Kaitseliidu peastaabi põhimääruse kehtestamine, Kaitseliidu ülema 01.11.2022 käskkirja nr K-0-13/22/31500U kehtetuks tunnistamine

1

KINNITATUD Kaitseliidu ülema 2024. a

käskkirjaga „Kaitseliidu peastaabi põhimääruse kehtestamine, Kaitseliidu ülema 01.11.2022

käskkirja nr K-0-13/22/31500U kehtetuks tunnistamine“

LISA

Kaitseliidu peastaabi põhimäärus I peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Staatus Peastaap on Kaitseliidu ülema tegevust toetav ning teiste struktuuriüksuste tegevust nõustav,

juhendav, koordineeriv ja kontrolliv struktuuriüksus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Kaitseliidu kodukorrast, teistest õigusaktidest, Kaitseliidu ülema korraldustest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 2. Esindamine Ülesannete täitmisel esindab peastaap oma pädevuse piires Kaitseliitu.

§ 3. Koostöö Peastaap teeb koostööd Kaitseväega ning Eesti ja välisriiklike asutuste ja isikutega Kaitseliidu ülema määratud ulatuses.

§ 4. Järelevalve Järelevalvet peastaabi isikkoosseisu üle teostab Kaitseliidu ülem.

§ 5. Asukoht Peastaap asub Tallinnas. Peastaabi postiaadressiks on Toompea 8, 10130 Tallinn.

§ 6. Sümbolid ja asjaajamine

(1) Peastaabil on oma sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid.

(2) Dokumentide vormistamisel lähtutakse Kaitseliidu asjaajamiskorrast. § 7. Inglisekeelne nimetus Peastaabi nimetus inglise keeles on Headquarters of the Estonian Defence League (EDL HQ).

II peatükk

ÜLESANDED, JUHTIMINE, STRUKTUUR JA ALLÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED

§ 8. Peastaabi ülesanded Peastaabi põhiülesanded on:

1) Kaitseliidu ülema nõustamine ja tema tegevuse tagamine;

2) keskorganite töö korraldamine;

3) Kaitseliidu tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;

4) Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevuse kontrollimine;

5) Kaitseliidu üleselt teenistusliku järelevalve teostamine ja avastatud rikkumiste ning vahejuhtumite menetlemine;

6) Kaitseliidu sisekontrollisüsteemi toimimise hindamine;

7) Kaitseliidu koostöö korraldamine Eesti ja välisriikide asutuste või isikutega;

8) muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

§ 9. Peastaabi ülem

(1) Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle põhiülesanded on sätestatud Kaitseliidu kodukorras.

2

(2) Peastaabi ülema ülesandeid täidab tema puudumisel planeerimisosakonna ülem, viimase puudumisel operatiivosakonna ülem, viimase puudumisel väljaõppeosakonna ülem, viimase

puudumisel Kaitseliidu ülema määratud peastaabi osakonna ülem või juhataja.

(3) Peastaabi ülemale võib vahetult alluda tegevväelane või töötaja, kes ei kuulu ühegi allüksuse koosseisu.

§ 10. Peastaabi ülesehitus (1) Peastaabi allüksused on: 1) Kaitseliidu ülema administratsioon (KLÜA);

2) üldosakond (ÜO); 3) personaliosakond (G1); 4) luure- ja julgeolekuosakond (G2);

5) operatiivosakond (G3); 6) tagalaosakond (G4); 7) planeerimisosakond (G5);

8) side- ja infotehnoloogia osakond (G6); 9) väljaõppeosakond (G7); 10) rahandusosakond (G8); 11) strateegilise kommunikatsiooni osakond (G9);

12) kinnisvaraosakond (KO); 13) valveteenistuse osakond (VTO). (2) Kaitseliidu ülema administratsioon allub vahetult Kaitseliidu ülemale.

§ 11. Kaitseliidu ülema administratsiooni põhiülesanded (1) Kaitseliidu ülema administratsiooni põhiülesanded on:

1) keskorganite töö administreerimine; 2) Kaitseliidu ülema nõustamine organisatsiooni kerksuse arendamisel ja rakendamisel; 3) vägivallatu võitluse valmisoleku tagamiseks kriisi ja sõjaajal valdkonna võrgustiku arendamine ja võrgustiku lahinguvalmiduse ettevalmistamise järelkontroll;

4) muude Kaitseliidu ülema tegevust toetavate ülesannete täitmine. (2) Kaitseliidu ülema administratsiooni kuulub Kaitseliidu veebli ametikoht, kelle põhiülesanded on:

