Elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt alkoholi- , tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Elektrituruseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamine

Austatud härra kliimaminister

Rahandusministeerium kooskõlastab elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muutmise seaduse eelnõu osas, mis puudutab

elektrituruseaduse muutmist. Siiski palume täiendada seletuskirja osa 7, kuivõrd eelnõu mõju

riigieelarvele on kirjeldatud väga minimaalselt. Kuigi mõju kuludele ja tuludele on hinnatud

väheseks, tuleb ka need välja tuua ja näidata ka kulude katteallikad (sh ei ole väljendatud, et

eelnõuga Konkurentsiametile pandavate ülesannetega seotud kulud kaetakse

Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest).

Me ei kooskõlasta eelnõu osas, mis puudutab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse muutmist.

Nõustume, et probleem elektrienergia osalise topelt maksustamisega on olemas ning vajab

lahendamist, samas praegusel kujul tehtud ettepanek ei lahenda probleemi. See läheb

vastuollu mitmete põhimõtetega ning pigem tekitab praktikas märksa tõsisemaid probleeme

juurde. Maksustamise korraldus ja isikutel maksukohustuse tekkimise alused peavad olema

üheselt arusaadavad. Ühel isikul tekkiv maksukohustus (või sellest vabastamine) ei saa

sõltuda asjaoludest, mis on temale endale teadmata ja mille õigsust ta ise ei suuda kontrollida.

Samuti peab maksustamine olema (lihtsasti) kontrollitav ilma tarbetu halduskoormuseta nii

ettevõtjatele kui riigile. Ettepanek praegusel kujul loob pigem väga raskesti kontrollitava või

pea kontrollimatu olukorra.

Probleemid:

1. Ettepanekus kasutatakse defineerimata mõistet „energiasalvestusüksus“, millest tekib

õiguslik ebaselgus reguleeritavate isikute osas: keda selleks lugeda; kas üldse (ja milliste)

tehniliste asjaoludega on see isik määratletav (näiteks salvestusmaht, ühendatus

jaotusvõrguga, …)?

Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on salvestusüksusi käitavad ettevõtjad maksuhalduri jaoks

tuvastatavad selleks, et maksude tasumise õigsuse üle tõhusat järelevalvet teha? Teadaolevalt

puudub elektrienergia salvestamisega tegelevatel isikutel tegevusloa omamise või tegevusest

teatamise kohustus.

Teie 11.04.2024 nr 1-4/24/1911,

KLIM/24-0379/-1K

Meie 02.05.2024 nr 1.1-11/1778-3

2

Maksust vabastamise tingimused peavad olema üheselt selgelt määratletud ning samuti peab

vabastamise õigsus olema maksuhalduri jaoks lihtsasti kontrollitav.

Seletuskirjas kirjutatakse järgmist: „Energiasalvestusüksustena on käsitatavad erinevad

lahendused alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh

elektriautode akud.“ Eelnev viitab sellele, et eelnõuga soovitakse energiasalvestusüksust

käsitada väga laialt. Jääb selgusetuks, kas näiteks füüsiline isik, kes omab elektriautot ja müüb

auto akusse salvestatud elektrienergiat tagasi võrku, võib olla energiasalvestusüksuseks?

Juhul kui ATKEASes kasutatakse uut mõistet, siis tuleb see defineerida või viidata

definitsioonile mõnes teises seaduses.

ELTSis on planeeritud muudatus, millega soovitakse salvestustegevuse sidumist tingimusega,

et see on ühendatud jaotusvõrguga. Nt eelnõu § 1 punkt 2 („salvestusperiood /-/ mille kestel

elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud

elektrienergiaks“) ja § 1 punkt 7 („Salvestusperioodi vältel elektrivõrgust salvestatud

elektrienergiale samal perioodil elektrivõrku tagastatud elektrienergia koguse ulatuses

käesoleva seaduse §-des 59 ja 594 nimetatud toetuste rahastamise kulu ei rakendu juhul kui

energiasalvestusüksusele on paragrahvi 67 lõike 11 kohaselt rajatud eraldi mõõtepunkt või

olemasolev võrguühendus on kasutusel üksnes energiasalvestusüksuse poolt. Käesoleva lõike

kohast salvestatud elektrienergia arvestust teostatakse mõõtepunkti põhiselt.“).

Juhul, kui ka ATKEASe muudatus peaks hõlmama vaid jaotusvõrguga ühendatud

salvestusüksust, siis loob see ettevõtjate vahel põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise, sest kõik

salvestusüksused pole ühendatud jaotusvõrguga.

2. Ettepanekuga loodava maksustamise regulatsiooni sisuline mõte jääb arusaamatuks:

salvestusüksuse tarbitavat elektrienergiat (s.o salvestusüksuse enda omatarvet) ei maksustata

aktsiisiga selles ulatuses, kui palju elektrienergiat edastati samal perioodil salvestusüksusest

järgmisele aktsiisimaksjale. Ei eelnõust ega seletuskirjast selgu, miks peaks salvestusüksuse

tarbitavat (omatarbe) elektrienergiat aktsiisist vabastama. Juhime tähelepanu, et see ei vasta

ettepaneku eesmärgile, kuna seda elektrienergia kogust ei maksustata aktsiisiga

mitmekordselt. Vastav omatarbe maksuvabastuse kohustus puudub ka energiamaksustamist

reguleerivast direktiivis 2003/96/EÜ.

