Avalik pöördumine

1

Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja

hüdroenergiast elektritootmine

Loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav tagantjärele hindamine

Natura asjakohane hindamine

Koostaja: Keskkonnaamet

2022/2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

Natura asjakohane hindamine ............................................................................................................. 5

1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus ..................... 5

1.1. Taotletav tegevus .......................................................................................................................... 5

1.1.1. Asukoht ................................................................................................................................. 5

1.1.2. Eesmärk ................................................................................................................................. 5

1.1.3. Tegevuse kirjeldus ................................................................................................................. 5

1.2. Natura ala iseloomustus ................................................................................................................ 5

1.2.1. Elupaigatüübid ....................................................................................................................... 8

1.2.2. Liigid ..................................................................................................................................... 9

2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ........................................................................ 12

2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele .......................................................................... 12

2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad .................................................................................................... 12

2.1.2. Liigid ................................................................................................................................... 18

2.2. Koosmõjud ................................................................................................................................. 28

3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust ................................... 29

4. Leevendavate meetmete kavandamine .............................................................................................. 32

4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ................................................................................... 32

4.2. Järeldused ................................................................................................................................... 38

5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus.......................................................................... 39

3

Sissejuhatus

Arvestades Riigikohtu Halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-17-1739 langetatud otsust, tuleb

Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena1.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 29 lg 2

ja loodusdirektiivi2 art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja

samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 ja

loodusdirektiivi art 6 lg 2 laienevad alates Natura ala moodustamisest püsivalt projekti

elluviimisele ja selle tagajärgedele, nt rajatise kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega

on alustatud enne Natura ala moodustamist3. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud

juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab

vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad

tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva

asutusena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et

hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi

art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja

tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3)4.

Natura hindamise nõuded tulenevad loodusdirektiivi art 6 lg-st 3. Selle rakendamist on

selgitatud Euroopa Komisjoni tellimusel valminud juhendis „Natura 2000 alade

kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted5“ (edaspidi elupaikade

direktiivi juhend) ptk-s 4. Praktilisi nõuandeid antakse loodusdirektiivi art 6 lg 3

kohase hindamise ehk Natura hindamise läbiviimiseks juhendis „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi art 6 lg 3 rakendamisel Eestis”6.

Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju (kas eraldi või koos teiste

projektide või kavadega) Natura 2000 ala terviklikkusele lähtudes ala struktuurist, funktsioonist

ja kaitse-eesmärkidest. Hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, kas ja

kuidas tegevus ohustab ala terviklikkust, või ei ohusta. Võimaliku ebasoodsa mõju hindamisel

tuleb arvesse võtta mitte ainult praeguse seisundi halvenemist, vaid ka muutusi, mis võivad

takistada kaitse-eesmärkide saavutamist, kui need nõuavad praeguste tingimuste parandamist.

Tagantjärele hindamise teostas Keskkonnaamet. Töögruppi kuulusid: Maret Vildak (vastutav

täitja, mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Hanna-Liis Heinla7

(taotletava tegevuse kirjeldus), Kristi Pai ja Riina Kotter (Natura ala kaitse-eesmärgid), Nele

Väits8 ja Kerli Pettai (mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Märt

Öövel ja Irma Pakkonen (nõustajad).

1 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 18. Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) 2 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 3 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 24 (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-293/17:

Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C-226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Arvutivõrgus: 3-

17-1739/80 (riigikohus.ee) 4 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse p 25 haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus 3-17-1739/80

(riigikohus.ee) 5 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli

6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: https://envir.ee/media/1353/download 7 Töösuhe lõppenud 29.10.2021 8 Töösuhe lõppenud 10.09.2021

4

Tagantjärele hindamine avalikustati 06.12.2021-07.02.2022, avalik arutelu toimus 22.02.2022.

Info avalikustamise kohta avaldati Keskkonnaameti kodulehel. Avaliku väljapaneku kohta

saadeti info ka menetlusosalistele kirjalikult9, sh avaliku arutelu10 ja selle aja muutmise kohta11.

Avalikustamise materjalid (tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannete

tööversioonid, avaliku arutelu memo, ettekanne, osalejate nimekiri, koosoleku videosalvestus)

on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel. Avaliku arutelu memo koos osalejate nimekirja

ja ettekandega on kättesaadav ka Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis12.

