Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 02.05.2024, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 24233050161

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna menetluses on kõnesolev kriminaalasi, mille raames

on leidnud tuvastamist, et X.X. 16.02.2024 kella 07.40 paiku Narvas asuvas korteris haaras oma

tütrel X.X. mõlemast õlavarrest kinni ning raputas teda. Samuti X.X. lõi X.X. käega näkku.

Tunnistaja X.X. avaldas ülekuulamisel, et eelnevalt kirjeldatud käitumine oli vastuseks X.X.

solvangutele ja ebaadekvaatsele käitumisele X.X. aadressil. Isiku läbivaatuse käigus sedastati

hematoomid X.X. mõlemal käel. Kuivõrd X.X. on X.X. tütar, siis on alust kahtlustada X.X. KarS

§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kehalises väärkohtlemises, kui

see on toime pandud lähisuhtes.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur.

Menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et X.X. süü ei ole suur. Kriminaaltoimikus puuduvad

andmed selle kohta, et kehalise väärkohtlemisega kaasnes tervisekahjustus, mis oleks avaldanud

kannatanule pikemaajalist negatiivset mõju. Seega kriminaalmenetluse tuvastatud asjaolud ei ole

antud juhul ületamatuks takistuseks kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

2

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt)

kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kahtlustataval puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused.

Puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime

kuritegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et konflikt sai alguse sellest, et 16.02.2024 varahommikul

kannatanu poeg X helistas X.X. ning kutsus ta enda juurde. Koos oma emaga elav X. nuttis ning

oli endast väljas. Kui X.X. jõudis oma tütre korterise, siis esikus võttis teda vastu joobeseisundis

X.X.. Viimane hakkas X.X. solvama ning käitus ebaadekvaatselt. Vastuseks sellisele käitumisele

ning ühtlasi tundes muret oma lapselapse pärast, ei suutnud X.X. selline käitumisele teisiti

reageerida, kui kahtlustuses toodud viisil. X.X. on senise kriminaalmenetluse käigus mõistnud, et

kahtlustuse aluseks olev käitumine oli lubamatu ning edaspidi on võimalik lahendada

perekondlikke konflikte rahumeelsel teel isegi olukorras, kus kannatanu on ise provotseeriv ning

oma käitumisega ohustab oma lapse heaolu. Seetõttu on prokurör seisukohal, et riigi reageering

kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu jääb sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda

kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Seega prokurör on

seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega.

Kannatanu X.X. on esitanud hagiavalduse summas 500 eurot, nõudes mittevaralise kahju

hüvitamist nimetatud summas. Kannatanu on põhjendanud kahju hüvitamise vajadust sellega, et

ta tundis pikema aja jooksul valu. Lisaks oli tal nähtav paistetus näo piirkonnas, mis piiras tema

võimalusi kodust väljuda ja teistega suhelda. Kuivõrd kehaline väärkohtlemine oli hõlmatud

üksnes sooviga kutsuda oma tütar korrale ning lõpetada viimase skandaalitsemine, kuid mitte

sooviga põhjustada kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ning kehaline väärkohtlemine

seisnes kätest haaramises ning ühe kõrvakiilu andmises, siis leiab prokurör, et kohane kohustus

kriminaalmenetluse lõpetamisel oleks sümboolne rahaline hüvitis kannatanule summas 100 eurot

ning see oleks ka ainuke kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratav kohustus.

Prokurör leiab, et esitatud rahaline nõue ei ole proportsionaalne tekitatud füüsilise kahjuga ning

arvestades isa ja tütre omavahelisi halbu suhteid on hagiavalduse näol tegemist pigem kannatanu

3

poolse kättemaksuga kui sooviga saada õiglast hüvitist. Selliseks kahtluseks annab alust ka asjaolu,

et prokuratuuri töötajad on telefoni teel suhelnud kannatanuga ning esitanud talle prokuröri

nägemuse leppimise võimaluste kohta, kuid prokurörile teadaolevalt on kannatanu olnud sellele

kategooriliselt vastu.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele,et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24233050161 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg: KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel

kohustub X.X. tasuma kannatanule X.X. kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju

summas 100 eurot hiljemalt 01.07.2024. Rahaline hüvitis tuleb kanda X.X.

arvelduskontole, märkides selgituseks „Rahaline kohustus kriminaalasjas nr

24233050161“.

3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: elektrooniline

andmekandja, s.o DVD+R plaat, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete

kustutamine: ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Kahju hüvitamine vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele:

puudub.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamatult

kannatanule X.X. e-posti teel ning anda kahtlustatavale X.X. prokuratuuris allkirja vastu

kätte.

9. Kui kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru

Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas aadressil Koidula 3a, Narva.

11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile

(Wismari 7, Tallinn 15188) käesoleva määruse koopia saamisest alates kümne päeva

jooksul.

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2

nimetatud kohustust. Olen teadlik sellest, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt on kohustuse

4

rikkumise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine ja kriminaaltoimiku kohtusse

saatmine. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte. Kaitsjat ei soovi.

X.X.