Vastus

1 / 21

Kultuuriministeeriumi analüüs KeA 05.04.2024 otsuse eelnõu kohta, millega

kavandatakse veeloa andmisest keelduda Wooluvabrik OÜ-le Jägala jõe paisutamiseks

Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe

hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas

Harjumaal.

Analüüs käsitleb järgnevaid küsimusi:

1. Veeseaduse jt normide kohaldamine veeloa andmisel, sh valitsuse Natura erandi siduvus

Keskkonnaametile ...................................................................................................................... 1

2. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtus ja Eesti riigi kaitsekohustused, sh KeA

võimaluste puudumine kultuuriväärtusi hinnata ja mälestisel tehtavaid tööde üle otsustada .... 4

3. Linnamäe paisust kalapääsu loomise võimatus ja veeloa andmisele järgneva järelevalve

menetluse perspektiiv(itus) ...................................................................................................... 11

4. Riigikohtu 15.01.2024 otsuse ebatäpne tõlgendamine KeA 05.04.2024 haldusakti eelnõus

.................................................................................................................................................. 14

5. Riigisisene koostöö ja hea halduse tava ............................................................................... 15

6. Jõgede ja kalade seisundi parendamine ning võimalikud asendusmeetmed Linnamäe HEJ

tegevuse mõju leevendamiseks; Eesti kui väikeriigi kontekst ................................................. 16

1. Veeseaduse jt normide kohaldamine veeloa andmisel, sh

valitsuse Natura erandi siduvus Keskkonnaametile

1. Keskkonnaametile (edaspidi KeA) esitati vee erikasutusloa taotlus 04.10.2012.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5 järgi kohaldatakse menetluse alguses kehtinud

menetlusnorme. Materiaalõiguse muutudes kohaldatakse otsuse tegemise ajal kehtivaid norme

ja arvestatakse selle aja olulisi väärtusi ja asjaolusid. Alates 01.10.2019 annab KeA vee

erikasutusloa asemel keskkonnaloa (edaspidi veeluba). KeA on oma otsuses seotud mh

seaduses nimetatud asutuste ja organite otsustustega.

2. Veeseaduse (edaspidi VeeS) ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS)

järgi kehtivad veeloa andmisele kindlad nõuded, sh tingimused, mille täitmisel veeluba ei anta.

3. Üks oluline tingimus, mida veeloa andmisel arvestatakse, on tegevuse mõju

keskkonnale. Erikord on loodud olukorraks, kui tegevus toimub Natura 2000 alal. Siis kohaldub

erinormina keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 29:

„§ 29. Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisus

…(2) Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning

otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

2 / 21

(3) Kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000

võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik

avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset

või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tuleb tegevusloa andmisel seada

hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe

kaitset. Kliimaministeerium teavitab vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni

viivitamata pärast loa andmist. Loas määratud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete

rakendamist.“

4. Vabariigi Valitsus otsustas oma 03.06.2022 korralduses nr 163 „Nõusolek tegevusloa

andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas

hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“:

„7. Otsus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 lõike 3 alusel ja

tuginedes asjaoludele, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia kasutamine on

jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse

eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete

lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel

põhjustel, nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul Jägala jõe

paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks

elektrienergia tootmisel. Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas

hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab Keskkonnaamet.“1

5. Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 on eelhaldusakt 04.10.2012 esitatud veeloa

taotluse lahendamise haldusmenetluses, millega on õiguslikult siduvalt kindlaks määratud, et:

- tegevusel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale,

- puuduvad alternatiivsed lahendused, kuid

- tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,

mistõttu

- Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas

hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel prevaleerib kultuuriväärtus

looduskaitselise väärtuse ees,

- valitsuse tehtud Natura 2000 erandi tõttu ei takista mõju keskkonnale veeluba andmast

(selle hindamis- ja kaalutlusotsuse tegi valitsus KeA asemel), lisaks

- tegevusloa andmise otsuse teeb KeA (st hindab muude nõuete täitmist) ning

- seab hüvitusmeetmete (asendusmeetmeete) rakendamise kohustuse.

6. Ühtlasi lahendas valitsus Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 ja 101 lg 3 alusel KeA

ja Muinsuskaitseameti ning Kultuuri- ja Kliimaministeeriumi vahelise vaidluse kultuuri ja

looduse kollisiooni üle konkreetsel juhul.

1 Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“, RT III, 07.06.2022, 5.

3 / 21

7. Tallinna Ringkonnakohus leidis 02.05.2023 (3-22-1895): „Korraldus nr 163 on

eelhaldusakt. Eelhaldusaktiga on HMS § 52 lg 1 p 2 järgi tegemist muu hulgas juhul, kui selles

on õiguslikult siduvalt tehtud kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu.

Praegusel juhul on vaidlusaluse korraldusega tuvastatud Jägala joal toimuva paisutamisega

kaasnev ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. … Veeloa andmise

otsustamisel ei saa Keskkonnaamet Vabariigi Valitsuse nõusoleku tingimustest kõrvale

kalduda. KeHJS § 29 lg 3 alusel antud nõusolek ei ole selline arvamus või kooskõlastus (HMS

§ 16), mille väiteid ja põhjendusi võib loa andmise üle otsustav haldusorgan ümber hinnata.“.

Sama leidis ka Tallinna Halduskohus 14.12.2023: „Kuna vastustaja on korralduse andmisel

lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning andnud tegevusloa andmisele nõusoleku Natura 2000

erandi kohaldamiseks, sõltumata korralduses tuvastatud kaebaja tegevuse ebasoodsast mõjust

Jägala loodusalale, siis korralduses tuvastatud asjaolud on Keskkonnaametile siduva toimega,

otsustamaks veeloa andmine.“.

8. Seega valitsus hindas, kaalus ja otsustas 03.06.2022 KeA asemel, et konkreetsel

juhul ehk Linnamäe hüdroelektrijaamale veeloa andmise haldusmenetluses kaalub

kultuuriväärtus üle looduskaitselise väärtuse ning seetõttu ei esine Natura 2000

keskkonnakaitselist põhjust ega õigustust veeloa andmisest keelduda.

9. Valitsuse 03.06.2022 korralduse alusel oli ja on KeA-l kohustus kontrollida taotluse

vastavust muude nõuete täitmisele + seada kohased hüvitusmeetmed (asendusmeetmed).

10. 05.04.2024 veeloa otsuse eelnõust nähtub, et KeA ei ole valitsuse antud

eelhaldusakti kohustusi täitnud, vaid on neid eiranud; hinnanud juba hinnatud asjaolusid

ise uuesti, kaalunud uuesti ka asjassepuutuvaid huvisid ja argumente ning jõudnud

valitsuse otsusest erinevatele järeldustele. Muu hulgas on KeA kaalunud alternatiivsete

lahenduste olemasolu. Kuna HMS § 60 lg 2 järgi on eelhaldusakt kohustuslik kõikidele, sh

haldus- ja riigiorganitele, pole eelkirjeldatu lubatav ning tuleb tervikuna KeA otsuse eelnõust

välja jätta. KeA arutelud veeloa eelnõus teemal, et tegevusel on keskkonnale kahjulik mõju

ning esinevad/puuduvad alternatiivid, on ainetud, sest nendes küsimustes on valitsuse otsused

olemas. Nii tuleb välja jätta mh veeloa eelnõu p 3.3.5.3. seisukoht: „Keskkonnaamet on

seisukohal, et kuigi muinsuskaitse aspektist esineb küll avalik huvi, ei kaalu see üle

keskkonnakaitselist aspekti“. See on vastuolus valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktiga.

11. Praeguses veeloa andmisega seonduvas menetlusetapis ei tule seega kõne alla ka arutelu

selle üle, kas valitsuse otsus võis mõjutada või kahandada mõnevõrra KeA kaalutlusruumi, vaid

valitsuse otsustatu osas KeA-l kaalutlusõigust enam ei ole.

12. 05.04.2024 haldusakti eelnõust ei nähtu, et KeA oleks täitnud valitsuse 03.06.2022

korralduse kohustusi ehk 1) kontrollinud taotluse vastavust kõikidele muudele VeeS,

KeÜS ja KeHJS nõuetele, ega 2) määranud kindlaks kohaseid hüvitusmeetmeid. Sisuliselt

on KeA olnud veeloa haldusmenetluses rohkem kui kahe aasta jooksul tegevusetu. Lisandub

menetlusaeg alates vee erikasutusloa taotluse esitamisest 2012. aastal.

13. Valitsus on loodusele ebasoodsaid Natura 2000 erandeid teinud varemgi. Viimati

11.08.2023 korraldusega 201 „Natura erandi kohaldamiseks Osmussaare siderajatiste ja ehitiste

4 / 21

ehitamiseks tegevusloa andmisel“, milles on sarnaselt kirjas: „Tegevusloa andmise otsuse teeb

ja loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab TTJA“

14. Natura 2000 erandit kaaluka kultuuriväärtuse kaitsmiseks on tehtud teisteski EL-i

riikides, sh kultuuriväärtuse kaitseks, näiteks Saksamaal Sparrenbergi lossi taastamiseks

Bielefeldis. Samuti on Natura 2000 erandeid tehtud hüdroenergia tootmiseks.

2. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtus ja Eesti

riigi kaitsekohustused, sh KeA võimaluste puudumine

kultuuriväärtusi hinnata ja mälestisel tehtavate tööde üle

otsustada

15. Linnamäega seonduvalt tuleb lahendada küsimus tervikuna. Veeloa puudumine ei

tähenda, et tekib õiguslik alus mälestise muutmiseks või lammutamiseks. Küllap kaalutaks seda

järgnevas menetluses. Kui aga selle tulemusena selgub, et mälestisel soovitud töid siiski teha ei

tohi, osutuks nii veeloa andmisest keeldumise haldusakt kui sellele kulunud menetluskulu ja -

koormus mõttetuks.

16. Küsimuse terviklahenduse jaoks kehtib samuti valitsuse 03.06.2022 korralduses

kindlaksmääratu.

17. Esiteks määras valitsus kindlaks kaitset vajava kultuuriväärtuse ja selle

kaalukuse: „Kultuuriväärtuse seisukohalt on tähtsad nii Linnamäe HEJ pais ise kui riiklik

kultuurimälestis, selle kaitsevööndisse jääv elektrijaama hoone ja jalakäijate sild, paisu ja

paisjärve ümbritsev sajanditevanune arheoloogiapärand kui ka Linnamäe piirkonnas

väljakujunenud kultuurmaastik, mis jääb Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndisse.“ Sellest

peab lähtuma ka KeA oma järgnevas veeloa haldusmenetluses, mistõttu tuleb veeloa eelnõust

välja jätta kõik KeA mõttekäigud selle üle, mis on või ei ole Linnamäel kultuuriväärtuslik

ning kui suur või väike on selle kultuuriväärtus.

