Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seadus

1

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning

metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Märkused, ettepanekud Arvestamine/mittearvestamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi MKM) kooskõlastab taimede

paljundamise ja sordikaitse seaduse (edaspidi

TPSKS) ning metsaseaduse muutmise seaduse

eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega

arvestamisel.

Soovisite MKM-i hinnangut eelnõu § 1

punktides 2 ja 3 kavandatavate muudatuste

vastavusele tehnilise normi terminile.

Anname teada, et eelnõu säte (eelnõu § 1

punktis 3), mis võimaldab Euroopa Liidu

liikmesriigist pärit puuliigi ja selle hübriidi

seemet, taimeosa ja istutamiseks või

ümberistutamiseks ettenähtud

istutamismaterjali Eestisse toimetada ja siin

kasvatada vaid metsaaretuse, teadustöö või

riiklike katsete tegemise eesmärgil, on

riigisisene tehniline norm, millest tuleb eelnõu

faasis teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi

liikmesriike.

Tehnilisest normist teavitamiskohustus on

sätestatud direktiivis 2015/1535/EL. Nimetatud

direktiivi artikkel 1.1.c tähenduses on selline

eelnõu säte tehniline spetsifikatsioon, s.o

dokumendis sisalduv kirjeldus, millega nähakse

ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet,

kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed,

sealhulgas nõuded toote müüginimetuse,

terminite, tunnuste, kontrollimise ja

kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise

või etikettimise ning

vastavushindamismenetluse kohta. Tehnilisel

spetsifikatsioonil võib olla mitu eesmärki:

näiteks tarbija, keskkonna, rahvatervise või

ohutuse kaitse, avaliku korra tagamine.

Teavitamiskohustust käsitlev märkus hõlmab ka

ministri määruse „Väikeses koguses seemne ja

taimse paljundusmaterjali turustamiseks

lubatud kogused“ eelnõu, mis on kavas

kehtestada taimede paljundamise ja sordikaitse

seaduse § 1 lõike 21 alusel.

Arvestatud.

11.07.2023 tegime tehnilisest normist teavitused

TPSKSi ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõus

tehtava kultiveerimismaterjaliga katsete tegemisest

teavitamiskohustuse sätestamise kohta 20232119.ET

2023/0438/EE 003 ja väikestes kogustes turustamise

kohta 20232128.ET 2023/0441/EE 003 – ooteaeg

12.10.2023.

2

Direktiivi 2015/1535/EL artiklis 1.1.c esitatud

näited tehnilise spetsifikatsiooni kohta ei ole

kõikehõlmavad. Spetsifikatsiooniks on ka toote

koostist, kuju, massi, esitlust, jõudlust,

kasutusaega, energiatarbimist ja muud sellist

kirjeldavad sätted. Seega on tehniliseks

spetsifikatsiooniks näiteks säte, mis lubab

põllukultuuri seemnete turustamist

müügipakendis netomassiga kuni 10

kilogrammi.

Tehnilise normi eelnõust teavitatakse direktiivi

2015/1535 raames eelnõu sellises faasis, kus

vajadusel saab teksti teha veel olulisi

muudatusi. Teavitavaks asutuseks on Eestis

Vabariigi Valitsuse määruse „Kavandatavast

tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele

kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise

nõudest teavitamise kord ning teavitamist

koordineeriva asutuse määramine“ alusel

seaduse ja määruse eelnõu puhul määratud

ministeerium. Käesoleva seaduse ja määruse

eelnõu puhul siis Maaeluministeerium. Pärast

eelnõust teavitamist kehtestab Euroopa

Komisjon sellele ooteaja, mis üldjuhul kestab

kolm kuud. Selle aja jooksul ei saa eelnõu vastu

võtta (kohtuasi C-443/98).

Tehnilisest normist teavitamine on

möödapääsmatu, kuna 1996 kehtestas Euroopa

Kohus põhimõtte, mille kohaselt

teavitamiskohustuse täitmatajätmise korral

käsitletakse vastavaid tehnilisi norme

kohaldamatutena (kohtuasi C-194/94).

Lisaks palume täpsustada seletuskirja punktides

6.2.1.2. ja 6.3.1.2. väljatoodud majandusmõjude

põhjendusi vastavalt mõjude hindamise

juhendile (kättesaadav:

https://www.just.ee/oigusloome-

arendamine/hea-oigusloome-ja-

normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-

hindamine), põhistades täpsemalt, mis

ettevõtjate jaoks muutub uue regulatsiooniga.

Selgem oleks seletuskirja punkti 6.1.1.

koondada need majandusmõjud, sh mõjud

ettevõtlusele, ja mitte viidata

majandusmõjudele teist liiki mõjude ees. Lisaks

oleks hea hinnata, kas ja kuidas materjalide

kasutamine metsaarenduse, teadustöö või

riiklike katsete tegemises mõjutab ettevõtjat

ning tema halduskoormust.

EMÜ Polli aiandusuuringute keskus

3

Väikeses koguses vanade sortide seemne ja

paljundusmaterjali tootmise ja turustamise

võimaldamine, kui vanad sordid ei vasta

seaduses sätestatud sordinõuetele ja on

elurikkuse säilimise seisukohast väga olulised.

Määruse kavandis §4. Puuvilja- ja

marjakultuuride lubatud väike kogus on

maksimaalselt viis sama taimeliigi istikut ühe

isiku või ettevõtja kohta. Sellisel juhul kui

turustaja ei vasta TPSKS-i nõuetele, puudub

kontroll karantiinsetele ja reguleeritud

mittekarantiinsetele taimekahjustajatele, mis on

pikaealiste puuviljakultuuride puhul eriti ohtlik. Teeme ettepaneku, et “Puuvilja- ja

marjakultuuride lubatud väike kogus on

maksimaalselt viis sama taimeliigi istikut ühe

TPSKS-i nõuetele vastava isiku või ettevõtja

kohta”.

Ülejäänud eelnõu punktide muudatusi

aktsepteerime.

Mittearvestatud.

Sellises koguses turustatav seeme ja

paljundusmaterjal ei pea vastama TPSKSi nõuetele, st

seda ei pea TPSKSi nõuete kohaselt tootma,

sertifitseerima ega pakendama. Küll aga peab sellise

seemne ja paljundusmaterjali tootmise ning

turustamise korral jälgima, et ei levitataks ohtlikke

taimekahjustajaid. Peab jälgima taimekaitseseadusest

tulenevaid nõudeid, mis puudutab karantiinseid ja

reguleeritud mittekarantiinseid taimekahjustajaid.

Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse §-ga 51,

milles sätestatakse kultiveerimismaterjali

kasutamine metsaaretuse, teadustöö või riiklike

tegemiseks. Muudatustega kaasneb mõju

Keskkonnaameti töökorraldusele ja -

koormusele, kuid seletuskirja 6. ja 7. osas seda

käsitletud ei ole. Samuti on kajastamata

seemnete samaväärsuse kontrolli protsessi

muudatustest tulenev mõju Maksu- ja Tolliameti

töökoormuse vähenemisele. Palume seletuskirja

täiendada.

Arvestatud.

Kavandatav teavitamiskohustus puudutab suhteliselt

väikest sihtrühma (KeAle teadaolevalt alla 10

teavituse), seega võib pidada töökoormuse

suurenemist väikeseks.

Seletuskirja selgitust eelnõu § 1 punkti 11 kohta on

täiendatud järgmise lausega:.

Kontrolli käigus tuvastatud nõuetele mittevastavad

seemned on võimalik piiripunktist päritoluriiki tagasi

saata ning sellist kaupa ei saadetagi piiripunktist

sisemaale, mistõttu ei pea MTA tegema järgmisi

kontrolle ega tegelema seemnete hävitamisega.

Üksikasjalikumalt on mõju riigiasutuste

töökorraldusele käsitletud seletuskirja mõjude osa

alapunktis 6.1.2.

Justiitsministeerium

Maaeluministeerium on esitanud

Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks

taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse

ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu

märkustega mõju kohta ja normitehniliste

märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud

eelnõu ja seletuskirja failides.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6

lõikele 5 palume eelnõu esitada

Justiitsministeeriumile täiendavaks

Justiitsministeeriumi märkustega, mis on lisatud

eelnõu ja seletuskirja failides, on arvestatud.

4

kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste

läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu

parandamist, et enne eelnõu Vabariigi

Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust

hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Kliimaministeerium

Kliimaministeerium kooskõlastab taimede

paljundamise ja sordikaitse seaduse ning

metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu

märkustega. Edastame eelnõu ja seletuskirja

kohta tehtud ettepanekud jälgitavate

muudatustega.

Kliimaministeeriumiga on vahepealsel ajal toimunud

jooksvad arutelud kultiveerimismaterjaliga seotud

muudatuste teemal ja asjaomaste sätete muudatused

kajastuvad eelnõus.

1

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse

muutmise seadus

§ 1. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesolevat seadust kohaldatakse seemne ja paljundusmaterjali, välja arvatud sordikaitse

alla võetud sordi seemne ja paljundusmaterjali, väikeses koguses turustamisele ning

kultiveerimismaterjaliga katse tegemisele sellest metsamaterjali tootmise küllaldase

majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustöö tegemiseks üksnes

käesolevas seaduses sätestatud asjakohases ulatuses.“;

2) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Seemne ja paljundusmaterjali väikeses koguses turustamine

(1) Seemet ja paljundusmaterjali, välja arvatud sordikaitse alla võetud sordi seemet ja

paljundusmaterjali, mille taimeliiki või -liikide gruppi iseloomustab suurem geneetiline

mitmekesisus, haiguskindlus või -taluvus ning kohanemine eri kohalike mulla- ja

ilmastikutingimustega, võib käesoleva seaduse teisi asjakohaseid nõudeid järgimata turustada

sellises koguses, mis taimeliigi või -liikide grupi kaupa ei ületa aasta kohta selleks lubatud

kogust (edaspidi väike kogus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seemne ja paljundusmaterjali turustamiseks

lubatud väike kogus aasta kohta taimeliigi või -liikide grupi kaupa ning seemne müügipakendi

maksimaalse netomassi või istutusmaterjali maksimaalse arvu taimeliigi või - liikide grupi

kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega selliselt, et see oleks marginaalne

ja jääks selgelt väiksemaks sama taimeliigi sordi seemne või paljundusmaterjali harilikust

turustatavast kogusest ning geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne ja

paljundusmaterjali turustamiseks ettenähtud kogusest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seemne ja paljundusmaterjali väikeses koguses

turustamisega tegelev isik peab enda turustatava seemne ja paljundusmaterjali üle täpset

arvestust. Andmeid ja dokumente nimetatud seemne ja paljundusmaterjali väikeses koguses

turustamise kohta säilitatakse kolm aastat.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

㤠51. Kultiveerimismaterjali kasutamine majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks ning

metsaaretuseks ja teadustöö tegemiseks

(1) Isik, kes soovib teha kultiveerimismaterjaliga katset sellest metsamaterjali tootmise

küllaldase majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustöö

EELNÕU

27.03.2024

2

tegemiseks, peab esitama Keskkonnaametile hiljemalt seitse päeva enne katse alustamist

järgmised andmed:

1) andmed kultiveerimismaterjali kasutamise täpse eesmärgi ja kestuse kohta;

2) katseks kasutatava ala suurus ja asukoha koordinaadid;

3) andmed katsemeetodi kohta;

4) andmed kasutatava puuliigi kohta ja

5) andmed kultiveerimismaterjali päritolu kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed kantakse metsaseaduse § 9 lõike 1 alusel

loodud metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusest teavitamise täpsema korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

4) paragrahvis 15 asendatakse tekstiosa „määrusega (EÜ) nr 637/2009, millega kehtestatakse

rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega

(ELT L 191, 23.07.2009, lk 10–14)“ tekstiosaga „rakendusmäärusega (EL) 2021/384, milles

käsitletakse põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide nimede sobivust ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 637/2009 (ELT L 74, 04.03.2021, lk 27–34)“;

5) paragrahvi 25 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „sort“ tekstiosaga „ning

puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort“;

6) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort võetakse sordilehte, kui see vastab käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud nõuetele.“;

7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi puhul esitatakse registripidajale nõuetele vastav

sordikirjeldus.“;

8) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Registripidaja teeb talle esitatud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjelduse

alusel sordi sordilehte võtmise või sellest keeldumise otsuse kahe kalendrikuu jooksul

sordikirjelduse esitamisest arvates.“;

9) paragrahvi 96 pealkirjas asendatakse sõnad „ja seemne“ sõnadega „ning seemne ja

seemnekartuli“;

10) paragrahvi 96 lõiget 15 täiendatakse pärast sõna „seemne“ sõnadega „või seemnekartuli“;

11) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seemne samaväärsuse kontroll tehakse

taimekaitseseaduse §-s 37 nimetatud nõuete täitmise üle tehtava kontrolli käigus.“;

12) paragrahvi 114 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „paljundusmaterjali“ sõnadega

„ning nende impordi“;

13) paragrahvi 114 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „seemne ning paljundus- ja“;

14) paragrahvi 118 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(2) Sertifitseerimise käigus võetud paljundusmaterjali, välja arvatud seemnekartuli puhul,

tasub taimekahjustaja esinemise määramisega seotud analüüsikulud sertifitseerimise taotleja.“;

15) seadust täiendatakse §-ga 1362 järgmises sõnastuses:

„§ 1362. Käesoleva seaduse § 51 rakendamine

Enne 2025. aasta 1. jaanuari alustatud ja pärast seda kuupäeva jätkuva käesoleva seaduse § 51

lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta esitab isik sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed

Keskkonnaametile 2025. aasta 1. novembriks.“;

16) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1 Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125,

11.07.1966, lk 2298–2308), muudetud direktiividega 69/63/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969,

lk 8–12), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171,

29.07.1972, lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ

(EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6–13),

78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/386/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978,

lk 1– 12), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350,

14.12.1978, lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ

(EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 80/754/EMÜ (EÜT L 207, 09.08.1980, lk 36), 81/126/EMÜ

(EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 82/287/EMÜ (EÜT L 131, 13.05.1982, lk 24–26),

85/38/EMÜ (EÜT L 16, 19.01.1985, lk 41–42), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986,

lk 23– 27), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 87/480/EMÜ (EÜT L 273,

26.09.1987, lk 43–44), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83), 88/380/EMÜ

(EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 89/100/EMÜ (EÜT L 38, 10.02.1989, lk 36), 92/19/EMÜ

(EÜT L 104, 22.04.1992, lk 61–62), 96/18/EÜ (EÜT L 76, 26.03.1996, lk 21–22), 96/72/EÜ

(EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ

(EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 2001/64/EÜ (EÜT L 234, 01.09.2001, lk 60–61),

2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/55/EÜ (ELT L 114, 21.04.2004, lk 18),

2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33), 2007/72/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007,

lk 37– 39), 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70), 2012/37/EL (ELT L 325,

23.11.2012, lk 13–14), (EL) 2016/317 (ELT L 60, 05.03.2016, lk 72–75), (EL) 2016/2109

(ELT L 327, 02.12.2016, lk 59–75), (EL) 2018/1028 (ELT L 184, 20.07.2018, lk 7–9),

(EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1‒77), (EL) 2021/415 (ELT L 81, 09.03.2021,

lk 65–69), (EL) 2021/971 (ELT L 241, 17.06.2021, lk 62–65);

nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.07.1966,

lk 2309–2319), muudetud direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1–3),

71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972,

lk 37– 38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356,

27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6–13), 78/55/EMÜ

(EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/387/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 13–19),

78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978,

lk 27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205,

13.08.1979, lk 1–4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 86/155/EMÜ

(EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27), 86/320/EMÜ (EÜT L 200, 23.07.1986, lk 38),

87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988,

lk 82– 83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 88/506/EMÜ (EÜT L 274,

06.10.1988, lk 44), 89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31), 90/623/EMÜ (EÜT L 333,

30.11.1990, lk 65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk 20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995,

lk 30–32), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999,

lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 99/08/EÜ (EÜT L 50, 26.02.1999,

4

lk 26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999, lk 30–31), 2001/64/EÜ (EÜT L 234, 01.09.2001,

lk 60–61), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28), 2004/117/EÜ (ELT L 14,

18.01.2005, lk 18–33), 2006/55/EÜ (ELT L 159, 13.06.2006, lk 13), 2009/74/EÜ (ELT L 166,

27.06.2009, lk 40–70), 2012/1/EL (ELT L 4, 07.01.2012, lk 8–9), 2012/37/EL (ELT L 325,

23.11.2012, lk 13–14), (EL) 2015/1955 (ELT L 284, 30.10.2015, lk 142–145), (EL) 2016/317

(ELT L 60, 05.03.2016, lk 72–75), (EL) 2018/1027 (ELT L 184, 20.07.2018, lk 4–6),

(EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1‒77), (EL) 2021/415 (ELT L 81, 09.03.2021,

lk 65–69), (EL) 2021/2171 (ELT L 438, 08.12.2021, lk 84–85), (EL) 2021/971 (ELT L 241,

17.06.2021, lk 62–65), (EL) 2021/1927 (ELT L 393, 08.11.2021, lk 13–16);

komisjoni direktiiv 93/49/EMÜ, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad

nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja

dekoratiivtaimed (EÜT L 250, 07.10.1993, lk 9–18), muudetud direktiividega 1999/67/EÜ

(EÜT L 164, 30.06.1999, lk 78), (EL) 2018/484 (ELT L 81, 23.03.2018, lk 10–12),

(EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77) ja (EL) 2022/2438 (ELT L 319, 13.12.2022,

lk 54–65);

komisjoni direktiiv 93/61/EMÜ, milles sätestatakse loetelu tingimuste kohta, millele peab

nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ kohaselt vastama köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, v.a

seeme (EÜT L 250, 07.10.1993, lk 19–28), muudetud direktiiviga (EL) 2020/177 (ELT L 41,

13.02.2020, lk 1–77);

komisjoni direktiiv 93/62/EMÜ, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja

kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/33/EMÜ köögiviljade paljundus-

ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (EÜT L 250, 07.10.1993, lk 29–30);

nõukogu direktiiv 98/56/EÜ dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta

(EÜT L 226, 13.08.1998, lk 16–23), muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122,

16.05.2003, lk 1–35) ja direktiiviga 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28);

komisjoni direktiiv 1999/66/EÜ, millega kehtestatakse tarnija poolt nõukogu direktiivi

98/56/EÜ kohaselt koostatud märgistusele või muudele dokumentidele esitatavad nõuded

(EÜT L 164, 30.06.1999, lk 76–77);

komisjoni direktiiv 1999/68/EÜ, milles nähakse ette lisasätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi

98/56/EÜ alusel peetavate dekoratiivtaimesortide loetelude kohta (EÜT L 172, 08.07.1999,

lk 42–43);

nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11,

15.01.2000, lk 17–40);

nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193,

20.07.2002, lk 1–11), muudetud määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (ELT L 268, 18.10.2003,

lk 1– 23);

nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002,

lk 12– 32), muudetud direktiividega 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28),

2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33) ja (EL) 2016/317 (ELT L 60, 05.03.2016,

lk 72–75);

nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002,

lk 33–59), muudetud direktiividega 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28),

