Üldkäskkiri

Lisa 1 Tehniline kirjeldus

1. Hõivekvaliteet peab vastama EES näohõive kvaliteedinõuetele.

2 Kvaliteedikontroll peab toimuma reaalajas

3. Peab töötama iPhone 12 PRO / PRO MAX või uuemates sama seeria mudelites, OS - iOS 14.5 või

uuem.

4. Peab toetama kirjeldatud andmevahetus protokolli (lisatud manusena).

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/329,

25. veebruar 2019,

millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja

näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011, (1) eriti selle artikli 36 esimese lõigu punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määrusega (EL) 2017/2226 loodi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES), mis registreerib elektrooniliselt liikmesriikide territooriumil lühiajaliseks viibimiseks loa saanud kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist väljumise aja ja koha ning arvutab nende lubatud viibimisaja.

(2) EESiga soovitakse parandada välispiiride haldamist, hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ja hõlbustada rändevoogude juhtimist. EES peaks eelkõige aitama tuvastada isikuid, kelle puhul ei ole või enam ei ole täidetud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise tingimused. Ühtlasi peaks EES aitama kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamisele, avastamisele ja uurimisele.

(3) Kuna biomeetriliste andmete kvaliteet ja usaldusväärsus on EESi täieliku potentsiaali saavutamiseks määrava tähtsusega, on vaja kehtestada EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate näokujutiste ja sõrmejälgede kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused, sealhulgas juhul, kui näokujutis salvestatakse kohapeal või saadakse elektrooniliselt elektroonilisest masinloetavast reisidokumendist (eMRTD). Kuna registreeritud sõrmejälgede kvaliteet avaldab EESi nõuetekohasele toimimisele mõju aastaid pärast registreerimist, tuleks pikas perspektiivis hoolikalt jälgida sõrmejälgede kvaliteetse registreerimise keskkonna- ja käitamistegureid.

(4) Käesoleva otsusega ei looda uusi standardeid; see on kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditega.

(5) Nende meetmete põhjal peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet saama kindlaks määrata EESi füüsilise arhitektuuri (sealhulgas selle sidetaristu) ja süsteemi tehnilise kirjelduse ning hakata süsteemi arendama.

(6) Selles kontekstis on seega vaja võtta vastu EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutiste kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus.

(7) Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (2) kohaldamist.

(8) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2017/2226 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2017/2226 põhineb Schengeni acquis'l, teatas Taani 30. mail 2018 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2017/2226 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

26.2.2019 L 57/18 Euroopa Liidu Teataja ET

(1) ELT L 327, 9.12.2017, lk 20. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete

õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(9) Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10) Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(12) Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(13) Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiaren­ damisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(14) Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul nõuab EESi kasutamine passiivse juurdepääsu andmist viisainfo­ süsteemile (VIS) ning seda, et kõik Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevad Schengeni acquis' sätted oleksid jõustatud kooskõlas asjaomaste nõukogu otsustega. Neid tingimusi saab täita alles siis, kui kontrollimine kohaldatava Schengeni hindamiskorra kohaselt on edukalt lõpule viidud. Seepärast peaksid EESi kasutama ainult need liikmesriigid, mis vastavad neile tingimustele EESi töölerakendamise ajal. Liikmesriigid, mis EESi selle esmasest töölerakendamisest alates ei rakenda, tuleks ühendada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga määruses (EL) 2017/2226 sätestatud korra kohaselt niipea, kui nad vastavad kõikidele nimetatud tingimustele.

(15) Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 27. juulil 2018.

(16) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas e-piiride komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused on esitatud lisas.

26.2.2019 L 57/19 Euroopa Liidu Teataja ET

(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36. (6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud

lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiaren­ damisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52. (8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi

Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiaren­ damisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21. (10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini

Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiaren­ damisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

2. EESi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate näokujutiste (sealhulgas kohapeal salvestatud näokujutis või elektroonilisest masinloetavast reisidokumendist elektrooniliselt saadud näokujutis) kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president Jean-Claude JUNCKER

26.2.2019 L 57/20 Euroopa Liidu Teataja ET

LISA

1. KVALITEET

1.1. Läved

1.1.1. Sõrmejäljed

Regis tr ee r imin e

Registreerimise hetkel kasutatakse USA riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi (NIST) kindlaks määratud sõrmejälje kujutise kvaliteedi (NFIQ) (1) versiooni 2.0 (või uuemat versiooni), et kontrollida, kas võetud sõrmejälgede andmete kvaliteet vastab määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilistes kirjeldustes täpsustatud lävedele.

Registreerimiseks hinnatakse sõrmejälgede andmete kvaliteeti järgmiselt:

— riiklikul tasandil liikmesriikide poolt enne andmete edastamist riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi (CS- EES), kusjuures hindamine toimub sõrmejälgede võtmise ajal ja selleks võib kasutada eu-LISA pakutavat, hooldatavat ja ajakohastatavat vahendit, ning

— kesktasandil.

Kontrol l

Kontrollimisel soovitatakse liikmesriikidel hinnata sõrmejälgede andmete kvaliteeti sõrmejälgede võtmise ajal enne andmete edastamist CS-EESi, kasutades kas NISTi sõrmejälje kujutise kvaliteedi (NFIQ) näitaja versiooni 2.0 (või uuemat versiooni), või kui see on tehniliselt võimatu, mõnda muud näitajat, mis on korrelatsioonis eelistatavalt NFIQ versiooniga 2.0 (või uuema versiooniga). Korrelatsioon tuleb eelnevalt kindlaks teha. Kui saadakse NFIQ versiooni 2.0 (või uuema versiooni) kvaliteedinäitaja, tuleb see saata sõrmejälgede andmetega samal ajal CS-EESi.

1.1.2. Näokujutised

Näokujutiste, sealhulgas lähiinfrapunakiirgusel jäädvustatud näokujutiste kvaliteet peab vastama määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilistes kirjeldustes kindlaks määratud lävedele ja ISO/IEC 19794-5:2011 (eestvaates näokujutis) kujutise nõuetele. Näokujutise kvaliteeti hindavad liikmesriigid riiklikul tasandil enne näokujutise edastamist CS-EESi, kusjuures hindamine toimub näokujutise salvestamise ajal ja selleks võib kasutada eu-LISA pakutavat, hooldatavat ja ajakohastatavat vahendit. Näokujutise kvaliteedi algoritm peab olema standardi ISO/IEC 19794-5:2011 kriteeriumide kohaselt arusaadav.

Näokujutise kvaliteedi lävi määratakse kindlaks, kasutades näokujutise kvaliteedi hindamise algoritmi, mis põhineb standardis ISO 19794-5 kirjeldatud kvaliteedimeetmetel, ja selle puhul tagatakse kvaliteedikontroll, mis on analoogne CS-EESis rakendatuga (2).

