Lennundusseaduse muutmise seadus

1 / 5

EELNÕU

02.05.2024

Lennundusseaduse muutmise seadus

§ 1. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse tsiviillennunduses ja riiklike õhusõidukite suhtes,

kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesolevat seadust kohaldatakse riikliku õhusõidukiga tegelevate isikute ja

organisatsioonide suhtes, kui tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud riikliku

õhusõiduki lennundustegevusega.

3) paragrahvi 2 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kaitselennunduse õhusõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõiget 1, §-e 41, 5, 61,

72, 73, 221, 222, 374, § 462 lõikeid 1 ja 2 ning 73. peatükki, kui seaduse või välislepinguga ei ole

sätestatud teisiti.“;

4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riiklik õhusõiduk on avaliku võimu volitusi omava asutuse või tema nimel avalikes

huvides ning riigi kontrolli all ja vastutusel olev õhusõiduk, millega täidetakse sõjalise kaitse,

tollijärelevalve, politsei, otsingutööde, päästesündmuse lahendamise, piiri- ja rannikuvalve või

muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid.“;

5) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 61 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ Riiklik lennundus ja“;

7) paragrahvi 61 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:

„(111) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 6 nimetatud

kohaldamisotsus kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga Transpordiameti

ettepanekul.

2 / 5

(112) Käesoleva paragrahvi lõikes 111 sätestatud otsuse tegemisel tuleb lisaks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139 kehtestatud kohaldamisotsuse tegemise

põhimõtetele arvestada järgmiste asjaoludega:

1) kohaldamisotsus peab toetama lennuohutuse taseme hoidmist või looma tingimused selle

parendamiseks;

2) kohaldamisotsus on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesandega

kaasnevat täiendavat rahastamise vajadust ning järelevalveks tehtavaid kulutusi;

3) kohaldamisotsusega ei halvendata lennunduse järelevalve kvaliteeti.

9) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kaitselennundusmäärustiku kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister määrusega, milles sätestatakse:

1) kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine;

2) nõuded kaitselennunduse õhusõidukile, selle lennukõlblikkusele ja jätkuvale

lennukõlblikkusele, hooldamisele, käitamisele ja lennutegevusele, nendega seotud isikutele ja

koolitustele;

3) lennuväljad ja nende osad ning varustus, töötajad ja organisatsioonid, mida kontrollib ja

kasutab Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või Kaitseliit;

4) operatiivse lennuliikluse lennureeglid;

5) kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise

kord;

6) kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.

10) paragrahv 77 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 221 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kaitselennunduse õhusõiduk tuleb selle käitamiseks kanda kaitselennunduse õhusõidukite

registrisse, välja arvatud välisriigi relvajõudude õhusõidukid ja sõjaväelisel väljaõppel ainult

sihtmärgina kasutatavad mehitamata õhusõidukid.“;

12) seaduse 3. peatükki täiendatakse paragrahviga 222 järgmises sõnastuses:

„§ 222. Kaitselennunduse õhusõiduki märgistamine ja riikkondsuse tunnuse kasutamine

(1) Kaitselennunduse õhusõidukite registris registreeritud kaitselennunduse õhusõiduk peab

olema märgistatud registreerimisnumbri ja riikkondsuse tunnusega.

(2) Õhusõiduki registreerimisnumbri märgistamise ning riikkondsuse tunnuse, selle kasutamise

ja märgistamise, sealhulgas märgistamise erandi andmise korra kehtestab riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 sätestatud

määrusega.“;

13) seaduse 6. peatükki täiendatakse paragrahviga 374 järgmises sõnastuses:

㤠374. Aeronavigatsiooniteenuse osutamine kaitselennunduses

3 / 5

Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja võib osutada lennujuhtimise teenust

kaitselennunduse operatiivsele lennuliiklusele, kui vastavad lennujuhtimise protseduurid on

kooskõlastatud Kaitseväega.“;

14) paragrahvi 462 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad riiklikud ja tsiviilõhusõidukid ühiselt,

töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.“;

15) seadust täiendatakse 73. peatükiga järgmises sõnastuses:

„73. peatükk

Kaitselennundus

1. jagu

Kaitselennunduse load ja sertifikaadid ning nende andmine ja tunnustamine

§ 4627. Kaitselennunduses asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmise, nõuetele

vastavuse kontrollimise või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või

sertifikaatide tunnustamise pädev asutus

Kaitsevägi on kaitselennunduses pädev asutus asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks,

või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks:

1) käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega

tegelevate isikute suhtes;

2) kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkuse suhtes;

3) kaitselennundusega tegeleva tootjaorganisatsiooni suhtes;

4) kaitselennundusega tegeleva hooldusorganisatsiooni suhtes;

5) kaitselennundusega tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes;

6) kaitselennundusega tegeleva koolitusorganisatsiooni suhtes;

7) kaitselennunduse lennuvälja rajatise suhtes;

8) kaitselennunduse jaoks vajaliku lennutreeningseadme suhtes.

§ 4628. Kaitselennunduses loa ja sertifikaadi kohustuslikkus ning lubade ja sertifikaatide

andmine

(1) Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega

tegelevatel isikutel peab olema kaitselennunduses tegutsemiseks kehtiv asjaomane luba.

(2) Kaitselennunduses tegutsemise korral peab olema kehtiv asjaomane sertifikaat:

1) kaitselennunduse õhusõidukil lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkuse tõendamiseks;

2) kaitselennundusega tegeleval tootjaorganisatsioonil vajadusel;

4) kaitselennundusega tegeleval hooldusorganisatsioonil;

5) kaitselennundusega tegeleval jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil;

6) kaitselennundusega tegeleval koolitusorganisatsioonil;

7) kaitselennunduse rajatisel;

8) kaitselennunduses vajalikul lennutreeningseadmel.

(3) Kaitselennunduse pädev asutus teeb loa või sertifikaadi andmise otsuse 30 päeva jooksul

kõikide vajalike andmetega taotluse esitamisest arvates.

4 / 5

(4) Lubade ja sertifikaatide taotlemise ja andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja

antud lubade või sertifikaatide tunnustamise taotlemise ja otsustamise korra kehtestab

Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

§ 4629. Loa või sertifikaadi andmisest keeldumine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks

tunnistamine

(1) Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi andmisest, kui

kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei

vasta selleks õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Loa või sertifikaadi kehtivuse võib peatada, kui selgub, et kaitselennundusega tegelev isik,

organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta selleks õigusaktis sätestatud

nõuetele.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhul peatatakse loa või sertifikaadi kehtivus kuni puuduste

kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul nõuete täitmiseni.

(4) Kui peatamise aluseks olnud puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul ei ole nõudeid täidetud,

tunnistatakse luba või sertifikaat kehtetuks.

§ 4630. Loa või sertifikaadi tunnustamine kaitselennunduses

(1) Kaitselennunduse pädev asutus võib tunnustada teise asutuse või rahvusvahelise

organisatsiooni antud luba või sertifikaati, kui isiku kvalifikatsioon, organisatsioon, õhusõiduk

või lennutreeningseade vastab kaitselennunduses kehtestatud samaväärsetele nõuetele.

(2) Loa ja sertifikaadi tunnustamiseks hindab kaitselennunduse pädev asutus taotluses esitatud

andmete põhjal, kui suures ulatuses arvestatakse isiku varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni,

ning kas isikule, organisatsioonile, lennutreeningseadmele või õhusõidukile seaduse või muu

õigusaktiga sätestatud nõuded on täidetud.

(3) Tunnustamise tulemusel annab kaitselennunduse pädev asutus välja käesoleva seaduse §

4628 sätestatud kaitselennunduses kohustusliku loa või sertifikaadi.

(4) Kui tunnustatav isik, tema luba või sertifikaat ei vasta käesoleva seaduse § 72 lõikest 3 alusel

kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele, annab kaitselennunduse pädev

asutus välja piirangutega loa või sertifikaadi. Piirangud eemaldatakse, kui on tõendatud

nõuetele vastavus ja piirangute seadmise alus on ära langenud.

5) Kaitselennunduse pädev asutus teeb loa või sertifikaadi tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul

kõikide vajalike andmetega taotluse esitamisest arvates.

§ 4631. Kaitselennunduses loa või sertifikaadi tunnustamisest keeldumine

Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi tunnustamisest, kui tunnustamist

taotlev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk ei vasta käesoleva seaduse § 72

lõike 3 alusel kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele ning piirangutega

loa või sertifikaadi välja andmine ei ole võimalik.

5 / 5

2. jagu

Kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus, lennundusjulgestuse nõuded ning

reisijate ja kauba vedu

§ 4632. Kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus ja jätkuv lennukõlblikkus

Kaitselennunduse õhusõiduk on lennukõlblik ja jätkuvalt lennukõlblik, kui see vastab käesoleva

seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kehtestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse ja

jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele, mida tõendavad kaitselennunduse pädeva asutuse välja

antud õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, piiratud lennukõlblikkuse sertifikaat või

lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

§ 4633. Kaitselennunduse lennundusjulgestuse nõuete kohaldamine

(1) Käesolevas peatükis sätestatud lennundusjulgestuse, sealhulgas lennueelse

julgestuskontrolli nõudeid kohaldatakse ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses oleva

lennuvälja ja kopteriväljaku ning mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuse suhtes.

(2) Kaitselennunduse lennundusjulgestusnõuded sätestatakse käesoleva seaduse § 72 lõike 3

alusel kehtestatud määruses ning need peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse § 462 lõikes

2 sätestatu ja Kaitseväe korralduse seaduses julgeolekualale kehtestatud nõuetega.

