Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / info@just.ee / www.just.ee
Registrikood 70000898
Riigikantselei
riigikantselei@riigikantselei.ee
Seisukoha esitamine seaduse eelnõule (414 SE)
Riigikantselei edastas Justiitsministeeriumile läbivaatamiseks ning Vabariigi Valitsuse seisukoha
kujundamiseks ettepaneku esitamiseks Riigikogu liikmete poolt 10. aprillil 2024 algatatud Euroopa
Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE).
Eelnõust ja selle seletuskirjast nähtuvalt kavandatakse eelnõuga langetada aktiivse valimisõiguse
(õigus valida) iga Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale ning passiivse
valimisõiguse (õigus kandideerida) iga 21. eluaastalt 18. eluaastale. Eelnõu üldine taotlus on kaasata
valimis- ja kandideerimisõiguse langetamise kaudu senisest enam noori inimesi Euroopa asjade
arutamisse ja otsustamisse.
Olles tutvunud algatatud eelnõu ja selle seletuskirjaga teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku
eelnõu toetada, kui puuduvad õiguslikud ning muud takistused eelnõuga kavandatud
muudatustele.
Eesti Vabariigi põhiseadus ei sätesta sõnaselgelt Euroopa Parlamendi valimistel hääletamisõiguslike
ega kandideerimisõiguslike isikute vanusele piiranguid. Euroopa Parlamendi valimise kord on
reguleeritud nõukogu otsusega 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom ning sellele otsusele lisatud Euroopa
Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva aktiga (2020/2220(INL),1 millega on
määratud muuhulgas kindlaks Euroopa Parlamendi valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõte,
samuti Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga kokkusobimatud ametikohad. Aktiivse ja passiivse
valimisõiguse ea alampiiri see akt ei sätesta. Need küsimused on jäetud liikmesriikide siseriiklike
õigusaktide reguleerida.
Eestis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi Euroopa Parlamendi valmise seadus, mille kehtiva
redaktsiooni kohaselt on Euroopa Parlamendi valimistel hääleõiguslik iga 18-aastaseks saanud Eesti
kodanik ning Eestis püsivalt elav Euroopa Liidu kodanik, kellelt ei ole tema päritoluriigis
hääletamisõigust ära võetud. Kandideerimisõigus on igal Eesti kodanikul, kes on valimispäeval
vähemalt 21-aastane, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on
kantud rahvastikuregistrisse, ja kellelt tema päritoluriigis ei ole kandideerimisõigust ära võetud.
Siiski tuleb eelnõu seletuskirjas kindlasti selgitada, kas olenemata sellest, et põhiseadus ei
sätesta Euroopa Parlamendi valimisiga ega kandideerimisiga otsesõnu, võiksid piirid
valimiseale tuleneda põhiseaduse teistest normidest, eelkõige põhiseaduse 3. peatükist.2
Ei ole ühemõtteliselt selge, kas ka Euroopa Parlamendi valimistel teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu.
Kuigi Riigikohtu üldkogu on oma 1. juuli 2010 otsuses 3-4-1-33-09 vastanud sellele küsimusele
jaatavalt, on viidatud otsusele esitatud eriarvamuse kohaselt ning ka PS kolmanda peatüki kohta
koostatud põhiseaduse kommentaaride kohaselt vastupidiseid arvamusi. Kui siiski jaatada, et ka
Euroopa Parlamendi valimistel teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat
riigivõimu, ei oleks võimalik lihtseadusega Euroopa Parlamendi valimisiga muuta.
Lisaks tuleks seletuskirjas samuti selgitada, kas ja millised mitteõiguslikud ohud või riskid võivad
kaasneda alaealistele isikutele valimisõiguse andmisega. Eeskätt peaksid ka alaealised valijad olema
selleks hariduslikult ja sotsiaalselt valmis.
1 Vt European Electoral Act.
2 PS § 56 järgi rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat riigivõimu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega.
PS § 57 kohaselt on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.
Teie 12.04.2024 nr 2-5/24-00615
Meie 06.05.2024 nr 8-2/3544