COM(2024) 169 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 18.4.2024 COM(2024) 169 final

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotiations for an agreement between the European Union and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland on youth mobility

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE RECOMMENDATION • Reasons for and objectives of the recommendation On 1 February 2020, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland (‘the United Kingdom’) withdrew from the European Union (‘Union’) and from the European Atomic Energy Community (Euratom). The arrangements for the withdrawal are set out in the Agreement on the withdrawal of the United Kingdom from the European Union and the European Atomic Energy Community (‘the Withdrawal Agreement’)1. The Withdrawal Agreement entered into force on 1 February 2020 and provided for a transition period during which Union law2 applied to and in the United Kingdom in accordance with that Agreement. This period ended on 31 December 2020. During this transition period, the European Union, Euratom and the United Kingdom agreed on a Trade and Cooperation Agreement, which was concluded by the Union on the basis of Council Decision (EU) 2021/6893 and provisionally applied from 1 January 20214. It entered into force on 1 May 2021. The end of the transition period resulted in the end of free of movement of persons between the Union and the United Kingdom5. In its guidelines of 23 March 2018 on the future relationship with the United Kingdom, the European Council stated that the “future partnership should include ambitious provisions on movement of natural persons based on full reciprocity and non-discrimination among Member States”6. However, despite the 2019 European Union-United Kingdom Joint Political Declaration7 (which addressed youth mobility), the United Kingdom declined to enter into negotiations on

1 (OJ L 29, 31.1.2020, p. 7). 2 As defined in Article 2 of the Withdrawal Agreement 3 Council Decision (EU) 2021/689 of 29 April 2021 on the conclusion, on behalf of the Union, of the

Trade and Cooperation Agreement between the European Union and the European Atomic Energy Community, of the one part, and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, of the other part, and of the Agreement between the European Union and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland concerning security procedures for exchanging and protecting classified information (OJ L 149, 30.04.2021, p.2).

4 Council Decision (EU) 2020/2252 of 29 December 2020 on the signing, on behalf of the Union, and on provisional application of the Trade and Cooperation Agreement between the European Union and the European Atomic Energy Community, of the one part, and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, of the other part, and of the Agreement between the European Union and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland concerning security procedures for exchanging and protecting classified information (OJ L444, 31.12.2020, p.2).

5 With the exception of Ireland. Ireland remains within the “Common Travel Area” with the United Kingdom.

The question of the treatment of the Union citizens that were residing in the United Kingdom at the end of the transition period (and of the United Kingdom nationals that were residing in the Union at that moment) is addressed in the Withdrawal Agreement.

6 EUCO XT20001/18, 23 March 2018, §10. 7 Political declaration setting out the framework for the future relationship between the European Union

and the United Kingdom (OJ C 34, 31.1.2020, p.1. This Declaration said that “the Parties agree to consider conditions for entry and stay for purposes such as research, study, training and youth exchanges.” (§51). Based on that Declaration, the Commission had included provisions on mobility in the draft agreement submitted to the United Kingdom on 18 March 2020 for the purpose of the negotiations (Draft text of

EN 2 EN

mobility8 during the 2020 negotiations. Consequently, the Trade and Cooperation Agreement does not address the question of mobility of persons between the Parties to the Agreement. The Trade and Cooperation Agreement includes, however, provisions on social security coordination9 that support the possibility for mobility of persons under the domestic law of either Party and is therefore an enabler of mobility. Mobility of persons between the Union and the United Kingdom is now governed by the respective domestic (immigration) rules of the Union (and its Member States) and the United Kingdom (see below). It is now more difficult, resulting in decreased mobility between the Union and the United Kingdom10. This situation has particularly affected the opportunities for young persons of the Union and the United Kingdom to experience life in each other’s territory and to benefit from youth, cultural, educational, research and training exchanges. In the course of 2023, the United Kingdom approached several (but not all) Member States with the intention of negotiating arrangements on youth mobility, modelled upon the United Kingdom’s youth mobility visa scheme. This approach would result in differential treatment of Union nationals. In addition, this approach would not address the main barriers to mobility experienced by young people since the end of the transition period. An agreement between the Union and the United Kingdom on youth mobility would seek to address some of the main barriers to mobility for young persons posed by current rules applied in the Union and in the United Kingdom (see below). It would be reciprocal, i.e. all Union citizens and all United Kingdom nationals would benefit from it. Current rules applied in the Union and in the United Kingdom: In respect of the Union, the mobility of United Kingdom nationals is governed, since the end of the transition period, by the following rules and policies:

• The Union has a set of legal instruments applicable to third country nationals in the legal migration area. In some cases, they regulate conditions of entry and residency for certain categories of third country nationals: the most relevant ones would be the Blue Card Directive11, the Directive on students, trainees and researchers12, and the Single Permit Directive13.

the Agreement on the New Partnership with the United Kingdom, UKTF(2020)14, 18 March 2020: https://commission.europa.eu/publications/draft-text-agreement-new-partnership-united-kingdom_en).

8 “Mobility” in the sense of the envisaged agreement implies the residence of a natural person, i.e. a non- temporary stay. Thus, the envisaged agreement does not address matters of travel facilitation, nor does it address the temporary provision of services through the presence of a natural person in the territory of the other Party.

9 See Article 488 to 491 and the Protocol on Social Security Coordination of the Trade and Cooperation Agreement.

10 In the year ending in June 2023, 87000 more Union citizens left the United Kingdom than arrived. 11 Directive (EU) 2021/1883 of the European Parliament and of the Council of 20 October 2021 on the

conditions of entry and residence of third-country nationals for the purpose of highly qualified employment, (OJ L 382, 28.10.2021).

12 Directive (EU) 2016/801 of the European Parliament and of the Council of 11 May 2016 on the conditions of entry and residence of third-country nationals for the purposes of research, studies, training, voluntary service, pupil exchange schemes or educational projects and au pairing (OJ L 132, 21.5.2016, p. 21).

13 Directive 2011/98/EU of the European Parliament and of the Council of 13 December 2011 on a single application procedure for a single permit for third-country nationals to reside and work in the territory of a Member State and on a common set of rights for third-country workers legally residing in a Member State (OJ L 343, 23.12.2011, p.1).

EN 3 EN

• United Kingdom nationals can visit the Union visa-free for a maximum period of 90 days in a 180-day period (the possibility to undertake paid activities during that period depends on national law)14.

In respect of the United Kingdom:

• The United Kingdom currently runs a “country-blind” immigration system providing for different visa paths for students and certain workers, (notably researchers and academics, skilled workers15, health care workers and seasonal workers for the agricultural sector), as well as for volunteers in certain cases. There is no specific visa path for au pairs.

• Union citizens can visit (i.e. no training or work) the United Kingdom visa-free for a period of up to six months16.

Moreover, the United Kingdom has declined so far to associate to Union programmes in the areas of youth, culture and education, such as Erasmus+ or Creative Europe (culture strand), thereby reducing opportunities for youth, education and cultural exchanges17. Furthermore, students from the Union are now subject to very high tuition fees applicable to foreign students when seeking to undertake studies (in particular higher education and doctoral studies) in the United Kingdom compared to the fees paid by domestic students. They also have more difficult access, or no access, to related benefits (e.g. scholarship, student loans). This is also the case for doctoral students going to the United Kingdom as part of a Horizon Europe project (under the Marie Skłodowska-Curie Actions)18. The result is a decline in the number of Union students in the United Kingdom19. Young people who wish to perform traineeships, internships or apprenticeships in the United Kingdom as part of their Union education programmes, beyond the difficulties in finding the appropriate visa path, face the particular difficulty that their traineeship, internship or apprenticeship is considered “work” by the United Kingdom and therefore subject to the minimum wage rule. Yet, there is an exception from that rule for traineeships, internships, or apprenticeships (“work placements”) carried out as part of United Kingdom education study programmes20.

14 Regulation (EU) 2018/1806 of the European Parliament and of the Council of 14 November 2018

listing the third countries whose nationals must be in possession of visas when crossing the external borders and those whose nationals are exempt from that requirement.

15 Above a minimum pay threshold, provided that the job is in a list of eligible occupations and that the British employer has been approved by the Home Office (and therefore that employer is able to issue a certificate of sponsorship for the visa applicant).