1) Kaitseliidu traditsioonide alalhoidmine ning tseremoniaalsete ürituste läbiviimine; 2) Kaitseliidu ülema nõustamine sõjalise väljaõppe, distsipliini ning moraali küsimustes; 3) ettepanekute tegemine Kaitseliidu allohvitseride karjääriplaneerimise osas ning väljaõppe

arendustöös osalemine; 4) Kaitseliidus liikmeskonna teavitustöös osalemine; 5) Kaitseliidu liikmeskonna tegevustest ja eesmärkidest ülevaate omamine ja sellest aruandmine;

6) oma valdkonna alase koostöö korraldamine ja koordineerimine liitlaste ning partnerriikide kolleegidega.

§ 12. Üldosakonna põhiülesanded (1) Üldosakonna põhiülesanded on Kaitseliidu õigus-, dokumendihaldus- ja teabehaldus- valdkonna ning protokollialase tegevuse valdkondlik juhtimine.

(2) Üldosakonna koosseisu kuuluvad: 1) kantselei; 2) juristid; 3) teabehaldusteenistus;

4) protokollispetsialist.

(3) Kantselei põhiülesanded on:

1) Kaitseliidu dokumendihalduse ja arhiivinduse koordineerimine; 2) peastaabi, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste dokumendihalduse ja

arhiivinduse korraldamine;

3) Kaitseliidu keskorganite töö administratiivne toetamine;

4) välislähetuste piletite, reisikindlustuste ja majutuse tellimine;

5) töötajate ja tegevväelaste nõustamine dokumendihalduse küsimustes.

3

(4) Juristide põhiülesanded on: 1) Kaitseliidu ülema õigusnõustamine ja tema esindamine Kaitseliidu õigusloome valdkonda

puudutavates küsimustes; 3) Kaitseliidu juhtkonna ja struktuuriüksuste õigusalane nõustamine; 4) Kaitseliidus õigusaktide, lepingute ja teiste dokumentide ettevalmistamise õiguslik nõustamine ja kontroll;

5) Kaitseliidu liikmete õigusalane nõustamine liikmelisusega seotud küsimustes; 6) Kaitseliidu töötajate ja tegevväelaste õigusalane nõustamine töö ja teenistusega seotud küsimustes;

7) Kaitseliidu õigushuvide esindamine ja vajadusel selle korraldamine; 8) töökeskkonnaspetsialisti ülesannete täitmine; 9) Kaitseliidu tegevust korraldavate dokumentide koostamise protsessis osalemine.

(5) Teabehalduseteenistuse põhiülesanded on:

1) teabehalduse valdkonna arendamine ja koordineerimine Kaitseliidus;

2) teabehalduskeskkondade administreerimine ja haldamine; 3) Kaitseliidu isikkoosseisu nõustamine teabehalduskeskkondade kasutamisel ja haldamisel

struktuuriüksustes, väljaõppe korraldamine ja läbiviimine;

4) Kaitseliidu infoportaali arenduse juhtimine ja haldus;

5) teabehalduse valdkonda reguleerivate juhendmaterjalide väljatöötamine ja rakendamine

Kaitseliidus;

6) teabehalduse valdkonna koordineerimine Kaitseliidu väliste organisatsioonidega;

7) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine oma tegevusvaldkonnas. (6) Protokollispetsialisti põhiülesandeks on peastaabi protokollialase teenindamise tagamine ja Kaitseliidu struktuuriüksuste protokollialaste tegevuste koordineerimine ning nõustamine.

§ 13. Personaliosakonna põhiülesanded Personaliosakonna põhiülesanded on:

1) Kaitseliidu personalitöö juhtimine läbi personalijuhtimise funktsioonide;

2) maakaitse– ja sihtüksuste mehitamise koordineerimine Kaitseväes ja Kaitseliidus;

3) Kaitseliidu personalitöö korraldamine ja koordineerimine töötajate, tegevväelaste ja

Kaitseliidu liikmete osas;

4) Kaitseliidu töötajate, tegevväelaste ja Kaitseliidu liikmete arvestuse korraldamine;

5) Kaitseliidu töötajate ja tegevväelaste taseme- ja täiendkoolituse korraldamine;

6) Kaitseliidu liikmete täiendkoolituse korraldamine;

7) Kaitseliidu religioosse tegevuse korraldamine ning sotsiaal- ja psühholoogilise toetuse

koordineerimine;

8) personalialase tegevuse koordineerimine Kaitseväega;

9) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine personalialastes küsimustes. § 14. Luure- ja julgeolekuosakonna põhiülesanded