2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33), 2006/124/EÜ (ELT L 339, 06.12.2006,

lk 12– 15), 2009/74/EÜ (ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70), 2013/45/EL (ELT L 213,

08.08.2013, lk 20–21), (EL) 2019/990 (ELT L 160, 18.06.2019, lk 14‒22), (EL) 2020/177

(ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77), (EL) 2020/432 (ELT L 88, 24.03.2020, lk 3‒7),

(EL) 2021/971 (ELT L 241, 17.06.2021, lk 62–65) ning määrusega (EÜ) nr 1829/2003

(ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23);

nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002,

lk 60–73), muudetud direktiividega 2003/61/EÜ (EÜT L 165, 03.07.2003, lk 23–28),

2013/63/EL (ELT L 341, 18.12.2013, lk 52–55), 2014/20/EL (ELT L 38, 07.02.2014,

5

lk 32– 38), 2014/21/EL (ELT L 38, 07.02.2014, lk 39–41), (EL) 2020/177 (ELT L 41,

13.02.2020, lk 1–77);

nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193,

20.07.2002, lk 74–97), muudetud direktiividega 2002/68/EÜ (EÜT L 195, 24.07.2002,

lk 32– 33), 2003/45/EÜ (ELT L 138, 05.06.2003, lk 40–44), 2003/61/EÜ (ELT L 165,

03.07.2003, lk 23–28), 2004/117/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33), 2009/74/EÜ

(ELT L 166, 27.06.2009, lk 40–70), (EL) 2016/11 (ELT L 3, 06.01.2016, lk 48–49),

(EL) 2016/317 (ELT L 60, 05.03.2016, lk 72–75), (EL) 2020/177 (ELT L 41, 13.02.2020,

lk 1–77), (EL) 2021/971 (ELT L 241, 17.06.2021, lk 62–65);

komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera

esinemist teraviljaseemnes (ELT L 136, 24.05.2006, lk 18–20);

komisjoni direktiiv 2008/62/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike

oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride

rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja

sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks (ELT L 162, 21.06.2008, lk 13–19);

nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne

turustamise kohta (ELT L 205, 01.08.2008, lk 28–39), muudetud direktiividega 2013/45/EL

(ELT L 213, 08.08.2013, lk 20–21), (EL) 2019/990 (ELT L 160, 18.06.2019, lk 14‒22);

nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali

ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 08.10.2008, lk 8–22);

komisjoni direktiiv 2009/145/EÜ, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt

teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ja geneetilisest erosioonist ohustatud

köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks,

millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud

eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete

turustamiseks (ELT L 312, 27.11.2009, lk 44–54);

komisjoni direktiiv 2010/60/EL, millega sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna

säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks (ELT L 228, 31.08.2010,

lk 10–14);

komisjoni rakendusdirektiiv 2014/96/EL direktiivi 2008/90/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate,

puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude märgistamise,

pitseerimise ja pakkimise nõuete kohta (ELT L 298, 16.10.2014, lk 12–15), muudetud

direktiiviga (EL) 2019/1813 (ELT L 278, 30.10.2019, lk 7–9);

komisjoni rakendusdirektiiv 2014/97/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ

tarnijate ja sortide registreerimise ning ühise sortide nimekirja osas (ELT L 298, 16.10.2014,

lk 16–21);

komisjoni rakendusdirektiiv 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ

seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega,

tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike

eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014, lk 22–61), muudetud direktiividega (EL) 2020/177

(ELT L 41, 13.02.2020, lk 1–77) ja (EL) 2022/2438 (ELT L 319, 13.12.2022, lk 54–65).“.

§ 2. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse § 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Metsaregistris peab riik arvestust ka taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse §-s 51

nimetatud tegevuste üle.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

6

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2024

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

12.03.2024

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (edaspidi TPSKS) ning metsaseaduse muutmise

seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest lahendada seaduse

rakendamisel tekkinud probleemid ja valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad.

1.1.1. TPSKS-i üks eesmärk on tagada taimse geneetilise ressursi ja elurikkuse säilimine selle

loomulikus keskkonnas. Selleks on vaja tagada suurema hulga võimalike huviliste juurdepääs

taimsele paljundusmaterjalile, mida iseloomustab suur geneetiline mitmekesisus. Eestis

kasvatatavate põllumajanduskultuuride vanad sordid on väga olulised geneetilise ressursi ja

elurikkuse säilimise seisukohast. TPSKS-i kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal

vastama seaduses sätestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja

paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Kultuurtaimede sordid, mida nimetatakse vanadeks

sortideks, rahvaselektsiooni sortideks, põlisteks sortideks, pärandsortideks, amatöörsortideks

või hobiaednike sortideks (edaspidi vanad sordid), ei vasta aga seemne ja paljundusmaterjali

tootmiseks kehtestatud sordi nõuetele ning neid ei ole kantud sordiregistrisse ega sordilehte.

Seetõttu kehtestatakse eelnõuga erand, mille kohaselt seadust ei kohaldata väikeses koguses

turustatava seemne ja paljundusmaterjali, v.a sordikaitse alla võetud sordi seemne ja

paljundusmaterjali suhtes. Sellises koguses turustatav seeme ja paljundusmaterjal ei pea

vastama TPSKS-i nõuetele, st seda ei pea TPSKS-i nõuete kohaselt tootma, sertifitseerima ega

pakendama. Küll aga peab sellise seemne ja paljundusmaterjali tootmise ning turustamise

korral jälgima, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide

seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist. Samuti aitab muudatus kaasa

bioloogilise mitmekesisuse säilimisele nii üldsuse kui ka üksikisiku tasandil ning soodustab

inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kogumist,

säilitamist, uurimist ning vahendamist hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

1.1.2. Kliimaministeeriumi ettepanekul kehtestatakse eelnõuga kohustus teavitada

Keskkonnaametit (edaspidi KeA) sellisele isikule, kes soovib teha kultiveerimismaterjaliga

katseid sellest metsamaterjali tootmise küllaldase majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks,

metsaaretuseks või teadustöö tegemiseks. TPSKS-i § 112 kohaselt on isikul õigus importida

kultiveerimismaterjali metsaaretuseks, teadustöö või riiklike katsete tegemiseks üksnes

asjakohase loa olemasolul, kuid ülejäänud juhtudel ei ole katse tegijal kohustust teavitada

KeA- d kultiveerimismaterjaliga teadus- või aretustöö tegemisest.

1.1.3. Eestis paljundatakse ning turustatakse üldiselt puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide

paljundusmaterjali. Suurem osa sellistest puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortidest on

võetud sordilehte. Tuntud sordi paljundusmaterjali turustamiseks peab sort olema võetud mõne

Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi sordilehte. Samas võib tekkida huvi toota ning

2

turustada ka selliste puuvilja- ja marjakultuuride sortide paljundusmaterjali, mis olid varem

võetud mõne EL-i liikmesriigi sordilehte, kuid on sealt praegu välja arvatud. Eestis ei tohi seda

aga enam turustamise eesmärgil toota. Eelnõuga luuakse võimalus võtta puuvilja- ja

marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Selle

tulemusena saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja

marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali.

1.1.4. Eelnõuga luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite

etiketid, mis oleks tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus, et viia kaup kiiremini

turustamisnõuetega kooskõlla eriti teatud perioodidel, kui tuleb piiratud aja jooksul trükkida

suur kogus etikette.

1.1.5. Samuti muudetakse eelnõuga riikliku järelevalve teostamise pädevust selliselt, et

edaspidi teostab Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) Maksu- ja Tolliameti (edaspidi

MTA) asemel riiklikku järelevalvet ka seemne samaväärsuse üle. Seemne puhul kontrollitakse

riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on

saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ja

taimetervise nõuete kontrolli PTA, kuid kuna samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks on

vajalikud erialateadmised PTA-l, on seega põhjendatud, et mõlemat kontrolli teeb PTA. Selle

tulemusena muutuvad seemnete importimise korral piiripunktis tehtavad kontrollitoimingud

tõhusamaks ja kiiremaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise

osakonna taimse paljundusmaterjali valdkonnajuht Merjan Savila (625 6282,

[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus (625 6138,

[email protected]). Kultiveerimismaterjali käsitleva osa väljatöötamisel osales

Kliimaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (626 0726,

[email protected]). Eelnõule tegid juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunikud Mari-Liis Kivipõld (625 6283, mari-

[email protected]) ja Katrin Pööra (625 6147, [email protected]). Keeleliselt toimetas

eelnõu ja seletuskirja sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030“ eesmärkide

saavutamisega, olles otseselt seotud tegevussuunaga „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“

ning kaudselt lõimuvate tegevussuundadega „Põllumajanduskeskkond“, „Taimetervis,

loomade tervis ja heaolu“, „Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“

ning „Maa- ja rannapiirkondade areng“.

Eelnõu on seotud maaeluministri 15. jaanuari 2021. a käskkirjaga nr 1.1-2/7 kinnitatud

programmiga „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja

kasutamine 2021–2027“.

Programmiga täidetakse Eesti Vabariigile välislepingutest tulenevaid kohustusi. Need lepingud

on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Convention on Biological Diversity)1,

põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise teine

1 RT II 1994, 13, 41

3

globaalne tegevuskava (Second Global Plan of Action for Plant Genetic Resources for Food

and Agriculture)2 ning rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping

(International Treaty on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture)3.

Eelnõu ei ole seotud EL-i õiguse rakendamisega.

Eelnõus kavandatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse (RT I, 27.09.2023, 5) ja

metsaseaduse (RT I, 22.09.2023, 3) muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Seepärast

tehakse eelnõus järgmised muudatused:

2.1. väikeses koguses toodetav ja turustatav vanade sortide seeme ja paljundusmaterjal ei pea

edaspidi vastama seaduses sätestatud asjaomastele nõuetele, mis muidu kehtivad turustatava

seemne ja paljundusmaterjali suhtes, et tagada taimede geneetiliste ressursside säilimine nende

tavapärastes kasvukohtades;

2.2. luuakse kohustus teavitada KeA-d kultiveerimismaterjaliga katse tegemisest sellest

metsamaterjali tootmise küllaldase majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, samuti

metsaaretuseks või teadustöö tegemiseks;

2.3. luuakse võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte senisest

lihtsamalt, ainult nõuetele vastava sordikirjelduse alusel registreerimiskatseid korraldamata;

2.4. täiendatakse seemnekartuli pakendi etiketi trükkimist reguleerivaid sätteid, võimaldades

seemnekartuli tarnijal ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid; vabastatakse

seemnekartuli tarnija seemnekartuli partii sertifitseerimise käigus tehtavate taimekahjustaja

määramise analüüside tasumise kohustusest;

2.5. muudetakse seaduses riikliku järelevalve teostamise sätteid sellises ulatuses, mis puudutab

seemne ja paljundusmaterjali importimise korral piiripunktis tehtavate kontrollitoimingute

tegemise pädevust eesmärgiga muuta need tõhusamaks ning kiiremaks, selleks et vähendada

nii isiku halduskoormust kui ka riigiasutuste töökoormust ning optimeerida tööprotsesse.

Rakendamisel ilmnenud probleeme kirjeldatakse täpsemalt eelnõu sisu avavas seletuskirja osas.

Enne eelnõu väljatöötamist koostati TPSKS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(edaspidi VTK) ning kooskõlastati see eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. VTKs (EIS-i toimiku

number 22-0049) analüüsiti viit peamist probleemi:

1) seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu kehtestamist;

2) seemnekartuli väikepakendi etiketi trükkimist;

3) tarnijate huvi puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte mittevõetud sortide turustamise vastu;

4) geneetiliste ressursside looduslikes kasvukohtades (in situ) säilitamise olulisust lisaks

geenipangale ja põldkollektsioonides säilitamisele, et tagada bioloogilise mitmekesisuse

säilimine;

5) kultiveerimismaterjali kasutamist teadus- ja aretustöö eesmärgil.

2 Food and Agriculture Organization of the United Nations koduleht. 12.03.2024. SECOND GLOBAL PLAN OF

ACTION FOR PLANT GENETIC RESOURCES FOR FOOD AND AGRICULTURE (fao.org) 3 RT II 2004, 21, 89

4

Võrreldes VTK-ga on eelnõust välja jäetud üks VTK-s käsitletud muudatus ning sinna on

lisatud kaks muudatust, mida VTK-s ei käsitletud. Esimene neist on seotud VTK punktis 3.1

kavandatud seemnekartuli sertifitseeritava kategooria põldtunnustamise eest tasu

kehtestamisega. Nimelt kaaluti võimalust kehtestada sertifitseeritava kategooria seemnekartuli

põldtunnustamise eest riigilõiv suurusega 30 eurot hektari kohta. Sertifitseeritava kategooria

seemnekartulit kasvatatakse seejuures vähem kui 200 hektaril. Küll aga võetakse ka

seemnekartulilt sertifitseerimise käigus taimekahjustaja esinemise määramiseks proove,

millega seotud analüüsikulud tasub enamjaolt sertifitseerimise taotleja. VTK kooskõlastamise

käigus juhtis sektor sellele tähelepanu kui ühele seaduse rakendamise probleemsele

kohale. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse lisatud riigilõivu kehtestamise asemel

seemnekartuli tarnijaid soodustav muudatus, mille kohaselt ei pea sertifitseerimise taotleja

edaspidi tasuma seemnekartuli puhul taimekahjustaja esinemise määramisega seotud

analüüsikulusid. Seemnekartuli tootmine on vähenevate mahtudega raskustes olev tegevusala,

mis vajab toetamist nii toidu kättesaadavuse kindlustamise kui ka ohtlike taimekahjustajate

leviku vältimise eesmärgil. Arvestades Ukraina sõjast tingitud olukorda, on ka perioodi

2023–2027 EL-i ühise põllumajanduspoliitika rakendamise ajal tehtud otsus toetada

seemnekartuli tootmist.4

VTK-s ei analüüsitud ka seemne importimise korral tehtava seemne samaväärsuse kontrolliga

seotud probleeme. Seemne samaväärsuse kontrolliga seotud muudatuse teemal toimusid

arutelud PTA, MTA ja Keskkonnaministeeriumiga pärast VTK koostamist ja selle

kooskõlastamisele esitamist. MTA esitas Maaeluministeeriumile pöördumise TPSKS-i

muutmiseks ka kirjalikult. Kuna arutelude käigus jõuti ühisele seisukohale, kuidas probleemi

lahendada, on otstarbekas lisada see muudatus ka käesolevasse eelnõusse. Muudatusel on

soodustav mõju nii isikute jaoks tolliprotseduuride kiiremaks muutumise kui ka riigiasutuste

töökoormuse seisukohast, kuna see optimeerib kokkuvõttes nende töökoormust ning võimaldab

(inim)ressurssi tõhusamalt kasutada teiste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

VTK esitati kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid

VTK märkustega mõjude hindamise osas, millega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud.

Rahandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ei kandnud ettenähtud tähtaja

jooksul eelnõude infosüsteemi EIS kirja VTK kooskõlastamise või selle põhjendatult

kooskõlastamata jätmise kohta ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Seega loetakse VTK

Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7

lõike 4 kohaselt nimetatud ministeeriumite poolt kooskõlastatuks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses on 16 TPSKS-i muutmise punkti, teise

paragrahviga täiendatakse metsaseadust ning kolmandas sätestatakse eelnõu jõustumine

seadusena.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TPSKS-i.

4 Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja

ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“, RT I, 29.12.2022, 9.

5

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TPSKS-i § 1 lõikega 11, milles sätestatakse, et TPSKS-i

kohaldatakse väikeses koguses turustatava seemne ja paljundusmaterjali suhtes üksnes niivõrd,

kui see on käesolevas seaduses sõnaselgelt ette nähtud. Kaitsealuste sortide omanike õiguste

kaitseks ei kohaldata seda sätet siiski sordikaitse alla kuuluvate sortide seemne ja taimse

paljundusmaterjali suhtes, seega peab selline turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama

TPSKS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides asjaomase taimeliigi või -liikide grupi kohta

kehtestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal

olema sertifitseeritud.

Kehtestatav säte soodustab bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamist. Bioloogilise

mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline säilitada geneetilisi ressursse lisaks geenipangas

ja põldkollektsioonides säilitamisele ka tavalistes kasvukohtades (in situ).

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kohustus tuleneb nõukogu otsustest 93/626/EMÜ5 ja

2004/869/EÜ6 ning nõukogu määrusest (EÜ) nr 870/20047. Põllumajanduskultuuride

geneetilisi ressursse säilitatakse Maaelu Teadmuskeskuse geenipangas, kus on tagatud

seemnete pikaajaline säilimine ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning

Rahvusvahelise Taimede Geneetilise Ressursi Keskuse (Bioversity International) standardite

kohaselt. Geenipanka jõuab materjal aretajatelt, hobikasvatajatelt ja loodusest. Seemneid

säilitatakse sügavkülmikutes temperatuuril −18 ̊C (ex situ). Seemnete eluvõimet määratakse

idanevuse kontrolli abil, olenevalt liigist iga 5–10 aasta järel. Kui riiklikult säilitatakse

geneetilisi ressursse geenipangas (ex situ), siis on mõistlik kaasata sellesse tegevusse ka asjast

huvitatud taimekasvatajad, kes säilitavad geneetilisi ressursse vabatahtlikult põllul ehk

looduslikes kasvukohtades (in situ).

Eestis kasvatatavate kultuurtaimede sordid on väga tähtsad geneetilise ressursi ja elurikkuse

säilimise seisukohast. Eesti põllumajanduskultuuride vanade sortide säilitamine on oluline,

kuna selle kaudu panustame elurikkuse hoidmisse ning kindlustame võimaluse taastada

põllumajandustootmine ka siis, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel

peaks tekkima oluline kahju. Vanade sortide hulgas on ka neid sorte, mida müüdi poes või turul

aastakümneid tagasi, kuid mille seemneid enam ei toodeta ega turustata. Sellist sorti taimede

kasvatamine suurtootmises ei ole tasuv, kuid need on seotud meie toidu- ja pärandkultuuriga

ning neil on kindel koht eraaedades ja vabaõhumuuseumites.

Kehtiva TPSKS-iga ei reguleerita hobiaednike tegevust. Küll aga on vaja luua võimalus toota

ja turustada väikeses koguses vanade sortide seemneid ja paljundusmaterjali, sest ainult oma

tarbeks kasvatamise ja kasutamise tagajärjel on paljud nendest sortidest kadunud või kadumas.

Kehtiva TPSKS-i § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kohaldata TPSKS-i sellise seemne ning

paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on toodetud oma tarbeks kasutamiseks. Kui

seemet ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali toodetakse turustamise eesmärgil, siis ei ole

TPSKS-i tähenduses tegemist enam vaid oma tarbeks kasutamisega ning sellisel juhul peab

turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kõigile seaduses sätestatud asjaomastele

nõuetele. Vanad sordid ei vasta TPSKS-is kehtestatud sordi ega säilitussordi registreerimise ja

sordilehte võtmise nõuetele, mistõttu ei ole võimalik neid kanda sordiregistrisse ega võtta

5 Nõukogu otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309,

13.12.1993, lk 1–2). 6 Nõukogu otsus 2004/869/EÜ toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise

lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 378, 23.12.2004, lk 1‒2). 7 Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste

ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta (ELT L 162, 30.04.2004, lk 18−28).