16 Visit the UK as a Standard Visitor: Overview - GOV.UK (www.gov.uk) 17 While the United Kingdom is associated to the Horizon Europe Programme as of 1 January 2024 under

the conditions established in the Trade and Cooperation Agreement, that Agreement does not include provisions guaranteeing the mobility of researchers, but only a “best efforts” clause in that regard. See Article 712(1) and (2) of the Trade and Cooperation Agreement.

18 In addition, doctoral candidates and researchers moving to the United Kingdom under a Horizon Europe project (in particular under the Marie Skłodowska-Curie Actions) do not currently benefit from any specific facilitation as regards their entry and stay and are faced with high visa fees and health surcharges.

19 50 % decrease in Union citizens enrolling in United Kingdom universities between 2020 and 2022. Cf. European Parliament, Resolution of 23 November 2023 on the implementation of the EU-UK Trade and Cooperation Agreement (2022/2188(INI)), §148.

20 https://www.gov.uk/employment-rights-for-interns

EN 4 EN

• Consistency with existing policy provisions in the policy area The Union is generally committed to supporting the establishment of frameworks to facilitate exchanges between young people across the European continent, with a view to increasing people-to-people contacts, bringing people together and reinforcing ties. The Union is also interested in young people in the Union acquiring skills and developing talent, including across borders and beyond the Union21. As stated above, the Union has legislation applicable to third country nationals coming from third countries in the legal migration area. This legislation regulates conditions of entry and residency for certain categories of third country nationals – for example for purposes such as research, studying or training but also for certain work. The Union, however, has not developed international agreements with European neighbours covering mobility of young persons beyond the case of the European Economic Area Agreement (which extends the single market, including as regards free movement of persons, to Norway, Iceland and Liechtenstein through incorporation of Union rules into the European Economic Area Agreement) and the agreement on free movement of persons with Switzerland22. The latter agreement notably includes a provision on non-discrimination on the grounds of nationality in respect of the persons of one Party who work or are lawfully resident in the territory of the other Party and it makes a limited number of provisions of Union law applicable in the relationship between the Parties. Many Member States have schemes or programmes for youth mobility covering a limited period of time (often referred to as “working holiday” visas or youth mobility schemes), with certain countries outside Europe. These programmes/schemes are generally limited to solving the question of obtaining a visa/work permit but do not necessarily address issues such as university tuition fees or equal treatment to nationals. They are often also limited in terms of permissible volumes of admission. • Consistency with other Union policies The Trade and Cooperation Agreement includes provisions on social security coordination, which are an important enabler for, and a supplement to, any possible agreement on mobility between the Parties. The Trade and Cooperation Agreement contains rules on the entry and temporary stay of natural persons for business purposes (e.g. provision of services). These rules address instances of temporary presence for a specific purpose and cannot achieve the objectives foreseen by this recommendation (which imply taking up residence). The Union carries out actions to support, coordinate and supplement the actions of the Member States in the areas of education, vocational and researchers’ training, youth and culture – such as through specific programmes (e.g. Erasmus+, Creative Europe (culture strand), Marie Skłodowska-Curie Actions under the Horizon Programme) which are open to the participation of third countries, subject to compliance with the appropriate conditions.

21 The Union also seeks to attract skills and talent on a permanent basis. Cf. Communication from the

Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Attracting skills and talent to the EU, COM(2022)657, of 27.4.2022. Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Skills and talent Mobility, COM(2023)715, 15.11.2023.

22 Agreement between the European Community and its Member States, of the one part, and the Swiss Confederation, of the other, on the free movement of persons (OJ L 114, 30.4.2002, p.6).

EN 5 EN

2. LEGAL ELEMENTS OF THE RECOMMENDATION • Legal basis The procedural legal basis for the Council decision authorising the opening of negotiations on an agreement between the Union and the United Kingdom on youth mobility is Article 218(3) and (4) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU). The substantive legal basis for the agreement on youth mobility can only be determined at the end of the negotiations. In principle, the area of freedom, security and justice is an area of shared competence between the Union and the Member States. Articles 79(2)(a) and (b) TFEU empowers the Union to adopt measures on the conditions of entry and residence of third country nationals seeking to legally reside in a Member State (including for the purpose of family reunification) and the Union has already acted in respect of some categories of persons (see above)23 24– without prejudice to the right of Member States to determine volumes of admission of third country nationals coming to their territory in order to seek work. The definitive nature of the agreement (i.e. Union-only or mixed agreement) can only be established once the negotiations are concluded. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) Only a Union level approach will ensure that all Member States are treated equally in respect of mobility of persons to the United Kingdom, which is one of the key considerations of the 2018 European Council guidelines in this area. A Union level approach could also more easily try to give effect to the ambition requested by the European Council and add value compared to the status quo, in terms of: an absence of quotas for beneficiaries; the avoidance of discretionary visa application procedures; the length of the mobility period within the eligibility period; the breadth of the purposes of stay; the possibility for beneficiaries to be accompanied by close family members; Union citizens benefiting from equal treatment compared to United Kingdom nationals in a number of cases. Parallel negotiations by Member States neither guarantee that the United Kingdom would be interested in reaching an agreement with each Member State nor would they guarantee that Member States would be treated equally to one another by the United Kingdom. • Proportionality The Union’s action does not go further than what is necessary to achieve the policy objective of facilitating mobility of young persons between the Union and the United Kingdom. It would provide young Union citizens with a clear, simple and cost-effective path for mobility to the United Kingdom. This would bring clarity to the citizens concerned in contrast to the current situation whereby several parallel visa paths to the United Kingdom exist. These paths are limited (e.g. they impose quotas, short time limitations, no accompanying family members,) and expensive (high visa fees, healthcare surcharge). It would also seek to

23 According to Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark, annexed to the Treaty on

European Union and the TFEU, Denmark will not be able to participate in the envisaged agreement. Therefore, all references to Union citizens in this recommendation shall be understood as not including Danish nationals, and references to Member States as destination countries under the envisaged agreement shall not be understood as including Denmark. The specific situation of Denmark could be addressed in a separate, subsequent agreement replicating the content of the EU-United Kingdom agreement.

24 In respect of Ireland, the provisions of Protocol No 21, annexed to the Treaty on European Union and the TFEU, apply. In any case, the agreement should be without prejudice to Ireland’s arrangements under the “Common Travel Area”.

EN 6 EN

specifically address the main hurdles for young Union citizens (e.g. in respect of education tuition fees or of work placements as part of Union studies) which other options (such as the United Kingdom Youth Mobility Scheme) do not address. An agreement between the Union and the United Kingdom is the most suitable instrument for achieving the objective as it would address the question of non-discrimination among Union nationals from the outset. • Choice of the instrument A ‘soft law’ instrument, such as an administrative Memorandum of Understanding, would not be sufficient to provide legal certainty to young persons as regards the possibilities for youth mobility between the Union and the United Kingdom. Only a binding mutual understanding in the form of a formal international agreement on youth mobility between the Union and the United Kingdom would guarantee this legal certainty.

3. BUDGETARY IMPLICATIONS The proposed agreement has no budgetary implications.

4. OTHER ELEMENTS • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal With this recommendation, the European Commission invites the Council of the European Union to authorise the opening of negotiations for an agreement between the European Union and the United Kingdom on youth mobility25, to nominate the European Commission as Union negotiator and to address directives to the negotiator and designate a committee in consultation with which the negotiations must be conducted. The envisaged agreement does not amount to conferring to United Kingdom nationals the benefits of the fundamental freedom of movement enjoyed by Union citizens. The envisaged agreement on youth mobility should be guided by the following parameters:

• The personal scope is limited to young Union citizens and United Kingdom nationals, e.g. 18-30 years of age;

• The period of stay is limited to a reasonable timeframe (e.g. 4 years);

• Mobility is not purpose-bound, i.e. it can be exercised for different purposes: to work, study, do trainings/internships (including in the context of a Union education programme), research, volunteer, other activities or just visiting/travelling during the period of stay;

• Mobility is not subject to quota;

• Common admission conditions apply and the beneficiary complies with these conditions throughout the period of stay;

• Relevant grounds for rejection of the applications;

25 The following would be excluded: entry and temporary presence of natural persons to provide services

(“GATS mode 4”) and the rules on travel facilitation/border crossing (e.g. passport vs. identity card; use of e-gates) or on visa-free travel for short-term visits.

