Otsus

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/7568-2
Registreeritud	03.05.2024
Sünkroonitud	06.05.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kambja Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Kambja Vallavalitsus
Vastutaja	Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (95624 tm).

Failid

7.1-2247568-2 03.05.2024 Valjaminev kiri.asice

Hõbepaju tn 1 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

P0324_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri.pdf

P0324_EP_AS-4-01_v02_asendiplaan.pdf

Hõbepaju tn 1 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 02.05.2024

Meie 03.05.2024 nr 7.1-2/24/7568-2

Hõbepaju tn 1 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Õssu küla Hõbepaju tn 1

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 425383).

Kinnistu (katastritunnus 94901:005:0856) asub riigitee nr 22125 Erika-Kandiküla tee (edaspidi

riigitee) km 0,43-0,48 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Terav Kera OÜ, töö nr P03-24

„Hõbepaju tn 1 kinnistu üksikelamu ehitusprojekt. Eelprojekt.“

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 07.12.2023 kirjaga nr 7.1-

2/23/24652-2 (edaspidi ettepanekud).

Palume korrigeerida ehitusloa eelnõu aluseks olevat projekti järgmiselt.

1. Täiendada projekti seletuskirja vastavalt meie ettepanekute p 7.

2. Kanda projekti asendiplaani joonisele riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt

meie ettepanekute p 7 (kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 (edaspidi normid) lisa 1

tabel 18 ja lisa 2 joonis 8). Kontrollida, et riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurga alasse

ei jääks nähtavust takistavaid objekte (riigitee ääres olev hekk, ehitusloa eelnõu aluse

projektiga kinnistu piirile kavandatav piirdeaed).

3. Vastavalt normide lisa 1 tabel 10 peab antud asukohas olema riigiteega külgneval alal vaba

ruum minimaalselt 4 m – korrigeerida projektiga kavandatud piirdeaia lahendust nii, et

normide kohane vaba ruum oleks tagatud ka riigitee ning Hõbepaju tänava nurgal (vt Joonis

1, kollasega markeeritud ala). Hetkel ei ole antud asukohas ruumi tee hoolduse

korraldamiseks (lume vaalutamine).

2 (2)

Joonis 1. Vaba ruumi vajadus, väljavõte projekti asendiplaanist

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning

lähtudes normidest, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. P0324_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri

2. P0324_EP_AS-4-01_v02_asendiplaan

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

P0324_EP_AA-3-01_v02_seletuskiri.pdf

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Gert Kuldsaar Terav Kera OÜ Vastutav arhitekt Inge-Ly Ansipr Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P03-24 10.04.2024 Versioon V-02 Eelprojekt

2/35

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 4

1.1. OBJEKTI ÜLDANDMED .................................................................. 4

1.2. PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID................................... 5

1.3. PROJEKTEERIMISE ALUSDOKUMENDID .................................... 6

1.4. VASTAVUS KEHTIVALE PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE ...... 6

1.5. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE ......................................... 6

2. ASUKOHT JA ASENDIPLAANI LAHENDUS................................... 6

2.1. PLAANILAHENDUS .......................................................................... 6

2.2. VERTIKAALPLANEERIMINE JA HOONE PAIKNEMISKÕRGUS ..... 7

2.3. PINNASE KOORIMINE...................................................................... 7

2.4. KAEVETÖÖD .................................................................................... 8

2.5. EHITUSAEGNE KUIVENDUS ........................................................... 8

2.6. TEHNOSÜSTEEMIDE PAIKNEMINE KRUNDIL ............................... 8

2.7. TÄITETÖÖD ...................................................................................... 8

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS ...................................................... 9

3.1. NORMDOKUMENDID ....................................................................... 9

3.2. HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON ......................... 10

3.3. EHITISE PÕHITARINDID JA PIIRETE KIRJELDUSED ................ 10

3.4. PINNAKATTED JA VIIMISTLUS ................................................... 11

3.4.1. VÄLISVIIMISTLUS ..................................................................... 11

3.4.2. SISEVIIMISTLUS ....................................................................... 11

3.3. MÜRA NÕUDED ........................................................................... 12

3.4. ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA ........................................... 12

4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ................................................... 13

4.1. NORMDOKUMENDID ................................................................... 13

4.2. KOORMUSED ............................................................................... 14

4.3. KONSTRUKTSIOONID ................................................................. 15

4.3.1. VUNDAMENDID ........................................................................... 15

4.3.2. SEINAD ........................................................................................ 15

4.3.2.1. VÄLISSEINAD ........................................................................... 15

4.3.2.2. SISESEINAD ............................................................................. 15

4.3.3. PÕRANDAD ................................................................................. 16

4.3.4. VAHELAED ................................................................................... 16

4.3.5. KATUS .......................................................................................... 16

4.3.6. AVATÄITED .................................................................................. 17

4.3.7. TREPP .......................................................................................... 17

4.3.8. TERRASS ..................................................................................... 17

4.3.9. MUUD FASSAADIKONSTRUKTSIOONID ................................... 17

4.3.10. EHITUSJÄRELEVALVE .............................................................. 17

5. SANITAARTEHNILISED LAHENDUSED ...................................... 17

5.1. VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS .................................... 17

5.2. SADEMEVEED JA DRENAAŽ ...................................................... 20

5.3. ELEKTRIVARUSTUS .................................................................... 21

5.4. KÜTE ............................................................................................. 22

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

Projekteerija Omanik Gert Kuldsaar Terav Kera OÜ Vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip Sarapuu 2, Tartu 50705 [email protected] tel. 555 481 55 EEP001277 Töö nr P03-24 10.04.2024 Versioon V-02 Eelprojekt

3/35

5.5. VENTILATSIOON .......................................................................... 23

2.7.2. HOONE JAHUTUS ....................................................................... 25

6. TULEOHUTUS .............................................................................. 26

6.1. ÜLDOSA .......................................................................................... 26

6.2. KÜTTESÜSTEEMID ........................................................................ 27

6.3. TULETÕKKESEKTSIOONID JA TULETUNDLIKKUS ..................... 29

6.4. EVAKUATSIOON, SUITSUTÕRJE JA TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT ..................................................................................... 30

7. TEHNILISED NÄITAJAD ............................................................... 31

8. HALJASTUS, HEAKORD JA JÄÄTMEKÄITLUS ........................... 32

9. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED ................................. 35

9.1. ARVUTAMISE ALUSED .................................................................. 35

9.2. ENERGIAMÄRGIS .......................................................................... 35

9.3. MÄRKUSED .................................................................................... 35

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

4/35

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva tööga on projekteeritud Tartu maakonda Kambja valda Õssu külasse

Hõbepaju tn 1 kinnistule üksikelamu. Projekti joonised, seletuskiri ja spetsifikatsioonid

moodustavad ühtse terviku ja neid tuleb käsitleda koos.

Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde normatiividele.

Teadmiseks omanikule: 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on

kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile

vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise

alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema

tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))

Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.

Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri 14.02.2020

määrusele nr 3 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja

üleandmisele esitatavad nõuded").

1.1. OBJEKTI ÜLDANDMED

Käesoleva tööga on koostatud projektdokumentatsioon Õssu külasse Hõbepaju tn 1

kinnistule ehitatavale üksikelamule.

Ehitustööd teostada Hea Ehitustava (ET-1 0207-0068) kohaselt ning vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde normatiividele.

Hoone kavandatud tööiga vastavalt Eesti Projekteerimisnormile EPN 15.1:

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

5/35

a) hoonel - 50 aastat (klass D);

b) soojatorustikel, kaabelliinidel - 20 aastat (klass E);

c) kande- ja kande-piirdetarinditel ning soojusisolatsioonil, hüdroisolatsioonil,

tuuletõkkel, fassaadikattel (va värvkate), katusekattel (v.a. värv- või võõpkate) -

ehitise eluiga, - 50 aastat (klass D);

d) hoone elektriinstallatsioonil, reguleerimis- ja mõõteseadmetel, mittemüüritud

tulekolletel, sisseseadetel nagu kuumaveeboilerid, elektripliidid- 10 aastat (klass

F);

e) hoone installatsioonil (sisustusel), mida pole nimetatud d all, sh

külmaveetorustikud, keskküttesüsteemid, kanalisatsioon - 50 aastat (klass D).

OBJEKTI ÜLDANDMED

Krundi andmed

 Aadress- Hõbepaju tn 1 kinnistu, Õssu küla, Kambja vald, Tartu

maakond

 katastritunnus- 94901:005:0856

 krundi kasutamise sihtotstarve- Elamumaa 100%

 pindala- 1960 m².

1.2. PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID

Projekteerimise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad ehitustegevust reguleerivad

normatiivaktid ja tellija poolt seatud tingimused.

Projekti koostamisel on lähtutud järgnevatest standarditest ning normdokumentidest :

- Ehitusseadustik¹ (Riigikogu seadus, vastu võetud 11.veebruari 2015 a.);

- Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a. määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“;

- „Ehitusprojekt“ Eesti Standardist EVS 932:2017;

- Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, vastu võetud 05.05.2010);

- Siseministri 30. märts 2017. a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

- „Ehitiste heliisolatsiooninõuded“ EVS 842:2003;

- „Eluruumile esitatavad nõuded“ ET-1 0301-0607 ja majandus- ja taristuministri

02.07.2015 määrus nr 85;

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a määrus nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

- „Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded“ ET-1 0106-0175;

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

6/35

- „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid” sotsiaalministri 4.03.2002. a määrus nr 42;

- „Linnatänavad“ EVS 843:2016.

1.3. PROJEKTEERIMISE ALUSDOKUMENDID

- Kambja Vallavalitsuse poolt 04.01.2024 väljastatud projekteerimistingimused

nr 2311802/04318.

- Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500-le on koostatud Geodeesia OÜ

(litsents nr. 606 MA) poolt 13.09.2023, töö nr GE-4017. Plaan on koostatud L-

Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

- AS Tartu Veevärk poolt 20.02.2024 väljastatud liitumistingimused nr 24ARE-

2-LT-24.

- Elektrilevi OÜ poolt 21.03.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 469858.

1.4. VASTAVUS KEHTIVALE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE

Projekteeritud üksikelamu vastab projekteerimistingimustele nr 2311802/04318.

1.5. ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDELE

Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid

moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos.

Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises

järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid.

Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel

kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega.

Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt.

Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/ saatedokumentidel peab olema

märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/

projektile.

2. ASUKOHT JA ASENDIPLAANI LAHENDUS

2.1. PLAANILAHENDUS

Käsitletava krundi pindala on 1960 m². Kinnistul puudub olemasolev hoonestus.

Ehitisregistris on registreeritud rajatis 220576368 (L154 Tartu-Maaritsa 110 kV

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

7/35

õhuliin), mille kaitsevöönd ulatub kinnistu loodenurka. Kinnistu edelapoolne osa jääb

22125 Erika-Kandiküla tee mõjualasse (vt Asendiplaan AS-4-01).

Krundi kagupiiril kasvavad reas lehtpuud ning võsa, krundi edelapiiri ääres kasvab

hekk.

Hõbepaju tn 1 tn kinnistu piirneb kirdest Hõbepaju tn 3 maaüksusega, kagust Eerika

tn 17 maaüksusega ja edelast 22125 Erika-Kandiküla tee kinnistuga.

Maapind kinnistul langeb idast lääne suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 61.96 (idanurgas) – 60.99 (läänenurgas) meetrit.

Juurdepääs on projekteeritud Hõbepaju tänavalt, mis viib 22125 Eerika-Kandiküla

teele.

Projekteeritav üksikelamu on paigutatud projekteerimistingimuste järgsesse

hoonestusalasse, kinnistu keskossa. Elamu esifassaad on paigutatud sarnaselt teiste

Hõbepaju tänaval olemasolevate üksikelamutega paralleelselt Hõbepaju tänava

poolse kinnistu piiriga. Elamu katusehari on projekteeritud kirde-edelasuunaline.

Põhisissepääs elamusse on projekteeritud tänava poole ehk loodesse.

Hoone sidumismõõdud ja koordinaadid on esitatud asendiplaanil (vt joonis AS-4-01).

2.2. VERTIKAALPLANEERIMINE JA HOONE PAIKNEMISKÕRGUS

Katuselt juhitakse vihmavesi hoone nurgapunktidesse, kogutakse sademeveetorustiku

abil ja immutatakse pinnasesse. Projekteeritud maapinna kõrgused on esitatud

asendiplaanil (vt joonis AS-4-01).

Hoone suhtelise kõrgusmärgi ±0,00 määramisel lähtuti projekteeritava hoone

põrandapinnast, olemasoleva maapinna kõrgusmärkidest ja sademetevee hoonest

eemale juhtimise võimalustest. Üksikelamu projekteeritud ±0,00 = abs. 62,20 m.

2.3. PINNASE KOORIMINE

Kasutuskõlblik pinnas projekteeritud hoone kohalt eemaldada. Kasvupinnas lükata

ajutiselt ehitusalalt eemale hunnikusse ja pärast ehitustööde lõppemist kasutada

pinnast hoonet ümbritseva ala täitmiseks ja maapinna planeerimiseks. Kogu kooritav

ja vundamendi rajamisel välja kaevatav pinnas kasutatakse ära kohapeal maapinna

täiteks, tõstmiseks ja hoonet ümbritseva maapinna vertikaalplaneerimisel. Pinnase

äravedu ei kavandata.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

8/35

2.4. KAEVETÖÖD

Kaevetööd teostatakse vastavalt MaaRYL2010 pt 222, kaevamine talvisel ajal tehakse

vastavalt RYL 132 punkt 4.11. Kõik kaevetööd teha ehituse nõuetele vastavas

suuruse, kallete ja sügavusega süvises. Ehitaja vastutab täielikult kõigi kaevetööde

turvalisuse eest ja tagab vajalike toestuste, ajutiste tugitarindite ja piirete olemasolu,

mis on vajalikud ehitustööde ajal turvaliseks ja ohutuks kaevetööde teostamiseks.

Ehitaja rakendab kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et kaevandatud pinnase

käsitlemine, ladustamine, vedamine ja kõrvaldamine või nendega seonduvad

tegevused, materjalid ja seadmed ei tekitaks tüli, kahjusid, vigastusi, ebamugavust.

Kaevematerjali ei tohi paigaldada sinna, kust see võib saada minema uhutud, kus see

võib variseda või kukkuda kõrval asetsevale territooriumile.

Tulevase ehitise alt eemaldatakse kasvupinnas ning kaevatakse projektikohase

sügavusega vundamendikraavid. Tehakse kommunikatsioonide kaevised ning

paigaldatakse torustikud-kaablid.

2.5. EHITUSAEGNE KUIVENDUS

Ehitusaegse kuivenduse vajadus sõltub ehitamisperioodi aastaajast ning tehakse

vastavalt vajadusele. Ehitusaegne kuivendus teostatakse vastavalt MaaRYL2010 p.

25 nõuetele. Kaevik tuleb hoida kuivana kuni tagasitäite teostamiseni.

Lähtuda platsinõuetest, ilmastikust ja valitud ehitustehnoloogiatest. Ehitustööd peavad

olema teostatud sellisel moel, et komplikatsioonideta valmiks projektis kirjeldatud

hoone.

2.6. TEHNOSÜSTEEMIDE PAIKNEMINE KRUNDIL

Üksikelamu elektrikaabel on projekteeritud paigaldada krundi kirdenurka

projekteeritud liitumiskilbist kuni elamu loodefassaadil paikneva garaaži sisestuseni.

Veetorustiku ühendus on ette nähtud kinnistu loodepiiri ääres asuvast ühisveetorustiku

liitumispunktist kuni elamu kagufassaadil paikneva garaaži sisestuseni.

Kanalisatsiooni välistorustik on projekteeritud elamu köögist (loodepoolsest

fassaadist) kuni kinnistust loodesuunas paikneva ühistorustiku liitumiskaevuni.

Välistorustike asukohad on esitatud joonisel AS-4-01.

2.7. TÄITETÖÖD

Vundamendi ja põranda alustäited tehakse vastavalt projektile.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

9/35

Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine

tehakse kihtidena optimaalses niiskuses osakeste läbimõõdunõuete kohastest

materjalidest. Taastamiskihtide paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et

saavutatakse soovitud tihedus ja kandvus.

Territooriumi katendid

Teede ja parkimisala katendid koosnevad alljärgnevast:

- Betoonist sillutiskivi h=7 cm või graniitkillustik 5 cm

- Paekillustikust (fr 16 ... 32) alus koos kiilumiskihiga h=20 cm

(fr 8…16) või kruusast

- Keskliivast (K>2m/ööp) dreenkiht h=30 cm

- Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv

- Olemasolev pinnas

Teed ja platsid on ette nähtud kivisillutisega tasa paigaldatud äärekiviga.

Muruala

Pärast ehitustööde lõppu planeeritakse enne kõrvale tõstetud kasvupinnasega

ehituskaevendite (trasside kohalt) pealt ja ümbert ning külvatakse muru:

- Murukülv (kulu 25…30g/m²)

- Kasvupinnas h=15 cm

- Vajadusel tagasitäide filtreeruvast pinnasest (K>0,5m/ööp) h=muutuv

- Olemasolev pinnas.

3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

3.1. NORMDOKUMENDID

Projekteerimistööde teostamisel on arvestatud lisaks punktis 2.1. toodud

dokumentatsiooniga ka allpool nimetatutega:

- EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa

1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest,

valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6.

- EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete

ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe

projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

10/35

keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Eesti standardi

rahvuslik lisa.

- Sotsiaalministri 4. märts 2002.a. määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“.

- EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest“

3.2. HOONE ARHITEKTUURI ÜLDKONTSEPTSIOON

Üksikelamu on kavandatud lihtsa ristküliku kujulise põhiplaaniga ühekorruselise

hoonena, mis on ilma keldrita. Üksikelamu on paigutatud kinnistu keskossa.

Projekteeritud elamu on viilkatusega, mille katusekalle on 25º. Põhisissepääs on

projekteeritud üksikelamu tänavapoolsele küljele ehk loodeküljele.

Sissepääs läbi esiku koridori ja garderoobi. Koridorist pääs köök-elutuppa, WC-sse,

kabinetti, majapidamisruumi, vannituppa, kolme magamistuppa ja garaaži viivasse

koridori. Garaaži pääs ka hoone loodeküljel asuvast garaažiuksest ning kagufassaadil

paiknevast välisuksest. Hoone kagupoolsel küljel asub terrass, kuhu pääseb köök-

elutoast, kabinetist, vannitoast ja magamistoast.

3.3. EHITISE PÕHITARINDID JA PIIRETE KIRJELDUSED

Ehitise põhitarindid on kirjeldatud joonistel AR-5-01, AR-5-02, AR-6-01 kuni AR-6-05.

Üksikelamule on projekteeritud lintvundament. Hoone välisseinte kandekonstruktsioon

on puitsõrestik, mis üksikelamul soojustatakse mineraalvilla plaatidega. Välisseinte

välisviimistluseks on vertikaalne laudis. Üksikelamu katuse kandekonstruktsioon on

puidust fermid, katuse katteks on katusekivid. Üksikelamu põrand ehitatakse

tihendatud killustiku alusele, vahtpolüstüreenist soojustuse paigaldamise ja armeeritud

põrandaplaadi valamisega. Põhitarindite täpseid kirjeldusi vt seletuskiri pkt 4.3.1 kuni

pkt 4.3.9.

