Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU

29.04.2024

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus

§ 1. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 74 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud veebilehe kaudu kinnistusraamatu andmeid

pärides võib päringu aluseks olla:

1) kinnistu registriosa number;

2) kinnistu katastritunnus;

3) kinnistu aadress;

4) juriidilise isiku nimi;

5) juriidilise isiku registrikood.

(42) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised isikud, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid

seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste või isikuandmete kaitse seaduse

paragrahvis 4 nimetatud eesmärgi täitmiseks, võivad lisaks käesoleva paragrahvi 41. lõikes

nimetatud alustele pärida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel.“;

3) paragrahvi 771 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „säilitatakse“ sõnaga „alaliselt“;

4) paragrahvi 778 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registrikanne või kandemäärus allkirjastatakse elektrooniliselt. Kandemäärusele lisatakse

kande või kandemääruse teinud isikut identifitseeriv teave. Süsteemi sees lisatakse registrikandele

kande teinud isikut identifitseeriv teave. Registriosa avalikus vaates registrikande teinud isiku

nime ei kuvata.“;

5) seaduse 101. peatükki täiendatakse §-ga 7719 järgmises sõnastuses:

㤠7719. Andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed

(1) Aadressiandmete infosüsteem edastab kinnistusraamatusse ruumiandmete seaduse § 40 lõikes

3 nimetatud andmed ja nende muudatused.

(2) Ehitisregister edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) ehitusseadustiku § 60 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed ning nende muudatused;

2) kohaliku omavalitsuse kontaktisikute kontaktandmed.

(3) Maakataster edastab kinnistusraamatusse maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud andmed.

(4) Maksukohustuslaste register edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) riiginõude saldo, tasumise kuupäev;

2) riiginõude laekumise liik ja selle määranud asutus, selgitus, arvelduskonto, summa,

viitenumber, maksja nimi.

(5) Pärimisregister edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) pärimisregistrisse kantud pärija ees- ja perekonnanimi;

2) pärija isikukood.

(6) Rahvastikuregister edastab kinnistusraamatusse rahvastikuregistri seaduse § 21 lõike 1

punktides 1, 4, 6, 8 nimetatud andmed ning andmed isiku sünni- ja surmaaja kohta.

(7) Äriregister edastab kinnistusraamatusse järgmised andmed:

1) äriregistri seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed;

2) juriidilise isikuga seotud kõikide isikute esindusõigused;

3) juriidilise isiku staatus;

4) korteriühistu registrikood;

5) muudatused äriregistrile esitatud andmetes.“;

6) seadust täiendatakse §-ga 7913 järgmises sõnastuses:

㤠7913. Kehtivatest registrikannetest kande teinud isiku nime eemaldamine

Kehtivate registrikannete registriosa avalikust vaatest eemaldatakse kande teinud isiku nimi

automaatselt.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

 Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 15. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ … 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ …. 2024. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele lisaadressaatidele arvamuse avaldamiseks kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 23. maiks.2024.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: Lisa 1 rakendusakti kavand /*Lisaadressaadid: Notarite Koda Riigikohus Tartu Maakohtu kinnistusosakond Õiguskantsleri Kantselei Andmekaitse Inspektsioon Registrite ja Infosüsteemide Keskus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Riigiprokuratuur Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Omanike Keskliit Eesti Advokatuur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Juristide Liit Maa-amet Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Pangaliit Eesti Meediaettevõtete Liit MTÜ Eesti Krediidiandjate Liit MTÜ FinanceEstonia Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Andmekaitse Liit E-riigi Akadeemia SA

Meie 06.05.2024 nr 8-1/4019-1

Eesti Koostöö Kogu Inimõiguste Instituut MTÜ Open Knowledge Estonia Kadri Laud 5393 8988 [email protected]