Luure- ja julgeolekuosakonna põhiülesanded on: 1) Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse toetamine Kaitseväe korralduse seaduse §-s 36 sätestatud ülesannete täitmisel Kaitseliidus; 2) luure- ja julgeolekualase väljaõppe korraldamine ja läbiviimine Kaitseliidus;

3) olukorrateadlikkuse ülalhoidmiseks valdkonna sihtüksuse arendamine ja sihtüksuse lahinguvalmiduse ettevalmistamise järelkontroll; 4) luure- ja julgeolekuvaldkonda reguleerivate juhendmaterjalide ja vastutusvaldkonda

puudutavate õppekavade väljatöötamine ning rakendamine Kaitseliidus; 5) salastatud teabe haldamise korraldamine peastaabis ning koordineerimine Kaitseliidus; 6) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine Kaitseliidu ja Kaitseliidu valvatavate objektide julgeolekualastes küsimustes;

7) peastaabi julgeoleku tagamine ja peastaabi hoone sisekorraeeskirjade ning valve- ja läbipääsurežiimide täitmise kontrollimine; 8) julgeolekualaste inspektsioonide korraldamine ja läbiviimine vastavalt kehtestatud plaanile;

9) Kaitseliidu malevate julgeoleku tagamise koordineerimine;

4

10) valdkonna riskianalüüside ja ohuhinnangute koostamine ning riskide maandamiseks vajalike meetmete kavandamine; 11) Kaitseliidu seaduses Kaitseliidu liikmete suhtes ettenähtud taustakontrolli teostamine;

12) Kaitseliidu häire- ja valvesüsteemide arendamise ning haldamise koordineerimine; 13) Kaitseliidu töötajate, tegevväelaste ja liikmete rikkumiste menetlemine; 14) andmekaitsespetsialisti ülesannete täitmine.

§ 15. Operatiivosakonna põhiülesanded Operatiivosakonna põhiülesanded on: 1) Kaitseliidu ettevalmistatavate maakaitse- ja sihtüksuste (edaspidi üksuste)

lahinguvalmiduse alalhoidmise, arendamise korraldamine ning kontroll;

2) Kaitseliidu ettevalmistatavate üksuste valmiduse, võime üle arvestuse ning aruandluse pidamine DOTMLPFI metoodikat järgides ja kontrolli teostamine;

3) sõjalise riigikaitse ja kriisialane operatiivplaneerimine;

4) Kaitseliidu peastaabi kaarditeenistuse korraldamine;

5) Kaitseliidu üksuste kaasamise ja ametiabi andmise korraldamine, koostöö planeerimine

Kaitseväe ja tsiviilosapooltega ning koostöölepingute ajakohastamine;

6) juhtimise tagamiseks ja formeerimise läbiviimiseks kriisi ja sõjaajal valdkonna sihtüksuste arendamine ning sihtüksuse lahinguvalmiduse ettevalmistamise järelkontroll;

7) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine omas tegevusvaldkonnas.

§ 16. Tagalaosakonna põhiülesanded Tagalaosakonna põhiülesanded on: 1) Kaitseliidu vara, varustuse ja varude (sh kaitseotstarbelise varustuse ja sõjaaja varude)

elutsükli korraldamine koos arvestuse, kontrolli ja aruandluse tagamisega;

2) logistika andmebaaside haldamine ja väljaõppe korraldamine, sh valdkonna juhendite väljatöötamine;

3) osalemine volituste piires Kaitseliidu struktuuriüksuste ning peastaabi osakondadega Kaitseliidu infrastruktuuri arendamises ja vajaduste planeerimises;

4) logistika tagamiseks kriisi ja sõjaajal valdkonna õppekava väljatöötamine, sihtüksuste

arendamine ja sihtüksuste lahinguvalmiduse ettevalmistamise järelkontroll;

5) Kaitseliidu sõjaväerelvade registri volitatud töötleja ülesannete täitmine;

6) Kaitseliidu sõidukite registri pidamine ning sõidukite remondi, hoolduse ja tehnoülevaatuse korraldamine;

7) Kaitseliidu logistiliste võimete väljaarendamine ning struktuuriüksuste teenindustoetuse korraldamine;

8) Kaitseliidu meditsiiniseadmetega ja ravimitega varustamine, nende säilitamise ja jaotuse organiseerimine ning meditsiinialase tegevuse planeerimine ja korraldamine;

9) varustuse hankeplaanide koostamine ja oma pädevuse piires nende täitmine;

10) Kaitseliidu töötajate, tegevväelaste ja liikmete logistika eriala väljaõppe koordineerimine;

11) Kaitseliidu struktuuriüksuste võime ja valmiduse hindamine ja kontroll tagalavaldkonnas;

12) Kaitseliidu juhtkonna ja teiste osakondade nõustamine oma tegevusvaldkonnas.

