| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-5/240519/2402583 |
| Registreeritud | 03.05.2024 |
| Sünkroonitud | 06.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid) |
| Toimik | 14-5/240519 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Evelyn Bach (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Friday, May 3, 2024 8:59 AM
To: Evelyn Bach <[email protected]>
Subject: Vastus pöördumisele
|
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Jõgeva Vallavalitsus [email protected]
Teie 02.04.2024 nr 14-17/457, 14- 5/240519/2401931/
Meie 03.05.2024 nr 4.2-3/876-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Taavi Aas Täname kirja eest ja anname teada, et kiri suunati vastamiseks
Sotsiaalministeeriumile.
Oma kirjas soovite teada kas riigieelarvest toetusena eraldatava summa aluseks olev
kindla kuupäeva seisuga hooldekodus olijate arv on kooskõlas sotsiaalteenuste
osutamise põhimõtetega. Samuti palute seisukohta selles osas, kas rahastamise
aluseks võiks olla aasta keskmine hooldekodus olijate arv või hooldekodus olijate arv
poolaastas, mille alusel riigipoolset rahastust korrigeeritakse (nagu näiteks
asendushooldusteenuse korraldamisel).
Pikaajalise hoolduse ja hooldereformi rahastamisel lähtuti põhimõttest, et
ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Kohalike omavalitsuste ülesannete rahastamiseks on kõige sobivaim viis
omavalitsuste maksutulud ja tasandusfond. Sellise ootuse on sõnastanud ka Eesti
Linnade ja Valdade Liit oma eelarveläbirääkimiste lähtealusena: „enamuse
riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste
tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu“1.
Riigi eesmärk on võimalikult suur osa hooldereformi kulude katteks laekuvatest
vahenditest suunata omavalitsustele läbi tulumaksu (ca 95% vahenditest). Selle
1 https://elvl.ee/sites/default/files/documents/2023-10/2024- 27%20RES_ja_2024%20RE_ELVL_labiraakimised_kokkuvote.pdf
2
lahenduse eelisteks on omavalitsuste sõltumatus riigieelarve iga-aastastest otsustest
ja ajaga kaasas käiv eelarve kasv.
Hooldereformiga kaasnevalt hakkas omavalitsustele 2024. a veebruarist laekuma
füüsiliste isikute riiklikelt pensionituludelt tulumaksu 1,88%. Kuigi pensionitulu isiku
kohta on üle Eesti üsna sarnane, siis hooldekodus olevate inimeste arvu erinevuste
tõttu omavalitsustes ei saa vähemalt esimestel reformi rakendamise aastatel jaotada
kõiki vahendeid ainult läbi tulumaksu.
Seetõttu lepiti Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelisel
eelarve läbirääkimistel töö-, sotsiaali- ja tervise valdkonna töörühmas kokku, et nn
ülemineku ajal võetakse tasandusfondis arvesse hooldekodus olijate arvu
omavalitsuste lõikes. Üleminekuaja lõppu ei ole hetkel kokku lepitud. Siiski on
tulevikus eesmärk muuta see osaks üldisest tasandusfondist ning teenusepõhist
arvestust (sh hooldekodus olijate arvu) enam aluseks ei võeta. Selliselt tagatakse
olukord, kus omavalitsused oleksid rahaliselt motiveeritud leidma lahendusi, mis
aitaks edasi lükata või vähendada vajadust kulukama üldhoolduse järgi.
2024. aasta tasandusfondi jaotuse aluseks võeti hooldekodus olijate arv
omavalitsustes fikseeritud kuupäeva, 1. oktoobri, seisuga (Sotsiaalteenuste- ja
toetuste andmeregister (STAR) andmed), mis lepiti kokku Eesti Linnade ja Valdade
liiduga 2023. a 8. juunil toimunud kohtumisel. See kuupäev võeti aluseks just
seetõttu, et jääks piisavalt aega STAR andmete üle täpsustamiseks ja saaks 2024.
aasta summade jaotuse tasandusfondis ära teha jaanuari kuus. Eelneva eelarve
aasta keskmine näitaja ei oleks taganud täpsemat tulemust 2024. a kohalike
omavalitsuste rahalise koormuse osas.
