Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus välismaalaste seaduse muutmise seadusele (rändemenetluste tõhustamine)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Lauri Läänemets

Siseministeerium

[email protected]

Pikk 61

15065, Tallinn

Teie 04.03.2024 nr 1-6/2917-1; SIM/24-

0222/-1K

Meie 06.05.2024 nr 2-3/609

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastus

välismaalaste seaduse muutmise seadusele

(rändemenetluste tõhustamine)

Austatud Lauri Läänemets

Siseministeerium on esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks

välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(rändemenetluste tõhustamine) eelnõu.

Eelnõul on kaks peamist eesmärki: tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise

menetlust ning tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuriske.

Teisisõnu peaksid eelnõus kavandatud muudatused aitama vähendada välismaalase, tema Eesti

tööandja ja riigipoolse menetleja halduskoormust e-teenuste kasutuse ja riiklike andmekogude

vahelise andmevahetuse tõhustamise kaudu. Teisalt, arvestades muutuvat väliskeskkonda,

püütakse ränderegulatsiooni mõnevõrra karmistada, eriti selles osas, mis puudutab viisa alusel

lühiajalist töötamist.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega, milles kirjeldame

täiendusi, mis tuleks eelnõusse ja seletuskirja lisada. Sealhulgas teeme välismaalaste seaduse

muudatusettepanekud, mis peaksid oluliselt kaasa aitama Eesti konkurentsivõimele ja millega ei

kaasne olulisi julgeolekuriske.

Mõistame, et elame ajastul, kus mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa seisab silmitsi keeruliste

geopoliitiliste väljakutsetega. Meie piirkonnas käib sõda ja terrorismi oht pole kuhugi kadunud.

Toetame Eesti rändepoliitika eesmärki tagada, et Eestisse siseneksid ainult need inimesed, kes

annavad meie ühiskonnale lisandväärtust. Tõsi on ka see, et juhitud rändepoliitika on oluline eesti

keele ja kultuuri säilitamisele, sest lisaks kvalifitseeritud tööjõu sissetoomisele peame tagama, et

uussisserändajad tunneksid end meie riigis hästi ja pikemas perspektiivis omandaksid keelt ja

kohaneksid meie kultuuriruumiga.

Lisaks julgeolekuriskidele peaksime arvestama ka sotsiaalmajanduslike oludega. Näiteks Euroopa

Liitu ja Eestit ähvardab erinevate prognooside kohaselt järgmisel kümnendil terav kvalifitseeritud

2 (7)

tööjõu puudus mitmetes majandusharudes. Kui ühest küljest eeldatakse, et EL-i rahvaarv väheneb

2030. aastaks 7 miljoni võrra, siis teisalt ennustatakse STEM-sektoris1 üle 3,5 miljoni uue töökoha

loomist. Samal ajal teatavad 2/3 ELi VKEd-est2 raskustest kvalifitseeritud tööjõu

kättesaadavusega3.

Tulles tagasi Eestisse, OSKA prognooside kohaselt läheb järgneval kümnendil 1/3 Eesti

traditsiooniliste majandussektorite (nt energeetika, merendus, tööstus) spetsialistidest pensionile,

samas kui Eesti haridussüsteem suudab taastoota umbes poole lahkuvatest töötajatest. IKT-sektor

jätkab prognooside kohaselt jõuliselt kasvu ja seega on sektorisse oodata kuni 15 000 uue töökoha

lisandumist. Eesti rahvastiku vananemise tõttu vajame aga tulevikus ka täiendavalt 5000 tuhat

sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna spetsialisti.

Seega, kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab eelnõu esimest eesmärki

(menetluste tõhustamine), leiame, et julgeolekuriskide ennetamisele tuleb läheneda

tasakaalukamalt, vältides seejuures Eesti konkurentsivõime ja majanduse väljavaadete

kahjustamist. Sellest põhimõttest lähtuvad ka meie järgenvad tähelepanekud vastava eelnõu osas.