Krundi tänavapoolsele piirile on projekteeritud 1,2 m kõrgune puitpiire koos liugvärava

ja jalgväravaga (vt joonised AS-4-01, AR-6-06 ja AR-6-07). Teistele krundi piiridele on

projekteeritud 1,5 m kõrgune võrkpiire. Piirdeaia või värava rajamiseks, mille

ehitamisega kaasnevad kaevetööd, esitada ehitusprojekt ja ehitusteatis (Vastavalt

Ehitusseadustiku lisa 1 tabelile teatiste ja lubade kohustuslikkuse kohta). Kaevetööd

algavad alates 30 cm sügavuselt. Piirdeaia rajamine kaitsevööndis teostada

kooskõlastatult liini valdajaga.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

11/35

3.4. PINNAKATTED JA VIIMISTLUS

3.4.1. VÄLISVIIMISTLUS

 Katus tumehalli tooni siledast katusekivist.

 Fassaad vertikaalsest rohekashalli (Tikkurila 2677 Hiisi) tooni värvitud

puitlaudisest, aktsendiks on kasutatud vaadetel näidatud kohtades

vertikaalset naturaalset tooni puitlaudist.

 Katuseräästad tumehalli tooni värvitud puitlaudisest (RAL 7024 Graphite

grey).

 Vihmaveetorud ja ääreplekid tumehalli tooni (RR 23) värvitud plekist.

 Aknaraamid tumehalli värvi (RAL 7024 Graphite grey).

 Välisuks tumehalli tooni (RAL 7024 Graphite grey). Garaažiuksed tumehalli

tooni (RR 23) metalltõstanduksed.

 Sokkel krohvitud, tumehalli tooni (RAL 7024 Graphite grey).

 Välisukse ees olev trepp ja terrass ehitatakse pruuni tooni sügavimmutatud

puidust. Garaaži välistrepp elamu tagaküljel kaetakse halli tooni keraamiliste

plaatidega või jäetakse viimistletud betoonpinnana.

3.4.2. SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlustöödel järgida Sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded.

Hoone sisetööd:

 942 Sisetarindite vuukimine, Sisetööde RYL 2013

 1061 Paigaldatava põranda ehitamine, Sisetööde RYL 2013

 441 Pealevalu betoonitööd, Sisetööde RYL 2013

 742 Sisetarindite plaatimistööd, Sisetööde RYL 2013

 751 Puitvoodri- ja kattetöö, Sisetööde RYL 2013

 922 Hoonesisene hüdroisolatsioon, Sisetööde RYL 2013

 942 Sisetarindite vuukimine, Sisetööde RYL 2013

 1051 Mastikskatte paigaldamine, Sisetööde RYL 2013

Jälgida RT juhendkaarte:

 RT 84-10759-et Märja ruumi tarindid

 RT 34-10340-et Keraamilise plaadid

 RT 34-10341-et Keraamilised plaadid, plaatimistööd

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

12/35

Üksikelamu siseruumide seinad viimistletakse värvi, tapeedi, laudise või keraamiliste

plaatidega, olenevalt ruumi iseloomust. Siseruumide laed värvitakse. Soovitav on

kasutada pestavaid värve ja niiskete ruumide osas niiskuskindlaid värve. Põrandad

kaetakse alusmatil (laminaat)parketi või keraamilise plaadiga, olenevalt ruumi

iseloomust. Garaaži põrand jäetakse tolmuvaba kattega betoonpinnana või kaetakse

keraamiliste plaatidega.

3.3. MÜRA NÕUDED

Kasutatavad konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad tagama normatiivse

heliisolatsiooni nii väliskeskkonnast kui ruumide vahel.

Käesolevate hoone projekteerimisel lähtutakse EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest." nõuetest ja Sotsiaalministri 4.märts.2002.

a määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” ja tagatud on, et

vastavalt mürakaitse projekteerimise eeskirjadele peavad seinad vastama:

 Eluruumides 40 dB;

 Magamisruumides päeval 30 ja öösel 45 dB.

 Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem

müratase kui elu- ja magamisruumides.

 Ukse heliisolatsioon peaks olema R´w >30dB;

 Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.

Vastavad näitajad on võetud elamu konstruktsioonide projekteerimise aluseks ja

tagatud on vastavad heliisolatsiooninõuded väliskeskkonnast ruumi kui ruumide vahel.

3.4. ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA

Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe

miinimumnõudeid:

- „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63;

- „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58;

- „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36.

Tabel 1. Piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivused on: Põrand pinnasel U≤0,10 W/m²K

Välissein U≤0,16 W/m²K

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

13/35

Vahelagi U≤0,09 W/m²K

Välisuksed U≤0,80 W/m²K

Aknad ENE U≤0,86 W/m²K

Aknad SSE U≤0,79 W/m²K

Aknad WSW U≤0,77 W/m²K

Aknad NNW U≤0,85 W/m²K

Hoone tuleb ehitada õhutihedalt, välispiirete õhulekkearv ei tohi ületada 1,5 m³/(h·m²).

Enne hoone viimistlemist tuleb läbi viia hoone õhutiheduse mõõtmised. Kui hoone

õhulekkearv on suurem kui 1,5 m³/(h·m²) siis tuleb koostada uued energiaarvutused

vastavalt tegelikule hoone õhulekkearvu väärtusele.

Ehitusprotsessi käigus tagatakse ehituslike lahendustega järgmised joonkülmasildade

väärtused, tellija nõudmisel või kohaliku omavalitsuse nõudmisel tuleb neid väärtusi

ka arvutuslikult tõestada enne hoone kasutuselevõttu:

Tabel 2. Joonkülmasildade väärtused:

Välissein-sisesein 0,05 W/(m·K)

Välissein-välissein 0,10 W/(m·K)

Akna kinnitus 0,06 W/(m·K)

Ukse kinnitus 0,10 W/(m·K)

Katuslagi-välissein 0,10 W/(m·K)

Garaažiukse kinnitus 0,25 W/(m·K)

Välisseina sisenurk -0,10 W/(m·K)

4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

4.1. NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel on lähtutud konstruktiivse osa projekteerimisel lisaks pkt 1.2.

esitatud dokumentidest järgnevatest standarditest ning normdokumentidest :

EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. EVS EN 1991-1-1:2002 EVS-EN 1991-1-7:2006

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

14/35

EVS-EN 1991-1-4:2005/ A1:2010+A1:2010/ NA:2010

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

EVS-EN 1991-1-3: 2006+A1:2016+NA:2016

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

EVS EN 1995-1-1:2005+ NA:2009

Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

EVS-EN 1992-1- 2:2005+NA+A1:2019

Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus

EVS EN 1997- 1:2005+NA:2006 EVS-EN 1996-1- 1:2005+A1:2012+NA:201 3 EVS-EN 1996- 2:2006+NA:2009

Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine

4.2. KOORMUSED

Koormuste tähtsamad osavarutegurid

Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,2

Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,5

Kasuskoormuste määramise aluseks on EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 ja tellija

lähteülesanne.

 Põrandad – qk = 2,0 kN/m².

Lumekoormuse arvutamise aluseks on EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016.

Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on käsitletavas piirkonnas maapinnal

sk=1,50 kN/m². Lumekoormuse kujutegur 25-kraadisel katusel on 0,8, osavarutegur

kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Lumekoti maksimaalne kujutegur

2,5.

Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4 järgi, baasväärtus qref= 276 N/m2 (21 m/s),

osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Tuulekoormus -

maastikutüüp II: maastik madala taimkattega (nagu rohi) ja üksikute takistustega

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

15/35

(puud, hooned), mille vaheline kaugus võrdub vähemalt 20-kordse kõrgusega) ning

elamu arvutuskõrgusega 5,8 m.

4.3. KONSTRUKTSIOONID

4.3.1. VUNDAMENDID

Üksikelamu välisseinte aluse lintvundamendi taldmiku rajamissügavus on 1500 mm

maapinnast. Taldmik tehakse betoonist (betooni klass C25/30/XC2) laiusega 600 mm

ja kõrgusega vähemalt 200 mm ning armeeritakse nelja 12 mm läbimõõduga

terasvardaga 50 mm kõrgusel alumisest maapinnast. Vundamendi taldmikud ehitada

puutumatule mineraalpinnasele.

Taldmiku peale paigaldatakse hüdroisolatsioon. Vundamendid ehitatakse 200 mm

laiustest Fibo 5 plokkidest, mis armeeritakse vastavalt tootja poolsetele

paigaldusjuhistele. Vundament soojustatakse väljastpoolt 100 mm paksuselt XPS

foam 250 SL-iga. Vundamendi peale paigaldatakse hüdroisolatsioon. Sokkel kaetakse

tugevdatud krohvisüsteemiga. Vt täpsemalt jooniseid AR-5-01, AR-6-05.

4.3.2. SEINAD

4.3.2.1. VÄLISSEINAD

Üksikelamu välisseinad ehitatakse 45x195 mm puitkarkassist (samm 600 mm), mille

vahe soojustatakse 200 mm mineraalvilla plaatidega Isover KL-33. Seejärel

kinnitatakse puitkarkassile sissepoole aurutõkkekile 45x45 mm distantsroovitusega

(samm 600 mm), mille vahe soojustatakse 50 mm mineraalvilla plaatidega Isover KL-

33. Roovitus kaetakse OSB plaadi ja kipsplaadiga ning seinad viimistletakse.

Väljastpoolt kinnitatakse puitkarkassile tuuletõkkemembraan ja 2x45x95 mm

vertikaalsed ja horisontaalsed roovid (samm 600 mm) 90 mm õhkvahe tekitamiseks.