§ 17. Planeerimisosakonna põhiülesanded Planeerimisosakonna põhiülesanded:

1) Kaitseliidu arengukava (KLAK) koostamine kaasates protsessi kollegiaalseid organeid; 2) maakaitse- ja sihtüksuste funktsioonide ja võime analüüsimine ning ettepanekute esitamine

võimekirjelduse ning koosseisu- ja varustustabelite muutmiseks;

3) noorsootöö arendamine;

4) riigikaitse arengukava (RKAK) ja Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK)

Kaitseliidu sisendi koostamine ja koordineerimine;

5) aastase väljaõppe- ja tegevuskava (Kaitseliidu ülema aastakäsu) väljatöötamine ja

püstitatud ülesannete täitmise kontrollimine ning vajaduspõhise aruandluse korraldamine;

6) Kaitseliidu tegevuskavade analüüs ja vajadusel ettepanekute tegemine eesmärkide

täpsustamiseks ja rakendusplaanide muutmiseks;

7) planeerimisalase dokumentatsiooni väljatöötamine, ajakohastamine ja rakendamine;

5

8) Kaitseliidu rahvusvahelise koostöö korraldamine. § 18. Side- ja infotehnoloogia osakonna põhiülesanded

Side- ja infotehnoloogia osakonna põhiülesanded: 1) Kaitseliidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), infoturbe ning küberalase tegevuse korraldamine, sh infosüsteemide arendamine, juurutamine, haldamine ning teenuste elutsükli planeerimine, monitooring ja infoturbe intsidentide lahendamine;

2) Kaitseliidu kübervõimete ja IKT alaste võimete planeerimine ja arendamine; 3) Kaitseliidu IKT ja infoturbe alase dokumentatsiooni väljatöötamine ning rakendamine; 4) Kaitseliidu IKT alaste hangete planeerimine ja läbiviimine ning varade haldus ja arvestuse

pidamine; 5) Kaitseliidu sagedushalduse korraldamine; 6) Kaitseliidu häire- ja valvesüsteemide administreerimine;

7) Kaitseliidu töötajate, tegevväelaste ning liikmete IKT, infoturbe ja küberturvalisuse alaste õppekavade väljatöötamine, koolituse ja väljaõppe korraldamine; 8) IKT valdkonnas ametkondade vahelise koostöö korraldamine; 9) küberturvalisuse ning juhtimise tagamiseks kriisi ja sõjaajal valdkonna sihtüksuste

arendamine ja sihtüksuse lahinguvalmiduse ettevalmistamise järelkontroll; 10) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine oma tegevusvaldkonnas.

§ 19. Väljaõppeosakonna põhiülesanded Väljaõppeosakonna põhiülesanded on: 1) Kaitseliidu väljaõppesüsteemi väljatöötamine, rakendamine, arendamine, koordineerimine

ning üksusepõhise väljaõppe kontrolli teostamine;

2) Kaitseliidu väljaõppealase dokumentatsiooni väljatöötamine ning rakendamine;

3) Kaitseliidu väljaõppealase tegevuse koordineerimine erinevatel sise- ja välisriiklike koostööpartnerite üritustel;

4) Kaitseliidu õppekavade väljatöötamiseks ülesannete püstitamine, kooskõlastamine ning nende üle arvestuse pidamine;

5) väljaõppealase õppevara hankimise koordineerimine;

6) väljaõppealase taristu ja inventari arendamise planeerimine;

7) väljaõppealaste andmebaaside haldamine ja arendamine;

8) õpikogemuste protsessi korraldamine Kaitseliidus;

9) maakaitse- ja sihtüksuste väljaõppetaseme hindamise/hinnangu andmise korraldamine;

10) riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamise koordineerimine ja neis järelevalve teostamine;

11) Kaitseliidu liikmete kehakultuuri arendamine ja sporditegevuse planeerimine.

