PLANEERINGU ALA

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

EELNÕU

Tori juuni 2024 nr

Õuemaa kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Tiit Viirelaid esitas kinnistu omanike volituse alusel Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas

Eametsa külas Õuemaa kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

Õuemaa maaüksus asub Tori vallas Eametsa külas. Teisele poole Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed

(riigi põhimaantee nr 4) jääb Kilksama küla. Põhja ja edela poole jääb Sauga aleviku

tiheasustusala. Põhjas, teisel pool Nigula teed, on samuti maatulundusmaa sihtotstarbega

Õuemaa maaüksus (73001:001:0785). Ida pool, Õuemaa maaüksuse ja Tallinn-Pärnu-Ikla

maantee vahel on Nigula tee 2 elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja Ristipõllu

(73001:001:0737) maatulundusmaa 100% maaüksus. Lõuna pool on Nulu ja Vahtra tänava

tööstusalad. Edelas piirneb maaüksus transpordimaa 100% Pärnu lennujaama (73001:001:0325)

maaüksusega ning läänes tootmismaa 80% /ärimaa 20% Allikapargi tee ja Heki tn

maaüksustega, kuhu on rajatud päikeseelektrijaam.

Planeeringuala asub Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

Planeeringuala hõlmab 5.79 ha suurust Õuemaa maaüksust (73001:001:0784), mille kõlvikuline

koosseis on haritav maa 5.16 ha, looduslik rohumaa 0.23 ha, metsamaa 0.19 ha ja muu maa 0.21

ha. Maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja seal tegeletakse põllumajandusega,

kuid see ei ole määratletud väärtusliku põllumajandusmaana kehtiva üldplaneeringu või

maakonnaplaneeringu mõistes.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus ei ole planeeringualale maakasutuse juhtotstarvet

määratud, seega säilib olemasolev maakasutus, mis on põllumajandus. Lähipiirkonnas on

olemasolevad ja perspektiivsed tootmis-, äri- ja teenindusettevõtete maa-alad. Üle maantee ida

(Kilksama külas) ja lõuna pool (Sauga alevik) on ulatuslik Sauga Tehnopark (DP kehtestatud

2010.a).Sauga tööstuspargi piirkond on väljakujunenud tööstuspiirkond.Seega oleks Õuemaa

maaüksuse arendamine asukoha mõistes loogiline.

Detailplaneeringu eesmärk on alale rajada tehno- ja tööstuspargile omane hoonestus ehk

tootmis- ja laohooneid, millel on ka büroo-osad. See tingib alale tootmismaa ja ka osaliselt

ärimaa sihtotstarbe määramise.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.

Pärnu maakonna planeeringu (2018)kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega

alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse

arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva

hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide

mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele

omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade

olemasolu. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks

aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku

kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise

tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas

väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase,

veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke

ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja

linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi

võrgustikuga.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,

õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA OÜ (reg nr

11453673).

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada

detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel

vajalik järgnevatel põhjustel:

• detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,

ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud

olulist negatiivset keskkonnamõju;

• kavandatav ala piirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku aladega ning ei paikne

kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus mõjutaks.

DP alal ega lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne hetkel teadaolevalt olulise

liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid

kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

• planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse,

valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt,

Päästeametilt ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest

nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise

alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5,

Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase

tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2

lõike 3 ning Tiit Viirelaiu poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Õuemaa kinnistul.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

3. Jätta Õuemaa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad

tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad

veebilehel http://planeerimine.ee/ ja regionaal- ja põllumajandusministeeriumi

veebilehel (https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine).

Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks

vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude

hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja

ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik

esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Tallinn 2024

Tori vallas Eametsa külas

Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

2

Nimetus: Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse DP KSH eelhinnang

Töö tellija: Kujundaja OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 01.04.2024

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................................................. 9

2.1 Pärnu Maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................... 9

2.2 Sauga valla üldplaneering .......................................................................................... 9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 11

4 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 12

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ............................................................................................... 12

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 12

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 13

4.4 Jääkreostus............................................................................................................... 14

4.5 Õhusaaste, müra, vibratsioon valgus, soojus ja kiirgus ........................................... 14

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 15

4.7 Visuaalne mõju ......................................................................................................... 16

4.8 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 16

4.9 Ohutus ja avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 16

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ..................................... 18