§ 4634. Reisijate ja kauba vedu

Reisijate ja kauba veo nõuded ning reisijate ja kauba koosvedamise nõuded

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks sätestatakse

käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................2024. a

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Kaitseministeerium,

Justiitsministeerium

06.05.2024 nr 1-4/24/2299

Lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks edastamine

Edastame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks lennundusseaduse muutmise seaduse

eelnõu. Ootame Teie tagasiside ühe tööpäeva jooksul, kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Arvamuse avaldamiseks: Transpordiamet, Eesti Lennuakadeemia

Tairi Tonkson, 625 6454

[email protected]

1 (16)

Lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse

valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet1 (edaspidi EASA

alusmäärus) sätestatakse tsiviillennunduse normide raamistik. EASA alusmääruse artikli 2

lõike 3 punktide a‒c kohaselt ei kohaldata alusmäärust liikmesriigi relvajõudude kasutuses ja

valduses olevatele õhusõidukitele, lennuväljadele või nende osadele, mida kasutavad relvajõud,

ega lennuliikluse ja aeronavigatsiooniteenustele, mida osutavad liikmesriigi relvajõud. Samuti

ei kohaldata EASA alusmäärust avaliku võimu volitusi omava organi õhusõidukitele, kui need

täidavad või nende nimel täidetakse avalikes huvides ning liikmesriigi kontrolli all ja vastutusel

tolli, politsei, otsingu- ja pääste-, tuletõrje-, piiri- ja rannikuvalve või muude samalaadsete

tegevuste või teenustega seotud ülesandeid. Sama artikli lõikes 5 on sätestatud, et liikmesriikide

relvajõudude kontrolli all ja kasutuses olevad lennuväljad ning nende osutatavad lennuliikluse

korraldamise ja aeronavigatsiooniteenused peaksid siiski pakkuma samaväärset ohutustaset ja

koostalitusvõimet tsiviilotstarbeliste süsteemidega, kui need on avalikud. Teisisõnu peavad

riiklikele õhusõidukitele sätestatud nõuded olema samaväärsed tsiviilõhusõidukitele

kehtestatud nõuetega, et tagada üldine lennundusohutus kõrgel tasemel.

1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi Chicago

konventsioon) artikli 3 alusel2 kehtib eristus riiklike ja tsiviilõhusõidukite vahel. Chicago

konventsioon kehtib ainult rahvusvahelises tsiviillennunduses3, kuid selle artikli 3 punkt d

sätestab osalisriikidele kohustuse arvestada tsiviillennunduse nõuetega ka riiklike õhusõidukite

käitamisnõuete koostamisel.

EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktis a kehtestatud alusmääruse kohaldamisala välistus4

põhineb Chicago konventsiooni artiklil 3. EASA alusmäärus täpsustab ja selgitab Chicago

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme

ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018,

lk 1‒122). 2 Chicago konventsiooni artikkel 3. Tsiviil- ja riiklikud õhusõidukid.

a) Konventsiooni kohaldatakse ainult tsiviilõhusõidukite suhtes ja seda ei kohaldata riiklike õhusõidukite suhtes.

b) Sõjaväe-, tolli- ja politseiteenistuses kasutatavad õhusõidukid loetakse riiklikeks õhusõidukiteks.

c) Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma

erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid.

d) Kehtestades eeskirju riiklike õhusõidukite kohta, kohustub osalisriik osutama vajalikku tähelepanu

tsiviilõhusõidukite lennuohutusele. 3 Välja arvatud osas, mis puudutab õhuruumi kasutamist ehk rahuajal üldlennuliikluses osalemise korral

lennuohutuse tagamise eesmärgil kehtestatud ühiseid õhuruumi kasutamise nõudeid, sealhulgas nii lennureegleid

kui ka aeronavigatsiooniteenuse osutamist, mis esialgu oli mõeldud üksnes riigi ülesandena. 4 Alusmäärust „ei kohaldata õhusõidukite ja nende mootorite, propellerite, osade ning eraldiseiseva varustuse ja

kaugjuhtimisseadmete suhtes sel ajal, kui avaliku võimu volitusi omav organ täidab või tema nimel täidetakse

avalikes huvides ning liikmesriigi kontrolli all ja vastutusel sõjaväeliste, tolli, politsei, otsingu- ja pääste-,

tuletõrje, piiri- ja rannikuvalve või muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid; samuti

2 (16)

konventsiooni mõtet, mille kohaselt esitatud loetelu ei ole ammendav ning liikmesriikidel on

lisaks sättes toodud selgitusele võimalik veel selgitada, milliseid tegevusi ja subjekte võidakse

lugeda riiklike õhusõidukite alla, mis jäävad EASA alusmääruse kohaldamisalast välja. Sellise

otsustuse võib teha üksnes lennutegevuse5 eesmärgist ja lennuohutuse tagamise kohustusest

lähtudes ning tagades riigis samaväärsed lennundustegevuse nõuded EASA alusmääruse

kohaldamata jätmisel.

2018. aasta EASA alusmäärusega otsustati Euroopa Liidus (edaspidi EL) võtta vastu oluline

täiendus varasemale tsiviillennunduse nõuete kohaldatavuse põhimõttele. EASA alusmääruse

artikli 2 lõike 6 punktiga a anti liikmesriikidele õigus otsustada EASA alusmääruse

kohaldamine – lennukõlblikkus ja keskkonnakaitse (I), õhusõiduki meeskonnad (II),

lennutegevus (III) ning mehitamata õhusõidukid (VII), et nendes valdkondades, üks või mitu

jagu, kõigi või mõnede riikliku õhusõiduki käitaja tegevuste suhtes kohaldada EL-i

tsiviillennunduse nõudeid (n-ö opt-in). See tähendab, et otsuses toodud ulatuses kohaldatakse

EL-i nõudeid EL-i õiguse kohaselt ning antakse vajalikud load ja sertifikaadid välja EL-i õiguse

kohaselt. Sellise põhimõtte ja opt-in´i lubatavuse üks peamisi põhjendusi oli lennuohutuse

tagamine.

Eelnõu kiireloomulise muutmise on tinginud vajadus uue õppeaasta alguseks tagada võimalus

Kaitseväe Akadeemia (edaspidi KVA) ja Eesti Lennuakadeemia (edaspidi ELA) koostöö

tegemise võimalus. Arvesse võttes, et Eesti on väike riik, tuleks õppeasutustel teha koostööd

niivõrd kui see on võimalik. See, et seadusega ei ole võimalik selline koostöö, kerkis üles

sellest, et Kaitseväe Akadeemia alustas veebruaris 2024 dokumentide vastuvõttu õhuväe

õppesuunal spetsialiseerumiseks õhusõiduki juhi erialale, muu hulgas nägi plaan ette piloodi

algõppe andmist koostöös Lennuakadeemiaga. Ekslikult esitleti õppekavas, et õhusõiduki

juhtimise eriala lõpetanutele väljastab piloodiloa Transpordiamet6. Transpordiamet saab

väljastada vaid tsiviillennunduses piloodilubasid, riiklike õhusõidukite osas Transpordiametil

pädevust ei ole ning selline tegevus ei ole lubatud. Kuna Kaitseväe Akadeemia soovis oma

rakenduskõrghariduse osutamisel pilootide koolitamiseks kasutada sertifitseeritud

koolitusorganisatsioonina (Approved Training Organisation, ATO) ka Lennuakadeemiat, siis ka

nimetatud ühistegevuses esineb EL-i õiguse järgmise osas vastuolusid. Täpsemalt, ELA on

tsiviillennunduses EASA alusmääruse kohaselt sertifitseeritud õhusõiduki juhtimise

koolitusorganisatsioon (sertifikaat nr EE/ATO/001). Kaitseväe Akadeemia on eesmärgipäraselt

üksnes sõjalise hariduse andja ning alusmääruse tähenduses avalikes huvides ning liikmesriigi

kontrolli all sõjaväelisi ülesandeid täitev organ, mistõttu on ka KVA tegevus

lennundusvaldkonnas välistatud EASA alusmääruse kohaldamisalast (sarnaselt näiteks

Kaitseväele). Sellise organi nimel tegutsemine välistab ka tsiviillennunduse sertifikaati omaval

isikul õiguse kasutada seda sertifikaati välistatud isiku nimel ülesande täitmiseks. Seega,

lähtudes EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3 välistusest, ei ole ELA-l õigus koolitada nimetatud

sertifikaadi alt KVA nimel KVA õhusõiduki juhtimise erialal õppivaid kadette EASA

alusmääruse kohase koolitusorganisatsiooni sertifikaadi all. Kui Lennuakadeemia soovib nii

öelda teenust osutada Kaitseväe Akadeemiale ja koolitada Kaitseväe tarbeks piloote, saab

Lennuakadeemia teha seda väljaspool Transpordiameti antud sertifikaadi ulatust (ehk

väljaspool tsiviilsertifikaati), eraldiseisva koolitusprogrammi ja kogu selle juurde kuuluva

alusel, kuid üksnes eeldusel, et selleks on olemas asjakohased nõuded. Peale selle ei saa

kõnealuste õhusõidukitega seotud tegevuse ja teenuste osutamisega tegelevate töötajate ja organisatsioonide

suhtes.“ 5 Märkus: Lennutegevus ei ole lennundustegevus. 6 15.04.2024 nõukogu otsusega on õppekava muudetud ning täiendatud, et õhusõiduki juhtimise eriala lõpetanutele

väljastab Kaitseväe koosseisus olev üksus kaitselennunduse järelevalveteenistus kaitselennunduse piloodiloa.