EN 7 EN

• Verification of compliance with the conditions and of absence of grounds for rejection are carried out by the relevant national authorities in an admission procedure prior to exercising mobility.

• The mobility to the Union is only exercised in the Member State that admitted the United Kingdom national, i.e. the admission by one Member State does not allow for “intra-Union” mobility to another Member State26;

• The treatment of beneficiaries is equal to nationals, at least in respect of working conditions, including pay and dismissal as well as health and safety at the workplace, freedom of association, certain aspects of education and vocational training, tax benefits, in so far as the person is a tax resident, and advice services afforded by employment offices;

• Equal treatment is also provided in respect of tuition fees for higher education. This also applies to beneficiaries of other visa paths;

• The United Kingdom “healthcare surcharge” is waived for Union beneficiaries;

• Conditions for the exercise of the right to family reunification with the beneficiaries. The envisaged agreement should be a supplementing agreement to the Trade and Cooperation Agreement27. Thus, the envisaged agreement should be part of the same single and uniform institutional framework as the Trade and Cooperation Agreement, of which the rules on dispute settlement form an integral part. The envisaged agreement should be without prejudice to the Union acquis and national rules providing legal migration pathways, i.e. it should provide for an additional migration path next to existing ones in either Party, where available. The envisaged agreement should be without prejudice to the Union and Member States’ rules for acquiring permanent/long-term resident status. The envisaged agreement should be without prejudice to:

• the rules on social security coordination set out in the Trade and Cooperation Agreement;

• the rules on double taxation;

• the rules on the control of persons crossing the borders of the Parties, including travel facilitations by either Party;

• the rules requiring registration of the national of the other Party within a given timeframe upon arrival.

Additionally, the negotiations of the envisaged agreement could be usefully complemented by parallel discussions on the possible participation of the United Kingdom in Union programmes in the area of youth, education and culture such as the Erasmus+ programme and the Creative Europe (culture strand) programme. The association of the United Kingdom to

26 Without prejudice to Article 21 of the Convention implementing the Schengen Agreement of 14 June

1985 (OJ L 239, 22.9.2000, p. 19). 27 Article 2(1) of the Trade and Cooperation Agreement.

EN 8 EN

any such programme could be done in accordance with the procedure provided for in the Trade and Cooperation Agreement, pursuant to Article 218(9) TFEU.28

28 The possible association of the United Kingdom to Union programmes is provided for in Article 710 of

the Trade and Cooperation Agreement: Protocol I to that Agreement could be amended for that purpose by a decision of the Specialised Committee on Participation in Union Programmes referred to in Article 8(1)(s) of the Trade and Cooperation Agreement.

EN 9 EN

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotiations for an agreement between the European Union and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland on youth mobility

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 218(3) and (4) thereof, Having regard to the recommendation from the European Commission, Whereas: (1) The Trade and Cooperation Agreement between the European Union and the

European Atomic Energy Community, of the one part, and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, of the other part (the ‘Trade and Cooperation Agreement’)29 applies since 1 January 2021. It is, next to the Agreement on the withdrawal of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland from the European Union and the European Atomic Energy Community (the ‘Withdrawal Agreement’)30, the cornerstone for bilateral relations between the European Union (the ‘Union’) and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland (‘the United Kingdom).

(2) While the Trade and Cooperation Agreement provides for social security coordination that supports mobility of persons under the domestic law of either Party, it does not address mobility per se, i.e. the possibility for a national of one Party to reside or stay in the territory of the other Party. The Trade and Cooperation Agreement also contains rules on the entry and temporary stay of natural persons for business purposes which, however, only address instances of temporary presence for a specific purpose (e.g. provision of services).

(3) Rather, mobility between the Union and the United Kingdom is now governed by the respective domestic (immigration) rules of the Union (and its Member States) and the United Kingdom. This has resulted in decreased numbers of persons exercising mobility between the Union and the United Kingdom. It has particularly affected the opportunities for young persons of the Union and the United Kingdom to gain experience abroad in each other’s territory and to benefit from youth, cultural and educational and research and training exchanges.

(4) In the course of 2023, the United Kingdom approached several (but not all) Member States with the intention to negotiate bilateral arrangements on youth mobility, modelled upon the United Kingdom’s youth mobility visa scheme. This would result in differential treatment of Union citizens. Moreover, this approach would not address the main barriers to mobility experienced by young people.

(5) Negotiations should therefore be opened with a view to concluding a supplementing agreement, within the meaning of Article 2 of the Trade and Cooperation Agreement,

29 (OJ L 149, 30.4.2021, p. 10). 30 (OJ L 29, 31.1.2020, p. 7).

EN 10 EN

with the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland in the area of youth mobility,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1 The Commission is hereby authorised to negotiate, on behalf of the Union, with the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, an agreement on youth mobility.

Article 2 The negotiating directives are set out in the Annex to this Decision.

Article 3 The negotiations shall be conducted in consultation with the [name of the special committee to be inserted by the Council].

Article 4 This Decision is addressed to the Commission. Done at Brussels,

For the Council The President

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.4.2024

COM(2024) 169 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-

Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. SOOVITUSE TAUST

• Soovituse põhjused ja eesmärgid

1. veebruaril 2020 astus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi

„Ühendkuningriik“) välja Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest (edaspidi

„Euratom“).

Väljaastumise kord on sätestatud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa

Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus (edaspidi „väljaastumisleping“)1.

Väljaastumisleping jõustus 1. veebruaril 2020 ja sellega nähti ette üleminekuperiood, mille

jooksul kohaldati Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis liidu õigust2 nimetatud

lepingut järgides. See periood lõppes 31. detsembril 2020.

Üleminekuperioodi ajal sõlmisid Euroopa Liit, Euratom ja Ühendkuningriik kaubandus- ja

koostöölepingu, mille liit sõlmis nõukogu otsuse (EL) 2021/6893 põhjal ja mida kohaldati

ajutiselt alates 1. jaanuarist 20214. See leping jõustus 1. mail 2021.

Üleminekuperioodi lõpus lõppes isikute vaba liikumine liidu ja Ühendkuningriigi vahel5.

Euroopa Ülemkogu märkis oma 23. märtsi 2018. aasta suunistes tulevaste suhete kohta

Ühendkuningriigiga, et „tulevane partnerlus peaks sisaldama kaugeleulatuvaid sätteid

füüsiliste isikute liikumise kohta, tuginedes täieliku vastastikkuse põhimõttele ja põhimõttele,

et eri liikmesriike ei tohiks kohelda erinevalt“.6

Hoolimata 2019. aasta Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi ühisest poliitilisest

deklaratsioonist7 (milles käsitleti noorte liikuvust), keeldus Ühendkuningriik 2020. aasta

läbirääkimiste käigus liikuvuse8 teemat arutamast. Sellest tulenevalt ei ole kaubandus- ja

koostöölepingus käsitletud isikute liikuvuse küsimust lepinguosaliste vahel. Kaubandus- ja

1 (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7). 2 Väljaastumislepingu artikli 2 tähenduses. 3 Nõukogu 29. aprilli 2021. aasta otsus (EL) 2021/689 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise

kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise

kohta (ELT L 149, 30.4.2021, lk 2). 4 Nõukogu 29. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2252 ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise

kaubandus- ja koostöölepingu ja Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitleva lepingu liidu nimel

allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta, (ELT L 444, 31.12.2020, lk 2). 5 See ei puuduta Iirimaad. Iirimaa jääb Ühendkuningriigiga ühisesse reisipiirkonda.

Üleminekuperioodi lõpus Ühendkuningriigis elavate liidu kodanike (ja sel ajal liidus elavate

Ühendkuningriigi kodanike) kohtlemise küsimust on käsitletud väljaastumislepingus. 6 EUCO XT20001/18, 23. märts 2018, §10. 7 Poliitiline deklaratsioon, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete

raamistik (ELT C 34, 31.1.2020, lk 1). Deklaratsioonis on märgitud, et „pooled on nõus arutama

tingimusi oma territooriumile sisenemiseks ja seal viibimiseks sellistel eesmärkidel nagu näiteks

teadustöö, õppimine, koolitus ning noortevahetus.“ (§ 51).

