Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise eelnõu

1

23.04.2024

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrust nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“.

Eelnõuga kavandatud muudatustega lisatakse määrusesse „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

(edaspidi tööhõiveprogramm või määrus) uued tööturuteenused ja arendustegevused, mida

rahastatatakse Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) vahenditest ning täpsustatakse

olemasolevate tööturuteenuste tingimusi rakenduspraktika põhjal. Olulisemad muudatused on

pikaajalise haiguslehe alusel töötajatele tööturuteenuste pakkuma hakkamine, eri sihtrühmade

rohe- ja üldoskusi edendavate oskuste arendamise seminaride edaspidine toetamine

tööhõiveprogrammist, tööandjate koolitustoetuse raames uue suunana töötajate roheoskuste

arendamise toetamine ning toetatud töölerakendamise põhimõtete kasutamiseks ning nende

rakendamiseks ettevõetavad eri tööturumeetmete kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamise

tegevused. Lisaks täpsustatakse eelnõuga oskuste arendamise meetme teenuste raames

tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetamise teenuseid saava terviseprobleemidega

inimese määratlust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur ([email protected], 5913 9212), tööhõive

osakonna nõunikud Annika Sepp ([email protected], 5911 9425), Anna-Liina Väkram

([email protected], 5911 5470), Heidi Paabort ([email protected], 5854 8258)

ja Reine Hindrekus-Koppel ([email protected], 5379 0331) ja sama osakonna

õigusnõunik Ilona Säde (ilona.sä[email protected], 5667 4014) ning strateegiaosakonna

peaspetsialist Pille Penk ([email protected], 5918 2214) ja välisvahendite õiguse nõunik

Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected], 5382 7706).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Merike Koppel ([email protected], 5856 9469)

2

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse tööhõiveprogrammi avaldamismärkega RT I, 03.10.2023, 21.

Eelnõu on seotud Riigikogu poolt vastu võetud ja 22. aprillil 2024. a Eesti Vabariigi presidendi

poolt välja kuulutatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega (töövõimetuse ennetamine), mis jõustub 15. mail 2024. a.1.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Uute

andmetena lisanduvad pikaajalise haiguslehe andmed, sh arsti poolt sinna lisatavad andmed.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab määrusesse tehtavad

muudatused, teine paragrahv muudatuste jõustumise aja.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 1 lõike 2 punkti 2. Sättesse lisatakse veel üks

ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meede, mille tegevusi

tööhõiveprogrammist ellu viiakse.

Eelnõu § 1 punktidega 2–4 muudetakse § 3 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud

tööhõiveprogrammi rahalist mahtu aastatel 2024–2026. Muudatus on seotud uute tegevuste

lisandumisega, mida rahastatatakse ESF+ vahenditest. Vastavates punktides sätestatud

tööhõiveprogrammi aastased maksimumeelarved sisaldavad nii tööturuteenuse ja -toetuste

sihtkapitali kui ka ESF+ toetust ja riikliku kaasfinantseerimise vahendeid.

Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse § 3 lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud ESF+ toetuse

ja riikliku kaasfinantseerimise koondsummat aastateks 2024–2029 vastavalt

tööhõiveprogrammi lisandunud tegevustele, mida rahastatakse ESF+ vahenditest. Need

tegevused on pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenus, oskuste

arendamise seminarid, tööandja koolitustoetus töötajate roheoskuste arendamiseks ning

toetatud töölerakendamise põhimõtete kasutamiseks ja rakendamiseks ettevõetavad eri

tööturumeetmete kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamise tegevused, samuti eri ESF+

meetmetega seotud teavitustegevused.

Eelnõu § 1 punktidega 7–9 muudetakse § 4 lõike 1 punktides 1−3 sätestatud tööhõiveprogrammi väljundnäitajaid aastateks 2024–2029 tööhõiveprogrammi lisandunud

tegevuste põhjal. Vastavaid punktide muutes on arvestatud ka pikaajalise haiguslehe alusel

töötajate tööturuteenusel osalemiste ja roheoskuste koolituste arvuga.

Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse §-le 6 punkt 51, millega täiendatakse tööhõiveprogrammis

mõisteid. Lisatakse pikaajalise haiguslehe alusel töötaja mõiste. Selle all mõeldakse inimest,

kellele on väljastatud haigusleht, mille alusel on lubatud töötamine. Mõiste tööhõiveprogrammi

lisamise vajadus tuleneb ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmisest töövõimetuse ennetamiseks, millega võimaldatakse töötajal pärast kahekuulist (60

päeva pkkust) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud

tingimustes ning saada määruse § 9 lõikes 81 nimetatud töövõimet toetavaid tööturuteenuseid

1 Eelnõu on leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/31b73d45-20c3-4b6a-80c3-

0d581a6d49c7/ravikindlustuse-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-

toovoimetuse-ennetamine

3

(määruses §-d 33–38). Mõiste määratluses viidatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusele,

kuna sellesse kavandatav § 124 sätestab, et töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikus vormis

kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja

haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60

kalendripäeva ja töökohustuste täitmisest vabastatus kestab vähemalt 90 kalendripäeva kuni

ravikindlustuse seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse § 7 lõiget 6 punktiga 11, millega lisatakse

tööhõiveprogrammi alusel osutatavate oskuste arendamise tööturumeetmete nimekirja

tööturuteenusena oskuste arendamise seminar.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse § 9 lõiget 1 punktiga 5, millega lisatakse töötule, töötajale

ja muule isikule osutatavate teenuste nimekirja oskuste arendamise seminar. Tegemist on n-ö

üldteenusega, mis aitab inimestel omandada mitmesuguseid töötamiseks vajalikke üldoskusi ja

-teadmisi.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 9 lõikega 11, milles sätestatakse, et oskuste arendamise

seminari teenust ei osutata tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule.

Määruse kohaselt ja kooskõlas tööturumeetmete seadusega ei ole ajutiselt ja seaduslikult Eestis

viibival välismaalasel, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt

registreeritud või kelle õigus Eestis töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab, õigus seda

teenust saada. Piirang tuleneb tööturumeetmete seaduse § 4 lõikest 3, mis sätestab, et ajutiselt

ja seaduslikult Eestis viibival välismaalasel, kelle lühiajaline töötamine on välismaalaste

seaduse kohaselt registreeritud või kelle töötamise õigus tuleneb välislepingust ja kes töötab,

on õigus vaid piiratud hulgale teenustele ehk n-ö üldteenustele, mis kuuluvad järgmiste

tööturumeetmete alla: tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine,

töövahendus, karjääriteenused. Neile ei saa tööhõiveprogrammi alusel teenuseid pakkuda, kuna

ajutise viibimisalusega isikute Eesti tööturul osalemise õigus on loomult ajutine ning see on

otseselt seotud sellega, et nad pakuvad tööturul vajaminevaid oskusi, mistõttu pole põhjendatud

osutada neile mahukamaid tööturuteenuseid, mille eesmärk on suurendada tööturuvajadustele

vastavust või töövalmidust.

Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse §-le 9 lõige 81, milles sätestatakse tööturuteenused, mida

pikaajalise haiguslehe alusel töötajal on õigus lisaks lõikes 1 ja lõike 6 punktides 1 ja 2

nimetatud teenustele saada. Muudatusega lisandub tööhõiveprogrammi uus sihtrühm, kellele

osutatakse töövõimet toetavaid teenuseid nagu kogemusnõustamine, individuaalsed

lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine,

tugiisikuga töötamine ning tööalane rehabilitatsioon. Pakutavate teenuste eesmärk on ennetada

töötajal pikaajalisest ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimekao väljakujunemist ning toetada

nende tööl püsimist teenuste kaudu, mis võimaldavad inimesel individuaalsete piirangutega

toime tulla või kohaneda.

Kõnealust lõiget ei kohaldata ajutiselt ega seaduslikult Eestis viibivale välismaalasele, kelle

lühiajaline töötamine on välismaalaste seaduse kohaselt registreeritud või kelle õigus Eestis

töötada tuleneb välislepingust ja kes töötab (vt ka selgitusi eelnõu § 1 punkti 13 kohta).

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse selliste § 9 lõikes 13 sätestatud tööturuteenuste nimekirja,

mida osutatakse tervisest tuleneva takistusega muule isikule. Täiendava tööturuteenusena

lisatakse individuaalsed lahendused, millega kaetakse lisakulud, mis võivad tervisest tuleneva

takistusega muul isikul tööturuteenuseid kasutades tekkida, näiteks viipekeeletõlgi kulu.

4

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse § 10 lõikes 3 sätestatud sõidu- ja majutustoetust saama

õigustatud isikute nimekirja. Uue sihtrühmana lisatakse sinna peale tervisest tuleneva

takistusega töötaja ja muu isiku ka pikaajalise haiguslehe alusel töötaja, kui ta osaleb tööalasel

rehabilitatsioonil. Töötaja ja muu isikuna tööturuteenusel osalejal ei ole üldjuhul õigust saada

stipendiumi ega sõidu- ja majutustoetusele. Erandina näeb määrus ette sõidu- ja majutustoetuse

maksmise tööalase rehabilitatsiooni teenuse saaja ka siis, kui ta ei ole töötuna arvele võetud.

Kuna edaspidi saavad tööalase rehabilitatsiooni teenust ka pikaajalisel haiguslehel olevad

töötajad, ei ole mõistlik sõidu- ja majutustoetuse maksmisel eristada töötavaid inimesi selle

järgi, kas neil on tervisest tulenev takistus või töötavad nad töötamist lubava haiguslehe alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 17 lisatakse § 11 lõige 21, kus loetakse teenused, mille saamise õigus

säilib pikaajalise haiguslehe alusel töötajal ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas pärast

töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist, kui nende teenuste saamine on kokku lepitud

töötamist võimaldava haiguslehe kehtivuse ajal. See võimaldab teenuse kasutamist jätkata ka

siis, kui peaks selguma, et inimese tervislik seisund siiski ei võimalda haiguslehe ajal töötamist

ja ta peab veel taastuma. Lisaks säilib õigus saada kogemusnõustamist ka pärast töötamise

lõpetamist, et oleks võimalik probleemide ja takistuste lahendamist jätkata. Tööalasel

rehabilitatsiooni teenust saavad lõpuni ka need töötajad, kes teenuse saamise ajal jõuavad

vanaduspensioniikka või kellele määratakse ennetähtaegne vanaduspension või kes hakkavad

saama vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust või kellel tekib õigus saada

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kelle töötamine lõpeb.

Eelnõu § 1 punktiga 18 lisatakse § 11 lõikesse 4 punkt 4, millega täiendatakse selliste

tööturuteenuste nimekirja, mille saamise õigus säilib muul isikul, kui teenuste kasutamine on

juba kokku lepitud. Individuaalsete lahenduste saamise õigus säilib ka pärast tervisest tuleneva

takistuse muutumist teenuse saamise ajal, et inimesel oleks võimalik neid lahendusi kasutada

tööturuteenuse saamise lõpuni.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse § 13 lõiget 1 punktiga 21, millega lisatakse oskuste

arendamise seminar selliste tööturuteenuse nimekirja, mille puhul peab teenuseosutaja pidama

saajate kohta arvestust ning esitama andmed (nt kas inimene sai teenust, kuidas teenust osutati

jms) Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa) töötukassa määratud ajal ja viisil.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse § 14 lõiget 2 punktiga 31, millega lisatakse oskuste

arendamise seminar selliste tööturuteenuste nimekirja, mille puhul võivad teenuseosutaja ja

töötukassa töötukassa infosüsteemi kaudu andmeid vahetada.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 15 lõiget 2, täpsustades, milliseid tööturuteenustega

seotud muid kulusid võib töötukassa tasuda tööhõiveprogrammi eelarvest. Sellised kulud

võivad olla peale teenuse osutamiseks vajalike kulude ka tööturuteenuste arendamise kulud või

tööturuteenuste kvaliteedi parandamise või teenustest teadlikkuse suurendamise kulud.

Muuhulgas on sellised kulud § 46 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täpsustatakse § 23 lõiget 8, millega reguleeritakse töötukassa toetatud

tööturukoolituse õppekavade loetelu. Võrreldes kehtiva määruse sõnastusega on nüüd

nimetatud töötukassa toetatavate õppekavade loetelu ülevaatamise ja vajaduspõhise

uuendamise sagedus vähemalt kord aastas. Toetatavate õppekavade loetelu ülevaatamine ja

uuendamine vähemalt kord aastas võimaldab tagada, et õppekavad, millel õppimist rahastatakse

vastavad tööturuvajadustele.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse § 23 lõiget 10 ja § 24 lõiget 3, täpsustades töötavale

inimesele koolituskaardi alusel tööturukoolituse võimaldamise tingimusi. Võrreldes kehtiva

5

tööhõiveprogrammiga sätestatatakse, et tööturukoolituse võimaldamisel koolituskaardi alusel

arvestatakse töötuskindlustusstaaži töötuskindlustuse seaduse § 7 lõigete 1‒23 ja 4 kohaselt.