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eestis kehtib tugeva kinnistusraamatu süsteem, mis tagab kinnisasjade käibes õiguskindluse ja

maandab kinnisvaratehingute riskid: asjaõigusseaduse (AÕS) § 55 lg 2 kohaselt tehakse

kinnisasjaga seotud asjaõigused kinnistusraamatu kaudu avalikuks ja seetõttu ei või keegi end

vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad

ja lõpevad kinnistusraamatusse kande tegemisega ning neile saavad isikud tehinguid tehes

toetuda.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 1 lõike 1 teise lause kohaselt on kinnistusraamat

andmekogu, mis kogub ja säilitab andmeid, et avalikustada teavet kinnisomandi tekkimise,

üleandmise ja kinnisasja asjaõigusega koormamise, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse

üleandmise, koormamise ning selle sisu muutmise või lõpetamise kohta.

Tugeva kinnistusraamatu väljundiks ongi eelnimetatud kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte

– AÕS § 55 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest

väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Kinnisturaamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse

(AÕS § 56 lg 1). Andmete õigsuse eeldus ja kinnistusraamatu avalikkus omab tähtsust

kinnisasjaga tehtavate tehingute tegemisel – näiteks kinnisasja võõrandamisel või koormamisel.

Kiiresti muutuvas digiühiskonnas ja aina tundlikumaks muutuvat isikuandmete ja eraelu

puutumatuse teemat arvestades on kerkinud küsimus kinnistusraamatus olevate isikuandmete

avalikkuse ja kättesaadavuse kohta. Viimastel aastatel on sagenenud nii kodanike kui ka

ametiisikute pöördumised isiku nime ja isikukoodi järgi kinnistusraamatust andmete otsingu

õiguspärasuse kohta. Kodanikud on samalaadsete küsimustega pöördunud lisaks

Justiitsministeeriumile ka Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Õiguskantsleri Kantselei ja ka

Andmekaitse Inspektsiooni poole. Füüsilised isikud on mures, et kinnistusraamatu kaudu on

võimalik leida nende elukoht. Kui isikul on vaid üks kinnisasi, siis on see suure tõenäosusega

ka tema elukoht ning uudishimulik või pahatahtlik isik võib ta lihtsa vaevaga üles leida. Tõsi,

kõiki andmeid ei ole võimalik pahatahtlike inimeste eest varjata, küll aga on võimalik info

taaskasutamise viisile piirangute seadmisega teabe leidmist raskendada.

Ametiasutused on teavitanud Justiitsministeeriumi näiteks nende ametnike (politseinik,

prokurör, kohtunik) elukohta ilmunud isikutest, kes on ametnikku tema ametiülesannete

täitmisel tekkinud erimeelsuste tõttu ähvardanud või muul moel häirinud.

Justiitsministeeriumile saatis sellekohase pöördumise nt Kohtunike Ühing ning ka Politsei- ja

Piirivalveamet on osutanud konkreetsele juhtumile, kus nende ametniku elukoht saadi teada

kinnistusraamatu kaudu ning tema kodus tekitati kahju.

Seetõttu on vaja võtta kasutusele teatud meetmed, mis kaitseksid selliste olukordade tekkimise

eest paremini, kuid säiliks kinnistusraamatu avalikkus. On võimalik piirata andmete leitavust

eraisikute kinnistute (potentsiaalselt nende elukohtade) kohta, et takistada andmete võimalikku

pahatahtlikku kasutamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse

ja kohturegistrite talituse nõunik Kadri Laud ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga täiendatakse kinnistusraamatuseadust (KRS, RT I, 22.12.2023, 43).

