Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 11-1/1030-2 |
Registreeritud | 03.05.2024 |
Sünkroonitud | 06.05.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
Sari | 11-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamise kirjavahetus |
Toimik | 11-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | RingIT OÜ |
Saabumis/saatmisviis | RingIT OÜ |
Vastutaja | Maria-Helena Rahumets (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Getter Toome
RingIT OÜ
Teie 11.04.2024
Meie 03.05.2024 nr 11-1/1030-2
Vastus pöördumisele seoses katseajaga
Austatud Getter Toome
Aitäh kirja eest! Pöördusite seoses küsimusega katseaja pikenemise kohta ja tegite ettepaneku sel teemal töölepingu seaduse (TLS) selgitusi täiendada. Saame TLS selgitustesse katseaja pikenemise teemalise täpsustuse kindlasti lisada, kui selgitusi taas üle vaatame ja uuendame. Tulenevalt TLS § 101 lõikest 4 ei arvestata katseaja hulka seda aega, mille jooksul oli töö tegemine töötaja poolt takistatud, eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu või kasutas puhkust. Välistatud ei ole muud põhjused, mis takistavad tööandjal hinnata töötaja sobivust töö tegemisel. Näiteks kui uue töötaja töölepingus on kirjas, et tema katseaeg on neli kuud, töötaja haigestub ja viibib kuu aega töölt eemal, siis pikeneb töötaja katseaeg ühe kuu võrra. Kui mõlema poole soov on, et katseaeg ei pikeneks, tuleks see näiteks töölepingus sõnaselgelt fikseerida. Seni, kuni ei nähtu selget teistsugust kokkulepet, rakendub TLS § 101 lõikes 4 toodud põhimõte ehk töötamise takistuse korral katseaeg pikeneb. Näiteks on pooltel võimalik töölepingus kokku leppida, et töötaja asub tööle neljakuulise katseajaga ja katseaja hulka arvestatakse aega, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu, viibib puhkusel või kasutab muud töölepingu seaduse §-s 19 sätestatud töö tegemisest keeldumise alust. Eelnevast tulenevalt ei anna meie hinnangul ainuüksi asjaolu, et pooled on kokku leppinud konkreetses katseaja lõppkuupäevas ilmtingimata alust järeldada, et poolte ühine soov on olnud välistada katseaja pikenemine. Näiteks ei pruugi põhjalike juriidiliste teadmisteta töötajad selliseid keerulisi nüansse tabada ja mõista, et kui leppida kokku katseaja lõppkuupäev, välistaks see katseaja pikenemise haiguse tõttu. Seetõttu olukorras, kus katseaeg fikseeritakse kuupäeva täpsusega, soovitame hilisemate vaidluste ja arusaamatuste vältimiseks ka kokku leppida, kas katseaeg võib selle aja jooksul pikeneda või mitte. Rõhutame, et eelnev selgitus põhineb meile teadaolevatel asjaoludel, mida Teie pöördumises käsitletud on. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole õigustmõistev organ ja täidab seadusest tulenevat selgituskohustust oma pädevuse piirides.
2 (2)
Loodan, et saite vastuse oma küsimusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Seili Suder
töösuhete ja töökeskkonna osakonna juhataja
Maria-Helena Rahumets
59162680 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|