Pöördumine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Keskkonnaministeerium

[email protected]

Paldiski mnt 96

13522, Tallinn

Meie 15.02.2023 nr 2-7/2023/414

Kooskõlastuskiri märkustega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab keskkonnaministri määruse

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed“ eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral.

Eelnõu § 2 lg 3 seab tingimused ehk piirangud ettevõtlusvabadusele, kuna akrediteerimine on

ettevõtjale arvestatava halduskoormusega, sh ajakuluga, tasuline teenus. Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 12 alusel ei tohi volitusnorm (st ka ministri määrus) sisaldada

volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes

seadusega. Muuhulgas ei tohi HÕNTE § 12 punkti 1 kohaselt volitada seaduse volitusnormis

kehtestama regulatsiooni põhiõiguste ja -vabaduste piirangute alustes ja tingimustes, st ka ministri

määrus ei tohi sisaldada sellekohaseid sätteid. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul

volitatud andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi1.

Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja vabaduste piiranguid üksnes täpsustada,

mitte aga kehtestada seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid. Eeltoodust tulenevalt

tuleb eelnõu § 2 lõige 3 toodud akrediteerimisnõue tuua määrusest seaduse tasandile.

Juhime tähelepanu, et mõõteseaduse uus terviktekst jõustus 1. jaanuaril 2019. a, mille järel

muutusid muuhulgas ka mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõuded. Enne 1. jaanuari 2019. a

kehtinud mõõteseaduse § 5 lõige 2 sätestas, mis juhtudel peab olema mõõtetulemuste jälgitavus

tõendatud, sh oli nõutud mõõtetulemuste jälgitavuse tagamine maksuseadustes sätestatud

mõõtmiste korral ja riikliku järelevalve käigus. Kehtivas mõõteseaduses ei ole enam sätestatud,

millal peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Mõõteseaduse §-s 5 on sätestatud kuidas

mõõtetulemuste jälgitavust tõendada. Mõõtmised, mille korral tuleb mõõtetulemuste jälgitavust

tõendada, on sätestatud erinevates eriseadustes. Muudatuse põhjuseks oli, et mõõtetulemuste

jälgitavuse tõendamise nõue mõõteseaduse tasandil oli liialt piirav ja laiaulatuslik ning valdkonniti

sooviti kehtestada erisusi mõõtmistele tulenevalt konkreetse mõõtmise eripärast. Sel põhjusel

muudeti 1. jaanuaril 2019. a jõustunud mõõteseadusega ka mitmeid eriseaduseid (nt

maapõueseadus ja keskkonnatasude seadus), et tagada edaspidi vajalikes valdkondades

mõõtmistel mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine.

Lisaks juhime tähelepanu, et mõõteseadus ei sisalda nõudeid akrediteerimisele ja on eksitav

1 HÕNTE käsiraamat, lk 21 https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf

2 (2)

akrediteerimisnõude kehtestamisel lisada viidet mõõteseadusele. Kuigi mõõteseaduse §-s 5

sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üheks viisiks on akrediteerimise kasutamine,

siis akrediteerimise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ)

nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete

turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–

47). Atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS), mille volitusnorm (AÕKS § 68 lõige 1) on

kooskõlastamisel oleva määruse kehtestamise aluseks, on eristatud mõõtetulemuste jälgitavuse

tõendamist mõõteseaduse alusel (AÕKS § 34 lg 1, § 61 lg 2 ja 3, § 102 lg 5, § 126 lg 2) ja

akrediteerimisel (AÕKS § 225 lg 2 ja § 1233 lg 4). Soovitame eelnõu § 2 lõike 3 sätte viimisel

seaduse tasandile muuta sõnastust vastavalt tegelikule olukorrale.

Esitame kommentaarid ka standarditele viitamise kohta käesolevas eelnõus. Standardile viitamise

kord õigusaktis on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 42. Mainitud paragrahvi lõige

6 keelustab sätestada kohustuslikku viidet standardile ning täpsustab, et erandina on kohustusliku

viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist

tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid.

Sellest tulenevalt tuleks eelnõu §-s 2 välja tuua võimalus kasutada ka muid võrdväärseid

meetodeid lisaks referentsmeetoditena välja toodud kolmele standardile ning rahvusvahelistele ja

Euroopa standarditele. Selleks, et võimaldada ka muude võrdväärsete meetodite kasutamine,

tuleks § 2 lõige 2 sõnastada järgmiselt: “Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures

loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi

või omavahel kombineerituna järgmisi meetodeid” ja § 2 lõike 2 punkt 4 järgmiselt: „muid

samaväärseid rahvusvahelisi referentsmeetodeid, rahvusvahelisi või Euroopa

standardiorganisatsiooni standardeid“.

Lisaks palume määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 5 toodud standardiviidetes standardite pealkirju

mitte välja tuua ja piirduda vaid standardi numbriga. Kasutades standardiviiteid koos standardite

pealkirjaga tekib vajadus muuta määrust iga kord, kui standardi pealkiri muutub. Näiteks määruses

toodud standardiviide EVS-EN 13725 „Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine

dünaamilise olfaktomeetria abil“ tuleks asendada, sest standardi viimase kehtiva versiooni EVS-

EN 13725: 2022 eestikeelne pealkiri on „Paiksete saasteallikate heited. Lõhnakontsentratsiooni

määramine dünaamilise olfaktomeetria ja lõhna heitkoguse põhjal“.

Eelnõu § 3 lg 1 punkti 4 sõnastust tuleks muuta, sest standardi EVS-EN 13725 2005 aasta versioon

on kehtetu. Kui puudub otsene vajadus standardile viidata, soovitaksime sõnastada punkt 4

järgmiselt: „mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks

järgmise valemiga”.

Eelnõu § 5 lõikes 2 soovitame võimaluse korral parandada sõnastust ja asendada „iga kuue kuu

jooksul“ näiteks asjaomase standardi sõnadega „iga kuue kuu tagant“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Triinu Sillamaa

625 6391 [email protected]

Karl Stern

625 6405 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Keskkonnaministeerium

[email protected]

Paldiski mnt 96

13522, Tallinn

Meie 15.02.2023 nr 2-7/2023/414

Kooskõlastuskiri märkustega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab keskkonnaministri määruse

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed“ eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral.

Eelnõu § 2 lg 3 seab tingimused ehk piirangud ettevõtlusvabadusele, kuna akrediteerimine on

ettevõtjale arvestatava halduskoormusega, sh ajakuluga, tasuline teenus. Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 12 alusel ei tohi volitusnorm (st ka ministri määrus) sisaldada

volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes

seadusega. Muuhulgas ei tohi HÕNTE § 12 punkti 1 kohaselt volitada seaduse volitusnormis

kehtestama regulatsiooni põhiõiguste ja -vabaduste piirangute alustes ja tingimustes, st ka ministri

määrus ei tohi sisaldada sellekohaseid sätteid. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul

volitatud andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi1.

Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja vabaduste piiranguid üksnes täpsustada,

mitte aga kehtestada seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid. Eeltoodust tulenevalt

tuleb eelnõu § 2 lõige 3 toodud akrediteerimisnõue tuua määrusest seaduse tasandile.

Juhime tähelepanu, et mõõteseaduse uus terviktekst jõustus 1. jaanuaril 2019. a, mille järel

muutusid muuhulgas ka mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõuded. Enne 1. jaanuari 2019. a

kehtinud mõõteseaduse § 5 lõige 2 sätestas, mis juhtudel peab olema mõõtetulemuste jälgitavus

tõendatud, sh oli nõutud mõõtetulemuste jälgitavuse tagamine maksuseadustes sätestatud

mõõtmiste korral ja riikliku järelevalve käigus. Kehtivas mõõteseaduses ei ole enam sätestatud,

millal peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Mõõteseaduse §-s 5 on sätestatud kuidas

mõõtetulemuste jälgitavust tõendada. Mõõtmised, mille korral tuleb mõõtetulemuste jälgitavust

tõendada, on sätestatud erinevates eriseadustes. Muudatuse põhjuseks oli, et mõõtetulemuste

jälgitavuse tõendamise nõue mõõteseaduse tasandil oli liialt piirav ja laiaulatuslik ning valdkonniti

sooviti kehtestada erisusi mõõtmistele tulenevalt konkreetse mõõtmise eripärast. Sel põhjusel

muudeti 1. jaanuaril 2019. a jõustunud mõõteseadusega ka mitmeid eriseaduseid (nt

maapõueseadus ja keskkonnatasude seadus), et tagada edaspidi vajalikes valdkondades

mõõtmistel mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine.

Lisaks juhime tähelepanu, et mõõteseadus ei sisalda nõudeid akrediteerimisele ja on eksitav

1 HÕNTE käsiraamat, lk 21 https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021-

09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf

2 (2)

akrediteerimisnõude kehtestamisel lisada viidet mõõteseadusele. Kuigi mõõteseaduse §-s 5

sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üheks viisiks on akrediteerimise kasutamine,

siis akrediteerimise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ)

nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete

turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–

47). Atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS), mille volitusnorm (AÕKS § 68 lõige 1) on

kooskõlastamisel oleva määruse kehtestamise aluseks, on eristatud mõõtetulemuste jälgitavuse

tõendamist mõõteseaduse alusel (AÕKS § 34 lg 1, § 61 lg 2 ja 3, § 102 lg 5, § 126 lg 2) ja

akrediteerimisel (AÕKS § 225 lg 2 ja § 1233 lg 4). Soovitame eelnõu § 2 lõike 3 sätte viimisel

seaduse tasandile muuta sõnastust vastavalt tegelikule olukorrale.