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada isikuandmete ja eraelu kaitset, samas tuleb kinnistusraamatu

avalikkuse põhimõtet piirata nii vähe kui võimalik, kaitsmaks õiguskindluse väärtust, sest

kinnistusraamat peab jääma registriks, mis tagab kinnisomandi puutumatuse ning millele

saavad tugineda kinnisvaratehingud. Lisaks on kinnistusraamatu andmetel ka laiem riiklik

julgeoleku aspekt, mida peab kaitsma väljastpoolt tulevate rünnakute eest. Kinnistusraamat

täidab riigi ühe olulisema registri eesmärki vaid siis, kui sealsed andmed on terviklikud, st

andmeid ei peideta ning need on kõigile vajaduse korral kättesaadavad. Küll aga saab piirata

andmetele ligipääsetavust, et tagada parem isikuandmete ja eraelu kaitse ning riiklik julgeolek.

Praegu saab end e-kinnistusraamatus autentinud isik teha päringu isiku nime ja isikukoodi järgi

ning osta 3 euro eest kinnistu registriosa andmestikku, kust nähtub nii kinnisasja omanik kui ka

kinnisasja koormavad piiratud asjaõigused.

Kinnistustoimikuga, kus säilitatakse KRS § 20 lõike 1 alusel kõiki kinnistuga seotud

dokumente, võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada üksnes õigustatud huvi olemasolu korral.

Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea

kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi (KRS § 74 lg 2). Seega on praegu

igaühele kättesaadavad andmed kinnistu kohta, kuid kinnistuga seotud dokumendid on

üldsusele kättesaadavad vaid õigustatud huvi korral.

Koduomanike paremaks kaitsmiseks piiratakse kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu

tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam

füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Kinnistusraamatu avalikkuse režiim

säilib ning füüsilisest isikust omaniku andmeid on võimalik kätte saada aadressi, katastrinumbri

või registriosa numbri järgi otsides.

Olukord jääb samaks avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (nt ministeeriumid ja nende

haldusala asutused, kohalikud omavalitsused ja nende poolt moodustatud ametiasutused) ning

teistele isikutele, kes oma seadusest tuleneva avalik-õigusliku ülesande täitmiseks (nt notarid,

kohtutäiturid, pankrotihaldurid) peavad saama päringuid teha füüsilise isiku nime ja isikukoodi

järgi. Erand on ka isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 4 nimetatud ajakirjanduslikul

eesmärgil tehtud päringutele, kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil ja

selleks on avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Lisaks saavad

nime ja isikukoodi järgi otsida andmeid sellised lepingulised kasutajad ning teenuse osutajad,

kes vajavad võimalust otsida andmeid isiku nime või isikukoodi järgi muu riigi poolt õigusakti

või halduslepinguga pandud ülesande täitmiseks (nt elutähtsate teenuste osutajad oma

ülesannete täitmiseks). Samuti on sellisteks lepingulisteks klientideks rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 nimetatud krediidiasutused, finantseerimisasutused,

kinnisasja ostu või müüki vahendavad isikud jt viidatud sättes nimetatud isikud.

Piirangud ei puuduta juriidiliste isikute kohta e-kinnistusraamatust info otsimist, sest nende

puhul ei teki eraelulist riivet ning puudub vajadus neid sama moodi kaitsta nagu füüsilist isikut.

Samuti on ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ning säilitamiseks

oluline võimaldada avalikkusel juriidiliste isikute kinnisasjade andmeid kontrollida.

Lisaks täiendatakse kinnistusraamatuseadust kinnistusraamatu andmekogusse andmeid andvate

andmekogude ja nendelt saadavate andmete loeteluga.

Samuti ei kanta edaspidi registrikande avalikku vaatesse kande teinud kohtunikuabi nime.

Kohtunikuabi nime kandmine oli oluline ajal, kui registrit peeti paberil. Elektroonilises

kinnistusraamatus allkirjastab kohtunikuabi kande digitaalallkirjaga ning registrikandele

lisatakse süsteemisiseselt kande teinud isikut identifitseeriv teave.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus1, mis saadeti tagasiside andmiseks järgmistele

ministeeriumidele ja huvigruppidele: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Notarite

Koda, Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Õiguskantsleri Kantselei, Andmekaitse Inspektsioon,

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Riigiprokuratuur, Politsei-

ja Piirivalveamet, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Pangaliit, Eesti

Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Juristide Liit, Maa-amet. Lisaks

saadeti väljatöötamiskavatsus teadmiseks Riigikogule.

