Koostöökokkulepe mittetulundusühingusse
kuuluvate vabatahtlike merepäästjate
kaasamiseks merepäästetöödele
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi amet), mida esindab peadirektori 20.10.2014 käskkirjaga nr 1.1-1/318 antud volituse alusel peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas
ja
Mittetulundusühing Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts (edaspidi nimetatud ühing), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Allard Kerves,
koos nimetatud pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva tsiviilõigusliku lepingu vabatahtlike merepäästjate merepäästetöödele kaasamiseks alljärgnevatel tingimustel (edaspidi leping):
1. Lepingu dokumendid
1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust koos kõikide lisadega.
1.2. Lepingu juurde kuuluvad järgmised lisad:
1.2.1. Lisa 1 – Valmisoleku ja reageerimise kord merepäästetöö tegemiseks;
1.2.2. Lisa 2 – Otsingu- ja päästetöödel osaleva vee- ja õhusõiduki võimekuse hindamise
juhend;
1.2.3. Lisa 3– Merepäästetööde aruande vorm.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärgiks on merepäästealase võimekuse tõstmine Eesti merealadel ja piiriveekogudel ning sätestada koostöö ja rahastamise põhimõtted politsei- ja piirivalveseaduse (PPVS) § 108¹¹ lg 1 alusel. Lepingu alusel ei lähe ameti poolt ühingule üle avalikud võimuvolitused ega toimu kolmandate isikute (sh ühingu) avalike subjektiivsete õiguste reguleerimist.
2.2. Merepäästetöödele kaasatakse ühingu liikmed, kelle puhul on ühing kohustatud tagama lepingus kokkulepitud tingimuste ning konfidentsiaalsuse järgimise. Konfidentsiaalsuse põhimõtted on vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-de 51, 11 ja p 12 ning isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 sätetele.
2.3. Pooled kohustuvad eesmärgi saavutamiseks teostama toiminguid ja töid vastavuses lepinguga ning ameti ja ühingu tegevust reguleerivate õigusaktidega, kusjuures ühing osutab teenust tasuta oma võimete kohaselt parima hoolsusega.
2.4. Ühing kohustub järgima lepingu täitmisel valdkonda reguleerivaid kehtivaid õigusakte, sh töötervishoiu ja tööohutuse seadust, liiklusseadust ning ameti peadirektori asjakohaseid käskkirju. Amet tagab, et käskkirju tutvustatakse ühingule enne lepingu sõlmimist.
2.5. Amet teostab ühingu suhtes kontrolli ja järelevalvet seaduste, lepingu ning ameti poolt kehtestatud käskkirjade järgimise üle.
3. Valmisolek merepäästetööde tegemiseks
3.1. Ühingu merepäästeüksuste merepäästetöödel osalemise valmisoleku tagamise aluseks on PPVS 5¹ peatükk ja siseministri 12.09.2012 määrus nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“ ning ameti poolt kinnitatud otsingu- ja päästetöödel osaleva merepäästeüksuse metoodiline juhis, mis on ühingule teatavaks tehtud.
3.2. Ühing tagab ameti poolt lepingu lisa 2 kohaselt nimetatud vabatahtlike merepääste üksuste merepäästetöödel osalemise valmisoleku. Valmisoleku tase, valmisoleku tagamise periood ning valmisoleku- ja reageerimiskord on toodud lepingu lisas 1.
3.3. Pärast merepäästetööl osalemist koostab reageerinud meeskonna juht lepingu lisa 3 toodud vormil merepäästetööde aruande ja edastab selle digitaalses vormis esimesel võimalusel JRCC Tallinnale (e-post
[email protected]), lisades võimaluse korral ka sündmuskohast video- ja fotomaterjali.
4. Vabatahtliku merepäästeüksuse veesõiduk ja selle varustatus
4.1. Vabatahtliku merepäästeüksuse veesõiduk, millega tehakse merepäästetöid, peab vastama õigusaktides sätestatule nõuetele ja olema minimaalselt varustatud vastavalt lepingu lisas 2 kehtestatud korras hindamise tulemusel vabatahtliku merepäästeüksusele antud ressursi- ja võimekuseklassile ning vabatahtlikud merepäästjad peavad kandma nõuetekohast ohutusvarustust.
4.2. Ühing tagab vabatahtliku merepäästeüksuse varustamise VHF raadioside seadmetega. Amet tagab ühingu merepäästeüksuste varustamise ESTER käsiraadiojaamadega või võimalusel statsionaarse jaamaga.