18. Mälestise kehtestamise ajal 2016. aastal kaaluti lisaks kultuuriväärtusele ka

looduskaitselisi eesmärke. Seda selgitati valitsuse 03.06.2022 korralduses: „Muinsuskaitseamet

kaalus ka kultuuriväärtuse võimalikku vastuolu Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega, kuid

kuna mälestiseks tunnistamisega ei kavandatud olemasoleva paisu rekonstrueerimist ulatuses,

mis tõstaks veetaset, samuti ei kavandatud ühegi uue paisu rajamist ega veekogu loodusliku

sängi ja veerežiimi muutmist, hinnati paisu mälestiseks tunnistamine võimalikuks ka

looduskaitse aspektist. Hüdroelektrijaama paisust mõned kilomeetrid ülesvoolu asub Jägala

juga, mis on siirdekalade looduslik rändetõke. Arvesse võeti, et KeHJS-i kohaselt kvalifitseerub

mõju kultuuripärandile oluliseks keskkonnamõjuks ning veekogu looduslikuna taastamine

avaldaks praegusel juhul kultuuripärandile negatiivset mõju. Keskkonnaamet ei esitanud

tulenevalt pädevusvaldkonnast seisukohta paisu kaitse alla võtmise kohta, kuid viitas

pooleliolevale veeloa menetlusele ja tegi ettepanekud eksperdihinnangu täiendamise kohta.

Muinsuskaitseamet täiendas eksperdihinnangut.“

5 / 21

19. Linnamäe puhul tuleb olulisena silmas pidada, et erinevalt paremaks muutuvatest kalade

elupaikadest on Linnamäe mälestis vaid üks kolmest omataolisest, mis on veel alles. Kui

ehitismälestis hävib, siis on see lõplik. Mida vähemaks jääb kultuuriväärtuslikke objekte, seda

olulisemaks muutuvad need, mis on olemas.

20. Valitsus arvestas 03.06.2022 Natura 2000 erandit tehes ka juba aja jooksul tehtud

kompromissidega kultuuripärandi ja looduse vahel, sealjuures on kompromissid tehtud pärandi

kahjuks ja looduse heaks. Ka need aspektid tõi valitsus välja oma korralduses ning tugines

nendele: „Muinsuskaitse all on praegu 57 ajaloolist paisu, kuid nende hulgas ainult kolm

hüdroelektrijaama koos paisudega – Tudulinna, Linnamäe ja Kunda. Kaitsealustest paisudest

17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel. 14 kaitsealusel paisul on leitud kompromiss, mis aitaks

tagada nii loodus- kui ka muinsuskaitselised eesmärgid. Rajatud on eri tüüpi kalapääse – mõni

töötab, mõni mitte. Muinsuskaitseamet on kaasa mõelnud sobivate tehniliste lahenduste

leidmisel. Kõik need lahendused ei ole väljaehitatuna olnud alati maastikku vääristavad (näiteks

Roti paisu kamberkalapääs), kuid samas on Muinsuskaitseamet nende lahendustega nõustunud,

sest enamasti ei ole olnud tegu algses funktsioonis töötavate veskite või hüdrojaamadega.

Praeguse seisuga on üles jäänud küsimus kolme paisu kohta: Linnamäe, Kunda (1893. aastal

rajatud Baltikumi esimene hüdroelektrijaam) ja Hellenurme (esimest korda mainitud 1582.

aastal; ainus vee jõul töötav veski Eestis). Kõik need kolm on väga väärtuslik osa Eesti

kultuuripärandist, millega võrreldavaid teisi objekte Eestis ei leidu. Neist igaühe, sealhulgas

Linnamäe kadu oleks Eesti kultuuripärandi seisukohalt korvamatu.“

21. Teiseks määras valitsus kindlaks, et erandi tegemisele alternatiive ei ole ehk paisu

ja paisutust muuta ei saa. Puuduvad sellised tehnilised lahendused, mida kasutades

kultuuriväärtuslik pais ei kahjustuks. Valitsuse otsuses on kirjas: „Keskkonnaamet on esitanud

avalikkusele korduvalt seisukohta, et Linnamäe paisul on loodus- ja kultuuriväärtuste

eesmärgid ühildatavad. Tegelikult see nii ei ole. Ka Natura tagantjärele hindamise dokument

sedastab, et: „Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks

reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv – avada

Linnamäe pais kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Selline lahendus ei taga

aga kultuuriväärtuse säilimist.“

22. KeA 05.04.2024 veeloa eelnõust tuleb välja jätta kõik kaalutlused ja seisukohad,

mis erinevad eelmise lõigu järeldusest, sh p 3.7.2.3. tekstiosa: „KeA on hindamise tulemusena

seisukohal, et muinsuskaitselisi ja ka keskkonnakaitselisi huvisid on võimalik ühildada,

säilitades Linnamäe paisu suuremas osas ja kujundades looduslähedase jõesängi ümber

Linnamäe paisu.“ See tekstiosa on vastuolus valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktiga ning seetõttu

lubamatu.

23. KeA 05.04.2024 veeloa eelnõu Linnamäe HEJ, paisu ja paisutuse kultuuriväärtust

kirjeldavad osad tuleb asendada 2021. aastal koostatud „Linnamäe hüdroelektrijaama

paisu kultuuriväärtuse eksperthinnangus“2, valitsuse 03.06.2022 korralduses ja

kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjas nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu

kultuurimälestiseks tunnistamine“ toodud põhistusega. KeA pole nende muutmiseks pädev

ja volitatud haldusorgan.

2 Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. Artes Terrae. 2021.

6 / 21

24. KeA on 05.04.2024 veeloa eelnõus toonud põhjaliku ülevaate Eesti riigi kohustustest

looduse kaitsmisel. Kahtlemata on need olulised.

25. Samavõrra olulised on Eesti riigi kohustused ka kultuuripärandi kaitsmisel. Nii

nagu on oluline kaitsta Eesti, Euroopa ja kogu maailma loodust, on oluline kaitsta ka Eesti,

Euroopa ja kogu maailma kultuuripärandit. Eestis on lõhe- jt kalaliikide jõgede olukord

järk-järgult paranenud ning selle hüvanguks on juba avatud või loodud kalapääse muu hulgas

ka kultuuriväärtuslikele paisudele või tehtud muid töid mälestistel. Riikliku kaitse all olevatest

paisudest 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel, milledest 14 on leitud kompromiss. Need kõik on

kahjustanud mälestise olukorda ja algset ilmet. Järel ongi vaid kolm olulisemat. Samas on

lõhejõgesid 125.

26. Linnamäe pais on seega üks kolmest mälestiseks olevast haruldasest töötavast

ajaloolisest hüdroelektrijaamast. Neid pole vähe järel ainult Eestis, vaid on haruldased ka teistes

riikides. Nende väärtus ajas suureneb.

27. Pärandkultuur on Põhiseaduse preambuli järgi oluline ning Põhiseadus kohustab riiki

säilitama kultuuri läbi aegade järgmisele põlvkonnale. Kultuur on põhiseaduslik väärtus.

Preambuli ja PS § 3 olulisuse põhimõtte koostoime kohustavad riiki kaitsma ja tagama kultuuri

kõige väärtuslikumat osa.

28. Kui kultuuriobjekte, mis esindavad oma sisulise väärtuse tõttu Eesti ainelise

kultuuripärandi kõige väärtuslikuma osa ning millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu

kultuuriväärtus, on järel üks või üksikud, siis on need ainulaadsed, väärtuslikud kogu ühiskonna

ja terve riigi jaoks. Seetõttu võib neid pidada Põhiseaduse järku väärtuslikuks – neil on

Põhiseaduse enda tasandi väärtus.

29. Põhiseaduse järku kultuuriväärtus on ka neil objektidel, millel on suur kaal terves

maailmas. PS § 3 teise lause järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja

normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 123 lg 2 sätestab, et kui Eesti seadused või

muud aktid on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu

sätteid. See norm annab Riigikogus ratifitseeritud välislepingutele prioriteedi Eesti seaduste

ees. Seega olenevalt olukorrast võib välislepingu kultuuri kaitsmise kohustusel olla prioriteet

lihtseaduse normi ja selle aluseks olnud Euroopa Liidu õigusakti ees. Seda aspekti käsitles ka

valitsus oma 03.06.2022 Natura 2000 erandi otsuses. Samas on KeA oma 05.04.2024 veeloa

eelnõus kirjeldanud üksnes looduskaitselisi õiguslikke nõudeid Eestis ja Euroopa Liidus ning

jätnud seeläbi moonutatud mulje, nagu oleks õigusaktidest tulenevalt loodusel alati prioriteet

muude huvide ees. Nii see ei ole.

30. Riigikogu ratifitseeris 05.04.1995 ÜRO 15.11.1972. aasta „Ülemaailmse kultuuri- ja

looduspärandi kaitse konventsiooni“ (UNESCO konventsioon).3 Konventsiooniga liitudes

võttis Eesti endale ühemõttelise kohustuse selgitada välja, kaitsta, säilitada ja anda

kultuuripärand edasi tulevastele põlvedele (art 4). Pikemalt on konventsiooni tutvustatud

valitsuse 03.06.2022 korralduses.

3 ÜRO Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, RT II 1995, 10, 53.

7 / 21

31. Riigikogu ratifitseeris 23.10.1996 Euroopa Nõukogu 03.10.1985. aasta „Euroopa

arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni“.4 Konventsiooni kohaselt tunnistavad liikmesriigid,

et arhitektuuripärand on Euroopa kultuuripärandi rikkuse ja mitmekesisuse üheks väljenduseks,

olles meie mineviku hindamatuks tunnistajaks ning kõigi eurooplaste ühiseks pärandiks.

Liikmesriigid kohustuvad hoidma ära kaitstavate varade moonutamise, lagunemise ning

lammutamise (art 4). Pikemalt on konventsiooni tutvustatud valitsuse 03.06.2022 korralduses.

32. Nagu öeldud, on neil välislepingutel, mille on ratifitseerinud Riigikogu ise, PS § 123

lõikest 2 tulenevalt prioriteet seaduste ees.