Arvamuse esitasid Maa-amet, Andmekaitse Inspektsioon, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koda, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Registrite ja Infosüsteemide

1 Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/874dab76-3af7-42dc-8190-53e2764f9fe3

Keskus, Eesti Pangaliit, Eesti Andmekaitse Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing,

Siseministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Omanike Keskliit, Riigiprokuratuur, Eesti

Advokatuur, Notarite Koda, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja

Teadusministeerium.

Tagasiside andjad toetasid eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärki parandada isikuandmete

kaitset ning tagada senisest paremini isiku julgeolek. Valdavalt ei pooldatud isiku nime ja

isikukoodi järgi otsimise muutmist põhjendatud õigustatud huvi põhiseks, kuna see tooks

registripidajale kaasa suure töökoormuse. Arvamustes nimetati oma valdkonnas esinevaid

vajadusi, miks eri huvigruppidel on vaja otsida kinnistusraamatu andmeid isiku nime ja

isikukoodi järgi. Eelnõu autorid arvestavad nende ettepanekutega ning kõik, kes vajavad isiku

nime ja isikukoodi järgi otsingut oma seadusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks,

saavad kinnistusraamatu lepingulise kliendina seda kasutada.

Esitati ka ettepanekuid, mis otseselt siinse eelnõuga lahendamisele ei kuulu või pole

asjakohased ning siinkohal neid ei käsitleta.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

3.1.1. KRS § 23 punkti 3 kehtetuks tunnistamine ning § 778 lõike 1 muutmine

3.1.1.1. KRS § 23 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna säte pärineb ajast, mil

kinnistusraamatut peeti paberil ning kohtunikuabi allkirjastas kandeid paberregistriosal käsitsi.

Säte ei ole enam ajakohane, kuna elektroonilise registri puhul ei ole vaja näidata registrikande

teinud ametniku digitaalallkirja (mis sisaldab ka isikukoodi). Samuti ei ole vaja näidata kandes

kolmandatele isikutele kohtunikuabi nime, kuna see on süsteemisisene info (nt ka äriregistri

puhul ei ole registrikandes märgitud kande teinud kohtunikuabi nime). Kanne allkirjastatakse

digitaalselt ning digitaalallkirja teave jääb süsteemisiseseks infoks ega paista enam

kolmandatele isikutele välja.

3.1.1.2 KRS 778 lõike 1 muudatuse kohaselt ei kuvata edaspidi registriosa avalikus vaates

registrikande teinud isiku nime ega ametikohta. Elektroonilise kinnistusraamatu korral tehakse

eraldi vaid määrus, mille alusel ei tehta kinnistusraamatusse kannet (nn eitav määrus ning

puuduste kõrvaldamise määrus). Positiivse kandemääruse asemel teeb kinnistamiseks pädev

isik kohe registrikande. Kandele kirjutab erinevalt § 49 lõikest 5 alla vaid kande teinud isik

(KRS § 777 lg-d 1 ja 2). Kandemäärusele lisatakse kande või kandemääruse teinud isikut

identifitseeriv teave. Süsteemi sees lisatakse registrikandele kande teinud isikut identifitseeriv

teave.

3.1.2. KRS § 74 täiendamine lõigetega 41 ja 42

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lg 8 kohaselt: kui seaduse alusel avalikustatava ja

isikuandmeid sisaldava teabe üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab isiku eraelu

puutumatust, antakse see üldiseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta isiku eraelu puutumatust

oluliselt. Eelnõus on valitud lahendus, mis piirab just teabe saamise viisi, jättes võimaluse

vajadusel teabenõude korras andmeid saada. Seaduse jõustumisel piiratakse kinnistusraamatu

otsingu kriteeriume ja tavakasutajal kaob võimalus üksikpäringuid teha füüsilisest isikust

kinnisasja omaniku nime ning isikukoodi järgi.

