Taotlus

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPING nr 20-1.6/3425-1

ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, mida esindab arendusosakonna valmiso leku

ja reageerimise büroo juht Mait Siigur (edaspidi toetuse andja), ja MTÜ Luunja Vabatahtlik Jõepääste, keda esindab põhikirja alusel Sten Šois, (edaspidi toetuse

saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes peadirektori korraldusest 25.11.2022 nr 1.1-4.1/40 „Merepäästetöö korraldamisega seotud arendustoetuse maksmine“ ja toetuse saaja 04.11.2022 esitatud taotlusest, leppisid kokku järgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud Siseministeeriumi 14.07.2021 käskkirjaga 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

1.4. Toetuse saajal tuleb lepingu täitmisel lähtuda korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetest ja piirangutest toetuse kasutamisel.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetuse kogusummas 10 000 eurot vastavalt

koostöökokkuleppele mittetulundusühingutesse kuuluvate vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks merepäästetöödele.

2.2. Toetus on määratud päästekaatri amortiseerunud Suzuki mootori välja vahetamiseks.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE692200221062838222 punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud. 2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 30.09.2023.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1. finantsaruanne hiljemalt 31.10.2023 lisa 1 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ vormi kohaselt;

3.2.tegevus- ja tulemusaruanne hiljemalt 31.10.2023 lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruanne“ vormi kohaselt. 3.3. Punktis 3 nimetatud aruannetest peab nähtuma, milleks on toetust kasutatud.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla,

telefon +372 53869952, e-post: [email protected].

2

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Sten Šois, telefon +372 5622 231, e-post

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. „Toetuse kasutamise finantsaruanne“;

5.1.2. Lisa 2. „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“. 5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord alates tähtsaimast on järgmine: eritingimused,

lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsaim.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted

7.1. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andjale esitama päästekaatri kasutamislepingu.

7.2. Juhul kui toetuse saaja lõpetab tsiviilõigusliku koostöölepingu toetuse andjaga enne 31.12.2023, tuleb toetuse saajal toetussumma toetuse andjale tagasi maksta täies ulatuses.

7.3. Toetuse abil soetatud vara sihipärase kasutamise periood on viis aastat. Toetuse andjal on

õigus igal ajal nimetatud kohustuse täitmist kontrollida. 7.4. Toetuse saaja kohustub toetusega soetatud vara kasutamise ajavahemikul koostatud

Infomaterjalidel (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemisel kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Tegevust rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja

kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt) Politsei- ja Piirivalveamet

Registrikood 70008747 Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn

tel 612 3000 e-post [email protected]

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) MTÜ Luunja Vabatahtlik Jõepääste

Registrikood: 80384173 Aedniku tn 12, 62222, Luunja alevik,

Luunja vald, Tartumaa telefon: +372 5622 231

e-post: [email protected] m

3

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saanud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle

lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud

toetatava tegevuse käigus; 3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja

arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata

jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal

tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse

nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

4

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või

kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja tõhusad

ning tekkinud toetatava tegevuse käigus; 3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud

kulusid;

3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud; 3.2.17. viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites toetuse andjale.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis

oleksid välistanud toetuse andmise; 3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas kululiikides t kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidam isdokumentidega.

Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimise l

esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid. 4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne

tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb

puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib kontaktisik

küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne tööpäeva

jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse

tegemine peatada.

5

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast

kasutamist on toetuse saajal. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmise l vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele

lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal

õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja

õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi

tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja

nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või

täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise

korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

6

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Pool on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumises t. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende

kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest. 9. Lepingu muutmine

9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus kirjalikult

lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormista tud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.

OTSUS

taotluse kõrvaltingimusega

rahuldamise kohta

16.02.2024 nr 11.2-49/24/103

Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 1 ja § 9 lõike

2 ning riigihalduse ministri 19.12.2022 määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes

„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ (edaspidi meetme määrus) § 22 lõigete 1 ja 2

ning § 24 lõike 3 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Tartumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi toetuse saaja), registrikood 80190322, asukoht

Pepleri tn 6, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-

2027.5.02.23-0213 (edaspidi taotlus) projektile „Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee

arendamine“ (edaspidi projekt).

2. Käesolev otsus tehakse järgmise kõrvaltingimusega:

2.1 esitada hiljemalt kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse kättesaamisest Reku sadama-alal

paiknevate kinnistu KÜ 60501:001:0043, kinnistu nr 2760204 ning riigitee 22113 Puhja-Reku 125-

meetrine lõik aadressil 6,551 kuni 6,676 osas partneri Elva vallavalitsuse omandi- või kasutusõigust

tõendavad dokumendid. Kui omandi-või kasutusõigus ei nähtu kinnistusraamatust, siis peavad

esitatavad dokumendid olema allkirjastatud selleks allkirjaõigusliku isiku poolt. Projektiga

väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus peab kehtima projekti abikõlblikkuse perioodil ja

vähemalt 5 aastat peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

3. Projekti kogumaksumus ja abikõlblik maksumus on 2 671 049,52 eurot. Toetuse määr on kuni

75% projekti abikõlblikust maksumusest ja maksimaalne suurus 2 003 287,14 eurot. Omafinantseering

on minimaalselt 25% summas 667 762,38 eurot.

4. Toetuse saajale antav toetus summas 4 284 eurot on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 lk 1-8), mõistes.

5. Partnerile Pedajased Paadimehed OÜ antav toetus summas 94 821,75 eurot on vähese tähtsusega

abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 lk 1-8),

mõistes.