Isiku puhul, kes kasutas tööturukoolituse taotlemisele eelneva 36 kuu jooksul emapuhkust,

isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi vastavalt

töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikele 5 puhkusel oldud aja võrra. Täiendus on vajalik tagamaks,

et tööturukoolitust määrates ei võeta arvesse töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud

kindlustusstaaži nullimist päevast, mil kindlustatule on määratud töötuskindlustushüvitis

vastava seaduse alusel. Eelnimetatud täpsustus võimaldab teenust saada ka sellel inimesel, kelle

kindlustusstaaž on töötuskindlustuse määramisega nullitud.

Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse § 23 lõike 10 punktis 3 sätestatud sihtrühma. Sätte

kohaselt on teenuse sihtrühm 16-aastased kuni vanaduspensioniealised inimesed, kellel on

tervisest tulenev takistus määruse § 6 punkti 7 tähenduses. Samuti osutatakse kõnealust teenust

16-aastastele kuni vanaduspensioniealistele inimestele, kellel ei ole tervisest tulenevat takistust,

kuid kes on tööturukoolituse taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul läbinud töövõime hindamise

töövõimetoetuse seaduse alusel ning selle käigus on tuvastatud, et tema töövõime ei ole

vähenenud, aga tal esineb eksperdiarvamuse kohaselt vähemalt kerge piirang ühes või enamas

võtmetegevuses. Võrreldes kehtiva määrusega on uue määruse alusel inimese tervisest

tulenevat takistust võimalik selgemini tuvastada ning ühtsel alusel hinnatav tuginedes töövõime

hindamise metoodikale.

Sihtrühma määratluse muutmise vajadusele juhiti tähelepanu töötukassa 2023. aasta siseauditis

„Töötavate isikute tervisepiirangute asjakohasuse audit“. Kehtiva määruse alusel tuvastatakse

terviseprobleem pere- või eriarsti tõendi põhjal, kuid töötukassa karjäärispetsialistidel ei ole

meditsiiniteadmisi, et hinnata, kas terviseprobleem takistab inimesel olemasoleval töökohal

jätkamist. Auditis soovitati määrata üheselt mõistetavalt kindlaks kriteeriumid, mille alusel

peab klient tõendama tervisega seotud probleeme ja asjaolusid, mis takistavad olemasolevat

tööd teha, et oleks tagatud klientide võrdne kohtlemine. Seetõttu täpsustatakse sihtrühma

määratlust ja sihtrühma kuulumist tõendavate dokumentide loetelu ning loobutakse nõudest

hinnata, kas inimene saab terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata või mitte.

2021.−2023. aastal alustas koolituskaardiga koolitust aastas 300−700 töötavat inimest, kellel

oli teenusele suunamise seisuga osaline või puuduv töövõime. Neile lisaks osales töötavate

inimeste koolitusel ca 30−50 inimest, kellel ei olnud teenusele suunamise hetkel osalist või

puuduvat töövõimet, aga kes olid aasta jooksul pärast teenusele suunamist esitanud töövõime

hindamise taotluse ja kellel ei tuvastatud küll töövõime vähenemist, kuid tuvastati vähemalt

kerge piirang ühes või enamas võtmetegevuses.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse § 23 lõiget 10 punktidega 31 ja 32, täpsustades teenuse

saamise aluseid ning tuues selgemalt esile kaks sihtrühma. Olemuselt ei ole tegemist uute

sihtrühmade lisamisega, vaid varem määruse seletuskirjas ning kehtiva määruse § 23 lõikes 13

nimetatud alusega teenusel osaleda. Seoses määruse § 23 lõige 10 punkt 3 sõnastuse

täpsustamisega ning lõike 13 kehtetuks tunnistamisega on aga need täiendused vajalikud ning

lisavad sihtrühma kohta selgust.

Lõike 10 punktis 31 sätestatakse teenuse saamise alus inimestele, kelle terviseseisund on

töötamise vältel muutunud ja kes ei ole võimelised oma senisel töökohal jätkama. Uue punktiga

sätestatakse selgelt, et võimalus tööturukoolitust saada on juhul, kui töötervishoiuarst on oma

otsuses andnud hinnangu, et inimene ei sobi senisel töökohal töötama ehk koolitust ei

võimaldata töötervishoiuarsti muude hinnangute alusel. See lisanõue töötervishoiu arsti

otsusele kehtestatakse, kuna töötukassa karjäärinõustaja, kes hindab inimese tervisest tuleneva

takistuse ja töötamise seost, ei ole pädev andma hinnangut töötervisoiu arsti otsusele, juhul kui

selles on öeldud, et inimene sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega. Praktikas on

6

ilmnenud, et töötukassa ei saa teha olemasolevate andmete põhjal põhjendatud otsust, milles

hinnatakse seost töötamisele seatud piirangute ja lisatingimuste ning täiendus- või ümberõppe

vajaduse vahel. Tööturukoolitust on võimalik saada ka juhul, kui töötervishoiuarst on

diagnoosinud töötajal tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse. Loobutud on nõudest hinnata,

kas inimene saab terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata või ei saa.

Sama lõike punktiga 32 sätestatakse teenuse saamise alus neile, kes on 16-aastased kuni

vanaduspensioniealised ja kellele on määratud soodustingimustel vanaduspension

soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel või väljateenitud aastate pension

väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse määruse § 23 lõike 12 teist lauset, mis kehtestab

koolituskaardi alusel tööturukoolituse saamise õiguse kindlakstegemisel arvesse võetavate

sissetulekute loetelu. Sättesse lisatakse uus sissetuleku liik – tööandja vabatahtlik

töövõimetushüvitis.

Muudatuse tegemise vajadus tuleneb ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadusest (töövõimetuse ennetamine), millega eelnimetatud hüvitise

maksmise võimalus töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kehtestatakse. Kuivõrd olemuselt on

tegemist § 23 lõikes 12 loetletud hüvitistega sarnase eesmärgiga hüvitisega, tuleb töötukassal

võtta ka seda edaspidi arvesse, kui ta otsustab koolituskaardi alusel tööturukoolituste

võimaldamise üle.

Eelnõu § 1 punktiga 27 tunnistatakse § 23 lõige 13 kehtetuks, kuna § 23 lõiget 10 täiendatakse

punktiga 31, mis täpsustab selliste dokumentide loetelu, mis on vajalikud inimese

terviseprobleemi olemasolu tõendamiseks (vt eelnõu § 1 punkt 25).

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse § 23 lõiget 14. Sätte muutmise eesmärk on ühtlustada

töötule ja töötavale inimesele pakutavate õppekavade valiku protsessi.

Võrreldes kehtiva määrusega sätestatakse, et tööturukoolituse õppekavarühmade ja õppekavade

loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja

valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast ja muust teabest tööjõu- ja

koolitusvajaduse kohta. Tööturukoolituse õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade

loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib

töötukassa võimaldada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel (nt õpetada mõnes

piirkonnas tööandja põhjendatud vajadusest lähtudes ümber koondatud inimesed). Lisaks

sätestatakse, et rahastatavate tööturukoolituste loetelu vaadatakse üle ja vajaduse korral

uuendatakse seda vähemalt üks kord aastas.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse selliste § 23 lõikes 15 nimetatud töötajate nimekirja, kel

on püsiv terviseprobleem ning kellele võimaldatakse koolitusi töötutega samadel tingimustel.

Muudatus tuleneb lõikes 10 õigusselguse tagamiseks tehtud muudatustest teenuse sihtrühmades

(vt eelnõu § 1 punktid 24 ja 25).

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse tööhõiveprogrammi §-ga 231, milles sätestatakse

tööturuteenusena oskuste arendamise seminar ja selle eesmärk.

Vastavalt selle lõikele 1 on oskuste arendamise seminari eesmärk toetada mitteformaalse

õppevormi kaudu inimesi üldoskuste ja valdkonnateadmiste omandamisel. Oskuste seminarid

on n-ö üldteenusena avatud osalemiseks kõikidele inimestele (välja arvatud tööturumeetmete

7

seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik) nende tööturustaatusest olenemata ning

võimaldavad mitteformaalses õpikeskkonnas omandada mitmesuguseid töötamiseks vajalikke

üldisemaid teadmisi, nt võivad seminarid keskenduda Euroopa Komisjoni DigiComp2,

GreenComp3 või EntreComp4 raamistikule, et arendada mitteformaalses õpikeskkonnas

ettevõtluse-, rohe- ja digipöördeks vajalikke baasteadmisi, avardada valdkonnapõhist teadmust,

tekitades sisuliste ja pikaajaliste teemapõhiste koolitustega soovi teemadega süvitsi minna.

Oskuste arendamise seminaridel ei võimaldata üldoskusena arendada keeleoskust. Vajaliku

keeleoskuse arendamiseks on inimesel võimalik osaleda oma keeletasemele vastaval

keelekoolitusel või teise võimalusena arendada oma keeleoskust teiste asutuste juures (nt eesti

keele majad, Integratsiooni Sihtasutus) eesti keele klubis, keelekohvikus või keelesõbra

programmis osaledes, kasutades keeleoskuse arendamisele suunatud veebipõhiseid rakendusi,

nagu Keeleklikk ja Keeletee ning SayEst mobiilirakendus jms lahendused.

Vastavalt lõikele 2 on oskuste arendamise seminarid lühiajalised enesearendamise

õpisündmused ehk eesmärgistatud grupiõppe tegevused uute oskuste ja teadmiste

omandamiseks. Kuigi oskuste arendamise seminaridel on kindel eesmärk ning need toimuvad

grupiõppena, erinevad need oma olemuselt täienduskoolitusest: neid ei peeta täiskasvanute

koolituse seaduse alusel täienduskoolituseks ja nende lõpetamisel ei väljastata dokumenti.

Üldjuhul on õpisündmusena käsitletav oskuste arendamise seminar ühekordne lühikene

seminar, loeng või muu sarnane tegevus mille kestvus ei ületa 26 akadeemilise tunni piiri.

Sarnaseid seminare on töötukassa varem edukalt katsetanud tervise- ja tööministri 05. juuli

2021.a käskkirjaga nr 78 kinnitatud REACT-EU vahenditest toetatud programmis

„Tööturuteenuste osutamine COVID 19 kriisi mõjude leevendamiseks“.

Lõige 3 näeb ette töötukassa võimaluse sõlmida oskuste arendamise seminaride korraldamiseks

teenuseosutajaga haldusleping.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täpsustatakse § 24 lõiget 2, sätestades, et tasemeõppes osalemise

toetust makstakse töötule või töötajale siis, kui ta asub õppima õppekohale, mida rahastatakse

riigieelarvest, sealhulgas riigi tegevustoetusest rahastatavale või Euroopa Liidu

toetustest kaasrahastatavale õppekohale.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse § 24 lõike 3 punkti 5, sätestades uue tasemeõppes

osalemise toetuse sihtrühma. Et ennetada töövõime vähenemist, võimaldatakse sätte uue

versiooni alusel toetust taotleda nii neil, kel on tervisest tulenev takistus kui ka neil, kellel seda

ei ole, kuid kes on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul läbinud töövõime

hindamise töövõimetoetuse seaduse alusel ning selle käigus on tuvastatud, et tema töövõime ei

ole vähenenud, küll aga esineb tal vähemalt kerge piirang ühes või mitmes võtmetegevuses.

Kerge piirangu esinemine viitab võimaliku tõsisema tervisepiirangu kujunemisele. Et piirangu

süvenemist ennetada, võib osutuda vajalikuks uue töökoha leidmine, mis võib eeldada

tasemeõppes osalemise kaudu vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. 2021–2023. aastal

alustas tasemeõppes osalemise toetuse abil õppimist aastas 300–500 inimest, kellel oli osaline

või puuduv töövõime. Neile lisaks osales õppes tasemeõppes osalemise toetuse abil ca 20–40

inimest, kellel ei olnud küll osalist või puuduvat töövõimet, aga kes olid pärast toetuse saamise

algust aasta jooksul esitanud töövõime hindamise taotluse ja kellel ei tuvastatud küll töövõime

vähenemist, kuid tuvastati vähemalt kerge piirang ühes või enamas võtmetegevuses.

3 https://joint-research-centre.ec.europa.eu/greencomp-european-sustainability-competence-framework_en 4 https://joint-research-centre.ec.europa.eu/entrecomp-entrepreneurship-competence-framework_en

8

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse § 24 lõiget 3 punktiga 6, täpsustades tasemeõppes

osalejate sihtrühmale seatud terviseseisundi tingimust (vt ka selgitus § 23 lõike 10 punkti 31

kohta).

Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse § 24 lõige 5 kehtetuks, kuna säte viitab § 23 lõikele 13,

mis on tunnistatud kehtetuks (vt eelnõu § 1 punktid 25 ja 27).