§ 20. Rahandusosakonna põhiülesanded Rahandusosakonna põhiülesanded on: 1) Kaitseliidu struktuuriüksuste eelarve koostamise koordineerimine ja Kaitseliidu eelarve projekti koostamine;

2) Kaitseliidu põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetava

finantsjuhtimis- ja arvestussüsteemi juurutamine ja selle igapäevase toimimise tagamine;

3) eelarvevahendite kasutamise otstarbekuse ning õiguspärase kasutamise kontro llimine, võimalikest kõrvalekaldumistest juhtkonna ja erinevate osapoolte informeerimine;

4) Kaitseliidu raamatupidamisarvestuse teostamine, finantsaruandluse koostamine ja kättesaadavaks tegemine;

5) Kaitseliidu töötajate, teenistujate ja liikmete teavitamine arvestusvaldkonna muudatustest ja

nõustamine finantsalastes küsimustes;

6) Kaitseliidu raamatupidamise aastaaruande koostamine ja majandusaasta aruande koostamise koordineerimine;

7) arvestuse valdkonnas ametkondade vahelise koostöö korraldamine;

8) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine oma tegevusvaldkonnas. § 21. Strateegilise kommunikatsiooni osakonna põhiülesanded

Strateegilise kommunikatsiooni osakonna põhiülesanded on:

6

1) Kaitselidu strateegilise kommunikatsiooni ja tsiviil-sõjalise koostöö valdkonna juhtimine ja

arendamine;

2) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas; 3) strateegilise kommunikatsiooni alase õppekava väljatöötamine, väljaõppe koordineerimine

ja korraldamine ning valdkonna dokumentide koostamine Kaitseliidus; 4) strateegilise kommunikatsiooni ja otseteavituse tagamiseks kriisi ja sõjaajal valdkonna võrgustiku arendamine ja võrgustiku lahinguvalmiduse ettevalmistamise järelkontroll;

5) Kaitseliidu meediasuhtluse korraldamine;

6) Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas koostöö korraldamine;

7) Kaitseliidu struktuuriüksuste teabeohvitseride, infooperatsioonide ohvitseride, psühholoogiliste operatsioonide spetsialistide ning tsiviil-sõjalise koostöö spetsialistide

tegevuse koordineerimine;

8) infokeskkonna seire ja analüüsi korraldamine ja koordineerimine;

9) Kaitseliidu kirjastustegevuse korraldamine ja koordineerimine;

10) Kaitseliidu tegevuse kajastamine sotsiaalmeedias ja elektroonilistes kanalites;

11) Kaitseliidu isikkoosseisu nõustamine avalikkusega suhtlemisel;

12) Kaitseliidu ajalooga seotud materjalide kogumine ja säilitamine.

§ 22. Kinnisvaraosakonna põhiülesanded Kinnisvaraosakonna põhiülesanded on: 1) Kaitseliidu omandis olevate kinnisasjade arendamise korraldamine;

2) Kaitseliidu omandis ja kasutuses olevate kinnisasjade korrashoiu (sh omanikukohustuste) korraldamine ja kinnisasjadega seotud kulude eelarvestamine; 3) Kaitseliidu struktuuriüksuste toetamine kinnisvaravaldkonnas (puuduva kinnisvara kasutusse võtmine, vajaliku, kuid vakantse kinnisvara kasutusse andmine, materjalide

koostamine kollegiaalsetele otsustusorganitele, riigieelarvevälistest vahenditest investeeringute ja remonttööde teostamine), sh vajalike juhendite koostamine; 4) Kaitseliidu ülesannete täitmiseks vajalike, kuid puuduvate kinnisasjade omandamise ja

Kaitseliidu ülesannete täitmiseks mittevajalike ning perspektiivitute kinnisasjade võõrandamise korraldamine; 5) Kaitseliidu omandis ja kasutuses olevate kinnisasjadega seotud hangete (investeeringud,

remonttööd, heakord, tehnohooldus, planeeringud, metsamajandus) kavade koostamine, nende läbiviimise korraldamine ning lepingute (tööde ja teenuste) täitmise järelevalve; 6) Kaitseliidu omandis ja kasutuses olevatel kinnisasjadel toimunud avariide likvideerimise korraldamine;

7) Kaitseliidu omandis ja kasutuses olevate kinnisasjadega seotud tegevuste dokumenteerimine, dokumentide süsteemne säilitamine ja selleks vajaliku halduskeskkonna tagamine;

8) kooskõlas õigusaktidega Kaitseliidu huvide kaitsmine riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise protsessis; 9) Kaitseliidu omandis olevatele kinnisasjadele elektri - ja soojusenergia hankimise

korraldamine, vajalike varude koordineerimine ning nende juhtimine; 10) Kaitseliidu vastutus- ja varakindlustuse korraldamine, nende juhtimine ja vajalike dokumentide koostamine. Tekkinud kahju korral protsessi juhtimine ning vajalike taotluste esitamine kindlustusettevõttele;

11) Kaitseliidu keskkonnajalajälje ning keskkonna- ja kliimapoliitika tegevuse koordineerimine, osalemine valitsemisala töörühmades ning vajalike andmete kogumine ja nende analüüs; 12) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine kinnisvaravaldkonnas.