Avalikustamisel sai Keskkonnaamet kirjalikke seisukohti kokku 34

eraisikult/asutuselt/ettevõttelt/organisatsioonilt, lisaks avaliku arutelu ajal suuliselt, sh

täiendavalt 6 eraisikult/organisatsioonilt. Huvigruppide esindajad kordasid avalikul arutelul

varem kirjalikult väljendatud seisukohti, nii poolt- kui vastuargumente paisutuse säilitamisele.

Sisuliselt uusi argumente (fakte) ei esitatud. Keskkonnaamet vastas avalikustamisel laekunud

kirjalikele seisukohtadele kirjalikult hiljemalt 4.3.202213.

9 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 6.12.2021 kirjana nr 7-9/21/25571 10 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 7.2.2022 kirjana nr 7-9/21/25571-20 11 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.2.202 kirjana nr 7-9/21/25571-30 12 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 2.3.2022 kirjana nr 1-10/22/12 13 Vastuskirjad registreeritud keskkonnaameti DHS-s järgmiselt: 4.1.2022 nr 7-9/21/25571-5; 7.1.2022 nr 7-

9/21/25571-7; 12.1.2022 nr 7-9/21/25571-9; 7.2.2022 nr 7-9/21/25571-17; 15.2.2022 nr 2-6/22/62-2; 4.3.2022 nr

7-9/21/25571-48; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-45; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-40; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-47;

3.3.2022 nr 7-9/21/25571-39; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-38; 2.3.2022 nr 7-9/21/25571-37; 4.3.2022 nr 7-

9/21/25571-42; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-41; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-50; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-43;

4.3.2022 nr 7-9/21/25571-46; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-52; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-44; 4.3.2022 nr 7-

9/21/25571-53; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-49; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-54; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-51;

vastuskiri täiendavale arvamusele 17.3.2022 nr 7-9/21/25571-55; 18.4.2022 nr 7-9/22/7328.

5

Natura asjakohane hindamine

1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva

Natura ala kirjeldus

1.1. Taotletav tegevus

1.1.1. Asukoht

Tegevus toimub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas Muinaslinna tee 5 kinnistul

(kinnistusraamatu registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030).

1.1.2. Eesmärk

Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamine ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ)

hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks (Linnamäe HEJ arvutuslik aastane toodang

jääb vahemikku 5–7 GWh).

Keskkonnaamet küsis Wooluvabrik OÜ-lt andmeid 18.02.2022 saadetud kirjaga nr 7-9/22/3460

Linnamäe HEJs toodetud tegelikke elektrienergia koguseid. Wooluvabrik OÜ vastas

Keskkonnaameti kirjale 22.03.202214 ja esitas elektrienergia tootmismahud kuude ja aastate

lõikes alates jaanuar 2007 kuni veebruar 2022. Vastavalt esitatud andmetele tootis Linnamäe

HEJ elektrienergiat perioodil 2007 kuni 2021 keskmiselt 5314,557 MWh aastas, kusjuures

madalaim oli aastatoodang 2018. aastal 3230 MWh ja suurim 2008. aastal 7874 MWh.

1.1.3. Tegevuse kirjeldus

Tegevuseks on Jägala jõe15 paisutamine Linnamäe paisul16 ja hüdroenergia kasutamine

Linnamäe HEJ-s 24 h/ööpäevas aastaringselt. Elektritootmiseks vajalikud paisutuskõrgused

Linnamäe paisul on järgmised: normaalpaisutustase 10,0 abs m, madalaim paisutustase 9,2 abs

m ja kõrgeim paisutustase 11,7 abs m.

Hüdroenergiast elektrienergia tootmine toimub kolme Waterpump OY mittereguleeritava

propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW, 384 kW, 427 kW

(summaarne võimsus 1152 kW). Vee vooluhulk võimsuse 341 kW juures on 4,0 m³/s, võimsuse

384 kW juures 4,5 m³/s ning 427 kW juures 5,0 m³/s. Kõikide turbiinide töörõhk on 10 m.

Vastavalt tegelikule vee vooluhulgale käitatakse erinevaid turbiine nii, et on tagatud veehoidla

veetase lubatud piirides ja paisu alumises biefis sanitaarvooluhulk 1,34 m3.

Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise tulemusena on tekkinud veekogu Linnamäe paisjärv17

peegelpindalaga 31,1 ha.