Roovitusele kinnitatakse hiiretõke ja fassaad kaetakse 21 mm paksuse vertikaalse

puitlaudisega. Vt täpsemalt joonis AR-6-04.

4.3.2.2. SISESEINAD

Üksikelamu siseseinad ehitatakse 95 mm puitkarkassist (samm 600 mm), mis

kaetakse mõlemalt poolt OSB3- ja kipsplaadiga. Müratõkkeks pannakse karkassi

vahele eelnevalt 100 mm mineraalvilla nt Isover KL-37. Niisketes ruumides

kasutatakse niiskuskindlat kipsplaati. Vt täpsemalt joonis AR-6-04.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

16/35

4.3.3. PÕRANDAD

Üksikelamu põrand ehitatakse tihendatud min 300 mm paksusele kruusaalusele, mille

peale pannakse tasanduseks ca 50 mm liivakiht ja edasi soojustuseks vahtpolüstürool

EPS 100 3x100 mm, viimane kaetakse polüetüleenkilega. Seejärel valatakse hoone

põrand 100 mm paksusest monoliitsest betoonist põrandana (survetugevusklass

C25/30, XC1 töödeldavus S4), mis armeeritakse Ø 6 mm armatuurvõrguga, mille silm

on 150 mm. Enne põranda valu paigaldatakse armatuurvõrgu peale

vesipõrandaküttetoru. Betoonplaadile paigaldatakse vastavalt ruumi iseloomule

parkett koos põrandaküttele sobiva alusvaibaga või keraamiline plaat. Vt täpsemalt

joonis AR-6-04.

4.3.4. VAHELAED

Üksikelamu vahelagi ehitatakse fermi alumisele vööle, fermi samm on 900 mm. Fermi

alumisele vööle kinnitatakse aurutõkkekile või aurutõkkemembraan 25x100 mm

puitroovidega (samm 200 mm), mis seejärel kaetakse altpoolt kahe kihi kipsplaadiga

ja lagi viimistletakse. Fermide alumise vöö vahele ja peale paigaldatakse soojustuseks

min 500 mm paksuselt puistevilla. Vt täpsemalt joonis AR-6-04.

Fermi ülemiste vööde vahele ehitatakse tuulesuunajad. Tuuletõke ja tuulesuunaja

peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud. Oluline on, et välisseinas oleva

tuuletõkkemembraani ja tuulesuunaja omavahelised liitekohad oleksid tihendatud.

Vähemalt 50 mm paigaldatavast soojustuskihist kõrgemale tuleb teha käigusillad, mis

võimaldavad paigaldistele jms ligi pääseda ilma soojustuskihi sisse astumata.

4.3.5. KATUS

Üksikelamule on projekteeritud viilkatus, mille katusekalle on 25º. Katuse

kandekonstruktsiooniks on fermid, mis paigaldatakse sammuga 900 mm (katusefermide

lahendus täpsustatakse enne tellimist fermide tootja poolt, vajadusel tellitakse katuse

projekt). Fermi ülemise vöö peale kinnitatakse aluskate 32x50 mm distantsliistudega ja

seejärel kinnitatakse roovid 50x50 mm, mille samm antakse vastavalt konkreetse

katusekivi kasutusjuhendile. Katusekatteks on katusekivid. Katusekatte paigaldamisel

järgida tootjapoolseid juhiseid ja eeskirju. Hoone räästas on ette nähtud kinnisena ehk

räästale ehitatakse tuulekast. Vt täpsemalt joonis AR-6-04.

Katus komplekteerida koos kõigi vajalike metallmanustega nagu vihmaveerennid ja –

torud, käiguteed jms. Hoonele paigaldatakse plekist vihmaveesüsteemid. Vesi kogutakse

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

17/35

katuseäärsete vihmaveerennidega ning juhitakse hoone nurkadest alla

vihmaveetorudega.

4.3.6. AVATÄITED

Üksikelamu välisuksed värvitud puidust, HDF-plaadist või metallist, soojustatud.

Garaažiuksed on metallist soojustatud tõstandväravad. Uste summaarne soojajuhtivus ei

tohi ületada 0,8 W/m²K. Üksikelamu aknad plastikpakettaknad, mille raamid on

kolmekordse klaaspaketiga, millest üks on selektiivklaas. Lääne- ja lõunapoolsete

välisseinte üle ühe ruutmeetri suurustel aknapindadel kasutatakse päikesekaitseklaase

päikesefaktoriga g ≤ 0,4 või muid vastavatoimelisi lahendusi. Akende summaarne

soojajuhtivus ei tohi ületada seletuskiri pkt 3.4 tabel 1 toodud akende soojajuhtivuse

väärtusi. Kõik PVC-aknad paigaldada soojustuse tasapinda. Kõik aknaavad enne akende

tellimist üle mõõta. Kõikidele akendele paigaldada aknalauad ja aknaplekid.

4.3.7. TREPP

Üksikelamu põhilise sissepääsu trepp ehitatakse post- või kruvivundamendile

puitkonstruktsioonil sügavimmutatud laudisest. Garaaži välistrepp elamu tagaküljel

valatakse armeeritud betoonist ja kaetakse külmakindlate keraamiliste plaatidega või

jäetakse viimistletud betoonpinnana.

4.3.8. TERRASS

Üksikelamu terrass ehitatakse post- või kruvivundamendile puitkonstruktsioonil

sügavimmutatud laudisest.

4.3.9. MUUD FASSAADIKONSTRUKTSIOONID

Fassaadile paigaldatakse vähemalt 1 kohtvalgusti, mis valgustab sissepääsu

hoonesse ja mis paikneb varikatuse all. Hoone esifassaadile tuleb paigaldada

valgustatud maja number.

4.3.10. EHITUSJÄRELEVALVE

Kaetavad ehitustööd (näiteks elektriinstallatsioon, hoone tugikonstruktsiooni

teostamine jne) fikseerida kaetud tööde allkirjastatud aktidega.

5. SANITAARTEHNILISED LAHENDUSED

5.1. VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS

Normdokumendid

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

18/35

- „Hoone veevärk“ EVS 835:2022;

- „Hoone kanalisatsioon“ EVS 846:2021;

- „Ehitusprojekt“ EVS 932:2017;

- „Veevarustuse välisvõrk“ EVS 921:2022;

- „Väliskanalisatsioonivõrk“ EVS 848:2021;

- „Linnatänavad“ EVS 843:2016.

Veevarustus ja kanalisatsioonilahendus on lahendatud vastavalt AS Tartu Veevärk

poolt 20.02.2024.a väljastatud liitumistingimustele nr 24ARE-2-LT-24. Vee- ja

kanalisatsiooni lahendusele tellida vastav insenertehniline projekt.

Hõbepaju tn 1 kinnistu veega varustamiseks on projekteeritud sadulühendusega

veeühendustoru Hõbepaju tänava De 90 PE veetorustikust kuni elamuni.

Ühendustorustikule tuleb paigaldada maakraan koos spindlipikenduse ha kapega

kinnistu piirist 0,3-1 m väljapoole tänava maa-alale. Maakraan peab olema tänavalt

ligipääsetav ning ei tohi jääda kinnistu piirderajatiste alla. Maakraan on kinnistu

liitumispunktiks ühisveevõrguga.

Torumaterjalina kasutada De 32 PE survetoru. Torustik ja kõik detailid peavad

vastama PN10 surveklassile.

Kinnistu tarbevee arvutuslik vooluhulk: 0,4 m³/d; 0,14 m³/h; 0,6 l/s.

Veemõõdusõlm on ette nähtud hoonesse, võimalikult välisseina lähedusse.

Veemõõdusõlme asukoht peab vastama lisatud joonisele ning paiknema kuivas ja

valgustatud ruumis. Veemõõdiku konsool peab vastama mõõtjale DN 15.

Veevarustuse sisendtorul maakraanist veearvestini on haruühendused keelatud.

Kinnistu veetoruks kuni veemõõdusõlmeni kasutada plasttoru PE välisläbimõõduga 32

mm. Hoonesse sisenemise järgselt paigaldada veetorule peakraan. Veemõõdusõlm

DN15 on projekteeritud garaaži ning tuleb välja ehitada vastavalt vee-ettevõtja

tüüptingimustele. Veetoru läbiviik hoone betoonkonstruktsioonidest paigaldada

kaitsehülssi ja tihendada. Joogiveesüsteemis kasutatavatel materjalidel peab olema

saadud kasutamisluba EV Tervisekaitse Inspektsioonilt, kellelt on saadud ka veevõrgu

kasutamisluba. Külma- ja sooja tarbevee jaotus- ja ühendustorustikud monteerida

komposiittorudest De16x2,0 –De32x3,0.

Magistraaltorustikud paigaldada ruumide lagede alla ja või põranda konstruktsiooni

sisse. Sulgventiilid paigaldada magistraalist hargnevatele harutorudele ja seadmete

ühenduskohtadesse. Ventiilidele peab olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

19/35

hoolduseks. Keermeühendused ei tohi olla seinte konstruktsioonis. Seinast

läbiminevad torud paigaldada hülssi. Torud tuleb monteerida nii, et nende pikenemine

ei ole takistatud. Tühjendusventiilid paigaldada veetorude alumistesse kohtadesse.

Võrk õhtustada sanitaarseadmete kaudu.