3.1.2.1. KRS § 74 täiendatakse lõikega 41, millega sätestatakse kinnistusraamatu veebilehe

kaudu andmete pärimise alused. Kinnistusraamatu andmete päringu aluseks võivad olla

kinnistu registriosa number, kinnistu katastritunnus, kinnistu aadress, avalik-õigusliku ja

eraõigusliku juriidilise isiku nimi ning avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku

registrikood. Üksikpäringuga ei saa edaspidi otsida andmeid füüsilisest isikust kinnisasja

omaniku nime ja isikukoodi järgi. Muudatus on vajalik, et tagada parem eraelu kaitse. Isiku

nime ja isikukoodi põhine otsing on põhjustanud probleeme julgeolekuorganite ametnikele,

kohtuametnikele ja eraisikutele. Otsingu võimalusi piirates paraneb isikute turvalisus, kuid

säilib kinnistusraamatu avalikkus.

3.1.2.2. KRS § 74 täiendatakse lõikega 42, mis sätestab erandi isikutele, kes võivad otsida

kinnistusraamatust andmeid füüsilisest isikust kinnisasja omaniku nime ja isikukoodi järgi.

Nendeks eranditeks on avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised isikud, kes vajavad

kinnistusraamatu andmeid oma seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste

täitmiseks. Näiteks on sellisteks isikuteks ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused (sh nende

haldusala asutused/ametid), notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, pangad,

kinnisvaratehinguid vahendavad isikud, jt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse §-s 2 sätestatud isikud ja muud elutähtsate teenuste osutajad oma ülesannete täitmiseks.

Samuti saavad edaspidi füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida ajakirjanikud,

kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil ja selleks on avalik huvi ning see on

kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

3.1.3. KRS § 771 lõike 4 täiendamine

KRS § 771 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „säilitatakse“ sõnaga „alaliselt.

Kinnistusraamatusse kantavate andmete säilitustähtajad on sätestatud justiitsministri

30.06.2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ (kodukord) §-s 43, mille

kohaselt elektroonilise kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid kinnistusregistriosasid,

kinnistustoimikuid, kinnistuspäevikut ja neisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt.

Kui andmekogu sisaldab isikuandmeid, peab seaduse tasemel olema sätestatud, milliseid

isikuandmeid andmekogusse kogutakse, mis eesmärgil neid kogutakse, mis eesmärgil

kasutatakse sama haldusorgani poolt ja kui kaua säilitatakse. KRS § 352 sätestab

kinnistusosakonnale esitatavate isikuandmete loetelu. Et seaduse tasandil oleks sätestatud ka

andmete säilitusaeg, täiendatakse KRS § 771 lõiget 4 nii, et kõik elektroonilise kinnistusraamatu

andmed salvestatakse ja neid säilitatakse alaliselt ühes andmetöötluskeskuses.

3.1.4. KRS 101. peatüki täiendamine §-ga 7719

KRS 101. peatükki täiendatakse §-ga 7719 ja kehtestatakse kinnistusraamatu andmeandjate

loetelu ning nendelt saadavad andmed. AvTS § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse andmekogu

põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja

vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad

ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused.

Kinnistusraamatut kui andmekogu, sinna kantavate andmete koosseisu jms reguleerivad

põhimääruse asemel KRS ning kodukord. Kinnistusraamatu koosseis ning eri andmeandjad ja

nendelt saadavad andmed on nii KRS-is kui ka kodukorras eri sätetes küll reguleeritud, kuid

selguse mõttes koondatakse seadusesse kõik kinnistusraamatu andmeandjad ja nendelt

saadavad andmed.