Esitame kommentaarid ka standarditele viitamise kohta käesolevas eelnõus. Standardile viitamise

kord õigusaktis on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 42. Mainitud paragrahvi lõige

6 keelustab sätestada kohustuslikku viidet standardile ning täpsustab, et erandina on kohustusliku

viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist

tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid.

Sellest tulenevalt tuleks eelnõu §-s 2 välja tuua võimalus kasutada ka muid võrdväärseid

meetodeid lisaks referentsmeetoditena välja toodud kolmele standardile ning rahvusvahelistele ja

Euroopa standarditele. Selleks, et võimaldada ka muude võrdväärsete meetodite kasutamine,

tuleks § 2 lõige 2 sõnastada järgmiselt: “Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures

loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi

või omavahel kombineerituna järgmisi meetodeid” ja § 2 lõike 2 punkt 4 järgmiselt: „muid

samaväärseid rahvusvahelisi referentsmeetodeid, rahvusvahelisi või Euroopa

standardiorganisatsiooni standardeid“.

Lisaks palume määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 5 toodud standardiviidetes standardite pealkirju

mitte välja tuua ja piirduda vaid standardi numbriga. Kasutades standardiviiteid koos standardite

pealkirjaga tekib vajadus muuta määrust iga kord, kui standardi pealkiri muutub. Näiteks määruses

toodud standardiviide EVS-EN 13725 „Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine

dünaamilise olfaktomeetria abil“ tuleks asendada, sest standardi viimase kehtiva versiooni EVS-

EN 13725: 2022 eestikeelne pealkiri on „Paiksete saasteallikate heited. Lõhnakontsentratsiooni

määramine dünaamilise olfaktomeetria ja lõhna heitkoguse põhjal“.

Eelnõu § 3 lg 1 punkti 4 sõnastust tuleks muuta, sest standardi EVS-EN 13725 2005 aasta versioon

on kehtetu. Kui puudub otsene vajadus standardile viidata, soovitaksime sõnastada punkt 4

järgmiselt: „mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks

järgmise valemiga”.

Eelnõu § 5 lõikes 2 soovitame võimaluse korral parandada sõnastust ja asendada „iga kuue kuu

jooksul“ näiteks asjaomase standardi sõnadega „iga kuue kuu tagant“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Triinu Sillamaa

625 6391 [email protected]

Karl Stern

625 6405 [email protected]

Kliimaministri xx.xx.xxxx määruse nr xx

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja

lõhnaaine esinemise häiringutasemed“

Lisa

LÕHNAÜHIKUD LÕHNAAINE HETKELISE HEITKOGUSE ARVUTUSLIKUKS

HINDAMISEKS

Tabel 1. Loomakasvatuse lõhnaühikud

Valdkond Alamvaldkond OU/LÜ/s

Veisekasvatus Piimalehmad 29

Veisekasvatus Kinnislehmad 78

Veisekasvatus Mullikad 11

Veisekasvatus Vasikad 10

Linnukasvatus Broilerid 42

Linnukasvatus Munakanad 11

Linnukasvatus Noorlinnud (kana vanuses kuni 140 päeva) 63

Seakasvatus Nuumikud 40

Seakasvatus Põhikarja emis (koos põrsastega) 25

Tabel 2. Loomsete jäätmete töötlemise lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s

Loomsete jäätmete töötlemine Termooksüdeerija 1129

Loomsete jäätmete töötlemine Aeratsioon 39.7

Loomsete jäätmete töötlemine Setiti 35.7

Tabel 3. Jäätmekäitluse lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s

Jäätmekäitlus Biofilter 1032

Jäätmekäitlus Laadimisruum 312

Jäätmekäitlus Sorteerimisruum 26

Jäätmekäitlus Biojäätmed 3.2

Jäätmekäitlus Segajäätmed 5.4

Jäätmekäitlus Kompost 1.2

Jäätmekäitlus Ehituspraht 1.3

Jäätmekäitlus Jäätmepõletus 485

Tabel 4. Reoveepuhastuse lõhnaühikud

Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s

Reoveepuhastus Mehhaaniline puhasti 5466

Reoveepuhastus Aereeritud bassein 1616.2

Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s

Reoveepuhastus Aereerimata bassein 21.4

Reoveepuhastus Setiti 45.7

Reoveepuhastus Mudatahestus 1093

Reoveepuhastus Komposteerimine 66.9

Tabel 5. Haavapuitmassi ja tselluloosi tootmise lõhnaühikud

Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s

Haavapuitmassi tootmine Aeratsioonibassein 2.2

Haavapuitmassi tootmine Radiaalsetiti 1.8

Haavapuitmassi tootmine Kompostiväljak 8.2

Haavapuitmassi tootmine Skrubber 10597

Haavapuitmassi tootmine Protsessiventliatsioon 7457

Tselluloosi tootmine Eelsetiti 469.7

Tselluloosi tootmine Aeratsioonibassein 1198.9

Tselluloosi tootmine Mudaväljak 11.7

Tselluloosi tootmine Lubjaahi 10587

Tselluloosi tootmine Tallõli keedukatel 816685

Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla elektrifilter 5697

Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla sulapaak 20826

Tabel 6. Malmivalu lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3

Malmivalu Inglise valu 2777

Malmivalu Vene valu 382

Malmivalu Siseõhk 274

Tabel 7. Klaasplasti kasutamise lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3

Klaasplasti kasutamine Detailide tootmine 864

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/23/37

Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine

esinemise häiringutasemed

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse:

1) lõhnaaine esinemise hindamise kord;

2) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslike meetodite loetelu;

3) lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded;

4) hindamismeetoditele vastavad lõhnaaine esinemise häiringutasemed ja nende kohaldamise kord.

§ 2. Lõhnaaine esinemise hindamise meetodid

(1) Lõhnakaebuste esinemisel või häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise

otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga.

(2) Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta

lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi

standardeid:

1) standardit EVS-EN 13725

2) standardit EVS-EN 16841-1

3) standardit EVS 886-1

4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud standardi kasutamise korral tuleb lõhnaaine

esinemist hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate

kuude võrdse esindatuse.

(4) Lõhnaaine esinemise kohta esialgse hinnangu saamiseks võib lisaks referentsmeetoditele

kasutada ka järgmisi meetodeid:

1) standard EVS-EN 16841-2 või mõni muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa

standardiorganisatsiooni standard;

2) standard EVS 887-1 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni

standard;

3) standard EVS 887-2 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni

standard;

4) elektroonilised sensorid lõhnaainete hindamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud standardi kasutamise korral on lõhnaaine

esinemise kohta esindusliku esialgse hinnangu saamiseks vaja teha vähemalt viis mõõtetsüklit.

§ 3. Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslik hindamine

(1) Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikku hindamist kasutatakse lõhnaaine modelleerimisel

järgmiselt:

1) loomakasvatussektori korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × LÜ, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – tootmistehnoloogiakohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või

käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale;

LÜ –käitise loomühikud;

2) pindallikate korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × S, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – tootmistehnoloogia kohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või

käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale;

S – pindallika pindala (m²);

3) käitise spetsiifiline lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s) arvutatakse järgmise valemiga:

Q = c × VR,20, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

c – lõhnaaine kontsentratsioon väljuvates gaasides (OU/m³) käesoleva määruse lisa või

akrediteeritud labori määratu kohaselt;

VR,20 – ventilatsiooni või emissioonigaaside mahtkulu (m³/s);

4) mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks järgmise

valemiga:

VR,20 = Vs × (273 + 20) / (273 + t) × ps / 101,3, kus

VR,20 on mahtkiirus standardtingimustel;

Vs – mahtkiirus m3/s;

ps – absoluutne rõhk korstnas;

t – gaaside temperatuur ºC.

(2) Käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma

eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud

metoodikat.

§ 4. Vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise kava

Keskkonnaamet võib kaebuste korral enne lõhnaaine esinemise häiringutasemele vastavuse

hindamist esitada heiteallika valdajale ettepaneku koostada vabatahtlikult lõhnaaine esinemise

vähendamise kava.

§ 5. Lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded

(1) Lõhnaaine esinemise hindamisel tagatakse kasutatavat hindamismeetodit kirjeldava standardi

kõigi nõuete täitmine.

(2) Standardite EVS-EN 16841-1 ja EVS-EN 16841-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab

läbima n-butanooli tundlikkuse testimise standardi EVS-EN 13725 kohaselt iga kuue kuu tagant.

(3) Standardite EVS-EN 16841-1, EVS-EN 16841-2 või EVS-EN 13725 alusel lõhnaaine esinemise

hindamisega tegeleva eksperdirühma liige ei tohi olla teenistus- või töösuhetes hinnatava heiteallika

valdajaga ning peab olema oma hinnangutes erapooletu.

(4) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS-EN 13725 meetodeid kasutava eksperdirühma

liige peab vastama nimetatud standardis eksperdirühma liikmele esitatud nõuetele.

(5) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS 887-1 või EVS 887-2 meetodeid kasutava

eksperdirühma liige peab juhinduma ICC/ESOMARi „Turundus- ja ühiskonnauuringute läbiviimise

rahvusvaheliste reeglite“ (ICC/ESOMAR International Code of Marketing and Social Research

Practice) nõuetest.