1. Lühiajalise töötamise sidumine D-viisaga

Muudatuse kohaselt ei saa lühiajalise C-viisa saanud või Eestit viisavabaduse lepingu alusel

külastav välismaalane enam lühiajaliselt Eestis töötada.

Mõistame, et kavandatava muudatuse tulemusena oleks välismaalase ajutise viibimise kestus (D-

viisa antakse 12 kuuks) ja Eestis lühiajaliseks töötamiseks lubatud maksimaalne aeg (365 päeva

455 järjestikuse päeva jooksul) paremini seotud. Samal ajal leiame, et muudatusel oleks negatiivne

mõju Eesti konkurentsivõimele välistööjõu kaasamisel, kuna viisa taotlemise protsess on täna meie

kitsaskoht (vähe saatkondi, pikk ja ettearvamatu protsess).

C-viisaga on välistöötajal võimalik tulla Eestisse, asuda tööle ja taotleda jooksvalt Eestis

viibimiseks sobivamat alust. D-viisale üleminek lühiajalisel töötamisel pikendaks aga nii

välismaalase tööle asumise aega kui ka tõstaks tema Eesti tööandja värbamise kulusid (nt kui

viisamenetluse ajal tuleb töötajal viibida välisriigis, kus asub Eesti saatkond või Eestis ilma, et

oleks võimalik tööle asuda).

Selleks, et leida tasakaalu julgeoleku ja Eesti välistööjõu värbamispoliitika konkurentsivõime

vahel, pakume kehtestada D-viisa nõudest erandid idu- ja kasvuettevõttele ning viisavabaduse

lepinguga riikide kodanikele. Siinkohal tuletame meelde, et Maksu- ja Tolliameti statistika järgi

tasusid Eesti iduettevõtted 2023. aastal 323 miljonit eurot tööjõumakse, mis on 18% rohkem kui

mullune 273 miljonit eurot. Sealjuures on 82% idufirma välistöötajatest pärit kolmandatest

riikidest.

2. Majandustegevuse nõue välismaalasi palgata soovivatele ettevõtetele (6 kuni 12 kuud,

olenevalt kas taotletakse viisat või tähtajalist elamisluba). Renditööjõuga tegelevatele

ettevõtetele asendub deposiidi nõue 18 kuu majandustegevuse nõudega.

1 STEM ehk Science, Technology, Engineering and Math on eesti keeles loodus- ja täppisteadused ehk LTT. 2 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete 3 Euroopa Komisjon (2024) Factsheet: Action Plan on labour and skills shortages in the EU

https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=27472&langId=en

3 (7)

Lisaks näeme meetme kasutuselevõtus erilist ohtu alustavatele iduettevõtetele, kuna nende

ärimudel erineb nn tavaettevõtete ärimudelist ning nende majandustegevust tuleks hinnata eraldi

kriteeriumide alusel (sellega tegelebki iduettevõtte staatust määrav ekspertkomisjon).

Seetõttu teeme ettepaneku teha iduettevõtetele meetmest erand, vastasel juhul avaldab ettepanek

tugevat negatiivset mõju süvatehnoloogia startup-idele, kus majandustegevus ja käive tulevad

alles hilisemas faasis.

3. A2 eesti keele tase omandamise ja kohanemisprogrammi läbimise nõue püsivalt

Eestisse elama asumiseks elamisloa taotlemiseks.

Oleme nõus, et neile välismaalastele, kes plaanivad Eestisse jääda pikemaks ajaks, on oluline

tagada süsteemsed lõimumistegevused, sealhulgas keeleõpe, mis mõjutavad nende sisseelamist

Eesti ühiskonda.

A2 eesti keele oskuse nõue on meie seisukohalt mõistlik, samas on oluline ette näha võimalikud

erandid erivajadustega välistöötajatele (nt kui inimesel on ADHD, düsleksia või muud diagnoosid,

mis mõjutavad tema keeleõppevõimet).