6. Partnerile Viljandimaa Omavalitsuste Liit antav toetus summas 4 284 eurot on vähese tähtsusega

abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 lk

1-8), mõistes.

7. Partnerile Võrtsjärve Sõprade Selts antav toetus summas 199 678,77 eurot on vähese tähtsusega

abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 lk

1-8), mõistes.

8. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.07.2023 - 30.08.2026.

9. Projekti eesmärk, projekti toetatavad tegevused, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist toetavad tegevused, toetatavate

tegevuste väljundi- ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega ning nende eeldatav ajakava ja asukoht on

kirjeldatud taotluses.

10. Toetus makstakse välja meetme määruse § 30 ning ühendmääruse § 27 ja § 28 lõike 3 alusel

tegelike kulude ja ühtse määra alusel. Toetuse maksmisel lähtutakse meetme määrusest ja

ühendmääruse §-dest 24–28. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja

tõendid rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu.

11. Toetuse saajale võib teha toetuse ettemakseid meetme määruse §-s 31 ja ühendmääruse §-des 30-

32 ettenähtud korras.

12. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui

rakendusüksus on käesoleva otsuse punktis 2 kehtestatud kõrvaltingimuse saabumise või täitmise

toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik

rakendusüksusel tuvastada muust andmeallikast.

13. Toetuse saaja ning juhul, kui projekti on kaasatud ka partner, siis partner tema teostatava tegevuse

ulatuses täidab ühendmääruse 3. peatükis ja meetme määruses sätestatut, sh:

13.1. tagab projekti elluviimise ÜSS2021_2027, ühendmääruses, meetme määruses, projektile

kohalduvates riigiabi regulatsioonides ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ning nõutud

tulemuse saavutamise;

13.2. tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti iga toetava tegevuse väljundnäitaja,

projekti tulemusnäitaja ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja saavutamise koos

sihttasemega;

13.3. juhul kui projekti tegevustega antakse majanduslik eelis edasi mõnele ettevõtjale, siis tuleb

sellisele ettevõtjale määrata meetme määruse § 27 lõigete 4-6 kohaselt vähese tähtsusega abi (edaspidi

edasiantav VTA) rakendades kuni 30.06.2024 antavale edasiantavale VTA-le Euroopa Komisjoni

määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), ning alates 01.07.2024

antavale edasiantavale VTA-le Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT

L, 15.12.2023, lk 1-12). Vähese tähtsusega abi määratakse vastavalt saadud majanduslikule eelise

suurusele proportsionaalselt tegevusele antava toetuse mahust. Toetuse saaja on kohustatud enne

ettevõtja tegevustes osalemist veenduma, et ettevõtja ja talle antav abi vastab asjakohasele vähese

tähtsusega abi määruse nõuetele. Edasiantava VTA andmed tuleb edastada peale abi andmist

viivitamatult rakendusüksusele;

13.4. tagab korrektsete tegevustes osalenud ettevõtjate andmete olemasolu struktuuritoetuse registris

iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks;

13.5. lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatust juhul,

kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja või partner ei ole hankija

riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb ost sooritada ühendmääruse §-s 11 sätestatud korras. Partner,

kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse tähenduses;

13.6. edastab riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse

eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on

võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda;

13.7. taotleb rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist meetme määruse § 25 ning

ühendmääruse §-des 12 ja 13 toodud korras ja juhtudel enne muudatuse tegemist. Toetuse saaja võib

taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette

nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes taotluse

rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal

ei muutu ning juhul, kui see on lubatav tulenevalt projektile kohalduvast riigiabi regulatsioonist;

13.8. võimaldab projektiga seotud tegevuste, väljundite ja tulemuste kontrollimiseks teostada

kohapealset kontrolli toetuse saaja juures meetme määruses sätestatud tingimustel;

13.9. esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning teostab järjepidevat seiret

projekti näitajate täitmise üle;

13.10. esitab e-toetuse keskkonna kaudu meetme määruse § 29 lõike 3 kohased järgmised aruanded:

13.10.1. vahearuande üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ja

rakendusüksuse nõudmisel tihedamini;

13.10.2. lõpparuande hiljemalt 21.09.2026;

13.10.3. järelaruande rakendusüksuse nõudmisel;

13.11. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusega,

kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide

vahenditest. Teavitamise juhend on kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel;

13.12. korraldab teavitusürituse vastavalt teavitusmääruses sätestatud nõuetele juhul, kui projekti

kogumaksumus on üle kümne miljoni euro;

13.13. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027 §-s 18

nõutud aja jooksul;

13.14. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning

andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil

teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

13.15. tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66

nimetatud kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on toetusega

väikese või keskmise suurusega ettevõtjale;

13.16. tagab, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku

kasutusse vähemalt viieks aastaks.

14. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-

s 33 sätestatud juhul.

15. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ühendmääruse §-s 34

sätestatud alustel. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

16. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel.

ÜSS2021_2027 § 13 lg 1 punkti 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 alusel andis rakendusüksus

taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad enne taotluse kõrvaltingimusega rahuldamist. Taotleja

andis 15.01.2024 SFOS postkasti kaudu teada, et nõustub taotluse kõrvaltingimusega rahuldamisega.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele ÜSS2021_2027 2. peatüki 8. jaos ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide

esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

Meetme eest vastutav ministeerium on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Kontaktisik: Kaidar Viikman

projektikoordinaator

[email protected]