5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia vajaduse ilmnemisel põhimaanteelt
kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele.
5.3.3. Bussipeatuste täpsed asukohad selguvad projekteerimise käigus. Bussipeatuste
asukohtade osas teha koostööd kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega.
5.3.4. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhenditele.
5.3.5. Projekteerida ooteplatvormid ja ootekodade paigaldamiseks vajalikud alused.
5.3.6. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad,
kergliiklustunnelid jmt).
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Projekteerida kergliiklusteed lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse
asukohtadesse. Kergliiklusteede täpsed asukohad ja ulatus selguvad projekteerimise
käigus.
5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu
kavandamise juhend“.
5.4.3. Arvestada Saku ja Saue valla üldplaneeringutes ning teemaplaneeringus näidatud
põhimõttega, et kergliiklustee ja põhimaantee ristumised tuleb kavandada
eritasandiliselt.
5.4.4. Kergliiklusteede laiused tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse
eeldatavat kasutajate arvu ja võrgustikulist tähtsust.
5.5.Teega seotud rajatised
5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud
uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,
eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud
(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud
rajatised.
5.5.2. Rajatised projekteerida lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse
asukohtadesse. Projekteerimise käigus võib teha ettepanekuid rajatiste asukoha
täpsustamiseks, ärajätmiseks või täiendavate rajatiste projekteerimiseks.
5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.
5.5.4. Põhimaantee liikluse alla jäävatel rajatistel arvestada koormustega: KM-1 ja KM-3
(3600 kN).
5.5.5. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis
võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt
optimaalseimaid lahendusi.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.
5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva
valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.7.3. Teemaalt sademevee ära juhtimiseks projekteerida looduslähedasi lahendusi, nagu
rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee
reostumist (VeeS § 129 lg 3). Seejuures arvestada, et suublasse juhitav sademevesi
peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee