Kriminaalhooldusametnikele jääb endiselt õiguste ja kohustuste selgitamise kohustus, kuid puudub
vajadus selgituskohustuse täitmist kriminaalhooldusaluse allkirjaga kinnitada. Õigused ja kohustused
tulenevad kohtulahendist ja allkirja andmine või mitteandmine ei too endaga kaasa lisakohustusi ega
õigusi.
§ 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 11.
Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna saatekiri, milles kajastub info, et kriminaalhooldusalune on
suunatud uuringule või eriarsti vastuvõtule, ei anna kriminaalhooldusametnikule teavet, mida ta oma
töös järelevalve tegemiseks vajab.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna kriminaalhooldusametnik ei koosta hoolduskava haigusloo või
tervisekaardi järgi, vaid isikust tulenevate riskide järgi ning hoolduskavas kajastatakse sõltuvusravi
üldise infona, nt "allumine sõltuvusravile".
Seega ei ole nendes lõigetes sätestatud info edastamine enam ajakohane, põhjendatud ega vajalik.
Sealjuures on tegemist eriliiki andmetega.
§ 1 punktiga 10 muudetakse tervikuna kehtiva määruse §-i 12, sest §-s 12 tehakse muudatused nii
pealkirjas kui ka kõigis neljas lõikes.
Paragrahvi pealkiri muudetakse, kuna paragrahvi sisu muutub ning kehtiv pealkiri oleks liiga lai.
Lõiget 1 muudetakse, kuna aja sõltuvusravi kohaldajaga lepib kokku kriminaalhooldusalune, mitte
kriminaalhooldusametnik. Kriminaalhooldusalune teatab kriminaalhooldusametnikule sõltuvusravi
esmase vastuvõtu koha ja aja.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna kordab kriminaalhooldusseaduse § 27 lõiget 1.
Lõike 3 sõnastust muudetakse üldisemaks, jättes välja täpsustuse hoolduskava koostamise aja kohta,
mis varasemalt sõltus sõltuvusravi kohaldaja poolt edastatud sõltuvusraviplaanist.
Kriminaalhooldusametnik koostab hoolduskava, võttes arvesse kriminaalhooldusaluse viibimist
sõltuvusravil. Lõige 3 liigub lõikeks 2.
Lõige 4 muutub kehtetuks, kuna praktika on muutunud ning sätte sisu ei ole enam ajakohane. Kehtiva
praktika kohaselt sõlmib sõltuvusravi kohaldamise lepingu Justiitsministeerium raviasutusega otse,
ilma Sotsiaalministeeriumit kaasamata. Raviasutus esitab igakuiselt ravil olevate isikute kohta
aruandeid Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale.
§ 1 punktiga 11 muudetakse kehtiva määruse § 13 sõnastus üldisemaks, eemaldades sättest
üleliigse sõna. Olukorras, kus esineb vajadus saata kriminaalhooldusalune sõltuvusravi kohaldamise
kohta, leitakse võimalus selle teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt on sõna "võimaluse" üleliigne.
Vastasel juhul peavad esineme mõlemad asjaolud - vajadus ja võimalus, et antud ülesannet täita.
§ 1 punktiga 12 muudetakse kehtiva määruse § 14 teist lauset selliselt, et edaspidi pole vaja lisas 3
kehtestatud vormi täita, vaid raviaja arvestust peetakse kriminaalhooldusosakonna esitatud vormi
kohaselt. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste registrisse jääb alles
antud põhi ning registris on antud andmed olemas või sisestatakse antud andmed, mistõttu puudub
vajadus eraldi dokumenti täita lisas 3 väljatoodud andmetega.
§ 1 punktiga 13 muudetakse kehtiva määruse § 17 lõiget 2, jättes sättest välja nõude, mis ei ole
vajalik selleks, et ametnik saaks minna rikkumise asjaolusid sõltuvusravi kohaldamise kohta välja
selgitama. Ametnikul on õigus ka ilma selle lauseta minna sõltuvusravi kohaldamise kohta juhul, kui
kriminaalhooldusalune ei ilmu õigel ajal sõltuvusravi kohta, ei allu sõltuvusravi kohaldaja töötaja
korraldustele või rikub muid tingimusi. Arvestades praegusaja tehnoloogilisi võimalusi, ei ole tihtipeale
vaja lisainfo saamiseks kohale minna, vaid kõik vajaliku saab edastada ja läbi rääkida virtuaalselt.
§ 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks kehtiva määruse § 17 lõige 3, kuna lõige kordab sama
määruse §-s 21 sätestatut.
§ 1 punktiga 15 muudetakse tervikuna kehtiva määruse §-i 19.
Paragrahvi sissejuhatav lauseosa muudetakse lõikeks 1 ja seda muudetakse, kuna alati ei pruugi
kriminaalhooldusametnik olla kooskõlastuseks sõltuvusravi kohaldajale kättesaadav ning sellisel juhul