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 18

4.12 Muud aspektid ......................................................................................................... 18

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tori Vallavolikogu ja varasema Sauga Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Tori valla Eametsa küla Õuemaa maaüksuse (kat. tunnus 73001:001:0784) detailplaneeringu (DP) algatamise taotlus on esitatud Kujundaja OÜ poolt 25.08.2023. DP koostamise eesmärk on planeeringuala Õuemaa maaüksuse (mü) maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks/tootmismaaks ning hoonestusõiguse määramine äri- ja tootmishoonetele. Lisaks antakse detailplaneeringus tehnovõrkudega varustatuse, juurdepääsude, parkimiskorralduse, haljastuse, heakorra lahendused ja tingimused detailplaneeringu elluviimiseks vastavalt Planeerimisseadusele (PlanS). Planeeringu koostamise eesmärgid ei ole kooskõlas antud asukohas kehtiva endise Sauga valla üldplaneeringuga. Õuemaa maaüksus asub Pärnu lennuvälja kaitsevööndis, kus tuleb arvestada Lennundusseaduses toodud piirangutega. Transpordiamet on oma eelseisukoha andnud kirjaga 01.12.2023 nr 7.2-3/23/22939. KSH vajadust kaalutakse eelhinnangu alusel, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest (PlanS § 124 lõige 6). Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks oli selgitada, kas Õuamaa maaüksuse detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, arvestades asjaomaste asutuste seisukohti.

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

Planeeringuala hõlmab 5.79 ha suurust maatulundusmaa sihtotstarbega Õuemaa maaüksust (kat. tunnus 73001:001:0784), mille kõlvikuline koosseis on haritav maa 5.16 ha, looduslik rohumaa 0.23 ha, metsamaa 0.19 ha ja muu maa 0.21 ha. Algul kaaluti võimalust DP alasse vajadusel haarata ka kirdesse jääv hoonestatud 3521 m² suurune elamumaa sihtotstarbega Nigula tee 2 (73001:001:0839) maaüksus, kuid sellest on loobutud. Õuemaa mü on hoonestamata ning alal puuduvad tehnovõrgud. Samas on piirkonnas olemas kõik vajalikud võrgud, millega on eeldatavalt võimalik liituda. Teenusepakkujatelt tehnilisi tingimusi veel taotletud ei ole. Õuemaa maaüksus asub Tori vallas Eametsa külas. Teisele poole Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed (riigi põhimaantee nr 4) jääb Kilksama küla. Põhja ja edela poole jääb Sauga aleviku tiheasustusala. Põhjas, teisel pool Nigula teed, on samuti maatulundusmaa sihtotstarbega Õuemaa maaüksus (kat. tunnus 73001:001:0785). Ida pool, Õuemaa maaüksuse ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahel, on Nigula tee 2 elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja Ristipõllu (73001:001:0737) maatulundusmaa 100% maaüksus. Riigi põhimaantee kaitsevöönd ei ulatu Õuemaa maaüksusele. Lõuna pool on samuti Nulu ja Vahtra tänava tööstusalad. Edelas piirneb maaüksus transpordimaa 100% Pärnu lennujaama (73001:001:0325) maaüksusega ning läänes tootmismaa 80%/ärimaa 20% Allikapargi tee ja Heki tn maaüksustega, kuhu on 2020.a rajatud “Allika tee päikeseelektrijaam”.

Joonis 1. DP ala asukoht ja kehtivad olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet.

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

6

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus ei ole planeeringualale maakasutuse juhtotstarvet määratud (vt peatükk 2.2). Lähipiirkonnas on olemasolevad ja perspektiivsed tootmis-, äri- ja teenindusettevõtete maa-alad. Üle maantee ida (Kilksama külas) ja lõuna pool (Sauga alevik) on ulatuslik Sauga Tehnopark (DP kehtestatud 2010.a). DP ala asub drenaažkuivendusega maaparandussüsteemi maa-alal (EAMETSA, maaparandussüsteemi kood 6114870010130), kuid Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) saab vajadusel maaparandussüsteemi omaniku (maaomaniku) taotluse põhjal selle kasutusotstarve lõpetada Maaparandusseaduse § 54 lõike 4 alusel, kui maaüksusel on kuivendussüsteem iganenud või lagunenud või muul põhjusel (maakasutuse muutmine) kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest. Varasemalt on naaberkinnistute maakasutuse muutmise korral algse maaparandussüsteemi pindala oluliselt vähenenud. Ka süsteemi koosseisu jääv Sinepi maaüksus (80901:001:0080) lõuna pool on määratud tootmis- ja ärimaaks.