Selle deklaratsiooni alusel lisas komisjon 18. märtsil 2020 Ühendkuningriigile läbirääkimisteks esitatud

lepingu eelnõusse liikuvust käsitlevad sätted (ELi ja Ühendkuningriigi uut partnerlust käsitlev eelnõu,

UKTF(2020) 14, 18. märts 2020: https://commission.europa.eu/publications/draft-text-agreement-new-

partnership-united-kingdom_et). 8 „Liikuvus“ kavandatava lepingu tähenduses hõlmab füüsilise isiku elamist, st alalist viibimist riigis.

Seega ei käsitleta kavandatavas lepingus reisimise hõlbustamise küsimusi ega teenuste ajutist osutamist

teise lepinguosalise territooriumil viibiva füüsilise isiku poolt.

ET 2 ET

koostööleping sisaldab siiski sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid sätteid,9 mis

toetavad isikute liikuvuse võimalust mõlema lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel ja seega

võimaldaksid liikuvust lepinguosaliste vahel.

Isikute liikuvust liidu ja Ühendkuningriigi vahel reguleeritakse nüüd liidu (ja selle

liikmesriikide) ja Ühendkuningriigi vastavate riiklike (sisserände-)eeskirjadega (vt allpool).

Isikute liikumine on nüüd keerulisem, seepärast on liidu ja Ühendkuningriigi vaheline

liikuvus vähenenud10. Eeskätt on see olukord mõjutanud liidu ja Ühendkuningriigi noorte

võimalusi saada elukogemusi kummagi lepinguosalise territooriumil ning osaleda noorte-,

kultuuri-, haridus-, teadus- ja koolitusvahetustes.

2023. aastal pöördus Ühendkuningriik mitme liikmesriigi (kuid mitte kõigi liikmesriikide)

poole kavatsusega pidada läbirääkimisi noorte liikuvust käsitlevate kokkulepete üle, mis

põhinevad Ühendkuningriigi noorte liikuvuse viisakaval. See lähenemisviis tooks kaasa liidu

kodanike erineva kohtlemise. Lisaks ei aitaks selline lähenemisviis kõrvaldada liikuvuse

peamisi takistusi, millega noored on alates üleminekuperioodi lõppemisest silmitsi seisnud.

Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu eesmärk on kõrvaldada

mõned peamistest takistustest noorte liikuvusele, mis tulenevad liidus ja Ühendkuningriigis

praegu kohaldatavatest õigusnormidest (vt allpool). See oleks vastastikune, st sellest saaksid

kasu kõik liidu kodanikud ja kõik Ühendkuningriigi kodanikud.

Liidus ja Ühendkuningriigis praegu kohaldatavad normid

Liidus reguleeritakse Ühendkuningriigi kodanike liikuvust alates üleminekuperioodi lõpust

järgmiste eeskirjade ja meetmetega.

• Liit on kehtestanud õigusaktid, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike

suhtes seadusliku rände valdkonnas. Mõnel juhul reguleeritakse nendega teatavatesse

kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja

seal elamise tingimusi. Kõige olulisemad õigusaktid on sinise kaardi direktiiv,11

üliõpilaste, praktikantide ja teadlaste direktiiv12 ning ühtse loa direktiiv13.

• Ühendkuningriigi kodanikud võivad viibida liidus viisavabalt kuni 90 päeva

180päevase ajavahemiku jooksul (võimalus tegeleda sellel ajavahemikul tasustatava

tegevusega sõltub siseriiklikust õigusest)14.

Ühendkuningriigis reguleeritakse liikuvust järgmiselt.

9 Vt kaubandus- ja koostöölepingu artiklid 488–491 ja protokoll sotsiaalkindlustuse koordineerimise

kohta. 10 2023. aasta juunis lõppenud aastal lahkus Ühendkuningriigist 87 000 liidu kodanikku rohkem kui sinna

saabus. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb

kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal

elamise tingimusi (ELT L 382, 28.10.2021). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide

kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või

haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise

tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide

kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning

liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta (ELT L 343,

23.12.2011, lk 1). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse

kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid,

kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud.

ET 3 ET

• Ühendkuningriik kasutab praegu kõigi riikide puhul ühesugust sisserändesüsteemi,

mis pakub erinevaid viisavõimalusi üliõpilastele ja teatavatele töötajatele (eelkõige

teadlased ja akadeemikud, oskustöölised,15 tervishoiutöötajad ja hooajatöötajad

põllumajandussektoris) ning teatavatel juhtudel ka vabatahtlikele. Au pair’ide jaoks

ei ole eraldi viisat.

• Liidu kodanikud võivad külastada (st mitte koolituse või töö eesmärgil)

Ühendkuningriiki viisavabalt ja viibida seal kuni kuus kuud16.

Lisaks on Ühendkuningriik seni keeldunud liitumast liidu noorte-, kultuuri- ja

haridusprogrammidega (nt Erasmus+ ja Loov Euroopa (kultuuriharu)), mis vähendab

võimalusi noorte-, haridus- ja kultuurivahetusteks17. Samuti peavad liidu üliõpilased, kui nad

soovivad õppida (eelkõige kõrghariduse vallas ja doktoriõppes) Ühendkuningriigis, nüüd

maksma välisüliõpilaste suhtes kohaldatavat õppemaksu, mis on võrreldes Ühendkuningriigi

üliõpilaste õppemaksuga väga suur. Samuti on neil keerulisem saada seonduvaid hüvesid (nt

stipendiume, õppelaenu) või pole üldse võimalik neid saada. Sama kehtib ka doktorantide

puhul, kes lähevad Ühendkuningriiki programmi „Euroopa horisont“ (Marie Skłodowska-

Curie meetmete) raames18. Tagajärjeks on liidu üliõpilaste arvu vähenemine

Ühendkuningriigis19.

Noortel, kes soovivad liidu haridusprogrammide raames teha Ühendkuningriigis

õppepraktikat, tööpraktikat või õpipoisiõpet, on lisaks raskustele õige viisa saamisel

probleeme sellega, et Ühendkuningriik käsitab nende õppepraktikat, tööpraktikat või

õpipoisiõpet tööna ja seetõttu kohaldatakse nende suhtes miinimumpalga reeglit. Sellest

reeglist tehakse siiski erand Ühendkuningriigi haridusõppeprogrammide raames toimuvale

õppepraktikale, tööpraktikale või õpipoisiõppele20.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Liit soovib üldiselt toetada selliste raamistike loomist, mis hõlbustavad noortevahetust kogu

Euroopas, et edendada inimestevahelisi kontakte, inimesi kokku viia ja nende vahel sidemeid

tugevdada. Liit on huvitatud ka sellest, et noored omandaksid oskusi ja arendaksid oma

võimeid, sealhulgas piiriüleselt ja väljaspool liitu21.

Nagu eespool märgitud, kehtivad liidus seadusliku rände valdkonnas õigusaktid, mida

kohaldatakse kolmandatest riikidest saabuvate kolmandate riikide kodanike suhtes. Nende

15 Peavad teenima üle miinimumpalga, töökoht peab olema kõlblike kutsealade loetelus ja

siseministeerium peab olema Ühendkuningriigi tööandja heaks kiitnud (et tööandja saaks väljastada

viisataotleja ülalpidamiskulude katmise tõendi). 16 Visit the UK as a Standard Visitor: Overview - GOV.UK (www.gov.uk) 17 Kuigi Ühendkuningriik on alates 1. jaanuarist 2024 seotud programmiga „Euroopa horisont“

kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud tingimustel, ei sisalda see leping sätteid, millega tagatakse

teadlaste liikuvus, vaid üksnes klauslit, et lepinguosalised teevad selle hõlbustamiseks „kõik

võimaliku“. Vt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 712 lõiked 1 ja 2. 18 Peale selle ei ole programmi „Euroopa horisont“ (eelkõige Marie Skłodowska-Curie meetmete) raames

Ühendkuningriiki kolivatel doktorantidel ja teadlastel praegu riiki sisenemiseks ja seal elamiseks mingit

konkreetset soodustust ning nad peavad maksma suuri viisatasusid ja tervishoiu lisatasu. 19 Aastatel 2020–2022 vähenes Ühendkuningriigi ülikoolidesse sisseastuvate liidu kodanike arv 50 %. Vt

Euroopa Parlamendi 23. novembri 2023. aasta resolutsioon ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja

koostöölepingu rakendamise kohta (2022/2188(INI)), § 148. 20 https://www.gov.uk/employment-rights-for-interns 21 Samuti püüab liit püsivalt ligi meelitada oskustöölisi ja andekaid inimesi. Vt komisjoni 27. aprilli

2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Oskustööliste ja andekate inimeste meelitamine ELi“ (COM(2022) 657).