1.2. Biomeetrilise täpsuse näitajad

Mõisted

Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 3 määratletud biomeetrilise täpsuse näitajad on järgmised:

„29) „registreerimise ebaõnnestumise määr“ – biomeetriliseks registreerimiseks ebapiisava kvaliteediga registreerimiste osatähtsus;

30) „valepositiivsete tuvastamiste määr“ – selliste biomeetrilise otsingu käigus saadud päringutabamuste osatähtsus, mis ei puuduta kontrollitavat reisijat;

31) „valenegatiivsete tuvastamiste määr“ – biomeetrilise otsingu käigus saamata jäänud päringutabamuste osatähtsus, ehkki reisija biomeetrilised andmed olid registreeritud.“

Punktides 30 ja 31 osutatud biomeetriline otsing on sama kui biomeetriline tuvastamine või simultaanotsing

Kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 36 esimese lõigu punktiga g jäetakse võimalus määrata rakendusaktis kindlaks biomeetriliste näitajate täiendavad väärtused.

Väärühtivustegur („False Match(ing) Rate“ – FMR) väljendab pettekatsete osakaalu, mis loetakse ekslikult vastavaks teise objekti mallile (isiku biomeetrilisele mallile).

26.2.2019 L 57/21 Euroopa Liidu Teataja ET

(1) https://www.nist.gov/services-resources/software/development-nfiq-20 (2) Võimaluse korral hinnatakse ja valideeritakse näokujutisi ICAO dokumendi 9303 punkti 3.9 kriteeriumide alusel või vastavalt

Prantsusmaa viisataotluste puhul kasutatavatele visuaalse isikutuvastuse ja kasutussoovitustele.

Väärlahknevustegur („False Non-Match(ing) Rate“ – FNMR) väljendab tõeste katsete osakaalu, mis loetakse ekslikult mittevastavaks sama objekti mallile.

Tõene katse on kasutaja ühekordne katse saada vastavus oma salvestatud mallile. Pettekatse on vastupidine – selle puhul saadakse kasutaja malli otsingu vasteks kellegi teise mall.

1.2.1. Registreerimise ebaõnnestumise määr

Registreerimise ebaõnnestumise määra sihtväärtus on null. Liikmesriigid väldivad neid juhtumeid, kasutades piisava kvaliteediga registreerimisprotsessi.

1.2.2. Biomeetrilise kontrolli täpsus

Väärlahknevusteguri (FNMR) maksimaalsed väärtused juhul, kui väärühtivustegur (FMR) = 0,05 % (viis 10 000 kohta), on järgmised:

Liik FMR FNMR

Sõrmejäljed 0,05 % < 0,5 %

Näokujutised 0,05 % < 1 %

1.2.3. Biomeetrilise tuvastamise täpsus

Valenegatiivsete tuvastamiste määra (FNIR) maksimaalsed väärtused juhul, kui valepositiivsete tuvastamiste määr (FPIR) = 0,1 % (üks 1 000 kohta), on järgmised:

Liik FPIR FNIR

Sõrmejäljed 0,1 % < 1,5 %

Näokujutis ja sõrmejäljed (kombineeritud) 0,1 % < 1 %

1.3. Biomeetrilise tuvastamise täpsuse järelevalve

Biomeetrilist täpsust mõõdetakse iga liikmesriigi poolt salvestatud tegelike andmete põhjal, mis põhinevad valitud piiriületuspunktide igapäevaste piiriületuste esindaval valimil. Mõõtmist hallatakse keskselt, täisautomaatselt ja selle käigus ei pea töötaja saama juurdepääsu isikuandmetele.

Biomeetriliste näitajate tulemuslikkust ei ole vaja mõõta pidevalt: funktsioon võib olla aktiveeritud või desaktiveeritud, aga eu-LISA peab tegema korrapäraseid mõõtmisi (vähemalt kord kuus).

Biomeetriliste näitajate tulemuslikkuse mõõtmise käigus ei kasutata biomeetrilisi andmeid. Täpsuse mõõtmiseks kasutatavate kujutiste mallid kustutatakse automaatselt pärast hindamisprotsessi lõppu. Tulemuslikkuse mõõtmise ükski tulemus ei tohi sisaldada isikuandmeid.

1.3.1. Valepositiivsete tuvastamiste määra (FPIR) mõõtmine

Järgmiselt jooniselt on näha, et nii sõrmejälgede kui ka näokujutiste biomeetriliste proovide mallid sisalduvad biomeetrilise võrdlemise süsteemis „n“ arvu isikute puhul.

26.2.2019 L 57/22 Euroopa Liidu Teataja ET

Mõõtmisprotsess koosneb järgmistest etappidest.

1. Isik, kes tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreerida, esitab ühe või mõlema biomeetrikuliigi (sõrmejäljed ja näokujutis) proovi.

2. Isiku biomeetrilise etaloni andmete alusel viiakse läbi proovi biomeetriline kontroll (joonise punkt 1 ehk vaikimisi kontroll).

3. Kõigi prooviliikide hankimiseks hangitakse samalt isikult teise biomeetrikuliigi proov (kas esitatakse ka 1. etapis või on võimalik hankida sama isiku biomeetrilise etaloni andmetest). Kombineeritud proove võrreldakse isiku tuvastamiseks kogu andmestikuga, välja arvatud selle isiku biomeetriliste andmetega, kellele biomeetrilised proovid kuuluvad (joonise punkt 2 ehk eeldatavalt negatiivne tuvastamine). See tuvastamisprotsess peaks andma nulltulemuse, kuna otsingule vastavad biomeetrilise proovi mallid on võrdlusest tahtlikult eemaldatud.

Kui 2. etapis kasutatakse sõrmejälgede proovi, siis viiakse samadel tingimustel ellu esimeses lõigus nimetatud tuvastamine (et hinnata sõrmejälgede tuvastamise täpsust).

4. Kui biomeetrilise tuvastamise tulemusena saadakse päringutabamusena biomeetrilise proovi mall (märgitud kui „läve ületav päringutabamus“), siis on tegemist valepositiivse tuvastamisega (tabamuseks on oodatust erinev isik).

1. ja 2. etapp on osa riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli protsessist. 3. ja 4. etapp ei ole osa isikusamasuse kontrolli protsessist ja neid kasutatakse biomeetrilise täpsuse mõõtmiseks.

FPIR (valepositiivsete tuvastamiste määr) arvutatakse järgmiselt:

FPIR ¼ Nende tuvastamistoimingute arv, mille tulemusena tuvastatakse ühtivus

Kõigi teadaolevate negatiivsete tuvastamistoimingute arv

1.3.2. Valenegatiivsete tuvastamiste määra (FNIR) mõõtmistulemus

Punktis 1.3.1 esitatud joonis kehtib järgmise kirjelduse kohta.

Mõõtmisprotsessi koosneb järgmistest etappidest, millest kaks esimest on alati samad, kuna need on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli osa.

1. Isik, kes tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreerida, esitab ühe või mõlema biomeetrikuliigi proovi.