Joonis 2. DP ala ja piirkonna maaparandussüsteemide paiknemine. Allikas: Maa-amet. Põhjas, teisel pool Nigula teed piirneb ala samuti maaparandussüsteemi ehitisega (ehitise kood 6114870010160). Eesvoolukraavid asuvad Nigula tee ääres ja suubuvad Sauga jõkke (VEE1148700) ca 2.2 km kaugusel lääne pool. Eesvoolu kasutusotstarvet ei loeta lõppenuks, kui eesvoolu toimimisest sõltub teisel kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimimine. Naaberkinnistute kuivendussüsteemi jätkuvaks toimimiseks ja liigvee ärajuhtimiseks saab kuivendussüsteemi vajadusel osaliselt ümber ehitada. Maaparandusseaduse § 53 reguleerib ka maaparandussüsteemi või selle koosseisu kuuluvasse vooluveekogusse vajadusel lisavee juhtimist, kui soovitakse lisavesi juhtida eesvoolu või kuivenduskraavi. Kui maaparandussüsteemi lisavee juhtimise tõttu suureneb

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

7

eesvoolu valgala või muutuvad oluliselt valgala hüdroloogilised karakteristikud, kontrollitakse täiendavate arvutustega, kas eesvoolu või kuivenduskraavi lisavooluhulga juhtimise korral vastavad eesvoolu ja kuivenduskraavi sängi ristlõike suurus ning eesvoolul ja kuivenduskraavil paikneva rajatise ava suurus nõuetele. Antud DP puhul hetkel olulist lisavee juhtimist eesvoolukraavi eeldatavalt ette näha ei ole. DP kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga. Õuemaa on eraomandis olev maaüksus, mille maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja seal tegeletakse põllumajandusega, kuid see ei ole määratletud väärtusliku põllumajandusmaana kehtiva ÜP või maakonnaplaneeringu mõistes. Samuti ei kajastu rohumaa PRIA-s registreeritud1 põllumassiivide loetelus. Põllumassiivide register on aluseks eeskätt pindalatoetuste menetlemisel. Põld, millele soovitakse toetusi taotleda, peab asuma registrisse kantud põllumassiivil. Registrisse kantakse toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, püsirohumaana või püsikultuuride all oleva maana.

Joonis 3. DP ala ja piirkonna põllumajandusmassiivid. Allikas: Maa-amet ja PRIA.

Sauga tööstuspargi piirkond on väljakujunenud tööstuspiirkond. Seega oleks Õuemaa maaüksuse arendamine asukoha mõistes loogiline. DP eesmärk on alale rajada tehno- ja tööstuspargile omane hoonestus ehk tootmis- ja laohooneid kasutusotstarbe koodiga nt 12500 jms, millel on ka büroo-osad. See tingib alale tootmismaa ja ka osaliselt ärimaa sihtotstarbe määramise.

1 https://www.pria.ee/registrid/pollumassiivide-register ; https://kls.pria.ee/kaart/

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

8

Joonis 4. DP eskiislahendus. Allikas: Kujundaja OÜ.

Tootmis- ja ärihoonete puhul on tegemist eeldatavalt olulise ruumilise mõjuta tegevustega, mille puhul tootmisest ei tulene olulist keskkonnamõju ning mis ei oleks vastuolus Pärnu lennuvälja kaitsevööndis lubatud tegevustega.

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

9

2 Seotus strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu Maakonnaplaneering 2030+

Pärnu maakonnaplaneering 2030+2on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Maakonnaplaneeringu peamiseks eesmärgiks oli maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse, on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal. Ettevõtluse areng maakonnas on oluline osa kohalike elanike elukvaliteedi tõstmisel läbi töökohtade loomise. Tööstusettevõtted on Pärnu maakonna peamised tööandjad. Uusi ettevõtlus- ja tootmisalasid kavandatakse enim Pärnu linna põhjapiirile ja Sauga alevikku, samuti Paikuse alevisse. Pärnu maakonnaplaneering annab ka üldised soovitused ettevõtluse arendamiseks. Maakonnaplaneering määrab eelkõige üldised tingimused uute üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega tuleb arvestada edaspidi uute üldplaneeringute koostamisel. DP ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringuga 2030+.