Palume lisada seletuskirja info selle kohta, kuidas plaanitakse tagada meetmega puudutava

sihtrühmale vajalikus mahus keeleõppekursused. Juhime tähelepanu sellele, et

Lõimumismonitooringu (2023) andmetel oli eesti keele õppe kättesaadavusega rahul vaid 38%

muust rahvusest inimestest (kelle jaoks on eesti keel võõrkeel).

Lisaks palume pöörata eraldi tähelepanu paindlikele, sh e-keeleõppe vormide arendamisele ja ka

nendest teadlikkuse tõstmisele uussisserändajate ja nende Eesti tööandjate seas.

Kohanemisprogrammi osas on samuti oluline tagada piisavalt osaluskohti, et uussisserändajad

saaksid programmis osaleda võimalikult kiiresti pärast Eestisse saabumist ja mitte siis, kui

välismaalane on töö või sõprade kaudu juba jõudnud omandada põhilised kohanemisalased

teadmised.

Rohkem tähelepanekuid:

 Seletuskirja tekstis 1. leheküljel on teksti alumises lõigus kirjas, et eelnõu „majanduslikud

ja sotsiaalne mõju on väheolulised“. Meie hinnangul eelnõul on märgatav mõju nii

välistööjõupoliitikale tervikuna kui ka eraldi majandussektoritele (nt iduettevõtted).

 Seletuskirja 4. lehekülg: „Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku

tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaalase Eestis töötamisele“. Nagu sai ka varem

mainitud, eelistavad Eesti ettevõtted üldiselt kohalikku tööjõudu.

Täiendavad ettepanekud eelnõusse:

Seoses tööturumeetmete ja -teenuste regulatsiooni muudatustega teeme ettepaneku ajakohastada

Ukraina kodanikele tööturuteenuste osutamise erisust, mis on sätestatud § 309 lg 16.

Palume muuta VMS-i § 309 lg 16 sõnastust järgnevalt:

4 (7)

„Isikule, kellele on käesoleva seaduse § 309 lg 14 alusel antud seaduslik alus Eestis ajutiselt viibida

ja kes ei tööta, võib osutada tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud

tööturumeetmeid.“.

Muudatus on vajalik, et viia säte kooskõlla alates 1. jaanuarist 2024.a jõustunud tööturumeetmete

seadusega (TöMS). Tööturuteenuste ja -toetuste seadus, millele kehtiv § 309 lg 16 viitab, on

kehtetu. TöMSi jõustumisega kadus ka tööotsijana registreerimise võimalus, mis on kehtiva VMS-

i § 309 lg 16 kohaselt sihtrühmale tööturuteenuste saamise eelduseks. Tööturumeetmete

sihtrühmadeks on uue seaduse kohaselt töötu, töötaja ja muu isik. Muudatus võimaldab VMS-i §

§ 309 lg 14 sihtrühmale ligipääsu samadele tööturuteenustele, mis on avatud muule isikule

(tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriinfo

vahendamine, karjäärinõustamine, töökeskne nõustamine, tööklubi).

Lisaks soovime eelnõusse teha kasvuettevõtteid ja välisettevõtteid puudutavad ettepanekud, millel

oleks meie hinnangul positiivne mõju Eesti majandusele ja konkurentsivõimele ning millega ei

kaasne olulisi julgeolekuriske.

Ettepanek 1: Palume lisada välismaalaste seadusse paindlikum kvoodi mehhanism, mis

käsitleks paremini Eesti kvalifitseeritud tööjõu probleemi, reageeriks majandustsükli

muutustele ning arvestaks riigi ja tööturu osapoolte vajadusi.

Aastast 2016 on piirarv täitunud täiel määral, kusjuures iga aastaga üha kiiremini. Viimasel kolmel

aastal täitus piirarv juba aasta esimestel päevadel. Selle aasta sisserände piirarv (1303) täitub

mõnevõrra aeglasemalt (peamiste sisserände riikide osas on tekkinud piirangud välistööjõu

kasutamisele, nõudluse vähenemine).

Sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidele seisame silmitsi kvalifitseeritud tööjõupuudusega,

mis tuleneb nii demograafilistest trendidest kui ka majanduse rohelise ja digitaalse ülemineku

väljakutsetest. OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis 2030. aastaks puudu 2/3 inseneridest,

samas kui Eesti kõrgkoolide lõpetajad katavad vaid 1/3 tulevastest töötleva tööstuse juhtide ja

spetsialistide vajadustest. Lisaks napib töökäsi ehituses, põllumajanduses, hariduses, tervishoius

ja sotsiaalhoolekandes. OSKA (2023) järgi on perioodil 2022-2031 tööjõu nõudluse ja pakkumise

vahe ca 2000 inimest aastas.

Arvestades eeltoodut, on 2024. aastal selge, et 90-ndatel kehtestatud piirarv (0,1% Eesti

elanikkonnast) ja süsteem tervikuna on ajast maha jäänud ega arvesta riigi ja tööturu osapoolte

vajadusi.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanek (mis on jätkuvalt konservatiivse

rändepoliitikaga kooskõlas) lähtub printsiipidest, mille alusel tööturu osapooled (tööandjate ja

ametiühingute esindajad) ja riik (esindatud Siseministeeriumi näol) saaks ühiselt kokku leppida

tegevusalade loetelus, kuhu antaks välismaalastele elamislubasid piirarvule täiendavalt (nö kvoodi

muutosa raames).

Kvoodi muutosa juhtivad printsiibid võiks olla meie hinnangul järgnevad:

 mahuks 0,1% kuni 0,2% elanikkonnast aastas (sõltuvalt majandustsüklist ja tööpuuduse

tasemest);

 palganõue sarnaselt kvoodile Eesti keskmine brutokuupalk.;,

 kasusaavate tegevusalade järjestus moodustuks kolme võrdse tähtsusega kriteeriumi

(OSKA prognoositud tööjõupuudujääk, ekspordivõimekus, lisandväärtus) alusel.

5 (7)

Rohkem kvoodi muuotsa majandustsükliga seostamisest: kvoodi muutosa maht võiks baasina olla

0,1% Eesti alalisest elanikkonnast (ca 1300 elamisluba aastas). Vähemalt 2% majanduskasvu

korral kasvaks muutosa kuni 0,2%-ni (kuni 2600 elamisluba aastas). Tagasihoidlikumates

majandusoludes langeks muuotsa maht tagasi 0,1%-le. Oleme arvestanud ka ametiühingute

ettepanekuga, mille kohaselt rakendatakse keskmisest kõrgema tööpuuduse tingimustes teatud

perioodi jooksul ainult piirarvu püsiosa (nagu näiteks töötuskindlustuse seaduses).

2022. aasta statistika põhjal oleks muutosa tegevusalade nimekirja eesotsas 11 tegevusala, sh

masina- ja metallitööstus, keemiatööstus ja elektroonikatööstus jne. See tähendab

tegevusvaldkondi, kus vähemalt kaks eelnimetatud näitajatest (tööjõupuuduse prognoos, eksport,

palk) on esikümnes. Kolmepoolsetel läbirääkimistel otsustatakse, kas muutosa kvoodile

kvalifitseeruvad kõik kriteeriumidele vastavad tegevusalad või ainult osa neist.

Kvoodi muutosa ettepaneku esitab Siseministeerium kooskõlas välismaalaste seaduses juba

olemasoleva võimalusega anda elamisluba töötamiseks „valdkonnas, milles on Eestis vaja

vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi“.

Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, saab kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega

kuni kaheks aastaks.

