Kiri

Tallinn 2022

Tartu vallas Raadi alevis

Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: EHITUSTRUST AS Reg nr 12310585 Tartu maakond, Tartu linn, Paju tn 2, 50603 Kontaktisik: Olari Pihlapuu Tel +372 508 1606 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 15.11.2022

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 4

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 6

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 10

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 10

3.2 Tartu valla üldplaneering .......................................................................................... 10

3.3 Kehtivad detailplaneeringud ..................................................................................... 13

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 14

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 15

5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................. 15

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 15

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 15

5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16

5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................. 16

5.4.2 Jääkreostus......................................................................................................... 18

5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................... 18

5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 18

5.6 Visuaalne mõju .......................................................................................................... 19

5.7 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 19

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine...................... 19

5.10 Muud aspektid ....................................................................................................... 20

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 21

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 23

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Ehitustrust AS tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tartu Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 maaüksuste detailplaneeringu (DP) koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Tartu Vallavalitsus üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu korral). KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud maaüksuste omanike Põhjaringi OÜ ja Aida Arendus OÜ poolt 29.09.2022 Tartu Vallavalitsusele esitatud DP algatamise taotlusest ja DP eskiislahendusest.

DP koostamise eesmärgiks on Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 maaüksuste maakasutuse sihtotstarbe muutmine, jagamine korterelemu kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse määramine lähtuvalt Põhjaringi elamukvartali planeeringuvõistluse võidutööst (märgusõnaga 8+1).

Lisaks määratakse tehnovõrkude asukohad, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, liikluskorralduse ja servituutide vajadus jms planeerimisseaduses loetletud asjakohased DP ülesanded.

Korterelamu kruntide suurus on vahemikus ca 3500…8000 m2, transpordimaa (tänavad) kruntide suurused selguvad DP koostamise käigus.

Juurdepääs DP alale kavandatakse kagu suunast kavandatavalt Põhjaringi tänavalt (Põhjaringi tänav L1), mis tuleb välja ehitada kuni Keskuse teeni.

DP ala koosneb maaüksustest Põhjaringi tn 4 (kat. tunnus 79401:001:0262), Põhjaringi tn 6 (79401:001:0263), Rehepapi tn 3 (79401:001:0266), Rehepapi tn 5 (79401:001:0267), mille maakasutuse sihtotstarve on ärimaa 80% ja ühiskondlike ehitiste maa 20%. Lisaks on haaratud alasse Põhjaringi tn L1 (kat. tunnus 79401:001:0257) ja osa Keskuse tee 8 (79401:006:1412) maaüksusest (sihtotstarve ärimaa 70%, transpordimaa 20%, ühiskondlike ehitiste maa 10%) Põhjaringi tänava jaoks.

DP alal olemasolevad hooned puuduvad. Ala piirneb lõunast Põhjaringi tn 2 (79601:001:0561) ja Rehepapi tn 1 (79601:001:0564) maaüksustega, idast Keskuse tee 8 maaüksusega, läänest Rehepapi tänav L1 maaüksusega (välja ehitamata tänav) ning põhjast ja kirdest Rehevärava tn 3 (maatulundusmaa 100%) maaüksusega.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Joonis 1. Väljavõte Põhjaringi elamukvartali planeeringuvõistluse võidutööst.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

Joonis 2. Väljavõte DP algatamiseelsest eskiislahendusest.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus (kortermajade rajamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul ei ole tegemist kehtivat Tartu valla ÜP-d muutva detailplaneeringuga.

Detailplaneeringuga lubatakse alale ehitada kortermajade rajoon, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus ning eelhinnangu võib vajaduse korral alati preventatiivselt teha, viidates vastavalt määruse nr 224 § 16 (muud juhud), kus on nimetatud muu määruses nimetamata tegevus, mis võib esialgsel hinnangul kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.

Planeeringul on kaks suurt eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Kehtestatud maakonnaplaneering on valdade ja linna üldplaneeringute koostamise aluseks.

Maakonnaplaneeringiu järgi moodustab Tartu linn koos ümbruse tiheasumitega Tartumaal suurima ja olulisima Tartu linnapiirkonna, mille arengut tuleb suunata kogu ala tervikuna hõlmava üldplaneeringuga.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arengualadena tiheasumeid. Asustuse arenguala on piisavat hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv piiritletud ala loomaks eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks. Sellistel aladel lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt ja majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.