Jooksva aasta kulusid või näitajaid arvesse võttev rahastus (nagu näiteks riiklik
toimetulekutoetus) ei sobi kohalike omavalitsuste ülesandeks olevate
sotsiaalteenuste rahastamiseks. Tasandusfond ei ole mõeldud konkreetse teenuse
rahastamiseks. Tasandusfondi eesmärk on tagada koos maksutuludega
omavalitsusele terviklik ja selge tulubaas kogu aastaks, mille arvelt saab omavalitsus
planeerida oma tegevusi, tegutseda autonoomselt, nii sellega kaasnevate õiguste kui
vastutusega. Seetõttu ei saa sobivaks pidada lahendust, kus tasandusfond jäetakse
aasta alguses jaotamata, omavalitsustele selguks sealt saadav toetus aasta jooksul
ning see oleks otseselt sõltuv omavalitsuste jooksvatest valikutest või tegevustest.
Teie kirjas näitena toodud asendushooldusteenuse toetus on 2024. aastast samuti
üle viidud kohalike omavalitsuste tulubaasi ning tasandusfondi jaotamisel võetakse
aluseks üks konkreetne kuupäev.
Lõpetuseks, 25. aprillil 2024 toimus regulaarne töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna
töörühma kohtumine, kus arutati ka 2025. aasta tasandusfondi jaotamise
põhimõtteid. Kohtumisel lepiti kokku, et Eesti Linnade ja Valdade Liit annab
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile hiljemalt 25. maiks teada, millise
kuupäeva seisuga hooldekodus olijate andmed võetakse aluseks 2025. aasta
tasandusfondi jaotusel. Ka Jõgeva vallal on võimalik selles küsimuses liidule sisend
anda.
3
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Sikk hoolekande osakonna juhataja
Lisaadressaat: [email protected] Ketri Kupper 5913 9135 [email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Jõgeva Vallavalitsus [email protected]
Teie 02.04.2024 nr 14-17/457, 14- 5/240519/2401931/
Meie 03.05.2024 nr 4.2-3/876-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Taavi Aas Täname kirja eest ja anname teada, et kiri suunati vastamiseks
Sotsiaalministeeriumile.
Oma kirjas soovite teada kas riigieelarvest toetusena eraldatava summa aluseks olev
kindla kuupäeva seisuga hooldekodus olijate arv on kooskõlas sotsiaalteenuste
osutamise põhimõtetega. Samuti palute seisukohta selles osas, kas rahastamise
aluseks võiks olla aasta keskmine hooldekodus olijate arv või hooldekodus olijate arv
poolaastas, mille alusel riigipoolset rahastust korrigeeritakse (nagu näiteks
asendushooldusteenuse korraldamisel).
Pikaajalise hoolduse ja hooldereformi rahastamisel lähtuti põhimõttest, et
ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Kohalike omavalitsuste ülesannete rahastamiseks on kõige sobivaim viis
omavalitsuste maksutulud ja tasandusfond. Sellise ootuse on sõnastanud ka Eesti
Linnade ja Valdade Liit oma eelarveläbirääkimiste lähtealusena: „enamuse
riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste
tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu“1.
Riigi eesmärk on võimalikult suur osa hooldereformi kulude katteks laekuvatest
vahenditest suunata omavalitsustele läbi tulumaksu (ca 95% vahenditest). Selle
1 https://elvl.ee/sites/default/files/documents/2023-10/2024- 27%20RES_ja_2024%20RE_ELVL_labiraakimised_kokkuvote.pdf
2
lahenduse eelisteks on omavalitsuste sõltumatus riigieelarve iga-aastastest otsustest
ja ajaga kaasas käiv eelarve kasv.
