Arvamuse edastamine

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie: 11.04.24 nr 1-4/24/1911

Meie: 02.05.24 nr 1-6/2024-029-1

E-post: [email protected]

Koopia:

Justiitsministeerium, e-post: [email protected]

Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

11.04.2024 esitas Kliimaministeerium (KLIM) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeeriumile (JUM) elektrituruseaduse (ELTS) ja sellega seonduvalt alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu). Samuti esitati

Eelnõu teadmiseks Konkurentsiametile.

Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, peab amet vajalikuks juhtida tähelepanu järgmistele

Eelnõuga seonduvatele kitsakohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Eelnõuga soovitakse

Konkurentsiametile sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest.

Lisaks esitab amet täiendavad ELTS-i muutmise ettepanekud.

Ameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad:

1. Eelnõu kohased ELTS § 214 muudatused

1.1. Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamine Konkurentsiameti

poolt

ELTS § 3 punkti 72 kohaselt on elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja

tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm.

ELTS § 3 punkti 233 kohaselt on tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis

seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud

pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 2 punktis 4

määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist.

Eelnõust kohaselt muudetava ELTS § 214 lõikega 3 soovitakse Konkurentsiametile panna

kohustuseks töötada välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viia läbi avalik

konsultatsioon ja avalikustada nimetatud tingimused oma veebilehel. Seejuures pole üheselt

arusaadav, mida Eelnõu kohaselt tähendab tingimuste väljatöötamine. Eelnõu tekstist ja

seletuskirjast võib pigem aru saada, et eesmärgiks on Konkurentsiameti poolt tarbimiskajas

osalemise tingimuste kehtestamine, s.o vastava haldusakti väljaandmine.

2 (7)

Seda seisukohta toetab ka elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 426 SE eelnõu

seletuskirja § 214 lõike 3 kommentaar, et tarbimiskajas osalemise tingimused on kohustuslikud

kõikidele võrguettevõtjatele1.

Selgitame, et Konkurentsiamet ei saa haldusaktiga kehtestada üldkohustuslikke elektriturul

tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Nimelt, Vabariigi Valituse seaduse § 70 ja § 72 järgi on amet seaduses sätestatud ning

ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis

teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja

ulatuses. Nii ei sätesta seadus ametile kohustust või võimalust anda välja tervel Eesti

territooriumil kehtivaid õigusakte, vaid Konkurentsiamet teeb seadusest tulenevate volituste

alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 51 lõige 1).

Ka ei ole Konkurentsiametile antud seadusest tulenevat pädevust üldkorralduste andmiseks

(HMS § 51 lõige 2) ning mille andmiseks on pädev minister, kes on volitatud välja andma

määrusi (HMS §-st 88 tulenevalt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu

juhtude reguleerimiseks). Lähtudes eeltoodust, kuna Konkurentsiamet ei saa välja anda üle-

eestilisi üldakte, ei saa amet sätestada tarbimiskajas osalemise tingimusi, mis on kohustuslikud

kõikidele võrguettevõtjatele. Sellised alused tuleb sätestada seadusemuudatusega või

asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus

on Kliimaministeerium.

Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui tarbimiskajas osalemise tingimused kehtestab

haldusaktiga Konkurentsiamet, mistõttu tuleb vastavad alused sätestada seaduses või

asjakohases määruses.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused

seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma.

1.2. Konkurentsiameti kohustus määrata kindlaks elektriturul tarbimiskajas osalejad

Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 214 lõike 3 punkti 1 alusel peavad tarbimiskajas osalemise

tingimused ette nägema, et elektri tarbimise koormuse juhtimisel osaleb agregaator (isik, kes

osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur) ja

võimaldama agregeerimist – tegevust, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või

tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks.

Järelikult peab Konkurentsiamet (haldusorgan) kehtestama tingimused tarbimiskaja kui teenuse

osutamiseks, sh ka isikud, kes võivad tegeleda tarbimiskaja osutamisega. Samas ei sätesta

seadus ametile ka siinkohal pädevust anda välja taolisi üle-eestilisi üldakte. Sellised alused

tuleb sätestada seadusemuudatusega või asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või

määruse väljatöötamiseks pädev asutus on Kliimaministeerium. Konkurentsiamet teeb

seadusest tulenevate volituste alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks

(HMS § 51 lõige 1) (vt ka käesoleva kirja punkti 1.1).

Näiteks kooskõlastab amet igale taotluse esitanud ettevõtjale eraldi haldusaktiga teenuse hinna,

mida ettevõtja võib oma tarbijatele rakendada. Ameti taoline haldusakt aga ei sea kohustusi

ettevõtja tarbijatele. Sarnaselt ei saa ameti üksikjuhtumi reguleerimiseks väljaantav

haldusakt seada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele. See ei ole võimalik.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused, sh

ka isikute loetelu, kes võivad tarbimiskajas osaleda, seaduses või määruses, mida

turuosalised peavad täitma.

1 https://www.riigikogu.ee/download/5c9d9a5a-b3ae-478b-8b0c-dc19dd6aeb71

3 (7)

1.3. Bilansihaldurile tekkinud kulude hüvitamise kohustuse panemine Konkurentsiameti

poolt

Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 3 punkti 2 alusel võivad Konkurentsiameti poolt väljatöötatud

tingimused ette näha tarbimiskaja tulemusena elektriturule müüdavate või sealt ostetavate

elektrienergia tegelike koguste muutumisega tarbimiskajas osalenud tarbija bilansihaldurile

tekkinud otseste kulude hüvitamist agregaatori või tarbimiskajas osalenud tarbija või kõigi

tarbijate poolt.