Külma veega on varustatud valamud (köök-elutoas, majapidamisruumis, WC-s ja

vannitoas), vann (vannitoas), dušš (vannitoas) ja WC loputuskastid (WC-s ja

vannitoas). Sooja vett saadakse garaaži paigaldatava maakütte tüüpi soojuspumba

abil. Sooja veega on varustatud valamud (köök-söögitoas, majapidamisruumis, WC-s

ja vannitoas), vann (vannitoas) ja dušš (vannitoas).

Hoonesisesed veetorud paigaldatakse monteeritud tsink- ja plasttorudest. Torud

paigaldatakse ehituskonstruktsioonide sisse.

Hõbepaju tn 1 kinnistu reovesi on projekteeritud juhtida Hõbepaju tänava isevoolsesse

De 200 PP kanalisatsioonitorustikku. Hõbepaju tänava kanalisatsioonitorustikust on

projekteeritud ühendus- ja kinnistutorustik kuni elamuni. Ühenduskohaks on

tänavatorustikul asuv olemasolev kanalisatsioonikaev. Torustik projekteeritud De 160

ning hoone väljundid kuni esimese kaevuni De 110 läbimõõduga torudest. Materjalina

kasutada SN8 rõngasjäikusega PVC torusid. Torustikule projekteeritavate kaevude

vähim lubatud läbimõõt on tänava- ja ühendustorustikul De 560/500 ning

kinnistutorustikul De 400/315. Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja

hargnemiskohta. Majaühendustorustikul peab olema kinnistu ees vähemalt üks kaev.

Kinnistu liitumispunkt reoveekanalisatsioonivõrguga jääb avalikule tänavamaale,

ühendustorul kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri.

Hoones ehitada välja ventilatsioonipüstik. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on

liitumispunkti kontrollkaevu kaane kõrgus + 10 cm.

Torustiku kalded peavad tagama reovee isepuhastuskiiruse torustikus (soovitav lang

10 mm/1 m kohta). Torustikul kasutatavad reoveekanalisatsiooni plastkaevud peavad

olema varustatud voolurennide ja liiklusalal malmluukidega. Ühendus olemasoleva

kaevuga teha läbi spetsiaalse läbiviiguhülsi. Kaevu ja toru vuuk tihendada

veetihedaks. Kanalisatsiooni torustik ventileerida vähemalt ühe välisõhku avaneva

ventilatsioonitoru kaudu.

Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida olmereovett. Keelatud on kanaliseerida

sademevett ning torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid. Kanalisatsiooni

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

20/35

hooldamisel avada minimaalselt kaks korda aastas kaevuluugid. Vajadusel teostada

kaevude ja torustike pesu.

Kanalisatsioonitoru läbiviik elamu betoonkonstruktsioonidest paigaldada kaitsehülssi.

Kaeviku liivast algtäide teha kõrgusega 30 cm üle torustiku lae pinna. Kui kaevikust

väljavõetav pinnas vastab tagasitäitepinnasele esitatavatele nõuetele, siis kasutada

väljavõetavat pinnast. Tagasitäide teha väljakaevatud pinnasega, tihendada 30 cm

kihtidena ja taastada rikutud ala. Saavutatav tihendusklass peab olema 2,

tihendusaste 0,92 (Parandatud Proctor). Viimaseks tööks on rikutud ala taastamine.

Olmekanalisatsioonitorustikud ühendada kinnistule projekteeritud

kanalisatsioonitorustikuga. Kanalisatsioonitorustik monteerida PVC või PP

plasttorudest De50 – 110 languga i=0,010...0,030. Torustik kulgeb põranda all.

Torustiku rajamissügavus on 0,45 – 1,50 m. Hoone kanalisatsioon on arvestatud

isevoolsena. Kanalisatsioonitorustik varustada vajalike puhastus- ja

õhutusvõimalustega. Hoones kanaliseeritakse valamud, vann, dušš ja WC-d.

Kinnistu arvutuslik reovee vooluhulk: 0,4 m³ /d; 1,3 l/s.

5.2. SADEMEVEED JA DRENAAŽ

Sademeveed on ette nähtud juhtida Hõbepaju tänaval asuvasse De 315 PP

sademeveekanalisatsiooni torustikku. Hõbepaju tänava torustikust on kinnistuni

ehitatud De 160 PP ühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiril otsakorgiga.

Otsakorgist on projekteeritud kinnistutorustik koos restkaevude ja

sademeveelehtritega.

Torumaterjalina kasutada SN8 rõngasjäikusega PE/PP või PVC torusid. Kaevude

vähim lubatud läbimõõt kinnistutorustikul on De 400/315. Kaev peab asuma torustiku

igas pöörde- ja hargnemiskohas. Restkaevud peavad olema settepesaga.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Maapinna vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed hoonest ja ehitatavast

teest eemale ja hajutatakse oma kinnistul. Kinnistul olevad teed ehitatakse

kivisillutisega ja kivisillutisega tasa paigaldatud äärekiviga, et sademeeveed imbuksid

ka läbi katendi pinnasesse. Ehituskaevendid täita jämeda kruusa või killustikuga, et

sademeveed drenaažuksid.

Vajadusel koostatakse sademevee ja drenaaži kohta eraldi ehitusprojekt, mis ei ole

käesoleva projekti osa.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

21/35

5.3. ELEKTRIVARUSTUS

Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest

normdokumentidest, standarditest:

- „Seadme ohutuse seadus“, jõustunud 01.07.2015;

- „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja

elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja

vastavushindamise kord¹“, jõustunud 18.07.2015;

- EVS-EN 61140 :2016/AC:2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded

paigaldistele ja seadmetele;

- EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-

42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest;

- EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43:

Kaitseviisid. Liigvoolu kaitse;

- EVS-HD 60364-5-54:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa

5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid;

- EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa

5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud;

- EVS-HD 60364-5-51:2009/A12:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised;

- EVS-HD 60364-4-443:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44:

Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest.

Jaotis 443: Kaitse transientsete pikse- ja lülitusliigpingete eest;

- EVS-HD 60364-5-534:2016 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Turvalahutamine, lülitamine ja

juhtimine. Jaotis 534: Transientliigpingekaitsevahendid;

- EVS-EN 60529:2001/AC:2016 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood).

Elektrivarustuse lahendusele tellida vastav insenertehniline projekt.

Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr

469858.

Hõbepaju tn 1 kinnistu kirdenurka on projekteeritud elektriliitumiskilp peakaitsmega

3x20 A. Projekteeritud üksikelamu toiteks on projekteeritud liitumiskilbist hooneni

maha maakaabel. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis.

Projekteeritud maakaabel paigaldada min 1.0 m sügavusele ja kogu ulatuses

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

22/35

kaablikaitsetorus d=75mm. Maakaabli alla kaevikusse paigaldada kuni 10 cm liiva.

Üksikelamu hoonesisene peajaotuskilp on projekteeritud garaaži.

Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada

plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Hoonest väljapoole jääv juhtmestik peab olema

UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone

konstruktsioonides ja süvistatult seintes. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste,

kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad

valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama

vastavusmärki (CE). Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid

peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20,

tolmustes ja niisketes ruumides IP44.

Maanduspaigaldis projekteeritakse vastavavalt EEI 3-5 nõuetele ning ehitada välja

hoone lähedal. Maanduspaigaldisega ühendada hoone peamaanduslatt.

5.4. KÜTE

Hoone kütte projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest

normdokumentidest, standarditest:

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded';

 EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohtus. Osa 3: Küttesusteemid;

 EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded;

 EJKU soovitus / 2007 “Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad”;

 EVS-EN 15316-4-2:2017 Hoonete küttesüsteemid. Süsteemide

energiavajaduse ja süsteemide tõhususe arvutusmeetod. Osa 4-2:

Küttesüsteemide soojusallikad, soojuspump-süsteemid;

 EVS-EN 15450:2007 Hoonete küttesüsteemid. Soojuspump-küttesüsteemide

projekteerimine;

 EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa

1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast,

valgustusest ja akustikast;

 EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete

ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

23/35

projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust

keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Eesti standardi rahvuslik lisa;

 EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid.

Soojustakistus ja soojusläbivus. Arvutusmeetodid;

 EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusläbivuse arvutusjuhend. Osa 1:

Välisõhuga kontaktis olev läbipaistmatu piire.

Üksikelamut köetakse maakütte tüüpi soojuspumba abil (Alpha Innotek Alterra WZS-

V 92H3M, 2-9 kW, SCOP 5,26), mille abil soojendatakse ka tarbevett. Soojuspumba

agregaat paigaldatakse garaaži. Maakütte kollektori paigaldusala krundil on näidatud

asendiplaanil (joonis AS-4-01). Soojusjaotamine toimub vesipõrandaküttetorustike

abil. Põrandaküttesüsteem ehitada komposiittorudest AL-PEX torudest soojussõlmest

kuni kollektoriteni. Põrandakütte toru paigaldada sammuga 150 kuni 250 mm, hoone

keskel 200-300 mm ja märgades ruumides 150mm.

Põrandakütte arvutuslikud soojuskandja temperatuurid 35/28°C. Soe tarbevesi

55/25°C.

Lisaküttena kasutatakse elutoas kaminat (kuni 10 kW).

Kütte lahenduse kohta koostatakse eraldi vastav insenertehniline projekt, mis ei ole

käesoleva projekti osa.

5.5. VENTILATSIOON

Hoone ventilatsiooniosa projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda lisaks pkt 1.2. toodust

EV-s kehtivatest normdokumentidest, standarditest:

- EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid;

- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa

1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast,

valgustusest ja akustikast;

- EVS-EN 1886:2007 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed.

Mehaanilised omadused;

- EVS-EN 13053:2019 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed.

Keskseadmete komponentide ja sektsioonide valik ja toimimine;

- EVS-EN 12237:2003 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalid.