4.3. Amet nõustab ühingut veesõiduki ja varustuse soetamisel ning arendamisel. Võimalusel võib amet toetada ühingut veesõiduki või varustuse soetamisel.
5. Nõuded ja tagatised
5.1. Ühing edastab ameti kontaktisikule teabe muudatuste kohta vabatahtliku merepäästeüksuse põhiandmetes (lepingu lisa 2 juurde kuuluva lisa 4 vormi kohaselt) 5 (viie) kalendripäeva jooksul arvates muudatuse toimumisest.
5.2. Ühing edastab ameti JRCC Tallinnale elektrooniliselt andmebaasi kasutades ja/või e-kirja või telefoniteel teabe muudatuste kohta vabatahtliku merepäästeüksuse operatiivandmetes (valmisoleku taseme muutus, peamise veesõiduki muutus jms) koheselt.
5.3. Ühing kaasab merepäästetöödele vabatahtliku merepääste üksuse liikme, kelle väljaõpe, kutsesobivus ning füüsiline ettevalmistus vastab PPVS 5¹ peatükis ja siseministri 12.09.2012 määruses nr 10 sätestatule.
5.4. Ühing kohustub tagama vabatahtliku merepääste üksuse liikme tööohutusalase juhendamise ja veenduma, et merepäästetöödele kaasatud vabatahtlikud järgiksid ühingu ohutusnõudeid ning ameti poolt kinnitatud otsingu- ja päästetöödel osaleva merepäästeüksuse metoodilist juhist.
5.5. Vabatahtliku merepäästeüksuse liikmetele laienevad politsei- ja piirivalve seaduse 5¹ peatükist tulenevad tagatised merepäästetöödel hukkumise või saadud vigastuse korral.
6. Koolitused ja õppused
6.1. Ühing kooskõlastab ametiga vabatahtliku merepäästeüksuse liikmete osalemise koolitustel ja merepäästeõppustel.
6.2. Amet korraldab vabatahtlike merepäästjate süsteemset koolitust vastavalt ameti koolituskavale ning kaasab vabatahtlikke merepäästjaid piirkonnas toimuvatele õppustele ja harjutustele.
6.3. Amet edastab ühingule vähemalt 3 kuud ette ameti koolituskava.
6.4. Ühing teeb koostööd tasemehoidmise harjutuste, õppuste ja täiendkoolituste läbiviimiseks oma piirkonna järgse jaoskonna/ja või kordoniga.
7. Avalikkusega suhtlemine
7.1 Merepäästetöödega seotud juhtumite puhul tuleb kõik suhtlus eelnevalt kooskõlastada PPA pressiesindajaga. Töövälisel ajal (tööpäeviti kell 1700 – 08.30 ja nädalavahetustel) on Ameti valves oleva pressiesindaja kontakttelefon 6015 115, e-posti aadress
[email protected]. Muudel aegadel on Ameti pressiesindajate kontaktid (piirkonnapõhised) leitavad Ameti koduleheküljel https://www.politsei.ee/et/kommunikatsioonibueroo-kontaktid.
8. Kulude hüvitamine
8.1. Amet hüvitab arve alusel ühingule lepinguga kokkulepitud ennetus-, otsingu- ja merepäästetöö alaste tegevuste täitmise kulud ja merepäästetöö alaste tegevuste tagamiseks vajalikud hüvitised vastavalt ameti peadirektori poolt kinnitatud merepääste- ja ennetustööl osalevate mittetulundusühingutele kulude hüvitamise põhimõtete ja piirmäärade korrale.
8.2. Amet ei ole kohustatud ühingule hüvitama merepäästetööde käigus saadud veesõiduki ja varustuse vigastusi ning kaotust.
8.3. Amet ei täida ega võta üle lepingu täitmise käigus ühingu poolt võetud kohustusi kolmanda isiku ees.
8.4. Ameti peadirektori poolt kehtestatud kulude hüvitamise piirmäärade muutmisel edastab Ameti lepingu kontaktisik ühingu kontaktisiku e-posti aadressile nimetatud käskkirja teadmiseks.
8.5. Ettenägematud remondikulud, hoolduskulud jms ja muude merepäästetöö korraldamisega seotud kulutuste (projektitoetused jms) hüvitamiseks esitab ühing allkirjastatud taotluse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile (
[email protected]). Ameti poolt hindab taotlusi hindab vara võõrandamise, merepäästetehnika remondi- ja hoolduskulude hüvitamise ning muude merepäästetöö korraldamisega seotud kulutuse määramise komisjon.
