Aruanne

1

Lisa 1

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2023. aastal

I Riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kulude hüvitamiseks väljamaksmisele kuuluva

summa kontroll

Iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks esitavad advokaadid eelmise kuu riigi õigusabi osutamise

kohta elektroonilise tasuarvestuslehe, tagavad väljamaksmise aluseks olevate määruste

olemasolu Riigi Õigusabi Infosüsteemis (RIS) ning edastavad advokaadibüroo koostatud arve.

Kokkuvõte aruandeperioodil osutatud riigi õigusabi rahaliste vahendite kasutusest ja rahaliste

vahendite jääk aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse Justiitsministeeriumile 25. kuupäevaks.

Enne arve esitamist advokatuuri pearaamatupidajale, kes tasub advokaatidele nende eelneva

kuu eest tehtud töö tasu, kontrollitakse tasuarvestuslehel, tasumäärustel/

kohtumäärustel/kohtuotsustel (algdokument) ning arvetel järgmist:

Tasutaotlus

01.05.2020 jõustusid Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 “Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord” (tasumäärus) muudatused, mille kohaselt tasu

arvestamisel elektroonilise dokumendiga tutvumise, dokumendi koostamise või esitamise,

büroos või sidevahendi abil isikuga suhtlemise või muu riigi õigusabi osutamise eest, kui

toiming tehakse sidevahendi abil või advokaadibüroost lahkumata, tasu miinimummäära ei

kohaldata. Kui toiming oli tasustatav ilma miinimummäärata, tuli RIS-s linnutada vastav kast.

Antud loogika sai RIS-is muudetud vastupidiseks. Nüüd on tasu arvestamine algselt

minutipõhine ja toimingul, millele kohaldub miinimummäär, tuleb kasti „arvuta

miinimumääraga“ märkida linnuke. Kontrollime pisteliselt advokaatide sisestatud tasude kirjeid

ning oleme avastanud, et osadel juhtudel on jäetud kasutamata miinimummäära kohaldamine

toimingute puhul, mis peaksid olema sisestatud minimaalselt pooltunni tasuga. Tasutaotlused

on olnud menetleja poolt rahuldatud staatuses. Sellisel juhul on advokatuur juhtinud advokaadi

tähelepanu tema õigustele, mida advokaadid on edaspidiseks teatavaks võtnud.

Tasuarvestusleht

RIS-s sisestatud tasuarvestuslehel kontrollitakse järgmisi andmeid: advokaadibüroo nimi,

aadress, riigi õigusabi osutamise periood, asja number, õigusabi saaja nimi, tasu suurus, tasutud

aeg tundides, tasu kokku. Tasuarvestuslehe ja esitatud algdokumentide andmete erisusel

viidatakse vastavale puudusele ja palutakse erisuse kohta selgitusi. Tasuarvestuslehel esitatud

riigi õigusabi saajate algdokumentide puudumisel palutakse need advokaadil esimesel

võimalusel edastada.

RIS-s oleva tasuarvestuslehe lõppsumma peab vastama arvel olevale summale. Juhul, kui esineb

erisusi, palutakse arve koostajal teha parandused. Kui on ületatud alates 01.08.2016

tasumääruse või hilisemate redaktsioonide alusel kehtestatud piirmäärasid ning ei ole taotletud

tasu suurendamist erilise töömahukuse alusel, pöördutakse advokaadi poole palvega vähendada

tasu, et see oleks vastavuses tasumäärusega. Lõpetuseks kontrollitakse tasuarvestuslehe

lõppsumma ja arvel oleva summa vastavust.

2

Algdokument

Algdokumendil kontrollitakse järgmisi andmeid: koostamise kuupäev, asja number, õigusabi

saaja nimi, riigi õigusabi korras määratud esindaja nimi, riigi eelarvest väljamõistetud tasu

advokaadile, koostaja/koostajate nimed. Tähelepanu pööratakse tasu väljamõistmise

sõnastusele, kus tuuakse välja tasu suurus, kui palju advokatuur advokaadile tehtud töö eest

peab tasuma. Juhul kui advokaadipoolne tasutaotlus rahuldatakse pealdisega, siis eelnevalt

nimetatud asjadele peab taotlusel olema pealdis (koopia puhul arusaadav loetavus). Eelnevalt

nimetatud asjade puudumisel palutakse algdokumenti vastavalt puudustele täiendada.

Algdokumenti ning tasuarvestuslehte kontrollitakse samaaegselt. Tasuarvestuslehe koostaja

peab tasuarvestuslehe juurde kuuluvate algdokumentide andmeid õigesti kajastama. Jälgitakse,

kas algdokumendid on lahterdatud õige riigi õigusabi- ja tasu liigi alla. Ajalahtrites peab olema

algdokumendi tasule vastav aeg tundides, mis vastab kehtestatud tasumäärale. Kontrollitakse,

et ületatud ei oleks kehtestatud piirmäärasid.

Sõidule kulunud aja tasu juures kontrollitakse advokaadi sõidetud ühe otsa kilometraaži ning

sellele vastavat tasu. Kui on rohkem kui üks algdokument sama kuupäevaga ning sama koostaja

poolt väljastatud, tuleb kindlaks teha, et tasu oleks jagatud õigusabi saajate vahel või tasu oleks

küsitud üksnes ühe õigusabi saaja puhul.