Kuigi sätte sõnastus võib jääda mõneti arusaamatuks, võib sealt tuleneda ameti hinnangul seda,

et Konkurentsiamet võib ka siinkohal kehtestada haldusaktiga kohustuse hüvitada

bilansihaldurile otsesed kulud, mis on tekkinud seetõttu, et tarbija osaleb tarbimiskajas. Ametile

antakse väga laialdane diskretsioon haldusaktiga kehtestada, kas või kui suures osas

bilansihaldurile tekkinud otsesed kulud kuuluvad hüvitamisele.

Konkurentsiamet on seisukohal, et ka siinkohal, kuna amet ei saa välja anda üle-eestilisi üldakte

ning kehtestada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele (mh tarbijatele; vt ka käesoleva

kirja punkte 1.1 ja 1.2), ei saa amet sätestada tarbimiskaja tulemusena turuosalistele tekkinud

kulude hüvitamise tingimusi, hüvitise arvutamise metoodikat ja maksmise korda (st kes kellele

mille alusel ja kui palju hüvitist maksab) ning olla siinkohal kohustava isiku rollis.

Sellised alused tuleb sätestada seadusega (vt nt KonkS 2 § 71. peatükk, mis puudutab

järelevalvetasu) või määrusega (vt nt määrused "Strateegilise gaasivaru varumakse määr"3,

"Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral"4 ja „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude

hüvitamise kord“5). Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus on

Kliimaministeerium. Lisaargument, miks peavad need alused olema sätestatud seaduses või

määruses, on see, et kõik mis puudutab rahalisi kohustusi, peab läbima kooskõlastusringi

valitsuses – eriti tähtis on rahaliste kohustuste osas Rahandusministeeriumi ja

Justiitsministeeriumi kooskõlastus. Erinevalt seadustest ja määrustest, Konkurentsiameti

haldusakt eelmainitud kooskõlastusringi ei läbiks.

Samuti mängib siinkohal rolli võlaõiguslik aspekt. Konkurentsiameti haldusaktiga ei saa

sätestada üle-eestilisi rahalisi kohustusi, st ameti haldusakt ei saa olla aluseks, milles

sätestatud suurustes ja alustel hakkavad turuosalised omavahel arveldama.

Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui Konkurentsiamet võib haldusaktiga kehtestada

bilansihaldurile tekkinud otseste kulude hüvitamise agregaatori või tarbimiskajas osalenud

tarbija või kõigi tarbijate poolt, mistõttu tuleks vastavad alused taolise vajaduse tekkimisel

sätestada seaduses või asjakohases määruses.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed

hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis

kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms).

1.4. Tarbimiskajas osalemiseks vajalikud metoodikad

Kehtiv ELTS § 214 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtjad koostavad tarbimiskajas osalemise

tingimuste alusel vajalikud metoodikad. Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4 alusel peavad

vajalikud metoodikad olema koostatud ja esitatud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks

hiljemalt 6 kuu jooksul peale tarbimiskaja osalemise tingimuste avaldamist.

Selgitame, et tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamist Konkurentsiameti haldusaktiga

on käsitatud käesoleva kirja punktis 1.1.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023007. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/129112023008. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092021010. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505.

4 (7)

Eelnõust ei selgu, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad koostama. Samuti

ei selgu, millest lähtuvalt peab Konkurentsiamet metoodika kooskõlastama. Eelnõu

seletuskirjas on küll esitatud metoodikate kohta mõningaid mõtteid, kuid seletuskirjast ei saa

tulla võrguettevõtjale või Konkurentsiametile kohustusi.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku täpsustada Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4

sõnastust informatsiooniga, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad

koostama.

1.5. Tarbimiskaja osalemise tingimuste kohustuslikud reeglid

Kui Eelnõu kohaselt on ELTS § 214 lõikes 3 sätestatud tingimused, mida Konkurentsiamet võib

kehtestada, siis sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse tingimused, mida amet peab kehtestama.

Kokkuvõtvalt peab amet seadma kohustusi tarbimiskajas osalejatele, bilansi ja tarnete

selgitamise reeglid ning bilansihaldurile kulude hüvitamise arvutamise põhimõtteid, kui

hüvitamine on ette nähtud. Eelnõu ja seletuskirja järgi kehtestab Konkurentsiamet vastava

regulatsiooni haldusaktiga.

Kuna võimatust sätestada taoline üldkohustuslik regulatsioon Konkurentsiameti haldusaktiga ja

vajadust teha seda seadusemuudatusega või asjakohase määrusega on amet selgitanud

käesoleva kirja punktides 1.1-1.3, amet seda siinkohal ei korda.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed

hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis

kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms)

2. Võlaõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 81, mille kohaselt avatud tarnija ja

bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt

võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid

põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija

või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.

Sätte sõnastusest on keeruline aru saada. Samas võib mõista, et sätte eesmärgiks on reguleerida

erinevate turuosaliste võlaõiguslikke suhteid, eelkõige võimalikke lepingust tulenevaid trahve

ning et turuosalised ei seaks põhjendamatuid tehnilisi nõudeid.

