Vastus

Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <[email protected]>

Saadetud: 02.05.2024 16:26

Adressaat: <"JM info Shared MB">; <"Karl Joonas Kendla">

Teema: Finantsinspektsiooni kiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/2092-2.

Lugupidamisega

Reelika Kivistu-Liivrand

Assistent | Assistant

Finantsinspektsioon

&#43; 372 668 0539

KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on

adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on

konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või

loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega

ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate

ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat

elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle

lisadega oma arvutisüsteemist.

CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended

only for the use of the person to whom it is addressed and is

confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in

whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal

relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in

error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its

attachments from your system.

Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] [email protected]

Teie 08.04.2024 nr 10-4/3388-1 Meie 02.05.2024 nr 5-8/2092-2

Finantsteenuste kaugturustuse direktiiv

Justiitsministeerium teavitas 08.04.2024 Finantsinspektsiooni (edaspidi ka FI), et on alustanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2023/2673 (edaspidi finantsteenuste kaugturustuse direktiiv) ülevõtmise riigisisesesse õigusesse ning palus avaldada arvamust nimetatud direktiivi ülevõtmise valikute kohta. Edastame FI seisukohad nimetatud küsimustes.

1) Kohaldamisala Küsimus: Kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivis sätestatud nõuete kohaldamist vajalikuks selliste lepingute suhtes, mis direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu (s.o muul viisil kui sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuste lepingud)? Vastus: FI ei näe hetkel vajadust reguleerida finantsteenuste kaugturustuse direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvaid lepinguid, mida ei sõlmita sidevahendi abil. Suur osa finantsteenuse lepingutest sõlmitakse kas sidevahendi abil või ettevõtte äriruumides ning võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) on sätestatud regulatsioon väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute kohta (alates paragrahvist 46).

2) Lepingueelse teabe keelenõuded Küsimus: Kas peate tarbijale suunatud finantsteenuste kauglepingute lepingueelse teabe suhtes kohalduvaid keelenõudeid vajalikuks? Vastus: VÕS-i kohaselt peab lepingueelne teave olema tarbijale esitatud lihtsal viisil ja arusaadavas keeles ning kui teave esitatakse püsival andmekandjal, peab see olema esitatud loetavalt. Kehtib samalaadne nõue arusaadavuse kohta nagu on kehtestatud tüüptingimuste selguse osas. Kehtestatud on mh kohustus lepingueelse teabe hulgas teavitada, millises keeles lepingutingimused ja teave esitatakse ning millises keeles kohustub finantsteenuse osutaja tarbijale edastama teavet sidevahendi abil sõlmitud lepingu kehtivusaja jooksul. Sellest tulenevalt ei pea FI täiendavate keelenõuete kehtestamist vajalikuks.

3) Rangemad nõuded lepingueelsele teabele Küsimus: Direktiivi 2011/83/EL lisatav uus artikkel 16a kehtestab teavitamisnõuded tarbijale suunatud finantsteenuste kauglepingute korral. Artikkel 16a(9) jätab aga liikmesriikidele võimaluse säilitada või kehtestada kooskõlas EL-i õigusega rangemaid nõuded lepingueelse teabe kohta kui need, millele on artiklis 16a osutatud.

2 / 3

Kas peate rangemaid nõudeid lepingueelsele teabele vajalikuks? Kui jah, siis palun täpsustage, millised need rangemad nõuded võiks olla. Vastus: Käesoleval hetkel ei pea FI vajalikuks rangemate nõuete kehtestamist.

4) Taganemisõiguse erandid Finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 1 lõikega 4 lisatakse direktiivi 2011/83/EL uus artikkel 16b, mis reguleerib tarbija finantsteenuse kauglepingust taganemisõigust. Samas näeb artikli 16b lõige 7 ette, et liikmesriigid võivad seoses taganemisõiguse või järelemõtlemisajaga otsustada kohaldada erandeid. Küsimus a: Kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 16b asemel vajalikuks kohaldada direktiivi 2014/17/EL artikli 14 lõiget 6 direktiivis 2014/17/EL artikli 3 lõikes 2 loetletud lepingute suhtes? Küsimus b: Kas peate finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 16b asemel vajalikuks kohaldada direktiivi 2023/2225/EL artikleid 26 ja 27 direktiivis 2023/2225/EL artikli 2 lõikes 2 loetletud lepingute suhtes? Vastus: FI ei pea käesoleval hetkel vajalikuks muuta VÕS-is tarbijakrediidilepingu taganemisõiguse regulatsiooni.