Ümmarguste spiraalõhukanalite tugevus ja tihedus;

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

24/35

- EJKÜ soovitus TS1 / 2007 "Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad";

- Hoone tehnosüsteemide ehitamise üldised kvaliteedinõuded RYL 2002;

- Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a määrus nr 63

„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

- Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015.a. määrus nr 58 "Hoonete

energiatõhususe arvutamise metoodika".

Üksikelamusse on ettenähtud paigaldada rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniseade (nt

ventseade Komfovent Domekt R450), mis soojendab toast ära võetava õhu abil väljast

võetavat värsket õhku. Ventseade paigaldatakse garaaži seinale.

Hoone üldventilatsioon lahendatakse mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe

agregaatidega. Agregaadid on varustatud soojustagastitega. Agregaadid pannakse

kokku moodulitest, moodulid toodetud kompaktselt tehases. Ventilatsiooniagregaadi

soojatagastusefektiivsus peab olema minimaalselt 86 %. Seadme efektiivseks tööks

on vajalik tagada hoone õhupidavus vähendades õhulekke kohti. Selleks on mõistlik

ehituse käigus peale avatäidete ja aurutõkke paigaldamist läbi viia rõhutestid

lekkekohtade leidmiseks. Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist

spiraalvaltsiga ümartorudest, mis paigaldatakse lae peale soojustuse sisse, vajadusel

teostada täiendav isoleerimine. Vajadusel kasutada kandilise ristlõikega torustikku.

Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna vältimaks ehitustolmu jms.

sattumist torustikku. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse reguleerklapid ja

puhastusluugid. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236

nõuetele.

Mürasummutitena kasutada soovitavalt agregaadi tootjafirma summuteid, mille

toimimist ja omadusi on katsetatud kehtivate standardite või tüüpheakskiidu juhiste

kohaselt.

Sissepuhke ja väljatõmbe elemendid on sõltuvalt ruumist kas plafoonid, restid või

difuusorid. Sissepuhke elementide asetus peab olema selline, et õhujuga leviks

optimaalselt mööda ruumi laiali ja jõuaks inimeste viibimise tsooni. Väljatõmbe

elementide paigutusel paigaldada nii, et ei tekiks õhuvoolude lühiseid (sissepuhke õhk

läheb otse väljatõmbe elementi) ja oleks tagatud võimalikkuse piires terves ruumis

õhuvahetus (st. ei esine stagneeruva õhuga tsoone). Vastavalt vajadusele

paigaldatakse soojus- ja tulekaitseisolatsioon. Ventilatsioonitorustiku isoleerimine

peab tagama, et soojus- ja jahutusenergia kaod ei ole optimaalsetest suuremad.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

25/35

Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsioonikanali pinnal ning tagada tuleb

tuleohutus. Mürasummutitena tuleb kasutada tehases valmistatud ja sertifitseeritud

mürasummuteid. Mürasummutid peavad olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.

Mürasummutid peavad olema puhastatavad, ning summutusmaterjal ei tohi eraldada

osakesi. Täpsemad andmed ventilatsiooni kohta esitatakse insenertehniline

ventilatsiooniprojektis, mis ei ole käesoleva projekti osa.

2.7.2. HOONE JAHUTUS

Hoone jahutuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda EV-s kehtivatest

normdokumentidest, standarditest:

 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded';

 EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohtus. Osa 3: Küttesusteemid;

 EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine;

 Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded;

 EJKU soovitus / 2007 “Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad”;

 EVS-EN 15316-4-2:2017 Hoonete küttesüsteemid. Süsteemide

energiavajaduse ja süsteemide tõhususe arvutusmeetod. Osa 4-2:

Küttesüsteemide soojusallikad, soojuspump-süsteemid;

 EVS-EN 15450:2007 Hoonete küttesüsteemid. Soojuspump-küttesüsteemide

projekteerimine;

Üksikelamule on paigaldatud ehituse käigus õhk-õhk tüüpi invertersoojuspump, mida

kasutatakse põhiliselt jahutuseks (Mitsubishi Heavy multisplit SCM125ZM-S, R32

külmaaine, jahutusvõimsus 2-5 kW). Jahutuseks kasutatava õhk-õhk

invertersoojuspumbal on 5 siseagregaati. Siseagregaadid on paigaldatud köök-

elutuppa, magamistubadesse ja kabinetti. Välisagregaat on paigaldatud hoone

kagupoolsele küljele metalljalgadele (vt joonis AR-5-02).

Välisosa on paigaldatud, arvestades naaberelamute paiknemisega ning et

tehnoseadmete müra ei ületaks kinnistu piiril Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Välisosa on hoone

konstruktsioonist eraldatud ning hoone piirded vastavad EVS-842-2003 toodud

heliisolatsiooninõuetele, seega ka ruumides on müra vastavus piirnormidele tagatud.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

26/35

Välisosa maksimaalne müratase 1 m kaugusel on 57 dB(A). Välisosa on suunatud

kinnistu siseõue poole. Välisosa külg jääb naaberkinnistu piirist 9,3 m kaugusele ja

elamust 26,3 m kaugusele. Lähtudes Terviseameti koduleheküljel soojusseadme

välisõhus müra leviku orienteeruvad näitajate tabelist 1

(https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-tegurid/mura),

siis naabrekinnistu piiril jääb helirõhutase juba alla 40 dB(A), mis on väiksem kui

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 lubatud päevane müratase 50 dB(A).

Öisel ajal on lubatud müratase 40 dB(A), mis on naaberkinnistu piiril samuti tagatud.

Tabel 1. Soojusseadme välisõhus müra leviku orienteeruvad näitajad, kui

tehnilises passis on toodud HELIRÕHUTASE (Lp)

6. TULEOHUTUS

6.1. ÜLDOSA

Projekti tuleohutuse osa koostamisel on aluseks:

- Siseministri 30. märts 2017.a. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

- Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, vastu võetud 05. mai 2010 a.);

- Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a. määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“, § 22 Tuleohutuse osa;

- EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“;

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

27/35

- EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“;

- EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“;

- EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.

Projekteeritud üksikelamu (kood 11101 majandus- ja taristuministri 02.06.2015

määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“) kuulub I kasutusviisi alla.

Üksikelamu tulepüsivusklass on TP3- tuldkartev – ehitise kandekonstruktsioonile ei

seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Ehitistevahelised

tuleohutuskujad – tagatud hoonetevaheline kaugus 8 m. Projekteeritud üksikelamu

põlemiskoormus on alla 600 MJ/m².

6.2. KÜTTESÜSTEEMID

Kütteseadmed – üksikelamut köetakse maakütte tüüpi soojuspumbaga (Alpha Innotek

Alterra WZS-V 92H3M, 2-9 kW, SCOP 5,26). Lisaküttena kasutatakse köök-elutoas

kaminat (kuni 10 kW, 1 suitsulõõr, suitsutoru läbimõõt 200 mm, temperatuuriklass

T600).

Köök-elutuppa paigaldatakse kaminale metallist moodulkorsten (temperatuuriklass

min T600), mille lõõri siseläbimõõt on 200 mm. Korstna kõrgus on 6,2 m.

Kamin paigaldada vastavalt tootja poolt etteantud juhistele ja tagada nõutud

minimaalsed vahekaugused.

Korsten, suitslõõr ja kamin peavad olema ehitatud vastavalt EVS 812-3:2018 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ nõuetele vastavalt. Korstna läbiviigud põlevast

materjalist konstruktsiooniosadest (katused jm läbiviigud) tuleb teostada vastavalt

tuleohutusnõuetele EVS 812-3:2018.

Kaminat köetakse puiduga ehk tahkeküttega. Küttepuid, millest piisab kuni kaheks

küttekorraks, hoitakse kütteseadme läheduses, vastavalt tuleohutuskujadele.

Küttepuude hoidmisel peab olema tagatud, et selle pinnatemperatuur ei ületaks 80 ºC.

Kütust ei tohi hoida kütteseadme peal. Küttepuid hoitakse köök-elutoas kamina küljest

0,5 m kaugusel seina ääres.

Kütteseade ehitatakse nii, et oleks täidetud sellele pandud ülesanded ning selle

kasutamine ei põhjustaks tule- või plahvatusohtu. Kütteseade eraldatakse teistest

tarinditest nii, et soojuse ülekandumine neisse oleks piiratud ja oleks tagatud

tuleohutus. Kütteseade või selle osa ei tohi olla kandetarind või selle osa.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

28/35

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m vaba ruumi ja tahmaluukide ees 0,6 m

vaba ruumi.

Kamina ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte

puhul mittepõlev kate (nt plekk, klaas, kivi vms), uksega kolde puhul peab mittepõlev

põrandakate ulatuma ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja koldesuust 400

mm eemale, arvestades kolde esiservast.

Üksikelamul kasutatakse metallist moodulkorstent, mille minimaalne

tuleohutuskaugus põlevatest konstruktsioonidest on 20 mm (järgida toote

paigaldusjuhendis ette antud kaugusi). Korsten ja kütteseadme ning korstna vaheline

suitsulõõr ehitatakse selliselt, et oleks tagatud piisav tõmme, kasutusiga, tugevus ja

ohutus. Kütteseadmest ja korstnast moodustatakse koos toimiv tervik ehk

küttesüsteem. Kütteseade ühendatakse korstnaga ühenduslõõri abil, millele

esitatakse korstna suitsulõõriga sarnased nõuded. Suitsulõõr ühendatakse korstna

lõõriga kütteseadme ülaosas. Ühendustoru ja korstna vahelise paisumise

võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5-10 mm laiune pilu, mis tihendataks tulekindla

isolatsioonimaterjaliga.