33. Olulise kultuuripärandi kaitsmise kohustus on kirjas ka Euroopa Liidu aluslepingutes.

Juba Euroopa Liidu lepingu preambulis on selgesõnaliselt kirjas „saades innustust Euroopa

kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist“. ELi toimimise lepingu art 167 lõikes

2 on kirjas üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamise ja kaitsmise kohustus.5

34. Euroopa Komisjon on selgitanud, et Euroopa kultuuripärand, nii materiaalne kui ka

vaimne, on meie ühine rikkus – see on eurooplaste eelmistelt põlvkondadelt saadud varandus

ja praeguse põlvkonna pärand tulevastele põlvedele. See on asendamatu teadmiste ja väärtuslike

ressursside varamu majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks. See rikastab

sadade miljonite inimeste elu, on inspiratsiooniallikas mõtlejatele ja kunstnikele ning kultuuri-

ja loomemajanduse käivitaja. Kultuuripärand ja viis, kuidas seda kaitstakse ja väärtustatakse,

on oluline tegur Euroopa koha määratlemisel maailmas ja selle atraktiivsuse kindlustamisel elu-

ja tööpaigana ning reisisihtkohana. Kultuuripärand on ühisvara ja ühishüve. Nagu ka teised

sellised hüved, võib see olla haavatav seoses ülekasutamise ja alafinantseerimisega, mis võib

põhjustada hooletust, hävimist ja mõnel juhul unustusse jäämist. Seetõttu on pärandi eest

hoolitsemine EL-i ühine kohustus. Kui pärandi kaitse on peamiselt riiklike, piirkondlike ja

kohalike asutuste ülesanne, siis Euroopa Liidul on täita oma osa kooskõlas ELi aluslepingutega

ja seoses subsidiaarsuse põhimõttega. Kultuuripärand näitab, mida eurooplaseks olemine on eri

aegadel tähendanud. See on võimas vahend, mis annab Euroopa kodanike hulka kuulumise

tunde. Riiklike kohustuste ja ELi meetmete vahel ei ole vastuolu: pärand on oma olemuselt alati

nii kohalik kui ka Euroopa oma. Seda on sepistatud aja jooksul, kuid ka üle piiride ja eri

kogukondade üleselt. Pärand koosneb kohalikest lugudest, mis koos moodustavad Euroopa

ajaloo.6

35. Kultuuripärandi kaitsmise ja väärtustamise eesmärgil oli terve 2018 Euroopa

kultuuripärandi aasta, mille eesmärk oli soov toonitada Euroopa kultuuripärandi rolli ühise

ajaloo ja identiteedi tunnetamise edendamisel. Samuti oli eesmärk soodustada kultuuripärandi

4 Euroopa Nõukogu Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, RT II 1996, 36, 133. 5 ELi toimimise lepingu artiklis 167 sätestatakse kultuuri valdkonnas võetavate ELi meetmete üksikasju: EL peab aitama kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit. 6 Brüssel, 22.7.2014, COM(2014) 477, KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“.

8 / 21

ja keskkonnapoliitika vahelist koostoimet kultuuripärandi integreerimisega keskkonna-,

arhitektuuri- ja planeerimispoliitikasse.7

36. 26.02.2021 ratifitseeris Vabariigi Valitsus Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas

käsitleva Euroopa Nõukogu raamkonventsiooni.8 Selle artikli 5 kohaselt on

konventsiooniosalised kohustatud: „a tunnistama kultuuripärandi elementidega seotud

avalikku huvi kooskõlas nende tähtsusega ühiskonnale; b suurendama kultuuripärandi

väärtust selle määratlemise, uurimise, tõlgendamise, kaitse, säilitamise ja esitlemise kaudu;

c tagama iga konventsiooniosalise eri kontekstis selliste õigusaktide sätete olemasolu, mis

käsitlevad kultuuripärandiga seotud õiguste teostamist, nagu on määratletud artiklis 4;

d soodustama majandus- ja sotsiaalkliimat, mis toetab osalemist kultuuripärandiga seotud

tegevustes; e edendama kultuuripärandi kaitset jätkusuutliku arengu, kultuurilise

mitmekesisuse ja kaasaegse loometegevuse üksteist täiendavate eesmärkide keskse tegurina;

f tunnistama oma haldusala territooriumidel paikneva kultuuripärandi väärtust sõltumata

selle päritolust; g sõnastama terviklikud strateegiad, et lihtsustada käesoleva konventsiooni

rakendamist.“

37. Seega on kaasaja euroopalik muinsuskaitse ja kultuuripärandi kaitse arusaam muutunud

ning on palju enamat kui selle varasem arusaam. Kultuuripärandil on nii kultuuriline,

majanduslik, sotsiaalne, regionaalpoliitiline, koostöö edendamise jm mõõde ja eesmärk.

Kultuuri- ja loomesektorid panustavad täiel määral ka Euroopa Liidu majandusarengusse,

töökohtade loomisse ja majanduskasvu, ning on seetõttu Euroopa tulevikus kesksel kohal.

38. Kultuuripärandi kaitse normid on osaliselt kirjas ka looduskaitseliste normide

osana. Euroopa Liidu keskkonnamõju hindamise direktiivi9 järgi tuleb keskkonnamõju

hinnates pöörata tähelepanu ka ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikule

ja kohtadele, eesmärgiga kaitsta ja edendada kultuuripärandit, sh ajaloolisi linnaalasid ja

maastikke, mis on ka Euroopa Liidu tasandil määratletud kui kultuurilise mitmekesisuse

lahutamatu osa, mida peab respekteerima ja edendama.10 Loodusdirektiivi järgi on piirkondade

arengu eesmärgil oluline arvestada võimaluse korral kultuuripärandiga laiemalt, st ka riiklikuks

kultuurimälestiseks tunnistamata kultuuripärandiga. Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 3

kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.11

39. Sama on Riigikogu sätestanud Eestis seadustes. Näiteks on KeÜSis kõige esimeses

normis kirjas, et seaduse eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult

suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit.

KeHJS on sisustanud keskkonnamõju kui kavandatava tegevusega või strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Seejuures on kirjas,

7 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/864, 17. mai 2017, Euroopa kultuuripärandiaasta (2018) kohta. 8 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, RT II, 18.05.2021, 3. 9 2011/92/EL, muudetud 2014/52/EL. 10 Direktiivi 2014/52/EL preambul, punkt 16. 11 Direktiiv 92/43/EMÜ, 21.05.1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7)

9 / 21

et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Kultuuripärandi kaitse normid on ka kirjas veeseaduses (nt

üleujutused, karjatamine, mereala).

40. Kultuuripärandi kõige peamised ja olulisemad kaitsenormid on kirjas

muinsuskaitseseaduses (edaspidi MuKS), mis kaitseb väärtuslikumat osa inimese loodust.

Selles on spetsiaalselt kultuuriväärtuse kaitseks loodud normistik, mille alusel määratakse

kindlaks riiklikult kaitstav kultuuripärand, selle kaitsetase ning säilimiseks ja parendamiseks

vajalikud tingimused. MuKSis nimetatud juhtudel on pädev otsustaja kultuuriminister,

Vabariigi Valitsus ja Muinsuskaitseamet. Kultuuriminister, valitsus ja Muinsuskaitseamet

teevad oma otsuse MuKSi alusel ning selles sätestatud hindamis- ja kaalutlusnormide alusel.

Nendel juhtudel on just nimetatud haldusorganid need, kes on pädevad ja volitatud kaaluma

muu hulgas muinsuskaitseliste ja keskkonnahuvide vastastikkust õiglast tasakaalu. Nagu

eelnevaltki välja toodud, on varem tehtud kalajõgede olukorra parendamiseks kompromisse

mälestiste säilimise arvelt. Olenevalt konkreetse objekti kultuuriväärtuse kaalukusest võib aga

ka kultuuriväärtus üle kaaluda looduskaitse või muu huvi. Praegu ongi selline olukord, mis on

ühtlasi pooleliolevas veeloa menetluses õiguslikult kindlaks määratud valitsuse 03.06.2022

kehtestatud Natura 2000 erandi eelhaldusaktis – Linnamäe paisu kultuuriväärtus on

kaalukam kui looduskaitseline väärtus ning puuduvad alternatiivid, mis võimaldaksid

sellel alal kalapääse luua.

41. MuKSi alusel on Linnamäe paisule ja selle lähialale haldusaktidega määratud mälestise

kaitse. Valitsuse 03.06.2022 korralduses on selgitatud: „Kultuuriväärtuse seisukohalt on tähtsad

nii Linnamäe HEJ pais ise kui riiklik kultuurimälestis, selle kaitsevööndisse jääv elektrijaama

hoone ja jalakäijate sild, paisu ja paisjärve ümbritsev sajanditevanune arheoloogiapärand kui

ka Linnamäe piirkonnas väljakujunenud kultuurmaastik, mis jääb Rebala muinsuskaitseala

kaitsevööndisse.“ Sellisena tuleb objekti kompleksselt käsitleda ka KeA veeloa haldusaktis.

42. Kultuuriminister tunnistas Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks

21.12.2016 käskkirjaga nr 180.12 18.12.2020 kehtestati mälestisele uus kaitsevöönd, millesse

haarati Linnamäe paisjärv ning selle kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva

keskkonnaga.13 03.06.2022 kehtestas valitsus mälestise kaitseks Natura erandi. Otsused

tuginevad nimetatud kolme haldusakti alusandmetele, hinnangutele ja kaalutlustele. Need on

ühtlasi eeldused selleks, millises ulatuses ja kujul kohalduvad MuKSi tööde, loanõude,

kooskõlastamise jm kohustused ja keelud. Ühelgi teisel haldusorganil, sh KeA-l ei ole pädevust

ega volitust nimetatud haldusaktide otsuseid ja alusandmeid ümber hinnata ja jõuda

12 Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“. RT III, 23.12.2016, 1. 13 Kultuuriministri 18.12.2020 käskkiri nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“. RT III, 22.12.2020, 1. „Ilma paisuta ei oleks paisjärve ja ilma paisjärveta ei ole pais algses kasutuses. Linnamäe paisjärve kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva keskkonnaga moodustab väärtusliku terviku, mis iseloomustab piirkonna ajaloo aastatuhandete pikkust järjepidevust ning inimasustusest ja -tegevusest tekkinud muutusi. Kultuurmaastiku ajaline mitmekihilisus on väärtus, mida hoida. Linnamäe paisjärv toetab selle kallastel paiknevate ehitis- ja arheoloogiamälestisete säilimist olemasolevas, ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas ning on oluline Eesti ajaloo ja kultuuripärandi ja Linnamäe piirkonna identiteedi ja eripära säilitamise seisukohast.“

10 / 21

teistsugusele järeldusele. Seetõttu tuleb KeA 05.04.2024 veeloa eelnõust välja jätta kõik osad,

milles on KeA ise MKA ja valitsuse asemel hinnanud Linnamäe kultuuriväärtust ja kaitsmist

väärivat osa. Selleks ei ole KeA-l PS § 3 seadusliku aluse nõudest tulenevalt pädevust ega

volitust.

43. Mälestiste kaitse põhimõtted, nõuded ja kord on kirjas MuKSis. Need kehtivad kõikide

jaoks. Sarnaselt keskkonnakaitsele kehtib ka muinsuskaitses ettevaatuspõhimõte: „Mälestiste

ja muinsuskaitsealade kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad

mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama mälestiste ja

muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist.“ (MuKS § 3 lg 4).

Muinsuskaitset eristab looduskaitsest aga kaitstava väärtuse taastumatus (erandiks on metsana

taastuda võiv looduslik pühapaik), mistõttu on ettevaatuspõhimõte muinsuskaitses kordi

kaalukam.

