Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-6/24/7408-1 |
Registreeritud | 30.04.2024 |
Sünkroonitud | 03.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-6 Juhtimisalane kirjavahetus |
Toimik | 1.1-6/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kristjan Truu (Users, Merendusteenistus) |
Originaal | Ava uues aknas |
KLIIMAMINISTEERIUMI SISEAUDITI OSAKOND Audit nr 1/2024
1
AUDITI PROGRAMM Kuupäev: 30.04.2024 Koostaja: Kristi Melk Viide: B4-1
Töö nimetus: Merekeskkonna järelevalve ja kriisireguleerimise korraldus Töö eesmärk: Analüüsida merekeskkonna järelevalve korraldust sh osapoolte rolle ja vastutusi,
kriisisündmustele reageerimise protsessi koordineerimist. Töö ulatus: Audit hõlmab merekeskkonna järelevalvet keskkonna aspektist, sh kontrolle
merel ja sadamates (rahvusvaheliste konventsioonide täitmine, andmete esitamine) ning kahe järelevalveasutuse (KeA ja TRAM) tegevusi järelevalve läbiviimisel. Kriisisündmuse osas vaadatakse merereostuse avastamisel ülesannete jaotust (rollide selgus), õppuste läbiviimisel osalemist, keskkonnale tekitatud kahju arvestamist ja sissenõudmist, sh naftafondi kasutamise protsessi.
Töö ulatuse piirang:
Auditi ei hõlma kriisireguleerimise osas julgeoleku teemasid merel ning kalandusega seotud teemasid.
Töö teema on oluline kliimapoliitika kontekstis, kuna üheks prioriteediks seatakse tulemusliku järelevalve tegevus, sest tõhusad sanktsioonid aitavad ennetada ohte merekeskkonnale, selgitada välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumisi, mis kokkuvõttes aitavad tagada ausa konkurentsi merendussektoris tervikuna. Teema haakub VVTP prioriteediga – merekeskkonna järelevalve kaasajastamine ning reostuse kontseptsiooni koostamine. Poliitilise prioriteedina on merekeskkonna järelevalve tõhustamine.
Merekeskkonna kaitseks tuleb vähendada saasteainete sattumist merre ning hoida merega seonduv inimtegevus väikseima mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Selline tegevus on tähtis hoida kontrolli all nii merel, ankrualadel laevadel kui ka sadamastes. Käesoleva töö teemas ei ole varasemalt siseaudititööd läbi viidud, seetõttu seab audit eesmärgiks tuvastada, kuidas ja mis mahus järelevalvet teostatakse ning millised on võimelüngad, et planeerida täpsemaid parendustegevusi. Soovime tuua välja puudused vastutavate ametite juhtkonnale ja poliitikakujundajale, et nende ülesannete täitmist võetaks tõsiselt ja teemaga tegeletaks.
Töös käsitletavad teemad/küsimused:
1) Hinnata merendusosakonna (varasemalt merekeskkonna osakond) kui poliitika kujundaja tegevusi õigusaktide ülevõtmisel IMO auditite vahelisel perioodil (võttes aluseks IMO tegevuste koondtabeli rõhuasetusega merekeskkonna järelevalve valdakonnale).
Milline on merendusosakonna tööjaotus eelkõige merekeskkonna valdkonnas ja millistes töögruppides osaletakse?
Kuidas toimub MARPOL-i konventsiooni muudatustele vastava siseriikliku regulatsiooni menetlemine (menetluse protsess, ajaraam ja vastutus)?
Kuidas on korraldatud ministeeriumi ja allasutuste vaheline koostöö merekeskkonna küsimustes?
Täiendavalt SAO vormistab IMO auditi (toimus 13-22.04.2024) tulemuste rakendamise seiretabeli asutuste lõikes, milles on osapooltega kokkulepitud tegevuste tähtajad ja vastutajad.
2) Analüüsida merekeskkonna viimase kahe aasta järelevalvelisi tegevusi MSOS, VeeS, SadS ja AÕKS-i alusel. Kaardistada merekeskkonna valdkonnas järelevalve vastutus tervikuna ja selgitada, milline on nõuete kontrolliks kasutatava ressursi hetkeseis.
Milline on Keskkonnaameti võimekus merekeskkonna järelevalvekohustuste täitmisel? Kui palju viiakse läbi kontrolle merel ja sadamates? Aluseks võetakse viimase kahe aasta läbiviidud kontrollide andmed.