1.2. Natura ala iseloomustus

Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS §-s 69 lg 3 ja Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615). LKS § 69 lg 3 kohaselt Natura

14 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2022 nr 7-9/22/3460-3, arvutivõrgus:

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=cbebaf8e-d6fe-44ce-81b5-6c2a3e0f2fbe 15 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 16 Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350. 17 Keskkonnaregistrikood VEE2024510.

6

2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala

tähtsusest loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või

II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti

lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala

degradeerumis- ja hävimisohtu. Vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 p 2 ap 56 on Natura 2000

loodusalaks esitatud Jägala loodusala18, mis hõlmab Jägala jõe hoiuala19. Lisaks Jägala jõe

hoiualale jääb Jägala loodusala koosseisu ka kaitstav looduse üksikobjekt Jägala juga20. Jägala

loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade

(3260) kaitseks ning II lisas nimetatud liikide jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase

(Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra

lutra) elupaikade kaitseks. Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks

Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt

loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega

alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,

15.01.2008)21. Jägala loodusala pindala on 29,4 ha.

Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144

„Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi

I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide

jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio) ja lõhe (Salmo salar)

elupaikade kaitse. Jägala jõe hoiuala koosseisu jääb Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu

kuni suudmeni ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni22. Hoiuala

pindala on 27,9 ha.

Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala asuvad Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu,

Manniva, Jõelähtme, Koila, Koogi ja Jägala-Joa külas.

Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 69 lg 3 on Natura 2000

võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või

taastamine. Mõiste „soodne seisund“ on defineeritud LKS § 3 lg 1, mille kohaselt loetakse

loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila

piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik

eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus

ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne.

Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste poolt

koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt läbiviidud

projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja elupaikade

kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle lisajõgi,

Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka sealsete

liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud I

prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani

Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp

jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast. Keskkonnaministeerium on oma 1.04.2016

18 Ala kood EE0010150 19 Keskkonnaregistri kood KLO2000001 20 Keskkonnaregistri kood KLO4000058 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32008D0024

22 keskkonnaregistri kood PAIS014160, Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme jõel ca 600 m kaugusel

suudmest asukohaga Koogi küla Jägala-Joa tee 33 (kinnistusraamatu registriosa number 2142102, katastritunnus

24504:008:1470

7

kirjas nr 8-2/16/2693-2 Jõelähtme vallavalitsusele öelnud, et elupaigatüüp (3260) Jägala

loodusalal pakuti välja kogu jõeosa pikkuses hinnanguga B (skaalal A, B, C, kus kõige parem

hinnang on A). Hinnang anti koondhinnanguna kogu jõe ulatuses. A-väärtust ei saanud elupaik

seetõttu, et osa jõest on ülespaisutatud ja vajab seetõttu looduslikkuse taastamist.

Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. a esitatud aruandes loodusdirektiivi

rakendamise kohta (periood 2013-2018)23 on toodud muuhulgas Jägala loodusalal esinevate

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitsealuste liikide üleriigilised seisundihinnangud,

ohutegurid ja meetmed soodsa seisundi saavutamiseks:

1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja

toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa

seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest

ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine.

2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud

hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi

saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja

hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine

juba rikutud alade arvelt.

3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja

toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste

meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest

muutustest mõjutatud elupaikade taastamine.

4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks

surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud

hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine.

5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja

ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur

ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas

toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning

elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega

kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud.

Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja

ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse.

Jägala jõe elupaikade seisundi parandamine panustab olulisel määral ka üleriigilise soodsa

23 Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/

lõhe: https://nature-

art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar&region=BOR

võldas: https://nature-

art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re

gion=BOR

jõesilm: https://nature-

art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis&region

=BOR

paksukojaline jõekarp: https://nature-

art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus&region=

BOR

jõed ja ojad, 3260: https://nature-

art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Freshwater+habitats&subject=3260&region

=BOR (28.08.2021)

8

seisundi saavutamisse. Üleriigiline soodne seisund saavutatakse siis, kui kõikide Natura 2000

võrgustiku alade elupaigatüübi jõed ja ojad ja sellega seotud liikide kaitse-eesmärgid on

täidetud.

Vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-le 1 koostatakse loodusaladele vajadusel

kaitsekorralduskava, kus määratakse alapõhised täpsustatud kaitse-eesmärgid ja eesmärkide

saavutamiseks vajalikud meetmed. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 2.3.1 ja 2.3.3 kohaselt

põhinevad kaitse-eesmärgid elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistel vajadustel. Elupaikade

direktiivi juhendi ptk 2.4.1 kohaselt on ala kaitse-eesmärgid sõnastatud kaitsekorralduskavas.