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse § 24 lõike 6 teist lauset. toetatavate põhikutsealadele

vastavate õppekavade loetelu avaldamist ning uuendamist töötukassa veebilehel. Võrreldes

kehtiva määrusega sätestatakse, et loetelu vaadatakse üle vähemalt kord aastas ja vajaduse

korral seda uuendatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse § 24 lõikega 15, milles sätestatakse töötukassale õigus

tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetada või tasemeõppes osalemise toetuse andmise

otsus algusest peale kehtetuks tunnistada. Kehtiva määrusega võrreldes antakse töötukassale

õigus lõpetada toetuse maksmine neile inimestele, kelle kohta on selgunud, et nad ei osale

õppetöös mõjuva põhjuseta. Näiteks olukorras, kus inimene on alustanud õpinguid ja tema

kohta on EHISes 2023- aasta augustis tehtud immatrikuleerimise kanne, kuid alates sama aasta

oktoobrist ei ole ta õppeasutuse teatise kohaselt enam õppetöös osalenud, kuigi EHISe andmetel

on inimene õppijate nimekirjas ning õppetöös mitte osalemiseks puudub tal mõjuv põhjus (nt

probleem tervisega). Info õppetöös mitteosalemise kohta jõuab töötukassasse 2023. aasta

detsembris. Pärast asjaolude täpsustamist nii inimese kui ka kooliga teeb töötukassa

tasemeõppes osalemise toetuse suhtes lõpetamise otsuse tagasiulatuvalt alates 2023. aasta

oktoobrist ning nõuab alusetult makstud toetuse inimeselt tagasi.

Sama sättega antakse töötukassale õigus tunnistada tasemeõppes osalemise toetuse andmise

otsus kehtetuks, kui inimene ei ole õppima asunud, kuigi EHISe andmetel on ta õppijate

nimekirjas ning ei täida seega oma kohustust. Tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus

tunnistatakse kehtetuks juhul, kui toetuse saaja ei ole immatrikuleerimisjärgselt osalenud

õppetöös ühelgi korral. Otsuse kehtetuks tunnistamisega nõutakse inimeselt kogu saadud toetus

tagasi.

Selle sätte lisamise vajadus tuleneb praktikast, kus õppeasutused on omal algatusel teavitanud

töötukassat toetust saava isiku õppetöös mitteosalemisest pikema perioodi vältel, mis annab

seega aluse toetuse maksmine lõpetada või toetuse maksmise otsus kehtetuks tunnistada.

Kehtivas määruses ei ole sätet, mis seda küsimust otseselt reguleeriks, samas ei seata asjaolude

ilmnemisel ka takistusi toetuse maksmise lõpetamisele ja alusetult makstud toetuse

tagasinõudmisele. Parem õigusselgus muudab protsessi kõigile asjaosalistele üheselt

mõistetavaks ning vähendab võimalikke hilisemaid vaidlusi, tagades seejuures

eelarvevahendite õiguspärase kasutamise. Samuti aitab säte vältida toetuse maksmist olukorras,

kus see ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane.

Eelnõu § 1 punktiga 37 jäetakse § 26 lõike 3 punktist 1 välja teine lause, viies põhikutsealadele

vastavate ametite loetelu avaldamise info uude täiendavasse lõikesse 31. See on vajalik, et

tagada parem kooskõla hea õigusloome ja normitehnika eeskirjadega.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse §-i 26 lõikega 31 , kus sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud

põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle

vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse § 26 lõiget 3 punktiga 5, millega antakse tööandjale

võimalus taotleda koolitustoetust töötajate roheoskuste arendamiseks.

9

Vajadus toetada tööandjaid töötajate roheoskuste arendamisel tuleneb muutustest tööturul,

tööstuses ja ühiskonnas tervikuna, kus üha enam liigutakse kestlike lahenduste suunas. OSKA

2021. aasta ülevaate kohaselt on digi- ja rohepöördeks vajalik täiendada töötajate

erialaspetsiifilisi roheoskusi5, nt taastuvenergeetika ja materjaliteadusega seotud oskusi jne.

Sama ülevaate kohaselt on rohemajanduse kompetents eri tegevusaladel väga ebaühtlane ning,

tuntakse vajadust suurendada töötajate teadlikkust ning täiendada nende oskusi ja teadmisi.

Üheks Eesti Euroopa Liidu 2021–2027 rahastusperioodi võtmevaldkonnaks on rohepööre,

mille prioriteedid on seotud uuenduslike rohetehnoloogiate arendamise (ringmajandus,

ressursside väärindamine, kliimaneutraalsust toetavad tehnoloogiad, rohefond) ja vesiniku

terviktehnoloogiatega (rohevesiniku tervikahelad, sh tootmine, tarnelahendused,

lõpptarbimine). Eelnimetatud tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt eeldab ka

märkimisväärse osa tööjõu ettevalmistamist, kasutades selleks mitmesuguseid

täienduskoolitus- ja ümberõppe võimalusi. Täienduskoolitus- ning ümberõppe võimaldamine

kiirelt arenevas, tööturgu tugevalt mõjutavas valdkonnas on oluline, tagamaks tööjõule

vajalikud oskused muutusega toime tulekuks ning võimaldades seeläbi tööandjal oma ettevõtte

arengut paremini juhtida ja toetada. Töötukassa varasema kogemuse põhjal on üks mõjusamaid

teenuseid seni olnud koolitustoetus, mis võimaldab tööandjal koolitada töötukassa lisarahastuse

kaasabil töötajaid oma vajaduste järgi.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse § 26 lõigetega 61 ja 62, millega täpsustatakse § 26 lõike

3 punkti 5 nimetatud roheoskuste mõistet määruse tähenduses ning õppekavasid, millel

õppimist tegevuse raames toetatakse, ja õppeasutusi, kus õppimist tegevuse raames toetatakse.

Sättega selgitatakse, milliseid oskused on määruse raames käsitatavad ettevõtete rohepöörde

elluviimiseks vajalike roheoskustena. Samamoodi kui „Euroopa rohelises kokkuleppes“6 on ka

siin seatud eesmärgiks parandada energia- ja ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside

heidet ning toetada ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist.

Töötaja roheoskuste arendamiseks võimaldatakse tööandjal valida sobiv koolitus selliste

õppekavade loetelust, mille arendamist on rahastatud taaste- ja vastupidavusrahastu „Ettevõtete

rohepööre“ reformi raames ning mille arendamiseks on moodustatud ekspertidest koosnevad

konsortsiumid ning mida viivad ellu vastavad kutse- ja kõrgkoolid. Erandina, lähtudes tööturu

vajadusest, võib töötukassa toetada õppimist loetelus nimetamata õppekava alusel, kui selle

õppekava toetamine on määratud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

See tagab õppekavade loetelus teatava paindlikkuse, kuna valdkond areneb ajas kiiresti, teisalt

aga ka siiski piisavalt rangelt piiritletud kontrollituse. Tervikuna on rohetemaatiliste koolituste

hulk ja teadlikus roheteemadest veel vähene nii kõrg- kui ka kutsehariduse ning

täienduskoolituse tasemel, olles kas väga sektori spetsiifiline või pigem integreeritud mõnda

teise õppekavasse.

Eelnõu § 1 punktiga 41 asendatakse kehtiva määruse kohased toetuse maksmise juhud § 26

lõike 7 punktides 2‒4 punktidega 2‒5. Loetelusse lisatakse määruse muutmisega lisanduv

töötaja roheoskuste arendamise tegevus, mille suhtes hakkavad kehtima ka juba kehtivas

määruses seatud tööandja töötuskindlustusmaksetega seonduvad tingimused. Ka töötajate

roheoskuste arendamiseks makstakse koolitustoetust, kui tööandja on töötuskindlustuse

seaduses sätestatud korras maksnud tööandja töötuskindlustusmakset vähemalt 24 kuul taotluse

5 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/10/OSKA_ylevaade_dig_ja_rohepoordeks_vajalikest_- oskustest.pdf 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0640&from=EN

10

esitamisele eelneva 36 kuu jooksul ehk eeldatakse, et tegemist on toimiva ettevõttega, kel on

töötajad ja kes on töötuskindlustussüsteemi panustanud.

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse § 26 lõikes 12 sätestatud toetuse piirmäärasid, asendades

punktides 1 ja 3 seni kehtinud 2500 eurot 5000 euroga sama töötaja kohta kolme aasta jooksul.

Toetuse summa suurenemine tuleneb lisameetme ellukutsumisest ja toetuse piirmäära erandi

kehtestamisest vastavalt § 26 lõike 3 punktile 5 kooskõlas § 26 lõikega 131, millega

kehtestatakse toetuse alusena töötaja roheoskuse arendamine ning erand toetuse piirmäärale

summas 2500 eurot sama töötaja kohta kolme aasta jooksul. Nii võimaldatakse tööandjal

kasutada muudatuse jõustumisest alates § 26 lõike 3 punktides 1‒5 sätestatud alustel

koolitustoetust kokku kuni 5000 eurot sama töötaja kohta kolmeaastasel perioodil, mille jooksul

saab kasutada kokku kuni 2500 eurot lõike 3 punktide 1‒4 alusel ning sellele on võimalik lisaks

taotleda kuni 2500 eurot lõike 3 punkti 5 alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täpsustatakse § 26 lõikes 13 sätestatud koolitustoetuse rahastust.

Täiendusega täpsustatakse, et sama paragrahvi lõike 3 punktides 1‒4 sätestatud alustel on

maksimaalne koolitustoetus sama töötaja kohta 2500 eurot kolme aasta jooksul. Võrreldes

kehtiva määrusega toetuse tingimused punktides 1‒4 sätestatud aluste puhul ei muutu, küll on

täpsustus vajalik, et tekitada õigusselgust määruse uuendamisega lisandunud lõike 3 punkti 5

puhul, mille rahastamiseks on ettenähtud eraldi rahastusallikas.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse § 26 lõikega 131, milles sätestatakse sama paragrahvi

lõike 3 punkti 5 alusel erand töötaja roheoskuste arendamise toetuse piirmäärale. Sätte kohaselt

võimaldatakse tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul,

mis on samaväärne kehtiva määruse koolitustoetuse piirmääraga sama töötaja kohta kolme

aasta jooksul.

Erinevalt § 26 lõike 3 punktide 1‒4 alusel rahastatavatest tegevustest rahastatakse töötaja

roheoskuste arendamise koolitustoetust ESF+ vahenditest, mistõttu on peetud oluliseks eristada

lisaks see uus tegevus muudest rahastatavatest tegevustest. Toetuse otsene eesmärk on toetada

rohepöörde elluviimist ettevõtluses, arvestades tööturusuundumusi, tagamaks tööandjale

rahalised vahendid töötajate koolitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse määruse § 26 lõike 16 punkti 1, mille kohaselt ei määrata

koolitustoetust juhul, kui tööandjal või koolitajal on kehtiv likvideerimishoiatus või tema suhtes

on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Muudatusega korrastatakse sättes kasutatud

termineid, asendades viite likvideerimishoiatusele viitega äriregistrist kustutamise hoiatusele.

Selle all peetakse silmas äriregistri seaduse §-des 61 ja 62 kirjeldatud olukordi, kus

registripidaja on saatnud juriidilisele isikule hoiatuse äriregistrist kustutamise kohta

majandusaasta aruande esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu.

Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse määruse § 32 lõike 3 sõnastust. Nimetatud sätte kohaselt

sõlmib töötukassa nõustamisteenuste osutamiseks teenuseosutajaga halduslepingu või

võimaldab inimesel valida sobiva teenuseosutaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate

seast. Muudatusega kaotatakse teenuseosutajaga halduslepingu sõlmimise võimalus, mis oli

algselt kehtestatud puhkudeks, kus on vajalik osutada nõustamisteenust grupis või kui mõnes

piirkonnas ei ole kvalifitseerimistingimustele vastavat teenuseosutajat. Nõustamisteenuste

osutamiseks ei ole edaspidi enam vaja halduslepingut sõlmida, sest tulevikus enam seda teenust

ei hangita nii nagu varem, vaid teenuseosutaja valitakse töötukassa tingimustele vastavate

kvalifitseeritud teenuseosutajate seast.

11

Eelnõu § 1 punktiga 47 tunnistatakse määruse § 32 lõige 5 kehtetuks, kuna praktikas on

ilmnenud, et suuremas mahus nõustamisteenuseid vajavad isikud terviseprobleemide tõttu

(kõige suurem vajadus on psühholoogilise nõustamise järele) ja neid peaks osutama

tervishoiuvaldkond. Tööturuteenused ei peaks dubleerima tervishoiuvaldkonna teenuseid, vaid

toetama inimest näiteks töökaotusega toimetulemisel või pikaajalisest tööotsingust tuleneva

motivatsioonilangusega tegelemisel. Määruse §-s 32 on sätestatud nõustamisteenuste mahud

kalendriaasta kohta, sealhulgas see, et põhjendatud juhul on inimesel võimalik teenust järgmisel

kalendriaastal uuesti kasutada.

Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse § 33 lõiget 1, § 36 lõike 5 punkti 1, § 37 lõike 5 punkti 2

ja § 38 lõiget 1 uue sihtrühmaga. Edaspidi osutatakse kogemusnõustamise, tööalase abivahendi

kasutada andmise ja tugiisiku teenust § 9 lõige 81 kohaselt ka pikaajalise haiguslehe alusel

töötajale, et parandada inimese terviseprobleemidega toimetulekut ning suurendada tema

valmisolekut tööle naasta. Vastavalt annab § 37 lõike 5 punkti 2 täiendamine töötukassale

õiguse sõlmida teenuse osutamiseks haldusleping ka pikaajalise haiguslehe alusel töötaja

tööandjaga või muu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes peab tagama teenuse

osutamise.

Eelnõu 1 punktiga 49 tunnistatakse § 33 lõige 5 kehtetuks, kuna praktikas on ilmnenud, et

suuremas mahus kogemusnõustamist vajavad isikud, kellel on suure tõenäosusega

kompleksteenuse vajadus ning kes võiks osaleda või hiljem ka osalevad

rehabilitatsiooniteenusel ning saavad nimetatud teenuse raames kogemusnõustamist. Määruse

§-s 33 on sätestatud kogemusnõustamise maht kalendriaasta kohta, mis tähendab, et

põhjendatud juhul on inimesel võimalik teenust järgmisel kalendriaastal uuesti kasutada.

Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse § 34 lõiget 1 uue sihtrühmaga. Edaspidi pakutakse

individuaalseid lahendusi § 9 lõige 81 kohaselt ka pikaajalise haiguslehe alusel töötajale. Nii

nagu tervisest tuleneva takistusega töötajal, võib ka pikaajalisel haiguslehel oleval töötajal

tekkida terviseprobleemide tõttu lisakulusid tööturuteenuste saamisel.

Eelnõu § 1 punktidega 51 ja 52 täiendatakse § 34 lõike 3 punkti 2 ja lisatakse uus punkt 21, et

täpsustada, kellele milliseid individuaalseid lahendusi pakutakse. Lisatakse uus punkt 21, et

selgemini eristada eri sihtrühmi, tuues välja, et individuaalseid lahendusi saab pakkuda ka

tervisest tuleneva takistusega muule isikule. Terviseprobleemidega isikutele hüvitatakse või

nende eest tasutakse viipekeeletõlgi kulud, mis tekivad tööturuteenuseid kasutades. Senine

praktika näitab, et viipekeeletõlge on peamine teenus, mida kasutatakse. Põhjendatud juhul on

võimalik hüvitada ka muud lisakulud. Praktikas on selleks peamiselt olnud

lisatransporditeenuse kasutamine teenuste saamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse § 34 lõike 3 punkti 3, et tööandjal oleks võimalik küsida

tööalasel koolitusel osalemisega seotud lisakulu hüvitamist, kui lisakulu on tingitud pikaajalise

haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemidest (näiteks viipekeeletõlgi kasutamise kulu).

Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse § 35 lõiget 1 ja § 36 lõiget 1 uue sihtrühmaga. Edaspidi

pakutakse tööruumide ja -vahendite kohandamist ning tööalase abivahendi kasutada andmist §

9 lõige 81 kohaselt ka pikaajalise haiguslehe alusel töötajale eesmärgiga toetada töötaja

töötamise jätkamist kohandatud ja abistatud ning töötaja terviseprobleeme arvestavates

tingimustes.

Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse § 35 lõiget 3, et täpsustada, millistel juhtudel saab

tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutada. Lisandus annab tööandjale võimaluse

küsida hüvitist tööruumide ja -vahendite kohandamiseks ka pikaajalise haiguslehega töötaja

12

puhul, kui inimene töötab antud tööandja juures tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt

kaks aastat. Töösuhte kestuse kitsendus on mõlemal juhul oluline selleks, et teenuse osutamine

oleks riigile kulutõhus.

Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse § 35 lõiget 5, et täpsustada, kui suures ulatuses hüvitab

töötukassa tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu. Sama hüvitise määr kehtib

nii tervisest tuleneva takistusega kui ka pikaajalise haiguslehe alusel töötaja kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse § 36 lõikeid 2 ja 3 ning selgitatakse, milliseid

abivahendeid peetakse tööalaseks abivahendiks ja milliseid mitte. Pikaajalise haiguslehe alusel

töötaja puhul lähtutakse samast alusest nagu tervisest tuleneva takistusega inimese puhul, see

tähendab, et kasutada antakse abivahend, ilma milleta ei oleks tal oma terviseprobleemi tõttu

võimalik töötamist jätkata.

Eelnõu § 1 punktiga 58 lisatakse § 36 lõikesse 4 ja § 37 lõikesse 3 pikaajalise haiguslehe alusel

töötaja, kellele võimaldatakse tööalase abivahendi kasutamist, kui ta jätkab töötamist

haiguslehe ajal ja kellele osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust, kui tal tekib

terviseprobleemide tõttu rehabilitatsiooniteenuste vajadus, et ta saaks töötamist jätkata.

Eelnõu § 1 punktiga 59 täpsustatakse § 36 lõiget 7, sätestades, et tööalase abivahendi

kasutamiseks sõlmitud halduslepingut on võimalik korduvalt kuni kolme aasta kaupa

pikendada, kuna praktikas on ilmnenud abivahendi pikemaajalise kasutamise vajadus. Korduv

halduslepingu pikendamine on vajalik juhul, kui abivahend on endiselt kasutuskõlblik ja selle

kasutajale vajalik pikema aja vältel.

Eelnõu § 1 punktidega 60 täiendatakse § 37 lõiget 1 uue sihtrühmaga. Edaspidi osutatakse

tugiisikuga töötamise teenust § 9 lõige 81 kohaselt ka pikaajalise haiguslehe alusel töötajale,

kui tugiisiku vajadus tuleneb tema terviseprobleemist ning kui tugiisiku abil on võimalik

töötajal haiguslehe ajal töötamist jätkata.

Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse § 41 lõikega 41, milles õigusselguse ja halduskoormuse

vähendamise huvides sätestatakse, et tööandja saab sama inimese tööle võtmiseks palgatoetust

taotleda ühe korra. Kehtivas määruses ei ole sätet, mis seda küsimust reguleeriks, kuid määruse

seletuskirjas on selgitatud, et palgatoetuse maksmine ei ole põhjendatud olukorras, kus inimene

asub tegema samas ettevõttes sama või sarnast tööd, kuna tööle asumine ei ole sellisel juhul

raskendatud, vaid pigem on inimesel varasema kogemuse tõttu teiste kandidaatidega võrreldes

konkurentsieelis.

Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse § 41 lõiget 11, mis sätestab palgatoetuse tagasimaksmise

korra, kahe alusega, mille korral töötukassa ei nõua tööandja algatusel halduslepingu kehtivuse

jooksul töötajaga töölepingu ülesütlemisel tööandjalt palgatoetust tagasi. Muudatuse kohaselt

ei pea palgatoetust tagastama, kui tööleping lõpetatakse katseaja jooksul (TLS § 86 lg 1) või

tööandja pankroti korral (TLS § 89 lg 2 p 2). Kehtiva määruse kohaselt ei nõuta palgatoetust

tagasi, kui tööleping lõpetatakse pooltevahelisel kokkuleppel, töötaja algatusel või

tööandjapoolsel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg

1 alusel.

13

Tagasinõudmisest loobumine katseaegsel töölepingu lõpetamisel parandab väiksema

konkurentsivõimega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste võimalusi palgatoetusega tööle

rakenduda. Tööandjad on välja toonud, et väiksema konkurentsivõimega või ebasoodsas

olukorras oleva inimese sobivust tööle ei ole katseajal võimalik ilma tagasimakse riskita

hinnata, mis vähendab valmisolekut selliseid töötajaid palgatoetusega värvata.

Tagasinõudmisest loobumine tööandja pankroti korral vähendab asjatut halduskoormust.

Praktika on näidanud, et töötukassa võimalused sel juhul palgatoetuseks makstud summad

tagasi saada on minimaalsed, arvestades võlausaldajate nõuete täitmise järjekorda või kui

pankrotimenetluse lõpeb raugemisega.

Eelnõu § 1 punktiga 63 täpsustatakse § 42 lõiget 7, mis sätestab olukorrad, mil alaealise

töötamise toetust ei maksta. Kehtiva lõike 7 kohaselt ei maksta alaealise töötamise toetust juhul,

kui töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest

maksnud palgatoetust määruse § 41 alusel. Kavandatava muudatusega lisatakse sättele kolm

toetuse maksmisest keeldumise alust. Sellega seoses muudetakse ka lõike ülesehitust, lugedes

seni kehtinud keeldumise aluse lõike 7 punktiks 1 ning lisades uued alused punktidena 2−4.

Punkti 2 kohaselt ei maksta toetust, kui tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud

halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid. Punktis 3

kehtestatakse, et toetust ei maksta, kui tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või

suurem ja on ajatamata. Määruses mõistetakse maksuvõlga maksukorralduse seaduse § 32

tähenduses. Punktiga 4 sätestatakse, et toetust ei maksta juhul, kui töötamise registris puudub

kanne alaealise töötaja töötamise kohta. Eelnimetatud asjaolud näitavad tööandja

õiguskuulekust ja seda, kas teda saab lepingute ja koostööpõhimõtete täitmisel usaldada. Kui

tööandja kohta seda öelda ei saa, ei ole toetuse maksmine põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse § 43 lõike 3 ülesehitust, viies sellega reguleeritud

tööandjale kulude hüvitamise ja tööalase mentorluse tasu maksmise kahte eraldi punkti. Samuti

sätestatakse punktis 2 tööalase mentorluse tasu maksmise uus tingimus, mille kohaselt peab

rahvusvahelise kaitse saaja enne tasu maksmist olema tööandja juures töötanud vähemalt 30

päeva. Mentorluse tasu eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamist.

Kehtiv määrus näeb ette, et mentorluse tasu makstakse, kui rahvusvahelise kaitse saajaga on

sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping ehk selle eesmärk ei ole toetada

väga lühiajalisi töösuhteid. Samas ei ole kehtivas määruses sätestatud, et tasu makstakse, kui

inimene on teatud aja juba töötanud. Seda ei tehtud, arvestades, et suur osa teenuse sihtrühmast

moodustavad ajutise kaitsega ukrainlased, kelle puhul ei olnud praktikas harvad juhud, kus

töölevõetud töötaja otsustab siiski varsti pärast tööleasumist Eestist lahkuda, tööandja on aga

pingutusi tema juhendamiseks teinud. Täiendus on vajalik, et vältida praktikas esinenud toetuse

väärkasutust, mille puhul on järelkontrolli käigus ilmnenud, et mõnes korduvalt mentorluse tasu

taotlenud ja saanud ettevõttes on selle aluseks olnud töösuhted väga kiiresti (1–2 päeva jooksul)

lõpetatud. Sageli on tegemist töövahendus- ja rendiettevõtetega või töötajate liikumisega seotud

juriidiliste isikute vahel. Tingimuseks seatud 30 päeva on ajavahemik, mille jooksul tööandja

võib tõenäoliselt olla jõudnud sisseelamise toetamiseks kulusid teha ning töösuhe on olnud

piisavalt pikk, et risk, et see on sõlmitud ainult toetuse saamiseks, on väike.

Eelnõu § 1 punktiga 65 lisatakse § 43 lõige 7, millega sätestatakse võimalus tööalase

mentorluse tasu maksmise otsus kehtetuks tunnistada, kui selgub, et tegemist võib olla toetuse

väärkasutusega, st rahvusvahelise kaitse saaja ei ole tegelikult tööandja juurde tööle asunud või

töösuhe on lõppenud enne lõike 3 punktis 2 sätestatud 30 päeva möödumist tööleasumisest.

14

Eelnõu § 1 punktiga 66 täpsustatakse § 46 lõikes 1 seda, mis laadi tööturuteenuste

arendustegevusi, teenuste kvaliteedi parandamise tegevusi ja neist teadlikkuse suurendamise

tegevusi töötukassa tööhõiveprogrammi raames ja vahenditest võib teha.

Lõikes 2 sätestatakse, milliseid tegevusi võib töötukassa teha toetatud töölerakendamise

metoodika kasutamiseks ja vastavate põhimõtete rakendamiseks erinevate tööturuteenuste

kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamisel. Toetatud töölerakendamine on tervisest tuleneva

takistusega või teiste haavatavamas olukorras olevate inimeste toetamiseks kasutatav

metoodika töö leidmiseks avatud tööturul. See hõlmab endas intensiivset klienditööd,

oskuslikku võrgustiku kaasamist ja meeskonnatööd. Oluline on ka koostöö tööandjatega, et

leida kliendi oskustele ja võimetele vastav töökoht. Toetatud töölerakendamise põhimõtete

järjepidevaks kasutamiseks ja teenuste töökesksemaks muutmisel on oluline suurendada

teadlikkust toetatud töölerakendamise põhimõtetest. Selleks saab töötukassa koolitusi välja

töötada ning neid tellida või korraldada nii tööturuteenuste osutajatele kui ka töötukassa

töötajatele, kes on teenuste osutamisega seotud. Lisaks võib töötukassa viia läbi teavitus- ja

arendustegevusi ning kaasata ka eksperte.