Detailplaneering ei ole vastuolus Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2 Tartu valla üldplaneering

Tartu valla üldplaneering 2030 on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43. Üldplaneering on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta perspektiivis.

Üldplaneeringus on määratud valla ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused, piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade, rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist tulenevad kitsendused, asustuse arengualad.

Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus ja hea elukeskkond.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

Joonis 3. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

Tartu valla ÜP kaardi järgi asub ala segahoonestataval arengualal (S), mis on tähistatud roosa värviga. Maa-ala iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus, sh üldkasutatava avaliku ruumi olemasolu.

Segahoonestatava arenguala planeerimisel tuleb lähtuda järgnevast:

1. maa-ala tuleb arendada mitmekesiselt, hõlmates erinevaid funktsioone. See tähendab, et täpsemal planeerimisel tuleb kavandada alale nii elamuid, kaubandus-, teenindus- ja/või büroohooneid, üldkasutatavaid alasid. Üldkasutatavad alad peavad sisaldama nii haljasalasid ja/või parke ja/või taskuparke ja/või mänguväljakuid vm tegevusplatse;

2. alale võib planeerida ühiskondlikke hooneid;

3. alale võib planeerida keskkonnasäästlike ja -sõbralike ettevõtteid (st tootmine);

4. erineva kasutusotstarbega hoonete mahud peavad harmoneeruma ümbrusega ning arhitektuursed lahendused olema esteetilised;

5. arvestada tuleb avaliku ruumi ja haljastuse kujundamise põhimõtetega;

6. Raadi terviklik ja tihe linnaline keskkond on ala (kaardirakenduses vastavalt tähistatud), kus tuleb iga kord kaaluda idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamise (või muu võistlusvormi kasutamise) vajadust. Idee- ja/või arhitektuurivõistluse korraldamine otsustatakse projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetlemise käigus. Idee- ja/või

DP ala

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

arhitektuurivõistluse käigus on lubatud linnaruumiliselt põhjendatud erisused tingimuste osas (mis on määratud juhtotstarvete lõikes), kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.

Tingimused avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel on toodud ÜP seletuskirja peatükis 6.1. Keskkonna kujundamisel ja hooldamisel kasutada turvatunnet loovaid võtteid:

a. tagada kvaliteetse avalikult kasutatava ruumi olemasolu, arvestades nii liikuvuslahenduste kui väliruumi planeerimisel erinevate sihtrühmade ja vanusegruppide vajadustega. Arvestada tuleb ka erivajadustega inimestega ehk lähtuda planeerimisel universaaldisaini põhimõttest; b. valgustada olulisemad käiguteed, puhkealade kergliiklusteed ja liikumisrajad, parklad, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused, puhkealad ja mänguväljakud;

c. hoida üldkasutatav avalik ruum korras;

d. kasutada kujundust, mis loob ja rõhutab omanditunnet;

e. kasutada materjalide üleminekut ja haljastust, et tähistada avaliku ja mitteavaliku ruumi vahelist piiri;

f. rakendada liikluse rahustamise meetmeid. Meetmed peavad tagavad ühtlase liikluse, mida iseloomustab madal müratase.

Eraldi on välja toodud tingimused Raadi ehitatavas elu- ja ettevõtluspiirkonnas:

a. rajada haljasalaga (H) ääristatud kergliiklusteede äärde mänguväljakuid ja/või taskuparke 300–400 m vahemaa tagant, mis pakuksid piisavalt tegevust erinevatele sihtrühmadele;

b. taskupargid peavad võimaldama nii aktiivset kui passiivset kasutust. Taskupargid kujundada loova maastikuarhitektuuriga;

c. spordirajatisi tuleb rajada suurematele avalikele rohealadele ja kergliiklusteede olulisematele trajektooridele, soovitavalt 500–600 m raadiuses elukohast;

d. kavandada stardi- ja ruleerimisradade vaheline ala selliselt, et metsastunud ala säiliks võimalikult suures ulatuses looduslikuna. Metsaalasse rajada jalgteid, laudteid jms liikumisradu;

e. kavandada haljaslahendused stardi- ja ruleerimisradade äärde, et luua meeldiv, inimmõõtmeline keskkond;

f. plahvatusvallidele luua loovad maastikulahendused, mis lubavad kultuuriliselt väärtuslikke vorme kasutada ja tekitavad uut elamuslikku väliruumi ja vaatekohti nii elanikele kui külastajatele. Detailplaneering ei ole PlanS § 142 tähenduses kehtivat ÜP maakasutuse juhtotstarvet muutev.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