Eelnõust ei selgu, kelle pädevuses on võlaõiguslike vaidluste lahendamine. Konkurentsiamet

on seisukohal, et igasugu lepingulised maksed, trahvid, piirangud ja tehnilised nõuded on

lahendatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel kohtus või ka tarbijavaidluste puhul

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Kuna antud juhul on pädevad asutused juba

olemas, siis ei pea Konkurentsiamet teiste asutuste pädevusi dubleerivate aluste ELTS-is

sätestamist põhjendatuks. Sarnast seisukohta oleme käsitlenud 09.01.2024 KLIM-ile ja

JUM-ile saadetud kirjas6.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku täiendada ELTS § 93 lõike 11 sõnastust vastavalt

alla joonitult järgnevalt:

„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, ja aktiivseid

võrguteenuse kasutajaid ja agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või

tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“

6 Vt https://adr.rik.ee/jm/dokument/15008889

5 (7)

3. Täiendava mõõtepunkti rajamise maksumuse hüvitamine

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub

täiendava mõõtepunkti rajamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

Samas reguleerib ELTS § 67 lõige 6 tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamist ja

vastavate kulude hüvitamist. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse

esitanud isik peab tasuma mõõtmeseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutuste

eest.

Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda, kas täiendava mõõtepunkti rajamise eest võetava tasu

regulatsioon peab olema erinev tehniliselt keerukama mõõtmeseadme paigaldamise

regulatsioonist, mis lähtub kulupõhisusest. Kaaluma peaks ELTS § 67 lõike 6 uuesti

sõnastamist nii, et arvestataks ka täiendava mõõtepunkti rajamisega seonduvate kulude

hüvitamist.

4. Täiendava mõõtepunkti kasutamise tasu

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub

täiendava mõõtepunkti kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

Samuti täiendatakse Eelnõu kohaselt ELTS § 71 lõiget 1 punktiga 7, mille kohaselt võrguteenust

osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasu) liitumispunktis täiendava mõõtepunkti

kasutamise eest.

Võrguteenuse arvestamist ja kooskõlastamist reguleerib ELTS-i 6. peatüki 3. jagu. Seetõttu on

arusaamatu ja eksitav ELTS § 67 lõikes 11 sätestatav võrguettevõtja hinnakirjast lähtuv

tasumine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 67 lõikest 11 välja jätta hinnakirjakohase

tasu võtmine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

5. Tarbija teavitamine

Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 91 lõike 3 teise lausega pannakse võrguettevõtjale lepingu

lõpetamise teatega kohustus teavitada tarbijat muudest võimalustest kui võrgust lahti

ühendamine.

Sätte sõnastusest ei selgu, mis on need muud võimalused ja mis on nende kasutamise tagajärg.

Seega vajaks sätte sõnastus ülevaatamist.

Võrguettevõtja peab ülesütlemise teate esitama vähemalt 30 päeva enne lepingu ülesütlemist.

Samas võib 30 päeva osutuda tarbijale võrgulepingu ülesütlemisele alternatiivsete lahenduste

leidmiseks liiga lühikeseks. Samuti näeb ELTS ette ka võrguühenduse katkestamise alused.

Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda võimalust, et tarbijat teavitatakse muudest

võimalustest kui võrguühenduse katkestamine või võrgulepingu ülesütlemine võimalikult

vara, et tarbijal oleks piisavalt aega ja võimalusi et kasutada ka nn muid võimalusi.

6. Dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele

Eelnõuga kohaselt muudetakse ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 nii, et mh lisaks sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatule, jälgib Konkurentsiamet riikliku järelevalvega seotud ülesandena

dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele.

Korrakaitseseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus

eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas dünaamiliste elektrihinnaga lepingud võivad

kujutada ohtu tarbija arvetele, et Konkurentsiamet saaks seda ohtu ennetada ja seda välja

selgitada või kõrvaldada. Ameti hinnangul ei oleks sellisel kujul sätestatud kohustust ka

võimalik täita.

6 (7)

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 muudatus Eelnõust

välja jätta.

7. Konkurentsiameti täiendavad ettepanekud

7.1. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv ELTS § 18 regulatsioon ei ole proportsionaalne ja

mõistlik, arvestades Eesti jaotusvõrguettevõtete suuruse eripära, mistõttu teeme ettepaneku

sätestada ELTS §-s 18, et võrdse kohtlemise tegevuskava ning selle täitmise aastaaruande

koostamine on kohustuslik integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kelle võrguteenuse

müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Sellistel võrguettevõtjatel on piisav võrguühenduse

kasutajate arv ja suurus, mille jaoks võrdse kohtlemise tegevuskava ja selle täitmise

aastaaruande koostamine on mõistlik.

7.2.1. Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud

tarbijate arv on väiksem kui 100 000, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu

kümneaastast arengukava koostama.“

Lähtudes käesoleva kirja punktis 7.1 toodud muudatusettepanekust, teeme ettepaneku muuta

ka Eelnõu ELTS § 66 lõike 81 sõnastust selliselt, et § 66 lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast

arengukava ei pea esitama võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle

võrguteenuse müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Selliselt oleks tagatud sama piirmäär

kõigi nõuete osas.

7.2.2. Teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i 66 sättega, mis näeks ette valdkonna eest

vastutava ministrile kohustuse kehtestada võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded.

Võrguettevõtja arengukavale esitatavate nõuete kehtestamine on vajalik, ühtlustamaks ning

võrdlemaks arengukavades esitatavat teavet. Võrdlust on vaja nii aastate lõikes, kui ka põhi-

ja jaotusvõrguettevõtjate vahel, kuna põhi- ja jaotusvõrgu arengukavad on omavahel seoses.

