Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-12/457-4 |
Registreeritud | 06.05.2024 |
Sünkroonitud | 07.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Toimik | 1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | ICOMOS Eesti komitee |
Saabumis/saatmisviis | ICOMOS Eesti komitee |
Vastutaja | Helen Kranich |
Originaal | Ava uues aknas |
MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee
[email protected] estonia.icomos.org
Keskkonnaamet
Muinsuskaitseamet
Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium
Eesti Vabariigi Valitsus
6.05.2024
ICOMOS Eesti komitee avalik vastulause Keskkonnaametile Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu ning selle kultuurikeskkonnaga seotud mälestiste kaitseks
ICOMOS Eesti komitee tutvus Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse
eelnõuga (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5)
ICOMOS Eesti jääb oma varasemates kirjades, sh 4.04.2022 saadetud ICOMOS Eesti
komitee, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Veeinseneride Liidu,
MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühingu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti
Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Betooniühingu ühiskirjas
(https://estonia.icomos.org/index.php/2022/04/) toodud seisukohtade juurde.
ICOMOS Eesti on seisukohal, et Linnamäe paisu, hüdroelektrijaama ja nende läheduses
olevate arheoloogiamälestiste kultuuriväärtused peavad säilima tervikuna neid toetavas
kultuurikeskkonnas. Kavandatav vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning osaline
rajatise lammutamise kavatsus mälestise kaitsevööndis ei ole aktsepteeritav ning eirab igati
riiklike kultuurimälestiste ja kaitsevööndi kaitse eesmärke.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või
olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi
olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Veeloa andmisest keeldumine viib järgmise sammuna paisutuse likvideerimiseni, mis toob
kaasa keskkonnahäiringu ja olulise keskkonnamõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega
kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju kultuuripärandile (KeÜS §3). Keskkonnamõju on
oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara
(KeHJS § 22).
Linnamäe hüdroelektrijaama, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise
ülekaaluka avaliku huviga, kus saab rakendada Natura erandit. Oleme seisukohal, et
Loodusdirektiivi tuleb kohaldada kooskõlas ja koostoimes selle teiste artiklitega.
Loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke,
sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.
Loodusdirektiivi preambulas on öeldud, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel tuleb
arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke vajadus.
MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee
[email protected] estonia.icomos.org
Seega tuleb direktiivi rakendades arvestada kultuurimälestistega. Kultuuripärand on
taastumatu ressurss ja kultuurimälestised on unikaalsed objektid. Linnamäe
hüdroelektrijaama, paisu, arheoloogiamälestisi ja kultuurikeskkonda tervikuna ei ole võimalik
asendada mõnes teises asukohas mõne muu ehitisega või kompleksiga.
Loodusdirektiivi Natura 2000 erandi tegemiseks vajalikku eriti ülekaalukat avalikku huvi
väljendasid Muinsuskaitseamet ja toetasid kõik 4.04.2022 allakirjutanud kultuuripärandi,
arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks
kohalikud pärandikogukonnad, kes on esindatud läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme
vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade. Vabariigi Valitsuse korralduses on põhjalikult
käsitletud Linnamäe paisu ja arheoloogiamälestiste väärtusi, vt nõusolek tegevusloa
andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Vastu võetud 03.06.2022 nr 163. RT III,
07.06.2022, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/307062022005. Veeloa eelnõus pole
Keskkonnaamet eelpoolnimetatud asutuste ja organisatsioonide ega Vabariigi Valitsuse
seisukohti arvestanud ning on selle asemel hoopis ajaloolase Kalle Krooni (kes ei ole ehitus-
ega arheoloogiapärandi ekspert) arvamuse põhjal andnud hinnangu kultuurimälestisele ja selle
alusel sisustanud veeloast keeldumise otsuse eelnõud.