3.3 Kehtivad detailplaneeringud

Alal kehtib hetkel Jõhvi - Tartu - Valga maantee, Tartu - Vahi maantee ja Vana - Narva maantee vahelise ala detailplaneeringu I etapp1, mille järgi on alal tegemist ärimaaga.

Riigihalduse ministri 27.06.2022 määrusega nr 30 kehtestati uued Tartu valla asustusüksuste lahkmejooned ning uued asustusüksused, mille tulemusel asub planeeringuala Raadi alevis.

Joonis 4. Väljavõte Jõhvi - Tartu - Valga maantee, Tartu - Vahi maantee ja Vana - Narva maantee vahelise ala detailplaneeringu I etapi maakasutuse kaardist.

Uue DP kehtestamisega muutuvad varasemad detailplaneeringud kehtetuks.

1 http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_18/

DP ala

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

4 Mõjutatav keskkond

Eelhindamise objektiks on Tartu vallas Raadi aleviku tiheasustusalal Jõhvi - Tartu – Valga tee ja Tartu-Kõrveküla tee vahelisel alal asuvate maaüksuste detailplaneeringu algatamisettepanek.

Riikliku ehitisregistri andmetel alal hooned puuduvad.

Tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga ning https://kls.pria.ee/kaart/alusel ei ole enam tegemist registeeritud ja aktiivses kasutuses põllumassiiviga.

Piirkond jääb Ugandi lavamaa keskossa. Maapinna abs. kõrgused on vahemikus 54,00...55,00 meetrit. Looduslikest mineraalpinnastest levib alal peamiselt moreenpinnased – savimöll ja kruusaga savimöll2. Kohati võib esineda ka savimöll-moreeni sisese kihina jääjõelist möllikat peenliiva. Aluspõhjalistest kihtidest leidub ka savimölli, möllikat peenliiva, murenenud liivakivi ja liivakivi. Geoloogiline ehirus täpsustub ala ehitusgeoloogiliste uuringute käigus.

Olulised maakasutuse piirangud ja kitsendused alal puuduvad.

Joonis 5. DP ala asukoht ja kitsendused. Allikas: Maa-amet X-Gis.

2 Põhjaringi tn. 2 tootmis- ja laohoone ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, OÜ Rakendusgeoloogia, 2021

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura aladele

DP alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura aladele.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Alal ega vahetus läheduses ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte.

Lähim looduskaitse alune ala on Raadi mõisa park (EELIS kood KLO1200246), mis jääb DP ala piirist ca 870 m lõuna poole. Raadi looduskaitseala (KLO1000640) jääb ca 1,9 km kagusse.

Planeeringuala puhul on tegu Raadi alevi tiheasustusalaga. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka mõju avaldamist taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamu kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

5.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub ala Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

DP ala jääb Tartu linna üle 2000 ie reoveekogumisalast välja (Joonis 6). Vastavalt Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019-2031 on kavas ala tulevikus liita ühiskanalisatsiooniga. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele. Liitumine on võimalik Keskuse teele rajatud vee- ja kanalisatsioonitorustike baasil3.

Juhul kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Joonis 6. Väljavõte Tartu reoveegumisala kaardist.

3 Keskuse tee trassid. I etapp. Project363 OÜ, 2020

DP ala

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Joonis 7. Väljavõte Tartu valla ÜVK arendamise kavast.

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.

Sademevee eesvooluna saab kasutada valla territooriumil asuvat kraavisüsteemi (vt Joonis 7 valgalade piirid) Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus antakse vastavate projektidega ja sademevesi juhitakse kraavide ja torustikega ära. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks.