§ 6. Lõhnaaine esinemise hindamise referentsmeetoditele vastav lõhnaaine esinemise

häiringutase ja selle kohaldamise kord

(1) Standardit EVS 886-1 või EVS-EN 16841-1 kasutades on lõhnaaine esinemise häiringutase

vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Standardi EVS-EN 16841-1 korral kehtib see näitaja

ühe hindamisruudu kõigi mõõtepunktide keskmisele tulemusele.

(2) Standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine

kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.

(3) Standardit EVS-EN 16841-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks ühe hindamisruudu ühes

mõõtepunktis ühekordse hindamise käigus saadud positiivsete mõõtmistulemuste vähemalt 10%

osakaal.

§ 7. Lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnang

(1) Referentsmeetodil lõhnaaine esinemise hindamistulemuse hinnang sisaldab vähemalt järgmist:

1) viide hinnangu aluseks olnud asjaoludele;

2) heiteallikate iseloomustus, sh heiteallikate paiknemise kirjeldus ja mõõtepunktide asukohad;

3) piirkonna meteoroloogiliste tingimuste lühikirjeldus, sh valdavad tuulesuunad;

4) piirkonna kohta laekunud lõhnakaebuste ning vastavate tuulesuundade analüüs;

5) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatud meetod ning kinnitus, et hinnang vastab käesolevas

määruses sätestatud nõuetele ning tõendid selle kohta on vajaduse korral taasesitatavad;

6) lõhnaaine esinemise hindamistulemused, sh vastavus lõhnaaine esinemise häiringutasemele ja

hinnang häiringu põhjustamisega seotud tegevuste, saasteainete ja käitiste kohta.

(2) Keskkonnaamet teeb lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnangu avalikuks kodulehel ja

teavitab sellest heiteallika valdajat ja Kliimaministeeriumit.

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (RT I, 18.12.2020, 15)

tunnistatakse kehtetuks.

Lisa. Lõhnaühikud lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikuks hindamiseks

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

Kliimaministri määruse

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja

lõhnaaine esinemise häiringutasemed“

seletuskirja lisa

Märkustega arvestamise tabel

Esitaja Paragrahv

Ettepanek Keskkonnaministeeriumi arvamus

ja uued sõnastused

Eesti Linnade ja Valdade Liit

§ 2 lg 2 Teeme ettepaneku vähendada häiringutaseme lävendit 50%

võrra.

Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise

häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui 15% aasta

lõhnatunni korral.

Ettepaneku põhjendus: lubatud maksimaalne lõhnaaine

esinemise protsent vastuvõtja juures 15% kogu aasta tundidest

on inimeste jaoks liialt häiriv. On esinenud olukordi, kus

lõhnaaine arvutused ning modelleerimised näitavad, et ei ole

küll ületatud 15% lubatud aastasi lõhnatunde, kuid elanike

jaoks on igapäevane häiring siiski olemas, mis halvendab

elukvaliteeti. 15% lubatud lõhnatunde tähendab seda, et 8760st

tunnist võib lõhnahäiringut esineda 1314 h aastas. Mis

tähendab omakorda, et häiring võib olla ca 55l tervel ööpäeval

või iga päev nt 3,6 h.

Kui vähendada lävendit 50% võrra, loetakse lõhnaaine

esinemise häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui

7,5% aasta lõhnatunni korral, mis tähendaks, et lubatud on

kuni 657 lõhnatundi aastas ehk ca 27,4 ööpäeva ( ca 1,8 h

ööpäevas).

Mitte arvestatud.

Lävendi aluseks olev protsent

tuleneb standarditest ning lävendi

vähendamine 50% oleks ettevõtetele

liiga koormav.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

§ 4 Keskkonnaameti poole pöördutakse erinevate lõhnaaine

esinemiste kaebustega. Tihti on tegu lõhnahäiringutega, mis ei

tähenda tingimata piirnormide ületamist, kuid võivad olla

sellegipoolest teatud määral toksilised. Oluline on, et jätkuvate

Mitte arvestatud

Määrusesse on lisatud

Keskkonnaametile võimalus küsida

ettevõtetelt vabatahtlikult lõhnaaine

ning korduvate kaebuste puhul võetakse neid arvesse ning

kaebuste esitajad saaksid infot ka nende poolt esitatud

kaebuste edasise menetlemise kohta. Tagatud peaks olema, et

käitiste heiteallikatest lähtuks võimalikult vähe ebameeldivaid

mõjutusi ning sellest tulenevalt tuleks kehtestada sellistele

käitistele kohustus lõhnaainete vähendamise kava

koostamiseks. Teeme seetõttu ettepaneku eelnõu §-s 4

korduvate kaebuste esinemise korral kehtestada

Keskkonnaametile kohustus esitada ettepanek lõhnaaine

esinemise vähendamise kava koostamiseks.

vähendamise kava esitamist. Kui

tuvastatakse lõhnaaine

häiringutaseme ületamine, nõuab

Keskkonnaamet ettevõtetelt

lõhnaaine vähendamise kava

koostamist.

Välja pakutud ettepanek oleks liiga

suure halduskoormusega.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

§ 2 lg 2 ja 5 Määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 5 toodud standardiviidetes

standardite pealkirju mitte välja tuua ja piirduda vaid standardi

numbriga. Kasutades standardiviiteid koos standardite

pealkirjaga tekib vajadus muuta määrust iga kord, kui

standardi pealkiri muutub.

Arvestatud

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

§ 5 lg 2 Eelnõu § 5 lõikes 2 soovitame võimaluse korral parandada

sõnastust ja asendada „iga kuue kuu jooksul“ näiteks

asjaomase standardi sõnadega „iga kuue kuu tagant“.

Arvestatud

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

§2 lg 3 Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja

vabaduste piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada

seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid.

Eeltoodust tulenevalt tuleb eelnõu § 2 lõige 3 toodud

akrediteerimisnõue tuua määrusest seaduse tasandile.

Arvestatud Viide on ära toodud

AÕKS § 34 lõikes 1, määrusest on

viide mõõteseadusele eemaldatud.

Kliimaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 68 lõike 1 alusel.

Määrus kehtestatakse uue terviktekstina.

Määruse eelnõu on koostanud keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna endine

nõunik Marina Kiisler, kliimaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Mikk Toim (tel

634 5059, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli kliimaministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi

on teinud kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717, mari-

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu on koostatud seoses määruse kehtivas versioonis viidatud standardite

asendumisega uute standardi versioonidega. Lisaks täpsustatakse eelnõuga ühese arusaadavuse

huvides sätteid, mis on määruse senise versiooni kehtivuse ajal tekitanud küsimusi. Samuti

likvideeritakse ebakõla atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja määruse vahel. Määruse

kehtiv versioon nimetas lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist oluliseks

keskkonnahäiringuks, kuid AÕKS ja selle seletuskiri lähenesid lõhna häirivuse (mitte

ohtlikkuse) tõttu lõhnaaine esinemise häiringutasemele leebemalt kui õhukvaliteedi

piirväärtustele (mille ületamine vastab olulise keskkonnahäiringu tekkele keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse alusel). Kuna vormiliste muudatuste arv on üsna suur, kehtestatakse eelnõu uue

terviktekstina.

Määrusel on üks lisa, mis ei muutu võrreldes hetkel kehtiva määruse lisaga.

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Paragrahvis 2 käsitletakse lõhnaaine esinemise hindamise meetodeid. Võrreldes kehtiva

redaktsiooniga jäetakse välja lõhnaaine esinemise häiringutaseme võrdsustamine olulise

keskkonnahäiringuga. Sellest loobutakse, et likvideerida vastuolu määruse ja 2016. aastal

atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kehtestamise raames Riigikogus huvigruppidega tehtud

ja AÕKSi seletuskirjas fikseeritud kokkuleppega, mille käigus tehti otsus siduda lõhnaaine

esinemise regulatsioon lahti keskkonnaseadustiku üldosa seaduses määratletud olulise

keskkonnahäiringu mõistest. Määrust tuleb vaadelda koosmõjus atmosfääriõhu kaitse

seadusega, mille § 70 kohaselt tuleb häiringutaseme ületamise korral koostada lõhnaaine

vähendamise tegevuskava häiringu vähendamiseks. Selle kava perioodi lõpuks tuleb käitise

tegevus viia alla lõhnaaine esinemise vähendamise häiringutaset vastuvõtja juures. Seega

eristame õhukvaliteedi piirväärtuste (mis lähtuvad inimese tervise kaitsest ning mille ületamine

on võrdustatud olulise keskkonnahäiringuga) ning lõhnaaine esinemise häiringutaseme (mille

aluseks on häirivus) ületamise. Lõhnaaine esinemise häiringutasemega vastavusse jõudmise

perioodil tuleb elanikkonnal ebameeldivat lõhna taluda, kuna investeeringute planeerimine ja

rakendamine häirivuse vähendamiseks nõuab aega ning täidetud õhukvaliteedi piirväärtuste

korral ei kujuta lõhnahäiring elanikkonna tervisele ohtu. See muudatus vastab senisele

tegelikule praktikale.

Nagu ka kehtivas määruses saab lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist fikseerida

vastava referentsmeetodiga, millena sobib rastermeetod või lõhna modelleerimine.

Rastermeetodit käsitlenud standard EVS 888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste

teel“ on tunnistatud kehtetuks ning asendatud standardiga EVS-EN 16841-1 „Välisõhk. Lõhna

määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“, mistõttu viidatakse eelnõus

uuele standardile.