Hooldereformiga kaasnevalt hakkas omavalitsustele 2024. a veebruarist laekuma
füüsiliste isikute riiklikelt pensionituludelt tulumaksu 1,88%. Kuigi pensionitulu isiku
kohta on üle Eesti üsna sarnane, siis hooldekodus olevate inimeste arvu erinevuste
tõttu omavalitsustes ei saa vähemalt esimestel reformi rakendamise aastatel jaotada
kõiki vahendeid ainult läbi tulumaksu.
Seetõttu lepiti Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelisel
eelarve läbirääkimistel töö-, sotsiaali- ja tervise valdkonna töörühmas kokku, et nn
ülemineku ajal võetakse tasandusfondis arvesse hooldekodus olijate arvu
omavalitsuste lõikes. Üleminekuaja lõppu ei ole hetkel kokku lepitud. Siiski on
tulevikus eesmärk muuta see osaks üldisest tasandusfondist ning teenusepõhist
arvestust (sh hooldekodus olijate arvu) enam aluseks ei võeta. Selliselt tagatakse
olukord, kus omavalitsused oleksid rahaliselt motiveeritud leidma lahendusi, mis
aitaks edasi lükata või vähendada vajadust kulukama üldhoolduse järgi.
2024. aasta tasandusfondi jaotuse aluseks võeti hooldekodus olijate arv
omavalitsustes fikseeritud kuupäeva, 1. oktoobri, seisuga (Sotsiaalteenuste- ja
toetuste andmeregister (STAR) andmed), mis lepiti kokku Eesti Linnade ja Valdade
liiduga 2023. a 8. juunil toimunud kohtumisel. See kuupäev võeti aluseks just
seetõttu, et jääks piisavalt aega STAR andmete üle täpsustamiseks ja saaks 2024.
aasta summade jaotuse tasandusfondis ära teha jaanuari kuus. Eelneva eelarve
aasta keskmine näitaja ei oleks taganud täpsemat tulemust 2024. a kohalike
omavalitsuste rahalise koormuse osas.
Jooksva aasta kulusid või näitajaid arvesse võttev rahastus (nagu näiteks riiklik
toimetulekutoetus) ei sobi kohalike omavalitsuste ülesandeks olevate
sotsiaalteenuste rahastamiseks. Tasandusfond ei ole mõeldud konkreetse teenuse
rahastamiseks. Tasandusfondi eesmärk on tagada koos maksutuludega
omavalitsusele terviklik ja selge tulubaas kogu aastaks, mille arvelt saab omavalitsus
planeerida oma tegevusi, tegutseda autonoomselt, nii sellega kaasnevate õiguste kui
vastutusega. Seetõttu ei saa sobivaks pidada lahendust, kus tasandusfond jäetakse
aasta alguses jaotamata, omavalitsustele selguks sealt saadav toetus aasta jooksul
ning see oleks otseselt sõltuv omavalitsuste jooksvatest valikutest või tegevustest.
Teie kirjas näitena toodud asendushooldusteenuse toetus on 2024. aastast samuti
üle viidud kohalike omavalitsuste tulubaasi ning tasandusfondi jaotamisel võetakse
aluseks üks konkreetne kuupäev.
Lõpetuseks, 25. aprillil 2024 toimus regulaarne töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna
töörühma kohtumine, kus arutati ka 2025. aasta tasandusfondi jaotamise
põhimõtteid. Kohtumisel lepiti kokku, et Eesti Linnade ja Valdade Liit annab
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile hiljemalt 25. maiks teada, millise
kuupäeva seisuga hooldekodus olijate andmed võetakse aluseks 2025. aasta
tasandusfondi jaotusel. Ka Jõgeva vallal on võimalik selles küsimuses liidule sisend
anda.
3
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Sikk hoolekande osakonna juhataja
Lisaadressaat: [email protected] Ketri Kupper 5913 9135 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sotsiaalministeerium_pöördumise edastamine | 02.04.2024 | 1 | 14-5/240519/2401931 | Väljaminev kiri | okk | Sotsiaalministeerium |