3 (16)

Transpordiamet anda välja piloodilube või muid lube Kaitseväe Akadeemia või muu sõjalise

või riigikaitselise eesmärgiga asutuse koolitatud isikutele. Tegemist on sellise õigusliku

alusega, millest kõrvale kalduda ei ole võimalik.

Teisena korrastatakse ning luuakse seaduse tasandil õiguspärased volitusnormid, et saaks

kaitselennunduse määrustes vajalikke valdkondi korrektselt reguleerida. Regulatsioonid, mis

vajavad oma sisust ja olemusest tulenevalt seaduse tasandil põhinormina reguleerimist, et

volitusnormi järgi oleks võimalik korrektne määruste eelnõu koostada, siis kõnesoleva

eelnõuga seda tehakse. Kaitseministeerium esitas kooskõlastamiseks kaitseministri määruse

„Lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade

või sertifikaatide tunnustamise kord“ eelnõu, mille Kliimaministeerium jättis kooskõlastamata7,

kuna tuvastas, et kooskõlastamisele esitatud eelnõu ning juba kehtestatud kaitseministri

määruses „Kaitselennundusmäärustik“ sätestatud osa regulatsioone on antud volitusnormi

puudumise või volituse piiride ületamisega. Eelnõuga need vastuolud likvideeritakse.

Ühtlasi laienevad ka need normid nüüd kolmandatele isikutele, mis annab

kaitsetööstusettevõtetele võimaluse taotleda oma õhusõidukile sertifikaati, kui seda toote

müümiseks hangetel osalemisel nõutakse. Samuti saavad nad laiendada oma tegevust näiteks

kaitselennunduse õhusõidukite8 hooldustööde või muude teenuste osutamiseks Eesti ja

välisriikide relvajõududele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi lennundusosakonna õigusnõunik Tairi

Tonkson ([email protected]) ja Transpordiameti jurist Mari Toodu

([email protected]) koostöös Kaitseministeeriumiga. Eelnõu koostamise käigus

konsulteeriti ka Kaitseväe, Kaitseväe Akadeemia, Transpordiameti ja Eesti Lennuakadeemia

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Kliimaministeeriumi

lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson.

1.3. Märkused

Eelnõuga nähakse ette muudatused lennundusseaduse (edaspidi LennS) RT I, 20.03.2024, 2

redaktsioonis.

Eelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus

nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline.

Eelnõu menetlus on kiireloomuline, et vajalikud LennS-i sätted jõustuksid enne uue 2024/2025

õppeaasta algust, et Kaitseväe Akadeemia saaks teha koostööd Lennuakadeemiaga

lennundusvaldkonda jäävas väljaõppes, mis peamiselt väljendub Lennuakadeemia antavas

pilootide algkoolituses. Pilootide algkoolitus on kõigil sarnane olenemata sellest, kas tulevane

tudeng või kadett alustab tööd eraettevõtja juures või Kaitseväes. Seega on põhjendatud eelnõu

kiireloomulisus, kuna alates septembrist 2024 ei oleks muul juhul võimalik Kaitseväe

Akadeemias planeeritud kujul piloodiõpet alustada.

7 Kliimaministeeriumi 19.03.2024 vastuskiri nr 1-5/24/971-3 ning Transpordiameti 14.03.2024 arvamus nr 1.2-

3/24/2881-3. 8 Näiteks mehitamata õhusõidukid.

4 (16)

Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogus poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Lennundusseaduse muutmise eelnõu koostamise eesmärk on kõrvaldada kaitselennunduse

õigusmaastikul tuvastatud puudused ja tagada kaitseministri määruse

„Kaitselennundusmäärustik“ ja kaitseministri määruse „Lubade ja sertifikaatide andmise ning

teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise kord“

õiguspärasus. Kehtivas kaitselennundusmäärustikus on osa regulatsioone antud volitusnormi

puudumise või volituse piiride ületamisega. Eelnõuga kõnealuses osas vastuolud kõrvaldatakse

ning tagatakse, et kaitseministri määrustes sätestatud regulatsioone ning nende alusel tehtavaid

toiminguid on võimalik õiguspäraselt rakendada. Ühtlasi kehtestamise ootel oleva

kaitseministri lubade ja sertifikaatide määrusest tuleb volitusnormi piiride ületamise tõttu

regulatsioonid tuua seaduse tasandile. 1) Kaitselennundusmäärustikus on volitusnormi puudumise või ületamisega reguleeritud

mitmeid valdkondi. Eelnõuga nimetatud valdkondades antakse selge volitusnorm

kaitseministrile neid enda määrusega reguleerida. Nendeks on: kaitselennunduse õhusõidukite

jagunemine; nõuded kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkusele ja jätkuvale

lennukõlblikkusele; operatiivse lennuliikluse lennureeglid; kaitselennunduse järelevalve

korraldamise kord.

2) Kaitselennundusmäärustikust ning lubade ja sertifikaatide määrusest tuuakse seaduse

tasandile järgmised regulatsioonid: kaitselennunduse õhusõiduki kaitselennunduse

õhusõidukite registrisse registreerimise kohustus; kaitselennunduse õhusõiduki märgistamine

ja riikkondsuse tunnuse kasutamine; aeronavigatsiooniteenuse osutamine kaitselennunduses;

kaitselennunduses pädeva asutuse volituste reguleerimine; kaitselennunduses loa ja sertifikaadi

kohustuslikkus; loa või sertifikaadi andmisest keeldumine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks

tunnistamine; loa või sertifikaadi tunnustamine kaitselennunduses; kaitselennunduses loa või

sertifikaadi tunnustamisest keeldumine; kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus,

lennundusjulgestuse nõuded ning reisijate ja kauba vedu.

3) Samuti on eelnõuga vajalik teha EASA alusmääruse artikli 2 lõike 6 kohane kohaldamisotsus.

Selle kohaldamisotsuse tegemise vajaduse on tinginud praktikas esinenud kaasus, kus

Kaitseväe Akadeemia soovis alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet, mille piloodiõppe osas

oli plaanitud hankida teenus Lennuakadeemialt. Lähtudes EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3

välistusest, ei ole ELA-l õigus koolitada nimetatud sertifikaadi alt KVA nimel KVA õhusõiduki

juhtimise erialal õppivaid teenistujaid. Selleks antakse LennS-iga EASA alusmääruse artikli 2

lõike 6 kohase kohaldamisotsuse otsustamispädevuse õigus kliimaministrile. Pärast seda on

võimalik kliimaministril Lennuakadeemiale see õigus anda.

4) Lisaks saavad eelnõu muudatustega ühtlasi kaitsetööstusettevõtjad võimaluse laiendada oma

tegevust kaitselennunduse valdkonnas, sest Kaitseväe koosseisus olev kaitselennunduse

järelevalvega tegelev üksus9 saab neile anda välja asjakohased sertifikaadid, kui seda on vaja

teenuse osutamiseks või toote (nt mehitamata õhusõiduk või selle osad) müümiseks.

9 Selleks on kaitselennunduse järelevalveteenistus.

5 (16)

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse LennS-i § 2 lõiget 1 ja eelnõu § 1 punktiga 14 LennS-i

§ 462 lõiget 2. Mõlemas paragrahvis asendatakse sõnad „riiklik lennundus“ sõnadega „riiklik

õhusõiduk“ vastavas käändes. Kõnealused muudatused on seotud eelnõu § 1 punkti 6

muudatuse ja esitatud põhjendusega, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks mõiste „riiklik

lennundus“. LennS-is on kasutusel olnud „tsiviillennundus“ üldterminina, kuid seda ei ole

defineeritud. Samuti ei ole „tsiviillennundust“ defineeritud rahvusvahelises ega EL-i õigusaktis.

Sarnaselt ei ole rahvusvaheliste õigusaktide tasandil defineeritud „riikliku lennunduse“ mõistet.

Kuna lennundus jaguneb peamiselt kahte kategooriasse – tsiviillennundus (Civil Aviation) ja

riiklik lennundus (State Aviation), toimub nende vahetegemine õhusõiduki ja selle kasutamise

abil. Selles osas täpsustatakse eelnõu § 1 punktis 4 ja ühildatakse rahvusvahelise ja EL-i

loogikaga riikliku õhusõiduki definitsiooni ning sellele kohaldatavat õigusruumi. Selle

definitsiooni kaudu on võimalik hinnata, milline lennundustegevus kuulub n-ö riikliku

lennunduse alla. Eestis on otsustatud defineerida kaitselennundus riikliku lennunduse n-ö

alamkategooriana, et arusaadavalt eristada Kaitseministeeriumi valitsemisalasse jääv

lennundustegevus nii tsiviillennundusest, kui muust riiklikust lennundusest, näiteks Politsei- ja

Piirivalveameti, Keskkonnaameti, Päästeameti või Maa-ameti lennundustegevusest.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 4 täiendatakse LennS-i § 2 lõikega 11 ja muudetakse LennS-i § 5

lõiget 3. Eelnõu muudatusega korrigeeritakse riikliku õhusõiduki mõistet ning viiakse see

kooskõlla EL tsiviillennunduse10 ja rahvusvahelise Chicago konventsiooni11 õiguse

põhimõtetega. EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktis a kehtestatud alusmääruse

kohaldamisala välistus põhineb Chicago konventsiooni artiklil 3. Lennundusõiguses toimub

eristamine õhusõidukite kaudu, see tähendab on tsiviilõhusõidukid ja riiklikud õhusõidukid.