Täiendavat negatiivset mõju pinnaveele sademe- ja liigvee ärajuhtimisega seega ei avaldata.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

5.4.2 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud tootmist keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

5.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Ala ei asu vahetult tiheda liiklusega riigimaanteede ääres. Piirkonda võib vastavalt Tartu valla üldplaneeringule pidada III kategooria ehk segafunktsiooniga alaks (keskused, elamu- ja äri segafunktsioon). Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Naaberkinnistul Põhjaringi tn 2 on ärihoonele rajatud maasoojuspuuraugud (Vt Joonis 5).

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuna tegu on juba tänavavalgususega tiheasustusalaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekke võimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP lahendus vastab Tartu valla üldplaneeringule.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib Tartu vallas esineda kohati kõrge radooniriskiga alad. DP alast lõunas Põhjaringi tn 2 kinnistul on 2021. a mõõdetud kõrgendatud radoonitasemed4.

4 BML Balti OÜ, 2021

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

Eluhoonete puhul tuleb vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimeste varale.

5.6 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Arhitektuursed tingimused tagavad hoonete sobitumise piirkonda.

5.7 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu piirkonnas muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte.

Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.

5.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

5.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis toimub ja on oodata teisi arendusi. Piirkond on perspektiivikas arenguala, mille arendamine tuimub etapiti.

Otsene koosmõju või mõjude kumuleerumine puudub. Seoses üldise autostumise, Raadi aleviku arengu ja tänavate väljaehitamise ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

Joonis 8. DP ala lähiala võimalik etapiline arendus.

5.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi5 andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja lähipiirkonnas puuduvad.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid, kaitsealuste liikide elupaikasid planeeringuga kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneb piirkonna liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, kuid see ei too kaasa ülenormatiivseid tasemeid;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides.

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

5 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

DP elluviimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, mis nõuaks KSH läbiviimist. Planeeringulised küsimused (sh lõplik hoonete maht) tuleb lahendada planeeringu koostamise käigus.

Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Käesoleval hetkel keskkonnalubade vajadust ei ole eeldada.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.

Tartu vallas Raadi alevis Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

23

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Tartu maakonna planeering 2030+

Tartu valla üldplaneering

Tartu valla arengukava 2022-2030

Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2031

Eesti standard EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes"

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331366/291467/page/1

EELNÕU

Koostaja Anni Teetsmann

Kannab ette Egle Nõmmoja

Täitmise

eest

vastutaja

Anni Teetsmann

Adressaat

kellele

edastada

Aida Arendus

OÜ

Põhjaringi OÜ

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla 0X.01.2023. a nr ...

Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5

maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine lähteülesande kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Põhjaringi OÜ (reg. kood

16383807) ja Aida Arendus OÜ (reg. kood 122198295). Planeeringu eesmärgiks on Raadi

alevis asuvate Põhjaringi tn 4 (kü: 79401:001:0262), Põhjaringi n 6 (79401:001:0263),

Rehepapi tn 3 (kü: 79401:001:0266) ja Rehepapi tn 5 (79401:001:0267) maaüksuste

jagamine korterelamu maa kruntideks ning määrata vastavad ehitusõigused korterelamute

rajamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja

tehnovõrkudega varustamisele. Lisaks on haaratud planeeringualasse Põhjaringi tn L1 (kü:

79401:001:0257) ning osaliselt ka Keskuse tee 8 (kü: 79401:006:1412) ning Keskuse tee

(79401:001:0450) kinnistud. Planeeringuala pindala on ca 7,6 ha. Planeeringuala on praegu

hoonestamata ning suures osas kasutuses põllumajandusmaana.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava

arenguala juhtotstarbega maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja

funktsionaalsus. Planeeringualal on 2022. aastal läbi viidud ka planeeringuvõistlus, mille

võitis töö nimega „8+1“ ning mis võetakse aluseks planeeringulahenduse väljatöötamisel.

Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt

keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4

alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS

§ 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses

nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 lõike 2 alla.

Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist

keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga.

Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on

valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei

ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid

ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste

ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist

piiriülest mõju. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõju strateegilist hindamist ei

ole vajalik algatada.