Paragrahvi 2 lõikes 3 täpsustatakse rastermõõtmiste ajalist kestust. Lõhnaaine esinemist tuleb

hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate kuude

võrdse esindatuse. Üldjuhul tuleb hinnata lõhna esinemist kogu aasta vältel. Erandjuhul on

mõõtmised võimalik algatada näiteks südatalvel, hõlmata kevadet ja osa suvest või algatada

mõõtmised suve keskel, hõlmata sügist ja osa talve ning laiendada selliseid mõõtmistulemusi

kogu aastale. See oli võimalik ka varem kasutatud ja tänaseks kehtetuks tunnistatud standardi

EVS 2005:888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“ kohaselt.

Paragrahvis 3 käsitletakse lõhnaaine hetkelise heitkoguse hindamist. Võrreldes kehtiva

redaktsiooniga täpsustatakse, et eriheitena võib lisaks määruse lisas pakutud eriheidetele

kasutada ka eriheiteid, mis on arvutatud käitises tehtud mõõtmiste põhjal või pärinevad käitises

kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevatest rahvusvahelistest metoodikatest. Mõõtmiste ja

rahvusvaheliste metoodikate kasutamine on kooskõlas ka kehtiva määruse redaktsiooni

seletuskirjaga, kuid ei peegeldunud piisavalt täpselt määruse tekstist, mille kohaselt qi on

vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud käesoleva määruse lisas.

Paragrahvis 4 sätestatakse Keskkonnaameti võimalus teha käitajale ettepanek koostada

vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava olukorras, kus häiringutaseme

ületamist ei ole uuringutega kontrollitud, kuid esineb kaebusi.

Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded lõhnaaine hindamisele. Võrreldes kehtiva määruse

redaktsiooniga muutuvad osad viidatud standardite numbreid, kuid olulisi sisulisi muudatusi ei

teki.

Paragrahvis 6 käsitletakse lõhnaaine esinemise häiringutaset ja selle kohaldamist. Võrreldes

kehtiva määruse redaktsiooniga viidatakse uuele standardile EVS-EN 16841-1 „Välisõhk.

Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“ (edaspidi uus standard).

Nimetatud standard on valdavalt kooskõlas määruse eelmises redaktsioonis viidatud EVS 888

„Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“(edaspidi vana standard), mis on seoses

uue standardi koostamisega kehtetuks tunnistatud.

Uue ja vana standardi tähtsaimaks erinevuseks on uue standardi lõhnatunni künnisväärtus. Uue

standardi kohaselt on lõhnatund üksikmõõtmise tulemus, kui lõhna esinemissagedus on 10%

või suurem. Selle nõude rakendamisel tuleks ühes punktis arvestada lõhnatundi juhul, kui 60

rastermeetodi alusel antavast hinnangust vähemalt kuus on positiivsed.

Rastermeetodi korral loetakse häiringutase ületatuks, kui ühe hindamisruudu kõigi

hindamispunktide keskmine lõhnatundide arv ületab 15% aasta lõhnatundidest.

Määruse eelnõus on loobutud mitmesugustest ebavajalikuks osutunud elementidest kehtivas

määruses:

1) hajumissuuna meetodi kasutamise korral minimaalse mõõtmispäevade arvu kohustus. Kuna

tegu on ligikaudse meetodiga, mille põhjal ei saa teha järeldusi häiringutasemele vastavuse

kohta, siis ei ole see otstarbekas;

2) sätted, mis puudutasid olukordi, kui lõhnaaine esinemist ei hinnata. Olukorrad on niivõrd

spetsiifilised, et vastav kaalutlusõigus jääb Keskkonnaametile. On ilmne, et näiteks

sõnnikulaotamisega seotud kaebused on lühiajalised ning lõhnahäiringuid ei ole vaja hinnata,

samas võib õhukvaliteedi piirväärtuste ületamiste korral olla otstarbekas esmalt oodata ära

õhukvaliteedi nõuete täitmine ja seejärel hinnata kaebuste jätkumise korral lõhna või

vastavatest tasemetest sõltuvalt võib olla mõistlik kavandada need tegevused samal ajal;

3) lõhnaaine esinemist hindava eksperdirühma kokkukutsumise otsuse sisu reguleerivad

nõuded, kuivõrd vajadus sellise formaalse otsuse vormistamiseks puudub.

Paragrahviga 7 sätestatakse lõhnaaine esinemise hindamise tulemusel valmiva hinnangu

nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatud nõuetele lisatakse vajadus hõlmata

potentsiaalset häiringut põhjustavate käitiste, tegevuste ja saasteainetega seotud informatsioon.

Ettevõtete tehtavad lõhnahajumise hinnangud on nähtavad infosüsteemis KOTKAS,

Keskkonnaameti tellitavad uuringud peavad olema avalikustatud nende kodulehel. Uuringu

tulemused edastatakse ka heiteallika valdajale ning Kliimaministeeriumile.

Paragrahviga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse senine redaktsioon.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aineid ei ole Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud. Iga

liikmesriik reguleerib seda valdkonda ise omal äranägemisel. Määruse eelnõus sätestatakse

standardiseeritud meetodite kasutamise kord. Määruse kehtivas versioonis viidati Eesti

Standardikeskuse standarditele, mis põhinesid Saksa Inseneride Ühingu standarditel VDI 3940,

VDI 3883(1) ja (2) ning VDI 3788(1). Eelnõus tuginetakse lisaks Euroopa

standardiorganisatsiooni standarditele EN16841-1 ja EN 16841-2, mis asendavad standardit

VDI 3940. Samuti rakendatakse ka edaspidi Euroopa Standardiorganisatsiooni dünaamilise

olfaktomeetria kasutamise standardit EVS-EN 13725, mis esitab nõuded lõhnaaine esinemist

hindava eksperdirühma liikmetele ning sätestab lõhnaainete proovivõtu ja analüüsi

kriteeriumid.

4. Määruse mõju

Uue määrusega viiakse õigusruum paremini kooskõlla praktikaga. Vanemate standardite

asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega seotud järelevalve

kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Vanemate standardite asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega

seotud järelevalve kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad, kuid

erinevus nõuetes ei ole väga suur. Muudatustest ettevõtetele lisakulu otseselt ei kaasne. Ka

halduskoormuse suurenemist ei ole ette näha, kuna praegu juba rakendatakse uut standardit.

Samuti on Keskkonnaametil võimalik ilma uuringuteta küsida piirkonnast, kus esineb kaebusi,

ettevõtetelt vabatahtlikult lõhnaaine vähendamise kava esitamist, mis eeldatavasti vähendaks

halduskoormust uuringute tellimisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldkorras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile õigusaktide eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu.

Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Eesti Keemiatööstuse Liidule.

Määrusele esitas parandusettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Eesti Linnade ja Valdade Liit. Määruse eelnõu kohta esitatud ettepanekutega arvestamise tabel

on seletuskirjale lisatud.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 16.02.2024 nr 7-2/405-11

Meie 11.04.2024 nr 6-2/24/2980-4

Seisukoht Sõõrike farmi detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avalikustatud materjalidele

Teavitasite Keskkonnaametit1 planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lg-te 4 ja 5 ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lg 1 kohaselt Sõõrike

farmi detailplaneeringu (DP) eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande

avaliku väljapaneku (04.03-03.04.2024) ning avaliku arutelu toimumisest. Tingituna segadusest

kohaliku omavalitsuse veebilehel avalikustamiseks üles laetud menetluse materjalides,

pikendas Keskkonnaamet seisukoha andmiseks menetluse tähtaega kuni 15.04.2024.

DP eesmärk on olemasoleva farmikompleksi laiendamine, kaasajastamine ja biogaasi tootmise

kavandamine. Keskkonnaamet edastas DP ja KSH programmi kohta seisukohad 16.03.2023

kirjaga nr 6-5/22/12755-3. KSH programmi etapis edastatud märkustega, mis puudutasid

aruande koostamist, on arvestatud või arvestamata jätmist põhjendatud.

Keskkonnaamet on avalikule väljapanekule suunatud materjalidega tutvunud ning esitab

järgnevad märkused ja seisukohad:

1. KSH aruande eelnõu punktis 6.7.2. „Mõju põhjaveele“ on käsitletud maksimaalset

põhjavee vajadust. Kui ettevõte vajab Sõõrike farmi põhjaveehaardest ööpäevas

maksimaalset 647.8 m3 põhjavett, siis eelnevalt on vajalik läbi viia põhjaveevarude uuring

ja varude hindamine, millele järgneb varude kehtestamine. Tegemist on põhjaveehaardega,

mis koosneks siis kolmest puurkaevust, põhjaveevõtuga Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekihist, Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Aluseks on veeseaduse

(VeeS) 7. peatükk §-d 203-207. VeeS § 204 lg 1 - põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui

põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on

suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Põhjaveevaru hindamiseks tehakse

hüdrogeoloogiline uuring (VeeS § 204 lg 5). Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud

katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist. Kord on kehtestatud keskkonnaministri

15.10.2019 määrusega nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru

hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise

aluseks olevate andmete koosseis“. Varud on vaja kinnitada kui põhjaveevõtt on üle 500

m3 ööpäevas, et vältida põhjavee liigvähendamist ning saavutada või säilitada

põhjaveekogumi hea seisund (veemajanduskava eesmärk).

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.02.2024 nr 6-2/24/2980.