Eelnõu § 1 punktiga 67 muudetakse paragrahvi 47 lõiget 4. Tegemist on Euroopa

Komisjonipõllumajandusliku vähese tähtsusega abi määrusega, mille artikli 3 lõikes 3a

sätestatud ülemmäär on 25 000 eurot , mis on sätestatud ka maaelu ja põllumajandusturu

korraldamise seadusega. Seega on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusega § 20

lõike 1 alusel sätestatud kõrgem abi ülemmäär, mistõttu ei ole vajalik varasem tekstiosa „Kui

eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole maaelu ja põllumajandusturu

korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3

lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.“.

Eelnõu § 1 punktiga 68 muudetakse § 48 lõiget 4 määrates kindlaks, milliseid tegevusi meetme

21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ raames ESF+ist ja seda

võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust aastatel 2024–2029 rahastatakse. Meetmest

rahastatakse §-s 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad tervisest

tuleneva takistusega inimesed ning teavitusürituste korraldamise kulusid. Uute tegevustena

lisanduvad §-s 231 nimetatud oskuste arendamise seminarid, § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud

koolitustoetus töötaja roheoskuste arendamiseks ning § 46 lõikes 2 nimetatud tegevused seoses

toetatud töölerakendamise metoodika kasutamise ja vastavate põhimõtete rakendamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 69 lisatakse § 48 lõige 41, milles sätestatakse, milliseid tegevusi meetme

21.4.3.4 „Toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ raames ESF+ist ja seda

võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust aastatel 2024–2029 rahastatakse. Lõike lisamine

on vajalik, kuna muudatusega lisanduvad tööhõiveprogrammi tegevused, mis rahastatakse

teisest meetmest kui kehtiva tööhõiveprogrammi raames rahastatavat tööalase rehabilitatsiooni

teenust. Nii on võimalik selgelt eristada, milliseid tegevusi millise ESF+ meetme raames

rahastatakse. Meetmest rahastatakse §-s 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma

kuuluvad pikaajalise haiguslehe alusel töötajad ning vastavad teavitusürituste korraldamise

kulusid.

Eelnõu § 1 punktiga 70 täiendatakse § 48 lõikeid 5 ja 6 vastavalt lõike 4 täiendustele ning

viidates nende tegevuste loetelule, millega panustatakse konkreetse väljund- ja tulemusnäitaja

saavutamisse.

Eelnõu § 1 punktiga 71 täiendatakse § 48 lõikega 51, mis sätestab tegevused, millega

panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitaja „püsiva töövõimekao väljakujunemise

15

ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate

arv“ saavutamisse, ning seab vastava näitaja sihttaseme.

Eelnõu § 1 punktiga 72 täiendatakse § 48 lõikega 61, mis sätestab tegevused, millega

panustatakse meetmete nimekirja tulemusnäitaja „uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste

osakaal tööealisest rahvastikust“ saavutamisse, ning seab vastava näitaja sihttaseme.

Eelnõu § 1 punktidega 73 ja 74 täiendatakse § 50 lõike 2 abikõlblikkuse sätteid

tööhõiveprogrammi lisatavate ESF+st rahastatavate tegevuste järgi. Punkti 1 täiendatakse ning

lõikesse lisatakse punktid 3–5, lähtudes sellest, et lisanduvad tegevused pikaajalise haiguslehe

alusel töötajatele, oskuste arendamise seminaride toetamine, tööandja koolitustoetuse teenuse

laiendamine töötaja roheoskuste arendamiseks ning toetatud töölerakendamise põhimõtete

kasutamiseks ning nende rakendamiseks tööturuteenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse

parandamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 75 täiendatakse määrust täiendatakse §-ga 571, mis sätestab, et paragrahvi

42 lõiget 7 kohaldatakse avalduste suhtes, milles taotletakse alaealise töötamise toetamist alates

2024. aasta eest ehk alates aastast 2025.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise.

Lõike 1 kohaselt jõustuvad määruse § 1 punktides 63 ja 75 sätestatud muudatused 2025. aasta

1. jaanuaril, kuna 2024. aasta eest saab alaealise töötamise toetust hakata taotlema 2025. aasta

I kvartalis ja muudatused kehtivad nendele avaldustele, mis esitataks 2024. aasta ja järgnevate

aastate eest.

Lõike 2 kohaselt jõustuvad määruse § 1 punktides 24, 25, 27, 29, 32–34 ja 38–44 sätestatud

muudatused 2025. aasta 1. juunil, kuna töötukassal ei ole võimalik infosüsteemi arendusi varem

teha.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1060/2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1057/2021, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Määruse terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „pikaajalise haiguslehe alusel töötaja“, mis on

kooskõlas 2024. aastal jõustuma kavandatud ravikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse vastavasisulise muudatusega.

5. Määruse mõjud

16

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasnevad järgmised mõjud: 1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude

olulisuse kindlakstegemiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus,

mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise

risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja

infoühiskonda, haridust, kultuuri ja sporti, riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja

keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

5.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatus 1: pikaajalise haiguslehe alusel töötajatele tööturuteenuste osutamine

Mõju sihtrühm: pikaajalise haiguslehe alusel töötavad ja tööturuteenuseid kasutavad

inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Eelnõuga lisatakse tööhõiveprogrammi pikaajalise haiguslehe alusel töötaja mõiste, mis

hõlmab inimest, kellele on väljastatud üle 60 päeva pikkune haigusleht, mille ajal on inimesel

lubatud kohandatud tingimustes töötada. Samuti sätestatakse eelnõuga tööturuteenused, mida

pikaajalise haiguslehe alusel töötavate isikute sihtrühmal on õigus saada. Lisaks üldteenustele

(tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus, karjääriinfo

vahendamine, karjäärinõustamine, oskuste arendamise seminar), mida on õigus saada kõikidel

töötutel, töötajatel ja muudel isikutel ning töökeskse nõustamise ja tööklubi teenusele,

osutatakse pikaajalise haiguslehe alusel töötavatele inimestele järgmisi otseselt töövõimet

toetavaid teenuseid: kogemusnõustamine, individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite

kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine ning tööalane

rehabilitatsioon. Eelnõuga sätestatakse ka, et pikaajalise haiguslehe alusel töötavale inimesele,

kes saab tööalase rehabilitatsiooni teenust, makstakse sõidu- ja majutustoetust. Tervisekassa

andmetel oli 2023. aastal pikaajalisel ajutisel töövõimetuslehel (61+ päeva) 16 462 inimest.

Töötukassa prognoosi alusel vajab töövõimet toetavaid teenuseid (v.a üldteenused, töökeskset

nõustamist ning tööklubi) aastas hinnanguliselt 368–3977 sihtrühma kuuluvat inimest, mis

moodustab 2,2–2,4% kõikidest pikaajalisel haiguslehel viibijatest, mistõttu on mõjutatud

sihtrühma suurus väike. Tööturuteenuste saamine mõjutab sihtrühma positiivselt, toetades

pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimist ning ennetades tervise tõttu

tööhõivest väljalangemist. Mõju ulatus sõltub konkreetsest tööturuteenusest ning selle mõjust

inimese tööhõives püsimise toetamisele. Mõju sagedus sõltub tööturuteenuse kestusest ja

mahust, olles harv lühiajaliste teenuste puhul ning regulaarne pikemaajalise teenuste puhul.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Pikaajalise haiguslehe alusel töötavatele inimestele tööturuteenuste saamise õiguse

kehtestamine toetab sihtrühma tööhõives püsimist ning ennetab tervise tõttu tööhõivest

väljalangemist. Töötukassa prognoosi alusel vajab töövõimet toetavaid teenuseid aastas

hinnanguliselt 368–397 inimest, mis moodustab 2,2–2,4% kõikidest 2023. aastal pikaajalisel

haiguslehel viibijatest ja mille põhjal on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus ning

sagedus sõltuvad konkreetsest tööturuteenusest.

7 2025. a ja 2026. a sisenejate prognoos.

17

Muudatused 2: tööturukoolituse muudatused, oskuste arendamise seminari teenuse

loomine, koolitustoetuse andmine ka töötaja roheoskuste arendamiseks ja sellega seotud

muudatused, tasemeõppes osalemise toetuse muudatused, nõustamisteenuste ja

kogemusnõustamise muudatus

Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Eelnõuga täiendatakse tööhõiveprogrammi oskuste arendamise tööturumeedet oskuste

arendamise seminari teenusega, mille eesmärk on toetada töötamiseks vajalike roheoskuste

ning üldoskuste ja -teadmiste (sh nt digi- ja ettevõtlusoskused ja -teadmised) arendamist.

Teenust on õigus saada töötul, töötajal ja muul isikul (v.a ajutiselt Eestis viibival välismaalasel).

Muudatus avaldab positiivset mõju tööturuteenust kasutavate inimeste 21. sajandil vajalike

oskuste ja teadmiste8 arendamisele, milleks on lisaks üld- ja sotsiaaloskustele muuhulgas ka IT-

kirjaoskus, kohandades seeläbi sihtrühma teadmisi ja oskusi muutuvatele tööturuvajadustele

ning toetades seeläbi nende tööhõivesse jõudmist või tööhõives püsimist. Ent võttes arvesse, et

tegemist on lühiajalise teenusega, on mõju sagedus sihtrühma jaoks harv.

Samuti täiendatakse eelnõuga tööhõiveprogrammi oskuste arendamise tööturumeetme alla

kuuluvat tööandjatele suunatud koolitustoetust, millega luuakse tööandja koolitustoetus

tööandjale töötaja roheoskuste arendamiseks ning mille raames hüvitatakse tööandjatele

töötaja roheoskuste arendamisega seotud kulud vastavalt seatud piirmäärale (vt täpsemalt

tööandjate mõjutatud sihtrühma alt). Roheoskustena käsitletakse oskusi, mis aitavad parandada

energia- ja ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad

ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist. Tööandja peab töötaja jaoks sobiva

koolituse valima üldjuhul õppekavade ja õppeasutuste loetelust, mille arendamist on rahastatud

Taaste- ja vastupidavusrahastu „Ettevõtete rohepööre“ reformi raames. Töötaja tööleping peab

olema sõlmitud tähtajatult või kehtima vähemalt 6 kuud pärast taotluse esitamist. Teenus

mõjutab positiivselt teenust kasutavate inimeste rohealaseid teadmisi ja oskusi, mille

arendamine on vajalik tulemaks toime muutuvate tööturuvajaduste-ja protsessidega ning mis

toetab seeläbi sihtrühma tööhõives püsimist. 2023. aastal kasutati tööandja koolitustoetust

kokku ligi 3000 korral, neist 74% moodustas koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse

arendamiseks (ca 2200 sisenemist), 18% töötaja IKT alaste oskuste arendamiseks (ca 500

sisenemist), 5% töötaja koolitamiseks muutuste olukorras (ca 160 sisenemist) ning 3% uue

töötaja värbamiseks (ca 100 sisenemist). Töötukassa prognoosi alusel vajab 2025. aastal

roheoskuste arendamist ca 150 inimest (perioodil september-detsember) ning 2026. aastal ca

350 inimest, mis moodustab ca 0,05% 16-pensioniealistest hõivatutest, mistõttu on mõjutatud

sihtrühma suurus väike. Koolituse kestus peab olema vähemalt 50 akadeemilist tundi ning

koolitus võib kesta kuni 12 kuud, mistõttu on mõju ulatus teenust kasutavate inimeste jaoks

keskmine ning mõju sagedus regulaarne.

Eelnõuga täpsustatakse nende terviseprobleemidega inimeste, kes ei kuulu tervisest tuleneva

takistusega sihtrühma, õigust koolituskaardiga tööturukoolitusele ning tasemeõppes

osalemise toetusele. Muudatuse kohaselt on nimetatud teenuseid õigus saada ka neil inimestel,

kes on läbinud töövõime hindamise (taotlusele esitamisele eelneva 12 kuu jooksul), kuid kellel

ei ole tuvastatud töövõime vähenemist, aga kel esineb vähemalt kerge piirang ühes või mitmes

võtmetegevuses. Ka kehtiva määruse alusel on nimetatud sihtrühmal õigus koolituskaardiga

tööturukoolitust ja tasemeõppes osalemise toetust saada, kuid seni pidi terviseprobleemi

8 https://www.weforum.org/agenda/2016/03/21st-century-skills-future-jobs-students/

18

olemasolu tõendama töövõime hindamise või arsti otsusega. Muudatuste järgselt on nimetatud

teenuseid õigus saada ka neil inimestel, kelle puhul on töötervishoiuarst leidnud, et inimene ei

saa senisel töökohal jätkata või kellel on töötervishoiuarst diagnoosinud tööst põhjustatud

haiguse või kutsehaiguse. Samuti on nimetatud teenuseid õigus saada kui inimesele on esitatud

töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise avaldus, mille kohaselt ei võimalda töötaja

terviseseisund tal senisel töökohal töötamist jätkata. Koolituskaardiga tööturukoolitust on

muudatuse järgselt õigus saada ka väljateenitud aastate pensioni saajatel ja soodustingimustel

vanaduspensioni saajatel tervistkahjustavatel kutsealadel töötamise eest. Tasemeõppes

osalemise toetuse sihtrühma alla kuulusid sellest sihtrühmast enamik juba ka varem, lähtuvalt

kriteeriumist, et eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat.