Natura standardsel andmevormil24 toodud andmetest tuleb lähtuda olukorras, kus ala osas ei ole

koostatud kaitsekorralduskava25. Kaitse-eesmärkide seadmisel arvestatakse eesmärgiks olevate

elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamise vajadust (LKS § 3). Liigi või elupaiga soodne

seisund ei ole seostatav loodusala moodustamise hetkel valitseva olukorraga, kuna Natura 2000

võrgustiku alade eesmärk on ka elupaikade ja liikide soodsa seisundi taastamine.

Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2022‒202626 (edaspidi kaitsekorralduskava

või KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang

põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja

eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Nii elupaigatüübi jõed ja ojad kui ka kaitse-

eesmärgiks olevate liikide kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on

kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja

Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul.

1.2.1. Elupaigatüübid

Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse.

1.2.1.1. Jõed ja ojad (3260)

Elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude lõike, mis on püsinud looduslikus või

looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev

meandritega voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad; mille vee kvaliteet ei ole

inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud; mille vees või kaldaribal kasvab

haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või on elupaigaks haruldastele/ohustatud

loomaliikidele; mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Eelkõige väärivad tähelepanu

kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid ja kivise-kruusase põhjaga kärestikke.

Väärtuslikud on ka allikatest algavad 20 külmaveelist jõge ning loodusliku sängiga looklevad

tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus leidub ka kärestikke või kiirevoolulisi

kivise-kruusase põhjaga lõike. Sellised jõed loovad elupaiku, mida asustab liigirikas ja

väärtuslik jõe-elustik. Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt

hea, et seal saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Erilist kaitset väärivad Põhja-Eestis

24 Jägala loodusala standardne andmevorm arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 25 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).

Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 26 Kinnitatud Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusega nr 1-3/22/163. Arvutivõrgus:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-

1410089851. Keskkonnaministri 2.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise

kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” muudeti kava tähtajatuks.

9

pankrannikut läbivad ning Lõuna-Eestis liivakivipaljanditega maalilisi ürgorge moodustavad

jõed, samuti sala- ning karstijõed27.

Elupaigatüübiks jõed ja ojad (3260) on määratud Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni

suudmeni (u 4,5 km => Jägala joast kuni Linnamäe paisjärve alguseni u 1,2 km; Linnamäe

paisjärve alune jõe osa u 1,9 km; Jägala jõgi paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud

muinsuskaitse all olevat ehitismälestist28) allavoolu kuni suudmeni u 1,4 km) ja Jõelähtme jõe

alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni (u 0,6 km). Vastavalt Natura standardsele

andmevormile29 on elupaigatüübi pindala 27 ha, esinduslikkus B (hea) ja üldine

looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus).

Kaitsekorralduskavas on elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgiks seatud eelduste

loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve

aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Samuti on eesmärgiks elupaigatüübi

esinemine 11 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal

esinduslikkusega C (arvestatav). 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C on silmas peetud

Linnamäe paisjärve alust jõeosa.

Elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on

kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja

Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul.

1.2.2. Liigid

Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide lõhe (Salmo

salar), hariliku võldase (Gottus gobio) ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaikade kaitse.

Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks eespool nimetatud liikidele ka paksukojalise

jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse.

1.2.2.1. Lõhe (Salmo salar)

Lõhe30 on torpeedokujulise, külgedelt mõnevõrra kokku surutud kehaga kala, kes võib kasvada

kuni 1,5 m pikkuseks ja 30 kg raskuseks. Kala selg on pruunikas või hallikas, hõbedastel

külgedel esinevad mustad täpid. Kõhualune on valkjas, sabauime serv on nõgus. Lõhe on

siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Mitmetes Eesti

lõhejõgedes (Kunda, Jägala jne) on alamjooks paisudega tõkestatud ning seetõttu ulatuvad

kudemisränded nendes jõgedes enamasti vaid paari kilomeetrini. Kudemispaikadeks on kivise

ja kruusase põhjaga kärestikualad. Lõhe noorjärgud elavad üks kuni kolm aastat jões ning

seejärel laskuvad smoltidena Läänemerre. Alates 20. saj algusest on Eesti lõheasurkondade

seisund oluliselt halvenenud. Põhjuseks on paisudega tõkestatus ja vee reostus.

