Lp Villu Kõve
Riigikohtu esimees
[email protected]
Lp Madis Timpson
Justiitsminister
[email protected]
Üks maakohus Pärnu Maakohtu kohtunike vaates
Viimased arengud nii kohtute haldamise nõukoja istungil kui kohtusüsteemi arengukavas (lk 4) viitavad selgelt, et tõsiselt kaalutakse Eestis ühe maakohtu loomist praeguse nelja asemele. Pärnu Maakohtu kohtunikud seda mõtet ei toeta, ja kuigi kohus plaanib esitada ka eraldi arvamuse kogu arengukava kohta, soovime sellele küsimusele käesoleva arvamuse pühendada.
Keegi ei ole selgelt öelnud ega kirja pannud, millised on need probleemid, mille lahendamiseks on hädavajalik nelja maakohut (ja kaht halduskohut) hõlmav Eesti kohtute I aste praegusel kujul lõpetada. Kohtumajade võrgustikku arengukava kohaselt muuta ei kavatseta. Seega võib järeldusi põhjuste osas teha kaudselt ja oletuslikult. Meie hinnangul on neid kaks:
1) Soovitakse ühtlustada maakohtute töökoormust. Siinkohal tuleb meil meelde 2021.a juulikuus ringkonnakohtute esimeeste poolt Pärnu ja Viru Maakohtutele jagatud ligemale 600 Harju Maakohtu tsiviilasja. Valdav enamus neist on tänaseks lahendatud, ja see otsustus oli juba siis ning on senini vägagi küsitav – väiksemate kohtute kohtunikud said kokku kümneid kordi sõita Tallinnasse istungeid pidama ehk kulutasid sadu töötunde sõiduajale ning Harju Maakohtu kohtunikud on omavahelistes vestlustes pigem avaldanud, et nende tööd see protsess tuntavalt ei mõjutanud. Juhime tähelepanu, et 2023.aasta keskstatistika andmeil oli Harju Maakohtu koormus teistest maakohtutest kõrgem vaid tsiviilvaldkonnas ja sedagi alla 10%, süüteovaldkonnas oli Pärnu Maakohtu koormus kõrgeim, ületades Harju MK süüteokohtuniku koormust 5%. Olulist rolli koormuse ebavõrdsuses mängivad ka täitmata kohad, rääkimata kõigi väiksemate maakohtute kohtunike koormusse „sissekirjutatud tundmatust“ – vajadusest sõita istungeile teise kohtumajja. Pärnu Maakohtus on kohtumajade vahelised vahemaad kõige suuremad, olles 7 kohtumaja puhul keskmiselt 100 või isegi enam kilomeetrit. Kohtusisese koormuse ühtlustamise jaoks on see aga hädavajalik, ja nii ongi kujunenud, et iga Pärnu Maakohtu kohtunik peab igas kuus keskmiselt ühe või kaks väljasõiduistungit neis asjades, mida üle kohtu jagatakse. Kuna Paides ei ole süüteokohtunikku, on sealsed suuremad istungid regulaarselt väljasõiduistungiteks. Mõistame, et sõidu ajal on võimalik tööd teha, kuid selle kvaliteedi langus ja aja- ning ressursikulu (arvuti sisse-väljalülitamine, reis ise väsitab jne) peaks olema arvestatud ka sõitva kohtuniku töökoormuses. Seega oleme seisukohal, et tegelikult ei eksisteeri Pärnu Maakohtu vaatest sellist probleemi nagu erinev töökoormus esimese astme kohtunike vahel. Peetakse ka videoistungeid, aga neid ei saa teha kõigis asjades, rääkimata asjaolust, et meie seadmete ja tarkvara kvaliteet tammub juba viimased 5 aastat paigal ning kaebused IT-abile ei näita vähenemise märke. Kui üks kohus ja üleriigiline jagamine jõustada, on meie hinnangul vältimatu veelgi suurem ressursikulu, sest sõitmist tuleb veelgi enam, sh hakkavad ka Tallinna kohtunikud vajadusel Võrru sõitma. Ei saa jätta mainimata, et eelmisest sügisest alates toimub suuremahuline töökoormusmetoodika põhimõtete ülevaatamine kõigi kohtute osavõtul ja see ei ole kaugeltki lõppstaadiumis. Alles pärast sellest tulenevaid muudatusi võiks hakata koormuse võrdlusest rääkima.
2) Soovitakse rohkem kvaliteeti ehk spetsialiseeruda. Me ei vaidle vastu eesmärgile parandada Eesti kohtulahendite kvaliteeti. Samas ei näe me ka kuskil analüüsi, millised on Eesti I astme kohtute lahendite tulemused kõrgemates astmetes nt teiste Euroopa riikidega võrreldes. Meile teadaolevalt ei ole maakohtute lahendid järgmistes astmetes oma tulemustelt viimaste aastate võrdluses märkimisväärselt halvenenud, vähemalt Pärnu Maakohtu omad küll mitte. Sundspetsialiseerumine ei ole jätkusuutlik, sest kitsale valdkonnale keskenduv kohtunik kaotab oma kvalifikatsiooni teistes õigusharudes. Meie hulgas on mitmeid kohtunikke, kes ei soovi spetsialiseeruda mingile kitsamale valdkonnale, ja samas ei ole nende lahendite kvaliteet ükskõik millises õigusharus halvem kui teistel. Pärnu Maakohus on 2024.aastal võtnud spetsialiseerumise mõttes aja maha, sest meie põlvkonnavahetus on lõppenud (8 uut kohtunikku 21st viimase 4 aastaga) ja praegu üritame uue ning täiskoosseisus meeskonnaga eelmise suurte muudatustega aasta järel stabiilset töörütmi leida. Järgmisest aastast soovime kindlasti spetsialiseerumist rohkem rakendada, selleks on huvi olemas. Meil on hea ja ühtehoidev (kohtunike) kollektiiv ning tulevikku vaatavalt oleme jõudluse aspektist optimistlikud. Spetsialiseerumist saab teha ka meie suurusega maakohtu piires, kui seda võimaldab kohtuinfosüsteemi vastav arendus. Üleriigilise valdkonnapõhise osakonna moodustamine võib aga kaasa tuua juba ülalmärgitud transpordivajaduse suurenemise.
Võib-olla on veel mõni põhjus, miks ühe maakohtu loomist kiire tempoga peale üritatakse suruda. Samas me ei näe, miks või mil viisil peaks selline abinõu kogu Eesti kohtusüsteemi arengule kaasa aitama. Pärnu Maakohtus on kokku neli toimivat osakonda (tsiviil-, süüteo-, maksekäsu- ja eestkoste järelevalve) ning nende juhtimine praeguse asutuse siseselt on mõjunud kogu Pärnu Maakohtu tööle positiivselt. Me ei mõista, miks me peaksime PS §-s 148 olevat maa-, haldus- ja ringkonnakohtute mitmuse vormi ainsuseks muutmist pooldama. Palume meie arvamust edasiste tegevuste planeerimisel tõsiselt arvesse võtta.
/digitaalselt allkirjastatud/
Pärnu Maakohtu kohtunikud