2022. aastal alustas koolituskaardiga tööturukoolitust 872 terviseprobleemidega inimest, kellest

46%-l (402 inimest) oli osaline töövõime, 10%-l (86 inimest) puuduv töövõime ning 44%-l

(384 inimest) oli terviseprobleem tõendatud arsti otsusega. Varasemalt arsti otsusega tõendatud

terviseprobleemiga inimestest ca 9% (36 inimest) olid eelneva 12 kuu jooksul läbinud töövõime

hindamise, millega ei tuvastatud töövõime vähenemist, kuid neil esines siiski vähemalt ühes

võtmetegevus kerge piirang ehk nad kvalifitseeruksid ka muudatuste järgselt koolituskaardiga

tööturukoolitusele. Varasemalt arsti otsusega tõendatud terviseprobleemiga inimestest ca 90%

(348 inimest) aga muudatuste järgselt koolituskaardiga tööturukoolitusele ei kvalifitseeruks,

kuna nad ei ole läbinud kas töövõime hindamist või on läbinud, aga neil ei tuvastatud

võtmetegevustes vähemalt ühte kerget piirangut ehk nende jaoks väheneb teenusele ligipääs.

Samas lisanduks koolituskaardiga tööturukoolituse saajate ringi 2022. aasta näitel 37 inimest,

kes on väljateenitud aastate või soodustingimustel pensioni saajad, kes on töötanud

terviskahjustavatel kutsealadel ning lisaks 105 inimest, kuna muudatuste järgselt ei pea enam

tööturukoolituse saamiseks töökohta/eriala vahetama. Kokkuvõttes väheneks 2022. aasta näitel

koolituskaardiga tööturukoolituse terviseprobleemidega inimeste sihtrühm 24% võrra. 2022.

aastal alustas tasemeõppes osalemise toetusega õppimist 622 terviseprobleemidega inimest,

kellest 51%-l oli osaline töövõime (319 inimest), 12%-l puuduv töövõime (77 inimest) ning

36%-l (226 inimest) oli terviseprobleem tõendatud arsti otsusega. Varasemalt arsti otsusega

tõendatud terviseprobleemiga inimestest ca 19% (43 inimest) olid eelneva 12 kuu jooksul

läbinud töövõime hindamise, millega ei tuvastatud töövõime vähenemist, kuid neil esines siiski

vähemalt ühes võtmetegevus kerge piirang ehk nad kvalifitseeruksid ka muudatuste järgselt

tasemeõppes osalemise toetusele. Varasemalt arsti otsusega tõendatud terviseprobleemiga

inimestest ca 81% (183 inimest) aga muudatuste järgselt tasemeõppes osalemise toetusele ei

kvalifitseeruks, kuna nad ei ole läbinud kas töövõime hindamist või on läbinud, aga neil ei

tuvastatud võtmetegevustes vähemalt ühte kerget piirangut ehk nende jaoks väheneb teenusele

ligipääs. Kokkuvõttes väheneks 2022. aasta näitel tasemeõppes osalemise toetuse

terviseprobleemidega inimeste sihtrühm 10% võrra. Kuigi tööturukoolitust koolituskaardiga

ning tasemeõppetoetust antakse sihtrühmale ka kehtiva määruse alusel, siis eelnõuga kaasnevad

muudatused vähendavad sihtrühma ligipääsu teenustele, mistõttu on mõju ulatus ja mõju

sagedus sihtrühma jaoks keskmine.

Eelnõuga täpsustatakse ka töötajale koolituskaardi alusel tööturukoolituse võimaldamise

aluseks olevat ja tasemeõppes osalemise toetuse määramise aluseks olevat

töötuskindlustusstaaži arvestamise alust. Muudatuse tulemusel on tööturukoolitust

koolituskaardiga ja tasemeõppes osalemist toetust võimalik saada ka inimesel, kelle

kindlustusstaaž on töötuskindlustushüvitise määramise tõttu nullitud. Muudatus parandab

nende töötajate ligipääsu tööturukoolitusele koolituskaardiga ja tasemeõppes osalemise

toetusele, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis ja kelle töötuskindlustusstaaž on seetõttu

nullitud. Samuti sätestatakse, et koolituskaardiga tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise

toetuse maksmise aluseks olevat õppekavade loetelu vaadatakse üle vähemalt kord aastas, mis

tagab, et õppekavade loetelu on ajakohane ning kajastab just neid õppekavasid, mille alaseid

oskusi ja teadmisi on tööturul vaja. Eelnõus sätestatakse ka, et töötukassal on õigus

19

tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui toetust saanud inimene ei ole mõjuva

põhjuseta õppetöös osalenud või toetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada kui toetust saanud

isik ei ole õppima asunud. Muudatusel on sihtrühma jaoks distsiplineeriv mõju ning see

vähendab toetuse põhjendamatut ning mittesihipärast väljamaksmist. Kuna tööturukoolitust

koolituskaardiga ja tasemeõppes osalemise toetuse teenust osutatakse ka kehtiva määruse alusel

ning eelnõuga kaasnevad muudatused ei mõjuta olulisel määral sihtrühma ligipääsu teenusele,

on mõju ulatus ja sagedus sihtrühma jaoks väike.

Nõustamisteenuste (psühholoogiline, võla- ja sõltuvusnõustamine) puhul kaotatakse eelnõuga

töötukassa võimalus tasuda põhjendatud juhul nõustamisteenuste eest suurem summ kui

kalendriaasta ülemmäär ette näeb. Sama moodi kui nõustamisteenuste puhul, kaotatakse ka

kogemusnõustamise puhul töötukassa võimalus tasuda kogemusnõustamise eest põhjendatud

juhul kalendriaasta ülemmäärast suurem summa. Muudatused mõjutavad negatiivselt eelkõige

terviseprobleemidega inimesi, kelle puhul on praktikas ilmnenud vajadus suuremas mahus

nõustamisteenuste, eriti psühholoogilise nõustamise ja kogemusnõustamise järele. Samas säilib

sihtrühma õigus saada psühholoogilist ja kogemusnõustamist sätestatud piirmahus ning kuna

piirmäärad on seatud kalendriaasta kohta, siis on sihtrühmal vajaduse korral võimalik nimetatud

teenuseid saada järgmisel kalendriaastal. Lisaks vajavad kogemusnõustamist eeskätt

komplekssete terviseprobleemidega inimesed, kellel on õigus saada tööalase rehabilitatsiooni

teenust, mille käigus pakutakse samuti kogemusnõustamist. Kuivõrd nõustamisteenuseid ja

kogemusnõustamist osutatakse ka kehtiva määruse alusel ning muudatused ei mõjuta olulisel

määral sihtrühma ligipääsu nimetatud teenustele, on mõju ulatus ja sagedus sihtrühma jaoks

väike.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga lisatakse tööhõiveprogrammi oskuste arendamise tööturumeetme tegevuste hulka

oskuste arendamise seminar ning täiendatakse ka oskuste arendamise tööturumeetme alla

kuuluvat tööandjatele mõeldud koolitustoetust, luues koolitustoetuse tööandjale töötaja

roheoskuste arendamiseks, mis võimaldab sihtrühmal arendada oma oskusi ja teadmisi, et tulla

toime muutuvate tööturuvajaduste ja -protsessidega. Teisi käsitletud teenuseid osutatakse ka

kehtiva määruse alusel ning nendega kaasnevad muudatused ei mõjuta olulisel määral

sihtrühma ligipääsu nimetatud teenustele, mistõttu on nendega kaasneva mõju ulatus ja sagedus

sihtrühma jaoks väike.

5.2. Mõju majandusele;

Muudatused 2: koolitustoetuse loomine töötaja roheoskuste arendamiseks ja sellega

seonduvad muudatused; palgatoetuse muudatus; alaealise töötamise toetamise

muudatused; rahvusvahelise kaitsja saaja mentorluse tasu maksmise muudatus

Mõju sihtrühm: tööandjad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Koolitustoetuse kehtestamine töötaja roheoskuste arendamiseks võimaldab arendada

koolitustoetust saavate töötajate roheteadmisi ja -oskusi, toetades roheteadmisi vajavates

tegevusvaldkondades teadus- ja majandusarengut, mistõttu on mõju ulatus sihtrühma jaoks

20

keskmine. Eelnõuga tõstetakse ka tööandjale töötaja eest hüvitatava koolitustoetuse piirmäära

toetatavate koolituste peale kokku senisest 2500 eurost 5000 euroni. Kehtivate koolitustoetuste

raames on tööandjal võimalik saada hüvitist ühe töötaja kohta kokku kuni 2500 eurot

kolmeaastase perioodi vältel (koolitustoetus töötaja värbamiseks, koolitustoetus muutuste

olukorras, koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks, koolitustoetus töötaja IKT-

oskuste arendamiseks) ning sellele lisaks on tal võimalik tänu muudatusele saada eelnõuga

kehtestatava töötaja roheoskusi arendava koolitustoetuse eest hüvitist sama töötaja kohta kuni

2500 eurot kolmeaastase perioodi vältel. Piirmäärade tõstmine tagab, et koolitustoetust töötaja

roheoskuste arendamiseks on võimalik saada ka nendel tööandjatel, kes on juba kehtiva

määruse alusel sama töötaja koolitamiseks piirmäära ulatuses koolitustoetust saanud. 2023.

aastal sai kehtiva määruse alusel koolitustoetust 448 tööandjat (ca 3000 töötaja koolitamiseks),

s.o ca 0,3% kõikidest Eesti ettevõtetest (158 883), mistõttu on muudatusest otseselt mõjutatud

sihtrühma suurus väike. Mõju sagedus sõltub ettevõtte töötajate arvust ning nende töötajate

arvust, kellele koolitustoetust taotletakse, olles seega suurem suurema töötajate arvuga

ettevõtete jaoks ja nende tööandjate jaoks, kes taotlevad koolitustoetust mitme töötaja oskuste

arendamiseks ja/või töötaja värbamiseks (kehtiva määruse alusel).

Eelnõuga sätestatakse, et tööandjal on sama inimese töölevõtmiseks õigus palgatoetust saada

üldjuhul üks kord. Muudatus vähendab nende tööandjate tööjõukulude kokkuhoidu, kes

kehtiva määruse alusel saaksid ühe ja sama töötaja jaoks palgatoetust korduvalt. Kuigi

muudatusel on tööandjatele negatiivne mõju, väheneb selle tulemusel palgatoetuse

eesmärgipäratu kasutamine, sest inimesel, kes on sama tööandja juures juba varem töötanud,

on tööks vajalikud oskused ja teadmised ning sellisel juhul ei ole palgatoetuse lisaks maksmine

põhjendatud. Samuti säilib töötukassa kaalutlusõigus määrata mõjuval põhjusel palgatoetust

sama inimese tööle võtmisel ka korduvalt. Eelnõuga täiendatakse ka nende töösuhte lõpetamise

aluste loetelu, mille puhul tööandjalt palgatoetust tagasi ei nõuta. Nendeks on töölepingu

lõpetamine katseajal ning töölepingu lõpetamine tööandja pankroti korral. Muudatus mõjutab

tööandjaid positiivselt, sest suurendab tööandjate kindlustunnet värvata tööle väiksema

konkurentsieelisega töötajaid, kelle sobivus töökohale selgub alles katseaja jooksul. 2023.

aastal sai palgatoetust ca 2100 tööandjat üle 2400 töötaja tööle värbamiseks, mistõttu on otseselt

mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kuivõrd palgatoetust osutatakse tööandjatele ka kehtiva

määruse alusel ning muudatused ei mõjuta olulisel määral sihtrühma ligipääsu teenusele, on

mõju ulatus ja sagedus tööandjate jaoks väike.

Eelnõuga täiendatakse juhte, mil tööandjale alaealise töötamise toetust ei maksta. Võrreldes

kehtiva määrusega sätestatakse, et alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandja on

oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut, hankelepingut või töötukassa

kehtestatud koostööpõhimõtteid. Samuti ei maksta toetust kui tööandjal on maksuvõlg, mis

kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata või kui töötamise registris puudub kanne

alaealise töötaja töötamise kohta. Muudatusel on tööandjaid distsiplineeriv mõju ning see tagab,

et toetust makstakse tööandjatele, kes pole lepingut rikkunud, kellel ei ole maksuvõlga ning kes

on korrektselt kandnud alaealise töötamise registrisse. 2023. aastal maksti alaealise töötamise

toetust 465 tööandjale (ca 8 000 alaealise töötaja eest).Tööandjate jaoks, kes ei ole nimetatud

tingimusi rikkunud, säilib õigus saada toetust senise korra järgi, mistõttu on mõju ulatus ja

sagedus väike.