Kaitsekorralduskavas on kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis-

ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine

loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks.

Lõhe väga hea seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala jõel joa ja

Linnamäe paisjärve vahelisel alal ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe

27 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn. Kättesaadav

arvitivõrgus: ETIS - Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat 28 registri number 30418 29 Arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 30 Siin ja edaspidi on liikide üldises kirjelduses kasutatud: Vilbaste, K. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja

taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.

10

kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha) ja taastootmise

potentsiaal on hinnanguliselt vähemalt 8500-12600 laskujat aastas.

Lõhe kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks

olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist.

1.2.2.2. Harilik võldas (Cottus cobio)

Võldas on väike, tõlvja keha ja lameda peaga kala, kes kasvab tavaliselt kuni 13 cm pikkuseks.

Võldasel puuduvad soomused, keha on osaliselt kaetud väikeste ogadega. Iseloomulikud on

suured ümarad rinnauimed. Võldas on põhjaeluviisiga kala ja asustab tavaliselt veekogude

kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse

karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Asustab püsivalt kõrge vee

hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks liigiks, kuid

mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub.

Kaitsekorralduskavas on võldasele kaitse-eesmärgiks seatud, et võldas asustab sobivaid

elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses.

Võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks

olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.

1.2.2.3. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Jõesilmu keha on angerjalaadne, tema pikkus on 23–45 cm. Selja värvus on oliivroheline,

pronksjas või must. Küljed on sinakashallid või pronksjad ning kõhualune kollakasvalge. Silmu

suuava ümbritseb imilehter. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti

rannikuala. Tegemist on siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad

sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad

(kärestikud). Jõesilmu vastsed elavad jões 4–5 aastat ning pärast moonet rändavad noored

jõesilmud merre.

Kaitsekorralduskavas on jõesilmule kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et jõesilmule

sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad.

Jõesilmu väga hea seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala ja

Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha,

Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha).

Jõesilmu kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks

olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist.

1.2.2.4. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

Paksukojalise jõekarbi koda on ovaalse ja kergelt neerja kujuga ning seestpoolt tihti kaetud

roosaka pärlmutterkihiga. Heades tingimustes kasvab paksukojaline jõekarp 7–8 cm pikkuseks.

Koja värvus on tumepruun, noortel isenditel on koda heledam. Paksukojalise jõekarbi

elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Sobivad on neutraalse

ja kergelt aluselise veega veekogud. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku

kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Eestis on

liik ajalooliselt olnud võrdlemisi laia levikuga, kuid viimastel aastakümnetel on levila ja

arvukus oluliselt kahanenud. Mitmetes paksukojalise jõekarbi asurkondades on täheldatud

kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Suurimaks ohuks on maaparandus ja

11

põllumajanduslik reostamine. Olulisteks ohuteguriteks on ka veetemperatuuri ülemäärane tõus,

setete koormus ning veetaseme muutused.

Kaitsekorralduskavas on paksukojalisele jõekarbile kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine

paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal.

Paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on

kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.

1.2.2.5. Saarmas (Lutra lutra)

Saarmas on kuni pooleteise meetri pikkune poolveeline kiskja. Keha katab pruun tihe karv, mis

on kõhupoolelt heledam. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt

videvikus. Saarmas asustab jõgesid ja järvi, aga ka ojasid ja suuremaid kraave. Saarma arvukus

väheneb kogu maailmas, põhjuseks on elupaikade kadumine ja reostumine.

Kaitsekorralduskavas on saarmale kaitse-eesmärgiks seatud liigi esinemine Jägala jõe hoiualal.

Kaitsekorralduskavas saarma kaitse-eesmärgi saavutamiseks meetmeid ette ei nähta.

12

2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele

2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele

2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad

Jägala loodusalal Linnamäe paisjärve alla uputatud alal praegu elupaigatüüpi 3260 ehk jõed ja

ojad määratletud ei ole. Üldine esinduslikkuse hinnang vastavalt Natura standardandmebaasile

on B ehk hea. Seega ka liikide elupaigad ja liikide eesmärgid ei ole täidetud. Seega on vajalik

elupaigatüübi seisundi taastamine, mille tulemusena elupaigatüüp jõed ja ojad on saavutanud

looduslähedase seisundi Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealad on taastunud,

liikide asurkonnad on taastunud ja saavutanud oma taastootmispotentsiaali, st elupaigatüübi

jõed ja ojad esinemine 16 ha suurusel alal esinduslikkusega A ehk väga hea (LKS § 70).