Ühtlasi on arengukava pikaajaline dokument, mis on ajaga muutuv, mistõttu konkreetne vorm

sellele on selguse mõttes vajalik. Teisalt on oluline, et võrguettevõtjad avaldaksid

arengukavaga kümneaastase võrgu arengu planeerimise metoodika ja stsenaariumid, mille

alusel investeerimisprojekte valitakse. Valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestavas

määruses toodud võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded on võrguettevõtjatele

järgimiseks kohustuslikud.

7.2.3. Teeme ettepaneku täiendada ELTS § 66 lõiget 13 nii, et Konkurentsiamet esitab

põhivõrguettevõtja esitatud võrgu arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile

kooskõlastamiseks.

Leiame, et põhivõrguettevõtja võrgu arengukava on riikliku tähtsusega dokument, mis peab

olema kooskõlas riiklike kliima- ja energiamajanduse strateegiatega. Sarnane lähenemine, kus

põhivõrgu arengukava kinnitatakse, kas valitsuse või parlamendi poolt, on kasutusel ka nii

mõneski teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

7.2.4. Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Konkurentsiamet võib võrguettevõtjalt taotleda arengukava muutmist. Konkurentsiamet

avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse oma veebilehel ning jälgib

arengukava elluviimist.“

Lähtudes Eelnõu ELTS § 66 lõikes 141 toodust, teeme ettepaneku muuta ELTS § 66 lõike 9

punkti 2 ja lõike 12 punkti 3 sõnastust järgmiselt:

„(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

2) kavandatavated investeeringuted nimekiri järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks, nende

ajakava ja maksumus;

7 (7)

(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

3) investeerimisprojektide nimekiri, ajakava ja maksumus;“

Leiame, et sellisel kujul on ELTS § 66 lõike 9 punkt 2 ja lõike 12 punkt 3 kooskõlas § 66

lõikega 141, millega Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja

maksumuse oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist. Vastasel juhul ei too

võrguettevõtjad arengukavas vastavaid andmeid välja, samas kui Konkurentsiametil on

kohustus nende avaldamiseks.

Samuti, lähtudes Eelnõu ELTS § 66 lõikes 141 toodust, teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i

66 lõikega 142 järgmises sõnastuses:

„(142) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukava kohaste

investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.“

Leiame, et vastav täiendus on oluline Eelnõus ELTS § 66 lõikes 141 välja toodud

Konkurentsiameti kohustusega jälgida arengukava elluviimist.

7.3. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS

§ 663) regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik, arvestades Eesti eripära, mistõttu teeme

ettepaneku, et kõik jaotusvõrguettevõtjad ei peaks esitama paindlikkusteenuse (ELTS § 662)

ja tugiteenuste (ELTS § 663) mittekasutamise taotlust, vaid ainult suuremad Eestis tegutsevad

jaotusvõrguettevõtjad.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku, et paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste

(ELTS § 663) mittekasutamise taotluse peaksid esitama alates 100 GWh/aastas müügimahuga

jaotusvõrguettevõtjad, kuna sellistel ettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv ja

suurus, mille puhul on proportsionaalne paindlikkusteenuse ja/või tugiteenuste mittekasutamise

taotluse esitamise nõue.

8. Puudulik mõjuanalüüs

Juhul kui ELTS § 214 peaks sellisel kujul jõustuma, siis tähendab see Konkurentsaimeti

halduskoormuse suurenemist. Paindlikkusteenustega seotud kulude hüvitamiste suuruste

hindamist on vaja analüüsida valdkonna ekspertide poolt, mis tuleb hankida väljastpoolt ametit.

Seejärel saab valdkonna ekspertidega välja töötada tarbimiskajas osalemise tulemusena

tekkinud kulude hüvitamise põhimõtteid. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs täiendavate

ressursside vajalikkuse ja olemasolu kohta. Näiteks ainult analüüsi maksumus võib küündida

kuni 100 000 euroni, millega amet enda eelarves pole arvestanud.

Teeme ettepaneku Eelnõu seletuskirja vastavasisuliselt täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Karl Jaak Rebane 667 2424 Marek Piiroja 667 2541

[email protected] [email protected]

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie: 11.04.24 nr 1-4/24/1911

Meie: 02.05.24 nr 1-6/2024-029-1

E-post: [email protected]

Koopia:

Justiitsministeerium, e-post: [email protected]

Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse ja sellega seonduvalt alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

11.04.2024 esitas Kliimaministeerium (KLIM) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Justiitsministeeriumile (JUM) elektrituruseaduse (ELTS) ja sellega seonduvalt alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu). Samuti esitati

Eelnõu teadmiseks Konkurentsiametile.

Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, peab amet vajalikuks juhtida tähelepanu järgmistele

Eelnõuga seonduvatele kitsakohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Eelnõuga soovitakse

Konkurentsiametile sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest.

Lisaks esitab amet täiendavad ELTS-i muutmise ettepanekud.

Ameti seisukohad ja ettepanekud on järgnevad:

1. Eelnõu kohased ELTS § 214 muudatused

1.1. Elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamine Konkurentsiameti

poolt

ELTS § 3 punkti 72 kohaselt on elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja

tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm.

ELTS § 3 punkti 233 kohaselt on tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis

seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud

pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 2 punktis 4

määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist.