6

sordilehte. Sordileht on nõuetekohaseks tunnistatud sortide loetelu ning sinna võetud sordi

turustatav seeme ja paljundusmaterjal peab olema sertifitseeritud. Nende nõuete eesmärk on

tagada kontrollitud kvaliteedi ja omadustega seemne ja paljundusmaterjali turul kättesaadavus

tarbijate jaoks, kuid vanade sortide puhul ei ole võimalik ega põhjendatud nõuda nende

vastavust kõigile seaduse nõuetele. Küll aga peab ka selline seeme ja paljundusmaterjal

vastama taimetervise nõuetele, et vältida eri taimehaiguste levikut.

Näitena võib tuua ühe tuntud kadumisohus oleva vana sordi „Peipsi sibul“, mis ei vasta

TPSKS-is kehtestatud sordi ega säilitussordi tootmise nõuetele ning seda ei saa ka sel põhjusel

võtta sordilehte. „Peipsi sibul“ sordina ei vasta ühtlikkuse nõuetele, kuna sibula omadused on

väga varieeruvad: sibula mugul kaalub 25–150 grammi ning on lapiku kujuga või lapik-ümara

koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või

kollane. „Peipsi sibul“ kasvab kõrgetel peenardel, selle väetamiseks kasutatakse komposti ja

koduloomade sõnnikut ning umbrohtu tõrjutakse rohimise abil. Vanade sortide taimi

toodetaksegi suurel määral käsitsi ning nende eripära tõttu ei ole neid võimalik suurtootmises

kasvatada. Kuna väiketootmises on inimestel huvi ja võimalus neid kasvatada, on sellise

väikeses mahus toimuva majandustegevuse puhul põhjendatud teha teatud erandeid.

Vanade sortide jaoks ei ole otstarbekas välja töötada eraldi mahukaid nõudeid, kuna need ei

oma suurtootmises kasutatavate sortidega võrreldavat majanduslikku viljelusväärtust ning neid

toodetakse nii väikeses koguses, mis ei mõjuta seemne ja taimse paljundusmaterjali valdkonnas

tegutsevaid ettevõtjaid. Sellise tegevuse eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ning

koguda, säilitada, uurida ja vahendada üldsuse jaoks või üksnes oma tarbeks inimese ja tema

elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja

elamuslikel eesmärkidel. Seetõttu kehtestataksegi seaduse nõuete puhul erand väikese koguse

piirangu alusel, et soodustada väikeses mahus vanade sortide seemne ja taimede kasvatamist ka

turustamise eesmärgil. TPSKS-i § 1 lõiget 11 kohaldatakse seega majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse8 § 3 lõike 1 kohase majandustegevuse suhtes sellisel juhul, kui MTÜ-d,

muuseumid või ka muud isikud kasvatavad, koguvad, ostavad, pakendavad või turustavad

väikeses koguses seemet või paljundusmaterjali. Siia hulka kuulub nt selline tegevus, kui MTÜ

liikmed kasvatavad vanade sortide seemneid ja taimi, koguvad, ostavad ning pakendavad nende

seemet või paljundusmaterjali ning annavad neid kas raha eest või tasuta üle teistele isikutele

sama tegevuse tegemiseks või oma tarbeks kasvatamiseks.

Rohevahetuse suhtes, st igasuguse füüsiliste isikute omavahelise oma tarbeks toodetud seemne

ja paljundusmaterjali üleandmise, sh müümise ja ka turul oma ülejääkide müümise suhtes

kohaldatakse endiselt TPSKS-i § 1 lõike 2 punkti 1. Sätte kohaldamisalasse kuuluvad näiteks

raamatukogud, kes võimaldavad sellise tegevuse jaoks kasutada oma ruume, kuid kes ise

sellega ei tegele (ei kasvata, kogu, osta, pakenda ega turusta). Samuti kohaldatakse TPSKS-i

nendele isikutele, kes korraldavad rohevahetuse ürituse (rendivad või võimaldavad kasutada ala

või ruume, kus on võimalik füüsilistel isikutel koguneda ning seemneid ja taimi omavahel

vahetada ning müüa).

EL-i liikmesriigid on nende sortide seemnete ja taimede turustamist, mis ei vasta sordi ega

säilitussordi registreerimise ja sordilehte võtmise nõuetele, reguleerinud erinevalt. 2021. aasta

jaanuaris toimunud veebiseminari9 kokkuvõtte põhjal pole selliste sortide seemnete ja taimede

8 RT I, 06.04.2021, 5 9 Crash Course: EU Seed Marketing Laws. https://www.youtube.com/watch?v=1qnfIkLmGNE

7

turustamise kohta kehtestatud olulisi piiranguid Hispaanias, Hollandis, Austrias, Taanis ja

Prantsusmaal.

Euroopa Komisjon avaldas 2021. aasta 29. aprillil tehtud uuringu10, kus pakuti võimalikke

lahendusi taimse paljundusmaterjali tootmist ja turustamist käsitlevate direktiivide

ajakohastamiseks. Uuringu käigus tuvastati mitu vanade sortidega seotud probleemi, nt asjaolu,

et vanad sordid ei vasta sordilehte võtmise nõuetele ning vaja on erandeid või täpsemaid

reegleid nende väikeses mahus turustamise kohta. Kuna Euroopa Komisjon on

paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuete eelnõu avaldamise edasi lükanud 2023. aasta

juunikuusse ning selle menetlemine võtab tõenäoliselt aega mitu aastat, luuakse eelnõuga

võimalus toota ja turustada vanade sortide seemet ja paljundusmaterjali väikeses koguses.

Lisaks eelnevale täiendatakse TPSKS-i reguleerimisala ja kehtestatakse, et seadust

kohaldatakse kultiveerimismaterjaliga sellise katse tegemise korral, mis tehakse metsamaterjali

tootmise küllaldase majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustöö

tegemiseks. TPSKS-i § 112 kohaselt on isikul õigus importida kultiveerimismaterjali

metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemiseks üksnes asjakohase loa olemasolul, kuid

ülejäänud juhtudel ei ole katse tegijal kohustust Keskkonnaametit kultiveerimismaterjaliga

teadus- või aretustöö tegemisest teavitada. Nimetatud katse tegemisest teavitamine on siiski

vajalik, kuna asjakohane teave võimaldab vajaduse korral rakendada meetmeid võimalike

taimekahjustajate või taimehaiguste leviku vältimiseks Eestis. Samuti on sellise teabe

olemasolu korral võimalik paremini tõkestada võõrliikide levikut, kontrollimata päritoluga

kultiveerimismaterjali turustamist ning selle kaudu võimaliku keskkonna- ja majanduskahju

tekkimist.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TPSKS-i §-ga 41, milles sätestatakse teatud taimeliiki

või -liikide gruppi kuuluva seemne ja paljundusmaterjali väikeses koguses turustamise

võimalus teisi TPSKS-i nõudeid järgimata. Uues paragrahvis nähakse ka ette volitusnorm, mille

kohaselt sellised taimeliigid või -liikide grupid ning nende turustamiseks lubatud kogused

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Regionaalministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile antakse volitusnorm määrusega

kehtestada turustamiseks lubatud väikesed kogused taimekultuuride ja -liikide kaupa. Seejuures

kehtestatakse väikesed kogused seemnete ja seemnekartuli puhul kilogrammides müügipakendi

netomassi kohta ning paljundusmaterjali puhul kehtestatakse maksimaalne istikute arv ühe

isiku või ettevõtja kohta.

Kuna kavandatavate muudatuste kohaselt luuakse võimalus teatud omadustega seemet ja

paljundusmaterjali turustada ilma selliseid TPSKS-i nõudeid järgimata, mis muidu on taimse

paljundusmaterjali turustamise puhul kohustuslikud järgida, siis nähakse ka volitusnormiga

ette, et väikesed kogused peavad olema marginaalsed ja jääma selgelt väiksemaks sama

taimeliigi sordi seemne või paljundusmaterjali harilikust turustatavast kogusest ning

geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne ja paljundusmaterjali

turustamiseks ettenähtud kogustest.

10 European Commission, Directorate-General for Health and Food Safety, Haines, R., Papadopoulou, L.,

McEntaggart, K., et al., Data gathering and analysis to support a Commission study on the Union’s options to

update the existing legislation on the production and marketing of plant reproductive material: final report,

Publications Office, 2021. https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/40fa0cd3-a893-11eb-9585-

01aa75ed71a1/language-en

8

Koguste suuruste puhul tuleb arvestada ka seda, et need oleksid võrreldes turul kättesaadava

kontrollitud kvaliteedi ja omadustega seemne ja paljundusmaterjali suurustest oluliselt

väiksemad, et vältida olukorda, kus turule paisatakse kontrollitud kvaliteediga taimse

paljundusmaterjaliga võrreldavates kogustes põhimõtteliselt kontrollimata kvaliteediga taimset

paljundusmaterjali. Samuti välditakse selle kaudu olukorda, kus reguleeritud taimse

paljundusmaterjali turustamise süsteemi kõrvale hakkab praktikas tekkima paralleelsüsteem,

kus võib turustada tööstuslikes kogustes sellist paljundusmaterjali, mille sort ei vasta TPSKS-is

kehtestatud sordi ega säilitussordi registreerimise ja sordilehte võtmise nõuetele ning mille

kvaliteeti ei ole lõpuks enam võimalik kontrollida.

Eelnõuga kavandatav turustamise erand peaks soodustama vanade sortide seemne ja

paljundusmaterjali tootmist ja turustamist, sest ainult oma tarbeks kasvatamise ja kasutamise

tagajärjel on paljud nendest sortidest kadunud või kadumas, kuid kuna on ühtlasi tegemist

sellise tegevusega, mis on enamjaolt nii EL-is kui ka riigisisestes õigusaktides reguleeritud, siis

peab nendest nõuetest erandite tegemise korral silmas pidama, st kogused ei saa olla samas

suurusjärgus mis suurtootmises kasutatavate sortide puhul. Kuna vanade sortide majanduslik

viljelusväärtus ei ole tavatootmises kasutatavate sortidega võrreldav, siis toodetaksegi neid

praktikas nii väikeses koguses, et need ei mõjuta seemne ja taimse paljundusmaterjali

valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid. Sellise tegevuse peamine eesmärk on säilitada bioloogilist

mitmekesisust. Väikese koguse piirangu alusel kehtestatav erand peaks omakorda soodustama

vanade sortide seemne ja taimede väikeses mahus kasvatamist ka turustamise eesmärgil.

Väikeses koguses turustatav seeme ja paljundusmaterjal ei pea vastama TPSKS-is sätestatud

sertifitseerimise, tootmise ega pakendamise nõuetele, küll aga peab jälgima, et täidetakse

taimetervise nõudeid, sh peab tootja olema vajaduse korral kantud taimetervise registrisse,

samuti peavad olema näiteks viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikud varustatud

taimepassiga jms.

Kavandatava muudatuse puhul on tegemist riigisisese tehnilise normiga, millest tuleb eelnõu

faasis teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike (tehnilise normi teavitus 20232128.ET

2023/0441/EE 003, täpsemalt loe seletuskirja punktist 10).

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse TPSKS-i §-ga 51 ning kehtestatakse

kultiveerimismaterjali kasutamisest teavitamise kohustus majandusliku tasuvuse

kindlakstegemise ning metsaaretuse ja teadustöö tegemise eesmärgil. Muudatusega soovitakse

saavutada olukord, mille tulemusena on kultiveerimismaterjali järelevalve eest vastutaval

ametiasutusel, s.o KeA-l, olemas teave selle kohta, kus ja millise puuliigi taimi katse tegemise

eesmärgil kasvatatakse (nt katseks kasutatava ala koordinaadid, pindala, algmaterjal ja

päritolu). Asjakohane teave võimaldab vajaduse korral rakendada meetmeid, et vältida

võimalike taimekahjustajate või taimehaiguste levikut Eestis. Samuti aitab asjakohaste

meetmete rakendamine tõkestada võõrliikide levikut, kontrollimatu päritoluga

kultiveerimismaterjali turustamist ning selle kaudu võimaliku keskkonna- ja majanduskahju

tekkimist.

Teadaolevalt tegelevad Eestis metsaaretusega või teevad kultiveerimismaterjaliga katseid lisaks

ülikoolidele ning teadus- ja arendusasutustele ka metsandusega tegelevad Eesti või teise EL-i

liikmesriigi ettevõtjad. Metsanduse seisukohast tuleks nii keskkonnahoiu, taimetervise

säilimise kui ka metsandusega tegelemise majandusliku tasuvuse suurendamiseks kasutada

sellist kultiveerimismaterjali, mis on geneetiliselt ja fenotüübilt selle taime kasvukoha jaoks

9

sobivad11. See, kas kultiveerimismaterjal on piirkonnale sobilik, tehaksegi kindlaks katsete teel.

Lisaks on katsete tulemus oluline ka kliimamuutustega kohanemisel. Võõrpuuliike kasutatakse

metsa uuendamise korral väga vähesel määral12 ja Eesti metsa uuendamise korral kasutatakse

üldiselt kodumaist päritolu kultiveerimismaterjali. Samas on just viimasel ajal suurenenud

metsandusega tegelevate ettevõtjate huvi teha katseid Eestisse sissetoodud

kultiveerimismaterjaliga (sh võõrpuuliikidega), mille kohta ei ole teada, kuidas

kultiveerimismaterjali võõrpäritolu mõjutab rajatavate puistute kasvuomadusi ning kohanemist

kliimamuutustega. Metsaseaduse § 24 lõike 9 alusel kehtestab metsa uuendamise korral

kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega13. See

loetelu ei pruugi olla kliimamuutusi silmas pidades piisav. Looduskaitseseaduse § 57 lõike 1

kohaselt ei ole keelatud istutada ja loodusesse külvata selliste võõrpuuliikide

kultiveerimismaterjali, mida on metsaseaduse alusel lubatud metsapuudena kasvatada. Katse

abil soovitaksegi välja selgitada puuliigi alla kuuluva liigi geneetiline ja fenotüübiline sobivus

Eesti kasvutingimustega. Sellise teabe olemasolu korral on võimalik paremini tõkestada

võõrliikide levikut, kontrollimata päritoluga kultiveerimismaterjali turustamist ning selle kaudu

võimaliku keskkonna- ja majanduskahju tekkimist.

Eelnõu VTK-s kaaluti võimalike lahendustena ka keelata õigusaktides nimetamata puuliikide

või nende liikide katse tegemise eesmärgil kasvatamine või lubada seda teha üksnes asjakohase

loa olemasolu korral. Need mõlemad lahendused osutusid ülemäära piiravateks, kuna ei saa

eeldada kõigi selliste liikide sobimatust Eestis kasvatamiseks. Tegemist oleks üldise,

metsanduse arengut põhjendamatult piirava keelu kehtestamisega üksnes abstraktse hirmu

põhjal võimalike negatiivsete mõjude tekkimise ees või hüpoteetilise kahtluse või teadusliku

ebaselguse tõttu.

Samuti võib pidada ülemääraseks loakohustuse kehtestamist, eriti arvestades asjaolu, et loa

andmiseks või sellest keeldumiseks vajaminevaid andmeid asjaomase puuliigi kohta veel ei ole,

sest selle kasvatamist alles hakatakse Eestis katsetama. Kultiveerimismaterjali kasutamisest

katses ning selle päritolust ametiasutuse teavitamine on isikute jaoks lihtsam ja väiksema

halduskoormusega meede kui loa taotlemine, kuid võimaldab siiski saavutada soovitud

eesmärgi.

TPSKS-i § 112 kohaselt võib Eestisse kultiveerimismaterjali importida metsaaretuse, teadustöö

ja riiklike katsete tegemise eesmärgil taimekaitseseaduse §-s 12 nimetatud loa ja KeA

väljastatud loa alusel. TPSKS-i § 108 kohaselt on import kultiveerimismaterjali Eestisse

toimetamine nn kolmandast või liiduvälisest riigist ehk väljaspool EL-i tolliterritooriumi

asuvast riigist või territooriumilt või sellisest riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriik.

Kultiveerimismaterjali import metsaaretuse, teadustöö ja riiklike katsete tegemise eesmärgil on

kaudselt seotud ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaani 2017–2020“

(edaspidi KOHAK) tegevusega nr 4.2.3 „Metsageneetiliste uuringute tõhustamine,

järglaskatsete ja geograafiliste katsekultuuride rajamine, sh kliimamuutuste mõjule ja

11 Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.01.2000, lk 17–40)

põhjenduspunktid 3 ja 5. 12 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada

lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“

muutmine“ eelnõu seletuskiri, lk 2; Faili metaandmete vaatamine – EIS (valitsus.ee), 27.03.2024. 13 Keskkonnaministri 4. detsembri 2016. a määrus nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide

loetelu“, RTL 2006, 87, 1597.

10

haigustele vastupidavama kultiveerimismaterjali tootmine. Metsa geneetilise valimi

analüüsimine kliimamuutuste kontekstis ning vajaduse korral geenireservi metsade pindala

suurendamine.“.14

Kui KOHAK-i järgi on eesmärk rajada geograafilisi katsekultuure, siis kõige olulisem on teada,

millisest geograafilisest piirkonnast algmaterjal pärineb, et hinnata, kas tulevikus on võimalik

nimetatud piirkonda seemne varumiseks kasutada.

TaimKS-i § 12 lõike 2 kohaselt võib määruse (EL) 2016/203115 artikli 48 lõikes 1, artikli 49

lõikes 1 ja artiklis 58 nimetatud taimi kasutada katsetes, sordivaliku korral või sordiaretuses

üksnes PTA loal. Sama säte kohaldub ka kultiveerimismaterjalile mitte ainult kolmandatest

riikidest toomise, vaid ka teistest EL-i liikmesriikidest taimede Eesti territooriumile toomise

korral. Artikli 48 lõikes 1 nimetatud erandid puudutavad:

1) selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, millel on liidu territooriumile sissetoomise

keeld (artikli 40 lõige 1);

2) selliseid taimi, taimseid saadusi ja muid objekte, mille suhtes kehtivad erinõuded ja

samaväärsed nõuded (artikli 41 lõige 1);

3) kõrge riskiga taimi, taimseid saadusi või muid objekte, mida ei tohi teatud päritoluriigiks

olevatest kolmandatest riikidest, kolmandate riikide rühmadest või kolmandate riikide

konkreetsetest piirkondadest liidu territooriumile sisse tuua (artikli 42 lõige 2).

Artiklis 49 käsitletakse selliseid meetmeid, mille alusel võib kolmandatest riikidest EL-i

territooriumile tuua taimi, taimseid saadusi ja muid objekte. Selline kultiveerimismaterjali

import on juba reguleeritud TaimKS-i §-s 12 ning TPSKS-i §-s 112.

Artiklis 58 on loetletud erandid, mille alusel saab taimi, taimseid saadusi ja muid objekte tuua

kaitstavasse piirkonda. Eesti on EL-is tunnistatud ametlikult viljapuu bakterpõletiku (Erwinia

amylovora (Burr.) Winsl. et al.) suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Seetõttu on Eestis kehtestatud

selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimede tootmise, turustamise ning teistest EL-i

liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest sissetoomise tingimused. Selle ohtliku

taimekahjustaja peremeestaimed on peamiselt dekoratiivtaimed või viljapuudest nt õunapuu ja

pirnipuu, mitte aga metsataimed.