Advokaadi käest küsitakse täiendavat informatsiooni, kui algdokumentidel on tasu kujunemise

kohta vähe informatsiooni ning kontroll RIS-s ei anna piisavat infot, samuti kui aruandes on

märgitud tasumääruses ületatud maksimumtasusid või erijuhud. Kui on eksitud tasumääruses

kehtestatud aluste osas, tehakse vastav muudatus RIS-s.

Arve

Pärast eelnevalt kirjeldatud tegevusi kontrollitakse arve korrektsust. Arvel peab olema sama

summa nagu tasuarvestuslehel ning arvel peavad olema arvele iseloomulikud kohustuslikud

andmed. Kui arvele on märgitud kuu, milles riigi õigusabi osutati, tuleb kontrollida, kas see on

õigesti märgitud.

II Riigi õigusabi korraldamise üle teostatud järelevalve

Kiireloomulised tellimused

Riigi õigusabi korraldamisel jälgitakse kiireloomuliste taotluste esitamist, mh nende osakaalu

riigi õigusabi taotluste üldisest mahust ning üldist dünaamikat. RIS-i sisestatud taotlustest

moodustasid 2023. aastal kiireloomulised taotlused umbes 53%. Advokatuur pöörab kõige

rohkem tähelepanu nendele taotlustele, kus advokatuurile antakse advokaadi nimetamiseks aega

vähem kui 2 tundi.

Menetlejate poolt advokaadi määramine

Teostades järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste

vahendite kasutamise üle, teostatakse järelevalvet ka riigi õigusabi osutava advokaadi

määramise korra üle. Korralise järelevalve käigus on saanud teatavaks juhtumid, kus menetlejad

on ise määranud riigi õigusabi osutava advokaadi ning põhjendused selleks on märkimata.

Advokatuur palub selgitusi iga üksikjuhtumi kohta ja selgitab täiendavalt seadusest tulenevat

korda. Tuleb märkida, et tegemist on pigem olukordadega, kus tegelikkuses on põhjendus

olemas, kuid need jäetakse RIS-i lisamata. Tegemist ei ole kasvava tendentsiga, kuid lõpuni

lahenenud nimetatud probleem ei ole.

3

Riigi õigusabi andmise peale määruskaebuse esitamine

RÕS § 15 lg 4 kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi andmise määruse peale

määruskaebuse esitamise õigus ka Eesti Advokatuuril. Selle alusel esitas advokatuur 2023.

aastal ühe määruskaebuse, kuna advokatuuril tekkis kahtlus, et riigi õigusabi on antud

olukorras, kus esinesid alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks (s.o riigi õigusabi anti

perspektiivitus asjas). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas advokatuuri määruskaebuse, tühistas

isikule antud riigi õigusabi määruse ja tegi uue määruse, millega jäeti isiku riigi õigusabi

saamise taotlus rahuldamata.

Lisa 2 - Riigi õigusabi 2024. aasta ja 2025. aasta tellimuste prognoosid

TELLIMUSTE PROGNOOSID Tegelik 2023.a Prognoos

2024. a kohta

Prognoos

2025.a kohta

2023 2024 2025 Tellimused Tellimused Tellimused

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

80 86 94

Isiku esindamine haldusmenetluses 0 1 2

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

261 297 250

Isiku esindamine teistmismenetluses 1 0 0

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

4664 4493 4856

Isiku esindamine täitemenetluses 2 4 2

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus

116 84 62

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

47 42 37

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 5467 5297 4650

Õigusdokumendi koostamine 8 11 4

KOKKU 10646 10315 9957

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

I RIIGI ÕIGUSABI OSUTAMISEKS ERALDATUD VAHENDITE

KASUTAMISE AASTAARUANNE

Justiitsministri 20.12.2011. a määruse nr 57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite

kasutamise aruandluse kord“ § 2 lõike 2 kohaselt esitab advokatuur Justiitsministeeriumile

hiljemalt iga aasta 1. aprilliks riigi õigusabi aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. Vastavalt

Justiitsministeeriumi ettepanekutele ei too advokatuur antud aruandes välja riigi õigusabi

tasude ja kulude ning tellimuste prognoose, kuivõrd vastavaid prognoose koostab

Justiitsministeerium (2024. ja 2025. aasta tellimuste prognoose on arvesse võetud aruande II

peatükis ettepanekute tegemisel). Samuti toob advokatuur aruandes välja üksnes eelmisel

kalendriaastal ja sellele eelneval kalendriaastal toimunud riigi õigusabi tellimuste ja riigi

õigusabi tasude ning kulude protsentuaalsed muutused. Lisaks jäetakse aruandest välja kümne

advokaadi nimed, kelle osutatud riigi õigusabi eest on määratud enim riigi õigusabi tasu ning

advokaatide lõikes määratud tasude koondsummad riigi õigusabi liigiti. Lähtudes

Justiitsministeeriumi ettepanekutest ei esita advokatuur riigi õigusabi vahendite taotlust 2024.

aastaks, vaid teeb ettepanekud Justiitsministeeriumile vahendite suurendamise kohta.

1. Riigi õigusabi tellimuste arv riigi õigusabi liigiti 2022. ja 2023. aastal ning riigi õigusabi

tellimuste protsentuaalsed muutused 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga.

1.1. Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) esitati 2023. aastal kokku 10 646 riigi õigusabi saamise

taotlust. Kõige rohkem taotlusi esitati määratud kaitseks kriminaalmenetluses, kokku

5467 taotlust, mis moodustab tellimuste koguarvust ~51,35%. Teisena sisestati enim

taotlusi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kokku aasta

jooksul 4664 taotlust ehk ~43,81% kogu taotluste arvust. Ülejäänud riigi õigusabi liikides

esitatud tellimuste maht moodustas kogu tellimuste mahust kokku ~4,84%.