Komisjoni 15. novembri 2023. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele oskuste ja talentide liikuvuse kohta (COM(2023) 715).

ET 4 ET

õigusaktidega reguleeritakse liitu sisenemise ja seal elamise tingimusi teatavatesse

kategooriatesse kuuluvate kolmanda riigi kodanike puhul, kui liidus elamise eesmärgiks on

näiteks teadustöö, õppimine või koolitus, aga mõningatel juhtudel ka töötamine.

Liit ei ole aga Euroopa naabritega sõlminud rahvusvahelisi lepinguid, mis hõlmavad noorte

liikuvust, v.a Euroopa Majanduspiirkonna leping (millega laiendatakse ühtset turgu,

sealhulgas isikute vaba liikumist, Norrale, Islandile ja Liechtensteinile, inkorporeerides liidu

eeskirjad Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse) ja Šveitsiga sõlmitud isikute vaba liikumise

leping22. Viimati nimetatud leping sisaldab eelkõige sätet kodakondsuse alusel

diskrimineerimise keelu kohta lepinguosalise isikute puhul, kes töötavad või elavad

seaduslikult teise lepinguosalise territooriumil, ning see muudab lepinguosaliste vahelistes

suhetes kohaldatavaks piiratud arvu liidu õiguse sätteid.

Paljudel liikmesriikidel on mõningate liiduväliste riikidega sisse seatud kavad või

programmid, mis käsitlevad noorte liikuvust piiratud aja jooksul (sageli nimetatakse neid

tööpuhkuse viisadeks või noorte liikuvuse kavadeks). Need programmid/kavad piirduvad

üldiselt viisa/tööloa saamise küsimuse lahendamisega, kuid neis ei käsitleta tingimata selliseid

küsimusi nagu ülikooli õppemaksud või kodanike võrdne kohtlemine. Sageli on piiratud ka

riiki lubatavate isikute arv.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kaubandus- ja koostööleping sisaldab sätteid sotsiaalkindlustuse koordineerimise kohta, mis

on lepinguosaliste vahelist liikuvust käsitleva võimaliku lepingu eelduseks ja oluliseks

täienduseks.

Kaubandus- ja koostööleping sisaldab norme, mis reguleerivad füüsiliste isikute riiki

sisenemist ja seal ajutiselt viibimist ärilisel eesmärgil (nt teenuste osutamiseks). Need normid

käsitlevad olukordi, kui riigis viibitakse ajutiselt konkreetsel eesmärgil, ja nendega ei ole

võimalik saavutada käesolevas soovituses ette nähtud eesmärke (mis eeldavad elama asumist).

Liit võtab meetmeid, et toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid hariduse,

kutseõppe, teadlaste koolituse, noorte ja kultuuri valdkonnas, näiteks eriprogrammide kaudu

(nt Erasmus+, Loov Euroopa (kultuuriharu), Marie Skłodowska-Curie meetmed programmi

„Horisont“ raames), mis on avatud osalemiseks kolmandatele riikidele, kui täidetud on

asjakohased tingimused.

2. SOOVITUSE ÕIGUSLIK KÜLG

• Õiguslik alus

Menetlusõiguslik alus nõukogu otsusele, millega antakse luba alustada läbirääkimisi liidu ja

Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle, on Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.

Noorte liikuvust käsitleva lepingu materiaalõigusliku aluse saab kindlaks määrata alles

läbirääkimiste lõpus. Põhimõtteliselt kuulub vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktidega

a ja b antakse liidule õigus võtta meetmeid liikmesriigis seaduslikult elada soovivate

(sealhulgas perekonna taasühinemise eesmärgil) kolmandate riikide kodanike liikmesriiki

sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ning liit on seoses teatavate isikute kategooriatega

22 Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe isikute

vaba liikumise kohta (ELT L 114, 30.4.2002, lk 6).

ET 5 ET

(vt eespool) juba tegutsenud,23 24 ilma et see piiraks liikmesriikide õigust määrata kindlaks

nende territooriumile töö otsimise eesmärgil siseneda lubatavate kolmandate riikide kodanike

arv.

Lepingu lõpliku laadi (st kas ainult liidu leping või segaleping) saab kindlaks määrata alles

siis, kui läbirääkimised on lõpule viidud.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ainult liidu tasandi lähenemisviis tagab, et kõiki liikmesriike koheldakse seoses isikute

liikumisega Ühendkuningriiki võrdselt, mis on üks peamisi kaalutlusi Euroopa Ülemkogu

2018. aasta suunistes selles valdkonnas.

Samuti võiks liidu tasandi lähenemisviis aidata kergemini saavutada Euroopa Ülemkogu

seatud eesmärke ja anda võrreldes praeguse olukorraga lisaväärtust järgmiselt:

liikuvuslepinguga hõlmatud isikute kvootide puudumine; kaalutlusõigusel põhinevate

viisataotlusmenetluste vältimine; liikuvusperioodi pikkus kõlblikkusperioodi jooksul; riigis

viibimise eesmärkide ring; võimalus, et liikuvuslepinguga hõlmatud isikutega võivad kaasas

olla lähedased pereliikmed; liidu kodanikke koheldakse paljudel juhtudel võrdselt

Ühendkuningriigi kodanikega.

Liikmesriikide paralleelsed läbirääkimised ei taga seda, et Ühendkuningriik on huvitatud

kokkuleppe saavutamisest iga liikmesriigiga, ega seda, et Ühendkuningriik kohtleb

liikmesriike võrdselt.

• Proportsionaalsus

Liidu meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada poliitiline eesmärk

hõlbustada noorte liikuvust liidu ja Ühendkuningriigi vahel. See annaks noortele liidu

kodanikele selge, lihtsa ja kulutõhusa võimaluse liikumiseks Ühendkuningriiki. See tooks

asjaomastele kodanikele selgust, erinevalt praegusest olukorrast, kus on mitu erinevat

võimalust saada Ühendkuningriigi viisa. Need võimalused on piiratud (nt on kehtestatud

kvoodid, lubatud viibimise aeg on liiga lühike, kaasa ei tohi võtta pereliikmeid) ja kulukad

(suured viisatasud, tervishoiu lisatasu). Samuti püütakse konkreetselt kõrvaldada

põhitakistusi, millega liidu noored kokku puutuvad, (nt seoses õppemaksudega või praktikaga

liidu õpingute raames), mida muud võimalused (nt Ühendkuningriigi noorte liikuvuse kava) ei

käsitle.

Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline leping on eesmärgi saavutamiseks kõige sobivam vahend,

kuna sellega käsitletaks algusest peale liidu kodanike mittediskrimineerimise küsimust.

• Vahendi valik

Nn pehme õiguse vahend, nt vastastikuse mõistmise memorandum, ei oleks piisav, et pakkuda

noortele õiguskindlust seoses noorte liikuvuse võimalustega liidu ja Ühendkuningriigi vahel.

Sellise õiguskindluse tagaks üksnes siduv vastastikune mõistmine ametliku rahvusvahelise

lepingu vormis, mis käsitleb noorte liikuvust liidu ja Ühendkuningriigi vahel.

23 Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta)

artiklite 1 ja 2 kohaselt ei saa Taani kavandatavas lepingus osaleda. Seepärast käsitatakse kõiki

käesolevas soovituses sisalduvaid viiteid liidu kodanikele nii, et need ei hõlma Taani kodanikke, ning

viiteid liikmesriikidele kui sihtriikidele kavandatava lepingu alusel nii, et need hõlma Taanit. Taani

eriolukorda võiks käsitleda eraldi lepingus, mille sisu on sama nagu ELi ja Ühendkuningriigi vahelisel

lepingul. 24 Iirimaa suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

sätteid. Leping ei tohiks mingil juhul mõjutada Iirimaa staatust ühise reisipiirkonna osana.