Eelnõuga muudetakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja eest mentorluse tasu

maksmist. Kehtiv kord ei sätesta, kui kaua peab rahvusvahelise kaitse saaja olema tööandja

juures töötanud. Muudatuse kohaselt makstakse tööandjale mentorluse tasu, kui rahvusvahelise

kaitse saaja on tööandja juures töötanud vähemalt 30 päeva. Muudatus vähendab mentorluse

tasu väärkasutamist ning mõjutab negatiivselt neid tööandjaid, kes on küll kehtiva korra

kohaselt sõlminud rahvusvahelise kaitsega töötajaga tähtajatu või vähemalt neljakuulise

tähtajaga töölepingu, kuid vaatamata sellele töötajaga selle töölepingu väga lühikese perioodi

21

jooksul ära lõpetanud, mistõttu võib eeldada, et tegelikult ei ole tööandja rahvusvahelise kaitsja

tööellu sisseelamiseks kulutusi teinud, ehkki talle on mentorluse tasu makstud. Seega on

muudatusel distsiplineeriv mõju ning see suurendab mentorluse tasu eesmärgipärast

väljamaksmist. Tööandjate jaoks, kelle juures on rahvusvahelise kaitse saaja töötanud vähemalt

30 päeva, säilib mentorluse tasu saamise õigus senise korra järgi, mistõttu on muudatuse mõju

ulatus ja sagedus väike. 2023. aastal maksti rahvusvahelise kaitse saaja eest mentorluse tasu

363 tööandjale (ca 2300 töötaja eest).

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Eelnõuga luuakse koolitustoetus tööandjale töötaja roheoskuste arendamiseks, mis toetab

rohevaldkonna teadmisi vajavates tegevusvaldkondades teadus- ja majandusarengut, mistõttu

on mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Teisi käsitletud teenuseid osutatakse ka hetkel

kehtiva regulatsiooni alusel ning nendega kaasnevad muudatused on distsiplineeriva loomuga

ning ei mõjuta olulisel määral tööandjate ligipääsu teenustele, mistõttu on nendega kaasnev

mõju ulatus ja sagedus väike.

5.3. Mõju riigivalitsemisele

Muudatus 1: pikaajalise haiguslehe alusel töötajatele tööturuteenuste osutamine

Muudatused 2: tööturukoolituse muudatused; oskuste arendamise seminari teenuse

loomine; koolitustoetuse loomine töötaja roheoskuste arendamiseks ja sellega seonduvad

muudatused; tasemeõppes osalemise toetuse muudatused; nõustamisteenuste ja

kogemusnõustamise muudatus; palgatoetuse muudatus; alaealise töötamise toetamise

muudatused; rahvusvahelise kaitsja saaja mentorluse tasu maksmise muudatus

Mõju sihtrühm: töötukassa

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Pikaajalise haiguslehe alusel töötavate inimeste sihtrühmale tööturuteenuste osutamine

suurendab töötukassa töökoormust vähesel määral. Võib ka eeldada, et vahetult pärast

muudatuste jõustumist suureneb vajadus sihtrühmale muudatusi selgitada. Töötukassa

prognoosi alusel vajab töövõimet toetavaid teenuseid (v.a üldteenused, töökeskset nõustamist

ning tööklubi) aastas hinnanguliselt 368–397 sihtrühma kuuluvat inimest, mis moodustab 0,2%

kõikidest 2025–2026. aastatel prognoositavatest tööhõiveprogrammi raames tööturuteenustel

osalemistest, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus väike.

Võrreldes kehtiva määrusega lisanduvad tööhõiveprogrammi oskuste arendamise seminar ning

koolitustoetus töötaja roheoskuste arendamiseks. Kuna oskuste arendamise seminarid on

lühiajalised (kuni 26 akadeemilist tundi) eesmärgistatud grupiõppe tegevused uute oskuste ja

teadmiste omandamiseks ning vajaduse korral võib töötukassa nende korraldamiseks sõlmida

teenuseosutajaga halduslepingu, on mõju ulatus töötukassa jaoks väike. Töötaja roheoskuste

arendamiseks peab tööandja valima töötaja jaoks sobiva koolituse õppekavade ja õppeasutuste

loetelust, mille arendamist on rahastatud taaste- ja vastupidavusrahastu „Ettevõtete rohepööre“

reformi raames ning töötukassa kompenseerib tööandjale vaid koolitusega kaasnevad kulud,

mistõttu on mõju ulatus töötukassa jaoks väike. Muudatused eeldavad infosüsteemide

arendamist, millega kaasnevad kulud kaetakse töötukassa tegevuskuludest.

22

Teiste teenustega seotud muudatuste vajadus on tingitud praktilisest kogemusest ja vajadusest

muuta teenuste tingimusi nii, et see suurendaks teenuste eesmärgipärast kasutust, kuid see ei

mõjuta olulisel määral töötukassa töökoormust. Muudatustest vähendab töötukassa

halduskoormust palgatoetuse tööandjalt tagasi nõudmata jätmine, kui palgatoetusega tööle

värvatud isiku tööleping on lõpetatud tööandja pankroti korral, kuna praktikas on selgunud, et

töötukassa võimalused sel juhul palgatoetuseks makstud summad tagasi saada on minimaalsed.

Kuna tööturuteenuste osutamine on töötukassa peamine ülesanne, siis ei toimu töötukassa

tegevuses varasemaga võrreldes olulisi muutusi, mistõttu võib mõju ulatust tervikuna pidada

väikeseks. Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on käsitletud punktis 6.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisuse kohta

Eelnõuga lisatakse tööhõiveprogrammi pikaajalise haiguslehe alusel töötaja mõiste ning

sätestatakse tööturuteenused, mida nimetatud sihtrühmal on õigus saada. Samuti lisatakse

tööhõiveprogrammi oskuste arendamise tööturumeetme tegevuste hulka oskuste arendamise

seminar ning täiendatakse oskuste arendamise tööturumeetme alla kuuluvat tööandjatele

mõeldud koolitustoetust, luues tööandja koolitustoetuse töötaja roheoskuste arendamiseks.

Lisaks kohandatakse teiste käsitletud teenuste tingimusi nii, et need suurendaksid teenuste

eesmärgipärast kasutamist. Kokkuvõttes on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja sagedus

töötukassa jaoks väike, kuivõrd tööturuteenuste osutamine on töötukassa peamine ülesanne

ning töötukassa tegevuses ei toimu varasemaga võrreldes olulisi muutusi.

6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad

tulud

Muudatuste rakendamisega ei kaasne otsest mõju riigieelarvele, kuna tööhõiveprogrammi

tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ja ESF+

vahenditest ning nende riiklikust kaasfinantseeringust. Muudatusega lisatakse

tööhõiveprogrammi uued tegevused ning nende rahastamiseks ESF+ lisavahendid.

Tööhõiveprogrammi lisatakse järgmised kulud: pikaajalise haiguslehe alusel töötajate ehk

pikaajalise haiguslehe ajal töötamist jätkavate inimeste tööalase rehabilitatsiooni kulu, oskuste

arendamiseks seminaride kulu ja tööandja koolitustoetuse kulu roheoskuste arendamiseks ning

toetatud töölerakendamise koolituse kulu.

Tööandja koolitustoetust on lisaks praegustele suundadele (digioskused, eesti keel, värbamine,

muutused) võimalik alates 2025. aasta teisest poolest saada ka roheoskuste arendamiseks.

Teenuse mahu prognoosimisel on lähtutud teistest tööandja koolitustoetuse saamise juhtudest,

eelkõige koolitustoetusest muutuste olukorras ning digioskuste arendamiseks. Prognoosis on

arvestatud, et aja jooksul kasutajate arv kasvab, eeldades, et teadlikkus suureneb, õppekavade

valik laieneb ja vahest saavad teenuseid osutama hakata ka teised asutused peale kutse- ja

kõrgkoolide. Lisaks on arvestatud, et esimestel aastatel konkureerib töötukassa teenus

haridusministeeriumi teenusega, mida tööandjad saavad kasutada tasuta (töötukassa teenus

eeldab 20% omaosalust), mistõttu võib esimestel aastatel töötukassa kaudu koolitajate arv

osutuda väiksemaks.

Oskuste arendamise seminaride ettevalmistamised käivituvad 2024. aasta sügisel. Seminaride

aastane kulu on prognoosi järgi sada tuhat eurot.

23

Eelnimetatud oskuste arendamise tegevused on seotud rakenduskava sekkumistega, mis

kuuluvad meetme 21.4.2.3 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive

suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ tegevuste hulka.

Pikaajalise haiguslehe ajal töötamist jätkavad inimesed võtavad töötukassa prognoosi järgi

kõige enam tööalase rehabilitatsiooni teenust. Selle teenuse kulu finantseeritakse ESF+

vahenditest. Teisi sihtrühmale osutatavaid teenuseid finantseeritakse

töötuskindlustusvahenditest. Kuna teiste teenuste saajate arv ja nendega seotud kulu on väike,

siis töötuskindlustusvahenditest finantseeritavat eelarveosa ega ka osalejate arvu ei muudeta.

Pikaajalisel haiguslehel olevate töötajate rehabilitatsioonikulude katmine on seotud

sekkumistega meetmes 21.4.3.4 „Töötervishoiu ja -ohutuse teenuste kujundamine;

Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja

erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine; püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise

töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ raames.

Tabel 1. tööhõiveprogrammi rahastamine ESF+ perioodil 2024–2029

Kogu eelarve ESF+ (70%) RE (30%)

TVR29 pikaajalisel haiguslehel

olevate töötajate

rehabilitatsioonikulude katmiseks

3 286 680 2 300 676 986 004

Toetatud töölerakendamise

koolitused

560 000 392 000 168 000

Oskuste arendamise meede, sh

seminaride kulu ja tööandja

koolitustoetus roheoskuste

arendamiseks

4 029 752 2 820 826 1 208 926

TVR110 rehabilitatsioon 17 211 571 12 048 100 5 163 471

KOKKU 25 088 003 17 561 602 7 526 401 Allikas: töötukassa, 2024.

Tabel 2. Tööhõiveprogrammi perioodi 2024–2026 eelarve

2024 2025 2026

Kokku 82 996 061 86 376 864 89 789 210

Töötuskindlustusvahendid 76 824 024 79 254 527 83 407 544

Sihtkapitali ülekantavate

vahendite määr 23,3% 23,0% 23,2%

Riigieelarve, sh riiklik

kaasfinantseering (RKF) 1 864 211 2 149 301 1 927 100

Välisvahendid (ESF+) 4 307 826 4 973 036 4 454 566 Allikas: töötukassa, 2024.

Tabel 3. Teenustele sisemised perioodil 2024–2026

2024 2025 2026

Registreeritud töötud (päeva seis) 53 788 52 078 50 963

9 TVR1: määruse § 6 punkt 7 kohane tervisest tuleneva takistusega inimeste sihtrühm, kusjuures TVR on lühend

sõnast „töövõimereform“. 10 TVR2: määruse § 6 punkt 51 kohane pikaajalise haiguslehe alusel töötajate sihtrühm, kusjuures TVR on lühend

sõnast „töövõimereform“.

24

Teenustel osalemisi* 161 138 160 031 159 530

Karjääriteenused 93 634 93 634 93 634

Koolitused töötutele 29 826 28 958 28 313

Palgatoetused 9453 10 010 10 554

Tasemeõpe 1170 1199 1199

Koolitused töötavatele inimestele 9009 8638 8516

Eriteenused vähenenud töövõimega inimestele 3834 4046 4103

Tööpraktika ja tööharjutus 3100 3028 2977

Ettevõtlusega alustamise toetamine 684 706 701

Nõustamisteenused 6158 5993 5 870

Muud teenused 4270 3819 3 663

Allikas: töötukassa, 2024.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkte 63 ja 75 rakendatakse alates 1. jaanuarist

2025 ja seda kohaldatakse avalduste suhtes, milles taotletakse alaealise töötamise toetamist

2024. aasta eest ja vastavalt edaspidi sellele järgnevate aastate eest. Määruse § 1 punkte 24, 25,

27, 29, 32–34 ja 38–44 rakendatakse alates 1. juunist 2025, seoses infosüsteemide

arendamisega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste

Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning teadmiseks Eesti

Töötukassale, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate

Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale.

Eelnõu on kavas esitada töötukassa nõukogule heakskiitmiseks 21. mai 2024. aasta istungile.