2. Isiku biomeetrilise etaloni andmete alusel viiakse läbi proovi biomeetriline kontroll (joonise punkt 1 ehk vaikimisi kontroll).

3. Pideva valimi moodustamiseks hangitakse teise biomeetrikuliigi proov kas samalt isikult, kui 1. etapis on esitatud mõlema biomeetrikuliigi proovid, või teiselt isikult, kelle puhul on samuti algatatud selle protsessi etapid 1 ja 2. Kombineeritud proove võrreldakse isiku tuvastamiseks kogu andmestikuga, sealhulgas selle isiku või nende isikute biomeetriliste andmetega, kellele kõnealused biomeetrilised proovid kuuluvad. See tuvastamisprotsess peaks eeldatavalt andma teadaoleva tulemuse, kuna otsingule vastavad biomeetrilised proovid on võrdlusesse kaasatud.

4. Kui 2. etapis kasutatakse sõrmejälgede proovi, siis viiakse samadel tingimustel ellu 3. etapis nimetatud tuvastamine (et hinnata sõrmejälgede tuvastamise täpsust).

5. Kui biomeetriline tuvastamine ei anna päringutabamuste loetelus tulemuseks oodatud biomeetrilisi proove (märgitud kui „läve ületav päringutabamus“), siis on tegemist valenegatiivse tuvastamisega.

1. ja 2. etapp on osa riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli protsessist. 3. ja 4. etapp ei ole osa isikusamasuse kontrolli protsessist ja neid kasutatakse biomeetrilise täpsuse mõõtmiseks.

FNIR (valenegatiivsete tuvastamiste määr) arvutatakse järgmiselt:

FNIR ¼ Nende tuvastamistoimingute arv, mille tulemusena ei tuvastata ühtivust õige biomeetrilise subjektiga

Kõigi tuvastamistoimingute arv

26.2.2019 L 57/23 Euroopa Liidu Teataja ET

1.3.3. Kontrolli otstarbel biomeetrilise täpsuse mõõtmine (väärühtivustegur ja väärlahknevustegur)

Mõõtmisprotsess koosneb järgmistest etappidest.

1. Isik, kes tuleb riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreerida, esitab ühe biomeetrikuliigi proovi.

2. Isiku biomeetrilise etaloni andmete alusel viiakse läbi proovi biomeetriline kontroll (joonise punkt 1 ehk vaikimisi kontroll).

1. ja 2. etapp on osa riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi isikusamasuse kontrolli protsessist. Järgmises etapis algab biomeetrilise täpsuse mõõtmine.

3. Biomeetrilist proovi võrreldakse kontrollimiseks mitme muu biomeetrilise proovi malliga, mis valitakse juhuslikult biomeetrilisest andmestikust, millest on eemaldatud proovi esitaja andmed. Eeldatakse, et võrdlus ebaõnnestub (joonise punkt 2 ehk eeldatavalt päringutabamuseta kontroll). Kui ühtivus leitaks, siis oleks see valetabamus.

3. etapp võimaldab arvutada väärühtivusteguri (ühtivus leitakse muu isikuga kui andmete omanik):

FMR ¼ Ilma päringutabamuseta edukate võrdluste arv

Ilma päringutabamuseta võrdluste arv

Märkus. Ilma päringutabamuseta võrdluste arv väljendab 3. etapis tehtud võrdluste arvu.

2. etapp võimaldab juhul, kui isik on juba muul meetodil tuvastatud, arvutada väärlahknevusteguri (ei leita ühtivust biomeetriliste andmete omanikuga):

FNMR ¼ Ebaõnnestunud võrdluste arv

Eeldatav päringutabamusega võrdluste arv

Märkus. Päringutabamusega võrdluste arv on „eeldatav“, kuna puudub absoluutne kindlus, et võrreldavate isikuandmete komplektis puudub valetabamus.

1.4. Biomeetriliste andmete asendamine, et parandada kvaliteeti või asendada masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt hangitud kujutis CS-EESi andmestiku kohapeal salvestatud näokujutisega

Biomeetriliste andmete asendamine toimub ainult juhul, kui isikusamasust on edukalt biomeetriliselt kontrollitud.

1.4.1. Salvestatud sõrmejälgede andmete asendamine

Kvaliteedinõuetele mittevastavate salvestatud sõrmejälgede andmete asendamise menetlust kirjeldatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilises käsiraamatus.

Kui vasaku käe sõrmejälg asendatakse parema käe sõrmejäljega (või vastupidi), korraldatakse tuvastamine uute võetud sõrmejälgede abil, tagamaks et sõrmejäljed ei vasta juba süsteemis registreeritud isikule.

1.4.2. Salvestatud näokujutiste asendamine

Kvaliteedinõuetele mittevastavate või masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt hangitud salvestatud näokujutise asendamise menetlust kirjeldatakse määruse (EL) nr 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilises käsiraamatus.

26.2.2019 L 57/24 Euroopa Liidu Teataja ET

2. ERALDUSVÕIME

2.1. Sõrmejäljed

CS-EESi kantakse sellised sõrmejälgede andmed, mille nominaalne eraldusvõime on kas 500 või 1 000 ppi (lubatud hälbega +/– 10 ppi) ja millel on 256 halltooni.

Sõrmejälgede andmed esitatakse vastavalt standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuendusele (või uuemale versioonile) ning kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilise kirjeldusega.

2.2. Näokujutised

2.2.1. Eraldusvõime

CS-EESi kantakse sellised kohapeal salvestatud näokujutised, mille eraldusvõime (portreevaates) on vähemalt 600 korda 800 pikslit ja maksimaalselt 1 200 korda 1 600 pikslit.

Nägu peab paiknema kujutisel selliselt, et silmade keskpunktide vahele jääks vähemalt 120 pikslit.

2.2.2. Värvid

Kohapeal salvestatakse värviline näokujutis. Erandjuhtudel, kui värvilist kujutist ei ole võimalik salvestada, võib kasutada hallskaalal või lähiinfrapuna kujutist. Sellisel juhul ja kui selle kvaliteet on piisav, võib hallskaalal või lähiinfrapuna kujutist kasutada kontrollimiseks või tuvastamiseks, aga mitte registreerimiseks. Hallskaalal kujutisi võib kasutada regist­ reerimiseks ainult siis, kui need on hangitud reisidokumendi kiibilt.

Lähiinfrapuna kujutiste puhul rakendatavaid konkreetseid eeskirju kirjeldatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud käsiraamatus.

3. BIOMEETRIA KASUTAMINE

3.1. Sisestamine ja salvestamine

3.1.1. Sõrmejäljed

CS-EESis salvestatakse nelja sõrme surutud (3) sõrmejälgede andmeid. Võimaluse korral kasutatakse järgmiste parema käe sõrmede sõrmejälgi: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm ja väike sõrm.