Vastavalt Natura standardsele andmevormile31 on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) katvus

hoiualal 27 ha, sellest 16 ha moodustab paisjärv, kusjuures järve pindala on esitatud Vabariigi

Valitsuse 16.06.2005 määrusele nr 144 lisatud kaardi järgi, millel on paisjärve kujutatud enne

paisu rekonstrueerimist olnud ulatuses (hetkel on Linnamäe paisjärve pindala EELISe järgi 31,1

ha).

Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute32

(edaspidi 2013.-2014. a uuringud) kohaselt on elupaigatüübi asjakohane pindala 11 ha. Sellest

moodustab Jõelähtme jõe alamjooks ja Jägala joast ülesvoolu jääv Jägala jõe osa 0,6 ha; Jägala

jõgi joast kuni Linnamäe paisjärveni 2 ha; Jägala jõgi Linnamäe paisust (elupaigatüübi pindala

hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418)

allavoolu kuni hoiuala lõpuni 8,4 ha. 2013.-2014. a uuringute tulemusest lähtuvalt on

elupaigatüübi esinduslikkus A (väga hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus).

Esinduslikkuse hinnangu tõstmisel on arvestatud Jägala joa ja joast allavoolu kuni paisjärveni

jäävate kärestike kui Eestis tähelepanuväärsusete jõeosadega ning looduslikus seisundis oleva

Jõelähtme jõe alamjooksuga33. Linnamäe paisjärve alla jääb u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis

paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad hulka, praegu seal elupaigatüüp

jõed ja ojad (3260) puudub34.

Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitsekorraldusperioodil kaitse-eesmärgiks eelduste loomine

elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses

jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Elupaigatüübi esinemine 11 ha35 suurusel alal

esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav).

Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiganõudlusest tulenevalt on oluline jõe kui

elupaigatüübi hea füüsiline kvaliteet, mille eelduseks on piisav hulk kärestikulisi, kivise-

kruusase põhjaga ja kiirevoolulisi jõelõike. Lõhele on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimis-

ja noorjärkude kasvualaks. Jõesilmule on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimisalaks, samal

ajal vastsetele sobib elupaigaks aeglasema voolu ja pehmemate põhjasetetega potamaalne

jõeosa. Võldase elupaigaks on kiirevoolulised lõigud, tüüpilised elupaigad asuvad jõe

31 Arvutivõrgus N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 32 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku

uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 33 AS Maves, 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne.

Keskkonnaameti DHSis registreeritud 29.05.2013 nr HJR 7-6/13/24464-3 34 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 35 Elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga

30418

13

kaldavööndis või madalatel kiirema vooluga aladel: noorjärgud esinevad enamasti kaldaäärses

madalvees, vanemad isendid sügavamates kohtades. Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks

võivad olla kiirevoolulised voolusängi kohad. Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel on

lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimisel 2013.-2014. a uuringute raames selgitatud välja

kärestikuliste elupaikade ulatus, paiknemine ja seisund. Loodusala piires on kärestikulisi

elupaiku kokku 7,6 ha, mis paiknevad alljärgnevalt.36,37

Jägala jõe suue on merele hästi avatud ja sügav ning suudme leidmine ning jõkkeränne

siirdekaladele probleemiks pole. Suudmest ülesvoolu on 1400 m pikkune sügav ja aeglase

vooluga lõik millest ülesvoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga

ala. Viimati mainitud jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme

säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe, meriforelli, jõesilmu ja

vimma koelmualana halb. Kõnealune ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning

selle lang on väga väike. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti

jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme

korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme

tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele

sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi.

Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik.

Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast

allavoolu paikneva 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel

taastuv jõelõik oleks seega valdavalt kärestikuline. Konservatiivse hinnangu puhul on alal u 5,0

ha suurune koelmuala.

Jõeline ala taastub Jägala Energy38 HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu.

Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt kärestikuline.

Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku

pindala u 1,5 ha. Lõhele kudemiseks sobivat piisavalt väikse fraktsiooniga kruusa leidub

väikeste lapikestena eelkõige jõe kallaste läheduses. Jõesilmule leidub lõigus piisavalt

kudemiseks sobivaid kruusaseid kohti, kuid vastsete elupaigaks sobivaid liivaseid ja mudaseid

kohti sisuliselt ei esine.