44. MuKSi § 3 lõike 7 järgi arvestavad riik ja kohaliku omavalitsuse üksused oma

ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et

toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist. Linnamäe HEJ kasutuses hoidmise

olulisust selgitas valitsus oma 03.06.2024 Natura 2000 erandi otsuses: „Mälestis, eriti

ehitismälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. Paisu seiskamine ja paisjärve

likvideerimine põhjustaks kultuurimälestisele märkimisväärset kahju. .. Tegu on paisuga ja

seetõttu ei ole teist funktsiooni, mida saaks pais peale hüdroenergia tootmise täita. Seega, kuigi

MuKS järgi ei saa nõuda mälestise omanikult selle kasutamist algses funktsioonis, on

konkreetsel juhul mälestise algses funktsioonis kasutamise võimaluse säilitamine just see

eeldus, mis tagab kultuurimälestise säilimise. .. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja

Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia

tootmiseks on eeldus, mis tagab kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise olemasoleval

kujul.“

45. Väljatoodud järelduse tegi valitsus kultuuri- ja looduskaitse õigusnormides sisalduvate

kaalutlus- ja hindamiskriteeriumite alusel. Valitsus kaalus ja kohaldas mõlema valdkonna

seaduste eesmärke, põhimõtteid ja nõudeid konkreetse elulise juhtumi kontekstis. Valitsuse

otsus eelhaldusaktina on siduv kõikidele, sh haldusorganitele (HMS § 60 lg 2). Teisisõnu on

siduv ka KeA-le jätkuvas veeloa menetluses. Kui valitsuse otsuses seisab expressis verbis, et

paisutamine ja hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks on

kultuuripärandi säilimise eeldus, kahaneb KeA võimalus veeloa andmisest keelduda

(kaalutlusõigus taandub nullini). KeA-l puudub võimalus uuesti hinnata Linnamäe paisu

säilimise alternatiivlahendusi. Seetõttu on KeA 05.04.2024 veeloa eelnõu osad, milles on

hinnatud ja kaalutud mälestise säilimise eelkirjeldatust erinevaid võimalusi või tegevusi,

vastuolus PS § 3 seaduslikkuse põhimõtte ning veeloa otsustuse menetluses juba kehtestatud ja

kehtiva eelhaldusaktiga (valitsuse 03.06.2024 Natura 2000 erandi otsusega). Veeloa andmise

otsustamisel pärast 03.06.2022 valitsuse otsust ei saa enam osas, mis on vastuolus valitsuse

otsusega, aluseks võtta varem KeA koostatud või tellitud analüüside järeldusi. Seetõttu tuleb

need 05.04.2024 veeloa eelnõust välja jätta.

46. Valitsus lähtus oma 03.06.2022 otsuses mh asjaolust, et Linnamäe HEJ on olemasolev,

mitte uus tegevus EL-i loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 tähenduses ja Natura 2000 nõuete

tähenduses. Linnamäe HEJ loomist mitte ei kavandata, vaid see on olemas olnud juba kauem

11 / 21

kui sada aastat. Oli olemas ka siis, kui 2004. aastal Natrura 2000 ala määrati. EL-i

loodusdirektiivi artikli 2 lg 1 järgi peavad liikmesriigid tagama, et Natura 2000 alal asuvad

tegevused ei halvenda ala seisundit võrreldes selle ajaga, mil need kaitse alla võeti. Linnamäe

HEJ tegevus on seega olemasolev tegevus, kuivõrd tegevusele oli antud vee erikasutuse luba

hüdroenergia tootmiseks juba enne Jägala jõe määratlemist Natura alaks. Selle laad ja viis ei

ole vahepeal muutunud. Seega ei toonud ega too jätkuvalt Linnamäe HEJ kaasa ühtegi uut

kahjustust looduskeskkonnale. Tegu on rohkem kui 100 aastat püsinud looduskeskkonna

seisundiga.

47. Lisaks peavad loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt: „.. rakendatavad meetmed arvestama

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.“

Vee, sh jõgede hea seisukorra nõue tuleneb Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist.

Kaitsealuste vesirajatiste või muu avaliku huvi olemasolu korral on siiski võimalik teha

erandeid (raamdirektiivi artikkel 4(i, iv)), kui veekogu looduslikuna taastamine avaldaks

negatiivset mõju keskkonnale laiemalt, sh kultuuripärandile või inimeste muule võrdselt

tähtsale püsivale arendustegevusele. Artikli 5 järgi on nõue, et veekogu seisundis ei toimu

edasist halvenemist. 14

48. Ka 2016. aastal selgitati mälestiseks määramisel: „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu

kultuurimälestiseks tunnistamisega seoses ei ole kavandatud olemasoleva paisu

rekonstrueerimist ulatuses, mis tõstaks veetaset, samuti ühegi uue paisu rajamist ega veekogu

loodusliku sängi ja veerežiimi muutmist.“15

3. Linnamäe paisust kalapääsu loomise võimatus ja veeloa

andmisele järgneva järelevalvemenetluse perspektiiv(itus)

49. Õigeks ei saa pidada KeA 05.04.2024 veeloa eelnõu sedastust: „Antud menetluse

raames ei hinnata paisutuse likvideerimise võimalusi, kuna see on eraldi seisev menetlus“

50. Nagu öeldud, ei mõjuta veeloa haldusmenetluse tulemus paisu ega jõe olukorda. Sellega

hakataks tegelema järgmises, järelevalvelises menetluses. Selle tulemus on määrav küsimuse

terviklahenduse jaoks.

51. Kuna KeA pole järelevalvemenetluse perspektiivi(tust) ega mh MuKSi võimalusi

soovitud tulemuse saavutamiseks analüüsinud (ega küsinud nõu Muinsuskaitseametilt) ja neid

veeloa eelnõus kajastanud, võib jääda mulje, et kalade läbipääsu loomine on võimalik. See

arusaam on eksitav. Sisuliselt lähtub KeA arusaamast, et alternatiivsed tegevused Linnamäe

paisul on võimalikud, kuid nii see pole. KeA arusaam on ühtlasi vastuolus valitsuse 03.06.2022

Natura 2000 erandi otsusega: „.. hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust

Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik

14 Euroopa direktiiv 2000/60/EÜ, 23.10.2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik Euroopa Liidu Teataja L 327 , 22/12/2000. 15 Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“. RT III, 23.12.2016, 1.

12 / 21

avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, ..“ (vastuse koostaja

rõhutused)

52. KeA järelevalvemenetluses oleks Muinsuskaitseamet kohustuslik menetlusosaline.

Mälestisega ja selle kaitsevööndiga seonduvad tööd on loakohustuslikud MuKS §-des 52 ja 58

sätestatud juhtudel. Kalapääsu loomine on loakohustuslik. MuKS § 76 lg 1 järgi peavad mh

riigi haldusorganid arvestama oma ülesannete täitmisel mälestiste, muinsuskaitsealade ja nende

kaitsevöönditega, arheoloogiliste leiukohtade ja veealuse kultuuripärandiga ning

kooskõlastama seaduses sätestatud juhtudel ametiga haldusaktide eelnõud ning

teatisekohustusega tegevuste lubamise, mille ese on seotud mälestise, muinsuskaitseala, nende

kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha või veealuse kultuuripärandiga. Kui seadusega ei ole

kooskõlastamine nõutav, kuid taotletav tegevus on seotud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1, § 31

lõikes 3, § 32 lõikes 2, § 52 lõigetes 1–3 ning § 58 lõigetes 1–3 sätestatud töödega, küsib

kohaliku omavalitsuse üksus või riigi haldusorgan ameti arvamust. Nagu öeldud, on

loakohustuslikud ja kooskõlastamise kohustusega tööd ja tegevused kirjas MuKSi §-des 52 ja

58. MuKS § 76 lõikes 2 sisaldub järgmine imperatiivne ja kaalumist mittevõimaldav

keeld: „Amet ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust, kui see

võib kahjustada mälestise, selle osa, muinsuskaitseala või arheoloogilise leiukoha säilimist

või seisundit või kaitsevööndi eesmärgi saavutamist.“

53. Kuna valitsuse 03.06.2022 eelhaldusakt on siduv mh ka Muinsuskaitseametile,

puudub ametil võimalus teha mälestise säilitamise kaitse määramisel teistsugust otsust

kui on kirjas mainitud otsuses: „Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia

kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse

eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete

lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel

põhjustel..“ Hüdroelektrijaama töötamine on eeltingimus mälestise säilimiseks.

54. Eeltoodu alusel võib juba täna väita, et valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktist tulenevalt

on nii KeA võimalused veeloa taotluse rahuldamisel kui MKA võimalused paisul töödeks loa

andmisel kahanenud olematuks. MKA-l puudub kaalumisvõimalus andmaks luba selliseks

paisule kaladele juurdepääsu loomise tegevuseks, mis kahjustab mälestist.

55. Senised järeldused, nagu oleksid kultuuripärandi ja looduse kompromisslahenduste

edulood need head näited, kus mälestiseks olevatele paisudele on varem kalapääsud loodud, on

osutunud ennatlikeks. Looduse jaoks edulood pole seda olnud kultuuriväärtuste jaoks.

56. Teatavasti on viimse kümnendi jooksul loodud kalade liikumisvõimalus mitmele

kultuuriväärtuslikule paisule. On selleks siis paisu täielik eemaldamine (nt Kiidjärve vesiveski)

või kalapääsude rajamine (nt Viira, Kurgja, Peedu-Nuti, Roti vesiveskid ja Jändja

puitmassivabriku tamm). Neid juhtumeid on kajastatud positiivsete näidetena, kuidas on samal

ajal võimalik saavutada kultuuripärandi ja looduskaitse eesmärgid. See järelduse juures tuleb

silmas pidada seda, et paise puudutavate muudatuste tõttu ei saa neid vesiveskeid enam kunagi

kasutada oma algses funktsioonis, seda vaatamata sellele, et nende veskite sisseseaded on

suures osas säilinud.

13 / 21

57. 2013. aastal rajati Roti vesiveski vahetusse lähedusse kamberkalapääs, mis ei ole

hakanud oma planeeritud funktsiooni täitma. Selle ehitusega rikuti aga kultuurimälestiseks

tunnistatud Roti vesiveskit ümbritseva pinnase veerežiimi, millest tulenevalt hakkasid hoonel

ilmnema tõsised konstruktiivsed probleemid.16 Samuti muutus pärast kalapääsu ehitust

liigniiskeks vesiveski õueala.17 Hoone väga halva seisukorra tuvastas ka Muinsuskaitseamet

29.04.2024 kohapealse kontrolli käigus.

58. Eduloona on kajastatud ka Sindi paisu lammutamist 2018. aastal ning sellele justkui

järgnenud lõhede seisukorra märkimisväärset paranemist. Pärnu jõgi koos paljude lisajõgedega

on kahtlemata oluline kalajõgi, mistõttu oli paisu lammutamine keskkonnakaitseliselt oluline.

Paraku on nii avalikkus kui ka KeA ise teadlik lõhede arvukuse suurenemisega kaasnenud

kormoranide märkimisväärsest hävitustööst. 2022. aastal kardeti lausa, et kormoranid võivad

Pärnu jõe kaladest tühjaks süüa; prognoositakse kormoranide arvu jätkuvat suurenemist.18 KeA

oli seetõttu sunnitud 01.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kehtestama „Kormorani kaitse ja

ohjamise tegevuskava“.