1

EELNÕU

23.04.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „meetme 21.4.2.3“ tekstiosaga

„meetmete 21.4.2.3 ja 21.4.3.4“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „82,8“ arvuga „83,0“;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „85,5“ arvuga „86,4“;

4) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „88,4“ arvuga „89,8“;

5) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 asendatakse arv „12“ arvuga „17,6“;

6) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „5,2“ arvuga „7,6“;

7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „161 003“ arvuga „161 138“;

8) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „159 611“ arvuga „160 031“;

9) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „158 880“ arvuga „159 530“;

10) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) pikaajalise haiguslehe alusel töötaja – inimene, kellele on väljastatud haigusleht, mille

alusel on lubatud töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 tähenduses;“;

11) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) oskuste arendamise seminari;“;

12) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) oskuste arendamise seminar.“;

13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule ei osutata lõike 1

punktis 5 nimetatud teenust.“;

14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Pikaajalise haiguslehe alusel töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike

1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 ning lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatule

järgmisi teenuseid:

1) kogemusnõustamine;

2) individuaalsed lahendused;

3) tööruumide ja -vahendite kohandamine;

4) tööalase abivahendi kasutada andmine;

5) tugiisikuga töötamine;

6) tööalane rehabilitatsioon.“;

15) paragrahvi 9 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule

järgmisi teenuseid:

1) tööalane rehabilitatsioon;

2) individuaalsed lahendused.“;

16) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töötajale“ tekstiosaga „,pikaajalise

haiguslehe alusel töötajale“;

17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tööturuteenuse saamise õigus säilib pikaajalise haiguslehe alusel töötajal, kellega on

töötamist võimaldava haiguslehe ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:

1) kogemusnõustamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava

haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist;

2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava

haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise

ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab

vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;

3) individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi

kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas

töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist.“;

18) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) individuaalsed lahendused, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse

saamise ajal.“;

19) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) oskuste arendamise seminar;“;

20) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) oskuste arendamise seminar;“;

3

21) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töötukassa võib tasuda tööturuteenusega seotud muude kulude eest, mis on vajalikud

teenuse osutamiseks, tööturuteenuste arendamiseks või kvaliteedi parandamiseks või nendest

teadlikkuse suurendamiseks.“;

22) paragrahvi 23 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule

isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse tööturukoolitusi õppekavarühmade ja

nendesse kuuluvate õppekavade alusel. Õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga,

lähtudes kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi

strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast või

muust teabest tööjõuvajaduse kohta. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa

osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel. Õppekavade loetelu

avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral

uuendatakse seda.“;

23) paragrahvi 23 lõike 10 ja § 24 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„seaduse“ tekstiosaga „§ 6 lõike 5 ja § 7 lõigete 1–23 ja 4“;

24) paragrahvi 23 lõike 10 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tal on tervisest tulenev takistus või tema

viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on tööturukoolituse

taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud ühes või mitmes võtmetegevuses vähemalt

kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud;“;

25) paragrahvi 23 lõiget 10 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„31) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel

töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või

kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse

töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest

vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel;

32) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja talle on määratud soodustingimustel

vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel või väljateenitud aastate

pension väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel;“;

26) paragrahvi 23 lõike 12 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise

töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja vabatahtlik

töövõimetushüvitis.“;

27) paragrahvi 23 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 23 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt:

„(14) Lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel

informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat tööturukoolitust ja

tööturukoolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama põhikutsealal, mille kohta on

kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav

tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud

4

kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud

asjaolust. Põhikutsealade vastavate õppekavarühmade ja õppekavade loetelu koostab

töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumiga. Loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt

kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.“;

29) paragrahvi 23 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktides 3−32“;

30) määrust täiendatakse paragrahviga 231 järgmises sõnastuses:

㤠231. Oskuste arendamise seminar

(1) Oskuste arendamise seminari eesmärk on toetada inimest üldoskuste ja

valdkonnateadmiste omandamisel mitteformaalses õppevormis.

(2) Oskuste arendamise seminar on lühiajaline enesearendamise õpisündmus, mille kaudu

saab omandada uusi oskusi ja teadmisi.

(3) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.“;

31) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või

bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus,

kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riigieelarvest.“;

32) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse

seaduse alusel on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud ühes või

mitmes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal

tuvastatud;“;

33) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) ta on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega ei sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt

senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse

või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse

töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel või teade teenistusest vabastamise

kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.“;

34) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 24 lõike 6 teist lauset täiendatakse pärast sõna „veebilehel“ sõnadega „ja

vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajadusel korral uuendatakse seda“;

36) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Töötukassal on õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui inimene

ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus

kehtetuks tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.“;

37) paragrahvi 26 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja teine lause;

5

38) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lõike 3 punktis 1 nimetatud põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse

töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral

uuendatakse seda.“;

39) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) töötaja roheoskuste arendamiseks.“;

40) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Lõike 3 punktis 5 nimetatud roheoskused on oskused, mis aitavad parandada energia- ja

ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse

põhimõtete laialdasemat juurutamist.

(62) Lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse raames toetatakse õppimist õppekavadel, mille

arendamist on rahastatud haridus- ja teadusministri poolt Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel kehtestatud tingimuste kohaselt. Erandina, lähtudes tööturu

vajadusest, võib töötukassa toetada õppimist viidatud tingimustes nimetamata õppekava

alusel, mille töötukassa määrab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Toetatavate õppekavade ja õppeasutuste loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja

vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.“;

41) paragrahvi 26 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „−4“ tekstiosaga „−5“;

42) paragrahvi 26 lõike 12 punktides 1 ja 3 asendatakse arv „2500“ arvuga „5000“;

43) paragrahvi 26 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Lõikes 3“ tekstiosaga „Lõike 3 punktides

1–4“;

44) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:

„(131) Lõike 3 punktis 5 sätestatud alusel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest

koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.“;

45) paragrahvi 26 lõike 16 punktis 1 asendatakse sõnad „kehtiv likvideerimishoiatus“

sõnadega „äriregistrist kustutamise hoiatus“;

46) paragrahvi 32 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu või“;

47) paragrahvi 32 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 33 lõiget 1, § 36 lõike 5 punkti 1, § 37 lõike 5 punkti 2 ja § 38 lõiget 1

täiendatakse pärast sõna „inimene“ sõnadega „või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja“

vastavas käändes;

49) paragrahvi 33 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötaja“ sõnadega „või pikaajalise

haiguslehe alusel töötaja“;

6

51) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale hüvitada

või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamisega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud

juhul muud kulud ning töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud;“;

52) paragrahvi 34 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) tervisest tuleneva takistusega muule isikule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste

kasutamisega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud

tema tervisest tuleneva takistusega;“;

53) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) tööandjale, kelle juures töötab tervisest tuleneva takistusega töötaja või pikaajalise

haiguslehe alusel töötaja, hüvitada töötaja tööalase koolitusega seotud viipekeeletõlgi kulu ja

põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud töötaja tervisest tuleneva takistuse või muude

terviseprobleemidega.“;

54) paragrahvi 35 lõiget 1 ja § 36 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „püsida“ sõnadega „või

pikaajalise haiguslehe alusel töötajal töötamist jätkata“;

55) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui tööandja võtab tööle

tervisest tuleneva takistusega inimese või tööandja juures töötab tervisest tuleneva takistusega

inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja tähtajatult või tähtajaliselt kestusega

vähemalt kaks aastat.“;

56) paragrahvi 35 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Töötukassa hüvitab tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu 50 kuni 100

protsenti, lähtudes tervisest tuleneva takistusega töötaja tervisest tulenevast takistusest või

pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemist tingitud töötamise takistuse

kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.“;

57) paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööalase abivahendi kasutada andmise raames antakse inimesele kasutada abivahend,

milleta ei ole tervisest tuleneva takistusega inimesel tervisest tulenevast takistuse tõttu või

pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemi tõttu võimalik oma tööülesandeid täita.

(3) Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tuleneva takistusega inimesel

tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemist

olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga

toimetulekuks.“;

58) paragrahvi 36 lõiget 4 ja § 37 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töötab“ sõnadega „või

pikaajalise haiguslehe alusel töötaja jätkab töötamist“;

59) paragrahvi 36 lõikes 7 asendatakse sõnad „kolmeks aastaks“ sõnadega „kuni kolme aasta

kaupa“;

60) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „takistuse“ sõnadega „või pikaajalise

haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemi“;

7

61) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Tööandja saab sama inimese tööle võtmiseks palgatoetust taotleda ühe korra.“;

62) paragrahvi 41 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 88 lõike 1“

tekstiosaga „§ 86 lõike 1, § 88 lõike 1 või § 89 lõike 2 punkti 2“;

63) paragrahvi 42 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui:

1) töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest

maksnud palgatoetust § 41 alusel;

2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või

töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid või

3) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata või

4) töötamise registris puudub kanne alaealise töötaja töötamise kohta.“;

64) paragrahvi 43 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab rahvusvahelise kaitse saaja, kellega

on sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping, ning inimese

esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse

saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole

möödunud üle viie aasta:

1) hüvitatakse lõikes 2 nimetatud kvalifikatsiooni saamise ja tõlketeenuse kulud;

2) makstakse lõikes 2 nimetatud tööalase mentorluse tasu, kui rahvusvahelise kaitse saaja on

töötanud tema juures vähemalt 30 päeva.“;

65) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Töötukassa võib tööalase mentorluse tasu maksmise otsuse kehtetuks tunnistada, kui

selgub, et rahvusvahelise kaitse saaja ei ole tööandja juurde tööle asunud või tema töösuhe

tööandja juures lõppes enne 30 päeva möödumist tööle asumisest.“;

66) paragrahv 46 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 46. Tööturuteenuste arendamine, kvaliteedi parandamine ja nendest teadlikkuse

suurendamine

(1) Töötukassa võib välja töötada või tellida tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid ja

koolitusi, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada töötukassa töötajaid, tööturuteenuse

osutajaid ja teisi partnereid, korraldada teavitusüritusi ja viia ellu muid arendustegevusi, mis

on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks.

(2) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise metoodika kasutamiseks ning vastavate

põhimõtete rakendamiseks tööturuteenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamisel:

1) välja töötada koolitusi;

2) tellida või korraldada koolitusi tööturuteenuste osutajatele ja teenuste osutamisega seotud

töötukassa töötajatele;

3) viia ellu teavitustegevusi;

4) viia ellu arendustegevusi;

5) kaasata eksperte.“;

8

67) paragrahvi 47 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega

abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta

ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud

ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri.“; 68) paragrahvi 48 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Aastatel 2024–2029 rahastatakse ESF+ist ja seda võimestavast riiklikust

kaasfinantseeringust (edaspidi toetus) meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine

ja hoidmine“ raames:

1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad tervisest

tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja 13 ning arvestades §-s 38

sätestatud erisustega;

2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja

4 vastavaid teavitusürituse korraldamise kulusid;

3) paragrahvis 231 nimetatud oskuste arendamise seminari, mille sihtrühma kuuluvad töötud,

töötajad ning muud isikud kooskõlas § 9 lõigetega 1 ja 11;

4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud koolitustoetust töötaja roheoskuste arendamiseks,

mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26 sätestatud

erisustega;

5) paragrahvi 46 lõikes 2 nimetatud tegevusi.“;

69) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Aastatel 2024–2029 rahastatakse toetusest meetme 21.4.3.4 „Kõrge tööhõive taseme

saavutamine ja hoidmine“ raames :

1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad pikaajalise

haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 81 ning arvestades §-s 38 sätestatud

erisustega;

2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja

4 vastava teavitusürituse korraldamise kulusid.“;

70) paragrahvi 48 lõikeid 5 ja 6 täiendatakse pärast sõna „panustab“ sõnadega „lõike 4

punktides 1 ja 3–5 nimetatud tegevustega“;

71) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Toetuse andmine panustab lõike 41 punktis 1 nimetatud tegevusega meetmete nimekirja

väljundnäitaja „püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega

inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv“ saavutamisse. Toetuse andmise

minimaalne väljundnäitaja on 1745 toetussüsteemi kasutajat.“;

72) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Toetuse andmine panustab lõike 41 punktis 1 nimetatud tegevusega meetmete nimekirja

tulemusnäitaja „uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust“

saavutamisse. Sihttase on 1,12 % tööealisest rahvastikust.“;

73) paragrahvi 50 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kulud“ tekstiosaga „,mille

sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja

9

13 ning pikaajalise haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 81 ja arvestades §-s 38

sätestatud erisustega“;

74) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3−5 järgmises sõnastuses:

„3) paragrahvis 231 sätestatud oskuste arendamise seminari teenuse osutamiseks vajalikud

kulud, mille sihtrühma kuuluvad töötud, töötajad ning muud isikud vastavalt § 9 lõigetele 1

ja 11;

4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud koolitustoetuse teenuse osutamiseks vajalikud

kulud, mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26

sätestatud erisustega;

5) paragrahvi 46 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.“;

75) määrust täiendatakse §-ga 571 järgmises sõnastuses:

„§ 571. Paragrahvi 42 lõike 7 kohaldamine

Paragrahvi 42 lõiget 7 kohaldatakse avalduste suhtes, milles taotletakse alaealise töötamise

toetamist alates 2024. aastast.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 63 ja 75 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Määruse § 1 punktid 24, 25, 27, 29, 32–34 ja 38–44 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil.

Kaja Kallas

peaminister

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

06.05.2024 nr 2-2/1268-1

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ muutmise eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise eelnõu.

Palume tagasiside esitada 13. maiks 2024. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametühingute Keskliit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon

Euroopa Komisjon

Kristi Suur

+372 5913 9212 [email protected]