ET 6 ET

3. MÕJU EELARVELE

Kavandatud lepingul puudub mõju eelarvele.

4. MUU TEAVE

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva soovitusega teeb Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nõukogule ettepaneku anda

luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust

käsitleva lepingu üle,25 nimetada Euroopa Komisjon liidu läbirääkijaks, anda läbirääkijale

juhised ja määrata komitee, kellega tuleb läbirääkimiste käigus konsulteerida.

Kavandatava lepinguga ei anta Ühendkuningriigi kodanikele vaba liikumise põhivabaduse

hüvesid, mis kuuluvad liidu kodanikele.

Kavandatavas noorte liikuvust käsitlevas lepingus tuleks juhinduda järgmistest parameetritest:

• isikuline kohaldamisala piirdub noorte liidu ja Ühendkuningriigi kodanikega, kes on

näiteks 18–30aastased;

• riigis viibimise aeg on piiratud mõistlikul määral (nt neli aastat);

• liikuvus ei ole seotud ühe eesmärgiga, vaid seda saab kasutada mitmesugustel

eesmärkidel, nt töötamiseks, õppimiseks, koolituseks/praktikaks (sealhulgas liidu

haridusprogrammi raames), teadusuuringuteks, vabatahtlikuks tegevuseks, muuks

tegevuseks või lihtsalt külastamiseks/reisimiseks riigis viibimise ajal;

• liikuvuse suhtes ei kohaldata kvoote;

• kohaldatakse ühiseid riiki lubamise tingimusi ja liikuvuslepinguga hõlmatud isik

täidab neid tingimusi kogu viibimisaja jooksul;

• taotluste tagasilükkamise asjakohased põhjused;

• asjaomased riiklikud asutused kontrollivad tingimuste täitmist ja tagasilükkamise

põhjuste puudumist vastuvõtumenetluses enne liikuvuse kasutamist;

• liikuvus liitu kehtib ainult liikmesriigis, kes andis Ühendkuningriigi kodanikule loa,

st ühe liikmesriigi antud luba ei võimalda liidusisest liikuvust teise liikmesriiki26;

• liikuvuslepinguga hõlmatud isikuid koheldakse võrdselt kodanikega vähemalt

töötingimuste, sealhulgas töötasu ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja tööohutuse,

ühinemisvabaduse, teatavate hariduse ja kutseõppe aspektide, maksusoodustuste (kui

isik on maksuresident) ja tööhõiveametite pakutavate nõustamisteenuste osas;

• tagatakse võrdne kohtlemine ka kõrghariduse õppemaksude puhul. See kehtib ka

muude viisavõimaluste kasutajate kohta;

• loobutakse Ühendkuningriigi tervishoiu lisatasu võtmisest liikuvuslepinguga

hõlmatud liidu kodanikelt;

• tingimused perekonna taasühinemise õiguse kasutamiseks liikuvuslepinguga

hõlmatud isiku poolt.

25 Välja tuleks jätta järgmine: füüsiliste isikute sisenemine ja ajutine viibimine teenuste osutamiseks

(„GATSi 4. teenuste osutamise viis“) ning reisimise hõlbustamist/piiriületamist käsitlevad eeskirjad (nt

pass vs. isikutunnistus; e-väravate kasutamine) või viisavaba reisimine lühiajaliseks külastuseks. 26 Ilma et see piiraks 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 21

kohaldamist (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

ET 7 ET

Kavandatav leping peaks olema kaubandus- ja koostöölepingu lisaleping27. Seega peaks

kavandatav leping olema osa samast ja ühtsest institutsioonilisest raamistikust – kaubandus- ja

koostöölepingust, mille lahutamatuks osaks on vaidluste lahendamise kord.

Kavandatav leping ei tohiks piirata liidu acquis’ ja siseriiklike õigusnormide kohaldamist,

millega nähakse ette seadusliku rände võimalused, st lepinguga tuleks mõlema lepinguosalise

olemasolevate rändevõimaluste kõrvale luua täiendav rändevõimalus.

Kavandatav leping ei tohiks piirata liidu ja liikmesriikide alalise/pikaajalise elaniku staatuse

saamist reguleerivate õigusnormide kohaldamist.

Kavandatav leping ei tohiks piirata:

• kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise

normide kohaldamist;

• topeltmaksustamise vältimise normide kohaldamist;

• nende normide kohaldamist, mis käsitlevad lepinguosaliste piire ületavate isikute

kontrolli, sealhulgas mõlema lepinguosalise reisihõlbustusmeetmeid;

• nende normide kohaldamist, mille kohaselt peab teise lepinguosalise kodanik end

registreerima kindlaksmääratud aja jooksul pärast saabumist.

Lisaks kavandatava lepingu üle peetavatele läbirääkimistele võiks pidada paralleelseid

arutelusid Ühendkuningriigi võimaliku osalemise üle liidu noorte-, haridus- ja

kultuurivaldkonna programmides, nagu Erasmus+ ja Loov Euroopa (kultuuriharu).

Ühendkuningriik võib sellise programmiga liituda kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingus

sätestatud menetlusega vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 928.

27 Kaubandus- ja koostöölepingu artikli 2 lõige 1. 28 Ühendkuningriigi võimalik ühinemine liidu programmidega on sätestatud kaubandus- ja koostöölepingu

artiklis 710. Kõnealuse lepingu I protokolli saaks sel eesmärgil muuta kaubandus- ja koostöölepingu

artikli 8 lõike 1 punktis s osutatud liidu programmides osalemise erikomitee otsusega.

ET 8 ET

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-

Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut

(edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“)29 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa

Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“)30

kõrval on see Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) vaheliste kahepoolsete suhete

nurgakivi.

(2) Kuigi kaubandus- ja koostöölepinguga on ette nähtud sotsiaalkindlustuse

koordineerimine, mis toetab isikute liikuvust mõlema lepinguosalise siseriikliku

õiguse alusel, ei ole selles käsitletud liikuvust kui niisugust, st ühe lepinguosalise

kodaniku võimalust elada või viibida teise lepinguosalise territooriumil. Kaubandus-

ja koostööleping sisaldab eeskirju füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise

viibimise kohta ärilisel eesmärgil, kuid need puudutavad üksnes isikute ajutist

kohaolekut konkreetsel eesmärgil (nt teenuste osutamiseks).

(3) Pigem reguleeritakse liidu ja Ühendkuningriigi vahelist liikuvust nüüd liidu (ja selle

liikmesriikide) ning Ühendkuningriigi vastavate riiklike (sisserände-)eeskirjadega.

Selle tagajärjel on vähenenud liidu ja Ühendkuningriigi vahel liikuvate isikute arv.

Eeskätt on see mõjutanud liidu ja Ühendkuningriigi noorte võimalusi saada

kogemusi välismaal kummagi lepinguosalise territooriumil ning osaleda noorte-,

kultuuri-, haridus-, teadus- ja koolitusvahetustes.

(4) 2023. aastal pöördus Ühendkuningriik mitme liikmesriigi (kuid mitte kõigi

liikmesriikide) poole kavatsusega pidada läbirääkimisi noorte liikuvust käsitlevate

kahepoolsete kokkulepete üle, mis põhinevad Ühendkuningriigi noorte liikuvuse

viisakaval. See tooks kaasa liidu kodanike erineva kohtlemise. Lisaks ei aitaks selline

lähenemisviis kõrvaldada peamisi takistusi noorte liikuvusele.

(5) Seepärast tuleks alustada läbirääkimisi, et sõlmida Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigiga noorte liikuvuse valdkonnas lisaleping kaubandus- ja

koostöölepingu artikli 2 tähenduses,

29 (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10). 30 (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).

ET 9 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile antakse luba pidada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi noorte liikuvust käsitleva

lepingu üle.