Analüüsides määruse (EL) 2016/2031 artikleid 48, 49 ja 58, millega reguleeritakse ametlikku

testimist teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel ning katsetes, sordivalikul või sordiaretuses

kasutatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide kolmandatest riikidest või EL-i

teatud territooriumidelt EL-i liikmesriiki toomist, saab järeldada, et neid ei saa

kohaldada. Kultiveerimismaterjal, mida soovitakse kasutada katsetes, ei kuulu nimetatud

erandite hulka, kuna nende sissetoomine ei ole keelatud ja neid EL-i piirkondi, kust neid sisse

tuuakse, ei ole määratud kõrge riskiga piirkonnaks. Seega ei ole need erandid asjakohased

EL- ist sissetoodava kultiveerimismaterjaliga katsete tegemise korral.

14 Kliimaministeeriumi koduleht. Kliimamuutustega kohanemise arengukava. Kliimamuutustega kohanemise

arengukava rakendusplaan 2017-2020. 12.03.2023. Kliimamuutustega kohanemise arengukava. |

Kliimaministeerium 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid

kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr

652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ,

74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4–

104).

11

Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema, et turustamiseks

ettenähtud kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatakse ainult heakskiidetud algmaterjali.

Algmaterjali võib heaks kiita ametiasutus (siinsel juhul KeA) juhul, kui see vastab nimetatud

direktiivi II−V lisa nõuetele. Direktiivi V lisa käsitleb kategooria katsetatud puhul

miinimumnõudeid algmaterjali heakskiitmise korral. Sama lisa punkti c kohaselt peab

dokumentatsioon, mis sisaldab andmeid katsekohtade, sh asukoha, kliima, mullastiku ja

varasema kasutuse kohta, samuti katse koostamise, hooldamise ning abiootilistest ja

biootilistest teguritest tuleneva kahju kohta, olema ametiasutusele kättesaadav.

Võiks eeldada, et kuivõrd nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ kohaldatakse kultiveerimismaterjali

turustamise suhtes ja turustamine on artikli 2 kohaselt ka tarnimine teisele isikule, sh tarnimine

teenuslepingu alusel, siis võib järeldada, et kõnealust direktiivi võiks osaliselt kohaldada ka

teadus- ja aretustöö tegemise suhtes (st direktiivi võiks kohaldada sellisel juhul, kui

kultiveerimismaterjal antakse katse tegemiseks üle teisele isikule).

Samas ei ole nimetatud teadus- ja aretustöö tegemine nõukogu direktiiviga 1999/105/EÜ

reguleeritud, sest seda kohaldatakse üksnes kultiveerimismaterjali metsanduslikul eesmärgil

kasutamise suhtes. Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ V lisas käsitletava kategooria katsetatud

puhul ei ole direktiivis nimetatud koostatud katsed eelnõus nimetatud katsetega

samatähenduslikud, kuid esimeste puhul hinnatakse vastavust põhimõtteliselt samadele

nõuetele nagu viimastegi puhul. Need on nõuded metsataimede kvaliteedi, tootlikkuse ja muu

katse tegemise piirkonna ökoloogilisi tingimusi arvestades olulise omaduse kohta. Samuti ei

vasta teadus- ja aretustööks kasutatav kultiveerimismaterjal, mis on metsanduses ettenähtud

kultiveerimismaterjal, mida kasutatakse muul otstarbel kui metsanduses, turustatava

kultiveerimismaterjali kohta esitatud nõuetele. Teisalt võib teadus- ja aretustöö käigus saadud

heade tulemuste saavutamise korral saada selles katses kasutatud metsataimest

kultiveerimismaterjali algmaterjal. Nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ II lisa punkti 2 kohaselt

peab kultiveerimismaterjali algmaterjal ehk seemneallikas või puistu vastama liikmesriikide

sätestatud kriteeriumitele.

Seega ei näe EL-i õigus ette loakohustust kultiveerimismaterjali teisest liikmesriigist Eestisse

toimetamise korral teadus- ja aretustöö tegemiseks. See on nii põhjusel, et EL-is on ühisturg,

kus peab liikmesriikide vahel toimuma nii inimeste, teenuste, kapitali kui ka kaupade vaba

liikumine. See tähendab, et liikmesriikide vahel peab toimuma ka kultiveerimismaterjali vaba

liikumine (Euroopa Liidu toimimise lepingu16 (edaspidi ELTL) artiklid 34 ja 36). ELTL-i

artikli 34 kohaselt keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised impordipiirangud ja kõik

samaväärse toimega meetmed. ELTL-i sama artikli kohaldamisalasse kuuluvad ka sellised

liikmesriigi meetmed, mis takistavad otseselt või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt

EL- i- sisest kaubandust. Ka nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ põhjenduspunkti 6 kohaselt on

selle direktiivi üks eesmärk kõrvaldada liikmesriikide huvides kõik tegelikud või võimalikud

kaubandustõkked, mis võivad takistada metsapaljundusmaterjali vaba liikumist ühenduses.

Samas on Eestis ülekaalukas avalik huvi vältida ohtlike taimekahjustajate levikuga kaasnevat

suurt majanduslikku kahju ja võõrliikide levikuga kaasnevat keskkonnakahju, sest mõlemad

võivad kaasa tuua ka negatiivse mõju metsade bioloogilisele ja geneetilisele mitmekesisusele.

16 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (Euroopa Liidu Teataja

C 326 , 26.10.2012, lk 1‒390).

12

ELTL-i artikli 34 kohaldamisalasse kuuluvaid selliseid liikmesriigi meetmeid, mis takistavad

otseselt või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt EL-i-sisest kaubandust, tuleks käsitada

samasuguse mõjuga meetmena, nagu seda on koguseline impordipiirang (eelkõige Euroopa

Kohtu lahend C-8/74 Dassonville17, aga ka Euroopa Kohtu lahend asjas C-67/97 Ditlev

Bluhme18). Selleks, et olla kooskõlas EL-i õigusega, peavad piirangud olema ELTL-i artikli 36

kohaselt:

1) mittediskrimineerivad, st meetmed ei tohi olla diskrimineerivad teise liikmesriigi kaupade

või ettevõtjate suhtes ning need peaksid võimaluse korral olema asjaomasele ettevõtjale ette

teada;

2) õigustatud ülekaaluka üldise huviga, nt olema õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku

julgeoleku seisukohast; inimeste, loomade või taimede elu ja tervist kaitsvad; kunstilise,

ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega, et kaitsta rahvuslikku rikkust või tööstus- ja

kaubandusomandit;

3) proportsionaalsed eesmärgi suhtes ‒ meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks ning

ei tohi minna selle saavutamiseks vajalikust kaugemale. Seda meedet ei tohi olla ka võimalik

asendada vähem piirava meetmega19.

Vaidluse korral on liikmesriik kohustatud tõendama, et tema õigus on õigustatud (justified),

sobiv (appropriate) ja vajalik (necessary) õiguspärase eesmärgi saavutamiseks, milleks võib

olla ka nt taimede elu ja tervise kaitsmine (Euroopa Kohtu lahend C-400/08 komisjon vs.

Hispaania Kuningriik20; Euroopa Kohtu lahend asjas C-67/97 Ditlev Bluhme21).

Liikmesriik peab tegema analüüsi selle kohta, et piirava meetme kasutamine põhineb täpsetel

tõenditel ning selle kasutamine on kohane ja proportsionaalne (Euroopa Kohtu lahend C-400/08

komisjon vs. Hispaania Kuningriik).

Analüüsides esmalt eelnõu vastavust ELTL-i artiklitele 34 ja 36, lähtudes Euroopa Kohtu

lahenditest C-8/74 Dassonville (p 5), C-67/97 (p 23) ning ühendatud asjades C-267/91 ja

C- 268/91 Bernard Keck ja Daniel Mithouard21 (p 11), tuleb koguselise piiranguga samaväärse

toimega meetmetena käsitada kõiki selliseid liikmesriikide kaubanduseeskirju või muid

meetmeid, mis võivad otse või kaudselt ja tegelikult või potentsiaalselt takistada

ühenduse- sisest kaubandust.

Neist viimasena nimetatud otsuses (p 16 ja 17) on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et

erinevalt senisest kohtupraktikast tuleb tõdeda, et teistest liikmesriikidest pärit toodetele teatud

müügitingimusi piiravate või keelavate riigisiseste sätete kohaldamine ei saa otseselt või

kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liikmesriikide-vahelist kaubandust

Dassonville’i kohtuasjas tehtud otsuse mõttes, tingimusel et neid sätteid kohaldatakse kõikidele

asjaomastele ettevõtjatele, kes tegutsevad riigi territooriumil, ning et need mõjutavad

õiguslikult ja faktiliselt ühte moodi kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete

turustamist. Euroopa Kohus leidis, et kui need tingimused on täidetud, siis sedalaadi

17 Euroopa Kohtu 11. juuli 1974. a lahend C-8/74 18 Euroopa Kohtu 3. detsembri 1998. a lahend C-67/97 19 Eelnõu koostaja täpsustus: viimast järeldust paistab Euroopa Kohtu lahend C-400/08 (punkt 75) siiski piiravat:

„/…/ kuigi liikumisvabaduse piirangu õigustamiseks mõnele ülekaalukast üldisest huvist tulenevale põhjusele

tuginev liikmesriik on kohustatud tõendama, et tema õigusnormid on taotletava õiguspärase eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud, ei saa see tõendamiskoormis minna nii kaugele, et sellelt liikmesriigilt nõuda,

et ta kindlalt tõendaks, et ükski muu mõeldav meede ei võimalda seda eesmärki samadel tingimustel saavutada (vt

selle kohta eespool viidatud 10. veebruari 2009. aasta kohtuotsust asjas C-110/05 komisjon vs. Itaalia, punkt 66).“ 20 Euroopa Kohtu 24. märtsi 2011. a lahend C-400/08 21 Euroopa Kohtu 24. novembri 1993. a lahend liidetud asjades C-267/91 ja C-268/91

13

õigusnormide kohaldamine nende kaupade müügile, mis on pärit teistest liikmesriikidest ja mis

vastavad selle riigi nõuetele, ei takista ega häiri oma olemuselt turule juurdepääsu rohkem kui

kodumaiste kaupade puhul, ning et niisugused õigusnormid jäävad seega asutamislepingu

artikli 30 (praegune artikkel 36) kohaldamisalast välja.

Seega kuna eelnõus on ette nähtud, et selles sätestatud nõudeid kohaldatakse ühetaoliselt kõigi,

nii Eestis asutatud kui ka teise liikmesriigi isiku suhtes, ja selliste puuliikide metsataimede

kasutamisest teavitamise kohustuse rakendamist saab õigustada ülekaaluka üldise huviga, siis

võib järeldada, et eelnõu on kooskõlas nii ELTL-i artiklis 34 kui ka 36 sätestatud kaupade vaba

liikumise põhimõttega. Samas on eelnõus teavitamise kohustuse kehtestamise korral tegemist

EL-i õiguse rangema kohaldamisega (inglise keeles nn gold plating).

Kavandatava muudatuse puhul on tegemist riigisisese tehnilise normiga, millest tuleb eelnõu

faasis teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike (tehnilise normi teavitus 20232119.ET

2023/0438/EE 003, täpsemalt loe seletuskirja punktist 10).

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKS-i § 51 lõikes 1 kehtestatakse, et isik, kes soovib

teha kultiveerimismaterjaliga katset sellest metsamaterjali tootmise küllaldase majandusliku

tasuvuse kindlakstegemiseks, metsaaretuseks või teadustöö tegemiseks, peab esitama KeA-le

hiljemalt seitse päeva enne kasvatamise alustamist andmed kultiveerimismaterjali kasvatamise

täpse eesmärgi ja katse või teadustöö kestuse, katseks kasutatava ala suuruse ja asukoha

koordinaatide, katsemeetodi, puuliigi ning kultiveerimismaterjali päritolu kohta. See on vajalik

selleks, et KeA-l oleks ülevaade kultiveerimismaterjaliga teadus- või aretustööd tegevatest

isikutest, puuliikidest ja katsekohtadest. Katse tegemisest tuleb teavitada ametiasutust ka siis,

kui katset teeb teises liikmesriigis asuv teadusasutus või ettevõtja.

Kultiveerimismaterjal, mis ei sobi geneetiliselt ega fenotüübiliselt Eesti kasvutingimustesse,

võib olla ka vastuvõtlik erinevatele neid kahjustavatele taimekahjustajatele (Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 1 lõike 1 kohaselt taimi või taimseid

saadusi kahjustavad haigustekitajad, loomad või parasiittaimed). Ohtlike taimekahjustajate

levik põhjustab suurt majanduskahju ning mõjutab negatiivselt ka keskkonda (metsade

bioloogilist ja geneetilist mitmekesisust).

Võõrpäritolu kultiveerimismaterjali kasutaja peab tagama, et tema tegevuse või tegevusetuse

tõttu ei leviks võõrliigid oma kasvatusalalt välja, st ei leviks loodusesse. Sõltuvalt kasvatatavast

taimeliigist tuleb vältida seemnete, juurevõsude, haljastusjäätmete jms loodusesse sattumist, sh

nt lindude kaudu.

Looduskaitseseaduse § 57 lõike 3 kohaselt korraldab loodusesse sattunud võõrliigi isendite

arvukuse reguleerimist KeA, kes teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet ka TPSKS-i ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide nõuete ning metsaseaduse täitmise üle. Seetõttu on oluline, et

nende ülesannete täitmiseks vajalik teave jõuaks ka KeA-sse.

Ülevaade katse tegemise kohta on oluline, sest kultiveerimismaterjaliga katsetamine on

pikaajaline protsess. Katsete tegemiseks kasutatava maa-ala omanikud võivad vahepeal

muutuda, kui näiteks maa-ala müüakse, selle kasutamise sihtotstarve muutub ja edasi

tegutsetakse metsaseaduse alusel. Samas on sellisel juhul juba alginvesteeringud tehtud ning

võõra pärioluga kultiveerimismaterjal istutatud. KeA-l peaks olema teave katse tegija ning

katse tegemise koha ja algmaterjali päritolu kohta. See on eriti oluline sellises olukorras, kus

katse tegemiseks kasutatavalt maa-alalt hakatakse tulevikus varuma kultiveerimismaterjali

seemet ja KeA peab sertifitseerimisprotsessis välja andma põhitunnistuse, millel märgitakse

14

muuhulgas algmaterjali päritolu. Samuti saab KeA selle teabe põhjal jälgida, kas võõra

päritoluga puuliigid on rohkem vastuvõtlikud eri haigustele või sobivad kasvatamiseks Eesti

kliima tingimustes.

Asjakohase teabe olemasolu võimaldab saada teavet Eestis katsete tegemiseks kasvatatavate

teisest liikmesriigist sissetoodud metsataimede ja nende kasvatamise kohtade kohta ning

vajaduse korral rakendada asjakohaseid meetmeid, et vältida selliste metsataimede puhul

võimalike taimekahjustajate või taimehaiguste levikut Eestis kasvavatele metsataimedele, mis

on tekkinud ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Samuti aitab selliste meetmete rakendamine

tõkestada võõrliikide levikut, kontrollimatu päritoluga kultiveerimismaterjali turustamist ning

selle kaudu keskkonna- ja majanduskahju tekkimist.

Võõrliikide leviku korral saab KeA kohaldada looduskaitseseaduse § 57 lõiget 3 ja korraldada

loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist. Taimekahjustajate või

taimehaiguste leviku korral saab KeA teavitada PTA-d, kes saab teha isikule ettekirjutuse,

millega ta kohustab isikut rakendama asjakohaseid tõrjeabinõusid, või rakendada isiku eest

taimekaitseseaduse § 14 lõike 1 alusel tõrjeabinõusid.

Kuna EL-i õigus sellist teavitamise kohustust ette ei näe, on selle sätte puhul tegemist EL-i

õiguse rangema kohaldamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKS-i § 51 lõikes 2 on sätestatud, et andmed

kõnealuste katsete kohta kantakse metsaseaduse alusel loodud metsaressursi arvestuse

riiklikkusse registrisse (metsaregister). Metsaseaduse § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on mets

ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast

loomastikust, kusjuures metsamaaks on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;

2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt

1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.

Metsaseaduse § 9 lõike 4 kohaselt kantakse metsaregistrisse andmed üksnes metsamaa kohta.

Teadus- või aretustööd tehakse üldjuhul mittemetsamaal, sh põllumaal. Seetõttu tuleb ette näha

asjakohane muudatus metsaseaduses, et oleks võimalik kanda andmed muul maal tehtavate

tegevuste kohta metsaseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud metsaregistrisse.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKS-i § 51 lõikes 3 on sätestatud valdkonna eest

vastutavale ministrile volitusnorm kultiveerimismaterjaliga katse tegemisest teavitamise

täpsema korra kehtestamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 4 asendatakse TPSKS-i §-s 15 viide komisjoni määrusele

(EÜ) nr 637/200922 viitega rakendusmäärusele (EL) 2021/38423. Tegemist on tehnilise

muudatusega, mis on tingitud määruse (EÜ) nr 637/2009 kehtetuks tunnistamisest ja

rakendusmääruse (EL) 2021/384 kohaldamisest alates 1. jaanuarist 2022. aastal. Kuna

komisjoni määrust (EÜ) nr 637/2009 on mitu korda muudetud, siis tunnistati see õigusselguse

huvides kehtetuks ning asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/384. Muudatus

puudutab PTA sordi registreerimisega seotud tööülesandeid. Sordi registreerimiseks peab

22 Komisjoni määrus (EÜ) nr 637/2009, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses

põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega (ELT L 191, 23.07.2009, lk 10–14). 23 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/384, milles käsitletakse põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide

nimede sobivust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 637/2009 (ELT L 74, 04.03.2021, lk 27– 34).

15

sordil olema mh sobiv sordinimi ja registreerimistaotluse läbivaatamise korral hinnatakse

sordinime vastavust nõuetele, mis on kehtestatud nimetatud komisjoni rakendusmäärusega.