2 (3)

Varude kehtestamise tellijaks võib olla ettevõte, kelle huvides on kindlustada piisav

veevarustus või koordineerib seda kohalik omavalitsus. Sõõrike veisefarmi puurkaevude

tootlikkuse hinnang (OÜ IB Steiger töö nr 23/4254) on heaks aluseks olemasoleva kahe

puurkaevu töö ja planeeritava puurkaevu kohta, aga märkimata on varude hindamise

vajadus maksimaalse veevõtu korral.

2. KSH aruande punktis 6.2.2 „Mürahinnang“ on toodud, et mürahinnangus analüüsiti farmi

alal tekkivat tööstusmüra (nt ala sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja

liiklusmüra. Tööstusmüra all on toodud järgmine informatsioon: „…päevaste tegevuste

korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel ette näha müra normtasemete (tööstusmüra

piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast mürataset või olulisi

häiringuid.“ ja järgmises lõigus: „Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning

masinad ei tööta pidevalt, siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus

45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel aladel ette näha.“ Eeltoodud väidete

kinnitamiseks ja tõendamiseks ei ole toodud andmeid müraallikate asukohtade ega

parameetrite osas. Samuti ei ole teostatud müratasemete arvutusi, modelleerimisi ning

tulemuste analüüsi. Ehk kokkuvõttes ei ole Keskkonnaameti hinnangul tööstusmüra

hinnatud. Palume aruandes selgemalt ja üheselt mõistetavalt välja tuua, millele esitatud

tulemused ja nendest tehtud järeldused tuginevad.

3. KSH aruande punktis 6.4.6 „Hinnang keskkonnaloa vajadusele“ viidatakse keskkonnaloa

künnistele välisõhu saasteainete osas ja on märgitud, et kuna neid künniseid ületatakse, siis

on keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks välisõhku nõutav. Juhime tähelepanu, et kuna

olemasoleval käitisel on juba kehtiv keskkonnakompleksluba ja ületatakse kompleksloa

künniseid, siis esitatud informatsioon punktis 6.4.6 on eksitav, kuna käitises on ikkagi

kompleksluba nõutav.

4. Punktis 6.4.7.1 „Lõhnainete levik“ on välja toodud järgnev: „Erinevat tüüpi

sõnnikuhoidlate lõhnaemissioonid on saadud Saksamaa dokumendist T.Heidenreich „GV-

Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“,

200818, mille andmeid (Excel fail) kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt

„Lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika koostamine“ aruandes ning milles olevad

eriheited kanti ka keskkonnaministri 27.12.2016 määrusesse nr 81. Antud kirjandusallikas

näitab lõhnaainete keskmiseks emissiooniks naturaalkoorikuga lehmasõnniku

vedelsõnnikuhoidlast 1 OU/s*m2 ning tahesõnnikuhoidlast 3,3 OU/s*m2. Vastavalt

keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku

väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid” Lisa

tabelile 5 väheneb varikatusega hoidla puhul ammoniaagi heide 50% võrreldes katmata

tahesõnnikuhoidlaga. Kuna ammoniaak on peamine loomakasvatusest lenduv lõhnaaine,

siis on sellest tulenevalt varikatusega tahesõnnikuhoidla lõhnaainete emissioon 1,65

OU/s*m2.“

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 on alates 14.07.2023 kehtetu, 06.07.2023

võeti vastu kliimaministri määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele

esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (edaspidi määrus nr 37).

Määrus nr 37 § 2 lg 1 sätestab, et häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu

andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga.

Nimetatud määruse § 2 lg 2 sätestab, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures

loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina

kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi standardeid:

1) standardit EVS-EN 13725;

2) standardit EVS-EN 16841-1;

3) standardit EVS 886-1;

4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.

3 (3)

Määrus nr 37 § 3 lg 2 sätestab, et käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on

ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva

määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. Saksa standardi "VDI-Standard:

VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen

Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011" kohaselt on

veiste vedelsõnniku puhul katmata hoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2, loomuliku

kooriku puhul on lõhnaaine heitkoguste vähendamise ulatus 30-80% (sõltub kooriku

paksusest ja tihedusest). Antud standardi puhul on veiste tahesõnnikuhoidlast lõhnaaine

eriheide 3 OU/s/m2 ja antud standardi kohaselt ei vähene lõhnaheide tahesõnnikuhoidla

katmisel. Sõõrike farmi KSH aruandes kasutatud lõhnaaine esinemise hindamisel ei ole

kasutatud standardiseeritud metoodikat. Tulenevalt eelnevast tuleb Sõõrike farmi KSH

aruandes esitada lõhnaaine esinemise hinnang kasutades määrusega nr 37 kooskõlas olevat

standardiseeritud metoodikat.

5. KSH aruande punktis 6.8 „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ tabelis 6.21. „Alternatiivide

võrdluse kokkuvõte“ ei ole käsitletud lõhna mõju ning müra mõju kokkuvõttes alternatiiv

1 puhul tööstusmüra mõju (pole ka hinnatud aruande eelnõu punktis 6.2.2 „Mürahinnang“).

6. DP-s ja KSH aruandes on mitmes kohas välja toodud, et biogaasi plaanitakse toota

peamiselt vedelast veisesõnnikust, veise tahesõnnikust, muudest sõnnikutest,

toidujäätmetest, teravilja kuivatuse jääkidest ning loomapidamisest üle jäävast riknenud

silost. Toidujäätmete päritolu kirjeldus ei ole leitav. Keskkonnaamet juhib tähelepanu

asjaolule, et toidujäätmed tuleb käidelda keskkonnasõbralikult ning biolagunevatest

jäätmetest kääritusjäägi biogaasi tootja peab oma tegevuses lähtuma keskkonnaministri

10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva

kääritusjäägi kohta“ sätestatud nõuetest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Marilin Ait 5680 8518 (keskkonnakompleksluba, vesi)

[email protected]

Marlen Raska 5680 5915 (välisõhk)

[email protected]

Tea Pärnik 5695 0192 (jäätmed)

[email protected]

Kliimaministri xx.xx.xxxx määruse nr xx

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja

lõhnaaine esinemise häiringutasemed“

Lisa

LÕHNAÜHIKUD LÕHNAAINE HETKELISE HEITKOGUSE ARVUTUSLIKUKS

HINDAMISEKS

Tabel 1. Loomakasvatuse lõhnaühikud

Valdkond Alamvaldkond OU/LÜ/s

Veisekasvatus Piimalehmad 29

Veisekasvatus Kinnislehmad 78

Veisekasvatus Mullikad 11

Veisekasvatus Vasikad 10

Linnukasvatus Broilerid 42

Linnukasvatus Munakanad 11

Linnukasvatus Noorlinnud (kana vanuses kuni 140 päeva) 63

Seakasvatus Nuumikud 40

Seakasvatus Põhikarja emis (koos põrsastega) 25

Tabel 2. Loomsete jäätmete töötlemise lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s

Loomsete jäätmete töötlemine Termooksüdeerija 1129

Loomsete jäätmete töötlemine Aeratsioon 39.7

Loomsete jäätmete töötlemine Setiti 35.7

Tabel 3. Jäätmekäitluse lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s

Jäätmekäitlus Biofilter 1032

Jäätmekäitlus Laadimisruum 312

Jäätmekäitlus Sorteerimisruum 26

Jäätmekäitlus Biojäätmed 3.2

Jäätmekäitlus Segajäätmed 5.4

Jäätmekäitlus Kompost 1.2

Jäätmekäitlus Ehituspraht 1.3

Jäätmekäitlus Jäätmepõletus 485

Tabel 4. Reoveepuhastuse lõhnaühikud

Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s

Reoveepuhastus Mehhaaniline puhasti 5466

Reoveepuhastus Aereeritud bassein 1616.2

Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s

Reoveepuhastus Aereerimata bassein 21.4

Reoveepuhastus Setiti 45.7

Reoveepuhastus Mudatahestus 1093

Reoveepuhastus Komposteerimine 66.9

Tabel 5. Haavapuitmassi ja tselluloosi tootmise lõhnaühikud

Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s

Haavapuitmassi tootmine Aeratsioonibassein 2.2

Haavapuitmassi tootmine Radiaalsetiti 1.8

Haavapuitmassi tootmine Kompostiväljak 8.2

Haavapuitmassi tootmine Skrubber 10597

Haavapuitmassi tootmine Protsessiventliatsioon 7457

Tselluloosi tootmine Eelsetiti 469.7

Tselluloosi tootmine Aeratsioonibassein 1198.9

Tselluloosi tootmine Mudaväljak 11.7

Tselluloosi tootmine Lubjaahi 10587

Tselluloosi tootmine Tallõli keedukatel 816685

Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla elektrifilter 5697

Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla sulapaak 20826

Tabel 6. Malmivalu lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3

Malmivalu Inglise valu 2777

Malmivalu Vene valu 382

Malmivalu Siseõhk 274

Tabel 7. Klaasplasti kasutamise lõhnaühikud

Valdkond Protsess OU/m3

Klaasplasti kasutamine Detailide tootmine 864

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/23/37

Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine

esinemise häiringutasemed

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse:

1) lõhnaaine esinemise hindamise kord;

2) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslike meetodite loetelu;

3) lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded;

4) hindamismeetoditele vastavad lõhnaaine esinemise häiringutasemed ja nende kohaldamise kord.

§ 2. Lõhnaaine esinemise hindamise meetodid

(1) Lõhnakaebuste esinemisel või häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise

otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga.