1.2. Analüüsides riigi õigusabi korras advokaatide määramise taotlusi 2023. ja 2022. aastal,

toimusid muudatused riigi õigusabi liigiti protsentuaalselt järgnevalt:

a) Taotluste arv kasvas: isiku esindamine halduskohtumenetluses ~12,7%; isiku muu

õigusnõustamine või muu esindamine ~2,2%.

b) Taotluste arv vähenes: määratud kaitse kriminaalmenetluses ~3,3%, isiku esindamine

kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ~52,8%, isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus 7,2%; isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus 11,9%; isiku esindamine täitemenetluses ~90,5%; isiku esindamine

haldusmenetluses ~100%; õigusdokumendi koostamine ~46,7%.

1.3. 2023. aasta kogu tellimuste arv vähenes 9,6% võrreldes 2022. aastaga. Vt järgnev tabel:

2

2022 aasta võrreldes 2023 aastaga 2023 2022 Muutus

%

Osakaal

%

(2023)

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 5467 5656 -3,3 51,35

Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

261 553 -52,8 2,45

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises

menetluses ja kohtus

116 125 -7,2 1,09

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

4664 5291 -11,9 43,81

Isiku esindamine halduskohtumenetluses 80 71 12,7 0,75

Isiku esindamine haldusmenetluses 0 1 -100,0 0

Isiku esindamine täitemenetluses 2 21 -90,5 0,02

Isiku esindamine teistmismenetluses 1 1 0,0 0,01

Õigusdokumendi koostamine 8 15 -46,7 0,08

Isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine 47 46 2,2 0,44

Tellimusi KOKKU 10646 11780 -9,6 100

2. Riigi õigusabi osutamise eest 2023. a väljamakstud tasud riigi õigusabi liigiti

Riigi õigusabi osutamise eest maksti 2023. aastal tasu kokku 4 731 915,27 eurot (sisaldab KM).

Enim maksti riigi õigusabi osutamise eest tasu määratud kaitseks kriminaalmenetluses, 2 282

768,51 eurot, mis moodustab kogu riigi õigusabi osutamiseks makstud summadest ~48,2%.

Riigi õigusabi osutamise eest isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

maksti kokku 1 521 799,62 eurot, mis moodustab kõikidest tasudest ~44,7%. Ülejäänud tasud

moodustavad kõik kokku umbes 7,1% kogu riigi õigusabi tasude mahust aastal 2023. Vt järgnev

tabel:

Riigieelarvelise eraldise kasutus § 3

lg 1 p 2 ja 4

Makstud

tasu

Käibemaks Makstud tasu

koos

käibemaksuga

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

108 722,25 21 437,25 130 159,50

Isiku esindamine haldusmenetluses 2 973,00 594,60 3 567,60

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

131 196,66 26 151,53 157 348,19

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

1 765 616,40 349 928,61 2 115 356,01

Isiku esindamine täitemenetluses 234,00 46,80 280,80

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises

menetluses ja kohtus

26 340,89 4 905,45 31 246,34

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

7 969,10 1 563,82 9 532,92

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 1 908 830,64 374 009,87 2 282 768,51

Õigusdokumendi koostamine 1 379,50 275,90 1 655,40

KOKKU 3 953 262,44 778 913,83 4 731 915,27

3

3. Riigi õigusabi osutamise eest 2023. a väljamakstud kulud riigi õigusabi liigiti

Riigi õigusabi osutamise eest hüvitati 2023. aastal kulusid kokku summas 263 312,33 eurot.

Enim hüvitati 2023. aastal riigi õigusabi osutamises kulusid määratud kaitseks

kriminaalmenetluses, 132 617,20 eurot, mis moodustab kogu riigi õigusabi osutamiseks

hüvitatud kuludest ~50,4%. Isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

hüvitati kulusid kokku 118 361,89 eurot, mis moodustab kõikidest hüvitatud kuludest ~45%.

Ülejäänud riigi õigusabi liikide lõikes hüvitatud kulude summa moodustab kõikidest kuludest

kokku umbes 4,6%. Vt järgnev tabel:

Riigieelarvelise eraldise kasutus §

3 lg 1 p 2 ja 4

Kulude

hüvitamine

Käibemaks Kulude hüvitamine

koos käibemaksuga

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

410,58 82,12 492,70

Isiku esindamine haldusmenetluses

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

6 459,90 1 269,98 7 729,88

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

98 689,35 19 672,54 118 361,89

Isiku esindamine täitemenetluses

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus

2 670,90 534,18 3 205,08

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

747,15 149,43 896,58

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 110 827,56 21 789,64 132 617,20

Õigusdokumendi koostamine 7,50 1,50 9,00

KOKKU 219 812,94 43 499,39 263 312,33

4. Rahaliste vahendite jääk 2022. ja 2023. aasta alguse seisuga, riigieelarvest 2022. ja

2023. aastaks saadud eraldise suurus, 2022. ja 2023. aastal kasutatud rahalised

vahendid ja rahaliste vahendite jääk 2022. ja 2023. aasta lõpu seisuga

2023. aastal, võrreldes 2022. aastaga, kasvas riigieelarvest eraldatud vahendite summa