59. Ka 2024. a analüüsis leitakse: „Pärnu jõe hoiuala peamiste kaitse-eesmärkide hulgas on

lõhe kaitse ja kalade rändetakistuste eemaldamiseks ning lõhepopulatsiooni taastamiseks on

tehtud ja tehakse ka edaspidi väga suuri rahalisi kulutusi. Tehtud suured kulutused võivad

osutuda asjatuks, kui sealset kormoranide toitumiskoondist radikaalselt ei ohjata ning see jätkab

kasvamist. .. Kui jõel on tuhandeid kormorane, siis on lindude poolt igapäevaselt otseselt

toiduks tarbitav kala kogus ise mitu tonni. Samas võib jahti pidavate kormoranide pidev

kohalolu oluliselt häirida kalade normaalset sigimiskäitumist, mis võib avaldada isegi veel

suuremat negatiivset mõju.“19

60. Eeltoodu tekitab kahtluse, et KeA optimistlik lootus, mille kohaselt on KeA kavandatud

tegevused Linnamäe paisule kalapääsu loomisel edukad, ei pruugi tegelikkuses realiseeruda.

Pole teada ka see, milline oleks kalapääsu loomise ehk veeolukorra muutmise negatiivne mõju

praeguseks välja kujunenud looduskeskkonnale. 2022. a analüüsis leiti näiteks ELi

loodusdirektiiviga kaitstavate ja looduskaitse all olevate nahkhiirte uuringus: „ilmnes, et

Linnamäe paisjärv on tiigilendlase jaoks ülitähtis elupaik, mille taolisi leidub Põhja-Eestis vähe.

Nahkhiirte ja nende suvekolooniate elu jätkumiseks uurimisalal tuleb säilitada piirkonnas

leiduvad siseveekogud, sh Jägala jõel ja Jõelähtme jõel leiduvad paisjärved oma praegustes

mõõtmetes.“20 Sarnaselt leiti ka juba 2017. aastal: „Nahkhiirte kolooniate kaitseks (eriti

avastatud veelendlase poegimiskoloonia kaitseks) ei tohi muuta piirkonnas pika aja jooksul

väljakujunenud veekogude süsteemi.“21

16 Esmane probleemide fikseerimine 08.08.2013 paikvaatlusel, süvenenud probleemi kirjeldamine ülevaatuse aruandes 19.09.2017 (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23683). 29.04.2024 toimus taas hoone seisukorra ülevaatus, aruanne valmimisel. 17 Esmakordselt fikseeritud 08.08.2013, 29.04.2024 fikseeritud laialdane pinnase märgumine määral, mis on võimaldanud taimestiku muutust. 18 „Kormoranid võivad Pärnu jõe kalast tühjaks süüa“, ERR 17.04.2022. 19 2024. a eksperthinnang „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, Tellija: Põllumajandus- ja Regionaalministeerium, koostaja Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut. 20 „Nahkhiirte uuring Jägala jõe alamjooksu piirkonnas 2021. aasta suvel“, Sicista Arenduskeskus MTÜ, 2022. Vt ka KeA koostatud „Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022–2026“ 21 „Nahkhiirte ja nende elupaikade inventuur Jägala jõe alamjooksul ja Jõelähtme jõe suudmes. Soovitused nahkhiirte kaitseks“, L. Lutsar, 2017.

14 / 21

61. Teisalt ilmestab teadmine, et varasemad tegevused kaladele juurdepääsu loomise

tagajärjel on mälestisi kahjustanud või lausa hävitanud, selgelt seda, et mida vähemaks jääb

suure väärtusega kultuuripärandit, seda suuremaks muutub nende väheste mälestiste

kultuuriväärtus, mis on veel alles. Suuremaks muutub ka ühiskondlik avalik huvi nende

säilimiseks ehk riigi kaitsekohustus.

4. Riigikohtu 15.01.2024 otsuse ebatäpne tõlgendamine KeA

05.04.2024 haldusakti eelnõus

62. KeA tuletas 05.04.2024 veeloa eelnõus Riigikohtu 15.01.2024 otsuse nr 3-21-150

põhjendava osa selgitusest järelduse, mis on osaliselt ebatäpne. Kohus selgitas selles

kohtuasjas, et vee paisutamine on loakohustuslik tegevus ning mälestise kaitsevööndi

kehtestamine ei saa asendada veeluba. See ongi seadustes kirjas olev lahendus ega ole midagi

uut.

63. Seega hinnati Riigikohtu 15.01.2024 arutatud kohtuasjas 3-21-150 mälestiste

kaitsevööndi õiguspärasust. Kohus jättis kaebuse rahuldamata ja leidis, et kultuuriministri

18.12.2020 käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks

tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ punkt 4, mis sätestas kaitsevööndi, on

õiguspärane. Kaitsevöönd kehtestati mh ka Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja paisjärve

kaitsmiseks.

64. Kohtuotsuse põhjendavas osas tõi Riigikohus välja oma varema, 28.01.2021 otsuse 3-

17-1739/80 selgituse, et veeloa andmise menetluses saab muinsuskaitselisi huve arvestada, kui

seda võimaldab EL-i keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4). Kohus

leidis, et ka kultuuripärand on osa keskkonnast (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 2) ning KeA peab koostöös teiste asutuste ja

veeloa taotlejaga välja selgitama, kas võib esineda looduskaitselisele piirangule (paisule ja

paisutusele) leevendusmeetmeid või alternatiive. Seega võimaldavad seadused veeloa andmise

või muus menetluses arvestada ka kaalukaid kultuuriväärtuslikke huve. Avalikke huve võib olla

teisigi, nt riigikaitse huvi, energiapoliitiline huvi vms.

65. 15.01.2024 kohtuotsuses on keskmes Linnamäe HEJ pais, paisutus ja mälestise

kaitsevöönd. Linnamäe HEJ paisu puhul on eelmises lõigus kirjeldatud hindamine ja kaalumine

teatavasti juba tehtud. Seda tegi valitsus oma 03.06.2022 korralduses nr 163 „Nõusolek

tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe

hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“. KeHJS § 29 lõike 3

alusel on Vabariigi Valitsus pädev otsustama, kas tegevus on alternatiivsete lahenduste

puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,

sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Valitsus vastas sellele jaatavalt ja tegi

Linnamäe HEJ paisu ja paisutuse säilimiseks Natura 2000 erandi.

66. Riigikohtu otsusest tuletatud seisukoht, et KeA on pädev ja volitatud haldusorgan

otsustama kultuuripärandi kaitse vajalikkuse üle kehtiks ainult juhul, kui tegemist oleks

15 / 21

kaalutlusõigust mittevõimaldavate Eesti seaduste või EL-i keskkonnaõiguse normidega.

Imperatiivsed normid võivad tõesti kaaluda vastuolu korral üles muud huvid. Praegu nii ei ole,

sest EL-i loodusdirektiivi art 6 lg 4 võimaldab erandlikku kaalumist ja arvestada lisaks

looduskaitse huvidele ka teiste kaalukate huvidega. Pealegi on praegu olukord, kus

valitsus on KeA asemel Linnamäe HEJ, paisu ja paisutuse kultuuriväärtust juba

hinnanud. Seda tegi valitsus 03.06.2022 Linnamäe HEJ Natura 2000 erandit tehes – valitsus

leidis, et Linnamäe HEJ puhul kaalub kultuuriväärtus looduskaitse üle, puuduvad

alternatiivid ning KeA peab välja töötama hüvitusmeetmed. Nagu öeldud, on valitsuse

03.06.2022 otsus eelhaldusakt, mis on kohustuslik kõikidele, sh teistele haldusorganitele

(nendeks on ka KeA ja MKA).

67. Kuna ükski haldusorgan ei saa anda haldusakti ega kohustada selles tegevusteks, mis on

vastuolus mõne teise haldusorgani aktiga, tuleb KeA-l jätkuvalt arvestada Linnamäe paisu kui

olulise kultuurimälestise kaitseks kehtestatud mälestise ning selle kaitsevööndi käskkirjade

nõuete ning nendest johtuvate MuKSi nõuete ja keeldudega. Haldusorganil ei ole ka õigust

sisuliselt ümber hinnata teise haldusorgani seisukohti.22 Lisaks ei kaota haldusakt oma kehtivust

iseenesest.

68. Seega ei muutnud Riigikohtu 15.01.2024 kohtulahend midagi senises üldises

arusaamas, et iga kord peab tuvastama kohaldatava õiguse, sisustama avaliku huvi või erinevad

avalikud huvid ja hindama nende kaalukust ja tegema erinevaid huve võimalikult palju

arvestava, tasakaaluka ja sisult õiglase otsuse. Kui EL õigus on jätnud otsustajale

kaalutlusõiguse, siis tulebki alati kõike olulist kaaluda. Üldiselt ei ole ühelgi avalikul huvil teise

ees ette kindlaksmääratud eelisseisundit. Erinevaid väärtuseid ja huve kaalutakse iga juhtumi

eluliste olude põhiselt. Õiguskantsler on lisaks selgitanud et konkreetne kohtuotsus pole tehtud

mõne teise, sh poolelioleva haldusmenetluse kohta ega lähtu seetõttu poolelioleva

haldusmenetluse asjaoludest. Seetõttu ei ole kohtuotsuse põhjendused mehhaaniliselt ka

ülekantavad. Kohtuotsuses käsitletud juhtumis ja pooleliolevas haldusmenetluses võib küll olla

olulisi sarnasusi, kuid kohtuotsuse järelduste rakendamiseks tuleb haldusorganil asetada

kohtuotsuse järeldused ikkagi konkreetse juhtumi konteksti ning siduda need järeldused selgelt

üksikjuhtumi asjaoludega.23

5. Riigisisene koostöö ja hea halduse tava

69. 26.05.2021 pöördus õiguskantsler KeA poole ja leidis toona, et vaatamata sellele, et

haldusmenetluses oli kulunud juba ligi 10 aastat, selleks on kulutatud palju raha ning inimeste

energiat, pole haldusmenetluse osas ikka veel selgust. Pöördumises kirjeldati KeA segast

halduspraktikat keskkonnamõju hindamise tulemuste osas ning sedastati, et teadmata on, kuidas

läheb menetlus edasi ning mida see menetluse eri osapoolte huvide jaoks tähendab.

Õiguskantsler leidis, et selline olukord ei ole hea halduse tavaga kooskõlas. Ta selgitas: „Tuleb

meeles pidada, et senine haldusmenetlus on kestnud juba aastaid, mistõttu iga järgnev uus

menetlustoiming peab olema eriti hoolikalt põhjendatud, et kõik menetlusosalised saaks

veenduda selle vältimatus vajalikkuses. Samuti peab kõigil olema ülevaade, kui kaua

22 Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-17-2766, p 28. 23 Õiguskantsleri 26.05.2021 seisukoht nr 7-4/210389/2103596.