(2) Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta

lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi

standardeid:

1) standardit EVS-EN 13725

2) standardit EVS-EN 16841-1

3) standardit EVS 886-1

4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud standardi kasutamise korral tuleb lõhnaaine

esinemist hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate

kuude võrdse esindatuse.

(4) Lõhnaaine esinemise kohta esialgse hinnangu saamiseks võib lisaks referentsmeetoditele

kasutada ka järgmisi meetodeid:

1) standard EVS-EN 16841-2 või mõni muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa

standardiorganisatsiooni standard;

2) standard EVS 887-1 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni

standard;

3) standard EVS 887-2 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni

standard;

4) elektroonilised sensorid lõhnaainete hindamiseks.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud standardi kasutamise korral on lõhnaaine

esinemise kohta esindusliku esialgse hinnangu saamiseks vaja teha vähemalt viis mõõtetsüklit.

§ 3. Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslik hindamine

(1) Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikku hindamist kasutatakse lõhnaaine modelleerimisel

järgmiselt:

1) loomakasvatussektori korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × LÜ, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – tootmistehnoloogiakohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või

käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale;

LÜ –käitise loomühikud;

2) pindallikate korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:

Q = qi × S, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

qi – tootmistehnoloogia kohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või

käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale;

S – pindallika pindala (m²);

3) käitise spetsiifiline lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s) arvutatakse järgmise valemiga:

Q = c × VR,20, kus

Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);

c – lõhnaaine kontsentratsioon väljuvates gaasides (OU/m³) käesoleva määruse lisa või

akrediteeritud labori määratu kohaselt;

VR,20 – ventilatsiooni või emissioonigaaside mahtkulu (m³/s);

4) mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks järgmise

valemiga:

VR,20 = Vs × (273 + 20) / (273 + t) × ps / 101,3, kus

VR,20 on mahtkiirus standardtingimustel;

Vs – mahtkiirus m3/s;

ps – absoluutne rõhk korstnas;

t – gaaside temperatuur ºC.

(2) Käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma

eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud

metoodikat.

§ 4. Vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise kava

Keskkonnaamet võib kaebuste korral enne lõhnaaine esinemise häiringutasemele vastavuse

hindamist esitada heiteallika valdajale ettepaneku koostada vabatahtlikult lõhnaaine esinemise

vähendamise kava.

§ 5. Lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded

(1) Lõhnaaine esinemise hindamisel tagatakse kasutatavat hindamismeetodit kirjeldava standardi

kõigi nõuete täitmine.

(2) Standardite EVS-EN 16841-1 ja EVS-EN 16841-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab

läbima n-butanooli tundlikkuse testimise standardi EVS-EN 13725 kohaselt iga kuue kuu tagant.

(3) Standardite EVS-EN 16841-1, EVS-EN 16841-2 või EVS-EN 13725 alusel lõhnaaine esinemise

hindamisega tegeleva eksperdirühma liige ei tohi olla teenistus- või töösuhetes hinnatava heiteallika

valdajaga ning peab olema oma hinnangutes erapooletu.

(4) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS-EN 13725 meetodeid kasutava eksperdirühma

liige peab vastama nimetatud standardis eksperdirühma liikmele esitatud nõuetele.

(5) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS 887-1 või EVS 887-2 meetodeid kasutava

eksperdirühma liige peab juhinduma ICC/ESOMARi „Turundus- ja ühiskonnauuringute läbiviimise

rahvusvaheliste reeglite“ (ICC/ESOMAR International Code of Marketing and Social Research

Practice) nõuetest.

§ 6. Lõhnaaine esinemise hindamise referentsmeetoditele vastav lõhnaaine esinemise

häiringutase ja selle kohaldamise kord

(1) Standardit EVS 886-1 või EVS-EN 16841-1 kasutades on lõhnaaine esinemise häiringutase

vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Standardi EVS-EN 16841-1 korral kehtib see näitaja

ühe hindamisruudu kõigi mõõtepunktide keskmisele tulemusele.

(2) Standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine

kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.

(3) Standardit EVS-EN 16841-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks ühe hindamisruudu ühes

mõõtepunktis ühekordse hindamise käigus saadud positiivsete mõõtmistulemuste vähemalt 10%

osakaal.

§ 7. Lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnang

(1) Referentsmeetodil lõhnaaine esinemise hindamistulemuse hinnang sisaldab vähemalt järgmist:

1) viide hinnangu aluseks olnud asjaoludele;

2) heiteallikate iseloomustus, sh heiteallikate paiknemise kirjeldus ja mõõtepunktide asukohad;

3) piirkonna meteoroloogiliste tingimuste lühikirjeldus, sh valdavad tuulesuunad;

4) piirkonna kohta laekunud lõhnakaebuste ning vastavate tuulesuundade analüüs;

5) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatud meetod ning kinnitus, et hinnang vastab käesolevas

määruses sätestatud nõuetele ning tõendid selle kohta on vajaduse korral taasesitatavad;

6) lõhnaaine esinemise hindamistulemused, sh vastavus lõhnaaine esinemise häiringutasemele ja

hinnang häiringu põhjustamisega seotud tegevuste, saasteainete ja käitiste kohta.

(2) Keskkonnaamet teeb lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnangu avalikuks kodulehel ja

teavitab sellest heiteallika valdajat ja Kliimaministeeriumit.

§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (RT I, 18.12.2020, 15)

tunnistatakse kehtetuks.

Lisa. Lõhnaühikud lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikuks hindamiseks

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

Kliimaministri määruse

„Lõhnaaine esinemise hindamise kord,

hindamisele esitatavad nõuded ja

lõhnaaine esinemise häiringutasemed“

seletuskirja lisa

Märkustega arvestamise tabel

Esitaja Paragrahv

Ettepanek Keskkonnaministeeriumi arvamus

ja uued sõnastused

Eesti Linnade ja Valdade Liit

§ 2 lg 2 Teeme ettepaneku vähendada häiringutaseme lävendit 50%

võrra.

Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise

häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui 15% aasta

lõhnatunni korral.

Ettepaneku põhjendus: lubatud maksimaalne lõhnaaine

esinemise protsent vastuvõtja juures 15% kogu aasta tundidest

on inimeste jaoks liialt häiriv. On esinenud olukordi, kus

lõhnaaine arvutused ning modelleerimised näitavad, et ei ole

küll ületatud 15% lubatud aastasi lõhnatunde, kuid elanike

jaoks on igapäevane häiring siiski olemas, mis halvendab

elukvaliteeti. 15% lubatud lõhnatunde tähendab seda, et 8760st

tunnist võib lõhnahäiringut esineda 1314 h aastas. Mis

tähendab omakorda, et häiring võib olla ca 55l tervel ööpäeval

või iga päev nt 3,6 h.

Kui vähendada lävendit 50% võrra, loetakse lõhnaaine

esinemise häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui

7,5% aasta lõhnatunni korral, mis tähendaks, et lubatud on

kuni 657 lõhnatundi aastas ehk ca 27,4 ööpäeva ( ca 1,8 h

ööpäevas).

Mitte arvestatud.

Lävendi aluseks olev protsent

tuleneb standarditest ning lävendi

vähendamine 50% oleks ettevõtetele

liiga koormav.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

§ 4 Keskkonnaameti poole pöördutakse erinevate lõhnaaine

esinemiste kaebustega. Tihti on tegu lõhnahäiringutega, mis ei

tähenda tingimata piirnormide ületamist, kuid võivad olla

sellegipoolest teatud määral toksilised. Oluline on, et jätkuvate

Mitte arvestatud

Määrusesse on lisatud

Keskkonnaametile võimalus küsida

ettevõtetelt vabatahtlikult lõhnaaine

ning korduvate kaebuste puhul võetakse neid arvesse ning

kaebuste esitajad saaksid infot ka nende poolt esitatud

kaebuste edasise menetlemise kohta. Tagatud peaks olema, et

käitiste heiteallikatest lähtuks võimalikult vähe ebameeldivaid

mõjutusi ning sellest tulenevalt tuleks kehtestada sellistele

käitistele kohustus lõhnaainete vähendamise kava

koostamiseks. Teeme seetõttu ettepaneku eelnõu §-s 4

korduvate kaebuste esinemise korral kehtestada

Keskkonnaametile kohustus esitada ettepanek lõhnaaine

esinemise vähendamise kava koostamiseks.

vähendamise kava esitamist. Kui

tuvastatakse lõhnaaine

häiringutaseme ületamine, nõuab

Keskkonnaamet ettevõtetelt

lõhnaaine vähendamise kava

koostamist.

Välja pakutud ettepanek oleks liiga

suure halduskoormusega.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

§ 2 lg 2 ja 5 Määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 5 toodud standardiviidetes

standardite pealkirju mitte välja tuua ja piirduda vaid standardi

numbriga. Kasutades standardiviiteid koos standardite

pealkirjaga tekib vajadus muuta määrust iga kord, kui

standardi pealkiri muutub.

Arvestatud

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

§ 5 lg 2 Eelnõu § 5 lõikes 2 soovitame võimaluse korral parandada

sõnastust ja asendada „iga kuue kuu jooksul“ näiteks

asjaomase standardi sõnadega „iga kuue kuu tagant“.

Arvestatud

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

§2 lg 3 Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja

vabaduste piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada

seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid.

Eeltoodust tulenevalt tuleb eelnõu § 2 lõige 3 toodud

akrediteerimisnõue tuua määrusest seaduse tasandile.