Korsten peab taluma ilmastikust põhjustavat koormust ja jäätumisest, sulamisest ning

temperatuuri kõikumisest tulenevaid vormimuutusi ja koormusi. Korsten paigaldatakse

vastavalt tootja juhistele. Suitsulõõrina ei tohi kasutada muuks otstarbeks rajatud lõõri.

Korstna külge ei ole lubatud kinnitada ega toetada muu kasutuseesmärgiga esemeid,

seadmeid ning konstruktsioone.

Korstna puhastamiseks peab olema tagatud ohutu pääs korstnani. Ehitistele

katusekaldega > 11° tuleb katuseluugist või räästast korstnani paigaldada

statsionaarsed ühendusteed ja/või -redelid. Alus: Siseministri 30.03.2017 määrus nr

17 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded” § 26 lg 2 ja EVS 812-3:2018

”Küttesüsteemid” p 7.1.22. Pääs pööningule garaažis paiknevast luugist. Pööningule

ehitatakse käigutee kuni korstnani. Katusele pääs katuseluugist, kuhu viib pööningult

statsionaarne redel. Katusele paigaldada korstna hooldamiseks katuseluugist kuni

korstnani käigutee ja hooldusplatvorm.

Korstna konstruktsioon ning põlemisgaaside voolamiskiirus korstnast väljumisel

peavad vältima tagasipuhke koldesse, mille tagajärjel võib koldest ruumi paiskuda

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

29/35

leeke ja sädemeid. Korstna ülemine ots kaitsta ilmastiku mõjude eest ilmastikukaitse

või korstnamütsiga (A1 tuletundlikkuse klassiga materjalist).

Korstna läbiviigud ehitise osadest tuleb teostada vastavalt tootja juhistele. Korstna

läbiviigud tarinditest projekteeritakse ja tihendatakse nii, et korstna ja selle eri osade

soojapaisumine ning ehitise või selle osade vajumine võiks toimuda teineteist

kahjustamata.

Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleerida mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga,

nt mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³, ja minimaalse

töötemperatuuriga 600 ºC.

Korsten paigaldada selliselt, et see on kogu pikkuses vähemalt kahest küljest

kontrollitav. Korstna siiber, korstna otsa paigaldatud ilmastikukaitse või ventilaator ei

tohi takistada korstna lõõride tavapäraste vahenditega puhastamist. Katusele

ehitatakse korstna kontrollimiseks vajalikud liikumisteed.

Korstna puhastamiseks vajalikud puhastus- ja tahmaluugid paigaldatakse püstlõõri

jalamisse ja lõõride käänukohtadesse nii, et suits ei põrkaks otse neisse. Luukide

alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm ja lõõri põhjast

mõned sentimeetrid kõrgemale. Puhastusluukide ette jätta vaba ruumi vähemalt 0,6

m. Luugid peavad olema tihedalt suletud ja selliselt riivistatud, et äkiline ülerõhk lõõris

neid ei avaks. Regulaarselt puhastavate lõõride luugid peavad olema avatavad ilma

eritöövahenditeta.

6.3. TULETÕKKESEKTSIOONID JA TULETUNDLIKKUS

Üksikelamus tuletõkkesektsioone ei moodustata. Pääs pööningule on tagatud garaaži

paigaldatava 800x600 mm luugi kaudu.

 Katusekatted peavad vastama tuletundlikkuse klassile BROOF(t2) (piiratud

osalemine põlemisprotsessis).

 Ruumide siseseinte ja lagede viimistlus peab vastama tuletundlikkuse klassile

D-s2, d2. Seina pinna väikeseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega.

 Välisseinte välispinna ning õhutuspilude välispinnad peavad vastama

tuletundlikkuse klassile D, d2, õhutuspilule sisepinnale tuletundlikkuse nõudeid

ei esitata.

 Soojustussüsteem peab vastama tuletundlikkuse klassile D, d0.

 Hoone põrandapinna viimistlusele tuletundlikkuse nõudeid ei esitata.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

30/35

 Garaaži siseseinte ja lagede tuletundlikkused peavad vastama klassile B-

s1,d0, põrandad A2FL-s1.

 Üksikelamu kaablid peavad vastama tuletundlikkuse nõudele Dca-s2,d2,a2.

 Terrassipõranda konstruktsiooni peab vastama järgmisele tuletundlikkuse

nõudele D-s2. Terrassipõranda pinnakihit peab vastama tuletundlikkuse

klassile Dfl-s2.

 Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema

tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0.

Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid

kanaleid.

6.4. EVAKUATSIOON, SUITSUTÕRJE JA TULETÕRJE

VEEVÕTUKOHT

• Korruste arv – üksikelamus 1.

• Arvestuslik inimeste arv hoones – kuni 4.

• Evakuatsiooni pääse on – üksikelamus 7.

• Tuleohutuspaigaldised – paigaldada vähemalt 1 suitsu- ja vingugaasiandur

elamus magamistubade lähedale vastavalt ET-2 0109-0645 ja Tuleohutuse

seaduse nõuetele.

• Suitsuärastus – toimub hoones avatavate akende ja uste kaudu.

• Väliskustutusseadmed – Lähim tuletõrjehüdrant asub Eerika tee 15

maaüksusel (juurdepääs tagatud mööda Eerika teed), mis jääb projekteeritud

elamust ca 180 m kaugusele. Tuletõrje hüdrant tagab tulekustutusvee nõutud

koguse ehk tagatud on normvooluhulk 10 l/s arvestusliku 3 h tulekahju kestuse

korral.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

31/35

Asendiskeem 1. Hüdrandi asukoht Eerika tee 15 kinnistu kinnistul.

• Tuleohutusabinõud hoonetes – soovituslik paigaldada 6 kg pulberkustuti.

• Tuletõrjepääsud – Tuletõrjevahendite ligipääs hoone juurde on tagatud mööda

juurdepääsuteed.

7. TEHNILISED NÄITAJAD

1. Krundi pind 1960 m2 2. Ehitisealune pind 248,0 m2 3. Maapealse osa alune pind 248,0 m2 4. Maa-aluste korruste arv 0 5. Maapealsete korruste arv 1 6. Suletud netopind 204,6 m2 7. Köetav pind 204,6 m2 8. Eluruumide pind 153,7 m2 9. Mitteeluruumide pind - 10. Tehnopind - 11. Üldkasutatav pind 50,9 m2 12. Maapealse osa maht 1152 m3 13. Maht 1152 m3 14. Hoone kõrgus maapinnast 5,8 m

Hoone absoluutkõrgus 67,7 m pikkus 25,0 m laius 10,4 m

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

32/35

8. HALJASTUS, HEAKORD JA JÄÄTMEKÄITLUS

Maapinna vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed hoonest ja ehitatavast

teest eemale. Hoone juurdepääsutee kaetakse betoonist sillutiskividega.

Mahasõidu rajamisel mitte kahjustada ehitise alla jäävaid trasse Vastavalt

Ehitusseadustiku § 74 lg 2 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis keelatud:

1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-,

täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid.

Krundi kagupiiril kasvavad reas lehtpuud ning võsa, krundi edelapiiri ääres kasvab

hekk. Käesoleva projektiga krundil kõrghaljastuse likvideerimist ette ei nähta.

Kinnistu peab olema heakorrastatud ja haljastatud. Peale ehituse valmimist elamut

ümbritsev õueala tasandatakse, tuuakse juurde kasvupinnast ja kujundatakse ilu- ning

puhkealaks. Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld

ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast

ja/või kive sisaldavat mulda.

Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Haljastuse mullakihi paksus

peab olema vähemalt 15 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu (vt ka

seletuskiri pkt 2.7).

Krundi esipiirile ehk Hõbepaju tänava poolsele piirile on projekteeritud 1,2 meetri

kõrgune puitpiirdeaed koos liugvärava ja jalgväravaga (vt joonis AR-6-06). Krundi

edelapiirile ehk Eerika tee poolsele piirile ja krundi kagupiirile on projekteeritud 1,5

meetri kõrgune võrkpiirdeaed (vt joonis AR-6-07). Hõbepaju tn 1 ja Hõbepaju tn 3

kinnistute vahelisel piiril säilib olemasolev võrkpiirdeaed.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud

vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” parkimisnormidele, kus väikeelamute krundile

peab ette nägema 3 parkimiskohta.

Ehitusjäätmete käitlemine korraldada vastavalt Kambja valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi. Kogu kooritav ja vundamendi rajamisel välja

kaevatav pinnas kasutatakse ära kohapeal maapinna täiteks, tõstmiseks ja hoonet

ümbritseva maapinna vertikaalplaneerimisel. Pinnase äravedu ei kavandata.

Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas

ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

33/35

anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele,

kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud

Keskkonnaametis.

Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest kuni jäätmete üleandmiseni

jäätmekäitlejale, vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui

tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti.

Krundil tekkivad mitteohtlikud ehitusjäätmed tuleb sortida tekkekohas. Sortimisel

lähtutakse jäätmete taaskasutamise võimalustest. Eraldi tuleb sortida: ohtlikud

jäätmed, vanapaber ja papp, puidujäätme, metallijäätmed, püsijäätmed (kivid, krohv,

betoon, kips jne) ja plastijäätmed (sh kile).

Ohtlikud ehitusjäätmed (välja arvatud saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa

eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri 29. aprilli 2004.a nr 39

määrusega „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ kehtestatud korra

kohaselt. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse Keskkonnaministri 14.12.2015. a

määruse nr 70 “Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ alusel. Ohtlike

ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid,

asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega

immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud

isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

Ohtlikud ehitusjäätmed s.h. ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb

käitlemiseks üle anda sellekohast luba omavale isikule. Ohtlikke jäätmeid võib üle

anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete

taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu

kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid ning nende jäägid tuleb koguda

algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse mahutitesse neid

omavahel mitte segades. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad

kogumismahutid peavad olema kinnised.