Millises osas viib merekeskkonnaga seotud järelevalvet läbi TRAM? Kuidas tagatakse, et vajaliku kindlustuseta laevad ei liiguks Eesti vetes?
Kas esineb õiguslikke probleeme õigusaktide osas, mis takistavad merekeskkonnajärelevalve läbiviimist (järelevalve pädevuse määratlemine (PRF), raporteerimise kohustuse selgus ja vastutussäteteta normid)?
Kas ja kuidas viiakse läbi riskihindamist laevade osas järelevalve planeerimisel?
KLIIMAMINISTEERIUMI SISEAUDITI OSAKOND Audit nr 1/2024
2
Juurdepääs ja andmete edastamise kohustus IMO ühtsesse andmebaasi GISIS.
3) Hinnata kriisireguleerimise protsessi juhtimise valmidust merereostuse korral.
Kuidas toimub kriisireguleerimine merereostuse (lisaks kütusereostusele ka ohtlike kemikaalide) avastamise korral – vastutus, rollid ja ülesanded?
Kuidas toimub infovahetus ja reageerimine merereostuse avastamisel ja likvideerimisel? Millised on KliM-i allasutuste rollid merereostuse avastamise korral? Kuidas toimub merereostuse likvideerimisega seotud kulude arvestus ja sissenõudmine sh
naftafondi nõude esitamine?
Auditi toimingud ja ajakava:
a) info kogumine ja dokumendianalüüs; b) eelintervjuud ja küsitlus eelselgituse faasis; c) protsesside kaardistuse ja tegevustest ülevaate koostamine ning nende analüüs; d) küsimustikud ja intervjuude läbiviimine; e) auditi ulatusega seotud infovajadus ja muud infopäringud
- viimase 2 a merereostuse juhtumid Eesti vetes (reostuse likvideerija, kas tuvastati keskkonnale tekitatud kahju, kas kahju nõuti välja, milline oli süüteomenetluse tulemus).
Töö toimingud teostatakse II kvartali jooksul ja auditi aruande eelnõu valmimine on planeeritud III kvartalisse.
Auditi aruande eelnõu esitatakse auditeeritavale faktivigade kontrolliks ja kommenteerimiseks. Samuti on auditeeritava ülesanne auditis toodud ettepanekute osas rakendatavate tegevuste, vastutavate isikute ja täitmise tähtaja määramine.
Auditi juht: Kristi Melk, siseaudiitor
/allkirjastatud digitaalselt/
auditi töögrupi liige: Heli Jalakas, SAO nõunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Siseauditeerimise eest vastutav isik (AVI): Maarja Kilter, siseauditi osakonna juhataja
/allkirjastatud digitaalselt/
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaamet
Transpordiamet
30.04.2024 nr 1-11/24/5
Siseauditeerimise teade
Anname teada, et Kliimaministeeriumi siseauditi osakond on koostanud tööplaani kohaselt auditi
„Merekeskkonna järelevalve ja kriisireguleerimise korraldus“ programmikava. Auditi eesmärgiks
on analüüsida merekeskkonna järelevalve korraldust sh osapoolte rolle ja vastutusi ning
kriisisündmustele reageerimise protsessi koordineerimist.
Detailsem info auditis planeeritud tegevustest on toodud auditi programmis (lisatud kirjale).
Siseauditi osakond on alustanud auditi toimingutega, mis hõlmavad asjakohase informatsiooni
kogumist ning seonduvate dokumentide läbivaatamist. Vajaduse ilmnemisel kohapealsete
toimingute läbiviimiseks (intervjuud jms) kohtumise aeg lepitakse kokku asutuse kontaktisiku ja
audiitorite vahel. Auditi lõpparuanne esitatakse auditeeritavatele asutusele kommentaaride
esitamiseks.
Siseauditi viib läbi Kliimaministeeriumi siseauditi osakonna siseaudiitor Kristi Melk, kuid alates
06.05.24 on auditi edasiseks läbi viijaks siseauditi nõunik Heli Jalakas ning auditi eest vastutavaks
isikuks valitsemisala siseauditi juht Maarja Kilter.
Loodame meeldivale koostööle ning palume osutada siseaudiitoritele kaasabi vajalike
dokumentide ja informatsiooniga tutvumiseks, mis on üheks eelduseks auditi eesmärkide täitmisel
ning tähtaegadest kinnipidamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Kilter
Siseauditi osakonna juhataja
Lisa: Auditi programm
Kristi Melk