Võttes aluseks KeHJS § 33 lg 6 edastati detailplaneeringu KSH eelhinnang ja Tartu

Vallavalitsuse korralduse eelnõu detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta seisukohavõtuks

Terviseametile, Keskkonnaametile ning Päästeametile.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest ja Tartu valla

üldplaneeringust. Vajalike uuringute tegemise vajadus on kirjeldatud käesoleva korralduse

lisas 1.

Käesoleva planeerimisdokumendi algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu

Vallavalitsus (Haava tn 6 Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartu maakond) .

Detailplaneeringu koostaja selgub hiljem.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124 lg 10, § 125 lg

1 ja lg 2, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 4 lg-te 1 ja 2 ning Tartu valla

üldplaneeringu alusel Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Algatada Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja

Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala detailplaneering.

2. Kinnitada Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja

Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale

(lisa 1).

3. Mitte algatada Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja

Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist

hindamist.

4. Korraldusega saab tutvuda Tartu valla koduleheküljel www.tartuvald.ee ning

tööpäevadel Tartu Vallavalitsuses, asukoht Haava tn 6, Kõrveküla alevik.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Kallas

Vallasekretär

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Põhjaringi OÜ

Aida Arendus OÜ

DP-7-2022

Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja

Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2022

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2022.a

Korralduse nr xx juurde

Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja

Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Põhjaringi OÜ (registrikood 16383807)

esindaja Kalev Kase ja Aida Arendus OÜ (registrikood 12198295) esindaja Kairi Toom.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on Raadi alevis asuvate Põhjaringi tn 4, Põhjaringi n 6, Rehepapi tn 3 ja

Rehepapi tn 5 maaüksuste jagamine korterelamu maa kruntideks (vt. joonis 1) ning määrata vastavad

ehitusõigused korterelamute rajamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele,

heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala pindala on ca 7,6 ha. Planeeringuala on

praegu hoonestamata ning suures osas kasutuses põllumajandusmaana. Planeeringuala piirneb lõunast

Põhjaringi tn 2 (79601:001:0561) ja Rehepapi tn 1 (79601:001:0564) maaüksustega, idast Keskuse tee

8 maaüksusega, läänest Rehepapi tänav L1 maaüksusega (välja ehitamata tänav) ning põhjast ja

kirdest Rehevärava tn 3 (maatulundusmaa 100%) maaüksusega.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused segahoonestatava arenguala juhtotstarbega

maa-alal, mida iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus. Planeeringualal on 2022.

aastal läbi viidud ka planeeringuvõistlus, mille võitis töö nimega „8+1“ ning mis võetakse aluseks

planeeringulahenduse väljatöötamisel.

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:

 nimi- Rehepapi tn 5 (kü tunnus 79401:001:0267);

 maakasutuse sihtotstarve- 80% ärimaa, 20% ühiskondlike ehitiste maa;

 pindala- 12 765 m²;

 nimi- Rehepapi tn 3 (kü tunnus 79401:001:0266);

 maakasutuse sihtotstarve- 80% ärimaa, 20% ühiskondlike ehitiste maa;

 pindala- 15 397m²;

 nimi- Põhjaringi tn 4 (kü tunnus 79401:001:0262)

 maakasutuse sihtotstarve- 80% ärimaa, 20% ühiskondlike ehitiste maa

 pindala- 13 610 m ²;

 nimi- Põhjaringi tn 6 (kü tunnus: 79401:001:0263)

 maakasutuse sihtotstarve- 80% ärimaa, 20% ühiskondlike ehitiste maa

 pindala- 13 149 m 2 ;

 nimi- Põhjaringi tn L1 (kü tunnus: 79401:001:0257)

 maakasutuse sihtotstarve- 100% transpordimaa

 pindala- 4 263 m 2 .

3

Lisaks jääb osaliselt planeeringualasse:

 nimi- Keskuse tee 8 (kü tunnus: 79401:006:1412)

 maakasutuse sihtotstarve- 70% ärimaa, 20% transpordimaa, 10% ühiskondlike ehitiste maa

 pindala- 145 062 m 2 ;

 nimi- Keskuse tee (kü tunnus: 79401:001:0450)

 maakasutuse sihtotstarve- 100 % transpordimaa

 pindala- 10 451 m 2 .