16 / 21

menetlustoimingud aega võtavad. Järgnevate menetlustoimingute sisu on hetkel teadmata

kõigile teistele peale Keskkonnaameti enda, mistõttu ei ole tagatud haldusmenetluses

läbipaistvus. Taotleja ja ka kõik muud menetlusosalised peavad olema valmis mistahes

üllatusteks. See muudab haldusmenetluses osalemise isiku jaoks vaieldamatult keerulisemaks,

õiguste kaitse oluliselt raskemaks ning ka kulukamaks.“24

70. Pärast valitsuse 03.06.2022 Natura 2000 erandi otsust on sellele järgnevate

menetlustoimingute sisu olnud teadmata kõigile teistele peale KeA enda, mistõttu ei ole olnud

tagatud haldusmenetluses läbipaistvus. 05.04.2024 veeloa eelnõu on siinjuures üllatuslik ka

riigile endale, sh Muinsuskaitseametile ja Kultuuriministeeriumile. Muinsuskaitseamet ja

Kultuuriministeerium said veeloa eelnõust teada alles 05.04.2024. Paisudega seoses kohtusid

ministeeriumid ja ametid 11.12.2023 ja 18.03.2024. Kummalgi kohtumisel ei teavitanud KeA,

et ta on koostamas Linnamäe veeloa haldusakti. 18.03.2024 küsis Kultuuriministeeriumi

esindaja KeA peadirektorilt, mida on amet teinud valitsuse 03.06.2022 otsuse täitmiseks, kuid

sellele küsimusele jäeti vastamata.

71. Oleks olnud loogiline, kui pärast 03.06.2022 valitsuse Natura 2000 erandi otsust oleks

KeA kaasanud ka Muinsuskaitseameti. Küllap on KeA ja MKA arvamused erinevad, mis on

aga igati loogiline, sest Riigikogu ongi neile pannud seadustega kohustused erinevaid huve

kaitsta. Silotorni-formaat, kus lähtutakse kitsalt vaid ühe ametkonna nägemusest, on iseenesest

küll formaalselt võimalik menetlusviis, kuid ei pruugi olla õiguspärane ega vasta hea halduse

põhimõttele. 05.04.2024 veeloa eelnõust on näha, et see pole suunatud küsimuse terviklikuks

lahendamiseks, vaid üksnes veeloa jaoks. 05.04.2022 veeloa eelnõust nähtub, et see pole

suunatud valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktist tuleneva täitmiseks, vaid KeA on jätkanud

menetlust nendel hinnangutel ja kaalutlustel, millest ta lähtus varem.

6. Jõgede ja kalade seisundi parendamine ning võimalikud

asendusmeetmed Linnamäe HEJ tegevuse mõju leevendamiseks;

Eesti kui väikeriigi kontekst

72. Looduse, sh kalade kaitse on oluline. On hea, et riik panustab tegevustesse, mis

parandavad keskkonna ja looduse olukorda. Eestis on Kliimaministeeriumi ja KeA

eestvedamisel pidevalt parandatud kalajõgede olukorda. Üks tegevus paljude seas on

kalateedelt tõkete kõrvaldamine. Selle raames on likvideeritud ja likvideeritakse jätkuvalt

suurel hulgal paise ja paisutusi jõgedel või luuakse erinevaid kalapääse. See on riigi süsteemne

tegevus, mille eesmärk on taastada kaladele võimalus mööda jõgesid vabalt liikuda. Väga palju

häid tulemusi on juba saavutatud ning küllap parandatakse kalade elukeskkonda ja liikumist

veelgi. Küllap on palju kasu ka Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi koostatud „Siirde-,

poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programmist 2023-2033“,

milles sisaldub ülevaade ja tegevused 230 veekogu jaoks (vastuse koostamise ajal on eelnõu

kooskõlastamisel).25 Kudealade programm on suunatud Eesti sisevete ja riimveelise rannikuala

24 Samas. 25 Vt ka 2017. a KIKi koostatud „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027)“

17 / 21

mageveeliste, poolsiirdelise ja siirdelise eluviisiga kalaliikide koelmute arvu suurendamisele,

kvaliteedi tõstmisele ning nendele ligipääsu parendamisele.

73. Info vooluveekogude olukorra paranemise ja jätkuva parandamise kohta on koondatud

Kliimaministeeriumi veebilehele: https://kliimaministeerium.ee/vooluveekogude-projektid.

Sealt on mh leitavad andmed Veemajanduse programmi „Kalapääsude efektiivsuse hindamine“

kohta.26

74. On hea, et mh ka lõhede olukord on aja jooksul paranenud ja paraneb edaspidi veelgi.

2023. aastal koostas Tartu Ülikool analüüsi, milles on välja toodud, et kui 2008. aastal oli

lõhejõgedes lõhede laskujate arv 5000, siis 2012. a oli see 16 460, 2016. a 22 355, 2020. a 29

753 ja 2023. a 33 600.27

75. KeA tõi 05.04.2024 veeloa eelnõu punktis 3.2.7.2.3. vaevu kolmes lõigus välja selle,

mis oli valitsuse 03.06.2022 korralduse põhikohustus – määrata kindlaks hüvitusmeetmed

(asendusmeetmed). Eelnõus on kirjas: „..tuleks Jägala loodusalal olevad väärtused hüvitada,

kaaludes täiendavate eesmärkide seadmist olemasolevatel Natura 2000 võrgustiku aladel või

lisades Natura 2000 võrgustikku täiendavaid alasid. .. Osaliselt saaks kaitseväärtusi

kompenseerida Vasalemma ja Pirita loodusalasid laiendades (kumbagi u 12 km võrra) või

Purtse jõele jõe loodusliku seisundi taastumisel uue loodusala loomisel (kuni Sillaoru HEJ-ni).

Samas tuleb arvestada, et nendel lõikudel on samuti tegevusi (Sillaoru HEJ, Vaskjala veehaare

jt), mis loodusalasid mõjutavad ja tekiks vajadus teiste ettevõtete tegevuse piiramiseks.“

(vastuse koostaja rõhutus). KeA 2022/2024 koostatud analüüsis on lisaks nimetatud ka Kasari

jõestikku.28

76. Seega jõudis KeA 05.04.2024 veeloa eelnõus järeldusele, et hüvitusmeetmed on

olemas, ning nendeks on eelkirjeldatud alternatiivid. Kuna KeA 2024. a järeldused tuginevad

2014., 2021. ja 2022. a alusandmetele, siis järelikult olid võimalikud hüvitusmeetmed

(asendusmeetmed) olemas ja teada juba enne valitsuse 03.06.2022 Natura 2000 erandi tegemist.

05.04.2024 eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas on KeA alustanud hüvitusmeetme

(asendusmeetmete) elluviimisega.

77. KeA 04.05.2024 veeloa eelnõu pinnalt nähtub, et KeA ei ole isegi püüdnud

asendusmeetmete lahendusi leida, vaid on keskendunud üksnes näitamisele, et neid pole.

EL-i loodusdirektiivi art 6 lg 4 Natura 2000 erandi mõte on põhjendatud erandeid tegelikult

võimaldada. Pole mõeldav, et Eestis pole territooriumi väiksuse tõttu erandid võimalikud,

samas kui nt Saksamaal on suureterritooriumi tõttu asendusalasid arvukalt. Erandi tegemine

ei saa olla vaid liikmesriigi näiline õigus.

78. Teatavasti on keskkonnavastutuse seaduses ette nähtud nii kompenseerivate kui ka

asendavate heastamismeetmete võimalused. Viimaste osas on lahendusvalikuid ka n-ö

26 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Uuringu%20Kalap%C3%A4%C3%A4sude%20efektiivsuse%20hindamine%20l%C3%B5pparuanne.pdf 27 EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.- 2024. AASTAL. Osa: Lõhe ja meriforell. Lõpparuanne 2022. aasta kohta. Tartu Ülikool EESTI MEREINSTITUUT 28 Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav tagantjärele hindamine. Keskkonnaamet 2022/2024.

18 / 21

võimatu olukorra jaoks. Seaduse § 19 lg 3 sätestab: „Asendavate ja kompenseerivate

heastamismeetmete kavandamisel tuleb heastamismeetmete plaanis esmajärjekorras kaaluda

kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve asendamist samaväärse loodusvara või

pakutava hüvega. Esmalt kaalutakse, kas on võimalik rakendada meetmeid, millega tagatakse

sama tüüpi ja sama kvaliteedi ja kvantiteediga loodusvara ja selle pakutava hüve olemasolu, kui

olid kahjustatud loodusvara ja selle pakutav hüve. Kui samaväärse loodusvara või pakutava

hüvega asendamine ei ole võimalik, võib loodusvara või pakutava hüve asendada alternatiivse

loodusvara või pakutava hüvega.“

79. Põhjalikumalt on konkreetseid võimalikke tegevusi ja nende potentsiaalseid tulemusi

KeA analüüsinud dokumendis „Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast

elektritootmine. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav tagantjärele hindamine“29 On

märkimisväärne, et lõppjäreldustes tugineb KeA võrdlusandmetega tabelile, mille andmed

pärinevad 2014. aastast.

80. Vasalemma loodusala suurendamise kohta on eelmise punkti analüüsis järeldatud:

„..jõelõigul Vasalemma loodusala suurendades kuni Munalaskme oja suudmeni (20,25 km

suudmest) on võimalik täiendavalt kaitse alla võtta 1,9 ha kärestikke, mis on elupaigaks lõhele,

jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile. .. Vasalemma jõe keskjooksu kalastiku

seisundi peamiseks mõjutajaks on olnud Vanaveski pais, mis tõkestas mitmete liikide

(salahulgas lõhe ja jõesilm) ligipääsu keskjooksu koelmutele. .. Hetkeseisuga on Vanaveski pais

likvideeritud.“

81. Pirita loodusala suurendamise kohta on selgitatud: „Pirita jõe meriforelli elupaikade

taastootmispotentsiaali uuriti 2008. aastal1. Uuringust selgub, et jõelõigul Pirita loodusala

ülemisest piirist kuni Vaskjala paisuni (24,7 km kaugusel merest) leidub 2,9 ha kärestikke

(joonis 2). Lõigul esineb lõhe, võldas ja jõesilm. Elupaigaline kvaliteet selles piirkonnas on

siiski enamasti kasin, sest paljudel kärestikel moodustab jõe põhja lausaline paekivipaljand, mis

lõhele ja jõesilmule kudemiseks ei sobi. Nimetatud jõelõigu elupaigalist väärust parandati 2020.

aastal kruusaste lõikude rajamisega, kuid tööde tulemuslikkus pole veel selgunud. Täiendavaid

elupaikade taastamistöid Vaskjala paisust allavoolu jääval lõigul pole vajalik läbi viia.

Paksukojalise jõekarbi esinemine ja ala sobilikkus vajab samuti kontrollimist..“

82. Purtse jõele uue loodusala loomise kohta on selgitatud: „Praeguseks esineb alamjooksul

kuni Sillaoru paisuni regulaarselt lõhe ja võldas. Sillaoru paisust allavoolu on Purtse jões 7,9

hektarit kärestikke ning selle kvaliteet lõhe taastootmisalana on väga hea (joonis 3).