Kui nimetatud parema käe sõrmede sõrmejälgi ei ole võimalik võtta, siis võetakse sõrmejäljed vasaku käe neljalt sõrmelt, kui see on võimalik. Kui parema käe nelja sõrme sõrmejälgede võtmine ei ole võimalik ajutiselt, siis tehakse sõrmejälgede andmetele eraldi märge ning kui ajutine põhjus seda enam ei takista, siis võetakse parema käe sõrmejälgede andmed riigist lahkumisel või järgmisel riiki sisenemisel kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilise kirjeldusega (ajutine võimetus).

Selleks et jõuda nõutava läveni, tuleks vajaduse korral teha isikult sõrmejälgede võtmiseks kaks lisakatset (s.o kokku tuleks teha kolm katset). Uue katse käigus tuleks võtta sõrmejälgi kõigilt samadelt sõrmedelt kui esimesel katsel.

Kvaliteedinõuete lävele mittevastavate sõrmejälgede andmete puhul käitutakse järgmiselt:

1) need salvestatakse CS-EESis:

a) nende andmete alusel tehakse biomeetrilisi kontrolle;

b) kvaliteedinõuete lävele mittevastavaid sõrmejälgi ei kasutata biomeetrilisel tuvastamisel, v.a õiguskaitse otstarbel;

2) need märgistatakse riiklikus süsteemis kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilise kirjeldusega (tehniline võimetus), et sõrmejälgede andmed saaks võtta järgmise piiriületuse ajal.

26.2.2019 L 57/25 Euroopa Liidu Teataja ET

(3) Mõistet „surutud“ (flat) kasutatakse kooskõlas standardi ISO/IEC sõnastikuga ja sellel on sama tähendus kui standardis ANSI/NIST kasutatud mõistel „tasapinnaline“ (plain).

NISTi toimik, mille riiklikud süsteemid saadavad CS-EESi ja mida seal salvestatakse, peab sisaldama ka sõrmejälgede registreerimise tingimusi, sealhulgas ametiasutuste tehtud järelevalve taset ja surutud sõrmejälgede kujutiste hankimiseks kasutatud meetodit, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (4) (või uuemas versioonis).

3.1.2. Näokujutised

CS-EESis salvestatakse piiriületuspunktis kohapeal salvestatud näokujutis, mis on esitatud CS-EESile NISTi konteineris, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (või uuemas versioonis).

Erandkorras, kui isikult ei ole võimalik kohapeal hankida piisava kvaliteediga näokujutist, esitatakse taotlus registreerida näokujutis masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt (eMRTD), kui kiip on tehniliselt juurdepääsetav ja see on edukalt läbinud elektroonilise kontrolli kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilises käsiraamatus kirjeldatud menetlusega.

Reisidokumendi isikuandmete leheküljelt skaneeritud kujutisi ei kasutata ja neid ei tohi CS-ESSi edastada.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008 (5) loodud viisainfosüsteemi (VIS) salvestatud viisataotlejate fotosid ei kasutata elektroonilise biomeetrilise kontrolli või tuvastamise otstarbel CS-EESis.

Praktilistel kaalutlustel ei ole kvaliteedi läved kohustuslikud näokujutiste puhul, mis on salvestatud isikutest kohapeal ainult CS-EESis salvestatud näokujutiste alusel kontrollimiseks. Kokku lepitud vastavusläve kohane edukas kontroll eeldab siiski ka neil juhtudel piisava kvaliteediga kujutisi.

Selleks et täita määratud kvaliteediläve nõuded, eelkõige kui ei ole võimalik elektrooniliselt hankida näokujutist masinloetava reisidokumendi elektrooniliselt kiibilt (eMRTD) (6) kehtivad järgmised meetmed.

1) Kui näokujutise salvestamisseade registreerib kujutisi ühtse voona, siis toimub uuestisalvestamine piisava aja jooksul, et CS-EESi saaks edastada salvestamise voost hangitud optimaalse kujutise. CS-EES lisab saadetud halvema kvaliteediga näidisele vastava märke, nagu on täpsustatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses.

2) Kui näokujutise salvestamisseade registreerib operaatoripoolse aktiveerimise tulemusena staatilisi kujutisi, siis salvestatakse piisavalt uusi kujutisi, et CS-EESi saaks edastada saadud optimaalse kujutise. CS-EESi saadetud halvema kvaliteediga näidisele lisatakse vastav märge, nagu on täpsustatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses.

Selle lõigu eelmises kahes punktis osutatud näokujutiste salvestamise parimate tavade juhend lisatakse määruse (EL) 2017/2226 artiklis 71 osutatud praktilisse käsiraamatusse.

3.1.3. Kujutise tihendus

Sõr mejä l g ed e k u jut i se d

Kasutatava tihendusalgoritmi puhul järgitakse NISTi soovitusi. Seega tihendatakse eraldusvõimega 500 ppi sõrmejälgede andmed WSQ algoritmi abil (ISO/IEC 19794) ja 1 000 ppi sõrmejälgede andmed JPEG 2000 kujutiste tihendusstandardi (ISO/IEC 15444-1) ja kodeerimissüsteemi abil. Eesmärgiks on tihendussuhe 15:1.

Näo k u jut i s ed

Kujutiste tihendusstandardi JPG (ISO/IEC 10918) või JPEG 2000 (JP2) (ISO/IEC 15444-1) ja kodeerimissüsteemi abil tihendatud kujutised esitatakse CS-EESile, nagu on täpsustatud määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilises kirjelduses. Maksimaalne lubatav kujutiste tihendussuhe on 1:20.

26.2.2019 L 57/26 Euroopa Liidu Teataja ET

(4) Standard ANSI/NIST-ITL 1-2011 „Data Format for the Interchange of Fingerprint, Facial, Scarmark & Tattoo (SMT) Information“, mis on saadaval aadressil https://www.nist.gov/publications/data-format-interchange-fingerprint-facial-other-biometric-information-ansinist- itl-1-1.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikide­ vahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(6) Näiteks kui reisijal ei ole elektroonilist dokumenti või kui reisidokument sisaldab kujutise asemel näokujutise pääsutalongi, nagu on lubatud näiteks ICAO dokumendis 9303.

3.2. Biomeetrilised kontrollid

3.2.1. Sõrmejäljed

CS-EES peab suutma teha biomeetrilisi kontrolle ühe, kahe või nelja surutud sõrmejälje kujutise abil.

Kui kasutatakse nelja surutud sõrmejälje kujutist, siis kasutatakse järgmiste sõrmede andmeid: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm ja väike sõrm.

Kui kasutatakse ühe või kahe surutud sõrmejälje kujutist, siis kasutatakse vaikimisi järgmisi sõrmi:

a) üks sõrm: nimetissõrm;

b) kaks sõrme: nimetissõrm ja keskmine sõrm.