2.2 Sauga valla üldplaneering

Alal kehtiv endise Sauga valla üldplaneering on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97. Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus ei ole planeeringualale maakasutuse juhtotstarvet määratud, nagu osadele säilitatavatele maatulundusmaa sihtotstarbega maadele on määratud põllumajandusmaa-ala (MP) juhtotstarve. Juhtotstarve annab määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega otsene vajadus muuta ÜP-ga määratud juhtotstarvet (näiteks MP muutmine T/Ä) puudub. Erinevalt ÜP juhtotstarbe muutmisest ei saa maakasutuse sihtotstarbe muutmist (antud juhul maatulundusmaast tootmis- ja ärimaaks) käsitleta otseselt ÜP muutmisena ega olulise või ulatusliku ÜP põhilahenduse muutmisena, samas PlanS § 142 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olla oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine ka muul põhjusel, kui see konkreetselt ära põhjendatakse).

2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

10

Joonis 5. DP ala asukoht kehtivas Sauga valla ÜP-s.

Pärast haldusreformi moodustatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 algatatud Tori valla üldplaneeringu koostamine. ÜP on koostamisel3. Lahenduse väljatöötamisel arvestatakse ka Tori valla arengukavaga aastateks 2018-2030. Uue ÜP koostamise käigus töötatakse välja võimalikult ühtsed kogu vallas toimivad põhimõtted kompaktse hoonestusega alade, hajaasustusega piirkondade ning ettevõtlus- ja tootmisalade arendamiseks ja ehitustingimuste seadmiseks. Pärnu linna lähialade (Tammiste, Sauga) arengu kavandamisel arvestatakse Pärnu vastavate piirkondade iseloomu ja arengusuundadega. Määratakse ettevõtluseks sobivad alad ja nende kasutustingimused. Ettevõtluse ja tootmise arendamise suunamisel arvestatakse vastava analüüsi tulemusi. Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse sotsiaalse taristu olemasolu ja vajadusi ning määratakse sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks vajalikud alad ja nende kasutustingimused. DP algatataks kehtivat ÜP-d muutvana. Tuleb arvestada, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse menetlemisel kuni DP heakskiitmiseni PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid. Samuti ei tohi planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk kohalik omavalitsus ÜP-d muutva detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingut planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks.

3 https://www.torivald.ee/koostatava-uldplaneeringu-lahteseisukohad

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

11

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. PlanS § 124 lõike 6 alusel on keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel. Detailplaneeringut käsitletakse kehtivat valla üldplaneeringut muutvana (vt ka peatükk 2.2). Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral. KSH eelhindamise eesmärk on välja selgitada, kas DP algatamisel on vajalik algatada ka KSH või mitte. Eelhindamise vajadus tuleneb antud juhul lisaks ka keskkonnamistri määrusega nr 224 kinnitatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 (infrastruktuuri ehitamine) punktist 2 ehk keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine. Samuti võib aluseks võtta määruse § 16 (muud juhud), mille järgi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda muu käesolevas määruses nimetamata tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA), aga antud juhul ka Transpordiamet.

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

12

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeritava ala piirkonnas ei paikne looduskaitsealasid ega Natura 2000 alasid. Samuti puudub info kaitsealuste liikide esinemise kohta EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur).

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole eeldatavalt oodata olulist ebasoodsat mõju piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele, siseriiklikult kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole eeldatavalt oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (kindlasti vähemalt olmejäätmete) teke ala kasutusperioodil, kuid seda ei ole eeldatavalt oodata olulisel tasemel. Tootmis- ja ärihoonete puhul on tegemist eeldatavalt olulise ruumilise mõjuta tegevustega, mille puhul tootmisest ei tulene olulist keskkonnamõju ning mis ei oleks vastuolus Pärnu lennuvälja kaitsevööndis lubatud tegevustega. Hetkel, DP algatamise staadiumis, pole teada, millist tootmist alal hakatakse tegema. Tööstusheite seadus määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad ja sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. Antud alale tootmishoonetesse vastavaid tegevusi suure tõenäosusega ei ole võimalik kavandada. Seaduse alusel 06.06.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsus määrus nr 89 “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” täpsustab tegevusi, mille käitamiseks on nõutav kompleksluba. Tegevused on sarnase iseloomuga olulise keskkonnamõjuga tegevustele KeHJS järgi, millele tuleb algatada KMH. Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