Eelnõu § 1 punktides 5–8 sätestatud muudatused on seotud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud

sordi sordilehte võtmise sätete taaskehtestamisega. Läbipaistvuse huvides soovitab Euroopa

Komisjon puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordid sordikirjelduse alusel registreerida või

sordilehte võtta ka siis, kui selleks nõukogu direktiiviga 2008/90/EÜ24 ettenähtud tähtaeg on

lõppenud. Nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ põhjenduses 16 on esile tõstetud, et

paljundusmaterjali ja viljapuude ostjate huvides on, et sortide nimed oleksid teada ja nende

ehtsus oleks tagatud, sest selle kaudu on võimalik jälgida süsteemi ning suurendada usaldust

turu vastu. Seetõttu soovitatakse väga rakendusdirektiivi 2014/97/EL25 artikli 3 lõike 1 kohaselt

registreerida või sordilehte võtta kõik sellised sordid, mis vastavad enne 30. septembrit

2012. aastal turustatud materjalile. See võimaldab tagada nende sortide ehtsuse ning jälgitavuse

paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise ajal.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TPSKS-i § 25 lõike 2 esimest lauset, mille kohaselt

võetakse puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort sordilehte sordi säilitaja taotluse alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TPSKS-i § 26 lõikega 8, millega kehtestatakse puuvilja-

ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmise nõuded. Kui puuvilja- ja marjakultuuri tuntud

sort vastab eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse ning sordinime nõuetele, on ohutu inimese

tervisele, taimetervisele ja keskkonnale, siis võetakse see sort sordilehte puuvilja- ja

marjakultuuri tuntud sordina.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TPSKS-i § 28 lõikega 11, mille kohaselt tuleb PTA-le kui

registripidajale esitada puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmiseks

nõuetekohane sordikirjeldus. TPSKS-i 2010. aasta 8. juulil jõustunud muudatusega loodi

tähtajaline, kuni 2019. aasta 1. jaanuarini kehtiv võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuri

tuntud sort sordilehte eeldusel, et selleks tähtajaks on kõik turustatavad sordid registreeritud

vähemalt mõnes liikmesriigis, või turustatakse neid ametlikult tunnustatud sordikirjelduse

alusel. Nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ artikli 7 lõike 2 punktis c on sätestatud tuntud sordi

termin, mille kohaselt on sort tuntud, kui see on registreeritud või kui on esitatud taotlus selle

registreerimiseks teises liikmesriigis või on seda sorti turustatud enne 30. septembrit

2012. aastal tingimusel, et sellel on ametlikult tunnustatud sordikirjeldus.

Eestis on võetud tuntud sordid sordilehte lihtsustatud korras ainult nõuetekohase

sordikirjelduse alusel registreerimiskatseid korraldamata. Mõnes liikmesriigis tuntud sorte ei

registreerita, vaid sordikirjeldus tunnistatakse nõuetele vastavaks. Eestis on puukoolidel huvi

toota ja turustada ka näiteks musta sõstra sorte, mis olid varasematel aastatel võetud Leedu

sordilehte, kuid on praegu sealt välja arvatud, mistõttu ei tohi neid Eestis enam turustamiseks

toota. Sellest tingituna on selgunud, et selliseid tuntud sorte, mida on turustatud enne

2012. aasta 30. septembrit ja mida tahetakse ka edaspidi paljundada, on üle 100, mis tähendab,

et neid peaks võimaldama võtta sordilehte lihtsustatud tingimustel, maaeluministri

27. detsembri 2016. a määruse nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise

24 Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude

turustamise kohta (ELT L 267, 08.10.2008, lk 8–22). 25 Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/97/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ tarnijate ja

sortide registreerimise ning ühise sortide nimekirja osas (ELT L 298, 16.10.2014, lk 16–21).

16

ja turustamise nõuded“26 kehtestatavas lisas 2 loetletud sorditunnuste alusel koostatud nõuetele

vastava sordikirjelduse alusel.

Sama määruse § 2 lõikes 1 loetletud puuvilja- ja marjakultuuride liikidest on Eesti Maaülikooli

Polli Aiandusuuringute Keskuse sordivaramus kokku 981 sorti, millest on sordilehte võtmata

472 sorti. Nendest sortidest on omakorda tarnijatel huvi toota 118 sordi istikuid.

Tabel 1. Sordivaramu sordid 2021. aastal

Liik

Sordivaramu

sordid

Sordilehte

võetud sordid

Sordilehte

mittevõetud

sordid

Sordilehte mittevõetud

sordid,

aga on huvi neist

sortidest toota

Harilik õunapuu 395 148 247 29

Harilik pirnipuu 98 26 72 10

Harilik

ploomipuu 83 38 45 31

Hapukirsipuu 15 7 8 4

Maguskirsipuu 55 34 21 15

Aedmaasikas 74 54 20 5

Harilik vaarikas 55 42 13

Pampel 9 8 1

Must sõstar 94 58 36 10

Punane sõstar 26 13 13 3

Valge sõstar 13 10 3 2

Karusmari 40 26 14 5

Õunapuu

pookealused 24 8 16 4

Kokku 981 472 509 118

Allikas: Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse sordivaramu

Eestis juba aastakümneid kasvatatud tuntud sortide paljundamise ning nende koduaedades

kasvatamisega tagatakse mitmekesisuse ja elurikkuse säilimine.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TPSKS-i § 28 lõikega 21, milles sätestatakse

registripidajale puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordilehte võtmiseks otsuse tegemise või

sellest keeldumise tähtajaks kaks kalendrikuud.

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täiendatakse TPSKS-i § 96 ja luuakse tarnijale võimalus

trükkida ise etiketid ka seemnekartuli pakendile.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse § 96 pealkirja selliselt, et see hõlmab ka nõudeid

seemnekartuli pakendamise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 96 lõiget 15 ja luuakse võimalus seemnekartuli tarnijal

ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid. VTK-s analüüsiti seemnekartuli tarnijale

väikepakendite etikettide trükkimise võimaluse loomist. Eelnõus kavandatud muudatuse

26 RT I, 24.05.2023, 8

17

kohaselt aga ei sõltu etikettide trükkimise võimalus seemnekartuli müügipakendi suurusest, mis

tähendab, et tarnija võib trükkida nii väikepakendi etikette kui ka konteineritele kinnitatavaid

etikette.

Alates 2014. aasta 1. juulist on seemnetootjal lubatud TPSKS-i § 96 lõike 14 kohaselt ise teatud

juhtudel etikette trükkida ning praktika on kinnitanud, et seemnetootjad on sellega

nõuetekohaselt (st neil on olemas nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid

ning selle jaoks on määratud etiketi trükkimise eest vastutav isik; samuti peetakse etikettide

trükkimise üle arvestust) hakkama saanud. See annab kindlust laiendada etikettide iseseisva

trükkimise võimalust ka seemnekartuli pakenditele, mis oleks tarnija jaoks kiirem ja

paindlikum lahendus, eriti teatud perioodidel, kui tuleb piiratud aja jooksul trükkida suur kogus

etikette. Eestis on paar sellist seemnekartuli tarnijat, kes turustavad suuremas mahus

seemnekartulit väikepakendites. PTA jaoks ei ole probleem mitte etikettide trükkimise rahaline

kulu, vaid suur ajakulu, kuna aastas trükitakse üle 80 000 etiketi ja neist 45 000 tükki ühe

suurema seemnekartuli tarnija jaoks lühikese ajaperioodi jooksul. Seemnekartuli pakenditele

etikettide trükkimise korral peab isik täitma TPSKS-i § 96 lõike 14 kohaseid nõudeid ehk isikul

peab olema nõuetekohase etiketi trükkimiseks vajalik seade ja vahendid ning määratud etiketi

trükkimise eest vastutav isik, samuti tuleb etikettide trükkimise üle arvestust pidada.

Eelnõu § 1 punktides 11–13 sätestatud muudatused on eelnõusse lisatud MTA ettepaneku

(8. juuni 2022. aasta kirja nr 10.1-2/014755) põhjal. Muudatusi on arutatud ka 30. mail

2022. aastal toimunud Maaeluministeeriumi, PTA ja MTA vahelisel nõupidamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse TPSKS-i § 109 lõikega 6, mille kohaselt täpsustatakse,

et edaspidi teeb MTA asemel seemne samaväärsuse kontrolli PTA taimetervise kontrolli

käigus.

Taimekaitseseaduse § 21 kohaselt on PTA pädev asutus, kes vastutab ametliku kontrolli ja

muude ametlike toimingute korraldamise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

2016/2031 artikli 2 punkti 6 tähenduses. TPSKS-i § 108 kohaselt loetakse impordiks seemne

ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali Eestisse toimetamine tolliprotseduuriga vabasse

ringlusse lubamine väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt

või riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Nimetatud seaduse § 110 lõike 2

kohaselt on importijal kohustus teavitada PTA-d imporditavast sertifitseeritava taimeliigi

seemnepartiist.

Nimetatud kaupade puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise

nõuetele vastavust kui ka seda, kas need on saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu

teeb seemne samaväärsuse kontrolli MTA ja taimetervise nõuete kontrolli PTA. Praktikas on

aga sellise ülesannete jaotuse tulemusena tekkinud olukord, kus samaväärsuse kontrolli

tegemise jaoks on vajalikud erialateadmised PTA-l, kuigi kontrolli peab tegema

MTA. Probleem tekibki eeskätt seemnete kontrolli korral, sest paljundusmaterjali puhul

kontrollitakse peamiselt vastavust taimetervise nõuetele, kuid seemnete puhul tuleb lisaks

kontrollida, kas need on pärit samaväärseks tunnistatud riigist.

Praegu tehaksegi seemnete kontrolli selliselt, et pärast seda, kui importija on esitanud PTA-le

eelteate, saabuvad seemned tunnustatud piiripunkti, kus tehakse ka taimetervise kontroll, mida

teeb PTA ametnik. Kui seemnepartiiga on kaasas taimetervise kontrolli läbimise jaoks vajalik

fütosanitaarsertifikaat, väljastatakse kontrolli läbimist kinnitav dokument (CHED-PP). Kui

seda kaasas ei ole, teeb PTA ametnik kauba hävitamise või tagasisaatmise otsuse.

18

Seejärel liigub kaup piiripunktist sisemaale, kus kauba vabasse ringlusse vormistamise korral

kontrollib MTA taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi olemasolu. Muude

kaupade puhul tähendab CHED-PP dokumendi olemasolu, mis väljastatakse mh taimetervise

kontrolli läbimise korral, MTA jaoks seda, et kontroll on läbitud ja kauba võib vabastada, kuid

seemnete puhul tuleb teatud juhtudel lisaks kontrollida ka seemne samaväärsust. See tähendab,

et on teatud riigid, mis on loetud EL-i seemnete tootmise nõuetega samaväärseks, ja neist

riikidest võib tuua kindlaks määratud taimeliikide seemneid. Nt lilleseemnete puhul ei nõuta

samaväärsuse kontrolli ning piisab ka taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi

kontrollimisest, kuid nt köögiviljaseemnete puhul tuleb lisaks teha ka seemne samaväärsuse

kontroll. Juhul, kui seemnepartii ei saabu sellisest liiduvälisest riigist, millest on lubatud

sertifitseeritavat seemet importida, on import keelatud ja kaup kuulub päritoluriiki

tagasisaatmisele või hävitamisele.

Kui aga tegemist on sellise taimeliigi seemnetega, mille puhul on vaja teha ka samaväärsuse

kontroll, saab PTA ametnik küll kinnitada selle tegemise vajadust, aga seaduses sätestatud

ülesannete jaotuse tõttu peab selle kontrolli tegema MTA ametnik, kellel on tegelikult selleks

vaja erialateadmiste puudumise tõttu PTA ametniku abi. MTA ametnikud ei ole spetsialistid

taimetervise ega seemnete valdkonnas, mistõttu tihti peatatakse seemnete impordikontrolli

vormistus ning pöördutakse abi saamiseks PTA poole. Kirjeldatud protsess on ressursi- ja

ajamahukas nii ametnike kui ka importijate jaoks. Lisaks on risk, et seemne samaväärsuse

kontroll jääb tegemata. Seega oleks mõistlik ja otstarbekas, kui kõik seemne ja

paljundusmaterjaliga seotud kontrollid teeb üks asutus, PTA, kes teeb ühtlasi ka otsuse, millele

saab MTA omakorda tugineda kauba vabasse ringlusse laskmise otsuse tegemise

korral. Kontrolli käigus tuvastatud nõuetele mittevastavad seemned on võimalik piiripunktist

päritoluriiki tagasi saata ja sellist kaupa ei saadetagi piiripunktist sisemaale, mistõttu ei pea

MTA tegema järgmisi kontrolle ega tegelema seemnete hävitamisega. Selline muudatus aitab

vähendada nii halduskoormust kui ka ametiasutuste töökoormust.

MTA tegi 2021. aastal taimedega seotud impordikontrolle 2191 korral, nendest 155 puhul oli

tegemist seemnete kontrolliga. Rikkumisi tuvastati seemnete impordi puhul 98 korral.

Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 sätestatud muudatused on seotud punktis 11 kavandatud

muudatustega.

Eelnõu § 1 punktis 12 kavandatud muudatuse kohaselt täiendatakse TPSKS-i

§ 114 lõike 1 punkti 1 selliselt, et edaspidi teostab ka seemne ja paljundusmaterjali impordi

puhul TPSKS-i nõuete täitmise üle järelevalvet PTA.

Eelnõu § 1 punktis 13 kavandatud muudatuse kohaselt teostab MTA edaspidi TPSKS-i § 114

lõike 1 punkti 3 kohaselt riiklikku järelevalvet vaid kultiveerimismaterjali importimise

üle. TPSKS-i § 114 käsitleb ainult selles seaduses sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve

ülesannete täitmist. Kuna seemne samaväärsuse kontrolli teeb edaspidi PTA, siis TPSKS-i järgi

ei täida ta enam seemnetega seotud riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeid. MTA teeb

seemnete puhul jätkuvalt tolliprotseduure, mis on ette nähtud EL-i tollimääruse, tolliseaduse ja

muude tollivaldkonna õigusaktidega.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tehakse muudatus TPSKS-i § 118 lõikes 2, sest kehtiva seaduse

sõnastuse kohaselt peaks mitme analüüsi (nt kartuli-kiduussi ja bakterhaiguste määramise

analüüsi) eest tasuma seemnekartuli tarnija. 2019. aastal tehtud TPSKS-i muudatusega

täpsustati, et ka puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali sertifitseerimise käigus tasub

igasuguse taimekahjustaja, sh viirushaiguste määramisega seotud analüüsikulud

19

sertifitseerimise taotleja. Selle sõnastuse kohaselt laiendati sertifitseerimise käigus tehtavate

taimekahjustaja, v.a kartuliviiruste määramise analüüsikulude tasumise kohustust ka

seemnekartuli tarnijale. Selline kohustus ei ole aga seemnekartuli tarnija puhul põhjendatud,

sest seemnekartulit kasvatatakse vähem kui 200 hektaril ning kvaliteetse seemnekartuli

kättesaadavust tuleb toiduga kindlustamise tagamiseks toetada. Lisaks on kartul ainus taimeliik,

mille paljundusmaterjali Eestis sertifitseeritakse. 2022. aastal analüüsiti seemnekartuli

sertifitseerimise käigus viiruste määramiseks kokku 35–40 proovi, bakterhaiguste määramiseks

250–270 proovi ja mullaproove tehti nematoodide määramiseks 300–400.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse seadust §-ga 1362 ja kehtestatakse rakendussäte TPSKS- i

§ 51 rakendamise kohta. Rakendussätte kohaselt esitab isik enne 2025. aasta 1. jaanuari

alustatud ja pärast seda kuupäeva jätkuva TPSKS-i § 51 lõikes 1 nimetatud tegevuse kohta

samas paragrahvis nimetatud andmed KeA-le viie kuu jooksul pärast asjakohase muudatuse

jõustumist ehk 2025. aasta 1. novembriks, mis peaks olema piisav aeg andmete esitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 16 ajakohastatakse seaduse normitehnilist märkust.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse metsaseadust.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse metsaseaduse § 9 lõikega 11 ja sätestatakse, et metsaressursi riikliku

arvestuse registris (metsaregistris) peetakse arvestust ka TPSKS-i kohase

kultiveerimismaterjali kasutamise üle majandusliku tasuvuse kindlakstegemiseks,

metsaaretuseks ja teadustöö tegemiseks. Muudatus on vajalik eelnõu § 1 punktis 3 kavandatud

muudatuste rakendamiseks. TPSKS-iga kavandatava § 51 lõike 2 kohaselt on kavas kanda

andmed kultiveerimismaterjali kasutamise kohta metsaseaduse § 9 lõike 1 alusel loodud

metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse. Metsaseaduse § 9 lõike 1 kehtiva sõnastuse

kohaselt ei ole need andmed selle andmekogu pidamise eesmärgiga vastavuses ja seetõttu tuleb

metsaseadust asjakohaselt täiendada.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse seaduse jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaeg on

kindlaks määratud lähtudes sellest, et isikutel jääks piisavalt aega tutvuda seaduses tehtavate

muudatustega ja teha asjakohaseid ettevalmistusi ning et seaduse rakendusaktide

väljatöötamiseks jääks piisav aeg.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 511/201427.

Nimetatud õigusakt jätab liikmesriigile õiguse selle rakendamiseks õigusnorme täpsustada.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames 2010. aastal võeti vastu geneetilistele

ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise

Nagoya protokoll („The Nagoya Protocol on Access to Genetic Resources and the Fair and

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende

kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette

nähtud vastavusmeetmete kohta liidus (ELT L 150, 20.05.2014, lk 59‒71).

20

Equitable Sharing of Benefits Arising from their Utilization“), millega Eesti liitus 2019. aastal.

Nagoya protokoll on loodud eelkõige suure bioloogilise mitmekesisusega riikides asuvate

geneetiliste ressursside kaitseks. Igal riigil on Nagoya protokolli kohaselt õigus kehtestada

juurdepääsupiirang oma riigi loodusressurssidele ja kui see piirang on seatud, siis saab

loodusressursse kasutada vaid geneetilise ressursi omaniku või pakkujaga omavahel

kokkulepitud tingimustel.

Nagoya protokolli rakendamise edukus sõltub sellest, kas geneetiliste ressursside või nendega

seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajad ja pakkujad28 peavad omavahel nende tingimuste

üle nõu, mis tagavad tulu õiglase ja erapooletu jaotamise ning aitavad kaasa Nagoya protokolli

peamisele eesmärgile, milleks on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja selle

säästvale kasutamisele. Lisaks sellele innustatakse neid kasutajaid ja pakkujaid suurendama

oma teadlikkust geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste tähtsusest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 kohaselt peaksid liikmesriigid

tegema järgmisi Nagoya protokolli eesmärkide saavutamiseks mõeldud tegevusi:

1) tegutsema ettevaatavalt Nagoya protokolli eesmärkide saavutamise tagamiseks, et

suurendada vahendeid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ja selle komponentide säästvaks

kasutamiseks üle kogu maailma;

2) võtma asjakohaseid lisameetmeid, et suurendada nimetatud määruse rakendamise tõhusust

ja vähendada kulusid, eelkõige juhul, kui see oleks kasulik kõrgkoolide teadlastele ja

mitteärilistel eesmärkidel tegutsevatele teadlastele ning väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjatele.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TPSKS-i §-ga 41, milles sätestatakse teatud taimeliiki

või -liikide gruppi kuuluva seemne ja paljundusmaterjali (geneetiline ressurss) väikeses

koguses turustamise võimalus teisi TPSKS-i nõudeid järgimata. Et tagada taimede geneetiliste

ressursside säilimine nende tavalistes kasvukohtades, ei pea edaspidi väikeses koguses toodetav

ja turustatav vanade sortide seeme ja paljundusmaterjal vastama seaduses sätestatud

asjaomastele nõuetele, mis muidu kehtivad turustatava seemne ja paljundusmaterjali suhtes.