Arvestatud Viide on ära toodud

AÕKS § 34 lõikes 1, määrusest on

viide mõõteseadusele eemaldatud.

Kliimaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad

nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 68 lõike 1 alusel.

Määrus kehtestatakse uue terviktekstina.

Määruse eelnõu on koostanud keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna endine

nõunik Marina Kiisler, kliimaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Mikk Toim (tel

634 5059, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli kliimaministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi

on teinud kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717, mari-

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu on koostatud seoses määruse kehtivas versioonis viidatud standardite

asendumisega uute standardi versioonidega. Lisaks täpsustatakse eelnõuga ühese arusaadavuse

huvides sätteid, mis on määruse senise versiooni kehtivuse ajal tekitanud küsimusi. Samuti

likvideeritakse ebakõla atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja määruse vahel. Määruse

kehtiv versioon nimetas lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist oluliseks

keskkonnahäiringuks, kuid AÕKS ja selle seletuskiri lähenesid lõhna häirivuse (mitte

ohtlikkuse) tõttu lõhnaaine esinemise häiringutasemele leebemalt kui õhukvaliteedi

piirväärtustele (mille ületamine vastab olulise keskkonnahäiringu tekkele keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse alusel). Kuna vormiliste muudatuste arv on üsna suur, kehtestatakse eelnõu uue

terviktekstina.

Määrusel on üks lisa, mis ei muutu võrreldes hetkel kehtiva määruse lisaga.

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Paragrahvis 2 käsitletakse lõhnaaine esinemise hindamise meetodeid. Võrreldes kehtiva

redaktsiooniga jäetakse välja lõhnaaine esinemise häiringutaseme võrdsustamine olulise

keskkonnahäiringuga. Sellest loobutakse, et likvideerida vastuolu määruse ja 2016. aastal

atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kehtestamise raames Riigikogus huvigruppidega tehtud

ja AÕKSi seletuskirjas fikseeritud kokkuleppega, mille käigus tehti otsus siduda lõhnaaine

esinemise regulatsioon lahti keskkonnaseadustiku üldosa seaduses määratletud olulise

keskkonnahäiringu mõistest. Määrust tuleb vaadelda koosmõjus atmosfääriõhu kaitse

seadusega, mille § 70 kohaselt tuleb häiringutaseme ületamise korral koostada lõhnaaine

vähendamise tegevuskava häiringu vähendamiseks. Selle kava perioodi lõpuks tuleb käitise

tegevus viia alla lõhnaaine esinemise vähendamise häiringutaset vastuvõtja juures. Seega

eristame õhukvaliteedi piirväärtuste (mis lähtuvad inimese tervise kaitsest ning mille ületamine

on võrdustatud olulise keskkonnahäiringuga) ning lõhnaaine esinemise häiringutaseme (mille

aluseks on häirivus) ületamise. Lõhnaaine esinemise häiringutasemega vastavusse jõudmise

perioodil tuleb elanikkonnal ebameeldivat lõhna taluda, kuna investeeringute planeerimine ja

rakendamine häirivuse vähendamiseks nõuab aega ning täidetud õhukvaliteedi piirväärtuste

korral ei kujuta lõhnahäiring elanikkonna tervisele ohtu. See muudatus vastab senisele

tegelikule praktikale.

Nagu ka kehtivas määruses saab lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist fikseerida

vastava referentsmeetodiga, millena sobib rastermeetod või lõhna modelleerimine.

Rastermeetodit käsitlenud standard EVS 888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste

teel“ on tunnistatud kehtetuks ning asendatud standardiga EVS-EN 16841-1 „Välisõhk. Lõhna

määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“, mistõttu viidatakse eelnõus

uuele standardile.

Paragrahvi 2 lõikes 3 täpsustatakse rastermõõtmiste ajalist kestust. Lõhnaaine esinemist tuleb

hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate kuude

võrdse esindatuse. Üldjuhul tuleb hinnata lõhna esinemist kogu aasta vältel. Erandjuhul on

mõõtmised võimalik algatada näiteks südatalvel, hõlmata kevadet ja osa suvest või algatada

mõõtmised suve keskel, hõlmata sügist ja osa talve ning laiendada selliseid mõõtmistulemusi

kogu aastale. See oli võimalik ka varem kasutatud ja tänaseks kehtetuks tunnistatud standardi

EVS 2005:888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“ kohaselt.

Paragrahvis 3 käsitletakse lõhnaaine hetkelise heitkoguse hindamist. Võrreldes kehtiva

redaktsiooniga täpsustatakse, et eriheitena võib lisaks määruse lisas pakutud eriheidetele

kasutada ka eriheiteid, mis on arvutatud käitises tehtud mõõtmiste põhjal või pärinevad käitises

kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevatest rahvusvahelistest metoodikatest. Mõõtmiste ja

rahvusvaheliste metoodikate kasutamine on kooskõlas ka kehtiva määruse redaktsiooni

seletuskirjaga, kuid ei peegeldunud piisavalt täpselt määruse tekstist, mille kohaselt qi on

vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud käesoleva määruse lisas.

Paragrahvis 4 sätestatakse Keskkonnaameti võimalus teha käitajale ettepanek koostada

vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava olukorras, kus häiringutaseme

ületamist ei ole uuringutega kontrollitud, kuid esineb kaebusi.

Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded lõhnaaine hindamisele. Võrreldes kehtiva määruse

redaktsiooniga muutuvad osad viidatud standardite numbreid, kuid olulisi sisulisi muudatusi ei

teki.

Paragrahvis 6 käsitletakse lõhnaaine esinemise häiringutaset ja selle kohaldamist. Võrreldes

kehtiva määruse redaktsiooniga viidatakse uuele standardile EVS-EN 16841-1 „Välisõhk.

Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“ (edaspidi uus standard).

Nimetatud standard on valdavalt kooskõlas määruse eelmises redaktsioonis viidatud EVS 888

„Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“(edaspidi vana standard), mis on seoses

uue standardi koostamisega kehtetuks tunnistatud.

Uue ja vana standardi tähtsaimaks erinevuseks on uue standardi lõhnatunni künnisväärtus. Uue

standardi kohaselt on lõhnatund üksikmõõtmise tulemus, kui lõhna esinemissagedus on 10%

või suurem. Selle nõude rakendamisel tuleks ühes punktis arvestada lõhnatundi juhul, kui 60

rastermeetodi alusel antavast hinnangust vähemalt kuus on positiivsed.

Rastermeetodi korral loetakse häiringutase ületatuks, kui ühe hindamisruudu kõigi

hindamispunktide keskmine lõhnatundide arv ületab 15% aasta lõhnatundidest.

Määruse eelnõus on loobutud mitmesugustest ebavajalikuks osutunud elementidest kehtivas

määruses:

1) hajumissuuna meetodi kasutamise korral minimaalse mõõtmispäevade arvu kohustus. Kuna

tegu on ligikaudse meetodiga, mille põhjal ei saa teha järeldusi häiringutasemele vastavuse

kohta, siis ei ole see otstarbekas;

2) sätted, mis puudutasid olukordi, kui lõhnaaine esinemist ei hinnata. Olukorrad on niivõrd

spetsiifilised, et vastav kaalutlusõigus jääb Keskkonnaametile. On ilmne, et näiteks

sõnnikulaotamisega seotud kaebused on lühiajalised ning lõhnahäiringuid ei ole vaja hinnata,

samas võib õhukvaliteedi piirväärtuste ületamiste korral olla otstarbekas esmalt oodata ära

õhukvaliteedi nõuete täitmine ja seejärel hinnata kaebuste jätkumise korral lõhna või

vastavatest tasemetest sõltuvalt võib olla mõistlik kavandada need tegevused samal ajal;

3) lõhnaaine esinemist hindava eksperdirühma kokkukutsumise otsuse sisu reguleerivad

nõuded, kuivõrd vajadus sellise formaalse otsuse vormistamiseks puudub.

Paragrahviga 7 sätestatakse lõhnaaine esinemise hindamise tulemusel valmiva hinnangu

nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatud nõuetele lisatakse vajadus hõlmata

potentsiaalset häiringut põhjustavate käitiste, tegevuste ja saasteainetega seotud informatsioon.

Ettevõtete tehtavad lõhnahajumise hinnangud on nähtavad infosüsteemis KOTKAS,

Keskkonnaameti tellitavad uuringud peavad olema avalikustatud nende kodulehel. Uuringu

tulemused edastatakse ka heiteallika valdajale ning Kliimaministeeriumile.

Paragrahviga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse senine redaktsioon.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aineid ei ole Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud. Iga

liikmesriik reguleerib seda valdkonda ise omal äranägemisel. Määruse eelnõus sätestatakse

standardiseeritud meetodite kasutamise kord. Määruse kehtivas versioonis viidati Eesti

Standardikeskuse standarditele, mis põhinesid Saksa Inseneride Ühingu standarditel VDI 3940,

VDI 3883(1) ja (2) ning VDI 3788(1). Eelnõus tuginetakse lisaks Euroopa

standardiorganisatsiooni standarditele EN16841-1 ja EN 16841-2, mis asendavad standardit

VDI 3940. Samuti rakendatakse ka edaspidi Euroopa Standardiorganisatsiooni dünaamilise

olfaktomeetria kasutamise standardit EVS-EN 13725, mis esitab nõuded lõhnaaine esinemist

hindava eksperdirühma liikmetele ning sätestab lõhnaainete proovivõtu ja analüüsi

kriteeriumid.