4 225 000,00 eurolt 5 675 000,00 euroni. 2022. aasta riigieelarvest eraldatud rahaliste

vahendite summast läks riigi õigusabi osutamiseks 3 775 110,73 eurot ja Justiitsministeeriumi

nõuniku palgafondiks 43 350 eurot. Riigieelarveliste eraldiste saldo 31.12.2022 seisuga oli

80 113,47 eurot. 2023. aasta riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite summast läks riigi

õigusabi osutamiseks 4 994 354,32 eurot. Vahenditesse lisandus pangakonto intressitulu

summas 2589,22 eurot. Riigieelarveliste eraldiste saldo 31.12.2023 seisuga oli 497 264,02

eurot. Vt järgnev tabel:

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2021 -110 858,80

Riigieelarveline eraldis õigusabiks ja avalik-õiguslike

ülesannete täitmiseks 2022. a

4 225 000,00

Osutatud riigi õigusabi 2021.aastal -3 775 110,73

Avalik-õiguslikud ülesanded -215 566,52

JUM nõuniku palgafond -43 350,00

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2022 80 113,47

Riigieelarveline eraldis õigusabiks ja avalik-õiguslike

ülesannete täitmiseks 2022. a

5 675 000,00

4

Osutatud riigi õigusabi 2021.aastal -4 994 354,32

Avalik-õiguslikud ülesanded -266 084,35

Pangakonto intressitulu 2 589,22

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2023 497 264,02

5. Avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud 2023. aastal ja nende kulude

protsentuaalsed muutused võrreldes 2022. aastaga

Riigieelarvelise eraldise kasutamine advokatuuri poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks

toimub advokatuuri juhatuse otsuse alusel, mille aluseks on riigi õigusabi korraldamisega

seotud rahaliste vahendite vajaduse analüüs eelarveaastaks. Avalik-õiguslike ülesannete

täitmiseks tehtavad kulud 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga tõusid. Tööjõukulud tõusid 27%,

see sisaldas töötasude kasvu ja töötaja lahkumisega seotud puhkusekompensatsiooni tasu

väljamakset ning asendustasude väljamakseid. Üüri- ja kommunaalkulud tõusid 6,1%.

Kantselei- ja halduskulud vähenesid 58%, kuna 2022. aasta kulu sisaldas RÕA majandusmudeli

tellitud analüüsi ning riigi õigusabi tutvustavate voldikute kulu ja kriisikommunikatsioonikulu,

mida 2023. aastal ei olnud. 2023. aastal lisandusid koolituskulud s.o koolitused riigi õigusabi

korras lastele õigusabi osutavatele advokaatidele, ja riigi õigusabi osutanud advokaatide

surmade tõttu advokaadibüroode lõpetamisega seotud kulud, mida 2022. aastal ei olnud

arvestatud. Kokkuvõtvalt tõusid avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud ~23,4% võrra. Vt

järgnev tabel:

2022 2023 % muut

Tööjõukulud (sh sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmaks)

172 535 219 189 27,0%

Üüri- ja kommunaalkulud 18 431 19 564 6,1%

Kantselei- ja halduskulud 24 600 10 340 -58,0%

Koolituskulud 0 15 341

Büroode lõpetamisega seotud kulud 0 1 650

Kokku avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud 215 566 266 084 23,4%

6. Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontrolli- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2023. aasta kohta on välja toodud

Lisas 1.

7. Riigi õigusabi tellimuste prognoosid

Prognoosid riigi õigusabi tellimuste kohta 2024. aastal ja 2025. aastal on toodud välja Lisas 2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leen Eenpalu

kantsler

5

LISAD:

Lisa 1 - Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused;

Lisa 2 - Riigi õigusabi 2024. aasta ja 2025. aasta tellimuste prognoosid.

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

03.05.2024 nr 1-2/329

RIIGI ÕIGUSABI OSUTAMISEKS ERALDATUD VAHENDITE KASUTAMISE

AASTAARUANNE 2023. AASTA KOHTA

Lähtudes Justiitsministri 20.12.2011. a määrusest nr 57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud

vahendite kasutamise aruandluse kord“ § 2 lg 2 esitab Eesti Advokatuur (edaspidi advokatuur)

Justiitsministeeriumile riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruande

2023. aasta kohta.

Advokatuuri hinnangul ei ole riigi õigusabiks eraldatud rahaliste vahendite suurus jätkuvalt

piisav advokatuurile seadusega pandud kohustuse kohaseks täitmiseks, et tagada riigi õigusabi

jätkusuutlikkus ning riigi õigusabi mõistlik kättesaadavus ja kvaliteet. Seetõttu teeb advokatuur

Justiitsministeeriumile ettepaneku tõsta riigi õigusabi tasumäärasid kõikides riigi õigusabi

liikides. Advokatuur esitab esimesel võimalusel enda täpsemad selgitused koos ettepanekutega

tasumäärade ja riigieelarvest riigi õigusabi osutamiseks ja advokatuuri poolt avalik-õiguslike

ülesannete täitmiseks vajaminevate vahendite suuruse kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leen Eenpalu

Kantsler

1

Lisa 1

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2023. aastal

I Riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kulude hüvitamiseks väljamaksmisele kuuluva

summa kontroll

Iga kuu hiljemalt 10. kuupäevaks esitavad advokaadid eelmise kuu riigi õigusabi osutamise

kohta elektroonilise tasuarvestuslehe, tagavad väljamaksmise aluseks olevate määruste

olemasolu Riigi Õigusabi Infosüsteemis (RIS) ning edastavad advokaadibüroo koostatud arve.

