tütar, siis on alust kahtlustada X.X. KarS
§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises, kui
see on toime pandud lähisuhtes.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur.
Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et X.X. süü ei ole suur. Kriminaaltoimikus puuduvad
andmed selle kohta, et kehalise väärkohtlemisega kaasnes tervisekahjustus, mis oleks avaldanud
kannatanule pikemaajalist negatiivset mõju. Seega kriminaalmenetluse tuvastatud asjaolud ei ole
antud juhul ületamatuks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
2
tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-
hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist
välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)
kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid
asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kahtlustataval puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused.
Puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime
kuritegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et konflikt sai alguse sellest, et 16.02.2024 varahommikul
kannatanu poeg X helistas X.X. ning kutsus ta enda juurde. Koos oma emaga elav X. nuttis ning
oli endast väljas. Kui X.X. jõudis oma tütre korterise, siis esikus võttis teda vastu joobeseisundis
X.X.. Viimane hakkas X.X. solvama ning käitus ebaadekvaatselt. Vastuseks sellisele käitumisele
ning ühtlasi tundes muret oma lapselapse pärast, ei suutnud X.X. selline käitumisele teisiti
reageerida, kui kahtlustuses toodud viisil. X.X. on senise kriminaalmenetluse käigus mõistnud, et
kahtlustuse aluseks olev käitumine oli lubamatu ning edaspidi on võimalik lahendada
perekondlikke konflikte rahumeelsel teel isegi olukorras, kus kannatanu on ise provotseeriv ning
oma käitumisega ohustab oma lapse heaolu. Seetõttu on prokurör seisukohal, et riigi reageering
kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu jääb sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda
kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Seega prokurör on
seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude
vahenditega kui avaliku karistamisega.
Kannatanu X.X. on esitanud hagiavalduse summas 500 eurot, nõudes mittevaralise kahju
hüvitamist nimetatud summas. Kannatanu on põhjendanud kahju hüvitamise vajadust sellega, et
ta tundis pikema aja jooksul valu. Lisaks oli tal nähtav paistetus näo piirkonnas, mis piiras tema
võimalusi kodust väljuda ja teistega suhelda. Kuivõrd kehaline väärkohtlemine oli hõlmatud
üksnes sooviga kutsuda oma tütar korrale ning lõpetada viimase skandaalitsemine, kuid mitte
sooviga põhjustada kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ning kehaline väärkohtlemine
seisnes kätest haaramises ning ühe kõrvakiilu andmises, siis leiab prokurör, et kohane kohustus
kriminaalmenetluse lõpetamisel oleks sümboolne rahaline hüvitis kannatanule summas 100 eurot
ning see oleks ka ainuke kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratav kohustus.
Prokurör leiab, et esitatud rahaline nõue ei ole proportsionaalne tekitatud füüsilise kahjuga ning
arvestades isa ja tütre omavahelisi halbu suhteid on hagiavalduse näol tegemist pigem kannatanu
3
poolse kättemaksuga kui sooviga saada õiglast hüvitist. Selliseks kahtluseks annab alust ka asjaolu,
et prokuratuuri töötajad on telefoni teel suhelnud kannatanuga ning esitanud talle prokuröri
nägemuse leppimise võimaluste kohta, kuid prokurörile teadaolevalt on kannatanu olnud sellele
kategooriliselt vastu.
Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele,et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse
kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa
sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid
võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu
väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise
tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24233050161 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei
ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel
kohustub X.X. tasuma kannatanule X.X. kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju
summas 100 eurot hiljemalt 01.07.2024. Rahaline hüvitis tuleb kanda X.X.
arvelduskontole, märkides selgituseks „Rahaline kohustus kriminaalasjas nr
24233050161“.
3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektrooniline
andmekandja, s.o DVD+R plaat, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele:
puudub.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamatult
kannatanule X.X. e-posti teel ning anda kahtlustatavale X.X. prokuratuuris allkirja vastu
kätte.
9. Kui kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru
Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva.
11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
(Wismari 7, Tallinn 15188) käesoleva määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
Ragnar Plistkin
Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse
lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2
nimetatud kohustust. Olen teadlik sellest, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt on kohustuse
4
rikkumise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse
saatmine. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte. Kaitsjat ei soovi.
X.X.