Artikkel 2

Läbirääkimisjuhised on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 3

Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.4.2024

COM(2024) 169 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus: NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-

Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle

ET 1 ET

LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS EUROOPA LIIDU NING

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE NOORTE

LIIKUVUST KÄSITLEVA LEPINGU ÜLE

I. ÜLDINE TAUST

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut

(edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“)1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa

Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (edaspidi „väljaastumisleping“)2

kõrval on see liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste kahepoolsete suhete nurgakivi.

2. Kuigi kaubandus- ja koostöölepinguga on ette nähtud sotsiaalkindlustuse

koordineerimine, mis toetab isikute liikuvust mõlema lepinguosalise siseriikliku

õiguse alusel, ei ole selles käsitletud liikuvust kui niisugust, st ühe lepinguosalise

kodaniku võimalust elada või viibida teise lepinguosalise territooriumil. Kaubandus-

ja koostööleping sisaldab eeskirju füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise

viibimise kohta ärilisel eesmärgil, kuid need puudutavad üksnes isikute ajutist

kohaolekut konkreetsel eesmärgil (nt teenuste osutamiseks).

3. Pigem reguleeritakse liidu ja Ühendkuningriigi vahelist liikuvust nüüd liidu (ja selle

liikmesriikide) ning Ühendkuningriigi vastavate riiklike (sisserände-)eeskirjadega.

See on toonud kaasa liidu ja Ühendkuningriigi kodanike liikuvuse vähenemise ning

on eriti mõjutanud nende võimalusi saada kogemusi välismaal kummagi

lepinguosalise territooriumil ja osaleda noorte-, kultuuri-, haridus-, teadus- ja

koolitusvahetustes.

4. 2023. aastal pöördus Ühendkuningriik mitme liikmesriigi (kuid mitte kõigi

liikmesriikide) poole kavatsusega pidada kahepoolseid läbirääkimisi noorte liikuvust

käsitlevate kokkulepete üle, mis põhinevad Ühendkuningriigi noorte liikuvuse

viisakaval. See tooks kaasa Ühendkuningriiki minna soovivate liidu kodanike

erineva kohtlemise. Lisaks ei aitaks selline lähenemisviis kõrvaldada peamisi

takistusi noorte liikuvusele.

II. KAVANDATAVA LEPINGU EESMÄRK JA REGULEERIMISALA

5. Oma 23. märtsi 2018. aasta suunistes, mida kinnitati 13. detsembri 2019. aasta

järeldustes, märkis Euroopa Ülemkogu (artikkel 50), et liidu eesmärk on tagada, et

tulevane partnerlus Ühendkuningriigiga hõlmab „[...] kaugeleulatuvaid sätteid

füüsiliste isikute liikumise kohta, tuginedes täieliku vastastikkuse põhimõttele ja

põhimõttele [...]“. Nõukogu võttis 25. veebruaril 2020 vastu otsuse, millega antakse

luba alustada läbirääkimisi Ühendkuningriigiga uue partnerluse üle. Liikuvuse

valdkonnas ning lisaks viisavabale reisimisele lühiajalise viibimise eesmärgil ja

sotsiaalkindlustuse koordineerimisele märgiti kõnealusele otsusele lisatud suunistes

kooskõlas 2019. aasta poliitilise deklaratsiooniga, millega kehtestatakse Euroopa

Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, et sel ajal kavandatud

partnerluse eesmärk peaks olema määrata kindlaks tingimused, mille alusel saavad

1 (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10). 2 (ELT L 29, 31.1.2020, lk 7).

ET 2 ET

füüsilised isikud riiki siseneda ja seal viibida näiteks teadusuuringute, õpingute,

koolituse ja noortevahetuse eesmärgil.

6. Läbirääkimiste eesmärk on sõlmida Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel

tasakaalustatud leping noorte liikuvuse valdkonnas, jätmata tingimata välja ühtegi

konkreetset riigis viibimise eesmärki, ja seega võib lepingu kohaldamisala olla laiem

kui ette nähtud nõukogu 2020. aasta otsuses.

7. „Liikuvus“ kavandatava lepingu tähenduses hõlmab füüsilise isiku elamist, st alalist

viibimist riigis. Seega ei käsitleta kavandatavas lepingus reisimise hõlbustamise

küsimusi (nt passi asendavad dokumendid või spetsiaalsed piiriületuskoridorid) ega

teenuste ajutist osutamist teise lepinguosalise territooriumil viibiva füüsilise isiku

poolt. Viimast on reguleeritud kaubandus- ja koostöölepingu teise osa (Kaubandus,

transport, kalandus ja muud kokkulepped) II jaotises (Teenused ja investeeringud)

ning kavandatav leping seda ei mõjuta.

8. Kavandatav leping peaks olema kaubandus- ja koostöölepingu lisaleping kaubandus-

ja koostöölepingu artikli 2 tähenduses ja aitama seeläbi kaasa üldiste kahepoolsete

suhete arengule Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel.

III. KAVANDATAVA LEPINGU SISU

ÜLDPÕHIMÕTTED

9. Kavandatav leping peaks tagama tasakaalu õiguste ja kohustuste vahel. See peab

tagama liidu õiguskorra ja otsuste tegemise sõltumatuse ning liidu finantshuvide

kaitse ning olema kooskõlas liidu aluspõhimõtetega. See peaks põhinema liidu

kodanike mittediskrimineerimisel ja vastastikkuse põhimõttel.

10. Kavandatav leping peaks kajastama Ühendkuningriigi staatust Schengeni alasse

mittekuuluva kolmanda riigina ja liiduvälise riigina, kelle suhtes ei kohaldata samu

kohustusi kui liikmesriigi suhtes ning kellel ei saa olla samu õigusi ja hüvesid kui

liikmesriigil. Eelkõige ei tohiks kavandatava lepinguga anda Ühendkuningriigi

kodanikele vaba liikumise põhivabaduse hüvesid, mis kuuluvad liidu kodanikele.

Samuti ei tohiks sellega anda samu hüvesid, mis on väljaastumislepingu kodanike

õigusi käsitleva osaga hõlmatud isikutel.

NOORTE LIIKUVUSE KORD KAVANDATAVAS LEPINGUS

EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

11. Kavandatava lepinguga tuleks ette näha noorte liidu kodanike liikuvus

Ühendkuningriiki ja noorte Ühendkuningriigi kodanike liikuvus liidu

liikmesriikidesse.

12. Kavandatava lepingu isikuline kohaldamisala peaks piirduma noorte liidu kodanike

ja Ühendkuningriigi kodanikega (nt 18–30aastased riigis viibimise aja alguses).

RIIGIS VIIBIMISE AEG

13. Riigis viibimise aeg peaks olema piiratud mõistlikul määral (nt neli aastat).

LUBATUD TEGEVUSED

14. Kavandatava lepingu alusel võimaldatav liikuvus ei tohiks olla seotud ühe

eesmärgiga, st kavandatava lepingu kohaselt lubatud tegevused peaksid hõlmama

töötamist, õppimist, koolitust/praktikat (sealhulgas teise lepinguosalise

ET 3 ET

haridusprogrammi raames), teadusuuringuid, vabatahtlikku tööd, muud tegevust või

lihtsalt külastust/reisimist kogu viibimisaja jooksul.

15. Need tegevused ei tohiks siiski hõlmata kaubandus- ja koostöölepingu teise osa

(Kaubandus, transport, kalandus ja muud kokkulepped) II jaotise (Teenused ja

investeeringud) kohaldamisalasse kuuluvaid tegevusi.

16. Kavandatava lepingu alusel võimaldatava liikuvuse suhtes ei tohiks kohaldada

kvoote.

RIIKI LUBAMISE TINGIMUSED JA TAOTLUSTE TAGASILÜKKAMISE

PÕHJUSED

17. Kavandatavas lepingus tuleks sätestada kõik riiki lubamise tingimused. Need peaksid

põhinema ühistel riiki lubamise tingimustel, nt peaks riiki sisenejatel olema kehtiv

reisidokument, kehtiv üldine ravikindlustus ja tõend piisavate elatusvahendite kohta

(võttes arvesse, kas taotleja töötab või mitte).

18. Liikuvuslepinguga hõlmatud isik peaks neid tingimusi täitma kogu viibimisaja

jooksul.

19. Ühendkuningriigi nn sponsorluskava või samalaadseid kavasid ei tohiks kohaldada.