Oleme seisukohal, et Natura 2000 erandi jaoks vajalikud kriteeriumid on täidetud: (1)
kultuurimälestised ja nende kaitsevöönd on hävimisohus ning nende säilimiseks puudub
alternatiiv; (2) ülekaalukas avalik huvi kultuuripärandi säilimiseks on olemas – lisaks mitmele
kultuuripärandi riiklikule institutsioonile ja ekspertorganisatsioonile toetab seda Vabariigi
Valitsuse antud korraldus riikliku kultuurimälestisega seotud funktsionaalsuse säilitamiseks;
(3) kultuuripärandi säilimisel säilivad ka olemasolevad looduskaitselised väärtused ning
looduskaitselist taastamispotentsiaali saab realiseerida mujal. Seda on Eestis ka
märkimisväärselt tehtud.
Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade 15.06.2024
looud nimekirjas on Jägala loodusalal (EE0010150) kaitstavat elupaigatüüpi Jõed ja ojad
(3260) Eestis lisaks veel 92 kohas; nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on
saarmas (Lutra lutra) - lisaks 50 kohas; paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – lisaks 47
kohas, harilik võldas (Cottus gobio) – lisaks 49 kohas, jõesilm (Lampetra fluviatilis) – lisaks
41 kohas, lõhe (Salmo salar) – lisaks 12 kohas. Loodusala hõlmab ala Jägala jõge Jägala joast
suudmeni Soome lahes. Keskkonnaameti loast keeldumise aluseks pole mitte Jägala
loodusalal olemasolevate loodusväärtuste säilitamine, vaid võimalike väärtuste
taastamispotentsiaal mõne kilomeetri ulatuses Jägala hüdroelektrijaamast kuni Jägala joani.
Riigikohtu Halduskolleegium on OÜ Hellenurme Veski haldusasja nr 3-17-1739 otsuses
öelnud, et Loodusdirektiiv ei saa kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis
valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna
riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale. Sama põhimõte kohaldub veel jõulisemalt
Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisu puhul – riigil ei ole kohustust taastada paari kilomeetri
pikkust võimalikku kudemisala riiklike kultuuriväärtuste ning ülekaaluka avaliku huvi arvelt.
Eelnõus esitatud väitega, et Keskkonnaametil on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi
huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast, ei saa nõustuda. Kultuuripärand on üldmõiste,
mis hõlmab nii riiklikult kaitstavaid mälestisi kui ka pärandit laiemalt. Linnamäe
MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee
[email protected] estonia.icomos.org
hüdroelektrijaama pais ja arheoloogiamälestised on kaitstavad Muinsuskaitseseaduse alusel.
Muinsuskaitseseaduse rakendusasutused on Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium.
Riiklike kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndis tehtavad otsuste tegemisel on pädev
haldusorgan Muinsuskaitseamet, kellele on põhikirjaga vastav ülesanne antud. KeHJS on
seadus, millega peavad arvestama kõik sellega kokkupuutuvad asutused ja haldusorganid ja
see seadus ei saa anda Keskkonnaametile pädevust otsustada mälestiste üle ega määrata
Muisnsuakitseseaduse rakendusasutuseks Keskkonnaametit. Keskkonnaamet on
Looduskaitseseaduse alusel kaitstava pärandi rakendusasutus, tema töövaldkonda kuulub
Looduskaitseseaduse alusel kaitstava kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, parkides ja
puistutes. Linnamäe hüdroelektrijaama pais ei asu rahvuspargis. Riik ja kohaliku omavalitsuse
üksused peaksid arvestama oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega
ning tegema omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist
(MuKs § 3 lg 7). Kahjuks pole Keskkonnaamet seda teinud.
ICOMOS Eesti on veendunud, et Linnamäe paisu, elektrijaama ning paisjärve ühiselt
kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist
välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine
(ümberehitamine, lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks keskkonnahäiringu ja
korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe
paisu, paisjärve ja läheduses olevate arheoloogiamälestiste saatust ei saa ainuisikuliselt
otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad
eksperdid ja institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada Eesti Vabariigi põhiseadusliku
mõtte ja eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja
rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub ka
Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses,
lisaks arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume teha otsus Natura
erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku
1924. aastal, ning sealne väärtuslik kultuurikeskkond.
Soovime olla kaasatud Keskkonnaameti poolt kavandatavasse avalikku arutellu.
Säilitame Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja kultuurikeskkonna tulevastele põlvedele!
/allkirjastatud digitaalselt/
ICOMOS Eesti juhatuse liige Elo Lutsepp
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|