Eelnõust kohaselt muudetava ELTS § 214 lõikega 3 soovitakse Konkurentsiametile panna

kohustuseks töötada välja elektriturul tarbimiskajas osalemise tingimused, viia läbi avalik

konsultatsioon ja avalikustada nimetatud tingimused oma veebilehel. Seejuures pole üheselt

arusaadav, mida Eelnõu kohaselt tähendab tingimuste väljatöötamine. Eelnõu tekstist ja

seletuskirjast võib pigem aru saada, et eesmärgiks on Konkurentsiameti poolt tarbimiskajas

osalemise tingimuste kehtestamine, s.o vastava haldusakti väljaandmine.

2 (7)

Seda seisukohta toetab ka elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 426 SE eelnõu

seletuskirja § 214 lõike 3 kommentaar, et tarbimiskajas osalemise tingimused on kohustuslikud

kõikidele võrguettevõtjatele1.

Selgitame, et Konkurentsiamet ei saa haldusaktiga kehtestada üldkohustuslikke elektriturul

tarbimiskajas osalemise tingimusi.

Nimelt, Vabariigi Valituse seaduse § 70 ja § 72 järgi on amet seaduses sätestatud ning

ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis

teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja

ulatuses. Nii ei sätesta seadus ametile kohustust või võimalust anda välja tervel Eesti

territooriumil kehtivaid õigusakte, vaid Konkurentsiamet teeb seadusest tulenevate volituste

alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 51 lõige 1).

Ka ei ole Konkurentsiametile antud seadusest tulenevat pädevust üldkorralduste andmiseks

(HMS § 51 lõige 2) ning mille andmiseks on pädev minister, kes on volitatud välja andma

määrusi (HMS §-st 88 tulenevalt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu

juhtude reguleerimiseks). Lähtudes eeltoodust, kuna Konkurentsiamet ei saa välja anda üle-

eestilisi üldakte, ei saa amet sätestada tarbimiskajas osalemise tingimusi, mis on kohustuslikud

kõikidele võrguettevõtjatele. Sellised alused tuleb sätestada seadusemuudatusega või

asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus

on Kliimaministeerium.

Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui tarbimiskajas osalemise tingimused kehtestab

haldusaktiga Konkurentsiamet, mistõttu tuleb vastavad alused sätestada seaduses või

asjakohases määruses.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused

seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma.

1.2. Konkurentsiameti kohustus määrata kindlaks elektriturul tarbimiskajas osalejad

Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 214 lõike 3 punkti 1 alusel peavad tarbimiskajas osalemise

tingimused ette nägema, et elektri tarbimise koormuse juhtimisel osaleb agregaator (isik, kes

osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur) ja

võimaldama agregeerimist – tegevust, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või

tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks.

Järelikult peab Konkurentsiamet (haldusorgan) kehtestama tingimused tarbimiskaja kui teenuse

osutamiseks, sh ka isikud, kes võivad tegeleda tarbimiskaja osutamisega. Samas ei sätesta

seadus ametile ka siinkohal pädevust anda välja taolisi üle-eestilisi üldakte. Sellised alused

tuleb sätestada seadusemuudatusega või asjakohase määrusega. Sellise seadusemuudatuse või

määruse väljatöötamiseks pädev asutus on Kliimaministeerium. Konkurentsiamet teeb

seadusest tulenevate volituste alusel järelevalvet ja otsuseid piiritletud juhtude reguleerimiseks

(HMS § 51 lõige 1) (vt ka käesoleva kirja punkti 1.1).

Näiteks kooskõlastab amet igale taotluse esitanud ettevõtjale eraldi haldusaktiga teenuse hinna,

mida ettevõtja võib oma tarbijatele rakendada. Ameti taoline haldusakt aga ei sea kohustusi

ettevõtja tarbijatele. Sarnaselt ei saa ameti üksikjuhtumi reguleerimiseks väljaantav

haldusakt seada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele. See ei ole võimalik.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada tarbimiskaja osutamise tingimused, sh

ka isikute loetelu, kes võivad tarbimiskajas osaleda, seaduses või määruses, mida

turuosalised peavad täitma.

1 https://www.riigikogu.ee/download/5c9d9a5a-b3ae-478b-8b0c-dc19dd6aeb71

3 (7)

1.3. Bilansihaldurile tekkinud kulude hüvitamise kohustuse panemine Konkurentsiameti

poolt

Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 3 punkti 2 alusel võivad Konkurentsiameti poolt väljatöötatud

tingimused ette näha tarbimiskaja tulemusena elektriturule müüdavate või sealt ostetavate

elektrienergia tegelike koguste muutumisega tarbimiskajas osalenud tarbija bilansihaldurile

tekkinud otseste kulude hüvitamist agregaatori või tarbimiskajas osalenud tarbija või kõigi

tarbijate poolt.

Kuigi sätte sõnastus võib jääda mõneti arusaamatuks, võib sealt tuleneda ameti hinnangul seda,

et Konkurentsiamet võib ka siinkohal kehtestada haldusaktiga kohustuse hüvitada

bilansihaldurile otsesed kulud, mis on tekkinud seetõttu, et tarbija osaleb tarbimiskajas. Ametile

antakse väga laialdane diskretsioon haldusaktiga kehtestada, kas või kui suures osas

bilansihaldurile tekkinud otsesed kulud kuuluvad hüvitamisele.

Konkurentsiamet on seisukohal, et ka siinkohal, kuna amet ei saa välja anda üle-eestilisi üldakte

ning kehtestada kohustusi võrguettevõtja lepingupartneritele (mh tarbijatele; vt ka käesoleva

kirja punkte 1.1 ja 1.2), ei saa amet sätestada tarbimiskaja tulemusena turuosalistele tekkinud

kulude hüvitamise tingimusi, hüvitise arvutamise metoodikat ja maksmise korda (st kes kellele

mille alusel ja kui palju hüvitist maksab) ning olla siinkohal kohustava isiku rollis.