3. Ettepanek tooks kaasa elektriaktsiisi administreerimiseks kasutatava infosüsteemi

muutmise vajaduse, milleks ei ole rahalisi vahendeid planeeritud ning puudub ka võimalus

katta kulud muudest vahenditest.

4. Eelnõu kohaselt muutuks aktsiisi administreerimise üheks sisuliseks osapooleks

salvestusüksust käitav ettevõtja, kellel aga erinevalt aktsiisimaksjatest ja aktsiisist vabastatud

lõpptarbijatest puudub igasugune kohustus nii vastu võetud, enda tarbitud kui edastatud

elektrienergia koguse mõõtmiseks ja selle üle arvestuse pidamiseks. Selle tagajärjel ei pruugi

salvestusüksust käitava ettevõtja tegevus olla läbipaistev ja kontrollitav. Maksude tasumise

õigsuse kontrollitavus ei saa olla sõltuvuses ettevõtja tahtest elektrienergia kogust mõõta ja

selle üle arvestust pidada.

Ettepanekul puudub mõjuanalüüs. Pole täpselt selge isikute ring, keda eelnõuga kavatsetakse

hõlmata ning mis on täiendavad kulud, mis planeeritud muudatusega ettevõtjale kaasnevad?

Oluline on silmas pidada, et aktsiis mõjutab müüdava elektrienergia hinda väga vähe. Küll

aga peaks salvestusüksusele olema sätestatud teatavad kohustused (praegu need eelnõus

3

täielikult puuduvad), mis võimaldaks elektrienergia jälgitavat mõõtmist ja korrektset

arvepidamist. Arvestades, et valdavalt on akuparkide toimimine täielikult automatiseeritud,

siis võivad potentsiaalselt lisanduvad kohustused osutuda ettevõtjale rahaliselt oluliselt

kulukamaks võrreldes aktsiisiga.

5. Ettepanekuga seatakse isikutel elektrienergialt tekkiv aktsiisimaksukohustus (või selle

vähendamine) sõltuvusse asjaoludest, mis ei pruugi neile endile teada olla. Ettepaneku

kohaselt ei teki ühel aktsiisimaksjal (nt võrguettevõtjal) aktsiisimaksukohustust sellelt

elektrienergialt, mille (1) ta on edastanud salvestusüksust käitavale isikule, kui (2)

salvestusüksuse käitaja on elektri edastanud järgnevale aktsiisimaksjale, (3) kes on ise sellelt

tasunud aktsiisi. Esimesel aktsiisimaksjal ei ole praktikas võimalik ei teada ega kontrollida,

kas üldse ja kui palju edastas salvestusüksuse käitaja elektrienergiat järgnevale

aktsiisimaksjale ning kas ja kui palju viimane sellelt aktsiisi tasus. Samuti ei ole

salvestusüksuse käitajal praktikas võimalik ei teada ega kontrollida, kas üldse ja kui palju

järgnev aktsiisimaksja saadud elektrienergialt aktsiisi tasus. Lisaks on ebaselge

salvestusüksuse käitaja ja järgneva aktsiisimaksja vastutus (tahtlikult või ekslikult)

valeandmete esitamise eest, millega on põhjustatud esimese aktsiisimaksja poolne aktsiisi

valesti deklareerimine ja/või alusetu maksuvabastuse kasutamine. Seetõttu ei ole

salvestusüksuse käitajale algselt elektrienergiat edastanud aktsiisimaksjal võimalik teada, kas

üldse ning millises ulatuses seda elektrienergiat aktsiisiga ei maksustata. Maksukohustuse

tekkimine või sellest vabastamine peab isikule olema endale selgelt ette nähtav, mitte olema

sõltuvuses asjaoludest, mis on temale teadmata ja/või mille tõele vastavust ta ei suuda

kontrollida. (Rääkimata sellest, et selline lahendus on tarbetult koormav ettevõtjatele endile –

pidev omavaheline infovahetus.)

Salvestusüksusest edastatud elektrienergia aktsiisist vabastamist on väär siduda sellelt

järgneva elektriaktsiisi maksja poolse aktsiisi tasumise faktiga ka põhjusel, et viimane võib

elektrienergia edastada ka aktsiisist vabastatud lõpptarbijale.

6. Eelnõus seotakse elektrienergia aktsiisiga mitte maksustamine vaid ühe kalendrikuu

kestel edastatud elektrienergia kogusega, mille tõttu praktikas ei täida ettepanek oma

eesmärki. Salvestusüksuse käitaja võib ühe kalendrikuu kestel salvestatud elektrienergiat

edastada ka järgnevatel kalendrikuudel, sellega jääks eelnõus sätestatud tingimus täitmata,

mille tagajärjel ei saavuta eelnõu oma eesmärki.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Virge Aasa 58851493 [email protected]

Lauri Lelumees 58851404 [email protected]