§ 23. Valveteenistuse osakonna põhiülesanded Valveteenistuse osakonna põhiülesanded on: 1) Kaitseliidu valvekorralduse põhimõtete ja tööalase dokumentatsiooni ning

vastutusvaldkonna õppekava väljatöötamise juhtimine; 2) Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvate objektide valve teostamine; 3) Kaitseliidu juhtkonna nõustamine Kaitseliidu valveteenistuse valve all olevate objektide

valvealastes küsimustes;

7

4) valveteenistuse osakonna poolt valvatavate Kaitseliidu ja Kaitseväe objektidel töötavate valveteenistuse töötajate üle järelevalve teostamine; 5) valvatavate objektide julgeolekuvaldkonna riskianalüüside, ohuhinnangute ja riskide

maandamiseks vajalike meetmete kavandamises osalemine; 6) Kaitseliidu valveteenistuse personalitöö juhtimine, arendamine ning personaliarvestuse korraldamine ja koordineerimine; 7) koostöös värbamiskeskusega valvurite värbamisprotsessis osalemine;

8) Kaitseliidu valveteenistuse töötajate väljaõppe ja täiendkoolituste ning valvuri erialakursuste korraldamine ja läbiviimine; 9) malevate poolt valve teostamisele kaasatud vabatahtlike kaitseliitlaste väljaõppe

koordineerimine; 10) valveteenistuse osakonna töötajate töökorralduslike rikkumiste menetlemine.

§ 24. Peastaabi allüksuse ülema või juhataja ülesanded (1) Peastaabi allüksuse ülem või juhataja: 1) juhib allüksuse tööd, tagab allüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise ning vastutab allüksuse ülesannete nõuetekohase täitmise eest;

2) vastutab allüksuse vastutusalas olevate valdkondade arendamise eest; 3) esindab allüksust oma ülesannete täitmisel ning esitab allüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi peastaabi ülemale ja teistele peastaabi struktuuriüksuste juhtidele;

4) teeb vahetule juhile ettepanekuid allüksuse struktuuri ja koosseisu muutmise ja töökorralduse kohta; 5) teeb vahetule juhile ettepanekuid allüksuse töötajate ja teenistujate teenistuskäigu

korraldamise kohta; 6) teeb vahetule juhile ettepanekuid allüksuse tegevväelastele ergutuste või distsiplinaarkaristuste määramiseks; 7) taotleb allüksuse ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

8) taotleb allüksuse töötajatele ja tegevväelastele täienduskoolitust struktuuriüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 9) allkirjastab või viseerib allüksuses koostatud dokumente kooskõlas Kaitseliidu

asjaajamiskorraga; 10) täidab muid peastaabi ülema või Kaitseliidu ülema antud ülesandeid. (2) Peastaabi allüksuse ülemal või juhatajal on õigus:

1) saata peastaabi teisele allüksusele ja Kaitseliidu struktuuriüksusele arvamuse andmiseks dokumente ning saada neilt allüksuse tööks vajalikke andmeid ja informatsiooni; 2) anda oma valdkonnas peastaabi teisele allüksusele või Kaitseliidu struktuuriüksusele korraldusi ja juhiseid;

3) vastata oma valdkonna teabenõuetele ja selgitustaotlustele, vajadusel kooskõlastades need eelnevalt teise peastaabi allüksusega või Kaitseliidu struktuuriüksusega. (3) Peastaabi allüksuse ülema või juhataja ülesanded täpsustatakse ametijuhendis.

§ 25. Komisjonid, töörühmad ja nende moodustamine (1) Peastaabi ülem võib töö koordineerimiseks või üksikküsimuste lahendamiseks moodustada

nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone ja töörühmi (edaspidi komisjonid). (2) Komisjonid moodustatakse peastaabi ülema käskkirjaga, milles määratakse komisjoni

eesmärk, ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav

struktuuriüksus. (3) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste asutuste ja organisatsioonide töötajaid ja

teenistujaid nende nõusolekul. (4) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru peastaabi ülemale, kui

komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. (5) Komisjonil on õigus pöörduda Kaitseväe struktuuriüksuste ja teiste asutuste ning

organisatsioonide poole tööks vajaliku informatsiooni saamiseks. § 26. Keskorganite töö toetamine

(1) Kaitseliidu keskkogu, keskjuhatuse, vanematekogu ja keskrevisjonikomisjoni tööd toetab peastaap.