Sellised alused tuleb sätestada seadusega (vt nt KonkS 2 § 71. peatükk, mis puudutab

järelevalvetasu) või määrusega (vt nt määrused "Strateegilise gaasivaru varumakse määr"3,

"Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral"4 ja „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude

hüvitamise kord“5). Sellise seadusemuudatuse või määruse väljatöötamiseks pädev asutus on

Kliimaministeerium. Lisaargument, miks peavad need alused olema sätestatud seaduses või

määruses, on see, et kõik mis puudutab rahalisi kohustusi, peab läbima kooskõlastusringi

valitsuses – eriti tähtis on rahaliste kohustuste osas Rahandusministeeriumi ja

Justiitsministeeriumi kooskõlastus. Erinevalt seadustest ja määrustest, Konkurentsiameti

haldusakt eelmainitud kooskõlastusringi ei läbiks.

Samuti mängib siinkohal rolli võlaõiguslik aspekt. Konkurentsiameti haldusaktiga ei saa

sätestada üle-eestilisi rahalisi kohustusi, st ameti haldusakt ei saa olla aluseks, milles

sätestatud suurustes ja alustel hakkavad turuosalised omavahel arveldama.

Seega ei ole seadusega kooskõlas, kui Konkurentsiamet võib haldusaktiga kehtestada

bilansihaldurile tekkinud otseste kulude hüvitamise agregaatori või tarbimiskajas osalenud

tarbija või kõigi tarbijate poolt, mistõttu tuleks vastavad alused taolise vajaduse tekkimisel

sätestada seaduses või asjakohases määruses.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed

hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis

kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms).

1.4. Tarbimiskajas osalemiseks vajalikud metoodikad

Kehtiv ELTS § 214 lõige 4 sätestab, et võrguettevõtjad koostavad tarbimiskajas osalemise

tingimuste alusel vajalikud metoodikad. Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4 alusel peavad

vajalikud metoodikad olema koostatud ja esitatud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks

hiljemalt 6 kuu jooksul peale tarbimiskaja osalemise tingimuste avaldamist.

Selgitame, et tarbimiskajas osalemise tingimuste kehtestamist Konkurentsiameti haldusaktiga

on käsitatud käesoleva kirja punktis 1.1.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023007. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/129112023008. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092021010. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505.

4 (7)

Eelnõust ei selgu, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad koostama. Samuti

ei selgu, millest lähtuvalt peab Konkurentsiamet metoodika kooskõlastama. Eelnõu

seletuskirjas on küll esitatud metoodikate kohta mõningaid mõtteid, kuid seletuskirjast ei saa

tulla võrguettevõtjale või Konkurentsiametile kohustusi.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku täpsustada Eelnõu kohase ELTS § 214 lõike 4

sõnastust informatsiooniga, mis metoodikad ja mis eesmärgil peavad võrguettevõtjad

koostama.

1.5. Tarbimiskaja osalemise tingimuste kohustuslikud reeglid

Kui Eelnõu kohaselt on ELTS § 214 lõikes 3 sätestatud tingimused, mida Konkurentsiamet võib

kehtestada, siis sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse tingimused, mida amet peab kehtestama.

Kokkuvõtvalt peab amet seadma kohustusi tarbimiskajas osalejatele, bilansi ja tarnete

selgitamise reeglid ning bilansihaldurile kulude hüvitamise arvutamise põhimõtteid, kui

hüvitamine on ette nähtud. Eelnõu ja seletuskirja järgi kehtestab Konkurentsiamet vastava

regulatsiooni haldusaktiga.

Kuna võimatust sätestada taoline üldkohustuslik regulatsioon Konkurentsiameti haldusaktiga ja

vajadust teha seda seadusemuudatusega või asjakohase määrusega on amet selgitanud

käesoleva kirja punktides 1.1-1.3, amet seda siinkohal ei korda.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku sätestada vastavasisulised alused (mh konkreetsed

hüvitise määrad) seaduses või määruses, mida turuosalised peavad täitma ning mis

kuuluvad vaidluste puhul lahendamisele tsiviilkohtus (nt tagastatavad summad jms)

2. Võlaõiguslikest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 44 lõikega 81, mille kohaselt avatud tarnija ja

bilansihaldur ei nõua agregaatoriga agregeerimislepingu sõlminud tarbijalt ja aktiivselt

võrguteenuse kasutajalt alusetuid makseid ega trahve ega rakenda nende suhtes muid

põhjendamatuid lepingulisi piiranguid ega tehnilisi nõudeid, mis tuleneksid sellest, et tarbija

või aktiivne võrguteenuse kasutaja osaleb agregeerimises.

Sätte sõnastusest on keeruline aru saada. Samas võib mõista, et sätte eesmärgiks on reguleerida

erinevate turuosaliste võlaõiguslikke suhteid, eelkõige võimalikke lepingust tulenevaid trahve

ning et turuosalised ei seaks põhjendamatuid tehnilisi nõudeid.