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

3.1. Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualal kehtib:

- Vahi ja Tila külas asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva

maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala I etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu

Vallavolikogu 27.05.2009. a otsusega nr 41).

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_18/

- Vahi külas asuvate Tähe, Täheserva, Täheveere ja Täheääre maaüksuste detailplaneering

(kehtestatud Tartu Vallavolikogu 16.01.2008 otsusega nr 1)

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2006_18/

- Vahi alevikus ja Tila külas asuvate Kaupmehe tn 17, 19, 21, 22, 24, 26 maaüksuste ja lähiala

detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 6.06.2012 korraldusega nr 177)

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2012_03/

Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutuvad planeeringualal kehtivad detailplaneeringud

kattuvas planeeringuala ulatuses kehtetuks.

4

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Vahi ja Tila külas asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee ja

Vana-Narva maantee vahelise ala detailplaneeringu I etapp (kehtestatud Tartu Vallavolikogu

27.05.2009. a otsusega nr 41). Planeering on saadaval

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_18/;

Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala

detailplaneeringu II etapp (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 21.12.2011. a otsusega nr 59) Planeering

on saadaval: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_32/;

Vahi alevikus asuva Jõhvi-Tartu-Valga manatee, Tartu- Vahi manatee ja Vana-Narva manatee

vahelise ala detailplaneeringu I etapi daosa ja lähiala muutmise detailplaneeringu I arendusetapp

(kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 17.01.2019. a korraldusega nr 31). Planeering on saadaval:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_30/;

Vahi külas asuvate Tähe, Täheserva, Täheveere ja Täheääre maaüksuste detailplaneering (kehtestatud

Tartu Vallavolikogu 16.01.2008. a otsusega nr 1). Planeering on saadaval:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2006_18/;

Vahi alevikus asuva Keskuse tee 1 maaüksuse (kü tunnus 79401:006:1326) ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 11.03.2021.a korraldusega nr 225). Planeering on saadaval:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2018_12/.

Vahi külas asuva Keskuse tee 8 maaüksuse osaala detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse

02.09.2009. a korraldusega nr 294)

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2008_11/

Vahi alevikus ja Tila külas asuvate Kaupmehe tn 17, 19, 21, 22, 24, 26 maaüksuste ja lähiala

detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 6.06.2012 korraldusega nr 177)

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2012_03/

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust

kontaktvööndi alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

5

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada elamumaa, transpordimaa sihtotstarbega

krundid. Näha ette üldkasutatav(ad) ala(d). Üldkasutatav ala võib olla planeeritud eraldi

krundina või ehitusõigusega krundi osa, kuhu on määratud avalik kasutus. Minimaalselt 15%

elamu maa-alast tuleb kavandada avaliku kasutusega puhke- mänguväljaku alaks.

 Planeeringu lahenduses arvestada tingimust korterelamu krundi suurus minimaalselt 2000 m 2 ;

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.4. Kruntide ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed – korterelamu maa (EK), tee ja tänava maa (LT), vajadusel

eraldiseisev haljasala maa (H) või virgestusmaa (P).

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele

leppemärkidele. Lubatud on planeerida krundile nii 100% üks sihtotstarve kui ka mitu sihtotstarvet

(elamumaa ja ärimaa). Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus sihtotstarvete %.

 hoonete kasutamise otstarbed – korterelamu (11222), abihoone (12744), toitlustushoone

(12130), ilu- ja isikuteenuste hoone (12331), koolieelne lasteasutus (12631)

Hoonete esimestel korrustel on lubatud lisaks ka muid funktsioone nt: lastehoid, toitlustuskohad, ilu-

ja isikuteenused.

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – kuni 25% krundi pindalast;

 hoonete suurim lubatud arv krundil: lahendada planeeringuga, ühele krundile võib planeerida

rohkem kui ühe korterelamu. Ühes korterelamus koormusindeks ühe korteri kohta vähemalt

150 m².

 hoonete suurim lubatud kõrgus- maksimaalselt 16 m (katusel olevad väiksemamahulised

tehnoseadmed võivad sellest kõrgusest üle ulatuda); planeeringus anda suurim hoonete

lubatud kõrgus ka absoluutkõrgusena.