8

(2) Keskkogu, keskjuhatuse ja vanematekogu koosolekute materjalid valmistatakse ette ning otsused vormistatakse Kaitseliidu asjaajamiskorras sätestatud korras.

(3) Keskkogu ja keskjuhatuse koosoleku materjalid kooskõlastab peastaabi ülem ning tema määratud peastaabi töötaja vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.

Seletuskiri Kaitseliidu ülema 2024. a käskkirja „Kaitseliidu peastaabi põhimääruse

kehtestamine, Kaitseliidu ülema 01.11.2022 käskkirja nr K-0-13/22/31500U kehtetuks tunnistamine“

juurde

Taust Kaitseliidu peastaabi (KLPS) ja tema allüksuste (Kaitseliidu ülema administratsioon ja peastaabi

osakonnad) tegevust korraldab Kaitseliidu peastaabi põhimäärus. Põhimäärus kajastab KLPS tegevuse põhialuseid: juhtimise korraldus, struktuur, ülesanded ja

pädevus. Eesmärk Korrastada KLPS struktuuri, ülesannete jaotust ja juhtimist, vähendades peastaabi koosseisus

väikesearvuliste allüksuste hulka ning lihtsustades juhtimisahelat. Peastaabi allüksused

Oluliselt on muutumas mitme peastaabi allüksuse juhtimine ja ülesanded. KLPS koosseisus luuakse 1. augustist 2024 üldosakond, mille koosseisu kuuluvad kantselei,

juristid, teabehaldusteenistus ning protokollispetsialist. Üldosakonna põhiülesanded on Kaitseliidu õigus-, dokumendihaldus- ja teabehaldusvaldkonna ning protokollialase tegevuse valdkondlik juhtimine.

KLPS juriidiline teenistus allüksusena ja juriidilise teenistuse juhataja ametikoht likvideeritakse ning vanemjuristi ja kahe juristi ametikohad viiakse üldosakonna juhataja vahetusse alluvusse. Kantselei ja teabehaldusteenistuse struktuur ei muutu, kuid muutub allüksuste juhtide

juhtimispädevus, mis võimaldab senisest enam keskenduda allüksuse ülesannetele ning üldjuhtimist teostab üldosakonna juhataja.

Kaitseliidu ülema administratsioonis sätestatud protokollialase teenindamise ülesanne liigub üldosakonna koosseisu, kuna protokollispetsialist teeb tihedat koostööd referentidega. Otstarbekas on sarnased funktsioonid koondada ühte struktuuri, mis võimaldab ressurssi efektiivsemalt jaotada ning tagada parem ülevaade käimasolevatest protsessidest.

Seletuskirjaga sisustatakse ka mõiste „valdkondlik juhtimine“.

„Valdkond“ on mitmetähenduslik sõna: valdkond on ühiskonnas ühtse tunnuse alusel eristatav osa, näiteks ainevaldkond, eluvaldkond, huvivaldkond, tegevusvaldkond, kasutusvaldkond, teadusvaldkond, kunstivaldkond,

tehnikavaldkond, majandusvaldkond. Kaitseliidus on väljaõppevaldkond, planeerimisvaldkond, õigusteenindus, personalijuhtimine jms erialavaldkonnad. Seega on eesmärgiks valdkonna tegevuste ja struktuuride suunamine, koordineerimine ja korraldamine. Juhtimine seab kohustuse valdkonna regulatsioonide

koostamiseks ja ajakohastamiseks. Samuti sisaldab erialane juhtimine eestvedamist, ohjamist, kontrolli, nõustamist. Sama mõiste all käsitletakse ka: funktsionaalne juhtimine, ühe konkreetse staabi funktsiooni ja selle täitmisega seotud inimeste juhtimine; kõige tähtsam on erialane

asjatundlikkus ja oma valdkonnas töö organiseerimine. Mõistekasutus

Terminid NATO dokumentides, AAP-06 2020, Militerm, ÕS

1. Juhtima; Command, order- ülema võim alluvate või allutatud struktuuride tegevuse üle ning

õigus anda käske. Isikule antud võim suunata, koordineerida, kontrollida teisi isikuid ja jõuda

soovitud tulemuseni. Juhtimine hõlmab ka eestvedamist (leadership1).

1 Eestvedamine: juhtimine, korraldamine, algatus

Peastaapi juhib peastaabi ülem.

