Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lüganuse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 16.05.2023 nr 6-2/1901-11

Meie 29.05.2023 nr 9.3-1/23/3385-2

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete

prügila detailplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsus

Tuginedes planeerimisseaduse § 81 esitasite Terviseametile (edaspidi amet) Kiviõli

Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) ettepanekute

tegemiseks. Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja selle KSH

algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325.

Detailplaneeringu eesmärk on muuta kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringuga

(kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160) määratud maakasutust ning

kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine

ja ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks, lisaks katastriüksuste sihtotstarvete muutmine

jäätmehoidla maaks. Detailplaneering on kehtivat Kiviõli linna üldplaneeringut muutev.

Detailplaneeringu ala hõlmab järgmiseid katastriüksuseid: Sonda tee 11 (kü 30901:001:0005,

100% tootmismaa), Sonda tee 11a (kü 30901:001:0009, 100% tootmismaa), Sonda tee 13 (kü

30901:001:0001, 100% tootmismaa), Sonda tee 15 (kü 30901:001:0015, 100% tootmismaa),

Sonda tee 17 (kü 30901:001:0016, 100% üldkasutatav maa), Sonda tee 19 (kü 30901:001:0013,

100% jäätmehoidla maa), Sonda tee 23 (kü 30901:001:0014, 100% tootmismaa), Sonda tee 25

(kü 30901:001:0019, 100% üldkasutatav maa), Kivipõllu (kü 44201:001:0934, 100%

tootmismaa). Planeeringuala suurus on ca 1,22 km2. Katastriüksustel Sonda tee 11, Sonda tee

11a ja Sonda tee 13 asub endine tootmisala, Sonda tee 19 kinnistul asub kasutusel olev

poolkoksiprügila ja Sonda tee 17 katastriüksusel paikneb riigi poolt suletud tööstusjäätmete- ja

poolkoksiprügila. Sonda tee 25 ja Kivipõllu katastriüksused on hoonestamata, seal on valdavalt

kõrghaljastus. Sonda tee 23 katastriüksusel paikneb puurkaev katastri nr 2316.

Prügilat soovitakse laiendada ida, põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva Kiviõli

Keemiatööstuse prügilaga, oleks seotud olemasoleva taristuga ja ei koormaks uusi maid. Prügila

laiendamine tuleb kavandada koos Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisega, ühtlasi on

prügila laienduse kavandamisel asjakohane käsitleda prügila laiendusalade ammendumise

järgset sulgemist. Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii

ida kui ka lääne suunast. Prügilasse ladestatavateks jäätmeteks on tööstusjäätmed (põlevkivi

tuhk ja poolkoks), mis on potentsiaalse keskkonnaohuga.

2(3)

Lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel ca 0,1 km kaugusel lõunas. Eluhooneid on

ka edelas Varinurme külas ca 0,4 km kaugusel ning ca 0,4 km kaugusel kirde suunas Koljala

külas. Planeeringualal on olemasoleva prügilaga seotud sademeveekraavid, mille kaudu

juhitakse ladestult kogutav sademevesi ühtlustustiigist koosnevasse süsteemi, kus vett

kasutatakse ladestatava materjali ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse sealt edasi

tehasesse taaskasutusele. Planeeringualal on olmevee puurkaevud, mille sanitaarkaitsealaga

ulatus on 50 m ning kaevanduse puurkaev.

KSH VTK kohaselt hinnatakse KSH raames muuhulgas järgmiseid mõjuvaldkondi:

 Mõju pinnavee kvaliteedile - hinnatakse prügila laienduse kasutamise ajal sademevee

käitlusest tulenevat võimalikku mõju piirkonna veekogudele.

 Mõju põhjavee kvaliteedile - prügila laienduse rajamise, kasutamise ja sulgemise mõju

põhjavee kvaliteedile seoses sademevee käitlusest tuleneva potentsiaalse ohuga

saasteainete sattumiseks põhjavette.

 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale - hinnatakse visualiseeringute põhjal

kavandatavaga avalduvat visuaalset mõju.

KSH VTK kohaselt ei ole põhjalikumalt vaja käsitleda planeeritava tegevuse mõju

müratasemele ja välisõhule. Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid mürarikkaid

tegevusi, liikluskoormuse suurenemist võrreldes praegusega ning ei lisandu täiendavaid

õhukvaliteeti mõjutavaid tegevusi, kuid muutub prügila mõjuala. Kavandatava prügila laienduse

kasutusele võtmisel on oodata lõunas ja edelas asuvate elamute juures prügila mõju vähenemist.

Koljala küla elamutele on prügila laienduse kasutusele võtmisel mürarikkad tegevused lähemal,

kuid vahekauguseks on vähemalt 0,4 km, mis tagab, et müra normtasemeid ületava mürataseme

kujunemine elamute juures on välistatud. Mõju müratasemele võib avalduda ka kavandatava

laienduse alade ehitusetapis, tegemist on tavapärase ehitustegevusega kaasneva põhiliselt

ehitusmasinatest tingitud müraga, mis lakkab ehitustööde järel. Prügila kasutamisel on

asjakohane vältida ebavajalikku mürateket töökorralduslike meetmetega nagu heas korras

masinate kasutamine ja optimaalne logistika. Välisõhu kvaliteedi osas on probleemiks tolmu

teke ladestamisel juurdepääsuteedel, kuid teede niisutamise korral ei ole tegemist olulise mõjuga

välisõhu kvaliteedile, mis võiks oluliselt mõjutada ka ümbruses elavate inimeste tervist ja

heaolu.

Amet on tutvunud Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega

ning juhib tähelepanu järgnevale:

- Planeeringualal asuvate puurkaevude sanitaarkaitsealadel tuleb järgida

sanitaarkaitsealadele kehtestatud nõudeid ning vältida põhjavee kvaliteeti halvendavaid

tegevusi, kuna see võib omakorda tuua kaasa joogivee kvaliteedi halvenemise. Kui

puurkaevud on plaanis likvideerida, siis tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015

määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti

ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu

või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise

ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa

ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi

esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“

sätestatud nõudeid.

- Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt müraallika valdaja tagab, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Seega edaspidisel planeerimisel tuleb

arvestada, et ehitusperioodil tekkiv müra ei tohi planeeringuala lähiümbruses

olemasolevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud mürataseme normatiive.

3(3)

- Ehitusperioodil ja prügila kasutamisel ei tohi kavandatava tegevuse ala (sh teevõrgustik)

lähimal asuvates elamutes vibratsioon (nt veoautode liiklemisest) ületada

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud

piirväärtusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Prosso

menetlusgrupi juht

osakonnajuhataja ülesannetes

Ida regionaalosakond

Liisu Tamm 554 8431

[email protected]