13

keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse peatükk 5 reguleerib keskkonnalubade menetlust ja loa olemasolu seadusega sätestatud juhtudel. Keskkonnaluba annab õiguse vähemalt üheks seaduse § 41 nimetatud, milleks on vee erikasutus, saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku või jäätmete käitlemine. Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet. Loa andmisel tuleb loa andjal täiendavalt kaaluda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust. Jäätmeseaduse § 73 alusel on jäätmeluba vajalik jäätmete kõrvaldamiseks, jäätmete taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus. Hetkel pole ette näha taoliste ettevõtete (käitiste) asumist hinnatavale alale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Tori valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

DP ala piirkonnas on põhjavesi suhteliselt kaitstud Maa-ameti geoloogilise kaardi (1:400 000) põhjavee kaitstuse kaardi andmetel. DP ala ei jää Eametsa reoveekogumisalale (RKA0670277), kuid seoses lähedusega Sauga alevikule, on võimalik liituda Vahtra tänaval olemasolevate ÜVK võrkude baasil (valla vee- ettevõtja OÜ-le Sindi Vesi). Hetke lei ole teada, kas vajalik on eelpuhastus kui tootmise reovesi sisaldab näiteks ohtlikke aineid. Ala sademevett ÜVK süsteemi juhtida ei saa. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Sademevee juhtimiseks tootmismaalt maaparanduskraavi võib vajalik olla samuti vajalik keskkonnaloa taotlemine vastavalt Veeseadusele. Samuti tuleb tegevus kooskõlastada PTA-ga kui liig- või sademevett juhitakse eesvoolu. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Ida pool DP ala asub Nigula tee 2 maaüksus (73001:001:0839), mis on elamumaa sihtotstarbega ja kus paiknevad elamu, kolm abihoonet ja Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumit avav puurkaev4. Puurkaev (reg kood PRK0052164) on rajatud 2013. aastal ja selle hooldusala ulatus on 10 m. Hooldusala kattuv Tallinn-Pärnu-Ikla maantee avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist

4 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-684754336

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

14

keskkonnamõju. Reovee ärajuhtimisega ÜVK süsteemi ei kaasne samuti olulist keskkonnamõju kohapeal. DP realiseerimisega ei ole eeldatavalt oodata olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

4.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

4.5 Õhusaaste, müra, vibratsioon valgus, soojus ja kiirgus

Soojavarustuse lahendus ei ole hetkel teada, samuti ei ole teada tootmise konkreetne iseloom. Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Võimaliku keskkonnaloa saasteainete väljutamiseks paiksest heiteallikast välisõhku (õhusaasteluba) vajadus selgitatakse välja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel. Õhusaasteluba annab õiguse väljutada saasteaineid paiksest heiteallikast välisõhku ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Seaduse § 79 alusel, arvestades majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripära, on keskkonnaminister oma määrusega 14.12.2016 nr 67 kehtestanud “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Luba on näiteks nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse välisõhus leviva müra osas tööstusmüra ja liiklusmüra. Tööstusmüra on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad ning liiklusmüra on regulaarne auto-, raudtee-, lennu- ja veesõidukite liiklus. Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra on normeeritud vastavalt mürakategooriatele, mis määratakse (koostatava) üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe alusel. Vastavalt määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis aitavad hoida kontrolli all müra tekkimist. Häiringute vältimiseks tehakse müratekitavaid töid päevasel ajal. Tori valla uue ÜP koostamise käigus on tehtud töö „Tori valla välisõhu mürakaart (töö nr 21/3566, OÜ Inseneribüroo STEIGER)5, kus on arvestatud nii lennu- kui maanteeliiklusega. Piirkonna mürataset mõjutab siiski eelkõige riigitee nr 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla maantee), mis on tiheda liiklussagedusega. Riigitee liiklussagedus oli 2022. aasta loendusandmete järgi 10 985 sõidukit ööpäevas .