Chicago konventsioon nimetab, millised on riiklikud õhusõidukid ning EASA alusmäärus

esitab kohaldamisala välistuse riiklikele õhusõidukitele. Seega on kehtivas LennS-i

redaktsioonis esitatud riikliku õhusõiduki definitsioon hoopis riiklikule lennundusele, mis ei

ole aga korrektne. Eelnõu muudatuste järgselt tunnistatakse kehtetuks mõiste „riiklik

lennundus“ (vt eelnõu § 1 punktide 6ja 7 muudatused) ja kohane definitsioon antakse riikliku

õhusõiduki mõistele.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse LennS-i § 2 lõiget 21. Muudatus on seotud asjaoluga, et

käesoleva eelnõuga lisatakse seadusesse uusi sätteid, mistõttu on vaja ka nimetatud osas

kaitselennundusele kohalduvate viidete täiendamine.

10 EASA alusmääruse art 2 lg 3 p a: ei kohaldata õhusõidukite ja nende mootorite, propellerite, osade ning

eraldiseiseva varustuse ja kaugjuhtimisseadmete suhtes sel ajal, kui avaliku võimu volitusi omav organ täidab või

tema nimel täidetakse avalikes huvides ning liikmesriigi kontrolli all ja vastutusel sõjaväeliste, tolli, politsei,

otsingu- ja pääste-, tuletõrje, piiri- ja rannikuvalve või muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud

ülesandeid; samuti kõnealuste õhusõidukitega seotud tegevuse ja teenuste osutamisega tegelevate töötajate ja

organisatsioonide suhtes. 11 Chicago konventsiooni artikkel 3. Tsiviil- ja riiklikud õhusõidukid.

a) Konventsiooni kohaldatakse ainult tsiviilõhusõidukite suhtes ja seda ei kohaldata riiklike õhusõidukite suhtes.

b) Sõjaväe-, tolli- ja politseiteenistuses kasutatavad õhusõidukid loetakse riiklikeks õhusõidukiteks.

c) Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma

erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid.

d) Kehtestades eeskirju riiklike õhusõidukite kohta, kohustub osalisriik osutama vajalikku tähelepanu

tsiviilõhusõidukite lennuohutusele.

6 (16)

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse LennS-i § 5 lõiget 3. Eelnõu muudatusega korrigeeritakse

riikliku õhusõiduki mõistet ning viiakse see kooskõlla EL tsiviillennunduse12 ja rahvusvahelise

Chicago konventsiooni13 õiguse põhimõtetega. EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktis a

kehtestatud alusmääruse kohaldamisala välistus põhineb Chicago konventsiooni artiklil 3.

Lennundusõiguses toimub eristamine õhusõidukite kaudu, see tähendab on tsiviilõhusõidukid

ja riiklikud õhusõidukid. Chicago konventsioon nimetab, millised on riiklikud õhusõidukid

ning EASA alusmäärus esitab kohaldamisala välistuse riiklikele õhusõidukitele. Seega on

kehtivas LennS-i redaktsioonis esitatud riikliku õhusõiduki definitsioon hoopis riiklikule

lennundusele, mis ei ole aga korrektne. Eelnõu muudatuste järgselt tunnistatakse kehtetuks

mõiste „riiklik lennundus“ (vt eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 muudatused) ja kohane definitsioon

antakse riikliku õhusõiduki mõistele.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks LennS § 5 lõige 4. Kehtivas redaktsioonis on

sätestatud, et õhusõiduk, mis ei ole riiklik õhusõiduk ega kaitselennunduse õhusõiduk, on

tsiviilõhusõiduk. Ei ole korrektne eristada riiklikku õhusõidukit kaitselennunduse õhusõidukist,

kuna vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 3 on ka sõjaväe õhusõiduk hõlmatud riikliku

õhusõiduki mõiste alla. Eestis kasutatakse „sõjaväe“ asemel terminit „kaitselennundus“.

Õhusõidukid on kas tsiviilõhusõidukid või riiklikud õhusõidukid. Kaitselennunduses

kasutatavad õhusõidukid on olenemata kaitselennunduse ülesannete täitmisest siiski alati

riiklikud õhusõidukid, kuid neid eristatakse teistest riiklikest õhusõidukitest oma ülesannete

täitmiseks vajalike erinevate nõuete tõttu, mistõttu ongi tehtud otsus need eraldi defineerida, et

oleks lihtsam ja paremini õigusselgust tagavamal viisil võimalik neile ja nendega seotud

isikutele, organisatsioonidele ja teenustele omad nõuded kehtestada.

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 muudetakse LennS-i § 61 pealkirja ja jäetakse välja sõnad

„Riiklik lennundus ja“ ning § 61 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud paragrahvi lõikes 1

on esitatud „riikliku lennunduse“ definitsioon, mida hakatakse eelnõu järgselt kasutama aga

riikliku õhusõiduki kohta. Vt täpsemalt eelnõu § 1 punktide 1, 2 ja 4 muudatustega ja esitatud

põhjendustega.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse LennS-i § 7 lõiketega 111 ja 112. Eelnõuga antakse EASA

alusmääruse artikli 2 lõikes 6 nimetatud kohaldamisotsuse üle otsustamise pädevus valdkonna

eest vastutavale ministrile, kelleks on kliimaminister. Näiteks Politsei- ja Piirivalve riiklike

õhusõidukite osas on vastav kohaldamisotsus tehtud LennS § 2 lõikes 22.

EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt ei kohaldata alusmääruse ja selle

reguleerimisalasse jäävaid rakendusakte õhusõidukite ja nende mootorite, propellerite, osade

ning eraldiseiseva varustuse ja kaugjuhtimisseadmete suhtes sel ajal, kui avaliku võimu volitusi

12 EASA alusmääruse art 2 lg 3 p a: ei kohaldata õhusõidukite ja nende mootorite, propellerite, osade ning

eraldiseiseva varustuse ja kaugjuhtimisseadmete suhtes sel ajal, kui avaliku võimu volitusi omav organ täidab või

tema nimel täidetakse avalikes huvides ning liikmesriigi kontrolli all ja vastutusel sõjaväeliste, tolli, politsei,

otsingu- ja pääste-, tuletõrje, piiri- ja rannikuvalve või muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud

ülesandeid; samuti kõnealuste õhusõidukitega seotud tegevuse ja teenuste osutamisega tegelevate töötajate ja

organisatsioonide suhtes. 13 Chicago konventsiooni artikkel 3. Tsiviil- ja riiklikud õhusõidukid.

a) Konventsiooni kohaldatakse ainult tsiviilõhusõidukite suhtes ja seda ei kohaldata riiklike õhusõidukite suhtes.

b) Sõjaväe-, tolli- ja politseiteenistuses kasutatavad õhusõidukid loetakse riiklikeks õhusõidukiteks.

c) Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma

erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid.

d) Kehtestades eeskirju riiklike õhusõidukite kohta, kohustub osalisriik osutama vajalikku tähelepanu

tsiviilõhusõidukite lennuohutusele.

7 (16)

omav organ täidab või tema nimel täidetakse avalikes huvides ning liikmesriigi kontrolli all ja

vastutusel sõjaväeliste, tolli, politsei, otsingu- ja pääste-, tuletõrje, piiri- ja rannikuvalve või

muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid; samuti kõnealuste

õhusõidukitega seotud tegevuse ja teenuste osutamisega tegelevate töötajate ja

organisatsioonide suhtes. Eelnõu kontekstis on tähelepanuväärne, et olenemata värskelt

jõustunud EASA alusmääruse kohaldamisotsusest Politsei- ja Piirivalveameti suhtes

(lennukõlblikkuse ja õhusõiduki meeskonna osas), on veelkord tõusnud kiireloomulisena

päevakorda uue kohaldamisotsuse vajadus. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi KVA) soovis

alustada õhusõiduki juhtimise eriala õpet, mille piloodiõppe osas oli plaaninud hankida

teenusena Eesti Lennuakadeemialt (edaspidi ELA). ELA on tsiviillennunduses EASA

alusmääruse kohaselt sertifitseeritud õhusõiduki juhtimise, lennujuhtimise ja

lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon. KVA on alusmääruse tähenduses avalikes

huvides ning liikmesriigi kontrolli all sõjaväelisi ülesandeid täitev organ, mistõttu on ka KVA

tegevus lennundusvaldkonnas sarnaselt näiteks Kaitseväele välistatud EASA alusmääruse

kohaldamisalast. Sellise organi nimel tegutsemine välistab samuti „volitatud“ isikul selle

tegevuse ajal õiguse kasutada määrusekohast sertifikaati selle ülesande täitmiseks. Seega,

lähtudes EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3 välistusest, ei ole ELA-l õigus koolitada nimetatud

sertifikaadi alt KVA nimel KVA õhusõiduki juhtimise erialal õppivaid kadette EASA

alusmääruse kohase koolitusorganisatsiooni sertifikaadi all. Seetõttu on ELA ja KVA kaasusega

praktikas taas ilmnenud vajadus vastava kohaldamisotsuse järele. Täna aga võib eeldada, et

ELA ja KVA osas planeeritav kohaldamisotsus ei ole jääv lahendus, sest kaitsevaldkonnas on

võetud eesmärgiks siiski reguleerida see kaitselennunduse valdkonna nõuete põhjal ning

vastavate sertifitseerimiste kaudu kaitselennunduse pädeva asutuse poolt ning see omakorda

tähendab kohaldamisotsuse kehtetuks tunnistamist. Seetõttu ei ole mõistlik jätkata igakordse

LennS-i muutmisega kohaldamisotsuse tegemisel, muutmisel või kehtetuks tunnistamisel, vaid

on eesmärgipärane vastava õiguse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile, kes

kohaldamisotsuse kehtestab käskkirjaga. Tuleb nentida, et tänaseks on tõenäoline, et

kohaldamisotsust võib olla lähiajal veel vaja teha, sest Eestis on ka teisi lennundusega

tegelevaid asutusi, kelle lennundustegevus kuulub riiklike õhusõidukite käitamise valdkonda

ning kui ei ole võimalik või optimaalne kehtestada ka nende jaoks LennS-i muutes iseseisvad

normid lennundustegevuseks, tuleb nende suhtes ka kaaluda kohaldamisotsuse tegemise

vajalikkust, sealhulgas Sisekaitseakadeemia tegevuse osas mehitamata õhusõidukite

käitamisel. Ühtlasi ei ole veel kehtestatud riigisiseseid nõudeid Politsei- ja Piirivalveameti,

Päästeameti jt mehitamata õhusõidukite käitamise osas, mistõttu on vaja lähiajal kas need

nõuded kehtestada või teha otsus kohaldada EASA alusmääruse kohaseid nõudeid. Ilma

nõueteta ei ole võimalik käitamist jätkata, eelkõige vähemalt jätkuva lennuohutuse taseme

hoidmise tagamiseks.