5) Enne lepingust taganemist osutatud teenuse eest tasumine Küsimus: Artikli 16c lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et tarbijalt ei saa nõuda ühegi summa tasumist kindlustuslepingust taganemise eest. Kas peate vajalikuks näha erandina ette, et tarbijalt ei saa nõuda mitte ühegi summa tasumist olukorras, kus tarbija on taganenud kindlustuslepingust? Vastus: Finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 16c lõikes 2 erandi rakendamine, mille kohaselt liikmesriigid võivad ette näha, et tarbijalt ei saa nõuda ühegi summa tasumist kindlustuslepingust taganemise eest, võib panna kindlustusvõtjad olukorda, kus kindlustusandjad ei paku taganemise regulatsioonile alluvatele teenustele kindlustuskaitse algust varem, kui 14 päeva pärast lepingu sõlmimist. Võimalikud mõjud oleksid nt järgmised:

- Tarbijal ei ole võimalik vähem, kui 14 päeva enne reisi algust osta kuust pikema kestusega reisikindlustuslepingut (arvestades et artikli 16b lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata taganemisõigust reisi- ja pagasikindlustuslepingute või samalaadsete lühiajaliste kindlustuslepingute, mille kestus on alla ühe kuu, suhtes);

- Tarbijad kasutavad vara/sõidukeid taganemisperioodi ajal, mil kindlustuskaitse ei kehti ja kahjujuhtumi korral kannavad ise kahju;

- Kindlustamiskohustusega liisingvara ei anta tarbija kasutusse enne 14 päeva möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest.

Kui kindlustusandjad peaks võtma riski ja andma kindlustuskaitse taganemisperioodi ajaks, võib erandi rakendamine ahvatleda kindlustusvõtjat kindlustuspettusele. Nt enne reisi ostetakse kuust pikem reisikindlustus, millest taganetakse peale reisil käimist, kui reisil kindlustusjuhtumit ei toimunud. Lisaks tuleb arvestada ka asjaolu, et tehniliselt on riski hind kindlustusperioodi alguses kindlustusvõtja jaoks kallim, kui perioodi lõpus. Finantsteenuste kaugturustuse direktiiv aga kohustab proportsionaalseks tagasimakseks. Artikli 16c lõike 1 punkti a kohaselt, kui tarbija kasutab artikli 16b kohast taganemisõigust, nõutakse temalt tasumist üksnes nende teenuste eest, mida kaupleja on kauglepingu kohaselt tegelikult osutanud. Tarbija tasub nende teenuste eest põhjendamatu viivituseta. Tasutav summa ei ole suurem kui summa, mis on proportsionaalne juba osutatud teenuse osaga võrreldes kauglepingu kogumahuga. Eeltoodut arvesse võttes, ei poolda FI finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 16c lõike 2 erandi rakendamist Eesti õiguses.

3 / 3

6) Piisavate selgituste andmine

Küsimus: Finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 1 lõikega 4 lisatakse direktiivi 2011/83/EL uus artikkel 16d, mis reguleerib piisavate selgituste andmist. Samas sätestab artikli 16d lõike 2, et liikmesriigid võivad täpsustada artikli 16d lõikes 1 osutatud selgituste andmise viisi ja ulatust, kusjuures liikmesriigid võivad kohandada selgituste andmise viisi ja ulatust vastavalt finantsteenuse pakkumise asjaoludele, isikule, kellele seda pakutakse, ja pakutava finantsteenuse laadile. Kas peate artikli 16d lõikes 1 osutatud selgituste andmise viisi ja ulatuse sellist täpsustamist vajalikuks? Vastus: FI ei pea finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 16d lõikes 1 osutatud selgituse andmise viisi ja ulatuse täpsustamist vajalikuks.

7) Täiendav kaitse internetipõhiste kasutajaliideste puhul Küsimus: Finantsteenuste kaugturustuse direktiivi artikli 1 lõikega 4 lisatakse direktiivi 2011/83/EL uus artikkel 16e, millega kehtestatakse täiendav tarbijate kaitse internetipõhiste kasutajaliideste puhul. Samas sätestab artikli 16e lõike 2, et liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada rangemaid nõuded seoses artikli 16e lõikes 1 sätestatud kauplejatele esitatavate nõuetega, kui need nõuded on kooskõlas EL-i õigusega. Kas peate selliseid rangemaid nõudeid vajalikuks? Vastus: FI ei pea EL nõuetest rangemate nõuete kehtestamist vajalikuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin 668 0581 [email protected]