5 https://www.torivald.ee/koostatava-uldplaneeringu-seotud-uuringud

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

15

Arvestada tuleb, et Nigula tee 2 on elamumaa, mis on küll juba eeskätt riigimaantee mürast mõjutatud, kuid tootmine ei tohi tekitada täiendavat ülenormatiivset mürataset olemasolevates eluhoonetes. Õuemaa mü jääb Pärnu lennuvälja6 tõusu- ja lähenemissektori piirangupinna all ning lennuvälja kaitsevööndisse. Lennuväljadel on Lennundusseaduse alusel määratud kaitsevöönd lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduses sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud võimaliku müraga. Pärnu lennuvälja lennuliikluse müra on põhjustatud maanduvate ja õhkutõusvate lennukite mootoritest, mille levik väliskeskkonnas tulenevalt liikumiskõrgusest on võrreldes muu liiklusmüraga laialdasem. Vastavalt Tori valla välisõhu mürakaardile jäävad nii päevased kui öised liiklusmüra sihtväärtused siiski alla müra normtasemete. Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevus oleks uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned). Ärihooned oleks siis ehk ka suured kaubanduskeskused, kus tänapäeval on kinod ka muud meelelahutus. “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” või “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” järgi laienevad ühiskasutusega hoonetele ka rangemad normid. Antud juhul selliseid ühiskasutusega hooneid ei kavandata ning vastuolu puudub. Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Arvestades planeeritavat asukohta ja mahtu, ei kaasne eeldatavalt DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet. Ehitustööde käigus ja ka hiljem toimub objektide valgustamine. Ala valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid eldatavalt kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole hetkel ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP lahendus on kooskõlas Tori valla üldiste arenguplaanidega. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha. DP koostamisel tuleb arvestada, et lähima (Nigula tee 2) elamu juures peavad olema tagatud keskkonnaseisundile sätestatud normid.

6 https://parnu.tallinn-airport.ee/

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

16

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

4.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige hoonete ja rajatiste kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale.

Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks tootmisala rajamiseks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete ja rajatiste sobitumise olemasolevasse maastikupilti.

Olulist kõrghaljastust alal ei ole ja seepärast kavandatakse pigem sobiva ja Tori valla hoonestustingimustele vastavat uushaljastuse rajamist ja selle hooldust.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.9 Ohutus ja avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist. Samas asub maaüksus Pärnu lennuvälja tõusu- ja lähenemissektori piirangupinnal, kus on seatud maksimaalseks võimalikuks ehituskõrguseks (kõrgust arvestatakse koos kõikide katusele paigaldatavate seadmete jms) 18-24 maapinnast, olenevalt täpsest asukohast. Lisaks eeltoodule sätestab lennundusseadus lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused, mis ei välista DP-ga kavandatavate hoonete rajamist.

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

17

Joonis 6. DP ala lennuvälja kaitsevööndi suhtes. Allikas: Maa-amet. Lisaks jääb Õuemaamaaüksus Olerex AS Sauga tankla (Sauga alevik, Jänesselja tn 9) kui C- kategooria ohtliku ettevõtte ohuala (ala raadius 438 m) lähedale, millega tuleb arvestada näiteks tootmise koosmõjus, kui hakatakse kasutama ohtlikke aineid.

Joonis 7. DP ala tankla ohuala suhtes. Allikas: Maa-amet.

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

18

4.10 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga7. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused. Kavandatava tootmisala ning olemasoleva elamuala vahele tuleb jätta haljaspuhver leevendamaks tulenevaid võimalikke mõjusid. Muuhulgas on soovituslik territoorium liigendada, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, et vähendada kuumasaarte teket, tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Kliimamõju leevendamiseks parklate ja platside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist võimalusel vältida või liigendada suuri tehispindasid rohealade või kõrghaljastusega.

DP alal veekogudest tulenevat üleujutusohtu ei ole tuvastatud.

Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teised või üldplaneeringuga lähialal lubatud hilisemad sarnased arendused hetkel teadaolevalt puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

4.12 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Üheks selliseks põhimõtteks on ka Euroopa ruumilise planeerimise harta kohane nõue lähtuda madalama astme planeeringute elluviimisel eelkõige üldisematest planeeringutest, mida antud juhul tehakse. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

7 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

19

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid teadaolevalt KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatavate tootmis- ja ärihoonete puhul on tegemist eeldatavalt olulise ruumilise mõjuta tegevustega, mille puhul tootmisest ei tulene olulist keskkonnamõju ning mis ei oleks vastuolus Pärnu lennuvälja kaitsevööndis lubatud tegevustega. Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas DP koostamise juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte. Muud, ka edasised keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse DP koosseisus vastavalt PlanS-le. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Kavandatav ala piirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku aladega ning ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus mõjutaks. DP alal ega lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti.