 Hoonete suurim sügavus- määrata planeeringuga

5.5. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 lubatud korruselisus- korterelamul 2-4 korrust, abihooned lubatud 1-korruselistena;

 katusekalded- määrata planeeringuga;

 katuseharja kulgemise suund: määrata planeeringuga;

 katuse tüüp- määrata planeeringuga;

 katusekatte materjal- määrata planeeringuga;

 katusekatte värvid- määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- kasutada erinevaid materjale ja viimistlusi- puitu, tellist,

ehitusplaati. Erinevate materjalide kasutamisel ja kombineerimisel peab moodustama

ruumiline tervik. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine.

 kohustuslik ehitusjoon- määrata vajadusel planeeringuga;

 +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse ja kvaliteetse

piirkonna kujunemise.

Ehituslike ning arhitektuursete tingimuste seadmisel võtta aluseks Põhjaringi elamukvartali

planeeringuvõistluse võidutöö „8+1“, millega leiti planeeringualale parim arhitektuurne/linnaehituslik

ruumi lahendus.

6

Planeeritavast alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatava(te)

puhke- mänguväljaku(te) rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Puhke- ja

mänguväljakute kavandamisel on eelistatud mitme maja peale ühised alad, mitte iga maja juurde oma

mänguväljaku rajamine. Mänguväljaku lahendus peab võimaldama puhke- ja mängutegevusi erinevas

vanuses lastele-noortele. Planeeringus tuleb välja tuua võimalike mänguvahendite loetelu ning

paigutus.

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa,

seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates

etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile

ligipääsetav) võimaluse.

5.6. Kruntide hoonestusala määramine Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

5.7. Liikluskorralduse põhimõtted

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

Juurdepääs planeeringualale planeerida Keskuse teele rajatava ringristmiku kaudu (Pargi tn pikendus).

Põhjaringi tn planeerida avaliku kasutusega transpordimaa- koos kahepoolse kergliikluse ja

haljasvöönditega

 sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusalade sisene,

kergliiklusteede/jalgteede võrgustik ning lahendada valgustus, arvestada Tartu valla

üldplaneeringus toodud kergliikluse liikumise suundadega.

Põhjaringi tn L1 kinnistule planeerida valgustatud 3 m laiune kergliiklustee, koos teeäärse haljastuse,

pinkide ning taskupargi lahendustega. Lisaks arendusala siseselt toimivale jalgteede võrgustikule

tuleb anda lahendus ka alalt väljapoole st naaberaladele kulgevatele jalgteede ühenduskohtadele. Ala

läbivad jalgteed peavad jääma avalikku kasutusse. Alasisesed sõiduteed koos parklatega võib

planeerida erateedeks.

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

Arvestada varemplaneeritud kruntidele, mis jäävad planeeringualast välja, juurdepääsude säilimise

vajadusega.

 liikluskorralduse põhimõtted;

Alale on planeeringuvõistluse järgi määratud kolm kagu-loodesuunalist tänavat, mille äärde on

lahendatud parkimine. Kesksel tänaval planeerida liiklus jagatud ruumi põhimõttel. Kõnnitee ja

liiklusala selgelt eristatud pinnakatetega, kuid ruum on üks. Seda tänavat kasutavad autod vaid

parkimiskohale manööverdamiseks. Transiitliiklust sellel ette nähtud ei ole.

 parkimise lahendamisel võtta aluseks Põhjaringi elamukvartali planeeringuvõistluse võidutöö

„8+1“

Vältida „automere“ tüüpi parklate teket. Avatud parklaalasid tuleb liigendada haljastusega (vallide,

hekkide ja varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu ja põõsa liike),

et tõsta ehitatud keskkonna atraktiivsust, vältida kuumasaarte tekkimist ning vajadusel suunata

jalakäijate liikumist. Minimaalselt istutada üks puu iga 5 parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade

liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised parkimisalad Määrata ära, et krundisiseste teede

ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga).

Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida liigset asfalti ja

liigendada ruumi. Ette näha jalgrataste parkimise võimalus (lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad

kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud). Kavandada

planeeringualale võimalik Tartu linna rattaringluse jaam.