Kuna ELA on tsiviillennunduse sertifikaadi all tegutsev koolitusorganisatsioon ja selleks, et

selline võimalus oleks, on vaja liikmesriigis teha vastav kohaldamisotsus ja võimaldada

tsiviillennunduse sertifikaati omaval koolitusorganisatsioonil riiklike õhusõidukeid puudutavas

osas asju teha. Eelnõu jõustumise järgselt reguleeritakse kliimaministri käskkirjas, et ELA võib

koolitada EASA alusmääruse kohase koolitusorganisatsiooni sertifikaadi all siiski KVA kadette

õhusõiduki juhtimise erialal, eelduslikult üksnes ELA sertifitseerimistingimuste kohase algõppe

ulatuses. KVA õhusõiduki juhtimise eriala lõpetanud pilootidele annab piloodiloa

kaitselennunduse pädev asutus. Täpsem kohaldamisotsuse sisu on loomisel.

Täiendavalt tuleb märkida, et kohaldamisotsusega ei planeerita kohaldada EASA alusmääruse

kohaseid nõudeid KVA-le ega Kaitseväele. Eelnõu muudatuse järgselt ei võeta kaitselennundust

tsiviillennunduse nõuete alla.

8 (16)

Lõikega 112 kehtestatakse asjaolud, mida tuleb kohaldamisotsuse kaalumisel lisaks EASA

alusmääruses toodule ka võimalusel arvesse võtta. See on eelkõige kohaldamisotsuse tegemisel

otsuse mõjude hindamiseks lisaks lennuohutuse aspektidele ka osas, kas planeeritav otsust on

võimalik ellu viia ja rakendada (vähemalt otsuse kehtivuse ajal) nõutaval tasemel –

kohaldamisotsus toob enamikel juhtudel kaasa täiendava koormuse Transpordiametile,

eelkõige kvalifitseeritud inspektorite vajaduse näol. See eeldab enamast ka rahaliste ressursside

kasvu. Kohaldamisotsust ei ole aga võimalik täita (seetõttu ka EL-i õigust), kui EL-i õiguses

ettenähtud kvalifikatsiooniga inspektoreid ei ole üldse või näiteks järelevalvet teevad

inspektorid, kelle kvalifikatsioon ei vasta detailselt järelevalve alla kuuluvale tegevusele

kehtestatud nõuetele. Seega peab kohaldamisotsuse tegemisel olema arvestatud ka sellega, et

majanduslikud ja kvalifikatsiooniga seotud aspektid oleksid arvesse võetud ning

kohaldamisotsus ei too eeltoodud põhjustel kaasa puudulikku järelevalvet ja seega

lennuohutustaseme langust.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse LennS-i § 72 lõiget 3. Eelnõuga muudetakse

kaitselennundusmäärustiku volitusnormi ulatust. Volitusnormi muudetakse nii, et selle sisu ja

ulatus oleks paremini arusaadavam. Eelnõu muudatusega vastav vastuolu kõrvaldatakse ning

antakse vajalikes osades kaitseministrile pädevus neid oma määruses reguleerida.

Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks LennS-i § 77. Muudatus on seotud eelnõu § 1

punkti 15 muudatusega, millega kehtestatakse §-d 4627−4633. LennS-i §-s 77 sisu ja eesmärk

saab kajastatud uutes loodavates paragrahvides 4627 ja 4628, millega reguleeritaks

kaitselennunduses loa ja sertifikaadi kohustuslikkust ning lubade ja sertifikaatide andmist ja

tunnustamist ning pädeva asutuse määramist.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse LennS-i § 221 lõiget 11. Kaitselennundusmäärustikus on

§ 4 lõikes 1 sätestatud, et õhusõiduk tuleb selle käitamiseks kanda kaitselennunduse

õhusõidukite registrisse. LennS § 221 reguleerib kaitselennunduse õhusõidukite registri

regulatsiooni, kuid sellist kohustust ei sisalda. Eelnõuga vastavas osas vastuolu kõrvaldatakse

ning sätestatakse, et õhusõiduk tuleb selle käitamiseks kanda kaitselennunduse õhusõidukite

registrisse.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse LennS-i §-ga 222. Eelnõuga reguleeritakse, et

kaitselennunduse õhusõiduk peab olema märgistatud registreerimisnumbriga ja riikkondsuse

tunnusega. LennS-i § 6 lõike 1 kohaselt on Eestis registreeritud õhusõidukil Eesti riikkondsus.

Eelnõuga antakse kaitseministrile volitus vastavas osas õhusõiduki registreerimisnumbri

märgistamise ning riikkondsuse tunnuse, selle kasutamise ja märgistamise, sealhulgas

märgistamise erandi andmise korra kehtestamiseks. Kaitselennunduse õhusõidukite

riikkondsuse tunnus erineb tsiviilõhusõidukite omast, sest see on märgise kujul, mitte ei näita

seda registreerimisnumbris sisalduvad tähed. Sellest tulenevalt on vaja ka seda eraldi käsitseda.

Teatud ülesannete täitmisel on vaja aga lennata nii, et tunnuseid peale kantud ei ole, mistõttu

on vaja kehtestada kasutamise kord, et millal võib selle tegemata jätta. Sarnane tähistus on ka

kõikidel välisriikide relvajõudude õhusõidukitel. Volitusnorm on vajalik, kuna vastav

regulatsioon on juba kaitseministri kaitselennundusmäärustikus kehtestatud (§-d 4‒6), kuid

tehtud seda ilma volitusnormi olemasoluta.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse LennS-i §-ga 374, millega käsitletakse

aeronavigatsiooniteenuse osutamist kaitselennunduses. Kõnealune säte on kehtestatud

kaitselennundusmäärustikus, milleks volitusnormi antud ei ole. Sertifitseeritud

9 (16)

aeronavigatsiooniteenuse osutaja võib osutada lennujuhtimise teenust kaitselennunduse

operatiivsele lennuliiklusele (Operational Air Traffic, OAT), kui vastavad lennujuhtimise

protseduurid on kooskõlastatud Kaitseväega. Eeldus on, et lennuliiklusteeninduse üksuse

protseduurides on kaitselennunduse operatsioonilised piirangud ja sõjalise väljaõppe ja

õhusõidukite erisused arvesse võetud ning Kaitseväega kooskõlastatud. Seeläbi on tagatud, et

tsiviillennunduses sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja protseduurid ei ohusta ega

piira OAT-lendu tegevat õhusõidukit, selle meeskonda ega mõjuta lennuülesande efektiivset

täitmist.

Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kellel on õigus ka lennujuhtimisteenust

osutada on Eestis Lennuliiklusteeninduse AS ja AS Tallinna Lennujaam. Kaitseväel on olemas

Transpordiameti väljastatud sertifikaat14 ning see on osa lennuliikluse juhtimise süsteemist

Eestis ja Euroopas. Oluline on märkida, et sertifikaat hõlmab ainult Ämari õhuruumi, taristut ja

Ämari lähiala lennujuhtimisteenust osutavat üksust ehk nn torni. Sertifikaat ei hõlma

õhuoperatsioonide juhtimiskeskust ja sihitajate tegevust, samuti operatiivse lennuliikluse

juhtimist.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse seadust 73. peatükiga, millega kehtestatakse paragrahvid

§ 4627‒§ 4634.

Paragrahv 4627. Eelnõuga sätestatakse, et Kaitsevägi on kaitselennunduses pädev asutus

asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks, või teiste asutuste ja organisatsioonide välja

antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks. Punktides 1‒8 loetletakse kelle või milles osas

selline pädevus kohaldub.

Paragrahv 4628. Eelnõuga kehtestatakse loa või sertifikaadi omamise kohustus. Eeldus on, et

kõik load ja sertifikaadid annab välja Kaitsevägi15. See tähendab, et kui Kaitseväe antud luba

või sertifikaati ei ole, ei tohi ka kaitselennunduse valdkonnas töötada või asja (õhusõidukit,

lennutreeningseadet, lennuvälja jne) kasutada. See nõue kehtib ka juhul, kui isikul on vaja igal

aastal tõendada, et tal on endiselt vajalikul tasemel teadmised ja oskused (nt piloot, kaugpiloot,

sihitaja, õhutulejuht, ühendõhutulejuht). Kui Kaitsevägi ei saa isiku teadmisi ja oskusi

kontrollida, ei loeta ka tema luba või sertifikaati kehtivaks. Sama kehtib ka lõikes 2 nimetatud

organisatsioonide, lennuvälja käitaja, õhusõidukite ja lennutreeningseadme kohta.

