MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee

[email protected] estonia.icomos.org

Keskkonnaamet

Muinsuskaitseamet

Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium

Eesti Vabariigi Valitsus

6.05.2024

ICOMOS Eesti komitee avalik vastulause Keskkonnaametile Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu ning selle kultuurikeskkonnaga seotud mälestiste kaitseks

ICOMOS Eesti komitee tutvus Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse

eelnõuga (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5)

ICOMOS Eesti jääb oma varasemates kirjades, sh 4.04.2022 saadetud ICOMOS Eesti

komitee, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Veeinseneride Liidu,

MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühingu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti

Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Betooniühingu ühiskirjas

(https://estonia.icomos.org/index.php/2022/04/) toodud seisukohtade juurde.

ICOMOS Eesti on seisukohal, et Linnamäe paisu, hüdroelektrijaama ja nende läheduses

olevate arheoloogiamälestiste kultuuriväärtused peavad säilima tervikuna neid toetavas

kultuurikeskkonnas. Kavandatav vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning osaline

rajatise lammutamise kavatsus mälestise kaitsevööndis ei ole aktsepteeritav ning eirab igati

riiklike kultuurimälestiste ja kaitsevööndi kaitse eesmärke.

Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või

olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi

olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.

Veeloa andmisest keeldumine viib järgmise sammuna paisutuse likvideerimiseni, mis toob

kaasa keskkonnahäiringu ja olulise keskkonnamõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju kultuuripärandile (KeÜS §3). Keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara

(KeHJS § 22).

Linnamäe hüdroelektrijaama, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise

ülekaaluka avaliku huviga, kus saab rakendada Natura erandit. Oleme seisukohal, et

Loodusdirektiivi tuleb kohaldada kooskõlas ja koostoimes selle teiste artiklitega.

Loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.

Loodusdirektiivi preambulas on öeldud, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel tuleb

arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke vajadus.

MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee

[email protected] estonia.icomos.org

Seega tuleb direktiivi rakendades arvestada kultuurimälestistega. Kultuuripärand on

taastumatu ressurss ja kultuurimälestised on unikaalsed objektid. Linnamäe

hüdroelektrijaama, paisu, arheoloogiamälestisi ja kultuurikeskkonda tervikuna ei ole võimalik

asendada mõnes teises asukohas mõne muu ehitisega või kompleksiga.

Loodusdirektiivi Natura 2000 erandi tegemiseks vajalikku eriti ülekaalukat avalikku huvi

väljendasid Muinsuskaitseamet ja toetasid kõik 4.04.2022 allakirjutanud kultuuripärandi,

arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks

kohalikud pärandikogukonnad, kes on esindatud läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme

vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade. Vabariigi Valitsuse korralduses on põhjalikult

käsitletud Linnamäe paisu ja arheoloogiamälestiste väärtusi, vt nõusolek tegevusloa

andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas

hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Vastu võetud 03.06.2022 nr 163. RT III,

07.06.2022, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/307062022005. Veeloa eelnõus pole

Keskkonnaamet eelpoolnimetatud asutuste ja organisatsioonide ega Vabariigi Valitsuse

seisukohti arvestanud ning on selle asemel hoopis ajaloolase Kalle Krooni (kes ei ole ehitus-

ega arheoloogiapärandi ekspert) arvamuse põhjal andnud hinnangu kultuurimälestisele ja selle

alusel sisustanud veeloast keeldumise otsuse eelnõud.

Oleme seisukohal, et Natura 2000 erandi jaoks vajalikud kriteeriumid on täidetud: (1)

kultuurimälestised ja nende kaitsevöönd on hävimisohus ning nende säilimiseks puudub

alternatiiv; (2) ülekaalukas avalik huvi kultuuripärandi säilimiseks on olemas – lisaks mitmele

kultuuripärandi riiklikule institutsioonile ja ekspertorganisatsioonile toetab seda Vabariigi

Valitsuse antud korraldus riikliku kultuurimälestisega seotud funktsionaalsuse säilitamiseks;

(3) kultuuripärandi säilimisel säilivad ka olemasolevad looduskaitselised väärtused ning

looduskaitselist taastamispotentsiaali saab realiseerida mujal. Seda on Eestis ka

märkimisväärselt tehtud.

Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade 15.06.2024

looud nimekirjas on Jägala loodusalal (EE0010150) kaitstavat elupaigatüüpi Jõed ja ojad

(3260) Eestis lisaks veel 92 kohas; nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on

saarmas (Lutra lutra) - lisaks 50 kohas; paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – lisaks 47

kohas, harilik võldas (Cottus gobio) – lisaks 49 kohas, jõesilm (Lampetra fluviatilis) – lisaks

41 kohas, lõhe (Salmo salar) – lisaks 12 kohas. Loodusala hõlmab ala Jägala jõge Jägala joast

suudmeni Soome lahes. Keskkonnaameti loast keeldumise aluseks pole mitte Jägala

loodusalal olemasolevate loodusväärtuste säilitamine, vaid võimalike väärtuste

taastamispotentsiaal mõne kilomeetri ulatuses Jägala hüdroelektrijaamast kuni Jägala joani.

Riigikohtu Halduskolleegium on OÜ Hellenurme Veski haldusasja nr 3-17-1739 otsuses

öelnud, et Loodusdirektiiv ei saa kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis

valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna

riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale. Sama põhimõte kohaldub veel jõulisemalt

Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisu puhul – riigil ei ole kohustust taastada paari kilomeetri

pikkust võimalikku kudemisala riiklike kultuuriväärtuste ning ülekaaluka avaliku huvi arvelt.

Eelnõus esitatud väitega, et Keskkonnaametil on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi

huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast, ei saa nõustuda. Kultuuripärand on üldmõiste,

mis hõlmab nii riiklikult kaitstavaid mälestisi kui ka pärandit laiemalt. Linnamäe

MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee

[email protected] estonia.icomos.org

hüdroelektrijaama pais ja arheoloogiamälestised on kaitstavad Muinsuskaitseseaduse alusel.

Muinsuskaitseseaduse rakendusasutused on Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium.

Riiklike kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndis tehtavad otsuste tegemisel on pädev

haldusorgan Muinsuskaitseamet, kellele on põhikirjaga vastav ülesanne antud. KeHJS on

seadus, millega peavad arvestama kõik sellega kokkupuutuvad asutused ja haldusorganid ja

see seadus ei saa anda Keskkonnaametile pädevust otsustada mälestiste üle ega määrata

Muisnsuakitseseaduse rakendusasutuseks Keskkonnaametit. Keskkonnaamet on

Looduskaitseseaduse alusel kaitstava pärandi rakendusasutus, tema töövaldkonda kuulub

Looduskaitseseaduse alusel kaitstava kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, parkides ja

puistutes. Linnamäe hüdroelektrijaama pais ei asu rahvuspargis. Riik ja kohaliku omavalitsuse

üksused peaksid arvestama oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega

ning tegema omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist

(MuKs § 3 lg 7). Kahjuks pole Keskkonnaamet seda teinud.

ICOMOS Eesti on veendunud, et Linnamäe paisu, elektrijaama ning paisjärve ühiselt

kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist

välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine

(ümberehitamine, lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks keskkonnahäiringu ja

korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe

paisu, paisjärve ja läheduses olevate arheoloogiamälestiste saatust ei saa ainuisikuliselt

otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad

eksperdid ja institutsioonid.

Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada Eesti Vabariigi põhiseadusliku

mõtte ja eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja

rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub ka

Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses,

lisaks arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume teha otsus Natura

erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku

1924. aastal, ning sealne väärtuslik kultuurikeskkond.

Soovime olla kaasatud Keskkonnaameti poolt kavandatavasse avalikku arutellu.

Säilitame Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja kultuurikeskkonna tulevastele põlvedele!

/allkirjastatud digitaalselt/

ICOMOS Eesti juhatuse liige Elo Lutsepp