2
4. Hagita menetluses antavale esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise norme
(TsMS § 4771 lg 2). Kui hagita menetlus algab taotlusega (ja mitte kohtu algatusel), siis tekib sama
olukord ka hagita menetluses, kui esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse koos põhitaotlusega.
Näiteks lähenemiskeelu asjas võib tagajärjeks olla koguni kellegi surm, kui esialgu vajalik
õiguskaitse jääks kohaldamata, sest põhitaotluses on mingi puudus (kuigi muud esialgse
õiguskaitse andmise tingimused on täidetud).
5. Lahenduseks võib olla kohtule hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise küsimuses
kaalutlusõiguse andmine. See lahendaks TsMS § 4771 lg 2 kaudu sama probleemi ka hagita
menetluses. Alternatiivselt võib loeteludena reguleerida, milliste hagi puuduste korral tuleb jätta
hagi tagamise avaldus rahuldamata ning milliste puuduste korral tuleb see siiski läbi vaadata.
Selline lahendus tähendaks aga vajadust kehtestada vastavad spetsiifilised normid ka hagita
menetluse tarbeks.
II Laste ja täisealiste eestkostetavate õiguste tagamine teenuse osutajate juures
6. Riigikohus on hiljuti otsustanud, et peale seda, kui lasteaiakoht on juba antud, ei kaasne
lasteaiateenuse osutamisega enam riigivõimu volitusi ning munitsipaallasteaia ja teenust saava
isiku vahel tekivad eraõiguslikud suhted (RKEKm 17.05.2023 2-23-2831/8). Seega lahendatakse
lasteaiateenusega seoses tekkinud kohtuasi hagimenetluses maakohtus.
7. Olukorras, kus lapsevanem soovib saavutada, et avaliku võimu lasteasutus (lasteaed)
lõpetaks tema lapse õiguste rikkumise (sarnaselt viidatud kohtuasjaga näiteks selleks, et tema
lapsele võimaldataks lasteaias puhkeajal muud vaikset tegevust, millega ei kaasneks kohustust
viibida voodis1), tuleb tal maksta riigilõivu kokku 490 eurot – 420 eurot hagiavalduse eest ja
lisaks 70 eurot hagi tagamise taotluse eest, kui ta soovib, et kohus rakendaks lapse kaitseks
esialgseid abinõusid. Sama kehtib siis, kui laps käib eralasteaias või kui näiteks täisealine
eestkostetav viibib hooldekodus (sh tahtevastaselt kinnisesse asutusse paigutamise tagajärjel).
8. Laste ja eestkostetavate õiguste kaitsel nende asutuses viibimisel on eriline tähendus.
Vähemalt lasteaialapsed ei saa enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Nende õiguste kaitse on
vahendlik ehk sõltub lapsevanema või eestkostja valmisolekust kulukas ja koormav kohtutee ette
võtta. Paljudel juhtudel on see nii ka täisealiste eestkostetavate puhul. Alaealiste ja täisealiste
eestkostetavate õiguste kaitset tuleb avalikul võimul seega võimalikult ulatuslikult soodustada.
Küsimus ei ole sealjuures mitte ainult riigilõivu suuruses, vaid ka näiteks tõendamiskoormises,
mis hagimenetluses on pooltel (TsMS § 230 lg 1) – erinevalt näiteks hagita menetlusest, milles
kohus kogub tõendeid vajadusel ka oma algatusel (vt TsMS § 477 lg 7), või
halduskohtumenetlusest, milles saab avaliku võimu asutust sisuliselt kohustada esitama tõendid
selle kohta, et õigusnormidest tulenevad nõuded on täidetud (HKMS § 59 lg 1).
9. Õiguskaitse soodustamist toetavad ka Eestile võetud rahvusvahelised kohustused. Lapse
õiguste konventsiooni2 artikkel 18 lg 3 kohustab osalisriike võtma tarvitusele kõik vajalikud
abinõud, et tagada töötavate vanemate laste õigus lasteasutuste hüvedele. Artikkel 3 lg 3 kohustab
osalisriike mh tagama, et laste hoolduse eest vastutavad asutused vastaksid pädevate
ametivõimude kehtestatud normidele, eriti mis puudutab ohutust ja tervishoidu, personali suurust
ja sobivust ning ka nende üle toimuva järelevalve kompetentsust. Artikkel 18 lg 2 kohustab
1 Vt ka õiguskantsleri 14.06.2019 seisukoht 7-5/190806/1903068 puhkeaja kohta lasteaias.
2 RT II 1996, 16, 56.