Kokkuvõte aruandeperioodil osutatud riigi õigusabi rahaliste vahendite kasutusest ja rahaliste

vahendite jääk aruandeperioodi lõpu seisuga esitatakse Justiitsministeeriumile 25. kuupäevaks.

Enne arve esitamist advokatuuri pearaamatupidajale, kes tasub advokaatidele nende eelneva

kuu eest tehtud töö tasu, kontrollitakse tasuarvestuslehel, tasumäärustel/

kohtumäärustel/kohtuotsustel (algdokument) ning arvetel järgmist:

Tasutaotlus

01.05.2020 jõustusid Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 “Advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord” (tasumäärus) muudatused, mille kohaselt tasu

arvestamisel elektroonilise dokumendiga tutvumise, dokumendi koostamise või esitamise,

büroos või sidevahendi abil isikuga suhtlemise või muu riigi õigusabi osutamise eest, kui

toiming tehakse sidevahendi abil või advokaadibüroost lahkumata, tasu miinimummäära ei

kohaldata. Kui toiming oli tasustatav ilma miinimummäärata, tuli RIS-s linnutada vastav kast.

Antud loogika sai RIS-is muudetud vastupidiseks. Nüüd on tasu arvestamine algselt

minutipõhine ja toimingul, millele kohaldub miinimummäär, tuleb kasti „arvuta

miinimumääraga“ märkida linnuke. Kontrollime pisteliselt advokaatide sisestatud tasude kirjeid

ning oleme avastanud, et osadel juhtudel on jäetud kasutamata miinimummäära kohaldamine

toimingute puhul, mis peaksid olema sisestatud minimaalselt pooltunni tasuga. Tasutaotlused

on olnud menetleja poolt rahuldatud staatuses. Sellisel juhul on advokatuur juhtinud advokaadi

tähelepanu tema õigustele, mida advokaadid on edaspidiseks teatavaks võtnud.

Tasuarvestusleht

RIS-s sisestatud tasuarvestuslehel kontrollitakse järgmisi andmeid: advokaadibüroo nimi,

aadress, riigi õigusabi osutamise periood, asja number, õigusabi saaja nimi, tasu suurus, tasutud

aeg tundides, tasu kokku. Tasuarvestuslehe ja esitatud algdokumentide andmete erisusel

viidatakse vastavale puudusele ja palutakse erisuse kohta selgitusi. Tasuarvestuslehel esitatud

riigi õigusabi saajate algdokumentide puudumisel palutakse need advokaadil esimesel

võimalusel edastada.

RIS-s oleva tasuarvestuslehe lõppsumma peab vastama arvel olevale summale. Juhul, kui esineb

erisusi, palutakse arve koostajal teha parandused. Kui on ületatud alates 01.08.2016

tasumääruse või hilisemate redaktsioonide alusel kehtestatud piirmäärasid ning ei ole taotletud

tasu suurendamist erilise töömahukuse alusel, pöördutakse advokaadi poole palvega vähendada

tasu, et see oleks vastavuses tasumäärusega. Lõpetuseks kontrollitakse tasuarvestuslehe

lõppsumma ja arvel oleva summa vastavust.

2

Algdokument

Algdokumendil kontrollitakse järgmisi andmeid: koostamise kuupäev, asja number, õigusabi

saaja nimi, riigi õigusabi korras määratud esindaja nimi, riigi eelarvest väljamõistetud tasu

advokaadile, koostaja/koostajate nimed. Tähelepanu pööratakse tasu väljamõistmise

sõnastusele, kus tuuakse välja tasu suurus, kui palju advokatuur advokaadile tehtud töö eest

peab tasuma. Juhul kui advokaadipoolne tasutaotlus rahuldatakse pealdisega, siis eelnevalt

nimetatud asjadele peab taotlusel olema pealdis (koopia puhul arusaadav loetavus). Eelnevalt

nimetatud asjade puudumisel palutakse algdokumenti vastavalt puudustele täiendada.

Algdokumenti ning tasuarvestuslehte kontrollitakse samaaegselt. Tasuarvestuslehe koostaja

peab tasuarvestuslehe juurde kuuluvate algdokumentide andmeid õigesti kajastama. Jälgitakse,

kas algdokumendid on lahterdatud õige riigi õigusabi- ja tasu liigi alla. Ajalahtrites peab olema

algdokumendi tasule vastav aeg tundides, mis vastab kehtestatud tasumäärale. Kontrollitakse,

et ületatud ei oleks kehtestatud piirmäärasid.

Sõidule kulunud aja tasu juures kontrollitakse advokaadi sõidetud ühe otsa kilometraaži ning

sellele vastavat tasu. Kui on rohkem kui üks algdokument sama kuupäevaga ning sama koostaja

poolt väljastatud, tuleb kindlaks teha, et tasu oleks jagatud õigusabi saajate vahel või tasu oleks

küsitud üksnes ühe õigusabi saaja puhul.

Advokaadi käest küsitakse täiendavat informatsiooni, kui algdokumentidel on tasu kujunemise

kohta vähe informatsiooni ning kontroll RIS-s ei anna piisavat infot, samuti kui aruandes on

märgitud tasumääruses ületatud maksimumtasusid või erijuhud. Kui on eksitud tasumääruses

kehtestatud aluste osas, tehakse vastav muudatus RIS-s.