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

7

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 looduslikuna tuleb kavandada/säilitada vähemalt 15% elamu maa-alast;

 haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei

ole lubatud;

 eelistada looduslikult reguleeruvaid haljastuse lahendusi intensiivset hooldust vajavatele,

planeerida osa rohealasid ka niidulikeks;

 parkimisalad liigendada haljastusega;

 kõrghaljastatud haljasribad kavandada elamumaa kõrvale, et varjata elamuala vastas olevaid

tööstus-laohooneid ning vähendada visuaalseid häiringuid. Soovitav on segapuistu

kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest;

 piirdeaedu korterelamute kruntidele mitte kavandada;

 kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi võimalikult suures ulatuses;

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

Arvestada planeeringuvõistluse töös „8+1“ kirjeldatud haljastuse põhimõtteid, s.h arvestada, et

elamukvartalit ümbritsev haljasaladega põimitud jalgtee peaks ühendama erinevad planeeringu

haljasalad tervikuks.

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega.

5.9. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kinnistutelt tänavatorustikku

juhitava sademevee vooluhulka kinnistutorustikus toru läbimõõduga piirata. Kanaliseeritava

sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee reguleerimiseks

näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada

väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav vertikaali. Kavandada

võimalikult suures ulatuses looduslähedasi sademevee käitlemise lahendusi

Lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel:

 lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud. Taotleda tehnilised

tingimused piirkonna vee-ettevõtjalt AS Tartu Veevärk ning lahendada ühisveeväarustus ja -

kanalisatsioon vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele;

 keelatud on ka keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused;  maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega. Arvestada perspektiivse kaugküttega liitumise võimalusega;

 Korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

 päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise võimalusi;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

8

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile. Eelistada süvamahuteid. Näha ette võimalike avalikult

kasutatavate konteinerite asukohad.

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks. Planeeringus märkida, et pinnase radoonitaseme mõõtmised viia läbi hoonete

ehitusprojektide koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud.

5.12. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega planeeringu realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

Vastavalt planeeringuvõistlustööle „8+1“ on planeeringulahendust võimalik realiseerida osade kaupa.

Kui planeeringut soovitakse realiseerida osade kaupa, siis tuleb planeeringus määrata vastavad

arendusetapid ning tuua välja nende kirjeldus.

5.17. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad s.h planeeringuala piir ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu

lähteülesanne muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

9

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Vajalikud uuringud

Koostada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis

sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades

olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust

9. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Terviseametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

10. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub

vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja

paberkandjal.

11. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel kujul vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja

poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades

planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab

veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute

andmekokku esitamise nõuetega.

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Terviseamet

[email protected]

Keskkonnaamet Meie: 14.12.2022 nr 7-1/92-1

[email protected]

Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5

maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Tartu Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Raadi alevis Põhjaringi

tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5 maaüksustele ning nende lähialale.

Planeeringu eesmärgiks on maaüksuste jagamine korterelamu maa kruntideks ning määrata

vastavad ehitusõigused korterelamute rajamiseks. Planeeringu algatamise eesmärgid on

kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.

Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi

tn 3 ja Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata

jätmise korralduse eelnõu. Lisaks saadame tutvumiseks koostatud eelhinnangu ja koostatava

planeeringu lähteülesande eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

Lisad: 1. Tartu VV korralduse EELNÕU Põhjaringi DP algatamine.pdf

2. Põhjaringi DP lähteülesanne EELNÕU.pdf

3. KSH eelhinnang Põhjaringi DP.asice

5309 9192

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.12.2022 14:46

Adressaat: TA Info <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>

Teema: Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3 ja Rehepapi tn 5

maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine

Manused: 7-192-1 14.12.2022 Väljaminev kiri.asice

Tere! Teile on saadetud Tartu Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Dokumendi avamiseks peab olema arvutisse installeeritud ID-tarkvara. Juhul, kui Sinu arvutis antud tarkvara puudub, siis saad selle alla laadida interneti aadressilt Avaleht > ID.ee

Kontaktinfo Tartu Vallavalitsus

Haava tn 6, Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512 Tartumaa Tel 733 7750

e-post: [email protected]

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.