Alternatiivina võib kasutada järgimisi sõrmi:

a) üks sõrm: esimene sõrmejälgede võtmist võimaldav sõrm järgmises järjekorras: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm, väike sõrm;

b) kaks sõrme: esimesed kaks sõrmejälgede võtmist võimaldavat sõrme järgmises järjekorras: nimetissõrm, keskmine sõrm ja neljas sõrm. Teise sõrmena võib (ainult) kontrolli otstarbel kaaluda ka väikest sõrme, kui selleks ei ole muid võimalusi.

Kõikidel juhtudel:

a) tuleb sõrmejäljed võtta registreerimiseks kasutatud käelt.

b) Iga sõrmejälje kujutise juurde märgitakse sõrme tähis vastavalt standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuendusele (või uuemale versioonile).

c) Permutatsioonil (7) põhineva kontrolli abil tagatakse, et eri komplektide vahel võrreldakse samade sõrmede sõrmejälgi, olenemata nende järjekorrast komplektis. Seda funktsiooni peab olema võimalik kesktasandil aktiveerida või desaktiveerida nii, et see mõjutab kõiki kasutajaid.

Kui sõrmejälgede võtmine on jäädavalt või ajutiselt füüsiliselt võimatu, siis lisatakse sõrmejälgedele alati vastav märge, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (või uuemas versioonis) ning riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi liidese juhenddokumendis.

3.2.2. Näokujutised

CS-EES teeb biomeetrilised kontrollid kohapeal salvestatud näokujutiste abil.

3.3. Biomeetriline tuvastamine ja biomeetrilised otsingud

3.3.1. Määruse (EL) 2017/2226 3. peatükis kindlaks määratud otstarbel

Muul kui õiguskaitse otstarbel võimaldatakse mitut otsinguseadistust. Peab olema vähemalt üks otsinguseadistus, mis vastab komisjoni rakendusotsuses, millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi toimimisnõuded, (8) kindlaks määratud nõuetele, ning võimalikud täiendavad otsinguseadistused, millel on erinev täpsus (suurema või väiksema täpsusega).

Sõ r me j ä lg ed e ka su t a mi n e

CS-EES teeb muul kui õiguskaitse otstarbel biomeetrilisi tuvastamisi ja otsinguid kas nelja surutud sõrmejälje andmete või nelja surutud sõrmejälje andmete ja kohapeal salvestatud näokujutise alusel ning kasutab selleks ainult nõuetekohastele kvaliteedi lävedele vastavaid biomeetrilisi andmeid. Biomeetrilisel tuvastamisel kasutatakse sõrmejälgede andmeid maksimaalselt ühe kujutisega sõrmejälje liigi kohta (NISTi tähised 1 kuni 10).

Kasutatakse järgmiste sõrmede sõrmejälgede andmeid: nimetissõrm, keskmine sõrm, neljas sõrm ja väike sõrm. Kasutatakse sama käe sõrmejälgi, alustades paremast käest.

Sõrmejälgede andmete juurde märgitakse, millise sõrme jäljendiga on tegu. Kui sõrmejälgede võtmine on jäädavalt või ajutiselt füüsiliselt võimatu, siis lisatakse sõrmejälgedele alati vastav märge, nagu on täpsustatud standardi ANSI/NIST-ITL 1-2011 2015. aasta uuenduses (9) (või uuemas versioonis), ning kasutatakse ülejäänud sõrmi, kui see on võimalik.

26.2.2019 L 57/27 Euroopa Liidu Teataja ET

(7) Permutatsioon on biomeetrilise võrdlussüsteemi konkreetne seadistusrežiim, mille abil tagatakse, et eri komplektide vahel võrreldakse samade sõrmede sõrmejälgi, olenemata nende paiknemisest komplektis. Seeläbi kõrvaldatakse sõrmede järjekorrast tekkivad võimalikud inimlikud vead ja tagatakse suurim võimalik biomeetriline täpsus kontrolli otstarbel.

(8) C(2019)1260. (9) Sama.

Kui tuvastamine toimub muus olukorras kui piirikontrolli käigus, siis võib CS-EESi lisada nende riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile juurdepääsu omavate ametiasutuste vaalitud sõrmejäljed, millel on õigus kasutada vaalitud sõrmejälgi teise Euroopa määruse alusel. Kui ametiasutus kasutab tuvastamiseks mõlema käe sõrmi, siis teeb CS-EES kaks tuvastamist: ühe parema käe ja teise vasaku käe sõrmedega.

Näokuj ut i se ka su tamine

CS-EES kasutab biomeetrilistes otsingutes kohapeal salvestatud näokujutist ja sõrmejälgede andmeid kooskõlas punktis „Sõrmejälgede kasutamine“ kirjeldatud nõuetega.

3.3.2. Õiguskaitse otstarbel

Ainult õiguskaitse otstarbel võib otsinguid teha järgmiste biomeetriliste andmete alusel:

— vähemalt ühte sõrmejälge sisaldavad sõrmejälgede andmete komplektid;

— vaalitud ja segmentimata mitmiksõrmejälgede andmed;

— latentsed sõrmejäljed;

— näokujutis koos sõrmejälgede andmetega;

— ainult näokujutis.

Sõrmejälgede otsimisel kasutatakse õiguskaitse otstarbeliste otsingute raames käte permutatsiooni (10). Käte permutatsiooni kasutamine peab olema seadistatav (lubatav/keelatav) kekstasandil, mis mõjutab kõiki kasutajaid.

Sõrmejälgedel põhinev tuvastamine õiguskaitse otstarbel tehakse kõigi salvestatud sõrmejälgede abil, võtmata arvesse sõrmejälje kvaliteeti, või ainult otsingu jaoks kasutatavas kasutajaseadistuses kindlaks määratud kvaliteedilävele vastavate sõrmejälgedega. CS-EES esitab taotlevale liikmesriigile päringule vastavad biomeetrilised andmed koos märkega võetud sõrmejälgede kvaliteedi kohta. Kui sõrmejälgede päringutabamus on halva kvaliteediga, siis teavitatakse õiguskaitseasutust sellest, et tabamuse kinnitamiseks on vaja täiendavaid kontrolle. Täiendavat kontrolli nõudvat halba andmete kvaliteeti tähistavad läved täpsustatakse määruse (EL) 2017/2226 artikli 37 lõikes 1 osutatud tehnilistes kirjeldustes.

Ainult näokujutise meetodil toimuvaid biomeetrilisi otsinguid võib teha ainult määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 lõikes 2 sätestatud otstarbel. Sel juhul määrab kasutaja kindlaks saadavate võimalike vastete ülempiiri. Maksimaalne otsingu tulemusena saadavate toimikute arv on 400. Esimese etapi vältel saab kasutaja juurdepääsu 200-le kõige paremini otsingule vastavale toimikule. Kui see on vajalik ja kasutaja kinnitab, et algse otsingu käigus ei õnnestunud vastet leida, siis annab süsteem juurdepääsu ülejäänud 200-le toimikule.