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne hetkel teadaolevalt olulise liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Hetkel ei ole selge, milles (ka milliste ÜP seletuskirjas määratud punktidega võrreldes) seisneb konkreetselt üldplaneeringu muutmine. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu

Tori vallas Eametsa külas Õuemaa maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang

20

eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Tulenevalt eelnevast on üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga erandlik võimalus ehk üldplaneeringu muutmise olemust ja vajadust peab kohalik omavalitsus DP algatamise otsuses konkreetselt põhjendama. Tuleb arvestada, et ÜP-d muutvat DP-d menetletakse PlanS § 142 järgi nagu üldplaneeringut ja ÜP muutmise olemust tuleb selgitada planeeringu lähteseisukohtades. Planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. KSH eelhinnangu ülesanne ei ole otseselt hinnata ruumilist mõju ning hoonete ja rajatiste sobitumist keskkonda. Antud teema lahendamine on planeeringu ülesanne. KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt

Keskkonnaametilt, aga antud juhul ka Transpordiametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Terviseametilt ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt (ÜP muutmine).

LÄHTESEISUKOHAD

Eametsa küla Õuemaa kinnistu (73001:001:0784) detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Planeeringuala hõlmab 5.79 ha suurust Õuemaa maaüksust (73001:001:0784), mille kõlvikuline

koosseis on haritav maa 5.16 ha, looduslik rohumaa 0.23 ha, metsamaa 0.19 ha ja muu maa 0.21

ha. Maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja seal tegeletakse põllumajandusega,

kuid see ei ole määratletud väärtusliku põllumajandusmaana kehtiva üldplaneeringu või

maakonnaplaneeringu mõistes.

Detailplaneeringu eesmärk on alale rajada tehno- ja tööstuspargile omane hoonestus ehk tootmis-

ja laohooneid, millel on ka büroo-osad. See tingib alale tootmismaa ja ka osaliselt ärimaa

sihtotstarbe määramise.

Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel anda

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta.

OLEMASOLEV OLUKORD

ASUKOHT

Õuemaa maaüksus asub Tori vallas Eametsa külas. Teisele poole Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed

(riigi põhimaantee nr 4) jääb Kilksama küla. Põhja ja edela poole jääb Sauga aleviku

tiheasustusala. Põhjas, teisel pool Nigula teed, on samuti maatulundusmaa sihtotstarbega Õuemaa

maaüksus (73001:001:0785). Ida pool, Õuemaa maaüksuse ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee vahel

on Nigula tee 2 elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja Ristipõllu (73001:001:0737)

maatulundusmaa 100% maaüksus. Lõuna pool on Nulu ja Vahtra tänava tööstusalad. Edelas

piirneb maaüksus transpordimaa 100% Pärnu lennujaama (73001:001:0325) maaüksusega ning

läänes tootmismaa 80% /ärimaa 20% Allikapargi tee ja Heki tn maaüksustega, kuhu on rajatud

päikeseelektrijaam.

Planeeringuala asub Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

Planeeringuala asub drenaažkuivendusega maaparandussüsteemi maa-alal (EAMETSA,

maaparandussüsteemi kood 6114870010130).

HOONESTUS JA HALJASTUS

Õuemaa mü on hoonestamata ning alal puuduvad tehnovõrgud. Samas on piirkonnas olemas kõik

vajalikud võrgud, millega on eeldatavalt võimalik liituda. Teenusepakkujatelt tehnilisi tingimusi

veel taotletud ei ole.

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Pärnu maakonna planeeringu (2018)kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega alaks.

Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks

sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus

(määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad,

äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed

teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.

Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on

elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise

tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja

toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude

ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda

avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada

keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane

kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus ei ole planeeringualale maakasutuse juhtotstarvet määratud,

seega säilib olemasolev maakasutus, mis on põllumajandus. Lähipiirkonnas on olemasolevad ja

perspektiivsed tootmis-, äri- ja teenindusettevõtete maa-alad. Üle maantee ida (Kilksama külas) ja

lõuna pool (Sauga alevik) on ulatuslik Sauga Tehnopark (DP kehtestatud 2010.a).Sauga

tööstuspargi piirkond on väljakujunenud tööstuspiirkond.Seega oleks Õuemaa maaüksuse

arendamine asukoha mõistes loogiline.

Detailplaneeringu eesmärk on alale rajada tehno- ja tööstuspargile omane hoonestus ehk tootmis-

ja laohooneid, millel on ka büroo-osad. See tingib alale tootmismaa ja ka osaliselt ärimaa

sihtotstarbe määramise.

Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Sauga valla üldplaneeringut.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

• Lennuvälja kaitsevööndis ja selle lähiümbruses tuleb arvestada lennundusseaduse § 352

sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: LEMMA OÜ (reg nr 11453673).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel

põhjustel:

• detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

• kavandatav ala piirkonnas puuduvad Natura 2000 võrgustiku aladega ning ei paikne

kaitsealuseid looduse üksikobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus mõjutaks. DP

alal ega lähialal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,

heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne hetkel teadaolevalt olulise

liikluskoormuse ja mürataseme suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

• planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse,

valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab DP

koosseisus vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Moodustada planeeringuga krundid sihtotstarbega tootmis- ja ärimaa.

• Ehitusõiguse planeerimiseks võtta aluseks Nulu tänaval kehtiva detailplaneeringu

tingimused. Arvestada piirkonnas väljaehitatud hoonete ehitusmahtude ja

hoonestuslaadiga.

• Juurdepääs kruntidele planeerida Nulu tänavalt ja Nigula teelt. Võimalusel vältida

tupikuid.

• Teemaa laius minimaalselt 16m.

• Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala.

• Näha ette tänavamaa haljastus.

• Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala asub lennuvälja kaitsevööndis, tuleb planeeringu

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest lennuliiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32

ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

• Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud

leevendusmeetmed.

• Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja lennuvälja kaitsevöönd.

• Veevärgi ja kanalisatsiooni planeerimisel lähtuda AS Pärnu Vesi tehnilistest nõuetest, mis

on leitavad meie koduleheküljelt. https://www.parnuvesi.ee/wp-

content/uploads/2023/10/AS-Parnu-Vesi-tehnilised-nouded-2023.pdf

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Sidetrassiga liitumiseks küsida teenusepakkujalt tehnilised tingimused.

• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.

• Detailplaneeringuga tuleb kindlaks määrata ehitistevahelised ohutud kaugused (kujad)

naaberkinnistutel paiknevate ehitistega.

• Parkimine lahendada oma kinnistul. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843

Linnatänavad.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus.

• Sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest

vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee

suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses (veeseadus(VeeS)§ 129 lg 1 ja 3).

• Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele

(VeeS § 129 lg 4 ja 5).

• Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

• Planeerida kõrghaljastatud puhvertsoon elamumaa poolsesse külge tulevaste häiringute

leevendamiseks (müra, tolm, valgusreostus).

• Parkimine lahendada oma kinnistul.

• Jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.

• Planeeringus määrata planeeringu elluviimise järjekorrad. Arendusega seotud teed ja

trassid tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

• Detailplaneeringuga kavandada tootmis- ja ärimaa kruntidele haljastus. Vähemalt 25%

planeeritud tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada eelkõige puhvervööndi

rajamise eesmärgil.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplaris

digitaalselt.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama määrusele nr 50 “Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Päästeamet

• Transpordiamet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud: Risti, Ristipõllu, Nigula tee 2, Sinepi, Nulu tn 2, Nulu

tn 3, Heki tee 9, Õuemaa

• Telia Eesti AS

• Pärnu Vesi AS

• Elektrilevi OÜ

• Pärnu lennujaam

• AS Tallinna lennujaam

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Keskkonnaamet 30.04.2024 nr 6-2.1/1403

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Põllumajandus- ja Toiduamet

Päästeamet

Transpordiamet

Õuemaa kinnistu detailplaneeringu koostamine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6

küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle

otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Eametsa külas Õuemaa kinnistu

detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Õuemaa kinnistu detailplaneeringu

lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks.

Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 30. maiks 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Õuemaa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohad, KSH

eelhinnang, otsuse eelnõu

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]