Jõelähtme jõe suudmest ülesvoolu kuni Jägala joani on 280 m pikkune jõelõik väga suure

languga. Praktiliselt terves lõigus on jõepõhjaks erineva suurusega paekivi plaadid. Lõhe

noorkalade elutingimusi antud lõigus loeti headeks, kuid kudemiseks sobivat kruusa leidub vaid

vahetult joa all parema kalda juures oleval põndakul ja väiksel alal Jõelähtme jõe suudme juures

oleva saare juures. Koelmute vähesuse (kokku 0,4 ha) tõttu võib lõhe noorkalade arvukus joa

alusel lõigul Jõelähtme jõe suudmest allavoolu jäävate aladega võrreldes madalamaks jääda.

Joast allavoolu asuvast kärestikust juhib vett mööda Jägala Energy HEJ. Kärestikult vee

kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana.

Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt

peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad

vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise

negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.

36 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 37 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku

uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 38 registrikood 10480870

14

Jõelähtme jõgi on suudmest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline.

Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m

pikkuse ja ca 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Forell

seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu

lõiku kuni Lundi paisuni loeti forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga heaks. Jõelähtme

jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning

seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks.39,40

Olulisemad tegurid, mis avaldavad kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat

mõju

Esmane ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) avaldub Jägala jõe

tõkestamises ja paisutamises Linnamäe paisul, kuna sellega kaasneb kalastiku vaba liikumise

tõkestamine paisust üles- ja allavoolu, u 5 ha suuruse väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga

uputamine ja uputatud alale setete kuhjumine ning paisu purunemisest või vee allalaskmisest

tulenev settereostuse oht. Hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks avaldab samuti

elupaigatüübile jõed ja ojad ebasoodsat mõju. Ebasoodsad mõjud kaasnevad eelkõige

hüdroelektrienergia tootmisest tuleneva võimaliku tsüklilise veekasutusega, mis täiendavalt jõe

paisutamisele muudab elupaigatüübi seisundit negatiivses suunas (mõlemad tegurid koos ja

eraldi muudavad jõe looduslikku veerežiimi). Loodusliku veerežiimi muutmine ja selle käigus

veetaseme pidev kõigutamine mõjutab negatiivses suunas vee-elustikku, sh mitmeid Jägala

loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liike. Sellest annab tunnistust lõhe noorjärkude väga väike

ja ebaregulaarne esinemine Linnamäe HEJ allavoolu jäävas jõelõigus vaatamata sellele, et

sugukalu on jões kudeajal rohkesti. Täiendav negatiivne mõju avaldub noorjärkude laskumisel

läbi turbiinide, kuna sellega kaasneb suur suremus.

Tegevusest tulenev mõju

Jõeline (kärestikuline) elupaik on uputatud paisjärve alla. Paisud ehitatakse enamasti

kärestikulistele jõelõikudele ja pigem nende lõpuossa. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb

paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Jõeline ala taastub Jägala Energy

HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks

on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast allavoolu jääva 1 km pikkuse kärestiku

lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel oleks taastuv jõelõik seega valdavalt

kärestikuline. Tõenäoliselt on väiksema langu tõttu kärestikud siiski joa aluse lõiguga võrreldes

laugemad, põhjatüübis võib esineda rohkem peenema fraktsiooniga kruusa ja jõgi võib olla

laiem. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks konservatiivse hinnangu puhul uputatud u 5,0 ha

suurune koelmuala41. Arvestades, et KKK-ga on Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud

eelduste loomine elupaigatüübi 3260 ehk jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks

Linnamäe paisjärve aluses jõesängis, ei võimalda paisutuse jätkamine loodusala eesmärkide

saavutamist. Paisutustaseme alandamine teataval määral tooks kaasa paisjärve veepeegli

pindala vähenemise, kuid Linnamäe paisjärve alusel jõelõigul elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

taastumiseks on vajalik, et jõelõik oleks kogu ulatuses looduslikult lookleva voolusängiga,

39 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 40 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku

uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 41 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.

15

mille veekvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ning mis on sobilik elupaik

ohustatud liikidele ning tähtsaks kudemisalaks kaladele42.