2. Kontrollima; Control- ülema õigus ja kohustus kontrollida vahetult või staabi kaudu käskude

täitmist. Kontroll võib hõlmata ka neid, kes ülema alluvuses otseselt ei ole. Hõlmab vastutust

käskude või sõjaliste suuniste täitmise eest. Samuti: rakendada mõju isiku, tegevuse,

protsessi suhtes, et saavutada tulemus ehk management.

Kaitseliidu peastaabi põhiülesanne on Kaitseliidu struktuuriüksuste tegevuse kontrollimine.

3. Koordineerima; Coordinate- ülemale või muule vastutavale isikule antud õigus

koordineerida konkreetseid ülesandeid või tegevust. Isikul on õigus nõuda või juhtida

konsultatsioone, protsessi, kuid ei ole õigust ega volitust allkirjastada või esindada

organisatsiooni.

Personaliosakonna põhiülesanne on Kaitseliidu personalitöö korraldamine ja koordineerimine töötajate, tegevväelaste ja Kaitseliidu liikmete osas;

4. Planeerima; Plan- protsess, millega ülemad (ja võimalusel staap) teisendavad ülema suunise

konkreetseks ettevalmistamise ja elluviimise tegevusvariandiks, keskendudes oodatavatele

tulemustele.

Operatiivosakonna põhiülesanne on sõjalise riigikaitse ja kriisialane operatiivplaneerimine.

5. Suunama; Direct- juhtimisinstrument, mis käivitab või suunistab tegevusi, protsesse

eesmärgini jõudmisel.

Erialane juhtimine: valdkonna tegevuste ja struktuuride suunamine /…/.

6. Korraldama; Organize- tegevuste ning protsesside ettevalmistamine ja elluviimine.

Logistikaosakonna põhiülesanne on llogistika andmebaaside haldamine ja väljaõppe

korraldamine, sh valdkonna juhendite väljatöötamine.

7. Tagama; Ensure/provide, maintain- võime säilitada või taastada olukord. Tagatakse asukohta, ligipääsu, protseduuri, teenust, ressurssi. Miski, mis hoiab tegevuse töös, seadme töökorras, et eesmärk saavutada. Rutiinne tegevus, mida on vaja, et asutus või seadmed püsiksid sellises konditsioonis, et säiliks järjepidev tegutsemisvõime asutuse või seadme ülesande täitmiseks. /…/ küberturvalisuse ning juhtimise tagamiseks kriisi ja sõjaajal valdkonna sihtüksuste arendamine ja sihtüksuse lahinguvalmiduse ettevalmistamise järelkontroll.

8. Juhis; Command- ülema õigus anda juhiseid tegevuste suunamiseks.

/…/ anda oma valdkonnas peastaabi teisele allüksusele või Kaitseliidu struktuuriüksusele korraldusi ja juhiseid.

9. Arendama; Develop- pidev ja ennetav uuenduslike kontseptsioonide, doktriinide ja võimete

väljatöötamine ja lõimimine eesmärgiga parandada tõhusust ja koostegutsemisvõimet.

/…/ Kaitseliidu tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine.

10. Hindama; Evaluate- Struktureeritud protsess, mille käigus hinnatakse kellegi või millegi

võimekusi või esitlust lähtudes kindlaksmääratud standarditest või kriteeriumitest.

/…/ Kaitseliidu sisekontrollisüsteemi toimimise hindamine.

                    K Ä S K K I R I   Tallinn                                                                       29. aprill 2024 nr K-0-13/24/13139U               Kaitseliidu peastaabi põhimääruse kehtestamine, Kaitseliidu ülema 01.11.2022 käskkirja nr K-0-13/22 /31500U kehtetuks tunnistamine    

Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p 11 ja lg 5 alusel

1. Kehtestan Kaitseliidu peastaabi põhimääruse (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Kaitseliidu ülema 01.11.2022 käskkirja nr K-0-13/22/31500U „Kaitseliidu peastaabi põhimääruse kehtestamine, Kaitseliidu ülema 27.12.2021 käskkirja nr K-0-13/21 /26313U kehtetuks tunnistamine".   

3. Käskkiri jõustub 1. augustil 2024. a.

4. Käskkiri avaldada teadmiseks Kaitseliidu peastaabi ülemale, Kaitseliidu peastaabi allüksuste  ülematele ja juhatajatele ning Kaitseliidu struktuuriüksuste juhtidele.

    [allkirjastatud digitaalselt]     Ilmar Tamm Kindralmajor  

.