Uues paragrahvis nähakse ka ette volitusnorm, mille kohaselt sellised taimeliigid või -liikide

grupid ning nende turustamiseks lubatud kogused kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

Samas on eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatavas TPSKS-i § 51 lõikega 1 kehtestatava

teavitamiskohustuse puhul tegemist EL-i õiguse rangema kohaldamisega (inglise keeles nn

gold plating), sest EL-i õigus sellist teavitamiskohustust ette ei näe. Kohustuse kehtestamise

vajalikkust on analüüsitud seletuskirja eelnõu § 1 punktis 3.

Toote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriike teavitada ettevalmistatavast ja vastu võetud õigusaktist, mis

sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sh sanitaar- või

fütosanitaarmeedet. Eelnõust teavitati Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriike nõuetekohaselt ‒ 11. juulil 2023. aastal Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuva tehniliste normide kooskõlastamise

kontaktpunkti kaudu. Eesti teatise eelnõus tehtava kultiveerimismaterjaliga katsete tegemisest

teavitamiskohustuse sätestamise kohta 20232119.ET 2023/0438/EE 003 ja väikestes kogustes

turustamise kohta 20232128.ET 2023/0441/EE 003 ooteaja lõpuks määrati 12. oktoober

2023. aastal. Kooskõlastusperioodi jooksul ei laekunud liikmesriikidelt eelnõu kohta

28 Samas.

21

kommentaare, küll aga avaldas arvamust Euroopa Komisjon, mille põhjal on ka eelnõu

asjakohast osa muudetud.

6. Seaduse mõjud

Muudatustega kaasneb väike positiivne sotsiaalne mõju ning mõju haridusele ja majandusele

(sh põllumajandusele, ettevõtjate halduskoormusele jm). Kuna muudatustest mõjutatud

ettevõtjad asuvad eri maakondades, siis kaasneb muudatustega ka regionaalne mõju ning mõju

elu- ja looduskeskkonnale. Muudatustega kaasneb mõju riigiasutuste töökorraldusele ja

- koormusele ning kuludele ja tuludele. Muudatustega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Seadusest mõjutatud osapoolte üldkirjeldus

Eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 (väikeses koguses seemne ja paljundusmaterjali turustamiseks)

sätestatud muudatused mõjutavad vanade sortide taimede kasvatamise huvilisi, kelleks on

mittetulundusühingud (edaspidi MTÜ), muuseumid ja väiketootjad. Mõju on positiivne, sest

muuseumid ja MTÜ-d saavad senisest paremini täita oma eesmärke põliste taimede liigisisese

mitmekesisuse säilitamise, teabe levitamise, kadumisohus põliste taimede kogumise, hoidmise

ning nende püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamise korral. Mõjutatud

osapoolteks on eeskätt isikud, kes soovivad väikeses mahus müüa vanade sortide taimi.

Eelnõu § 1 punktis 3 tehtav kultiveerimismaterjaliga katsete tegemisest teavitamise kohustuse

sätestamine avaldab mõju ülikoolidele, teadus- ja arendusasutustele ning ettevõtjatele, kes

tegelevad kultiveerimismaterjali teadus- või aretustööga. Kuna lisanduv teavitamiskohustus

puudutab suhteliselt väikest sihtrühma, võib pidada mõju väheoluliseks.

Eelnõu § 1 punktides 5−8 sätestatud muudatus avaldab mõju puuvilja- ja marjakultuuri

paljundusmaterjali, sh istikute tootjatele, keda on taimetervise registri andmetel 82.

Eelnõu § 1 punktides 12 ja 13 tehtav muudatus mõjutab seemnete importijaid, kes saavad

importida seemneid samaväärseks tunnistatud riikidest. Samuti mõjutab muudatus

riigiasutustest PTA-d ja KeA-d.

6.1.1. Mõju majandusele, sh põllumajandusettevõtlusele

Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus väikeses koguses seemne ja

paljundusmaterjali turustamise kohta mõjutab leibkondade ja üksikisiku majanduslikku

olukorda. Muudatus mõjutab leibkondade ja üksikisiku tarbimiskäitumist. Mõju avaldub

eelkõige tarbimisotsustes, nende mahus ja struktuuris. Kui vanade kultuurtaimede sordid on

väikeses mahus kättesaadavad huviliste ja väikeettevõtjate jaoks, siis suureneb toiduks

kasutatavate kultuurtaimede sortide valik ja tarbimine. Toidulaual tarbitakse tuttava maitsega

toitu, mis avaldab mõju tarbimisotsustele, nende mahule ja struktuurile. Arvestatav hulk

inimesi eelistab tarbida kättesaadavas mahus ja valikus nn vana hea maitsega toitu.

6.1.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus väikeses koguses seemne ja

paljundusmaterjali turustamiseks mõjutab riigiasutustest PTA-d, punktiga 3 kehtestatav

muudatus, kus sätestatakse kultiveerimismaterjaliga katsete tegemisest teavitamise kohustus,

mõjutab KeA-d. Muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus, kuna PTA hakkab kontrollima

vanade sortide taimede ja paljundusmaterjali turustamise korral väikese koguse nõuetest

22

kinnipidamist. Töökoormus suureneb vähe, kuna selliste MTÜ-de, muuseumite või muude

isikute eeldatav arv on väike, kes soovivad tegeleda vanade sortide turustamise ehk

majandustegevusega. Muudatuse tõttu suureneb KeA töökoormus, kuna KeA kannab alad

teavituste alusel metsaregistrisse. Siiski puudutab lisanduv teavitamiskohustus suhteliselt

väikest sihtrühma, seega võib pidada töökoormuse suurenemist väikeseks.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud kohustusega teavitada kultiveerimismaterjaliga katsete

tegemisest ei kaasne olulist mõju majandusele.

Eelnõu § 1 punktides 5‒8 kehtestatavate muudatuste tõttu suureneb PTA töökoormus. PTA

hakkab koordineerima puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordilehte võtmist nõuetele

vastava sordikirjelduse alusel. See muudatus mõjutab ka aiandusega seotud ettevõtjaid,

suurendades ajutiselt nende halduskoormust, sest nad peavad koostama ja vormistama

nõuetekohase sordikirjelduse.

Eelnõu § 1 punktides 9 ja 10 kavandatavate muudatuste tulemusena väheneks PTA kulu, mis

on tingitud seemnekartuli pakendite etikettide trükkimisest. Samuti väheneks seemnekartuli

tarnija jaoks etikettide saatmisega kaasnev aja- ja postikulu. Kui 2020. aastal väljastas PTA

seemnekartuli väikepakendite jaoks üle 80 000 etiketi, siis 2021. aastal juba 90 000 etiketti. Kui

võimaldada seemnekartuli tarnijal ise etikette trükkida, kiireneks kliendi soovide ja ootuste

kohaselt ka sertifitseerimisprotsess. See muudatus mõjutab seemnekartuli tootmisega seotud

ettevõtjaid, vähendades nende halduskoormust, kuid toob kaasa ka ühekordse kulu

etiketiprinteri ja püsikulu etiketipaberi soetamiseks. Muudatused mõjutavad 38 seemnekartuli

tarnijat, kes saaksid edaspidi ise trükkida etikette müügipakenditele.

Eelnõu § 1 punktiga 11 kavandatava muudatuse tõttu suureneb PTA töökoormus.

Seemnete puhul kontrollitakse riiki saabumise korral piiripunktis nii taimetervise nõuetele

vastavust kui ka seda, kas need on saabunud samaväärseks tunnistatud riigist. Praegu teeb

seemne samaväärsuse kontrolli MTA ja taimetervise nõuete kontrolli PTA. See on aga

ebamõistlik riigiasutuste ülesannete jaotus, sest seemne samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks

on vajalikud erialateadmised PTA-l, kuid kontrolli peab tegema MTA. Seemnete importimise

korral kontrollitakse piiripunktis peamiselt vastavust taimetervise nõuetele, kuid lisaks tuleb

kontrollida, kas need on pärit samaväärseks tunnistatud riigist. Samaväärsuse kontroll

piiripunktis on oluline, sest kui seemned liiguvad taimetervise kontrolli läbimise järel

piiripunktist sisemaale, kus kauba vabasse ringlusse vormistamise korral kontrollib MTA vaid

taimetervise kontrolli läbimist tõendava dokumendi olemasolu, võib tekkida olukord, kus

kontroll on justkui läbitud ja kauba võib vabastada, kuid tegelikult on üks osa kontrollist

(samaväärsuse kontroll) jäänud läbimata ning turule jõuab nõuetele mittevastav kaup. Samas

on mõistlik teha seemne samaväärsuse kontroll enne taimetervise kontrolli.

Kavandatava muudatuse kohaselt toimuks seemnete impordikontroll selliselt, et pärast seda,

kui importija on esitanud PTA-le eelteate, saabuvad seemned tunnustatud piiripunkti, kus

tehakse ka seemne samaväärsuse kontroll. Kui selle tulemusena võib seemned riiki lubada,

tehakse taimetervise kontroll. Neid kontrolle saab teha PTA taimetervise ametnik, kes

vormistab ka nõuetekohase dokumendi. Taimetervise kontrolliga seotud dokumenti

(CHED- PP) on võimalik täiendada seemne samaväärsuse kontrolli jaoks vajalike

andmeväljadega. Kui seda dokumenti seemnetega kaasas ei ole, teeb PTA ametnik kauba

hävitamise või tagasisaatmise otsuse, mis edastatakse omakorda MTA-le. Seni on MTA teinud

aastas keskmiselt 150 seemnete impordiga seotud kontrolli ja on neist ligi 100 korral tuvastanud

rikkumisi. Rikkumiste peamised põhjused on fütosanitaarsertifikaadi puudumine või seemnete

toomine samaväärseks mittetunnistatud riigist: nt sellised köögiviljaseemned, mida tahetakse

23

sisse tuua Venemaalt. Kuna PTA ametnikul on seemne samaväärsuse kontrolli pädevus ja ka

seni on selle kontrolli osa teinud MTA ametniku asemel PTA ametnik, siis ei mõjuta

kavandatav muudatus oluliselt PTA ametniku töökoormust.

Kavandatav muudatus mõjutab ajutiselt ka PTA töökoormust, mis suureneb vajaduse tõttu

töötada välja seemne samaväärsuse ja taimetervise ühendatud kontrolliks sobiv dokument.

Taimetervise kontrolli eest kehtestatakse järelevalvetasud iga aasta kohta eraldi.

Järelevalvetasu kehtestamise käigus saab hinnata ka seemne samaväärsuse kontrollile kuluva

aja ja hinna vastavust järelevalvetasu suurusele.

6.1.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus väikeses koguses seemne ja

paljundusmaterjali turustamiseks mõjutab elanikkonda.

Muudatus mõjutab positiivselt elurikkust. Muudatusega soodustatakse sellist sorti taimede

levikut laiema elanikkonna hulgas, mida säilitatakse geenipankades või mida kasvatatakse

tavaliselt koduaedades ja mis on väärtuslikud geneetilise mitmekesisuse ning toidu- ja

pärandkultuuri seisukohast.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud muudatus, mis kohustab teavitada kultiveerimismaterjaliga

katsete tegemisest, mõjutab üldjuhul positiivselt looduskeskkonda.

Asjakohase teabe olemasolu võimaldab saada teavet Eestis katsete tegemiseks kasvatatavate

teisest liikmesriigist sisse toodud metsataimede ja nende kasvatamise kohtade kohta ning

vajaduse korral rakendada asjakohaseid meetmeid, et vältida selliste metsataimede puhul

võimalike taimekahjustajate või -haiguste levikut Eestis kasvavatele metsataimedele, mis on

tekkinud ebasoodsate kasvutingimuste tõttu. Samuti aitab selliste meetmete rakendamine

tõkestada võõrliikide levikut, kontrollimatu päritoluga kultiveerimismaterjali turustamist ning

selle kaudu keskkonna- ja majanduskahju tekkimist.

Võõrliikidega katsetamise korral võib kaasneda negatiivne mõju looduskeskkonnale, kuigi

eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on just tagada, et sellele olukorrale reageeritaks

võimalikult vara, ning selle kaudu ühtlasi vähendada negatiivset mõju. Samas on mõju väike

ka sellepärast, et võõrpuuliike kasutatakse metsa uuendamise korral väga vähesel määral.

6.1.4. Mõju haridusele

Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatav muudatus väikeses koguses seemne ja

paljundusmaterjali turustamiseks mõjutab muuseumeid ja nende külastajaid.

Muudatus mõjutab kultuuripärandi valdkonda. Muuseumid saavad senisest paremini täita oma

eesmärke säilitada põliste taimede liigisisene mitmekesisus, levitada teavet, koguda ja hoida

kadumisohus põliseid taimi ning saavutada nende püsimajäämiseks piisav arvukus ja levik.

Püsimajäämiseks piisava arvukuse ja leviku saavutamiseks on nende turustamise ja müümise

võimalus oluline.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud kohustus teavitada kultiveerimismaterjaliga katsete tegemisest

avaldab mõju ülikoolidele ning teadus- ja arendusasutustele, kes tegelevad

kultiveerimismaterjaliga metsaaretuseks ja teadustöö tegemiseks.

Muudatuse mõju nende tegevusele on väike.

24

6.1.5. Sotsiaalne mõju

Muudatustest mõjutatud sihtrühmad

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 kavandatavad muudatused väikeses koguses seemne ja

paljundusmaterjali turustamiseks mõjutavad selliseid elanikkonnarühmi, kes on huvitatud

toidu- ja pärandkultuurist, samuti MTÜ-sid ja muuseumeid.

Muudatusel on mõju inimeste tervisele ja heaolule. Elanikkonnarühmade huvi osta või

kasvatada vanade sortide taimi on suur. Taimede kasvatamine parandab inimeste heaolutunnet

ning nende vaimset ja füüsilist tervist. Vanad sordid on enda omadustelt haiguskindlamad ja

neid saab kasvatada edukalt ka ilma taimekaitsevahendeid kasutamata, erinevalt

nüüdisaegsetest tööstussortidest, mis on kahjuritele vastuvõtlikumad.

Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud kohustusega teavitada kultiveerimismaterjaliga katsete

tegemisest ei kaasne sotsiaalset mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulud ja tulud ei muutu oluliselt kavandatava muudatuse tõttu.

Kavandatava muudatuse tõttu suureneb aga PTA ja KeA töökoormus järgmiste

kulukomponentide võrra:

7.1. PTA hakkab kontrollima vanade sortide taimede ja paljundusmaterjali turustamise korral

väikese koguse nõuetest kinnipidamist. Töökoormus suureneb vähe, kuna selliste MTÜ-de,

muuseumite või muude isikute prognoositav arv on eeldatavasti väike, kes soovivad tegeleda

vanade sortide turustamise ehk majandustegevusega.

7.2. Muudatuse tõttu suureneb KeA töökoormus, kuna KeA kannab sellised alad teavituste

alusel metsaregistrisse. Siiski puudutab lisanduv teavitamiskohustus suhteliselt väikest

sihtrühma (KeA-le teadaolevalt alla 10 teavituse), seega võib pidada töökoormuse suurenemist

väikeseks.

7.3. PTA hakkab koordineerima puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordilehte võtmist

nõuetele vastava sordikirjelduse alusel.

7.4. PTA kulu väheneb, mis on tingitud seemnekartuli pakendite etikettide trükkimisest. Kui

2020. aastal väljastas PTA seemnekartuli väikepakendite jaoks üle 80 000 etiketi, siis

2021. aastal juba 90 000 etiketti.

7.5. PTA hakkab seemne puhul kontrollima nende riiki saabumise korral piiripunktis nii

taimetervise nõuetele vastavust kui ka seda, kas seemned on saabunud samaväärseks

tunnistatud riigist.

Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulusid.

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne seaduse rakendamise pärast lisategevusi ega -kulutusi,

samuti ei kaasne tulusid.

8. Rakendusaktid

TPSKS-i muutmise tõttu kehtestatakse üks uus rakendusakt ja muudetakse nelja rakendusakti.

Regionaalministri määrusena kehtestatakse uus rakendusakt „Seemne ja taimse

paljundusmaterjali turustamiseks lubatud väikesed kogused“.

Eelnõus tehtavate muudatuste tõttu muudetakse maaeluministri 27. detsembri 2016. a määrust

nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded“ ning

25

põllumajandusministri 24. märtsi 2006. a määrust nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ja

sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel

minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise

nõuded“29.

Eelnõu punktiga 3 kavandatava muudatusega, millega täiendatakse TPSKS-i §-ga 51, lisanduva

volitusnormi kasutamiseks muudetakse keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määrust nr 20

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu,

kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ ning täiendatakse seda

kultiveerimismaterjali kasutamisest teavitamise täpsema korraga.

Samal põhjusel muudetakse ka keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määrust nr 32

„Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“30.

Rakendusakti kavandid on seletuskirja lisas 2.

Rakendusaktide jõustumine on ühildatud TPSKS- i ning metsaseaduse muutmise seaduse

jõustumisega.

9. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse jõustumine on kavandatud 2025. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaeg on

kindlaks määratud lähtudes sellest, et isikutel jääks piisavalt aega tutvuda seaduses tehtavate

muudatustega ja teha asjakohaseid ettevalmistusi ning et seaduse rakendusaktide

väljatöötamiseks jääks piisav aeg.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitati arvamuse esitamiseks järgmistele sotsiaalpartneritele: MTÜ Maadjas, Eesti

Vabaõhumuuseum, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, MTÜ Eesti Aiandusliit,

MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Eesti Kartul, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa

Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Tartu Ülikooli botaanikaaed,

Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Erametsaliit,

Erametsakeskus SA, MTÜ Eesti Metsataimetootjate Liit, MTÜ Ühinenud Eesti

Metsataimetootjad, Riigimetsa Majandamise Keskus, Luua Metsanduskool ja SA Järvselja

Õppe- ja Katsemetskond.

Eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise ning mittearvestamise tabel on

seletuskirja lisas 1.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

29 RT I, 24.05.2023, 10 30 RT I, 13.07.2023, 35

26

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

valitsuse nõunik

1

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr xx

Seemne ja taimse paljundusmaterjali turustamiseks

lubatud väikesed kogused

Määrus kehtestatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 41 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 41 lõikes 1

nimetatud seemne ja paljundusmaterjali turustamiseks lubatud väikesed kogused aasta kohta.

(2) Põllu- ja köögiviljakultuuride seemet võib turustada üksnes sellises müügipakendis, milles

olevate seemnete mass ei ületa selle taimeliigi kohta kehtestatud maksimaalset müügipakendi

netomassi.

(3) Puuvilja- ja marjakultuuride istutusmaterjali võib turustada üksnes sellises koguses, mis ei

ületa selle taimeliikide grupi kohta kehtestatud maksimaalset kogust.

§ 2. Põllukultuuride turustamiseks lubatud väikesed kogused

Põllukultuuride seemne ja seemnekartuli turustamiseks lubatud müügipakendi maksimaalsed

netomassid taimeliikide kaupa on järgmised:

1) söödakultuurid –10 kilogrammi;

2) peet – 10 kilogrammi;

3) teravili – 30 kilogrammi;

4) õli- ja kiutaimed – 10 kilogrammi;

5) seemnekartul – 30 kilogrammi.