Eelnõust ei selgu, kelle pädevuses on võlaõiguslike vaidluste lahendamine. Konkurentsiamet

on seisukohal, et igasugu lepingulised maksed, trahvid, piirangud ja tehnilised nõuded on

lahendatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel kohtus või ka tarbijavaidluste puhul

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Kuna antud juhul on pädevad asutused juba

olemas, siis ei pea Konkurentsiamet teiste asutuste pädevusi dubleerivate aluste ELTS-is

sätestamist põhjendatuks. Sarnast seisukohta oleme käsitlenud 09.01.2024 KLIM-ile ja

JUM-ile saadetud kirjas6.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku täiendada ELTS § 93 lõike 11 sõnastust vastavalt

alla joonitult järgnevalt:

„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, ja aktiivseid

võrguteenuse kasutajaid ja agregeerimislepinguid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või

tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“

6 Vt https://adr.rik.ee/jm/dokument/15008889

5 (7)

3. Täiendava mõõtepunkti rajamise maksumuse hüvitamine

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub

täiendava mõõtepunkti rajamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

Samas reguleerib ELTS § 67 lõige 6 tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamist ja

vastavate kulude hüvitamist. Tehniliselt keerukama mõõteseadme paigaldamise taotluse

esitanud isik peab tasuma mõõtmeseadme maksumuse ja selle paigaldamiseks tehtud kulutuste

eest.

Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda, kas täiendava mõõtepunkti rajamise eest võetava tasu

regulatsioon peab olema erinev tehniliselt keerukama mõõtmeseadme paigaldamise

regulatsioonist, mis lähtub kulupõhisusest. Kaaluma peaks ELTS § 67 lõike 6 uuesti

sõnastamist nii, et arvestataks ka täiendava mõõtepunkti rajamisega seonduvate kulude

hüvitamist.

4. Täiendava mõõtepunkti kasutamise tasu

Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS § 67 lõikega 11, mis sätestab mh, et turuosaline tasub

täiendava mõõtepunkti kasutamise eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

Samuti täiendatakse Eelnõu kohaselt ELTS § 71 lõiget 1 punktiga 7, mille kohaselt võrguteenust

osutav võrguettevõtja võtab tasu (edaspidi võrgutasu) liitumispunktis täiendava mõõtepunkti

kasutamise eest.

Võrguteenuse arvestamist ja kooskõlastamist reguleerib ELTS-i 6. peatüki 3. jagu. Seetõttu on

arusaamatu ja eksitav ELTS § 67 lõikes 11 sätestatav võrguettevõtja hinnakirjast lähtuv

tasumine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 67 lõikest 11 välja jätta hinnakirjakohase

tasu võtmine täiendava mõõtepunkti kasutamise eest.

5. Tarbija teavitamine

Eelnõu kohaselt muudetava ELTS § 91 lõike 3 teise lausega pannakse võrguettevõtjale lepingu

lõpetamise teatega kohustus teavitada tarbijat muudest võimalustest kui võrgust lahti

ühendamine.

Sätte sõnastusest ei selgu, mis on need muud võimalused ja mis on nende kasutamise tagajärg.

Seega vajaks sätte sõnastus ülevaatamist.

Võrguettevõtja peab ülesütlemise teate esitama vähemalt 30 päeva enne lepingu ülesütlemist.

Samas võib 30 päeva osutuda tarbijale võrgulepingu ülesütlemisele alternatiivsete lahenduste

leidmiseks liiga lühikeseks. Samuti näeb ELTS ette ka võrguühenduse katkestamise alused.

Lähtudes eeltoodust, palume kaaluda võimalust, et tarbijat teavitatakse muudest

võimalustest kui võrguühenduse katkestamine või võrgulepingu ülesütlemine võimalikult

vara, et tarbijal oleks piisavalt aega ja võimalusi et kasutada ka nn muid võimalusi.

6. Dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele

Eelnõuga kohaselt muudetakse ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 nii, et mh lisaks sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatule, jälgib Konkurentsiamet riikliku järelevalvega seotud ülesandena

dünaamilise elektrihinnaga lepingute mõju tarbijate arvetele.

Korrakaitseseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus

eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas dünaamiliste elektrihinnaga lepingud võivad

kujutada ohtu tarbija arvetele, et Konkurentsiamet saaks seda ohtu ennetada ja seda välja

selgitada või kõrvaldada. Ameti hinnangul ei oleks sellisel kujul sätestatud kohustust ka

võimalik täita.

6 (7)

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku ELTS § 93 lõige 6 punkti 18 muudatus Eelnõust

välja jätta.

7. Konkurentsiameti täiendavad ettepanekud

7.1. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv ELTS § 18 regulatsioon ei ole proportsionaalne ja

mõistlik, arvestades Eesti jaotusvõrguettevõtete suuruse eripära, mistõttu teeme ettepaneku

sätestada ELTS §-s 18, et võrdse kohtlemise tegevuskava ning selle täitmise aastaaruande

koostamine on kohustuslik integreeritud elektriettevõtjate suhtes, kelle võrguteenuse

müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Sellistel võrguettevõtjatel on piisav võrguühenduse

kasutajate arv ja suurus, mille jaoks võrdse kohtlemise tegevuskava ja selle täitmise

aastaaruande koostamine on mõistlik.

7.2.1. Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle võrku ühendatud

tarbijate arv on väiksem kui 100 000, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud võrgu

kümneaastast arengukava koostama.“

Lähtudes käesoleva kirja punktis 7.1 toodud muudatusettepanekust, teeme ettepaneku muuta

ka Eelnõu ELTS § 66 lõike 81 sõnastust selliselt, et § 66 lõikes 8 nimetatud võrgu kümneaastast

arengukava ei pea esitama võrguettevõtja, kes on vertikaalselt integreeritud ettevõtja ja kelle

võrguteenuse müügimaht on suurem kui 100 GWh/aastas. Selliselt oleks tagatud sama piirmäär

kõigi nõuete osas.