Potentsiaalselt võib sellelt lõigult igal aastal merre laskuda kuni 12 757 noorkala ehk ala on

natuke suurem kui Jägala loodusalal. Täiendavaid lõhe elupaikade taastetöid pole otstarbekas

kõnealusel lõigul läbi viia. Purtse jõel asuv Sillaoru HEJ omab negatiivset mõju allavoolu

jäävale jõeosale, kuna elektritootmine toimub tavapäraselt tsüklilisena. Paisu (kalapääsu) ja

HEJ väljavoolukanali vaheline looduslik jõelõik (u 800 m) on vee HEJ-sse juhtimise tõttu

veevaene ning ei täida oma funktsiooni. Sellest tulenevalt on Natura ala moodustamisel Purtse

jõele oluline ning vältimatu Sillaoru HEJ mõjude leevendamine. Tõenäoliselt läheks Sillaoru

HEJ mõjude leevendamise meetmed majanduslikus mõttes niivõrd kulukaks, et Sillaoru HEJ

tegevus muutuks majanduslikult küsitavaks. Purtse jõe valimine Natura ala asendusalaks oleks

29 Samas.

19 / 21

sisuliselt selline juhtum, kus Linnamäe HEJ tootmise säilitamisel tekitatakse olulised vastuolud

teisel HEJ-l. .. Arvestades jõe potentsiaali, kui jääkreostuse ohutustamise projekt on ellu viidud,

vajab ala täiendavat analüüsi ja hinnangut Natura 2000 võrgustiku alade kriteeriumide

vastavuse osas.“

83. Purtse jõgi on 57,2 km pikk ja valgala pindala on 811 km2. Purtse jõge peetakse üheks

kärestikerohkemaks jõeks Eestis. Reostuse ja paisude tõttu ei kuulu lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, kuid ajalooliselt olnud hea lõhejõgi.30 Pole

välistatud hea olukorra taastamine.

84. Eeltoodud andmed Sillaoru HEJ juurde riigi toel loodud kalapääsu (KIKi toetus 187 474

eurot)31 seisukorra ja mõju kohta kalarändele on erinevad kui on näha mitmes teises analüüsis.

Sillaoru kalapääsu mõju smoltidele on hinnatud näiteks 2018. a teadustöös ning leitud, et lisaks

jõel tõusmisele on selle kärestikuline möödaviikpääs lõhesmoltidele nii atraktiivne kui ka ohutu

laskumistee ning seda seejuures suhteliselt väikese vooluhulga juures (1/10 kogu äravoolust).

Enamus smolte (71–74%) laskub läbi kalapääsu, oluline osa (23–26%) läbi HEJ turbiinide ning

vaid üksikud isendid (3%) üle liigveelaskme. Seejuures on HEJ turbiinidesse pääsemise põhjus

nende ees asuva võre liiga suured avad.32 Juba 2016. aastal tehti Sillaoru HEJ kalapääsu

kasutuse parandamiseks ettepanek: „Sillaoru paisu kalatee tõhususe tagamiseks on vaja

täiendada turbiinide sissevoolu ja väljavoolu juures kalade liikumist suunavaid võresid

vastavalt 2015 aasta uuringu25 soovitustele.“33 Eeltoodu alusel ei pruugi paika pidada KeA

järeldus, et Purtse jõe loodusala loomisega kaasneb oluline negatiivne majanduslik mõju

Sillaoru HEJ-le. Lisaks tuleb silmas pidada, et erinevalt Linnamäe HEJ paisust pole Sillaoru

HEJ ega pais võetud mälestisena riikliku kaitse alla.

85. Purtse jõel kalade läbipääsu parandamiseks on juba varem peetud vajalikuks tagada

kalade läbipääs ka Püssi ja Lohkuse paisust. Õnneks on Lehtmetsa ja Savala paisukohtadel

kalade liikumine tagatud. On hea, et ka Lohkuse paisu möödaviik-kalapääs on juba loodud

ning selle kohta on selgitatud: „Lohkuse möödaviik on oma suure pindala, mõõduka kalde ja

kivise-kruusase põhja tõttu väärtuslik elupaik. .. Lõhe ja forelli arvukus on kärestikul olnud

tunduvalt madalam kui võiks eeldada selle elupaigalise väärtuse põhjal. Olukorda võiks

oluliselt parandada Püssi paisul kalapääsu valmimine.“34 Teatavasti luuaksegi KeA-ga koostöös

Püssi paisule kärestik-kalapääsu, mis eemaldab Purtse jõelt viimase kalatõkke.35

86. KeA on Purtse jõe puhul leidnud, et selle probleem hetkel on reostunud alades. Samas

on riik tegelemas ka selle probleemiga ning küllap pikemas perspektiivis reostus

30 Tegevuskava kalapääsude efektiivsuse hindamiseks projekti LIFE IP CleanEST raames (tegevus D.1.2), 2021. 31 https://www.kik.ee/et/projektid/sillaoru-kalapaasu-rekonstrueerimine 32 O. Järvekülg „Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões“, 2018. 33 Purtse jõe veekonna vesielustik. 2016. https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_file_download?kmh_id=82&attachment_id=119&represented_id= 34 „Kalapääsude efektiivsuse hindamine projekti LIFE IP CleanEST raames“ (tegevus D.1.2.). Vahearuanne. 2022. https://lifecleanest.ee/sites/cleanest/files/2022- 04/Kalap%C3%A4%C3%A4sude%20efektiivsuse%20hindamine%202022%20vahearuanne%20%28D.1.2%29.pdf 35 Püssi paisule kärestik-kalapääsu loomisest on 2023. aastal koostatud juba ka teadustöö. M. Visse „Tehiskärestiku projektilahendus Püssi paisule Purtse jõel“, 2023. https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/8397/Marko_Visse_MA2023_VE_t%C3%A4istekst.pdf?sequen ce=1&isAllowed=y

20 / 21

likvideeritakse. Juba 2016. a selgitati: „Kalade hea läbipääsu tagamine eelnimetatud paisudest

võimaldab siirdekaladel kudealana kasutada ka Purtse jõe saastamata ülemjooksu ja Ojamaa

jõe alamjooksu puhtaid ja väärtuslikke elupaiku. See leevendab osaliselt Purtse jõe jätkuvalt

saastunud sängisetete mõju. 2. Pärast kavandatava tegevuse ja paisude kaladele liikumiseks

avamise elluviimist tuleb seire tulemustest lähtudes otsustada Purtse jõe edasise tervendamise

meetmete rakendamise vajalikkus. Sealhulgas elupaikade taastamise. .. kiirevoolulised

kärestikulised jõelõigud on tänaseks enamasti põlevkiviõli jääkidest puhastunud ning jõevesi

vastab ohtlike ainete sisalduse osas enamuse aastast keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Samas

võib sigimise edukust halvendada fenoolidega saastunud vee perioodiline jõudmine jõe

alamjooksule.“36

87. Lisaks nimetatud jõgedele parandatakse Eestis ka teiste jõgede seisundit ja kalade

liikumise võimalusi. Nt on lõhejõgesid 125, mille pideval parendamisel on kalapopulatsioonile

ja rändele kindlasti positiivne mõju. Nt tehti juba 2019. aastal ettepanekuid Valgejõe olukorra

ja kalade seisundi parandamiseks.37

88. Linnamäe HEJ paisu Natura 2000 erandi, hüvitus- ja asendusmeetmete ning

veeloa kontekstis tuleb kaalumisel arvestada kõikide lõhe- jt kalade jõgede seisu ja

andmeid tervikuna. Üldine teave ja tervikpilt võimaldab hinnata ka seda, mida

Kliimaministeerium ja KeA juba on teinud ning mida plaanib edaspidi niikuinii teha. Nii saab

ehk jõuda järeldusele, et kogumis on riigi rakendatavad asendus- või hüvitusmeetmed

piisavad. Asendusmeetmete rakendamise aeg on juhtumi oludele vastav. Nii on varem sobivaks

peetud nt rohumaa taastumise üle kümneaastast ajaperioodi.38

89. EL-i reeglid jätavad liikmesriigile võimaluse arvestada konkreetse ala ja objektiga

seonduvaga. Natura 2000 juhendis, kuidas arvestada EL-i loodusdirektiivi kohustusi

hüdroenergia ja elektritootmise kontekstis, on lausa selgitatud: „Liikmesriigid peavad pöörama

erilist tähelepanu juhtudele, mil kava või projekti negatiivne mõju tekib haruldastes looduslikes

elupaikades või sellistes looduslikes elupaikades, mis vajavad sama ökoloogilise funktsiooni

pakkumiseks kaua aega. Mõne elupaiga või liigi puhul ei ole kaotuse hüvitamine mõistliku aja

jooksul lihtsalt võimalik, sest nende väljakujunemisele kulub aastakümneid või see on lihtsalt

tehniliselt võimatu. .. Peale selle ei ole mõningatele elupaigatüüpidele ja liikide elupaikadele

tekitatud kahju võimalik üldse hüvitada, sest nende ökoloogilisi omadusi ei saa tehislikult

matkida või luua.“39

90. KeA on oma analüüsis ja järeldustes jäigalt lähtunud EL loodusdirektiivi ja Natura 2000

nõuete tõlgendamise üldistest reeglitest. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti pole suur ega isegi

36 Purtse jõe veekonna vesielustik. 2016. https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_file_download?kmh_id=82&attachment_id=119&represented_id= 37 "Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang“, Tartu Ülikool, Mereinstituut. file://kul.sise/kulm/users$/helen.kranich/Downloads/Valgej%C3%B5e%20j%C3%B5estiku%20l%C3%B5he,%20f orelli,%20harjuse%20ja%20j%C3%B5esilmu%20koelmualade%20kvaliteedi%20hinnang%20(1).pdf, 2019. 38 EUROOPA KOMISJON KOMISJONI TEATIS „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (2021/C 437/01). 39 EL Komisjoni teatis „Juhenddokument hüdroenergiaga seotud nõuete kohta seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidega“, (2018/C 213/01).

21 / 21

n-ö keskmise suurusega EL liikmesriik, vaid on väikeriik. Teatavasti on kõige rohkem Natura

2000 erandeid tehtud Saksamaa jaoks, kelle võimalused leida asendusalasid ja alternatiive on

mõõtmatult suuremad kui on Eestil. Seetõttu ei pruugi üldised reeglid olla Eesti jaoks kohased,

vaid lähtuda tasub 2021. a Euroopa Komisjoni teatiseski väljatoodust, et asendusmeetmed ja

nende ajastamine nõuab juhtumipõhist lähenemist („Edukas asendamine sõltub nii

geograafilisest asukohast kui ka meetmete ulatusest ja ajastusest.“). Arvestada tuleb ka

sellega, et viidatud Euroopa Komisjoni teatise juhised on vaid soovitusliku iseloomuga

(„Dokumendis esitatakse Euroopa Komisjoni seisukohad ja see ei ole õiguslikult siduv“).40

91. Samuti ei saa unustada, et EL loodusdirektiivi art 6 lõiked 3 ja 4 on mõeldud uute kavade

või projektide elluviimiseks ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. Linnamäe HEJ pais

on olemas ja töös olnud juba rohkem kui 100 aastat.