§ 3. Köögiviljakultuuride turustamiseks lubatud väikesed kogused

Kavand

27.03.2024

2

Köögiviljakultuuride seemne turustamiseks lubatud müügipakendi maksimaalsed netomassid

taimeliikide grupi kaupa on järgmised:

1) liblikõielised − 5 kilogrammi;

2) sibul, aed-harakputk, spargel, varspeet, söögipeet, naeris, arbuus, kõrvits, kabatšokk,

porgand, redis, aed-mustjuur, spinat ja põldkännak − 0,5 kilogrammi;

3) kõik muud köögiviljaliigid − 0,1 kilogrammi.

§ 4. Puuvilja- ja marjakultuuride turustamiseks lubatud väike kogus

Puuvilja- ja marjakultuuride turustamiseks lubatud väike kogus on maksimaalselt viis ühe

taimeliigi istikut ühe isiku või ettevõtja kohta.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

3

Kavand

27.03.2024

MÄÄRUS

XX. XXX 2024 nr XX

Põllumajandusministri ja maaeluministri määruse

muutmine seoses taimede paljundamise ja sordikaitse

seaduse ning metsaseaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 4 lõike 3, § 17 lõike 9,

§ 27 lõike 7, § 28 lõigete 6 ja 7, § 29 lõike 4, § 64 lõike 5, § 65 lõigete 4 ja 7, § 73 lõigete

8 ja 9, § 74 lõike 5, § 75 lõike 2, § 76 lõike 4, § 101 lõike 4 ning § 104 lõike 4 alusel.

§ 1. Maaeluministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride

paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2016. a määruses nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride

paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

„21. peatükk

Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjelduse nõuded

§ 31. Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi sordikirjelduse nõuded

(1) Tarnija koostab lisas 2 loetletud sorditunnuste alusel sordikirjelduse enda toodetavate ja

turustatavate nende puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sortide kohta, mida ei ole registreeritud

ega sordikaitse alla võetud ja mille kohta ei ole esitatud registreerimise või sordikaitse alla

võtmise taotlust Eestis ega mõnes teises liikmesriigis.

(2) Tarnija esitab Põllumajandus- ja Toiduametile puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi

sordikirjelduse nõuetekohaseks tunnistamiseks ja selle sordi säilitajaks saamiseks enda

koostatud sordikirjelduse ning taotluse, millele märgib vähemalt järgmised andmed:

4

1) tarnija nimi;

2) sordi säilitaja nimi;

3) sordinimi koos selle üldtuntud sünonüümidega.

(3) Põllumajandus- ja Toiduamet hindab sordikirjelduse vastavust lisas 2 loetletud

sorditunnustele.

(4) Põllumajandus- ja Toiduamet ei tunnista sordikirjeldust nõuetele vastavaks, kui:

1) sort on registreeritud Eestis 30 aastaks või mõnes teises liikmesriigis;

2) sordi kohta on esitatud registreerimise taotlus Eestis või mõnes teises liikmesriigis;

3) sordikirjeldus on nõuetekohaseks tunnistatud mõnes teises liikmesriigis;

4) sordikirjelduses ei ole esitatud lisas 2 nõutud andmeid.“;

2) määrust täiendatakse lisaga 2 (lisatud).

§ 2. Põllumajandusministri 24. märtsi 2006. a määruse nr 38 „Sordi sordilehte võtmise

kord ning sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi

kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise

kontrollimise nõuded“ muutmine

Põllumajandusministri 24. märtsi 2006. a määrust nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ning

sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel

minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise

nõuded“ muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Sordilehte võetakse lisas 1 nimetatud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sort võetakse sordilehte sordi säilitaja taotluse ja

nõuetele vastava sordikirjelduse alusel.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

5

PUUVILJA- JA MARJAKULTUURIDE TUNTUD SORDI TUNNUSED

SORDIKIRJELDUSES

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused

1. Harilik sarapuu (Corylus avellana L.)

1.1. Lehepungade puhkemise aeg (kui

pungast ilmub kaks lehte):

1.1.1. väga varane;

1.1.2. väga varane kuni varane;

1.1.3. varane;

1.1.4. varane kuni keskmine;

1.1.5. keskmine;

1.1.6. keskmine kuni hiline;

1.1.7. hiline;

1.1.8. hiline kuni väga hiline;

1.1.9. väga hiline.

1.2. Isasõite õitsemise aeg:

1.2.1. väga varane;

1.2.2. väga varane kuni varane;

1.2.3. varane;

1.2.4. varane kuni keskmine;

1.2.5. keskmine;

1.2.6. keskmine kuni hiline;

1.2.7. hiline;

1.2.8. hiline kuni väga hiline;

1.2.9. väga hiline.

1.3. Emasõite õitsemise aeg:

1.3.1. väga varane;

1.3.2. väga varane kuni varane;

1.3.3. varane;

1.3.4. varane kuni keskmine;

1.3.5. keskmine;

1.3.6. keskmine kuni hiline;

1.3.7. hiline;

1.3.8. hiline kuni väga hiline;

1.3.9. väga hiline.

1.4. Katise pikkus võrreldes vilja

pikkusega:

1.4.1. lühike;

1.4.2. võrdne;

1.4.3. pikem.

Maaeluministri 27.12.2016 määrus nr 76

„Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise

ja turustamise nõuded“ Lisa 2

(regionaalministri xx.xx.2024 määruse nr xx sõnastuses)

6

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused

1.5. Katise sakilisus:

1.5.1. nõrk;

1.5.2. keskmine;

1.5.3. tugev.

1.6. Katise sälkude hambulisus:

1.6.1. nõrk;

1.6.2. keskmine;

1.6.3. tugev.

1.7. Vilja suurus:

1.7.1. väga väike;

1.7.2. väike;

1.7.3. keskmine;

1.7.4. suur;

1.7.5. väga suur.

1.8. Vilja kuju:

1.8.1. kerajas;

1.8.2. kooniline;

1.8.3. munajas;

1.8.4. lühike silinderjas;

1.8.5. pikk silinderjas.

1.9. Vilja valmimisaeg:

1.9.1. väga varane;

1.9.2. väga varane kuni varane;

1.9.3. varane;

1.9.4. varane kuni keskmine;

1.9.5. keskmine;

1.9.6. keskmine kuni hiline;

1.9.7. hiline;

1.9.8. hiline kuni väga hiline;

1.9.9. väga hiline.

1.10. Vilja tuuma protsent (kaalu järgi):

1.10.1. väga väike;

1.10.2. väike;

1.10.3. keskmine;

1.10.4. suur;

1.10.5. väga suur.

1.11. Muud sordile iseloomulikud

tunnused

2. Perekond maasikas (Fragaria L.)

2.1. Õisiku asend lehtede suhtes:

2.1.1. madalamal;

2.1.2. samal tasandil;

2.1.3. kõrgemal.

7

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused

2.2. Vilja suurus:

2.2.1. väga väike;

2.2.2. väike;

2.2.3. keskmine;

2.2.4. suur;

2.2.5. väga suur.

2.3. Vilja valdav kuju:

2.3.1. neerukujuline;

2.3.2. lapik;

2.3.3. ümar;

2.3.4. kooniline;

2.3.5. kaksikkooniline;

2.3.6. peaaegu silinderjas;

2.3.7. kiilukujuline;

2.3.8. munajas;

2.3.9. südamekujuline.

2.4. Vilja värvus:

2.4.1. valkjaskollane;

2.4.2. heleoranž;

2.4.3. oranž;

2.4.4. oranžikaspunane;

2.4.5. punane;

2.4.6. purpurpunane;

2.4.7. tume purpurpunane.

2.5. Vilja valmimisaeg (50 %-l taimedest

on valminud viljad):

2.5.1. väga varane;

2.5.2. varane;

2.5.3. keskmine;

2.5.4. hiline;

2.5.5. väga hiline.

2.6. Viljakandmise viis:

2.6.1. ei ole taasviljuv;

2.6.2. osaliselt taasviljuv;

2.6.3. täielikult taasviljuv. 2.7. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks lehe kuju, värvus, karvasus jne)

3. Perekond õunapuu (Malus Mill.) 3.1. Puu kasvutugevus: 3.1.1. nõrk; 3.1.2. keskmine; 3.1.3. tugev. 3.2. Puu kasvulaad (võra kuju): 3.2.1. ümmargune; 3.2.2. püramiidjas; 3.2.3. poolkerakujuline.

8

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 3.3. Võrsete koore värvus: 3.3.1. helepruun; 3.3.2. tumepruun; 3.3.3. punakaspruun. 3.4. Võrsel lõvede kuju: 3.4.1. piklik; 3.4.2. ümar.

3.5. Kasvupungade kuju ja asetus

3.6. Lehelaba kuju: 3.6.1. piklik; 3.6.2. ovaalne; 3.6.3. munajas; 3.6.4. laimunajas; 3.6.5. piklikmunajas; 3.6.6. äraspidimunajas; 3.6.7. ümar.

3.7. Leheserv: 3.7.1. terve; 3.7.2. saagjas; 3.7.3. hambuline; 3.7.4. täkiline.

3.8. Vilja kuju: 3.8.1. ümmargune; 3.8.2. ümarkooniline; 3.8.3. veidi ümarkooniline; 3.8.4. lai; 3.8.5. lapikümar (lai-ümmargune); 3.8.6. kooniline; 3.8.7. piklik-kooniline; 3.8.8. kooniline, otsast tömp; 3.8.9. elliptiline; 3.8.10. elliptilis-kooniline (munajas); 3.8.11. piklik; 3.8.12. piklik, keskelt ahenev.

3.9. Vilja kesta kattevärvus: 3.9.1. oranž; 3.9.2. punane; 3.9.3. purpurpunane; 3.9.4. pruunikas. 3.10. Vilja põhivärvus: 3.10.1. pole nähtav 3.10.2. valkjasroheline; 3.10.3. kollane 3.10.4. valkjasroheline; 3.10.5. kollakasroheline; 3.10.6. roheline.

3.11. Tarbimisaeg: 3.11.1. suvisort; 3.11.2. sügissort; 3.11.3. talvesort.

3.12. muud sordile iseloomulikud

9

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused tunnused (näiteks võrsed kaetud udekarvadega, õitsemise algusaeg, võrakuju jne)

4. Magus kirsipuu (Prunus avium L.) ja hapu kirsipuu (Prunus cerasus L.)

4.1. Puu kasvutugevus: 4.1.1. nõrk; 4.1.2. keskmine; 4.1.3. tugev. 4.2. Puu kasvulaad (võra kuju): 4.2.1. väga püstine; 4.2.2. püstine; 4.2.3. poolpüstine; 4.2.4. laiuv; 4.2.5. longus. 4.3. Võrsete koore värvus: 4.3.1. punakaspruun; 4.3.2. lillakas-tumepruun; 4.3.3. rohekaspruun; 4.3.4. roheline; 4.3.5. tumepruun; 4.3.6. pruun. 4.4. Viljakande tüüp: 4.4.1. viljaraagudel; 4.4.2. neosokstel. 4.5. Pungade kuju ja suurus: 4.5.1. ümmargune; 4.5.2. kooniline; 4.5.3. väike; 4.5.4. suur. 4.6. Lehelaba suurus: 4.6.1. väike; 4.6.2. keskmine; 4.6.3. suur. 4.7. Lehelaba kuju: 4.7.1. ümmargune; 4.7.2. munajas; 4.7.3. äraspidimunajas; 4.7.4. ovaalne; 4.7.5. elliptiline; 4.7.6. süstjas.

4.8. Lehelaba värvus: 4.8.1. heleroheline; 4.8.2. tumeroheline. 4.9. Lehelaba reljeefsus: 4.9.1. tasane; 4.9.2. renjas: 4.9.2.1. kitsasrenjas; 4.9.2.2. lairenjas.

4.10. Lehe näärmete värvus: 4.10.1. rohekaskollane; 4.10.2. oranžikaskollane; 4.10.3. helepunane; 4.10.4. tumepunane; 4.10.5. purpurne.

10

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 4.11. Leheserv: 4.11.1. terve; 4.11.2. saagjas; 4.11.3. kahelisaagjas; 4.11.4. täkiline. 4.12. Vilja suurus: 4.12.1. väga väike; 4.12.2. väike; 4.12.3. keskmine; 4.12.4. suur; 4.12.5. väga suur. 4.13. Vilja kuju: 4.13.1. ümmargune; 4.13.2. lameümmargune; 4.13.3. lame; 4.13.4. ovaalne; 4.13.5. südajas. 4.14. Vilja viljakesta värvus: 4.14.1. kollane; 4.14.2. oranžikaspunane; 4.14.3. helepunane kahvatukollasel põhitoonil; 4.14.4. helepunane; 4.14.5. mahagonivärvi; 4.14.6. must.

4.15. Vilja valmimisaeg: 4.15.1. väga varane; 4.15.2. varane; 4.15.3. keskmine; 4.15.4. hiline; 4.15.5. väga hiline. 4.16. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks õitsemise algusaeg, parim tolmeldaja, võrsetel hallikas kirme jne)

5. Harilik ploomipuu (Prunus domestica L.) 5.1. Puu kasvutugevus: 5.1.1. nõrk; 5.1.2. keskmine; 5.1.3. tugev. 5.2. Puu kasvulaad (võra kuju). 5.2.1. ümmargune (kerajas); 5.2.2. laikooniline; 5.2.3. kooniline; 5.2.4. längus; 5.2.5. lame; 5.2.6. hõre; 5.2.7. keskmise tihedusega; 5.2.8. tihe. 5.3. Võrsete koore värvus: 5.3.1. pruun; 5.3.2. tumepruun; 5.3.3. rohekas; 5.3.4. hall;

11

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 5.3.5. tumehall; 5.3.6. lilla. 5.4. Võrsetel pungade kuju ja asetus. 5.5. Lehelaba suurus: 5.5.1. väike; 5.5.2. keskmine; 5.5.3. suur. 5.6. Lehelaba kuju: 5.6.1. munajas; 5.6.2. äraspidimunajas; 5.6.3. piklik-ovaalne; 5.6.4. ümar; 5.6.5. tömbi või terava tipuga; 5.6.6. tömbi alusega. 5.7. Lehelaba värvus: 5.7.1. tumeroheline; 5.7.2. valkjasroheline.

5.8. Lehepind: 5.8.1. sile; 5.8.2. kortsus; 5.8.3. tasane; 5.8.4. renjas; 5.8.5. ülespoole pöördunud servadega; 5.8.6. karvadega. 5.9. Leheserv: 5.9.1. sisse- või väljapoole pöördunud; 5.9.2. saagjas; 5.9.3. täkilissaagjas; 5.9.4. täkiline; 5.9.5. lainjas.

5.10. Vilja suurus (füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.10.1. väga väike; 5.10.2. väike; 5.10.3. keskmine; 5.10.4. suur; 5.10.5. väga suur.

5.11. Vilja üldkuju profiilis (füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.11.1. ümarlapik; 5.11.2. ümar; 5.11.3. piklik; 5.11.4. väga piklik.

12

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 5.12. Vilja kesta põhivärvus (koos vahakihiga; füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.12.1. valkjas (läbikumav); 5.12.2. roheline; 5.12.3 kollakasroheline; 5.12.4. kollane; 5.12.5. oranžikaskollane; 5.12.6. punane; 5.12.7. purpurpunane; 5.12.8. violetjassinine.

5.13. Viljaliha värvus (füsioloogiliselt küpsel viljal): 5.13.1. kollane; 5.13.2. kollakasroheline; 5.13.3. roheline; 5.13.4. oranž; 5.13.5. punane.

5.14. Viljaluu viljalihaga kokkukasvamine: (füsioloogiliselt küpse vilja puhul) 5.14.1. lahti; 5.14.2. osaliselt kinnitunud; 5.14.3. kinni.

5.15. Viljaluu suurus võrreldes viljaga (füsioloogiliselt küpse vilja puhul): 5.15.1. väike; 5.15.2. keskmine; 5.15.3. suur.

5.16. Vilja valmimisaeg: 5.16.1. väga varane; 5.16.2. varane; 5.16.3. keskmine; 5.16.4. hiline; 5.16.5. väga hiline.

5.17. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks õitsemise algusaeg, parim tolmeldaja, võrsetippude antotsüaanne värvumine, abilehtede olemasolu, lehenäärmete olemasolu leherootsul, jne)

6. Perekond pirnipuu (Pyrus L.)

6.1. Puu kasvutugevus: 6.1.2. nõrk; 6.1.2.keskmine; 6.1.2. tugev.

6.2. Puu kasvulaad 6.3. Võrsete kuju: 6.3.1. sirge; 6.3.2. võnklik; 6.3.3. lookjas.

13

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 6.4. Võrsete koore värvus: 6.4.1. roheline; 6.4.2. hallikas; 6.4.3. pruun; 6.4.4. kollakas; 6.4.5. roosakas; 6.4.6. lillakas; 6.4.7. tumepunane. 6.5. Võrsetel pungade kuju ja asetus 6.6. Lehelaba suurus: 6.6.1. väike; 6.6.2. keskmine; 6.6.3. suur. 6.7. Leheserv: 6.7.1. terve; 6.7.2. saagjas; 6.7.3. täkiline; 6.7.4. saagjastäkiline; 6.7.5. hambuline; 6.7.6. ripsmelissaagjas.

6.8. Lehelaba tipp: 6.8.1. pikalt teritunud; 6.8.2. järsult teritunud; 6.8.3. pikk; 6.8.4. lühike.

6.9. Vilja suurus: 6.9.1. väga väike; 6.9.2. väike; 6.9.3. keskmine; 6.9.4. suur; 6.9.5. väga suur. 6.10. Vilja kuju pikilõikes: 6.10.1. nõgus ehk kaelaga; 6.10.2. sirge ehk kaelata; 6.10.3. ümarpirnjas.

6.11. Vilja pikkus võrreldes maksimaalse diameetriga: 6.11.1. väga lühike; 6.11.2. lühike; 6.11.3. keskmine; 6.11.4. pikk; 6.11.5. väga pikk.

6.12. Vilja koore põhivärvus (küpse vilja puhul): 6.12.1. roheline; 6.12.2. kollakasroheline; 6.12.3. kollane; 6.12.4. punane. 6.13. Vilja varre pikkus: 6.13.1. lühike; 6.13.2. keskmine; 6.13.3. pikk.

14

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 6.14. Viljal karikaõõnsus: 6.14.1. sügav; 6.14.2. madal; 6.14.3. lai, 6.14.4. kitsas; 6.14.5. sile; 6.14.6. kühmudega. 6.15. Saagikoristusaeg: 6.15.1. väga varane; 6.15.2. varane; 6.15.3. keskmine; 6.15.4. hiline; 6.15.5. väga hiline.