Täiendavalt reguleeritakse loa või sertifikaadi andmise otsuse tegemise tähtaeg ning antakse

lubade ja sertifikaatide taotlemise ja andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja

antud lubade või sertifikaatide tunnustamise taotlemise ja otsustamise korra kehtestamise õigus

Kaitseväe juhataja või tema volitatud isikule. Oluline on silmas pidada, et tsiviillennunduses

välja antud luba või sertifikaati ei või kasutada kaitselennunduse ülesandeid täites. See

tähendab, et ühelgi juhul ei või näiteks õhuväe piloot lennata kaitselennunduse õhusõidukiga

Transpordiameti antud piloodiloa (lennumeeskonna loa) alusel. Samuti ei või näiteks

tsiviillennunduses sertifikaati omav hooldusorganisatsioon hooldada tsiviilsertifikaadi alusel

riiklikke õhusõidukeid. Selle põhimõtte juures on oluline silmas pidada, et see reegel kehtib

kõikide tsiviillennunduses välja antud lubade ja sertifikaatide suhtes, see tähendab nii EASA

lubade ja sertifikaatide kui mitte-EASA lubade ja sertifikaatide suhtes.

15 Pädev üksus selleks on kaitselennunduse järelevalveteenistus.

10 (16)

Tootjaorganisatsioonile antakse luba vajadusel. See tähendab seda, et kõik kaitselennunduse

õhusõidukeid valmistavad ettevõtjad ei pea pärast eelnõukohase seaduse jõustumist hakkama

sertifikaati taotlema, vaid seda saab teha siis, kui selleks on vajadus – näiteks on kas Eestis

Kaitsevägi või siis välisriigi relvajõud pannud õhusõiduki hanketingimuseks asjakohaste

sertifikaatide olemasolu kas tema enda suhtes või ainult hangitava õhusõiduki suhtes. Praktika

maailmas on erinev, mistõttu ei ole mõistlik ettevõtjaid koormata kohustusega, mida neilt võib-

olla kunagi ei nõuta toodete edukaks müümiseks, kuid ilmselgelt Eesti ettevõtjad ei müü oma

tooteid ainult Eesti riigiasutustele (eelkõige Kaitseväele) ning Kaitsevägi ei soeta varustust

ainult Eestist. Sellest tulenevalt peab jääma tootjaorganisatsioonidele sertifikaadi omamine

paindlikuks.

Kaitselennundusele vajalik lennutreeningseade võib olla ka selline, mida kasutatakse

tsiviillennunduses, sest õhusõiduki tüüp on sarnane või sama. Kaitselennunduse pädev asutus

võib otsustada tsiviillennunduse pädeva asutuse (meil Transpordiamet) antud sertifikaati mitte

tunnustada ja nõuda hoopis selle kasutamiseks kaitselennunduses osalejate poolt sertifikaadi

taotlemist. Põhimõtteliselt on sellisel juhul tegemist kahetise kasutusega seadmega. Selliseid

seadmeid on maailmas üsna palju, mistõttu ka Eestis ei ole mõistlik tekitada teistsuguseid

nõudeid, vaid kohandada olukord Kaitseväe ja teiste kaitselennunduses osalejate vajadustega.

Paragrahv 4629. Eelnõuga sätestatakse, millal Kaitsevägi keeldub loa või sertifikaadi

andmisest. Seda tehakse juhul, kui taotluses esitatud andmetest ilmneb, et kaitselennundusega

tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta selleks

õigusaktides sätestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavaks võib lugeda ka juhtumi, kui isik või

organisatsioon on iga-aastase kohustusliku kontrollimise vahel nõudeid oluliselt rikkunud,

mistõttu on näiteks seatud ohtu lennuohutus või tekitatud kahju organisatsioonile. Keeldumise

otsus tuleb teha sama tähtaja jooksul sarnaselt loa andmisega. Kuna tegemist on

haldusmenetlusega, tuleb otsust põhjendada.

Samuti sätestatakse loa või sertifikaadi kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise alused.

Kuna olukordi ja lahendusi on väga erinevaid, peabki Kaitseväele jääma kaalutlusõigus ehk

võimalus otsuse langetamisel kõiki plusse ja miinuseid kaaluda. Loa või sertifikaadi kehtivuse

võib peatada, kui selgub, et kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis

või lennutreeningseade ei vasta selleks õigusaktis sätestatud nõuetele. Sellisel juhul peatatakse

loa või sertifikaadi kehtivus kuni puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul nõuete

täitmiseni. Kui puuduseid ei ole tähtaja jooksul kõrvaldatud, tunnistatakse luba või sertifikaat

kehtetuks.

Kui nõuded täidetakse kiiremini ehk enne määratud tähtaja saabumist ja selle kohta esitatakse

dokument või muu kinnitus, lõpetatakse ka loa või sertifikaadi kehtivuse peatamine ning see

muutub pärast asjakohase otsuse tegemist jälle kehtivaks. Kui asjakohane dokument esitatakse

enne tähtaja lõppu, siis kehtivus automaatselt ei taastu, sest Kaitsevägi peab kontrollima, kas

esitatud dokument on piisav, et lugeda nõue täidetuks. Oluline on, et loa või sertifikaadi

kehtivuse peatamise tähtaega ei pikendata, sest enamasti on load ja sertifikaadid tähtajalised.

Seetõttu ei ole mõistlik loa või sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaega pikendada, vaid luba

või sertifikaat tunnistatakse kehtetuks ning kui kõik nõuded on täidetud, saab taotleda uue loa

või sertifikaadi.

Paragrahv 4630. Tunnustamine on sisuliselt menetlus, mille käigus Kaitsevägi hindab isiku,

organisatsiooni, õhusõiduki või seadme kaitselennundusmäärustikus või muus õigusaktis

kehtestatud nõuetele vastavuse samaväärsust, kui isikule, organisatsioonile, õhusõidukile või

11 (16)

seadmele on väljastanud asjakohase loa või sertifikaadi teine asutus või organisatsioon.

Märkida tuleb, et tunnustamise tulemusel annab kaitselennunduse pädev asutus välja käesoleva

seaduse § 4628 sätestatud kaitselennunduses kohustusliku loa või sertifikaadi. Seda põhjusel, et

kaitselennunduses kehtestatakse loa ja sertifikaadi omamise kohustus (§ 4628). Tunnustamise

menetlus lihtsustab lubade ja sertifikaatide andmise menetlusi, kui taotlejal on juba olemas

näiteks tsiviillennunduse kohane luba või sertifikaat. Kuna lennunduses kehtivad põhimõtted,

et kõik lennunduses osalevad isikud (ja nt õhusõidukid) peavad vastama vähemalt

samaväärsetele nõuetele, mis on kehtestatud EASA alusmäärusega (sh riigisiseselt) ja selle

alusel, lihtsustab tunnustamise menetlus näiteks piloodi seniste kogemuste ja kvalifikatsiooni

arvestamist, mis on saadud tsiviillennunduses. Oluline on tunnustamismenetluse juures, et

tsiviillennunduse loa või sertifikaadi tunnustamisel ei teki ühelgi juhul õigust isikul kasutada

kaitselennunduses tsiviillennunduse luba või sertifikaati ning täita kaitselennunduse ülesandeid

nende alusel ega koguda „vaikimisi kvalifikatsiooni, kogemust“ nende lubade tarvis ja

vastupidi.

Kaitsevägi teeb loa või sertifikaadi tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul alates kõikide vajalike

andmetega taotluse esitamisest. See tähendab, et sarnaselt loa ja sertifikaadi andmisega, kui

taotleja esitas puudulike andmetega taotluse, ei saa tal olla ootust, et see 30-päevane tähtaeg

hakkab jooksma taotluse esitamisest arvates. Tähtaega hakatakse lugema päevast, kui taotleja

esitab ka viimased taotlusest puudu olnud andmed. Kuna loa ja sertifikaadi tunnustamise

taotluses esitatakse eri andmed ja dokumendid, on menetluses erinev ka see, mida ühe või teise

puhul hinnatakse. Loa tunnustamiseks hindab Kaitsevägi esitatud taotluse ja sellele lisatud

nõutavate andmete põhjal muu hulgas seda, kui suures ulatuses arvestatakse varasemat

kogemust ja kvalifikatsiooni.

Kui loa taotluse menetlemisel tuleb siiski välja, et tunnustatav isik, tema luba või sertifikaat ei

vasta täielikult kaitselennundusmäärustikus või muus õigusaktis kehtestatud nõuetele, annab

kaitselennunduse pädev asutus välja piirangutega loa või sertifikaadi. Piirangud eemaldatakse,

kui on tõendatud nõuetele vastavus ja piirangute seadmise alus on ära langenud.

Paragrahv 4631. Eelnõuga sätestatakse, et Kaitsevägi keeldub loa või sertifikaadi

tunnustamisest, kui tunnustamist taotlev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk

ei vasta kaitselennundusmäärustikus või muus õigusaktis sätestatud nõuetele ning piirangutega

loa või sertifikaadi välja andmine ei ole võimalik. Eraldi tunnustuse peatamise või kehtestuks

tunnistamise menetlust ei ole vaja kehtestada.