3.1.4.1. Aadressiandmete infosüsteem edastab kinnistusraamatusse ruumiandmete seaduse § 40

lõikes 3 nimetatud andmed (koha-aadressi) ja nende muudatused. Koha-aadressi andmed on

kinnistusraamatu 1. jakku kantavate aadressiandmete osa.

3.1.4.2. Ehitisregister edastab kinnistusraamatule ehitusseadustiku § 60 lõike 1 punktis 1

nimetatud andmed (ehitise andmed) ning nende muudatused ja kohaliku omavalitsuse

kontaktisikute kontaktandmed. Ehitisregistri andmeid kinnistusraamatusse ei kanta. Neid

kasutatakse statistiliste ja taustaandmetena e-kinnistusraamatus, kus kinnisasja andmed on

seotud ehitisregistrisse kantud ehitisega.

3.1.4.3. Maakataster edastab kinnistusraamatusse maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud

andmed: katastriüksuse katastritunnuse, sihtotstarbe, aadressiandmed, pindala, katastripidaja

märke selle olemasolul ning ligipääsu katastrikaardile elektroonilise keskkonna kaudu. Samuti

edastatakse eespool nimetatud andmete muudatused ning piiratud asjaõiguse ja

kinnistusraamatu märkega tagatud õiguse kohta katastris loodud ruumiandmete tunnus.

Kinnistusraamatu ja maakatastri andmevahetus toimub automaatselt ning süsteemid kutsuvad

registri pidamiseks vajalikud andmed ise andmevahetuse käigus välja.

3.1.4.4. Maksukohustuslaste register edastab kinnistusraamatule andmed riiginõude saldo,

tasumise kuupäeva, riiginõude laekumise liigi ja selle määranud asutuse, selgituse,

arvelduskonto, summa, viitenumbri ja maksja nime kohta. Riiginõuete arvestusse kaasamise

rakendus on maksukohustuslaste registri alamsüsteem, mida kasutatakse riigilõivu maksmiseks

ning makse kontrollimiseks. Riigilõivu maksete info on kinnistusraamatu menetlustarkvara

sisene info ning seda avalikkusele ei kuvata.

3.1.4.5. Pärimisregister edastab kinnistusraamatule pärimisregistrisse kantud pärija ees- ja

perekonnanime ja pärija isikukoodi. Omaniku surma korral näidatakse omaniku andmete juures

omaniku surma fakti ning viidet pärimisregistrile (kodukorra § 97 lg 3).

3.1.4.6. Rahvastikuregister edastab kinnistusraamatule rahvastikuregistri seaduse § 21 lõike 1

punktides 1, 4, 6, 8 nimetatud andmed ning andmed isiku sünni- ja surmaaja kohta.

Isikuandmeid vajatakse kinnistusraamatus füüsilisest isikust kinnisasja omaniku ja piiratud

asjaõiguse omaja kannete märkimisel.

Kinnistusraamatu kandes märgitakse isiku kohta füüsilise isiku nimi ja Eesti isikukood, Eesti

isikukoodi puudumisel välismaa isikukood. Isikukoodi puudumisel märgitakse isikukoodi

asendav muu tunnus või sünniaeg (KRS § 352 lg 1 p-d 1–12). Omaniku surma korral näidatakse

omaniku andmete juures omaniku surma fakti ning viidet pärimisregistrile (kodukorra § 97 lg

3).

3.1.4.7. Äriregister edastab kinnistusraamatule äriregistri seaduse § 12 punktides 1 ja 2

nimetatud andmed (registrikood ja nimi), ettevõtjaga seotud kõikide isikute esindusõigused,

ettevõtja staatuse, korteriühistu registrikoodi ning muudatused registrile esitatud andmetes.