26.2.2019 L 57/28 Euroopa Liidu Teataja ET

(10) Käte permutatsioon võimaldab võrrelda ühe käe sõrmejälgi teise käe sõrmejälgedega. See suurendab võrdlemise täpsust, kui näidise käsi ei ole teada.

1 / 1

Koostatud 11.05.2022 13:44:24 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4495308/general-info

KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 249834 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: EES näohõive rakenduse litsentsid ja tootetugi / EES face capture

application licenses and product support

KÕRVALDAMISE ALUSED

PAKKUJA JA TAOTLEJA KÕRVALDAMISE ALUSED

Vastavalt RHS § 72 punktile 7 ei sõlmi Hankija hankelepingut ettevõtjaga, kellel või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või asjaomase riigihankega seotud lepingulisel esindajal on hankijale teadaolevalt käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus.

§ 95. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused (1) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.

Ühispakkumuse või alltöövõtjate kaasamise korral antakse kinnitus kõikide ühispakkujate või alltöövõtjate kohta

Kehtib: Kõik osad

Küsimused ettevõtjale: 1) Pakkuja kinnitab, et tal puuduvad kõrvaldamise alused (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

1 / 2

Koostatud 11.05.2022 13:44:16 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4495308/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 249834 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: EES näohõive rakenduse litsentsid ja tootetugi / EES face capture

application licenses and product support

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

3. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RSansS). Pakkuja kinnitab, et hankelepingu sõlmimine temaga ei riku rahvusvahelist sanktsiooni RSanS tähenduses. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

5. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. Lepingu allkirjastaja nimi 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vm) 3. lepingu allkirjastaja ametinimetus 4. pakkuja kontaktisik lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number ja e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

TÕEND AINUÕIGUSTE OLEMASOLU KOHTA

Pakkuja esitab kinnituse, mis tõendab, et pakkuja omab ainuõigust lepingu esemeks olevate litsentside rentimiseks ja tootetoe osutamiseks. Kinnitus peab juhul, kui selle digitaalne allkirjastamine ei ole võimalik, olema allkirjastatud paberkandjal ja esitatud skaneeritud dokumendina.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas pakkujal on ainuõigus lepingu esemeks olevate litsentside rentimiseks ja tooetoe osutamiseks (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

TEHNILINE PAKKUMUS

Pakkuja esitab pakutava(te) litsentsi(de) loetelu (vastavalt PEE Lisas 1 toodule), litsentsi(de) mahud ja nende ühikhinnad ning kogumaksumuse. Pakkuja peab esitama nii litsentsi(de) kui ka 12-kuulise tootetoe maksumuse.

Esitatav pakkumuse kogumaksumus peab olema võrdne eRHRi vormil "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" esitatavaga.

2 / 2

Koostatud 11.05.2022 13:44:16 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4495308/general-info

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab omapoolse tehnilise pakkumuse koos ühikhindadega (koos litsentsi(de) ja 12- kuulise tootetoe maksumusega) (Vabas vormis dokument)

HANKELEPINGU TINGIMUSED

Pakkuja esitab endapoolsed lepingutingimused. Hankija ei pea läbirääkimisi pakkumuse esitamise ettepaneku punktide 3.2.1 - 3.2.4 osas.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja poolsed lepingutingimused (Vabas vormis dokument)

TOOTETOE TINGIMUSED

Pakkuja esitab omapoolsed tootetoe tingimused

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab tootetoe tingimused (Vabas vormis dokument)

Koostatud 11.05.2022 13:44:11 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4495308/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 249834 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (70008440) Hange: EES näohõive rakenduse litsentsid ja tootetugi / EES face capture application licenses and product support

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta

Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Pakkumuse kogumaksumus Pakkuja esitab kogumaksumuse, mis sisaldab litsentsi(de) ja 12-kuulise tootetoe maksumust

Maksumus - vähim on parim

100 jah

Kokku: 100

Hindamismetoodika kirjeldus 1.   Pakkumuse kogumaksumus

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal".

1

Lisa 5 toetuslepingu juurde

Sisejulgeolekufond

JUHISED EMBLEEMIDE JA STANDARDVÄRVIDE

KASUTAMISE KOHTA

1. EUROOPA LIIDU EMBLEEM

Euroopa Liidu logo saab alla laadida aadressilt:

http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/flag/index_et.htm

SÜMBOLITE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa

rahvaste ühtsust. Tähekeste arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse

sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud kokku ei puutu.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

2

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu

keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone,

mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu

kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius

on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st. üks nurk on vertikaalselt suunaga üles

ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on

paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on

muutumatu.

VÄRVIDE KASUTAMINE

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks;

PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast

tuleb need saavutada protsessis nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100% „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100% „Process Cyan`i“ ja 80% „Process

Magenta't“.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153

(kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti

värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00)

Ühe värvi kasutamine

Kasutades ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida

mustana valgel taustal.

3

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ning tähed valgena

negatiivis.

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, peab ristkülikule ümber trükkima valge piirjoone

laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

2. INFOTAHVEL

Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist.

Infotahvel peab vastama järgmistele tingimustele:

 tahvel peab olema paigaldatud avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub soetatud objekti

vahetus läheduses;

 tahvlil peab olema EL-i logo, millele eraldatakse vähemalt 25%

tahvli pindalast;

 tahvlil peab olema projekti pealkiri ja tunnus proportsionaalselt samas suuruses

logodega;

 tahvlil peab olema tunnuslause: „RHIB CPB soetamist kaasrahastas Euroopa Liit

Sisejulgeolekufondi kaudu“.

Pakkumuse esitamise ettepanek väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses - EES

näohõive rakenduse litsentsid ja tootetugi / EES face capture application licenses and product

support (249834)

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT või hankija) korraldab

riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 49 lõike 1 punkti 2 ja § 72 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „EES näohõive rakenduse litsentsid ja tootetugi / EES face capture application licenses and product support“ (viitenumber 249834) ning teeb

ettepaneku esitada pakkumus vastavalt pakkumuse esitamise ettepanekus (edaspidi PEE) ja selle lisades, edaspidi ühiselt nimetatud ka riigihanke alusdokumendid või RHAD, sisalduvate le

tingimustele.