Arve

Pärast eelnevalt kirjeldatud tegevusi kontrollitakse arve korrektsust. Arvel peab olema sama

summa nagu tasuarvestuslehel ning arvel peavad olema arvele iseloomulikud kohustuslikud

andmed. Kui arvele on märgitud kuu, milles riigi õigusabi osutati, tuleb kontrollida, kas see on

õigesti märgitud.

II Riigi õigusabi korraldamise üle teostatud järelevalve

Kiireloomulised tellimused

Riigi õigusabi korraldamisel jälgitakse kiireloomuliste taotluste esitamist, mh nende osakaalu

riigi õigusabi taotluste üldisest mahust ning üldist dünaamikat. RIS-i sisestatud taotlustest

moodustasid 2023. aastal kiireloomulised taotlused umbes 53%. Advokatuur pöörab kõige

rohkem tähelepanu nendele taotlustele, kus advokatuurile antakse advokaadi nimetamiseks aega

vähem kui 2 tundi.

Menetlejate poolt advokaadi määramine

Teostades järelevalvet riigi õigusabi korraldamise ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste

vahendite kasutamise üle, teostatakse järelevalvet ka riigi õigusabi osutava advokaadi

määramise korra üle. Korralise järelevalve käigus on saanud teatavaks juhtumid, kus menetlejad

on ise määranud riigi õigusabi osutava advokaadi ning põhjendused selleks on märkimata.

Advokatuur palub selgitusi iga üksikjuhtumi kohta ja selgitab täiendavalt seadusest tulenevat

korda. Tuleb märkida, et tegemist on pigem olukordadega, kus tegelikkuses on põhjendus

olemas, kuid need jäetakse RIS-i lisamata. Tegemist ei ole kasvava tendentsiga, kuid lõpuni

lahenenud nimetatud probleem ei ole.

3

Riigi õigusabi andmise peale määruskaebuse esitamine

RÕS § 15 lg 4 kohaselt on tsiviil- ja haldusasjas tehtud riigi õigusabi andmise määruse peale

määruskaebuse esitamise õigus ka Eesti Advokatuuril. Selle alusel esitas advokatuur 2023.

aastal ühe määruskaebuse, kuna advokatuuril tekkis kahtlus, et riigi õigusabi on antud

olukorras, kus esinesid alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks (s.o riigi õigusabi anti

perspektiivitus asjas). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas advokatuuri määruskaebuse, tühistas

isikule antud riigi õigusabi määruse ja tegi uue määruse, millega jäeti isiku riigi õigusabi

saamise taotlus rahuldamata.

Lisa 2 - Riigi õigusabi 2024. aasta ja 2025. aasta tellimuste prognoosid

TELLIMUSTE PROGNOOSID Tegelik 2023.a Prognoos

2024. a kohta

Prognoos

2025.a kohta

2023 2024 2025 Tellimused Tellimused Tellimused

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

80 86 94

Isiku esindamine haldusmenetluses 0 1 2

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

261 297 250

Isiku esindamine teistmismenetluses 1 0 0

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

4664 4493 4856

Isiku esindamine täitemenetluses 2 4 2

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus

116 84 62

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

47 42 37

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 5467 5297 4650

Õigusdokumendi koostamine 8 11 4

KOKKU 10646 10315 9957

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

I RIIGI ÕIGUSABI OSUTAMISEKS ERALDATUD VAHENDITE

KASUTAMISE AASTAARUANNE

Justiitsministri 20.12.2011. a määruse nr 57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite

kasutamise aruandluse kord“ § 2 lõike 2 kohaselt esitab advokatuur Justiitsministeeriumile

hiljemalt iga aasta 1. aprilliks riigi õigusabi aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. Vastavalt

Justiitsministeeriumi ettepanekutele ei too advokatuur antud aruandes välja riigi õigusabi

tasude ja kulude ning tellimuste prognoose, kuivõrd vastavaid prognoose koostab

Justiitsministeerium (2024. ja 2025. aasta tellimuste prognoose on arvesse võetud aruande II

peatükis ettepanekute tegemisel). Samuti toob advokatuur aruandes välja üksnes eelmisel

kalendriaastal ja sellele eelneval kalendriaastal toimunud riigi õigusabi tellimuste ja riigi

õigusabi tasude ning kulude protsentuaalsed muutused. Lisaks jäetakse aruandest välja kümne

advokaadi nimed, kelle osutatud riigi õigusabi eest on määratud enim riigi õigusabi tasu ning

advokaatide lõikes määratud tasude koondsummad riigi õigusabi liigiti. Lähtudes

Justiitsministeeriumi ettepanekutest ei esita advokatuur riigi õigusabi vahendite taotlust 2024.

aastaks, vaid teeb ettepanekud Justiitsministeeriumile vahendite suurendamise kohta.

1. Riigi õigusabi tellimuste arv riigi õigusabi liigiti 2022. ja 2023. aastal ning riigi õigusabi

tellimuste protsentuaalsed muutused 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga.

1.1. Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) esitati 2023. aastal kokku 10 646 riigi õigusabi saamise

taotlust. Kõige rohkem taotlusi esitati määratud kaitseks kriminaalmenetluses, kokku

5467 taotlust, mis moodustab tellimuste koguarvust ~51,35%. Teisena sisestati enim

taotlusi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kokku aasta

jooksul 4664 taotlust ehk ~43,81% kogu taotluste arvust. Ülejäänud riigi õigusabi liikides

esitatud tellimuste maht moodustas kogu tellimuste mahust kokku ~4,84%.