6.16. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks õitsemise algusaeg, parim tolmeldaja jne)

7. Punane sõstar (Ribes rubrum L.) ja lumi- karusmari (Ribes niveum Lindl.)

7.1. Taime kasvutugevus: 7.1.1. nõrk; 7.1.2. keskmine; 7.1.3. tugev.

7.2. Taime kasvulaad: 7.2.1. väga püstine; 7.2.2. püstine; 7.2.3. poolpüstine; 7.2.4. laiuv; 7.2.5. longus. 7.3. Võrsete koorevärvus: 7.3.1. tumepruun; 7.3.2. helepruun; 7.3.3. valkjas. 7.4. Võrsetel pungade kuju: 7.4.1. kitsas; 7.4.2. ümar; 7.4.3. munajas; 7.4.4. teravatipuline. 7.5. Võrsetel pungade asend võrse suhtes: 7.5.1. eemale hoidev; 7.5.2. ligihoidev. 7.6. Pungade suurus: 7.6.1. suur; 7.6.2. keskmine; 7.6.3. väike. 7.7. Punga kattesoomuste värvus: 7.7.1. punakas; 7.7.2. rohekas. 7.8. Lehelaba suurus: 7.8.1. väike; 7.8.2. keskmine; 7.8.3. suur.

15

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 7.9. Marjade valmimisaeg: 7.9.1. väga varane; 7.9.2. varane; 7.9.3. keskmine; 7.9.4. hiline; 7.9.5. väga hiline.

7.10. Marjakobara pikkus koos varrega: 7.10.1. väga lühike; 7.10.2. lühike; 7.10.3. keskmine; 7.10.4. pikk; 7.10.5. väga pikk.

7.11. Marja suurus: 7.11.1. väga väike; 7.11.2. väike; 7.11.3. keskmine; 7.11.4. suur; 7.11.5. väga suur. 7.12. Marja värvus: 7.12.1. valge; 7.12.2. valkjaskollane; 7.12.3. roosa; 7.12.4. punane. 7.13. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks vahakiht pungadel, punasel sõstral võrsete epidermise lõhenemine jne)

8. Euroopa karusmari (Ribes uva-crispa L.)

8.1. Taime kasvutugevus: 8.1.1. nõrk; 8.1.2. keskmine; 8.1.3. tugev. 8.2. Taime kasvulaad: 8.2.1. väga püstine; 8.2.2. püstine; 8.2.3. poolpüstine; 8.2.4. laiuv; 8.2.5. longus. 8.3. Võrsete koorevärvus: 8.3.1. tumepruun; 8.3.2. helepruun; 8.3.3. valkjas. 8.4. Võrsetel ogade rohkus: 8.4.1. vähe; 8.4.2. keskmine; 8.4.3. palju. 8.5. Võrsetel ogad: 8.5.1. 1-kaupa; 8.5.2. 2-kaupa; 8.5.3. 3-kaupa. 8.6. Lehelaba suurus: 8.6.1. väike; 8.6.2. keskmine; 8.6.3. suur.

16

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 8.7. Lehelaba värvus: 8.7.1. tumeroheline; 8.7.2. heleroheline. 8.8. Marja kuju: 8.8.1. ümarovaalne; 8.8.2. ovaalne; 8.8.3. munajas; 8.8.4. äraspidimunajas. 8.9. Marja suurus: 8.9.1. väga väike; 8.9.2. väike; 8.9.3. keskmine; 8.9.4. suur; 8.9.5. väga suur. 8.10. Marja värvus: 8.10.1. kollane; 8.10.2. kollakasroheline; 8.10.3. roheline valkja varjundiga; 8.10.4. roheline; 8.10.5. punane. 8.11. Viljakesta paksus: 8.11.1 õhuke; 8.11.2 keskmine; 8.11.3 paks. 8.12. Viljakesta karvasus: 8.12.1. udekarvad; 8.12.2. pikad lihtkarvad; 8.12.3. näärmekarvad. 8.13. Marjade valmimisaeg: 8.13.1. väga varane; 8.13.2. varane; 8.13.3. keskmine; 8.13.4. hiline; 8.13.5. väga hiline. 8.14. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks võrsetel harjaskarvade olemasolu jne)

9. Must sõstar (Ribes nigrum L.) 9.1. Taime kasvutugevus: 9.1.1. nõrk; 9.1.2. keskmine; 9.1.3. tugev.

9.2. Taime kasvulaad: 9.2.1. väga püstine; 9.2.2. püstine; 9.2.3. poolpüstine; 9.2.4. laiuv; 9.2.5. longus. 9.3. Võrsete koorevärvus: 9.3.1. tumepruun; 9.3.2. helepruun; 9.3.3. valkjas.

17

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 9.4. Võrsetel pungade kuju: 9.4.1. kitsas; 9.4.2. ümar; 9.4.3. munajas; 9.4.4. teravatipuline. 9.5. Võrsetel pungade asend võrse suhtes: 9.5.1. eemale hoidev; 9.5.2. ligihoidev. 9.6. Pungade suurus: 9.6.1. suur; 9.6.2. keskmine; 9.6.3. väike.

9.7. Punga kattesoomuste värvus: 9.7.1. punakas; 9.7.2. rohekas. 9.8. Lehelaba suurus: 9.8.1. väike; 9.8.2. keskmine; 9.8.3. suur.

9.9. Marjakobara pikkus koos varrega: 9.9.1. pikk; 9.9.2. keskmine; 9.9.3. lühike. 9.10. Marja värvus 9.10.1. must. 9.11. Marja suurus: 9.11.1. väga väike; 9.11.2. väike; 9.11.3. keskmine; 9.11.4. suur; 9.11.5. väga suur. 9.12. Marjade valmimisaeg: 9.12.1. väga varane; 9.12.2. varane; 9.12.3. keskmine; 9.12.4. hiline; 9.12.5. väga hiline. 9.13. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks vahakiht pungadel, jne)

10. Harilik vaarikas (Rubus idaeus L.) 10.1. Taimel noori võrseid: 10.1.1. väga vähe; 10.1.2. vähe; 10.1.3. keskmiselt; 10.1.4. palju; 10.1.5. väga palju. 10.2. Puhkestaadiumis varre värvus sortidel, mis kannavad vilja põhiliselt suvel, eelmise aasta varrel: 10.2.1. hallikaspruun; 10.2.2. hallikaspruun kuni pruun; 10.2.3. pruun kuni lillakaspruun; 10.2.4. lillakaspruun.

18

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 10.3. Vilja värvus: 10.3.1. kollane; 10.3.2. kahvatupunane; 10.3.3. keskmine punane; 10.3.4. tumepunane; 10.3.5. oranž; 10.3.6. purpurpunane; 10.3.7. must. 10.4. Vilja suurus: 10.4.1. väga väike; 10.4.2. väike; 10.4.3. keskmine; 10.4.4. suur; 10.4.5. väga suur. 10.5. Vilja pikkuse ja laiuse suhe: 10.5.1. pikkus ja laius võrdsed; 10.5.2. pikkus suurem kui laius; 10.5.3. pikkus palju suurem kui laius. 10.6. Kannab vilja põhiliselt: 10.6.1. suvel, eelmise aasta vartel; 10.6.2. sügisel, sama aasta vartel. 10.7. Valmimisaeg eelmise aasta vartel: 10.7.1. väga varane; 10.7.2. varane; 10.7.3. keskmine; 10.7.4. hiline; 10.7.5. väga hiline. 10.8. Muud sordile iseloomulikud tunnused

11. Perekond murakas alamperekonna Eubatus sektsioonid Moriferi ja Ursini (Rubus subgenus Eubatus sect. Moriferi ja Ursini) ja nende hübriidid

11.1. Taime kasvutugevus: 11.1.1. nõrk; 11.1.2. keskmine; 11.1.3. tugev.

11.2. Taime kasvulaad:

11.2.1. püstine;

11.2.2. püstine kuni poolpüstine;

11.2.3. poolpüstine;

11.2.4. poolpüstine kuni roomav;

11.2.5. roomav.

11.3 Taime kasvutugevus:

11.3.1 nõrk;

11.3.2 keskmine;

11.3.3 tugev.

11.4. Puhkestaadiumis varrel okkad:

11.4.1. puuduvad;

11.4.2. olemas.

19

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 11.5. Noor võrse (rohelise värvuse intensiivsus): 11.5.1. hele; 11.5.2. keskmine; 11.5.2. tume.

11.6. Noor võrse (antotsüaanse värvumise intensiivsus kiire kasvu ajal): 11.6.1. puudub või on väga nõrk; 11.6.2. nõrk; 11.6.4. keskmine; 11.6.5. tugev. 11.7. Noor võrse (näärmekarvakeste arvukus): 11.7.1. puuduvad või on vähe; 11.7.2. keskmiselt; 11.7.3. palju.

11.8. Lehe tüüp: 11.8.1. paaritusulgjas; 11.8.2. vahepealne; 11.8.3. sõrmjas. 11.9. Lehe ülemise poole rohelise värvuse intensiivsus: 11.9.1. hele; 11.9.2. keskmine; 11.9.3. tume. 11.10. Vilja kuju: 11.10.1. ümmargune; 11.10.2. pikergune.

11.11. Vilja suurus:

11.11.1. väga väike;

11.11.2. väike;

11.11.3. keskmine;

11.11.4. suur;

11.11.5. väga suur.

11.12. Vilja värvus: 11.12.1. punane; 11.12.2. punakaspurpur; 11.12.3. punakasmust; 11.12.4. sinakasmust; 11.12.5. must.

11.13. Valmimise algusaeg:

11.13.1. väga varane;

11.13.2. varane;

11.13.3. keskmine;

11.13.4. hiline;

11.13.5. väga hiline. 11.14. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks võrsete kandilisus, kas lehelaba on kolme, viie või seitsme lehekesega, okste arv võrse kohta jne)

20

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 12. Harilik aprikoosipuu (Prunus armeniaca L.)

12.1. Vilja suurus: 12.1.1. väike; 12.1.2. keskmine; 12.1.3. suur. 12.2. Vilja viljarao õõne sügavus: 12.2.1. madal; 12.2.2. keskmine; 12.2.3. sügav.

12.3. Vilja viljakesta põhivärvus: 12.3.1. valge; 12.3.2. helekollane kuni kollane; 12.3.3. heleoranž; 12.3.4. oranž; 12.3.5. tumeoranž. 12.4. Vilja viljaliha värvus: 12.4.1. valge; 12.4.2. helekollane kuni kollane; 12.4.3. heleoranž; 12.4.4. oranž; 12.4.5. tumeoranž. 12.5. Õitsemise algusaeg (kui puul on mõned täielikult avanenud õied): 12.5.1. varane; 12.5.2. keskmine; 12.5.3. hiline. 12.6. Vilja valmimisaeg: 12.6.1. väga varane; 12.6.2. varane; 12.6.3. keskmine; 12.6.4. hiline; 12.6.5. väga hiline. 12.7. Muud sordile iseloomulikud tunnused

13. Harilik virsikupuu (Prunus persica (L.) Batsch.)

13.1. Puu kasvuiseloom: 13.1.1. tavaline; 13.1.2. lühivõrseline.

13.2. Õitsva võrse antotsüaniinisisalduse põhjustatud värvus: 13.2.1. puudub; 13.2.2. olemas.

13.3. Õitsemise algusaeg: 13.3.1. väga varane; 13.3.2. varane; 13.3.3. keskmine; 13.3.4. hiline; 13.3.5. väga hiline.

13.4. Õie kuju: 13.4.1. roosõieline; 13.4.2. kellukjas.

21

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 13.5. Kroonlehe suurus: 13.5.1. väga väike; 13.5.2. väike; 13.5.3. keskmine; 13.5.4. suur; 13.5.5. väga suur. 13.6. Leherootsul nektaariumid: 13.6.1. puuduvad; 13.6.2. olemas. 13.7. Leherootsul nektaariumide kuju: 13.7.1. ümar; 13.7.2. neerukujuline. 13.8. Vilja udekarvasus: 13.8.1. puudub; 13.8.2. olemas. 13.9. Viljaliha põhitoon: 13.9.1. valge; 13.9.2. kollane kuni oranžikaskollane; 13.9.3. punane. 13.10. Viljaluu viljalihaga kokku kasvamine: 13.10.1. puudub; 13.10.2. olemas. 13.11. Vilja valmimisaeg: 13.11.1. väga varane; 13.11.2. varane; 13.11.3. keskmine; 13.11.4. hiline; 13.11.5. väga hiline. 13.12. Muud sordile iseloomulikud tunnused

14. Harilik astelpaju (Hippophaë rhamnoides L.)

14.1. Taime sugu: 14.1.1. emastaim; 14.1.2. isastaim.

14.2. Puu kasvutugevus: 14.2.1. nõrk; 14.2.2. keskmine; 14.2.3. tugev.

14.3. Taime kasvutüüp: 14.3.1. puu; 14.3.2. põõsaspuu. 14.4. Võrse: astelde arvukus: 14.4.1. puudub või on väga vähe; 14.4.2. vähe; 14.4.3. keskmiselt; 14.4.4. palju. 14.5. Võrse: astelde pikkus: 14.5.1. lühikesed; 14.5.2. keskmised; 14.5.3. pikad.

14.6. Lehelaba kuju: 14.6.1. väga kitsas elliptiline;

22

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 14.6.2. kitsas elliptiline; 14.6.3. kitsas ovaalne. 14.7. Lehelaba suurus: 14.7.1. väike; 14.7.2. keskmine; 14.7.3. suur. 14.8. Lehelaba suurus: 14.8.1. väike; 14.8.2. keskmine; 14.8.3. suur. 14.9. Vili: viljakesta värvus: 14.9.1. helekollane; 14.9.2. tumekollane; 14.9.3. kollakasoranž; 14.9.4. oranžikaspunane; 14.9.5. punane. 14.10. Vili: viljavarre pikkus: 14.10.1. lühike; 14.10.2. keskmine; 14.10.3. pikk. 14.11. Õitsemisaeg: 14.11.1. varajane; 14.11.2. keskmine; 14.11.3. hiline. 14.12. Viljade valmimisaeg: 14.12.1. väga varajane; 14.12.2. varajane; 14.12.3. keskmine; 14.12.4. hiline; 14.12.5. väga hiline. 14.13. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks tolmuandja, lehe alumise külje karvasus jne)

15. Perekond mustikas (Vaccinium L.) 15.1. Taime kasvutugevus: 15.1.1. nõrk; 15.1.2. keskmine; 15.1.3. tugev. 15.2. Taime kasvulaad: 15.2.1. püstine; 15.2.2. poolpüstine; 15.2.3. laiuv.

15.3. Üheaastase võrse värvus: 15.3.1. roheline: 15.3.2. rohekaspunane; 15.3.3. hallikaspunane; 15.3.4. punakaskollane; 15.3.5. punakaspruun; 15.3.6. tumepunane. 15.4. Lehe pikkus: 15.4.1. lühike; 15.4.2. keskmine; 15.4.3. pikk.

23

Puuvilja- ja marjakultuuride perekonnad ja liigid

Paljundus- ja istutusmaterjali kirjeldamiseks tuntud sordi

tunnused 15.5. Lehe laius: 15.5.1. kitsas; 15.5.2. keskmine; 15.5.3. lai. 15.6. Lehe pikkuse ja laiuse suhe: 15.6.1. väike; 15.6.2. keskmine; 15.6.3. suur. 15.7. Lehe ülemise poole värvus: 15.7.1. kollane 15.7.2. roheline. 15.8. Lehe kuju: 15.8.1. süstjas; 15.8.2. munajas; 15.8.3. elliptiline; 15.8.4. piklik. 15.9. Vilja suurus: 15.9.1. väike; 15.9.2. keskmine; 15.9.3. suur. 15.10. Vilja kuju pikilõikes 15.10.1. elliptiline; 15.10.2. ümar 15.10.3. lapik. 15.11. Vili: viljakesta värvus (peale vahakihi eemaldamist) 15.11.1. helesinine; 15.11.2. keskmine sinine; 15.11.3. tumesinine; 15.11.4. sinakaspunane. 15.12. Vili: vahakihi intensiivsus 15.12.1. väga nõrk; 15.12.2. nõrk; 15.12.3. keskmine; 15.12.4. tugev. 15.13. Viljade valmimisaeg. (eristatakse üheaastastel võrsetel ja sama aasta võrsetel) 15.14. Muud sordile iseloomulikud tunnused (näiteks marjadel vahakirme esinemine, kas on vaja tolmuandjat jne).

24

MÄÄRUS

Tallinn Kavand

27.03.2024

Keskkonnaministri määruste muutmine seoses

taimede paljundamise ja sordikaitse ning

metsaseaduse muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 9 lõike 11 ja 2 alusel, § 24 lõike 8 ning taimede

paljundamise sordikaitse seaduse § 5 lõike 3, § 51 lõike 4, § 64 lõike 6, § 65 lõike 6, § 73 lõike

12, § 74 lõike 6, § 75 lõike 3, § 76 lõike 5, § 97 lõike 3, § 101 lõike 5, § 104 lõike 5, § 105 lõike

8, § 111 lõike 2 ja § 112 lõike 4 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 28. augusti 2017. a määruses nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku

registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „ning pidada arvestust taimede

paljundamise ja sordikaitse seaduse § 51 lõikes 2 loetletud andmete üle“;

2) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) sisestab, töötleb ja väljastab metsateatiste, välitööde, metsauuendus- ja

metsakaitseekspertiisi ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 51 lõikes 2 loetletud

andmeid;“;

3) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) tagab registri metsateatiste, välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi ning taimede

paljundamise ja sordikaitse seaduse § 51 lõikes 2 loetletud andmetega seotud kasutajatoe.“;

4) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside ning ja taimede paljundamise ja

sordikaitse seaduse § 51 lõikes 2 loetletud andmetega andmebaas.“;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Metsaregistrisse kantakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 51 lõikes 2

nimetatud andmed.“;

6) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

25

„§ 111. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud andmete

kandmine metsaregistrisse

Andmed kannab metsaregistrisse esitatud teavituse alusel Keskkonnaamet 30 päeva jooksul

teavitamisest arvates.“;

7) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 51 lõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse

tähtajatult.“.

§ 2. Keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määruses nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud

kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise

nõuded¹“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse §-ga 212 järgmises sõnastuses:

„§ 212. Kultiveerimismaterjali kasutamise teavitamine metsaaretuse, teadustöö või

riiklike katsete tegemiseks

(1) Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist pärit kultiveerimismaterjali

kasutamisel metsaaretuse, teadustöö või riiklike katsete tegemise eesmärgil teavitatakse

Keskkonnaametit hiljemalt seitse päeva enne kasvatamise alustamist järgmistest andmetest:

1) katse tegija ja teatise esitaja kontaktandmed;

2) selle kasvatamise täpsest eesmärgist ja katse või teadustöö kestvusest;

3) ala suurusest ja asukoha koordinaatidest;

4) katsemeetodist;

5) kasutatava puuliigi või nende hübriidi seemnest;

6) kultiveerimismaterjali päritolust.

(2) Lõike 1 punktides 1‒5 nimetatud andmed kantakse metsaseaduse § 9 lõike 1 alusel loodud

metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse 30 päeva jooksul teavitamisest arvates.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

03.05.2024 nr 1.4-1/555

Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, TPSKS_EN_JuM_2024.pdf; 2. Seletuskiri, TPSKS_SK_JuM_2024.pdf; 3. Kooskõlastustabel, TPKS_SK_lisa1_JUM.pdf; 4. Rakendusakti kavandid, TPSKS_SK_Lisa2_JUM.pdf. Merjan Savila, 625 6282, [email protected] Vahur Mõttus, 625 6138, [email protected] Katrin Pööra, 625 6147, [email protected] Mari-Liis Kivipõld, 625 6283, [email protected]