Paragrahv 4632. Eelnõuga reguleeritakse kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus ja

jätkuv lennukõlblikkus. Kaitselennunduse õhusõiduk on lennukõlblik ja jätkuvalt lennukõlblik,

kui see vastab kaitselennundusmäärustikus kehtestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse ja jätkuva

lennukõlblikkuse nõuetele, mida tõendavad kaitselennunduse pädeva asutuse välja antud

õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, piiratud lennukõlblikkuse sertifikaat või

lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.

Paragrahv 4633. Lennundusjulgestuse eesmärk on ennetada ja kaitsta lennunduspersonali,

reisijaid, kaupa ja õhusõidukeid ebaseadusliku tegevuse eest. Kontroll hõlmab ennetus- ja

kontrollmeetmeid lennunduspersonali, reisijate, kauba ja õhusõidukite kohta. Sertifitseeritud

lennuväljal või kopteriväljakul, mida kasutatakse peamiselt tsiviillennunduses, lähtutakse sellel

lennuväljal või kopteriväljakul kehtestatud lennundusjulgestuse reeglitest. Kui lennuväli või

selle osa või kopteriväljak on antud ainult Kaitseväe kasutusse, siis kohaldatakse selle

lennuvälja või selle osa või kopteriväljaku suhtes kaitselennunduses sätestatud

12 (16)

lennundusjulgestuse nõudeid, mis põhinevad peamiselt Kaitseväe korralduse seaduses

Kaitseväe julgeolekualale kehtestatud nõuetele. See tähendab, et kui tegevväelased lähevad

õhusõiduki pardale näiteks Tallinna lennujaamast, kohaldatakse Tallinna lennujaama

kehtestatud nõudeid, mitte kaitselennunduse lennundusjulgestuse nõudeid. Kaitselennunduse

lennundusjulgestuse nõudeid kohaldatakse Tallinna lennuvälja territooriumil siis, kui mõni osa

Tallinna lennuvälja territooriumist on Kaitseväe valduses. Sellisel juhul moodustatakse sellele

alale Kaitseväe julgeolekuala, kuhu ka Tallinna lennujaama töötajad ei või siseneda ilma loata.

Ala on asjakohaselt tähistatud ja võib olla muu hulgas piiratud aiaga. Eelnõuga reguleeritakse

täiendavalt, et kaitselennunduse julgestusnõuded sätestatakse kaitselennundusmäärustikus ning

need peavad olema kooskõlas LennS-i § 462 lõikes 2 sätestatuga ja Kaitseväe korralduse

seaduses julgeolekualale kehtestatud nõuetega.

Paragrahv 4634. Eelnõuga antakse kaitselennundusmäärustikus õigus reguleerida reisijate- ja

kaubaveo nõuded ning reisijate ja kauba koosvedamise nõuded Kaitseväe ja Kaitseliidu

ülesannete täitmiseks. Reisijate- ja kaubavedu on ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide, juhendite

ja soovitustega reguleeritud tsiviillennunduses. Nii näiteks käsitleb tsiviillennunduses

kaubavedu Chicago konventsiooni 18. lisa. Oluline on märkida, et reisijatevedu ei pakuta

teenusena ega samas ulatuses nagu tsiviillennunduses. Kaitsevägi veab reisijatena peamiselt

kaitseväelasi nende teenistus- või tööülesannete täitmiseks, kaitseliitlasi nende

teenistuskohustuse või tööülesande täitmiseks, teisi Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste

ametnikke või töötajaid nende tööülesannete täitmiseks ning väga harva ka teisi isikuid.

Kaitsevägi võib kaitseväelaste vedamiseks tellida eraõiguslikult isikult tellimuslennu näiteks

missioonipiirkonda või sealt tagasi. Tellimuslendude korral järgitakse tavaliselt vedaja

kehtestatud nõudeid, mis tuginevad tsiviillennunduse reeglitele ja nende lendude suhtes

kaitselennunduse jaoks sätestatud nõudeid üldjuhul ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui lend

väljub Ämarist, siis järgitakse lennuterminalis selle kaitselennunduse jaoks sätestatud nõudeid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus täpsustatakse mõistet „riiklik õhusõiduk“ (täpsemalt seletuskirja eelnõu § 1 punktis 4

esitatud selgitus).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on puutumus järgmiste aktidega:

1) Euroopa Liidu toimimise leping;

2) EASA alusmäärus;

3) Chicago konventsioon;

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõike 2 alusel on Euroopa Parlamendil ja nõukogul

transpordisektoris õigus otsustada lennunduse transpordi küsimuste reguleerimine ja ulatus.

Arvestades volituse ulatust on Euroopa Parlamendil ja nõukogul õigus reguleerida valdkonda

lennuohutuse küsimustest laiemalt. Seetõttu on eelnõu peamiseks alusdokumendiks nimetatud

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli alusel antud EASA alusmäärus. Määrus baseerub

paljuski 1944. aasta rahvusvahelisel tsiviillennunduse Chicago konventsioonil, arvestades

siiski, et Chicago konventsiooni osalisriigid peavad tagama nii Chicago konventsiooni ja selle

lisade kohaldamise kui ka EASA alusmääruse ja selle rakendusaktide kohaldamise samaaegselt.

13 (16)

Peale teist maailmasõda toimunud sõjalennunduse kiire arengu järel tekkis vajadus reguleerida

ja tagada lennuohutus tsiviillennunduses, eristada tsiviilõhusõidukeid riiklikest õhusõidukitest

ning tagada tsiviilõhusõidukite kaitse ja puutumatus rahvusvaheliselt tunnustatud viisil.

Seetõttu loodi Chicago konventsiooni artikliga 316 tänaseni kehtiv eristus riiklike ja

tsiviilõhusõidukite vahel.

EASA alusmääruse artikli 2 lõike 3 punkti a kohaselt ei kuulu alusmääruse (ja selle

rakendusmääruste) kohaldamisalasse: 1) õhusõidukid ja nende mootorid, propellerid, osad ning

eraldiseisev varustus ja kaugjuhtimisseadmed sel ajal, kui avaliku võimu volitusi omav organ

täidab või tema nimel täidetakse avalikes huvides ning liikmesriigi kontrolli all ja vastutusel

sõjaväeliste, tolli, politsei, otsingu- ja pääste-, tuletõrje, piiri- ja rannikuvalve või muude

samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid; 2) kõnealuste õhusõidukitega seotud

tegevuse ja teenuste osutamisega tegelevad töötajad ja organisatsioonid.

EASA alusmääruse artikli 2 lõige 6 (opt-in) võimaldab liikmesriikidel otsustada kohaldada

sama määruse III peatüki I (lennukõlblikkus ja keskkonnakaitse), II (õhusõiduki meeskond), III

(lennutegevus) või VII (mehitamata õhusõidukid) jagu eraldi või kombineerituna lõike 3

esimese lõigu punktis a osutatud kõigi või osa tegevuste suhtes ning kõnealuste tegevustega

seotud töötajate ja organisatsioonide suhtes, kui ta leiab, et asjaomaste tegevuste, töötajate ja

organisatsioonide eripära ning asjaomaste sätete eesmärki ja sisu arvesse võttes on kõnealuseid

sätteid võimalik tulemuslikult kohaldada.

Kaitselennunduses ei kohaldata ELi õigust, kuid teatud tegevuste puhul järgitakse ELi õigust

osaliselt, sealhulgas EASA alusmääruse põhimõtete järgimine, ja ELi ühe institutsiooni –

Euroopa Kaitseagentuuri ‒ koostatud juhendite kasutuselevõtt Kaitseväes. EASA alusmääruse

artikli lõikes 5 on sätestatud, et relvajõudude kontrolli all ja kasutuses olevad lennuväljad ning

nende osutatavad lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenused peaksid pakkuma

samaväärset ohutustaset ja koostalitusvõimet tsiviilotstarbeliste süsteemidega. Samuti peaksid

liikmesriigi relvajõudude kasutuses ja valduses olevad õhusõidukid vastama kas ELi õigusega

sätestatud nõuetele või olema täidetud samaväärsed nõuded.17 Mistõttu Kaitseväes järgitakse

ka EASA alusmääruse põhimõtteid niivõrd kuivõrd see on võimalik kaitselennunduse

ülesandeid silmas pidades (nõuded on enamjaolt sätestatud Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni standardites), sest kaitselennundus kasutab sama õhuruumi koos

tsiviillennundusega. Seega rakendatakse ühtlasi kaudselt ka ELi asjakohast õigust.

5.1. Euroopa Komisjoni teavitamine

EASA alusmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt võib liikmesriik teha EASA alusmääruse

kohaldamisotsuse. Kõnealuses otsuses määratud kuupäevast alates kohaldatakse asjaomaste

tegevuste, töötajate ja organisatsioonide suhtes ainult asjaomase jao või asjaomaste jagude

sätteid ning käesoleva määruse neid sätteid, mis on seotud kõnealuse jao või kõnealuste jagude

kohaldamisega.

16 Chicago konventsiooni artikkel 3. Tsiviil- ja riiklikud õhusõidukid

a) Konventsiooni kohaldatakse ainult tsiviilõhusõidukite suhtes ja seda ei kohaldata riiklike õhusõidukite suhtes.

b) Sõjaväe-, tolli- ja politseiteenistuses kasutatavad õhusõidukid loetakse riiklikeks õhusõidukiteks.

c) Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma

erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid.

d) Kehtestades eeskirju riiklike õhusõidukite kohta, kohustub osalisriik osutama vajalikku tähelepanu

tsiviilõhusõidukite lennuohutusele. 17 EASA alusmäärus põhjendus 10.