4. Määruse mõju

Uue määrusega viiakse õigusruum paremini kooskõlla praktikaga. Vanemate standardite

asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega seotud järelevalve

kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Vanemate standardite asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega

seotud järelevalve kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad, kuid

erinevus nõuetes ei ole väga suur. Muudatustest ettevõtetele lisakulu otseselt ei kaasne. Ka

halduskoormuse suurenemist ei ole ette näha, kuna praegu juba rakendatakse uut standardit.

Samuti on Keskkonnaametil võimalik ilma uuringuteta küsida piirkonnast, kus esineb kaebusi,

ettevõtetelt vabatahtlikult lõhnaaine vähendamise kava esitamist, mis eeldatavasti vähendaks

halduskoormust uuringute tellimisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldkorras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile õigusaktide eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu.

Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Eesti Keemiatööstuse Liidule.

Määrusele esitas parandusettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Eesti Linnade ja Valdade Liit. Määruse eelnõu kohta esitatud ettepanekutega arvestamise tabel

on seletuskirjale lisatud.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 16.02.2024 nr 7-2/405-11

Meie 11.04.2024 nr 6-2/24/2980-4

Seisukoht Sõõrike farmi detailplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande avalikustatud materjalidele

Teavitasite Keskkonnaametit1 planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lg-te 4 ja 5 ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lg 1 kohaselt Sõõrike

farmi detailplaneeringu (DP) eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande

avaliku väljapaneku (04.03-03.04.2024) ning avaliku arutelu toimumisest. Tingituna segadusest

kohaliku omavalitsuse veebilehel avalikustamiseks üles laetud menetluse materjalides,

pikendas Keskkonnaamet seisukoha andmiseks menetluse tähtaega kuni 15.04.2024.

DP eesmärk on olemasoleva farmikompleksi laiendamine, kaasajastamine ja biogaasi tootmise

kavandamine. Keskkonnaamet edastas DP ja KSH programmi kohta seisukohad 16.03.2023

kirjaga nr 6-5/22/12755-3. KSH programmi etapis edastatud märkustega, mis puudutasid

aruande koostamist, on arvestatud või arvestamata jätmist põhjendatud.

Keskkonnaamet on avalikule väljapanekule suunatud materjalidega tutvunud ning esitab

järgnevad märkused ja seisukohad:

1. KSH aruande eelnõu punktis 6.7.2. „Mõju põhjaveele“ on käsitletud maksimaalset

põhjavee vajadust. Kui ettevõte vajab Sõõrike farmi põhjaveehaardest ööpäevas

maksimaalset 647.8 m3 põhjavett, siis eelnevalt on vajalik läbi viia põhjaveevarude uuring

ja varude hindamine, millele järgneb varude kehtestamine. Tegemist on põhjaveehaardega,

mis koosneks siis kolmest puurkaevust, põhjaveevõtuga Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekihist, Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Aluseks on veeseaduse

(VeeS) 7. peatükk §-d 203-207. VeeS § 204 lg 1 - põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui

põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on

suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Põhjaveevaru hindamiseks tehakse

hüdrogeoloogiline uuring (VeeS § 204 lg 5). Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud

katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist. Kord on kehtestatud keskkonnaministri

15.10.2019 määrusega nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru

hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise

aluseks olevate andmete koosseis“. Varud on vaja kinnitada kui põhjaveevõtt on üle 500

m3 ööpäevas, et vältida põhjavee liigvähendamist ning saavutada või säilitada

põhjaveekogumi hea seisund (veemajanduskava eesmärk).

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.02.2024 nr 6-2/24/2980.

2 (3)

Varude kehtestamise tellijaks võib olla ettevõte, kelle huvides on kindlustada piisav

veevarustus või koordineerib seda kohalik omavalitsus. Sõõrike veisefarmi puurkaevude

tootlikkuse hinnang (OÜ IB Steiger töö nr 23/4254) on heaks aluseks olemasoleva kahe

puurkaevu töö ja planeeritava puurkaevu kohta, aga märkimata on varude hindamise

vajadus maksimaalse veevõtu korral.

2. KSH aruande punktis 6.2.2 „Mürahinnang“ on toodud, et mürahinnangus analüüsiti farmi

alal tekkivat tööstusmüra (nt ala sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja

liiklusmüra. Tööstusmüra all on toodud järgmine informatsioon: „…päevaste tegevuste

korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel ette näha müra normtasemete (tööstusmüra

piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast mürataset või olulisi

häiringuid.“ ja järgmises lõigus: „Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning

masinad ei tööta pidevalt, siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus

45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel aladel ette näha.“ Eeltoodud väidete

kinnitamiseks ja tõendamiseks ei ole toodud andmeid müraallikate asukohtade ega

parameetrite osas. Samuti ei ole teostatud müratasemete arvutusi, modelleerimisi ning

tulemuste analüüsi. Ehk kokkuvõttes ei ole Keskkonnaameti hinnangul tööstusmüra

hinnatud. Palume aruandes selgemalt ja üheselt mõistetavalt välja tuua, millele esitatud

tulemused ja nendest tehtud järeldused tuginevad.

3. KSH aruande punktis 6.4.6 „Hinnang keskkonnaloa vajadusele“ viidatakse keskkonnaloa

künnistele välisõhu saasteainete osas ja on märgitud, et kuna neid künniseid ületatakse, siis

on keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks välisõhku nõutav. Juhime tähelepanu, et kuna

olemasoleval käitisel on juba kehtiv keskkonnakompleksluba ja ületatakse kompleksloa

künniseid, siis esitatud informatsioon punktis 6.4.6 on eksitav, kuna käitises on ikkagi

kompleksluba nõutav.

4. Punktis 6.4.7.1 „Lõhnainete levik“ on välja toodud järgnev: „Erinevat tüüpi

sõnnikuhoidlate lõhnaemissioonid on saadud Saksamaa dokumendist T.Heidenreich „GV-

Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“,

200818, mille andmeid (Excel fail) kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt

„Lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika koostamine“ aruandes ning milles olevad

eriheited kanti ka keskkonnaministri 27.12.2016 määrusesse nr 81. Antud kirjandusallikas

näitab lõhnaainete keskmiseks emissiooniks naturaalkoorikuga lehmasõnniku

vedelsõnnikuhoidlast 1 OU/s*m2 ning tahesõnnikuhoidlast 3,3 OU/s*m2. Vastavalt

keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku

väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid” Lisa

tabelile 5 väheneb varikatusega hoidla puhul ammoniaagi heide 50% võrreldes katmata

tahesõnnikuhoidlaga. Kuna ammoniaak on peamine loomakasvatusest lenduv lõhnaaine,

siis on sellest tulenevalt varikatusega tahesõnnikuhoidla lõhnaainete emissioon 1,65

OU/s*m2.“

Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 on alates 14.07.2023 kehtetu, 06.07.2023

võeti vastu kliimaministri määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele

esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (edaspidi määrus nr 37).

Määrus nr 37 § 2 lg 1 sätestab, et häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu

andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga.

Nimetatud määruse § 2 lg 2 sätestab, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures

loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina

kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi standardeid:

1) standardit EVS-EN 13725;

2) standardit EVS-EN 16841-1;

3) standardit EVS 886-1;

4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.

3 (3)

Määrus nr 37 § 3 lg 2 sätestab, et käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on

ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva

määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. Saksa standardi "VDI-Standard:

VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen

Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011" kohaselt on

veiste vedelsõnniku puhul katmata hoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2, loomuliku

kooriku puhul on lõhnaaine heitkoguste vähendamise ulatus 30-80% (sõltub kooriku

paksusest ja tihedusest). Antud standardi puhul on veiste tahesõnnikuhoidlast lõhnaaine

eriheide 3 OU/s/m2 ja antud standardi kohaselt ei vähene lõhnaheide tahesõnnikuhoidla

katmisel. Sõõrike farmi KSH aruandes kasutatud lõhnaaine esinemise hindamisel ei ole

kasutatud standardiseeritud metoodikat. Tulenevalt eelnevast tuleb Sõõrike farmi KSH

aruandes esitada lõhnaaine esinemise hinnang kasutades määrusega nr 37 kooskõlas olevat

standardiseeritud metoodikat.

5. KSH aruande punktis 6.8 „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ tabelis 6.21. „Alternatiivide

võrdluse kokkuvõte“ ei ole käsitletud lõhna mõju ning müra mõju kokkuvõttes alternatiiv

1 puhul tööstusmüra mõju (pole ka hinnatud aruande eelnõu punktis 6.2.2 „Mürahinnang“).

6. DP-s ja KSH aruandes on mitmes kohas välja toodud, et biogaasi plaanitakse toota

peamiselt vedelast veisesõnnikust, veise tahesõnnikust, muudest sõnnikutest,

toidujäätmetest, teravilja kuivatuse jääkidest ning loomapidamisest üle jäävast riknenud

silost. Toidujäätmete päritolu kirjeldus ei ole leitav. Keskkonnaamet juhib tähelepanu

asjaolule, et toidujäätmed tuleb käidelda keskkonnasõbralikult ning biolagunevatest

jäätmetest kääritusjäägi biogaasi tootja peab oma tegevuses lähtuma keskkonnaministri

10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva

kääritusjäägi kohta“ sätestatud nõuetest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Marilin Ait 5680 8518 (keskkonnakompleksluba, vesi)

[email protected]

Marlen Raska 5680 5915 (välisõhk)

[email protected]

Tea Pärnik 5695 0192 (jäätmed)

[email protected]