Kinnistusraamatu kandes märgitakse juriidilise isiku korral nimi ja registrikood (KRS § 352 lg

1 p 2). Likvideerimisel, pankrotis ja kustutatud juriidilisest isikust omaniku andmete juures

näidatakse juriidilise isiku staatust ning viidet äriregistrile (kodukorra § 97 lg 4). Korteriomandi

ja korterihoonestusõiguse registriosa pealkirjas märgitakse lisaks kinnistusraamatuseaduse §-

s 12 nimetatud andmetele korteriühistu registrikood (kodukorra § 1161).

3.1.5. KRS täiendamine §-ga 7913

KRS täiendatakse §-ga 7913, mille kohaselt eemaldatakse kehtivatest registrikannetest

registriosa avalikus vaates kande teinud isiku nimi automaatselt. Nimetatud säte on

rakendussätteks eelnõu punktides 2 ja 4 nimetatud muudatustele. Kõikidest kehtivatest

kannetest eemaldatakse kande teinud isiku nimi ja ametikoht, et register oleks kaasaegne.

Kehtetutest kannetest kande teinud isiku nime ja ametikohta ei eemaldata.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisese ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga nähakse ette muudatus, mille kohaselt kinnistusraamatu avalikust päringusüsteemist

ei ole võimalik enam üksikpäringuga andmeid otsida füüsilisest isikust kinnisasja omaniku

nime ega isikukoodi alusel. Säilivad muud päringu tegemise võimalused, nt aadressi,

katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Seega muutuvad päringute tegemise võimalused,

mis peaks mõjutama isikute turvalisust, sest praegu on üksnes isiku nime järgi otsingu tegemine

võimalik ning see on põhjustanud probleeme eraisikutele ja mh ka näiteks kohtunikele ja

politseiametnikele. Otsingu võimalusi piirates paraneb isikute turvalisus, kuid säilib

kinnistusraamatu avalikkus.

6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, täpsemalt mõju isikute turvalisusele

Kuna seaduse muudatuse eesmärk on üha laienevas andmeruumis paremini isikuandmeid ja

eraelu kaitsta, kaasneb sellega mõju nii isiku kui ka laiemale julgeolekule.

Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kinnisasjade omanikud. Kinnistusraamatu andmete

kohaselt on 2023. a septembri seisuga kinnistusraamatusse kantud 1 600 271 kinnisasja

omanikku. Omanikud on valdavalt Eestist, aga ka mujalt Euroopa Liidust. Sihtrühma

võrdlusgrupiks on võetud kõik Eestis elavad isikud, keda on kokku 1 365 8842.

2 Andmed Statistikaameti veebilehelt: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv

Kõnesoleva mõju muudatus sihtrühmale on väike, kuna nende toimimises ja käitumises ei

toimu muutusi võrreldes praegusega ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud

tegevusteks, sest mõju on positiivne. Kuna mõju avaldumine on ebaregulaarne, st tõenäoliselt

ei otsita konkreetse isiku andmeid reeglipäraselt, saab öelda, et mõju avaldumise sagedus on

väike.

Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse mõjuga muudatusega. Muutub väiksemaks võimalus

kinnisasja omanike andmeid pahatahtlikult ära kasutada.

Kokkuvõttes saab anda hinnangu, et tegemist on kinnisasja omanike jaoks positiivse mõjuga.

Mõju on oluline, kuid mitte sedavõrd oluline, samuti mitte negatiivne, et seda oleks vaja

täiendavalt analüüsida.

6.2. Mõju majandusele, täpsemalt mõju infoühiskonna arengule (teenuse

kättesaadavusele)

Muudatusest on mõjutatud isikud, kes teevad e-kinnistusraamatust isiku nime ja isikukoodi

järgi üksikpäringuid. 2022. a tehti kinnistusraamatust kokku üle 8 miljoni päringu, isikukoodi

järgi tehti ligi 2,5 miljonit päringut, kellest suurem osa on lepingulistest klientidest.