1.2. Analüüsides riigi õigusabi korras advokaatide määramise taotlusi 2023. ja 2022. aastal,

toimusid muudatused riigi õigusabi liigiti protsentuaalselt järgnevalt:

a) Taotluste arv kasvas: isiku esindamine halduskohtumenetluses ~12,7%; isiku muu

õigusnõustamine või muu esindamine ~2,2%.

b) Taotluste arv vähenes: määratud kaitse kriminaalmenetluses ~3,3%, isiku esindamine

kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ~52,8%, isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus 7,2%; isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus 11,9%; isiku esindamine täitemenetluses ~90,5%; isiku esindamine

haldusmenetluses ~100%; õigusdokumendi koostamine ~46,7%.

1.3. 2023. aasta kogu tellimuste arv vähenes 9,6% võrreldes 2022. aastaga. Vt järgnev tabel:

2

2022 aasta võrreldes 2023 aastaga 2023 2022 Muutus

%

Osakaal

%

(2023)

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 5467 5656 -3,3 51,35

Isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

261 553 -52,8 2,45

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises

menetluses ja kohtus

116 125 -7,2 1,09

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

4664 5291 -11,9 43,81

Isiku esindamine halduskohtumenetluses 80 71 12,7 0,75

Isiku esindamine haldusmenetluses 0 1 -100,0 0

Isiku esindamine täitemenetluses 2 21 -90,5 0,02

Isiku esindamine teistmismenetluses 1 1 0,0 0,01

Õigusdokumendi koostamine 8 15 -46,7 0,08

Isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine 47 46 2,2 0,44

Tellimusi KOKKU 10646 11780 -9,6 100

2. Riigi õigusabi osutamise eest 2023. a väljamakstud tasud riigi õigusabi liigiti

Riigi õigusabi osutamise eest maksti 2023. aastal tasu kokku 4 731 915,27 eurot (sisaldab KM).

Enim maksti riigi õigusabi osutamise eest tasu määratud kaitseks kriminaalmenetluses, 2 282

768,51 eurot, mis moodustab kogu riigi õigusabi osutamiseks makstud summadest ~48,2%.

Riigi õigusabi osutamise eest isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

maksti kokku 1 521 799,62 eurot, mis moodustab kõikidest tasudest ~44,7%. Ülejäänud tasud

moodustavad kõik kokku umbes 7,1% kogu riigi õigusabi tasude mahust aastal 2023. Vt järgnev

tabel:

Riigieelarvelise eraldise kasutus § 3

lg 1 p 2 ja 4

Makstud

tasu

Käibemaks Makstud tasu

koos

käibemaksuga

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

108 722,25 21 437,25 130 159,50

Isiku esindamine haldusmenetluses 2 973,00 594,60 3 567,60

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

131 196,66 26 151,53 157 348,19

Isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus

1 765 616,40 349 928,61 2 115 356,01

Isiku esindamine täitemenetluses 234,00 46,80 280,80

Isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises

menetluses ja kohtus

26 340,89 4 905,45 31 246,34

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

7 969,10 1 563,82 9 532,92

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 1 908 830,64 374 009,87 2 282 768,51

Õigusdokumendi koostamine 1 379,50 275,90 1 655,40

KOKKU 3 953 262,44 778 913,83 4 731 915,27

3

3. Riigi õigusabi osutamise eest 2023. a väljamakstud kulud riigi õigusabi liigiti

Riigi õigusabi osutamise eest hüvitati 2023. aastal kulusid kokku summas 263 312,33 eurot.

Enim hüvitati 2023. aastal riigi õigusabi osutamises kulusid määratud kaitseks

kriminaalmenetluses, 132 617,20 eurot, mis moodustab kogu riigi õigusabi osutamiseks

hüvitatud kuludest ~50,4%. Isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

hüvitati kulusid kokku 118 361,89 eurot, mis moodustab kõikidest hüvitatud kuludest ~45%.

Ülejäänud riigi õigusabi liikide lõikes hüvitatud kulude summa moodustab kõikidest kuludest

kokku umbes 4,6%. Vt järgnev tabel:

Riigieelarvelise eraldise kasutus §

3 lg 1 p 2 ja 4

Kulude

hüvitamine

Käibemaks Kulude hüvitamine

koos käibemaksuga

Isiku esindamine

halduskohtumenetluses

410,58 82,12 492,70

Isiku esindamine haldusmenetluses

Isiku esindamine kriminaalasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

6 459,90 1 269,98 7 729,88

Isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus

98 689,35 19 672,54 118 361,89

Isiku esindamine täitemenetluses

Isiku kaitsmine väärteoasja

kohtuvälises menetluses ja kohtus

2 670,90 534,18 3 205,08

Isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine

747,15 149,43 896,58

Määratud kaitse kriminaalmenetluses 110 827,56 21 789,64 132 617,20

Õigusdokumendi koostamine 7,50 1,50 9,00

KOKKU 219 812,94 43 499,39 263 312,33

4. Rahaliste vahendite jääk 2022. ja 2023. aasta alguse seisuga, riigieelarvest 2022. ja

2023. aastaks saadud eraldise suurus, 2022. ja 2023. aastal kasutatud rahalised

vahendid ja rahaliste vahendite jääk 2022. ja 2023. aasta lõpu seisuga

2023. aastal, võrreldes 2022. aastaga, kasvas riigieelarvest eraldatud vahendite summa