20. Kavandatavas lepingus peaksid olema loetletud asjakohased taotluste

tagasilükkamise põhjused, nt oht avalikule korrale, avalikule julgeolekule või

rahvatervisele.

RIIKI LUBAMINE, SEALHULGAS RIIKI LUBAMISE

KOHALDAMISALA

21. Kavandatavas lepingus tuleks sätestada riiki lubamise eeskirjad, st liikuvuse

võimaldamisele eelneva kontrolli käigus tuleks teha kindlaks, kas kavandatavas

lepingus sätestatud tingimused on täidetud.

22. Liikuvus liitu peaks kehtima ainult selles liikmesriigis, kes andis Ühendkuningriigi

kodanikule sisenemisloa, st ühe liikmesriigi antud luba ei tohiks võimalda liidusisest

liikuvust teise liikmesriiki.

23. Taotluste menetlemise või viisa või elamisloa väljastamise tasud ei tohiks olla

ebaproportsionaalsed ega ülemäärased.

VÕRDNE KOHTLEMINE

24. Kavandatud lepinguga hõlmatud isikuid tuleks kohelda võrdselt kodanikega

vähemalt töötingimuste, sealhulgas töötasu ja töölt vabastamise, töötervishoiu ja

tööohutuse, ühinemisvabaduse, teatavate hariduse ja kutseõppe aspektide,

maksusoodustuste (kui isik on maksuresident) ja tööhõiveametite pakutavate

nõustamisteenuste osas. See ei tohiks laieneda õppe- ja toimetulekutoetustele ja -

laenudele või muudele toetustele ja laenudele.

25. Kavandatava lepinguga tuleks tagada võrdne kohtlemine ülikoolide õppemaksude ja

koolitustasude osas.

26. Kavandatava lepinguga tuleks ette näha, et Ühendkuningriik loobub tervishoiu

lisatasu võtmisest liikuvuslepinguga hõlmatud liidu kodanikelt.

PERELIIKMED

ET 4 ET

27. Kavandatavas lepingus tuleks kindlaks määrata tingimused, mille alusel saab

liikuvuslepinguga hõlmatud isik kasutada perekonna taasühinemise õigust, ja

pereliikmed, kellel on võimalik taasühineda.

SEOS ELi VÕI LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSE MUUDE ASPEKTIDEGA

28. Kavandatav leping ei tohiks piirata selliste Ühendkuningriigi, liidu ja siseriiklike

õigusnormide kohaldamist, millega nähakse ette seadusliku rände võimalused, st

lepinguga tuleks mõlema lepinguosalise olemasolevate rändevõimaluste kõrvale luua

täiendav rändevõimalus.

29. Kavandatav leping ei tohiks piirata liidu ja liikmesriikide alalise/pikaajalise elaniku

staatuse saamist reguleerivate õigusnormide kohaldamist.

30. Kavandatav leping ei tohiks piirata:

– kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise

normide kohaldamist;

– topeltmaksustamise vältimise normide kohaldamist;

– nende normide kohaldamist, mis käsitlevad lepinguosaliste piire ületavate

isikute kontrolli, sealhulgas mõlema lepinguosalise reisihõlbustusmeetmeid;

– nende normide kohaldamist, mille kohaselt peab teise lepinguosalise kodanik

end registreerima kindlaksmääratud aja jooksul pärast saabumist.

MUUD ASPEKTID

31. Võrdset kohtlemist ülikoolide õppemaksude ja koolitustasude puhul tuleks kohaldada

viisavõimalusest sõltumatult.

32. Kavandatava lepinguga tuleks ette näha, et lepinguosalise territooriumil seaduslikult

elavatel isikutel ei tohi keelata siseneda selle lepinguosalise territooriumile.

33. Kavandatava lepinguga ei tohiks piirata ühise reisipiirkonna korra kohaldamist

Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahel, nagu on osutatud väljaastumislepingu artikli 38

lõikes 2 ja Windsori raamistiku artiklis 3.

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

34. Kavandatav leping peaks olema kaubandus- ja koostöölepingu lisaleping, nagu on

sätestatud kõnealuse lepingu artiklis 2. Seega peaks see olema osa samast ja ühtsest

institutsioonilisest raamistikust – kaubandus- ja koostöölepingust, mille lahutamatuks

osaks on vaidluste lahendamise kord.

35. Selles raamistikus tuleks kavandatava lepingu rakendamiseks luua uus erikomitee.

IV. TERRITORIAALNE KOHALDAMISALA

36. Kavandatava lepingu kui lisalepingu territoriaalne kohaldamisala peaks olema sama

mis kaubandus- ja koostöölepingul.

V. AUTENTSED KEELED

37. Kavandatav partnerlus peaks olema võrdselt autentne kõigis liidu ametlikes keeltes

ning sisaldama sellekohast keeleklauslit.

ET 5 ET

VI. LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISE KORD

38. Komisjon peaks läbirääkimiste käigus pidevalt koordineerima oma tegevust ja

pidama dialoogi nõukogu ja selle ettevalmistavate organitega. Sellega seoses peaksid

nõukogu ja COREPER, keda abistab [erikomitee nimi], andma komisjonile

suuniseid.

39. Komisjon peaks õigeaegselt konsulteerima nõukogu ettevalmistavate organitega ja

andma neile aru. Komisjon peaks esitama õigeaegselt kogu vajaliku teabe ja kõik

vajalikud dokumendid, mis on läbirääkimistega seotud.

40. Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti täielikult ja õigeaegselt

läbirääkimiste kulust.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Siseministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/24-00729

Resolutsiooni teema: ELi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline noorte liikuvuse leping

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle, COM (2024) 169.

EISi toimiku nr: 24-0183

Tähtaeg: 13.05.2024

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Siseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 10.05.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 23.05.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (15.05.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 13.05.2024.

Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktor Kinnitamise kuupäev: 02.05.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201      

.

30.04.2024

Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise noorte liikuvust käsitleva lepingu üle,

COM(2024) 169

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 10.05.2024

KOKi esitamise tähtpäev 15.05.2024

VV esitamise tähtpäev 23.05.2024

Peavastutaja: SIM

Kaasvastutajad: VM, HTM

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse reguleerimisala nõuab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist (RKKTS § 152¹ lg 1 p 1);

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Sisukokkuvõte

Nõukogu otsusega antakse Euroopa Komisjonile luba alustada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks noorte liikuvuse valdkonnas.

Alates 1. jaanuarist 2021. a kohalduva, EL ja Suurbritannia ning Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga on küll ette nähtud sotsiaalkindlustuse koordineerimine, mis toetab isikute liikuvust mõlema lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel, kuid selles ei käsitleta liikuvust ühe lepinguosalise kodaniku võimalusena elada või viibida teise lepinguosalise territooriumil. Kaubandus- ja koostööleping sisaldab eeskirju füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise kohta ärilisel

eesmärgil, kuid need puudutavad üksnes isikute ajutist kohaolekut konkreetsel eesmärgil (nt teenuste osutamiseks). Hetkel reguleeritakse EL ja Ühendkuningriigi vahelist liikuvust EL ja selle liikmesriikide ning Ühendkuningriigi vastavate riiklike sisserände-eeskirjadega. EL ja Ühendkuningriigi vahel liikuvate isikute arv on vähenenud, mis mõjutab noorte võimalusi saada kogemusi välismaal ning osaleda noorte-, kultuuri-, haridus-, teadus- ja koolitusvahetustes. 2023. aastal pöördus Ühendkuningriik mitme liikmesriigi (kuid mitte kõigi liikmesriikide) poole kavatsusega pidada läbirääkimisi noorte liikuvust käsitlevate kahepoolsete kokkulepete üle, mis põhineksid Ühendkuningriigi noorte liikuvuse viisakaval. See tooks kaasa EL kodanike erineva kohtlemise. Seepärast tuleks sõlmida Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga noorte liikuvuse valdkonnas lisaleping kaubandus- ja koostöölepingu artikli 2 tähenduses.

Hetkel ei ole võimalik öelda, kas tulevase lepingu näol saaks tegu olla EL ainupädevuses oleva lepingu või nn segalepinguga.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

Kaasamine

Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid.

2