8.6. Amet edastab ühingule kord kvartalis (järgmise kvartali esimese kuu kümnendaks kuupäevaks) vahetult merepäästetööl, õppusel, kontrollväljakutsel ja muudel otsingutöödel osalemise kvartali aruande (kasutatud tehnika ja osalenud merepäästjate arvestuslik aeg) ning valmisoleku hüvitise jaoks vajamineva info.
8.7. Ühing esitab merepäästetööl osalemise kvartali aruande sobivusel ametile sellekohase arve.
8.8. Arved, mis esitatakse ametile hiljem lepingus kokkulepitud kuupäevast (kvartalile teise järgneva kuu 10-s kuupäev), jäetakse rahuldamata ning ühing kohustub esitama kreeditarve.
9. Lepingu lõpetamine ja poolte vastutus
9.1. Olenemata põhjustest on ühel poolel õigus lõpetada leping, teatades sellest teisele poolele ette kirjalikus vormis vähemalt 1 (üks) kuu.
9.2. Lepingu lõppemisel täidavad pooled kõik rahalised kohustused 1 (ühe) kuu jooksul, arvates lepingu lõppemise kuupäevast. Ameti poolt ühingule antud rahalised vahendid ning lepingu alusel üleantud asjad tuleb ühingul tagastada ametile 1 (ühe) kuu jooksul.
9.3. Ühing vastutab ameti ees kõigi tsiviilõiguslike tagajärgede eest, mis tulenevad lepingu rikkumisest ühingu või vabatahtliku merepäästja poolt.
9.4. Pool vastutab lepingust tulenevate rikkumiste eest üksnes juhul, kui ta on lepingu rikkumises süüdi. Ühing vastutab ka vabatahtliku merepäästja poolt lepingu süülise rikkumise eest.
10. Pooltevahelised teated
10.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema edastatud kirjalikult taasesitatavas vormis lepingus esitatud kontaktandmetele, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
10.2. Teade loetakse kätte antuks, kui teate edastamisest on möödunud 5 (viis) tööpäeva.
11. Muud tingimused
11.1. Kui hädaabiteade laekub ühingu kontaktile, on ühing kohustatud teate (võimalusel kõne) koheselt edastama ameti JRCC Tallinnale, kes vastutab hädaabiteate menetlemise ja riskihindamise eest.
11.2. Kõik lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused lõplikult Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras nii materiaal- kui menetlusõiguse osas.
11.3. Mereõnnetuste või -õnnetusjuhtumite korral arvestatakse süülisuse määramisel, kahjude hindamisel ning kahjude hüvitamisel kolmandatele isikutele rahvusvahelise mereõiguse häid tavasid ja/või õnnetusjuhtumile eelnevat kohtupraktikat.
11.4. Leping tühistab kõik lepingu esemega seotud pooltevahelised varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped.
11.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.
11.6. Kõik lepingu muudatused peavad olema kirjalikus vormis ja jõustuvad nende allakirjutamise hetkel või poolte määratud tähtajal.
11.7. Poolte esindajateks lepingu täitmisel on:
11.7.1. ameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge
Kohtla, tel: 5386 9952, e-post:
[email protected];
11.7.2. ühingu juhatuse liige Allard Kerves, tel 58182238, e-post:
[email protected].
11.8. Juhul, kui üks pooltest asendab lepingu punktis 11.7 nimetatud esindaja teisega, teatab ta sellest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm (3) kalendripäeva peale vastava muudatuse tegemisest e-posti teel teisele poolele.
11.9. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest (sealhulgas ühingu nime muutus, ühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest.
11.10. Leping jõustub selle allkirjastamise hetkel ja on sõlmitud tähtajatult.
11.11. Käesolev kokkulepe sisaldab kõiki tingimusi vabatahtlike merepäästjate merepäästetööde kaasamiseks. Poolte vahel varem sõlmitud samasisulised kokkulepped kaotavad kehtivuse käesoleva kokkuleppe sõlmimisel.
11.12. Kokkuleppe allkirjastamisel loevad Amet ja ühing lõpetatuks nende vahel varasemalt sõlmitud koostöökokkuleppe merepäästetöödele kaasamiseks.
12. Poolte andmed:
Politsei- ja Piirivalveamet MTÜ Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts
Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn Keskväljak 5a Kärdla, 92413, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
registrikood: 70008747 registrikood: 80336272
tel: 612 3000 tel: 58182238
e-post:
[email protected] e-post:
[email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)