4 225 000,00 eurolt 5 675 000,00 euroni. 2022. aasta riigieelarvest eraldatud rahaliste

vahendite summast läks riigi õigusabi osutamiseks 3 775 110,73 eurot ja Justiitsministeeriumi

nõuniku palgafondiks 43 350 eurot. Riigieelarveliste eraldiste saldo 31.12.2022 seisuga oli

80 113,47 eurot. 2023. aasta riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite summast läks riigi

õigusabi osutamiseks 4 994 354,32 eurot. Vahenditesse lisandus pangakonto intressitulu

summas 2589,22 eurot. Riigieelarveliste eraldiste saldo 31.12.2023 seisuga oli 497 264,02

eurot. Vt järgnev tabel:

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2021 -110 858,80

Riigieelarveline eraldis õigusabiks ja avalik-õiguslike

ülesannete täitmiseks 2022. a

4 225 000,00

Osutatud riigi õigusabi 2021.aastal -3 775 110,73

Avalik-õiguslikud ülesanded -215 566,52

JUM nõuniku palgafond -43 350,00

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2022 80 113,47

Riigieelarveline eraldis õigusabiks ja avalik-õiguslike

ülesannete täitmiseks 2022. a

5 675 000,00

4

Osutatud riigi õigusabi 2021.aastal -4 994 354,32

Avalik-õiguslikud ülesanded -266 084,35

Pangakonto intressitulu 2 589,22

Riigieelarvelise eraldise saldo 31.12.2023 497 264,02

5. Avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud 2023. aastal ja nende kulude

protsentuaalsed muutused võrreldes 2022. aastaga

Riigieelarvelise eraldise kasutamine advokatuuri poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks

toimub advokatuuri juhatuse otsuse alusel, mille aluseks on riigi õigusabi korraldamisega

seotud rahaliste vahendite vajaduse analüüs eelarveaastaks. Avalik-õiguslike ülesannete

täitmiseks tehtavad kulud 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga tõusid. Tööjõukulud tõusid 27%,

see sisaldas töötasude kasvu ja töötaja lahkumisega seotud puhkusekompensatsiooni tasu

väljamakset ning asendustasude väljamakseid. Üüri- ja kommunaalkulud tõusid 6,1%.

Kantselei- ja halduskulud vähenesid 58%, kuna 2022. aasta kulu sisaldas RÕA majandusmudeli

tellitud analüüsi ning riigi õigusabi tutvustavate voldikute kulu ja kriisikommunikatsioonikulu,

mida 2023. aastal ei olnud. 2023. aastal lisandusid koolituskulud s.o koolitused riigi õigusabi

korras lastele õigusabi osutavatele advokaatidele, ja riigi õigusabi osutanud advokaatide

surmade tõttu advokaadibüroode lõpetamisega seotud kulud, mida 2022. aastal ei olnud

arvestatud. Kokkuvõtvalt tõusid avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud ~23,4% võrra. Vt

järgnev tabel:

2022 2023 % muut

Tööjõukulud (sh sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmaks)

172 535 219 189 27,0%

Üüri- ja kommunaalkulud 18 431 19 564 6,1%

Kantselei- ja halduskulud 24 600 10 340 -58,0%

Koolituskulud 0 15 341

Büroode lõpetamisega seotud kulud 0 1 650

Kokku avalik-õiguslike ülesannete täitmise kulud 215 566 266 084 23,4%

6. Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontrolli- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused

Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused 2023. aasta kohta on välja toodud

Lisas 1.

7. Riigi õigusabi tellimuste prognoosid

Prognoosid riigi õigusabi tellimuste kohta 2024. aastal ja 2025. aastal on toodud välja Lisas 2.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leen Eenpalu

kantsler

5

LISAD:

Lisa 1 - Riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatuse kontrollimiseks rakendatud kontroll- ja

järelevalvemeetmed ning lõpetatud kontrollide tulemused;

Lisa 2 - Riigi õigusabi 2024. aasta ja 2025. aasta tellimuste prognoosid.

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

03.05.2024 nr 1-2/329

RIIGI ÕIGUSABI OSUTAMISEKS ERALDATUD VAHENDITE KASUTAMISE

AASTAARUANNE 2023. AASTA KOHTA

Lähtudes Justiitsministri 20.12.2011. a määrusest nr 57 „Riigi õigusabi osutamiseks eraldatud

vahendite kasutamise aruandluse kord“ § 2 lg 2 esitab Eesti Advokatuur (edaspidi advokatuur)

Justiitsministeeriumile riigi õigusabi osutamiseks eraldatud vahendite kasutamise aastaaruande

2023. aasta kohta.

Advokatuuri hinnangul ei ole riigi õigusabiks eraldatud rahaliste vahendite suurus jätkuvalt

piisav advokatuurile seadusega pandud kohustuse kohaseks täitmiseks, et tagada riigi õigusabi

jätkusuutlikkus ning riigi õigusabi mõistlik kättesaadavus ja kvaliteet. Seetõttu teeb advokatuur

Justiitsministeeriumile ettepaneku tõsta riigi õigusabi tasumäärasid kõikides riigi õigusabi

liikides. Advokatuur esitab esimesel võimalusel enda täpsemad selgitused koos ettepanekutega

tasumäärade ja riigieelarvest riigi õigusabi osutamiseks ja advokatuuri poolt avalik-õiguslike

ülesannete täitmiseks vajaminevate vahendite suuruse kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leen Eenpalu

Kantsler