14 (16)

Asjaomane liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata Euroopa Komisjonile ja EASA-le ning

esitab neile kogu vajaliku teabe, eeskätt:

a) asjaomane jagu või asjaomased jaod;

b) asjaomased tegevused, töötajad ja organisatsioonid;

c) otsuse põhjused ning

d) otsuse kohaldamise alguskuupäev.

Kui Euroopa Komisjon leiab pärast ametiga konsulteerimist, et sätestatud tingimus ei ole

täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, mis sisaldab sellekohast otsust. Pärast

rakendusakti asjaomasele liikmesriigile teatavaks tegemist võtab kõnealune liikmesriik

viivitamata vastu kohaldamisotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse ning teavitab

sellest komisjoni ja EASA-t. Liikmesriik võib kohaldamisotsust igal ajal muuta või selle

kehtetuks tunnistada. Sel juhul teavitab liikmesriik sellest viivitamatult komisjoni ja EASA-t.

EASA lisab kõik komisjoni ja liikmesriikide otsused, millest teda on artikli 2 lõike 6 kohaselt

teavitatud, (EASA alusmääruse) artiklis 74 osutatud andmekogusse. Euroopa Komisjon, EASA

ja asjaomase liikmesriigi pädevad asutused teevad kohaldamisel koostööd.

EASA alusmäärusest tulenevalt edastab Transpordiamet eelnõu jõustumise järel vajaliku teabe

Euroopa Komisjonile ja EASA-le.

6. Seaduse mõjud

1. EASA alusmääruse artikli 2 lõike 6 kohase kohaldamisotsus delegeerimine

kliimaministrile

Sarnaselt EASA alusmääruse artikli 2 lõik 6 osas volitusnormi andmisega on juba volitused

antud Transpordiametile LennS § 7 lõikega 11 teha erandeid alusmääruse artikli 71 alusel.

Volitusnormid on olemuselt sarnased, sest lubavad madalamal tasandil otsustada EL-i nõuete

kohaldatavuse üle. Transpordiametil on küll üksikutel juhtudel võimalik teha erandeid

kehtestatud tehnilistest nõuetest, ministril saab olema õigus otsustada oluliste nõuete

kohaldatavuse üle tervikult, näiteks otsus kohaldada kogu lennukõlblikkuse ja

keskkonnanõuete osa muidu välistatud isiku suhtes. See volitusnorm lubab kokku hoida aega

ja efektiivsemalt reageerida juhul, kui kohaldamisotsus on vaja muuta või kehtetuks tunnistada

ilma Riigikokku seadust muutmata minna.

ELA ja KVA kaasuse lahendamisel planeeritud ulatuses, st et ELA võib koolitada KVA kadette

oma sertifikaadi all, ei too hinnanguliselt kaasa täiendavat töökoormust ja ressursivajadust

TRAM-ile. Kavandatava kohaldamisotsuse tulemusel oleks üksnes loetud kadettidel võimalus

osaleda ELA koolitusel ning TRAM-i järelevalve maht ELA koolitatavate isikute teadaoleva

hulga kadettide korral ei suurenda. Sellise lahenduse puhul ei muutu järelevalve suuresti ELA

sertifikaadi jätkuva nõuete vastavuse üle ning KVA ei muutu TRAMi järelevalvesubjektiks.

KVA ja ELA saavad teha koostööd, mitte ei pea üles ehitama ega üleval pidama paralleelset

süsteemi. Sellega hoitakse kokku raha, sest osaliselt saab õpet teha koos, mis vähendab mõlema

kooli jaoks kulusid õpperuumidele, õppejõududele jms. Eesti väiksust arvesse võttes ei ole

mõistlik paralleelsete süsteemide üleval hoidmine osas, kus koolides õppekava on sama (st

algõppe osa). Mõju on positiivne mõlemale koolile. Kaudselt mõjutab ka Sisekaitseakadeemiat

ja teisi õppeasutusi, kes õpetavad riiklike õhusõidukitega lendajaid või nende hooldamise või

muu teenuse osutamiseks vajalikke isikuid, samuti kõik teised asutused ja isikud, kes osutavad

teenust riigiasutustele riiklike õhusõidukitega seotuna.

15 (16)

2. Kaitselennunduses kohustuslike lubade ja sertifikaatide andmise regulatsiooni

täpsustamine

Seaduse rakendamisel puudub sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti

puudub otsene mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ning kohalike

omavalitsuste ja riigiasutuste, välja arvatud Kaitsevägi, korraldusele.

Kõige suurem mõju eelnõu jõustumise järel on Kaitseväe tegevusele, eelkõige selle ühele

struktuuriüksusele – õhuväele, täpsemalt veel kaitselennunduse järelevalveteenistusele. Ent

eelnõu mõju Kaitseväele on positiivne, sest eelnõu loob koos LennS-i ja rahvusvaheliste

kokkulepetega kaitselennunduse õigusraamistiku, mis muu hulgas paneb aluse paremaks ja

tõhusamaks lennundusohutuse tagamiseks tõhusama järelevalve abil, milleks muu hulgas on ka

asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmine või teiste asutuste või organisatsioonide antud

lubade ja sertifikaatide tunnustamine.

Seaduse rakendamisel on kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Kaitsevägi tegutseb

Eesti ja rahvusvahelise õiguse piirides, mille raames Kaitsevägi, samuti Eestis sõjaväelisel

väljaõppel osalevad välisriigi relvajõud ning teised liitlaste üksused saavad tegutseda. Eestis on

roteerumise korras liitlaste üksused, kes muu hulgas võivad kasutada nii mehitatud kui ka

mehitamata õhusõidukeid ja nii edasi. Selged reeglid on seega alus ka headele välissuhetele,

sest märgatavalt väheneb võimalike vaidluste hulk, mis võivad välissuhteid rikkuda või

vähemalt mõjutada neid. See mõju on siiski väike, samuti selle ulatus ja sagedus, sest

suhtlemine liitlastega toimub pidevalt.

Selged reeglid annavad panuse ka riigi julgeoleku paremale kaitsmisele, see tähendab, et selgete

kaitselennunduse nõuete kehtestamine ja rakendamine aitab kaasa riigi julgeoleku kaitsmisele.

Kuna aga enamikku kehtestatavatest reeglitest täidetakse juba praegu ja riigi sõjaliseks

kaitsmiseks ettevalmistumine toimub pidevalt (see on Kaitseväe üks olulisimatest ülesannetest)

ja eelnõukohane seadus ei hõlma kogu Kaitseväe tegevust, siis on eelnõu üldine mõju väike,

samuti selle ulatus ja sagedus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka

tulu. Samuti ei panda seadusega talle uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu

kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega tegevusi ei kaasne.

Seaduse muudatusega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Kõik kulud jäävad

riigieelarve ja asutuste eelarve piiridesse. Eelnõuga ei kehtestata riigilõivu tasumise kohustust.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohane seadus sisaldab järgmisi volitusnorme:

1. LennS § 7 lõige 111: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2

lõikes 6 nimetatud kohaldamisotsus kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

Transpordiameti ettepanekul.

2. LennS § 72 lõige 3: Kaitselennundusmäärustiku kehtestab riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:

16 (16)

1) kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine;

2) nõuded kaitselennunduse õhusõidukile, selle lennukõlblikkusele ja jätkuvale

lennukõlblikkusele, hooldamisele, käitamisele ja lennutegevusele, nendega seotud isikutele ja

koolitustele;

3) lennuväljad ja nende osad ning varustus, töötajad ja organisatsioonid, mida kontrollib ja

kasutab Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või Kaitseliit;

4) operatiivse lennuliikluse lennureeglid;

5) kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise

kord;

6) kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.

Kuna tegemist on sisuliselt kaitselennundusmäärustiku volitusnormi täpsustamisega, siis

rakendusakti kavandit ei koostata.

3. LennS § 222 lõige 2: Õhusõiduki registreerimisnumbri märgistamise ning riikkondsuse

tunnuse, selle kasutamise ja märgistamise, sealhulgas märgistamise erandi andmise korra

kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 73

lõikes 3 sätestatud määrusega.

4. LennS § 4628 lõige 4: Lubade ja sertifikaatide taotlemise ja andmise ning teiste asutuste ja

organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise taotlemise ja otsustamise

korra kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.

5. LennS § 4633 lõige 3: Kaitselennunduse lennundusjulgestusnõuded sätestatakse käesoleva

seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määruses ning need peavad olema kooskõlas käesoleva

seaduse § 462 lõikes 2 sätestatu ja Kaitseväe korralduse seaduses julgeolekualale kehtestatud

nõuetega.

6. LennS § 4634: Reisijate- ja kaubaveo nõuded ning reisijate ja kauba koosvedamise nõuded

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks sätestatakse

käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega.“.

Lisaks tuleb eelnõu jõustumise järel muuta majandus- ja taristuministri 26.03.2015 määrust nr

24 „Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr

923/2012 sätestatud lennureeglitest“, lisades määrusesse kaitselennunduse õhusõidukite

lennuplaani esitamise lennuliiklusteeninduse üksusele, märguannete ja signaalide kasutamise

ning järelpõleti kasutamise sätted koos muude vajalike muudatustega.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse kiireloomuliselt

jõustumise aeg on tingitud vajadusest tagada võimalikult kiirelt eelnõuga tehtavate muudatuse

jõustumine, võttes arvesse muudatuste põhjendatult kiireloomulise menetlemise põhjuseid.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile,

Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ja Eesti

Lennuakadeemiale. Eelnõu on valminud tihedas koostöös Kaitseministeeriumi valitsemisala

esindajatega, kelle tööd kavandatavad muudatused eelkõige puudutavad.