1. Üldteave

1.1 Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Registrikood 70008440; Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn;

1.2 Hanke eest vastutav isik: Krista Rebane ([email protected]);

1.3 Hankemenetluse liik: RHS § 49 lg 1 p 2 ja § 72 alusel väljakuulutamise ta läbirääkimistega hankemenetlus (alla rahvusvahe lise

piirmäära); 1.4 Hankemenetluse teostamise viis: E-menetlus (hange viiakse läbi e-riigihange te

keskkonnas (edaspidi eRHR));

1.5 Hankelepingu täitmise tähtaeg: lepinguliste kohustuste täitumiseni; 1.6 Finantseerimisallikas: Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi ja EV

Siseministeeriumi projekti ISFB-33 „EES ja ETIAS rakendamine

1.7 CPV kood: Põhikood: 72261000-2 Tarkvara tugiteenused;

Lisakood: 48730000-4 Turvatarkvarapakett; 1.8 Pakkumuse esitamise tähtaeg: 5 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise

ettepaneku esitamisest. Pakkumuse esitamise täpne tähtaeg määratakse hanke eest vastutava isiku poolt riigihangete registris. Hanke eest vastutaval isikul on

õigus vajadusel muuta pakkumuste esitamise tähtaega. 1.9 Tutvumine hankelepingu

täitmise koha ja alusdokumente selgitavate dokumentidega

Pakkumuse esitamine ei eelda hankelepingu täitmise kohaga eelnevat tutvumist ega RHAD selgitava te

dokumentide kohapeal kontrollimist; 1.10 Põhjendus hanke osadeks

jaotamata jätmise kohta: Lepingu eseme olemusest tulenevalt ei ole hanke

osadeks jaotamine võimalik kuna hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad ja sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud litsentsid ja tootetugi ning lepingut saab täita üksnes tootja esindamise ainuõigust omav pakkuja.

2. Riigihanke alusdokumendid – koosneb käesolevast põhitekstist ning järgmistest lisadest :

2.1.Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 2.2.Lisa 2 – kõrvaldamise alused; 2.3.Lisa 3 - pakkumuse vastavustingimused (eRHRi vorm);

2.4.Lisa 4 – hindamiskriteeriumid ja hinnatavad väärtused (eRHRi vorm); 2.5.Lisa 5 – ISF märgistamise juhis

2.5. eRHR-is tehakse huvitatud ettevõtjatele kättesaadavaks käesolevas punktis loetletud dokumentide tõlked inglise keelde;

2.6. Vastuolude korral eesti ja inglise keelsetes dokumentides lähtutakse eesti keelsest

versioonist.

3. Lepingu ese ja läbirääkimised

3.1. Lepingu esemeks on reaalajas kvaliteedikontrolli võimaldava EES näohõive rakenduse litsentsi(de) ja 12-kuulise tootetoe tellimine. Lepingu ese on täpsustatud PEE lisas 1.

3.2. Hankijal ja pakkujal on õigus pidada läbirääkimisi lepingu kõikide tingimuste osas sh litsentside ja tootetoe tingimuste osas, välja arvatud järgnevate punktide osas:

3.2.1. Litsentside sihipärane kasutamine (tarne) võimaldatakse tellijale hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tootetugi aktiveeritakse pärast litsentside sihipärase kasutamise võimaldamist.

3.2.2. Täitja kinnitab, et on lepingus sätestatud lepingu eseme volitatud edasimüüja (esindusõigus) ja tootetoe osutaja ning vastutab esindusõiguse olemasolu eest kogu

lepingu kehtivuse vältel. 3.2.3. Täitja esitab tellijale arve pdf formaadis e-postile [email protected]. Arves peab

olema toodud tellija kontaktisiku perekonnanimi ning riigihanke viitenumber ja

hankelepingu number. Arve maksetähtaeg on 21 kalendripäeva. 3.2.4. Juhul kui käesolev hankeleping öeldakse üles täitja süü tõttu, kohustub täitja

tagastama tellijale juba tasutud, kuid kasutamata jäänud teenuste perioodi eest. 3.3. Juhul kui hankija pärast pakkumusega tutvumist leiab, et puuduvad lahtised küsimused,

siis hankija läbirääkimisi ei alusta.

3.3. Läbirääkimised võivad toimuda kas hankija büroos või elektrooniliselt (e-post, Skype, eRHR vms). Suulised ja elektroonilisel teel peetud läbirääkimised protokollitakse.

3.4. Hankeleping sõlmitakse inglise keeles.

4. Pakkumuse minimaalne jõusoleku tähtaeg

Pakkuja esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 3 kuud alates pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaega võib pikendada vastavalt riigihange te

seadusele.

5. Hanketingimused

5.1. Hankemenetlus viiakse läbi e-riigihangete keskkonnas (eRHR). 5.2. Teave hankemenetluse sisu kohta on toodud PEE-s ja selle lisades, mis moodustavad ühtse

terviku.

5.3. Hankemenetluses osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi eRHR

keskkonna registreerib hankija valitud pakkuja eRHR-is hanke juurde hankes osalejaks 5.4. PEE sisu kohta saab hankijalt selgitusi küsida kirjalikul pöördumisel läbi eRHRi

keskkonna Teabevahetuse töölehe. 5.5. Hankija vastab esitatud küsimustele 3 tööpäeva jooksul selgituse saamise taotlusest

arvates, lisades vastused e-riigihangete keskkonna Teabevahetuse lehele. eRHR saadab

automaatse teavituse vastuste lisamise kohta. 5.6. Hankijal on vastavalt riigihangete seadusele õigus teha PEE-s muudatusi ja/või pikendada

pakkumuste esitamise tähtaega. Vastavad muudatused tehakse avalikuks eRHRis. Pärast teate avaldamist saadab eRHR-i süsteem automaatteavituse hanke juurde registreer itud isikule PEE lisamise ja tühistamise kohta.

5.7. Pakkuja kohustub kandma kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamise ning lepingu sõlmimisega seotud kulud. Pakkujale ei hüvitata mis tahes kahju ega kulusid seoses

hankemenetluses osalemisega. 5.8. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad

e-keskkonnas hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud, elektrikatkestused, häired

pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta e-keskkonna kasutamisest või

mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. 5.9. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 5.10. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad järgnevas hankemenetluses

vajalikeks toiminguteks, lepingu sõlmimiseks ja lepingu täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja (juriidiline isik ja tema esindaja) esitades

ühispakkuja esindaja volikirja, mis peab olema allkirjastatud kõigi ühispakkujate allkirjaõiguslike isikute poolt. Välisriigi ettevõtjate puhul on lubatud esitada paberkandjal dokumendist skaneeritud koopia ning hankija nõudmisel peab pakkuja olema valmis

originaaldokumendi esitamiseks 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Volikirja ühispakkuja esindamiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks nõutavad

dokumendid (sh hankepassi) peavad esitama kõik ühispakkujad koos ühise pakkumusega. Ühispakkujate volitatud esindajale antud volitus peab kehtima kuni lepingu täitmiseni. Ühispakkujate pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et lepingu täitmise eest vastutavad

ühispakkujad solidaarselt. 5.11. Hankijal on õigus igal ajal enne lepingu sõlmimist arutada pakkumuse kõiki aspekte ning

vajadusel nõuda esitatud pakkumuse täpsustamist ja pidada läbirääkimisi lepingu projekti üle. 6. Pakkumuse konfidentsiaalsus ja ärisaladus

Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on

pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Selleks ei tohi olla pakkumuse maksumus ega osamaksumus, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamise l, ega muu pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastav pakkumust iseloomustav

numbriline näitaja. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas.

7. Pakkumuse vormistamine 7.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt eRHR kaudu aadressil

https://riigihanked.riik.ee, etteantud struktuuri kohaselt, mis on pakkujale nähtav pakkumuse

koostamisel. 7.2. Dokumendid vormistada PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.

7.3. Hankija ei aktsepteeri e-postiga või paberil vmt kujul esitatud pakkumusi ning lükkab need tagasi, v.a punktis 7.4 sätestatud juhul.

7.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult

esitada elektrooniliselt, esitada need, lisaks eRHR-s esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

7.5. Punktis 7.4 nimetatud juhul esitada andmekandja(d) ühes kinnises läbipaistma tus pakendis, millele on kantud järgmised andmed:

7.5.1. riigihanke nimetus,

7.5.2. riigihanke viitenumber, 7.5.3. pakkuja nimi ja registrikood,

7.5.4. märge „Mitte avada enne pakkumuste esitamise tähtaega“. 7.6. Paber- või muul andmekandjal dokumendid esitada posti teel või isikliku

kättetoimetamisega.

7.7. Isikliku kättetoimetamisega esitada dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 10 minutit enne pakkumuste avamise tähtaega hankija asukohas.

7.8. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitada dokument skaneeritud kujul ning originaaldokument esitada ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.

7.9. Pakkumuse koosseisus esitatavad dokumendid võivad olla koostatud eesti või inglise keeles. Muus keeles esitatud dokumendid tuleb esitada kas koos eesti või inglise keelse

tõlkega. 8. Pakkumuse esitamise koht, tähtpäev ja avamine

8.1. Pakkumus ja kõik koos pakkumusega esitatavad dokumendid tuleb esitada elektroonselt eRHR kaudu, aadressil: https://riigihanked.riik.ee pakkumuste esitamise tähtajaks.

8.2. Pakkumuste esitamise tähtpäev on määratud eRHR-s hanke üldandmete lehel või pakkumuse esitamise ettepaneku e-kirjas.

8.3. Pakkumuste esitamise aja muutumisel loetakse muudatus jõustunuks muudatuse

avaldamisel eRHR-s hanke üldandmete lehel või e-kirjaga teavitamise hetkest.

9. Pööratud menetlus

Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud

korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et lepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks

tulnud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavalt RHS § 52 lg 3.

10. Pakkumuse vastavaks tunnistamine 10.1. Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust PEEs esitatud tingimustele.

10.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide PEEs esitatud

tingimustega või kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi esitatud tingimustest.

10.3. Hankija nõudel peab pakkuja pakkumuses esitatud teavet selgitama, piiritlema või täpsustama.

10.4. Hankijal on õigus lükata pakkumus tagasi, kui see ei vasta PEEs esitatud tingimuste le, pakkuja ei esita hankija poolt nõutud selgitusi või juhul, kui pakkuja on esitanud lisatingimusi või tingimusliku pakkumuse, mis ei ole kooskõlas PEEga.

10.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

11. Pakkumuse tagasilükkamine

11.1. Hankijal on õigus igal ajal enne lepingu sõlmimist tagasi lükata pakkumus, kui:

11.1.1. pakkumus ei ole tunnistatud vastavaks;

11.1.2. laekunud pakkumuse maksumus on hanke eeldatavast maksumusest ja hankija rahalistest võimalustest nii palju suuremad, et hankelepingu sõlmimine ei ole sellise

maksumusega vastuvõetav; 11.1.3. kui lepingutingimuste osas ei jõuta läbirääkimiste käigus kokkuleppele;

11.2. Hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks ettenägematutel ja hankijast

mitteolenevatel objektiivsetel põhjustel, kui riigihanke hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankija le

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise RHADs esitatud tingimustel (sh muudatused seadusandluses).

12. Pakkumuse hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

Pakkumus tunnistatakse edukaks, kui see on esitatud vastavalt PEE-s sätestatud tingimustele ja

tagab kõigi nende tingimuste täitmise ning ei ületa hankija rahalisi võimalusi.

13. Ettevõtja teavitamine hankija otsustest

Kirjalik teade käesoleva riigihanke menetluses tehtud otsuste kohta esitatakse pakkujatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastavate otsuste tegemisest arvates.

14. Hankelepingu sõlmimine

14.1. Hankija edastab edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale allkirjastamiseks

hankelepingu, mille tingimused vastavad PEE ja edukaks tunnistatud pakkumuse tingimustele ja läbirääkimiste käigus (kui need toimusid) kokkulepitud tingimustele.

14.2. Leping jõustub selle sõlmimisel. Leping loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise kuupäevast.

14.3. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama ja hankijale välja

saatma hiljemalt 7 tööpäeva jooksul alates päevast, mil hankija selle pakkujale välja saatis. Mõjuval põhjusel võib hankija allkirjastamise tähtaega pikendada, andes pakkujale sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada. Antud tähtaja jooksul lepingu

allkirjastamisest keeldumist või lepingu täitmisele mitte asumist on hankijal õigus käsitleda, kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu

sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 lg 1 mõttes ning sel juhul tegutseb hankija edasi vastavalt RHS-s sätestatule.

KÄSKKIRI

Tallinn 12.05.2022 nr 3-1/65

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusega riigihanke - EES näohõive rakenduse litsentsid ja

tootetugi / EES face capture application licenses and product support (249834) läbiviimine

Riigihangete seaduse § 49 lõike 1 p 2 ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse riigihangete korra p 6.4 alusel:

1. Viia läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena riigihange EES näohõive rakenduse litsentsid ja tootetugi / EES face capture application licenses and product support,

kuna ainuõiguslikel põhjustel saab vastava lepingu sõlmida vaid ühe pakkujaga, sest reaalajas kvaliteedikontrolli võimaldavat EES näohõive rakenduse litsentse IOS platvormil, sh tootetuge saab pakkuda vaid üks pakkuja.

2. Teha pakkumuse esitamise ettepanek pakkujale SIA X INFOTECH (40003865114) kuivõrd

pakkuja on esitanud hankijale ainuõigust tõendava kinnistuskirja.

3. Kinnitada riigihanke alusdokumendid. Hanke eest vastutaval isikul on õigus muuta

pakkumuste esitamise tähtaega ning teha alusdokumentides menetluse käigus avastatud vajalikke mittesisulisi muudatusi ning parandusi.

4. Komisjoni liikmed kohustuvad kinnitama hankemenetluse käigus tehtavates otsustes, et neil

puudub huvide konflikt pakkumuse esitanud iga pakkuja suhtes ning huvide konflikt i

ilmnemisel on nad kohustatud teavitama asjaoludest viivitamatult riigihanke eest vastutavat isikut ja vahetut juhti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Lisa: 1. Riigihanke alusdokumendid

(allkirjastatud digitaalselt)

Agne Aija

peadirektori asetäitja tugiteenuste valdkonnas

peadirektori ülesannetes