Huvirühmadelt (tööandjad ja ametiühingud) ettepanekule saadud tagasiside on positiivne (va HORECA ettevõtjad, kelle jaks on keskmise palga nõue liiga kõrge). Kvoodi püsiva osaga laekub riigieelarvesse umbes 15 miljonit eurot (2025. aastaks prognoositud

keskmise palgasaaja tulu- ja sotsiaalmaks 1300 inimese eest). Kvoodi paindliku mehhanismi

kasutusse võtmisel tulu kahekordistuks, moodustades vastavalt 30 miljonit eurot.

Ettepanek 3: Palume kasvuettevõtetele laiendada lühiajalise töötamise registreerimise

lühendatud menetlusaja erandit sarnaselt iduettevõttele.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord

§ 7. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine

(2) Välismaalaste seaduse § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul loetakse välismaalase

lühiajaline Eestis töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema

volitatud isik esitab käesolevas määruses sätestatud korras Politsei- ja Piirivalveametile teate

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks.

§ 106. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine

(13) Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul, kui

käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(14) Käesoleva paragrahvi lõiget 13 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

(4) töötamine iduettevõttes või kasvuettevõttes.

Eestis on kõik olemasolevad kasvuettevõtted väljakasvanud kohalikest iduettevõtetest, st, et nad

on saanud 10 aastaseks, omavad Eestis üle 50 töötaja, on maksnud viimasel aastal üle miljoni euro

6 (7)

tööjõumakse ning nende käive on viimasel kolmel aastal vähemalt 20% kasvanud.

Startup Estonia andmetel tasusid 2023. aastal d kasvuettevõtted riiklike makse 112,8 miljoni euro

väärtuses. Kuna tegemist on ennast juba tõestanud ettevõtetega (nagu nt Wise või Bolt) ning neil

on pikk tegevusajalugu ehk riske võib hinnata madalamaks kui alustavatel ettevõtetel, ei kaasne

erandi laiendamisega Eesti julgeolekule olulisi riske. Lisaks on heaks indikaatoriks asjaolu, et

umbes 86% Eesti idu- ja kasvuettevõtetest töötavatest välismaalastest on kõrgharidusega, mis

rõhutab meie iduökosüsteemi intellektuaalset rikkust ja ligitõmbavust kõrgelt kvalifitseeritud

välistööjõule.

Eesti idusektorile ennustatakse ka lähikümnendil umbes 20-30% iga-aastast kasvu, mis tähendab

ka suuremat maksutulu Eesti riigi eelarvesse. Täna moodustavad kasvuettevõtete makstud maksud

ühe kolmandiku idu- ja kasvuettevõtete maksudest. Kasvuettevõtetele piirangute seadmisel

väheneb huvi ka iduettevõtlusega Eestis tegeleda. Seega, et iduettevõtted saaksid ka 10 aasta

vanuse täitmisel saama edukalt kasvu jätkata, on soodsad ja paindlikud välistööjõu kaasamise

võimalused äärmiselt olulised.

Ettepanek 4: Palume laiendada tippspetsialisti erandit ka Eestis tegutsevatele välismaa

äriühingute filiaalidele, mis on kantud Eesti äriregistrisse.

VMS paragrahvi 181 lõiget 4:

(4) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas

erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja või välismaa

äriühingu filiaal kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne

Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5

korrutisega.

Välismaal registreeritud äriühingute filiaalid ei erine peale juriidilist staatuse sisuliselt teistest

äriühingutest ega juriidilistest isikutest. EMTA (2022) andmetel maksid TOP15 äriregistrisse

kantud välismaa äriühingute filiaalidest üle 77 miljoni tööjõumakse.

Kõige suurema töötajatega arvuga välismaa ettevõttete filiaalid tegutsevad enamasti panganduse

(nt Nordea Bank, Swedbank) või finantsvaldkonnas (nt Wise või Monese).

Meie hinnangul ei ole välismaa äriühingute välistööjõu eel- või järelkontrolli võimalused

piiratumad kui Eesti äriühingutel, mistõttu ei ole nende välistamine põhjendatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

7 (7)

Svetlana Štšur

715 5822 [email protected]