92. Asendus- ja hüvitusmeetmete juures on kohane mõelda ka nende kulule ning selle

hüvitamisele. Linnamäe erisus on, et pais ja paisutus on mälestisena riikliku kaitse all avaliku,

mitte erahuvi kaitseks. Seega on kaasnenud ja kaasneb võimalik kahju keskkonnale avaliku

huvi tõttu ning just see on põhjuslikus seoses riigi enda kehtestatud nõudega. See, et avalikus

huvis kehtestatud piirangust saab kasu ka eraisikust ettevõtja (vee paisutaja), ei tähenda, et tema

peab kogu asendus- või hüvitusmeetme kulud tasuma. Kahjuks ei nähtu 05.04.2024 veeloa

eelnõust, kas ja mida on KeA selles küsimuses kaalunud.

40 Viide 44.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rainer Vakra Teie 05.04.2024 nr DM-115314-5

Keskkonnaamet

[email protected] Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-12/457-3

Arvamus Wooluvabrik OÜ-le veeloa

andmisest keeldumise otsuse eelnõu kohta

Austatud Keskkonnaameti peadirektor

Täname võimaluse eest esitada Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puudutavas küsimuses

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti seisukohad.

Kultuur, loodus ning Põhiseadusega kaitstavad omandiõigus ja ettevõtlusvabadus on kõik olulised.

Paratamatult võib tekkida erinevate väärtuste ja huvide kollisioon ning vajadus leida nende õiglast

tasakaalu. Praegu nii ongi. Seejuures on kollisioonis üheltpoolt vähenev ja kaduv kultuuripärand

(Eestis on järel vaid kolm viimast rohkem kui saja-aastast töötavat suure kultuuriväärtusega

hüdroelektrijaama (HEJ) koos paisudega: Linnamäe, Kunda ja Tudulinna; neile lisandub üks ja

ainus vee jõul töötav veski Hellenurmes) ning ajas paranenud lõhede jt kalade seisukord (kui 2008.

aastal oli lõhejõgedel 5000 lõhe laskujat, siis 2023. aastal oli neid 33 6001).

Aja jooksul on juba püütud leida kultuuripärandi ja looduse erinevate avalike huvide õiglast

tasakaalu ning tehtud kompromisse, seda looduse kasuks (17-st kalajõel asuvast

kultuuriväärtuslikust paisust on mälestiste seisundit muutes loodud kaladele läbipääs lausa 14-le).

Järel vaid kolm haruldast ja viimast kultuuriväärtuslikku töötavat HEJ koos paisuga. Nende

väärtus on seetõttu väga suur, mistõttu on põhjendatud teha seekord kompromiss kultuuriväärtuse

kasuks. Nii ongi Vabariigi Valitsus 03.06.2022 otsustanud.

Praeguse juhtumi kontekst on seega üksiku erandi tegemine Põhiseaduse järku olulisel

kultuuriväärtuslikul kaalutlusel.

Tutvusime veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõuga ning leiame, et selles on nii

põhimõttelist laadi, õiguslikke kui ka sisulisi ebatäpsuseid ja puuduseid.

Otsuse eelnõu probleem seisneb asjaolus, et on mõeldud üksnes veeloa andmise/andmisest

keeldumise kontekstile. See aga ei ole ju eesmärgipärane peamise küsimuse lahendamiseks - kas

ja kuidas saavutada kalade liikumine Jägala jões nii, et üks suure kultuuriväärtusega, omas liigis

ainulaadne ja üksik veel alles olev mälestis ei häviks. Otsusega veekasutusluba mitte anda ei

kaasneks mitte ühtegi tegevust kalade paremaks liikumiseks. Kalade senisest parem liikumine jõel

sõltub sellest, kas ja kuidas on õiguslikult ja tehniliselt võimalik teha paisul selleks vajalikke töid.

Küllap järgneks nende võimaluste otsimine pärast veeloa kohta otsuse tegemist uues menetluses.

1 „EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2024. AASTAL“, Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, lk 59. https://kliimaministeerium.ee/media/9323/download

Kui selle tulemusel aga selgub, et muinsuskaitse vm nõuete tõttu pole võimalik kalapääse luua

(aga on võimalikud asendustegevused mujal), osutuks praeguse otsuse eelnõu keelduv lahendus

sisutuks, ebaotstarbekaks, ebaõigeks ja omaniku jaoks ebaõiglaseks. Teatavasti võib paisu oluliselt

mõjutavaid töid teha üksnes Muinsuskaitseameti loal, kes on sarnaselt Keskkonnaametiga seotud

Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 Natura 2000 erandi otsusega.

Eraisikut ehk veeloa taotlejat ei tohi panna olukorda, kus üks riigiasutus kohustab teda tegevuseks,

mida teine keelab. Põhiseaduse § 11 proportsionaalsuse põhimõte nõuab riigilt, et mh omandit ja

ettevõtlusvabadust võib piirata minimaalselt õigustatud ulatuses ning vaid siis, kui selleks on

õiguspärane eesmärk. Seda peab riik austama ja arvestama. Riik on tervik ning omanikul on õigus

saada riigilt ühe tervikotsuse, milles on kogumis arvestatud kõikide oluliste huvidega. Omaniku

jaoks on Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet justkui ühe riigiorgani kaks osakonda, kes

omavahel arutavad, kuid riigi otsus on lõppeks üks terviklik lahendus. On kahju, et

Keskkonnaamet ei kaasanud Muinsuskaitseametit veeloa menetlusse ega arutanud looduse,

kultuuripärandi ning põhiõiguste ja -vabaduste pinevuskohti koostöös. Kahetsusväärne oleks aga

olukord, kus omanik satub kahe riigiasutuse vahelise vaidluse keskmesse, kui Keskkonnaamet

nõuab talt sanktsiooni ähvardusel paisu osalist lammutamist, kuid Muinsuskaitseamet keelab seda

teha omakorda oma sanktsiooni ähvardusel. Nii on juba varem juhtunud Hellenurme veski paisu

puhul.2

Küsimuse juures tuleb ühtlasi silmas pidada, et praeguseks on Jägala jõgi rohkem kui sada aastat

olnud kaladele avatud merest paisuni 1,5 km ning ilma paisuta oleks ala vaid mõni kilomeeter

pikem, seda kuni Jägala joani kui loodusliku tõkkeni, millest edasi lõhed ei pääse. Sellises

seisundis arvati Jägala jõgi 2004. aastal Natura 2000 koosseisu koos kohustusega säilitada

olemasolev looduslik seisukord ning seda edaspidi mitte halvendada. Seda kohustust on täidetud.

Vabariigi Valitsus otsustas oma 03.06.2022 korralduses nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks

Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia

kasutamiseks elektrienergia tootmisel“, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia

kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse

eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste

puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Sellega

nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja

Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Tegevusloa

andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab

Keskkonnaamet.“3

Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 on eelhaldusakt 04.10.2012 esitatud veeloa taotluse

lahendamise haldusmenetluses, millega on õiguslikult siduvalt kindlaks määratud, et:

- tegevusel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale,

- puuduvad alternatiivsed lahendused, kuid

- tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel.

2„„Vesiveski omanik on seega olukorras, kus õiguspäraselt käituda ei ole võimalik. Võimalik on üksnes seadust rikkuda, valida on Veeseaduse § 17 lõike 4 ja Muinsuskaitseseaduse § 5 rikkumise vahel,“ kirjutas õiguskantsler Ülle Madise 2015. aastal Riigikogule (01.12.2015 nr 6-1/150972/1505349). „Riik ei tohi inimest sellisesse olukorda panna“, rõhutab õiguskantsler.“, https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-riik-ei- tohi-sundida-inimest-seadust-rikkuma 3 Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldus nr 163 „Nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel“, RT III, 07.06.2022, 5.

Seega valitsus hindas, kaalus ja otsustas 03.06.2022 KeA asemel, et konkreetsel juhul ehk

Linnamäe hüdroelektrijaamale veeloa andmise haldusmenetluses kaalub kultuuriväärtus üle

looduskaitselise väärtuse ning seetõttu ei esine Natura 2000 keskkonnakaitselist põhjust ega

õigustust veeloa andmisest keelduda. Valitsuse 03.06.2022 korralduse alusel oli ja on KeA-l

kohustus kontrollida taotluse vastavust muude nõuete täitmisele + seada kohased hüvitusmeetmed

(asendusmeetmed).

Samas 05.04.2024 veeloa otsuse eelnõust nähtub, et KeA ei ole valitsuse antud eelhaldusakti

kohustusi täitnud, vaid on neid eiranud; hinnanud juba hinnatud asjaolusid ise uuesti, kaalunud

uuesti ka asjassepuutuvaid huvisid ja argumente ning jõudnud valitsuse otsusest erinevatele

järeldustele. HMS § 60 lg 2 järgi on eelhaldusakt kohustuslik kõikidele, sh haldus- ja

riigiorganitele. Seetõttu pole eelkirjeldatu lubatav ning tuleb tervikuna KeA otsuse eelnõust välja

jätta. KeA arutelud veeloa eelnõus teemal, et tegevusel on keskkonnale kahjulik mõju ning

esinevad/puuduvad alternatiivid, on ainetud, sest nendes küsimustes on valitsuse otsused olemas.

Nii tuleb välja jätta mh veeloa eelnõu p 3.3.5.3. seisukoht: „Keskkonnaamet on seisukohal, et kuigi

muinsuskaitse aspektist esineb küll avalik huvi, ei kaalu see üle keskkonnakaitselist aspekti“. See

on vastuolus valitsuse 03.06.2022 eelhaldusaktiga. Valitsuse otsustatu osas KeA-l kaalutlusõigust

enam ei ole.

05.04.2024 haldusakti eelnõust ei nähtu, et KeA oleks täitnud valitsuse 03.06.2022 korralduse

kohustusi ehk 1) kontrollinud taotluse vastavust kõikidele muudele VeeS, KeÜS ja KeHJS

nõuetele, ega 2) määranud kindlaks kohaseid hüvitusmeetmeid. KeA haldusakti eelnõu ei vasta

haldusakti õiguspärasuse eeldustele.

Käesolevale kirjale on lisatud Kultuuriministeeriumi analüüs KeA 05.04.2024 haldusakti eelnõule,

mis käesoleva arvamuse osaks.

Kõikides KeA Linnamäe HEJ, paisu ja paisutust puudutavates tegevustes tuleb arvestada ka

kultuuriväärtustega, seetõttu palume arvamuses toodud seisukohti veeloa otsuses arvestada.

Ühtlasi soovime olla kaasatud muude Linnamäe HEJ, paisu ja paisutust puudutavate küsimuste

lahendamisse. Palume Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametit kaasata ka kõikidesse

teistesse KeA menetlustesse, mis puudutavad töid ja tegevusi kultuuriväärtuslikel objektidel,

millele on MuKSi alusel määratud riiklik kaitse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Marilin Mihkelson

kantsler muinsuskaitseameti peadirektor

Teadmiseks/sama:

Wooluvabrik OÜ

Lisa: analüüs

Helen Kranich 628 2231; [email protected]

Kaire Tooming 524 9669, [email protected]