Lepingulisel kliendil on andmeid vaja teenuse enamasti tema seadusest tuleneva ülesande

täitmiseks või teenuse tagamiseks. Kõnesoleva muudatuse mõju sihtrühmale on väike. Kuigi

edaspidi ei ole võimalik üksikpäringut füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi teha, säilivad

muud võimalused päringute tegemiseks. Kuigi sihtrühma jaoks on tegemist piirava meetmega,

jääb kinnistusraamatu avalikkuse põhimõte siiski alles ning need, kellele on konkreetse kinnistu

omaniku leidmine vajalik, saavad seda teha aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri

järgi. Isikute julgeoleku kaitse kaalub üles mõningase sihtrühmale kaasneva negatiivse mõju,

mis väljendub otsingu tegemise võimaluste vähenemises.

Kokkuvõttes saab anda hinnangu, et mõju füüsilisest isikust kinnisasja omanike nime ja

isikukoodi järgi andmete otsijatele ei ole oluline.

6.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele, täpsemalt mõju Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK)

Muudatusest on mõjutatud Tartu Maakohtu kinnistusosakond kui registripidaja ja RIK kui

kinnistusraamatu andmetöötluskeskuse pidaja. Seega on sihtrühm väike.

E-kinnistusraamatu üksikpäringust füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi otsingu kaotamine

võib tuua kaasa kinnistusosakonnale ja RIK-i klienditeenindusele tehtavate kirjalike päringute

suurema arvu, kuid mõlemad asutused on igapäevase töö käigus tegelenud selliste kirjalike

päringutega ka siiani ning see ei too kaasa uusi tööülesandeid. Vähesel määral ja lühiajaliselt

võib kasvada RIK-i klienditeeninduse töökoormus, kuid piisava infoga e-kinnistusraamatu

veebilehel ja klientide teavitamisega saab kliente muudatusega kursis hoida.

Seega võib öelda, et sihtrühmadele on mõju küll vähesel määral negatiivne, kuid lühiajaline

ning mitte oluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasneb mõningane kulu kinnistusraamatu infosüsteemi arendusteks,

mis kaetakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarvest. Teisi eeldatavaid kulusid ega

tulusid ei ole ette näha.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatakse muuta ka justiitsministri 30.06.2010. a määrust nr 24 „Kohtu

kinnistusosakonna kodukord“. Seletuskirjale on lisatud rakendusakti kavand (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohase seaduse jõustumise aeg on 15. jaanuar 2025, sest see jätab piisava aja

infosüsteemi arenduste tegemiseks ja muudatustega kohanemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Notarite Koda, Riigikohus, Tartu Maakohtu

kinnistusosakond, Õiguskantsleri Kantselei, Andmekaitse Inspektsioon, Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Riigiprokuratuur, Politsei- ja

Piirivalveamet, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Pangaliit, Eesti

Advokatuur, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Eesti Juristide Liit, Maa-amet, Eesti

Meediaettevõtete Liit, MTÜ Eesti Krediidiandjate Liit, MTÜ FinanceEstonia, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Andmekaitse Liit, E-riigi Akadeemia SA,

Eesti Koostöö Kogu, Inimõiguste Instituut ning MTÜ Open Knowledge Estonia.

Kinnistusraamatuseaduse muutmise eelnõu seletuskirja

lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

MINISTRI MÄÄRUS

Kinnistusraamatuseaduse rakendamisega seoses justiitsministri 30. juuni 2010. aasta määruse

nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmine

Määrus kehtestatakse kinnistusraamatuseaduse § 1 lõike 2 alusel.

§ 1. Justiitsministri 30. juuni 2010. aasta määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 30. juuni 2010. aasta määruses nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 66 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Veebilehe kaudu tehtud kinnistusregistriosa andmete päringute ja kinnistustoimikuga

tutvumiste logisid säilitatakse elektroonilise kinnistusraamatu süsteemis üks aasta.“;

3) paragrahvi 86 lõike 1 punktid 3 ja 4 ning § 170 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. jaanuaril 2025. a.

Madis Timpson

minister

Tõnis Saar

kantsler