7.2.2. Teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i 66 sättega, mis näeks ette valdkonna eest

vastutava ministrile kohustuse kehtestada võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded.

Võrguettevõtja arengukavale esitatavate nõuete kehtestamine on vajalik, ühtlustamaks ning

võrdlemaks arengukavades esitatavat teavet. Võrdlust on vaja nii aastate lõikes, kui ka põhi-

ja jaotusvõrguettevõtjate vahel, kuna põhi- ja jaotusvõrgu arengukavad on omavahel seoses.

Ühtlasi on arengukava pikaajaline dokument, mis on ajaga muutuv, mistõttu konkreetne vorm

sellele on selguse mõttes vajalik. Teisalt on oluline, et võrguettevõtjad avaldaksid

arengukavaga kümneaastase võrgu arengu planeerimise metoodika ja stsenaariumid, mille

alusel investeerimisprojekte valitakse. Valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestavas

määruses toodud võrgu arengukava koostamise täpsemad nõuded on võrguettevõtjatele

järgimiseks kohustuslikud.

7.2.3. Teeme ettepaneku täiendada ELTS § 66 lõiget 13 nii, et Konkurentsiamet esitab

põhivõrguettevõtja esitatud võrgu arengukava valdkonna eest vastutavale ministrile

kooskõlastamiseks.

Leiame, et põhivõrguettevõtja võrgu arengukava on riikliku tähtsusega dokument, mis peab

olema kooskõlas riiklike kliima- ja energiamajanduse strateegiatega. Sarnane lähenemine, kus

põhivõrgu arengukava kinnitatakse, kas valitsuse või parlamendi poolt, on kasutusel ka nii

mõneski teises Euroopa Liidu liikmesriigis.

7.2.4. Eelnõu kohaselt täiendatakse ELTS §-i 66 lõikega 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Konkurentsiamet võib võrguettevõtjalt taotleda arengukava muutmist. Konkurentsiamet

avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja maksumuse oma veebilehel ning jälgib

arengukava elluviimist.“

Lähtudes Eelnõu ELTS § 66 lõikes 141 toodust, teeme ettepaneku muuta ELTS § 66 lõike 9

punkti 2 ja lõike 12 punkti 3 sõnastust järgmiselt:

„(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

2) kavandatavated investeeringuted nimekiri järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks, nende

ajakava ja maksumus;

7 (7)

(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:

3) investeerimisprojektide nimekiri, ajakava ja maksumus;“

Leiame, et sellisel kujul on ELTS § 66 lõike 9 punkt 2 ja lõike 12 punkt 3 kooskõlas § 66

lõikega 141, millega Konkurentsiamet avaldab investeerimisprojektide nimekirja, ajakava ja

maksumuse oma veebilehel ning jälgib arengukava elluviimist. Vastasel juhul ei too

võrguettevõtjad arengukavas vastavaid andmeid välja, samas kui Konkurentsiametil on

kohustus nende avaldamiseks.

Samuti, lähtudes Eelnõu ELTS § 66 lõikes 141 toodust, teeme ettepaneku täiendada ELTS §-i

66 lõikega 142 järgmises sõnastuses:

„(142) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad esitavad Konkurentsiametile võrgu arengukava kohaste

investeeringute täitmise kohta aruande iga aasta 3. märtsiks.“

Leiame, et vastav täiendus on oluline Eelnõus ELTS § 66 lõikes 141 välja toodud

Konkurentsiameti kohustusega jälgida arengukava elluviimist.

7.3. Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste (ELTS

§ 663) regulatsioon ei ole proportsionaalne ja mõistlik, arvestades Eesti eripära, mistõttu teeme

ettepaneku, et kõik jaotusvõrguettevõtjad ei peaks esitama paindlikkusteenuse (ELTS § 662)

ja tugiteenuste (ELTS § 663) mittekasutamise taotlust, vaid ainult suuremad Eestis tegutsevad

jaotusvõrguettevõtjad.

Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku, et paindlikkusteenuse (ELTS § 662) ja tugiteenuste

(ELTS § 663) mittekasutamise taotluse peaksid esitama alates 100 GWh/aastas müügimahuga

jaotusvõrguettevõtjad, kuna sellistel ettevõtjatel on piisav võrguühenduse kasutajate arv ja

suurus, mille puhul on proportsionaalne paindlikkusteenuse ja/või tugiteenuste mittekasutamise

taotluse esitamise nõue.

8. Puudulik mõjuanalüüs

Juhul kui ELTS § 214 peaks sellisel kujul jõustuma, siis tähendab see Konkurentsaimeti

halduskoormuse suurenemist. Paindlikkusteenustega seotud kulude hüvitamiste suuruste

hindamist on vaja analüüsida valdkonna ekspertide poolt, mis tuleb hankida väljastpoolt ametit.

Seejärel saab valdkonna ekspertidega välja töötada tarbimiskajas osalemise tulemusena

tekkinud kulude hüvitamise põhimõtteid. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs täiendavate

ressursside vajalikkuse ja olemasolu kohta. Näiteks ainult analüüsi maksumus võib küündida

kuni 100 000 euroni, millega amet enda eelarves pole arvestanud.

Teeme ettepaneku Eelnõu seletuskirja vastavasisuliselt täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Karl Jaak Rebane 667 2424 Marek Piiroja 667 2541

[email protected] [email protected]