Ohtlikest jäätmetest on ette näha vaid värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmete ning neid

sisaldanud tühja taara ja nendega immutatud materjalide tekkimist.

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

34/35

EELDATAVALT TEKKIVAD JÄÄTMETE KOGUSED:

Nr Konstruktsioon Maht Ühik Käitlusviis/koht

1 Puitmaterjal (immutamata puit) 1,7 m³ Taaskasutatakse

kohapeal/kütteks kohapeal

2 Puitmaterjal (immutatud) 0,5 m³ Kogutakse ja antakse üle selleks

vastavat jäätmeluba omavale

isikule

3 Metallijäätmed 0,2 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

4 Paber, papp 1,5 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

5 Mineraalsed jäätmed (kivid,

ehituskivid, tellised, krohvisegud jne)

0,3 m³ Taaskasutatakse kohapeal/

kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

6 Raudbetoon ja betoondetailid 0,1 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

7 Plastijäätmed, sh kilejäätmed 0,6 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

8 Ohtlikud ehitusjäätmed (värvi-, laki-,

liimi- ja vaigujäätmed ning nende

taara)

0,4 m³ Kogutakse ja antakse üle selleks

vastavat jäätmeluba omavale

isikule

9 Muud jäätmed 0,1 m³ Kogutakse ja viiakse jäätmeluba

omavasse jäätmekäitluskohta

Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse on keelatud.

Jäätmeõiend üleantud ehitusjäätmete osas tuleb esitada kasutusloa taotlemisel.

Eeldatavad ehitusaegsed prügikogused jäävad alla 10 m³.

Vältida pinnase tihendamist kogu kinnistu piires. Valida ehitusmaterjalide ja -jäätmete

paigutamiseks kõvakattega pinnad või ala, mis jääb rajatavate ehitiste alla. Valida

ehitusseadmete ja -masinate liikumiseks optimaalsed liikumistrajektoorid.

Liikumistrajektoore kasutada korduvalt ning vältida teiste alade hõivamist liikumise

tarbeks. Pinnase tihendamine vähendab mulla viljakust ning sademevee vastuvõtmise

võimekust.

Peale elamu valmimist lahendatakse jäätmemajandus vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda

jäätmeseadusest ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirjast. Kasutusloa

taotlemiseks ajaks peab olema jäätmeleping sõlmitud. Jäätmed tuleb koguda

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

35/35

vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt

kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.

Asendiplaanil on näidatud prügikonteinerite asukohad (AS-4-01) parkimisalal

Hõbepaju tänava juurde omale kinnistule (ca 4,5 m kaugusele Hõbepaju tänava

sõiduteest), tagatud on jäätmevedaja juurdepääs ja jäätmete liigiti kogumise võimalus.

Vastavalt Kambja valla jäätmehooluseeskirjale tuleb võimalikult suures ulatuses

olmejäätmed taaskasutada, selleks paigutatakse jäätmed liikide kaupa eraldi

mahutitesse. Kogumismahutil peab olema nähtavas kohas märk või kiri, mis määrab

mahutiga kogutava jäätmeliigi. Kogumismahutisse pandavad jäätmed pakitakse nii, et

nad ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu tervisele ja keskkonnale. Biojäätmete liigiti

kogumiseks kasutatakse kompostimist. Sobiv on vaid kinnine komposter. Komposter

peab asuma naaberkinnistu piirist enam kui 2 m kaugusel. Kinnise komposteri asukoht

on näidatud asendiplaanil (AS-4-01).

9. ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED

9.1. ARVUTAMISE ALUSED

Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe

miinimumnõudeid:

• „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63;

• „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58;

• „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36.

9.2. ENERGIAMÄRGIS

Üksikelamu energiamärgis on ülesse laetud EHR-i. Energiamärgise nr

2411569/00998, koostanud Energiapartner OÜ. Üksikelamu vastab energiatõhususe

miinimumnõuetele, energiatõhusus arv 111 kWh/m², energiaklass A. Välispiiretele

esitatavad soojusjuhtivuse näitajad on on esitatud pkt 3.6. tabelis 1.

9.3. MÄRKUSED

Ehitamisel rangelt jälgida ehitustehnoloogia nõudeid vältimaks pilusid tuuletõketes,

akende ja uste paigaldusel, katusesoojusisolatsiooni paigaldamisel ja külmasildade

teket soojustuses. Avatäidete liited seinaga on vajalik üle teipida.

P0324_EP_AS-4-01_v02_asendiplaan.pdf

el. k ilp

ve es

õlm

sooj usp.

sise agr.

vent .

agr.

põr. kol

lek.

Jahu tuse

välis osa

7.00

4.00

16.0 23.90

23.87

19.2 5

7.00

21.5 5

8.60

6.74

17.9 7

1.60 8.46

20.9 5

25.0 0

10.35

8.75

18.2 6

6.74

veetorustiku

liitumispunkt

sademevee

kanalisatsioonitorustiku

liitumispunkt

elektri

liitumispunkt

kanalisatsioonitorustiku

liitumispunkt

61.70

projekteeritud üksikelamu

projekteerimistingimuste järgne hoonestusala

olemasolev hoone

olemasolev asfaltkattega tee

projekteeritud kivisillutisega ala

projekteeritud muruala

olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2 m

olemasoleva kõrgepinge elektriõhuliini kaitsevöönd 16 m

projekteeritud maakütte kollektori paigaldusala

22125 Erika-Kandiküla tee kaitsevöönd 30 m

olemasoleva puurkaevu veehaarde sanitaarkaitseala 50 m

olemasoleva katastriüksuse piir

olemasolev veetoru

olemasolev isevoolne kanalisatsioonitoru

olemasolev sademeveekanalisatsioonitoru

olemasolev madalpinge elektrikaabel

olemasolev kõrgepinge elektriõhuliin

projekteeritud veetoru

projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitoru

projekteeritud madalpinge elektrikaabel

olemasolev võrkpiire

projekteeritud puitpiirdeaed kõrgusega 1,2 m

projekteeritud võrkpiirdeaed kõrgusega 1,5 m

projekteeritud jalgvärav ja liugvärav

olemasolev kõrghaljastus/ puu, võsa

olemasolev kõrghaljastus/hekk

juurdepääs krundile/ hoonesse

prügikonteineri/ komposteri asukoht

auto parkimiskoht

projekteeritud maapinna absoluutkõrgus

Leppemärgid:

KAMBJA VALLA ÕSSU KÜLA

HÕBEPAJU TN 1 KINNISTU ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

ASENDIPLAAN

M 1:500

NB! Sidumismõõdud ja koordinaadid

on antud hoone nurkadest.

Projekteeritud elamu koordinaadid:

6472901,95 656049,80 6472911,11 656044,98 6472919,61 656061,15 6472918,20 656061,89 6472921,33 656067,86 6472913,59 656071,93

Märkused:

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500-le on koostatud Geodeesia OÜ

(litsents nr 606 MA) poolt 13.09.2023.a., töö nr GE-4017.

Koordinaatsüsteem L-EST97. Kõrgussüsteem EH2000.

Raadimõisa Gaas OÜ, 14.09.2023, andmeväljastus.

Tartu Veevärk AS, 26.09.2023, andmed kontrollitud

PÕHINÄITAJAD:

Krundi pind 1960 m²

Ehitisealune pind 248,0 m²

Maapealse osa alune pind 248,0 m²

Maa-aluste korruste arv 0

Maapealsete korruste arv 1

Suletud netopind 204,6 m²

Köetav pind 204,6 m²

Eluruumide pind 153,7 m²

Mitteeluruumide pind -

Tehnopind -

Üldkasutatav pind 50,9 m²

Maapealse osa maht 1152 m³

Maht 1152 m³

Hoone kõrgus maapinnast 5,8 m

hoone absoluutkõrgus 67,7 m

pikkus 25,0 m

laius 10,4 m

Hoone tulepüsivusaste TP3

Vastutav spetsialist

/allkirjastatud

digitaalselt/

Sarapuu 2, 50705 Tartu

www.teravkera.ee

TERAV KERA OÜ

e-post: [email protected]

Reg. nr. 11319822

Kambja valla Õssu küla

Hõbepaju tn 1 kinnistu üksikelamu ehitusprojekt

Jane Asper

EPM 1 : 500 V-0221. veebr. 2024

ASENDIPLAAN

AS-4-01P03-24

ÕHTU HOMMIK

4.00

6.00

8.00

10.0012.0014.00 16.00

18.00

20.00

Gert Kuldsaar

PROJEKTEERIMISTINGIMUSTES

LUBATUD:

MAX EHITISEALUNE PIND: 300 m²

LUBATUD HOONETE ARV: 1 üksikelamu

ELAMU SUURIM LUBATUD KÕRGUS MAAPINNAST:

9,0 m

ELAMU SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS: 2 korrust

SOKLIJOONE KÕRGUS: mitte üle 50 cm

KATUSEKALLE: 15-30°

HOONE MIN. TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Otsus	30.05.2024	4	7.1-2/24/7568-4	Valjaminev kiri	transpordiamet	Kambja Vallavalitsus
EHR- Tartu maakond, Kambja vald, Õssu küla, Hõbepaju tn 1 üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 425383	23.05.2024	11	7.1-2/24/7568-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kambja Vallavalitsus
EHR- Tartu maakond, Kambja vald, Õssu küla, Hõbepaju tn 1 üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 425383	02.05.2024	4	7.1-2/24/7568-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Kambja Vallavalitsus

Otsus

Failid

Digiallkirjad

Seosed