Oluliseks ebasoodsaks mõjuks on ka paisjärvealuste kärestike mattumine setete alla ja

settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele kärestikele. Setete kogunemine paisu taha

moodustuvasse paisjärve põhja on paratamatu, kuna pais takistab setete ärakannet - suur osa

liivast, savist, mudast ja jõevees sisalduvast orgaanilisest hõljumist, mida jõgi vooluga kaasa

kannab, settib aeglase vooluga jõelõikudes. Paisjärve põhja kuhjuvad setted matavad

kärestikke, samuti on oht ka setete kandumiseks avariide või remont/ehitustööde ajal allavoolu.

Linnamäe paisust allavoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga ala.

See jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme säilitanud osa.

Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe ja jõesilmu koelmualana halb, kuna see

ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Kõrge

mereveetaseme puhul on kärestik üle ujutatud ning see omakorda halvendab oluliselt siirdekade

sigimis- ja noorkalade elutingimusi. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda)

jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee

madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid

merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks.

Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi. Linnamäe paisust

allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud setete kandumisega allavoolu. Nt 2002. a

Linnamäe HEJ põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisust allavoolu jääv lõhe

paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust

allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut

ei tabatud43. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Linnamäe paisjärve alalt sette

eemaldamist toimunud. Paisutamise jätkumisel esineb ka edaspidi jõesängi mattumine setetega

ning oht nende setete kandeks paisust allavoolu, mis võib mõjutada negatiivselt elupaigatüüpi

jõed ja ojad (koelmualade kvaliteeti) ja selle tagajärjel kaitse-eesmärgiks olevate liikide

arvukust.

Pais ja paisutus killustavad elupaika ja tõkestab vee-elustiku liikumist paisust üles- ja

allavoolu. Seetõttu on ka jõe-elustiku asurkonnad killustatud, ühe tervikliku ja elujõulise

asurkonna asemel on mitu väikest ja vähem elujõulist. Samuti esineb ebasoodne mõju

hüdroelektrienergia tootmisest tulenevast tsüklilisest veekasutusest, kuna kõikuva

veetaseme tõttu jäävad elupaigad HEJ-st allavoolu ajuti kuivale, mis mõjuvad vee-elustikule

negatiivselt või lausa hukutavalt. Nende ohutegurite mõju hinnatakse põhjalikult ptk-s 2.1.2,

mistõttu siinkohal ei hakata järeldusi dubleerima.

Paisjärves toimub intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine, mis muudab

elupaigatüübi jõed ja ojad ning elupaikade kvaliteedi halvemaks jahedalembestele

kalaliikidele (nt lõhelistele). Lisaks kudemise ajal jões veedetud ajale veedab lõhe oma

elutsüklist u 2 aastat jões tähniku elujärgus. Ka selles elujärgus on vajadus kindlale

temperatuurivahemikule, mistõttu suvised temperatuuritõusud võivad mõjutada otseselt lõhe

arvukust. On teada, et lõheliste eluks sobiva temperatuurivahemiku ülempiir on 19-22 kraadi,

kuid väga soojade suvede korral tõuseb veetemperatuur paisjärves kõrgemale, mis viib lõheliste

kõrgendatud suremuseni (lakkab toitumine, häiritud on ainevahetuslikud protsessid). Lisaks

sellele vajab lõheliste mari kudepesades haudumise perioodil (detsember-mai) head

42 Paal jt, 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Lk 97-98. Arvutivõrgus kättesaadav: ETIS -

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat 43 TÜ Eesti Mereinstituut, 2017. Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs,

teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude

haldamiseks aastatel 2015-2017. Arvutivõrgus: akp_2016_lohe_ja_meriforell_0.pdf (envir.ee)

16

hapnikurežiimi ning ühtlast temperatuuri. Paisjärvest allavoolu väheneb aga vees sisalduva

hapniku hulk, veetemperatuur on kõikuv ning see omakorda võib viia marja hukkumiseni.

Veetemperatuuri tõus suurendab ka kalahaiguste leviku ohtu. Liigselt soojenev vesi

põhjustab lõhelistel (eeskätt meriforellil, aga mingil määral ka lõhel) proliferatiivset

neeruhaigust (PKD – proliferative kidney disease). PKD intensiivistunud levik on seotud

antropogeensete teguritega nagu jõgede paisutamine, eutrofeerumine ning üldisemalt ka

kliimasoojenemine. Tegemist on parasitoloogilise haigusega, mille vaheperemeheks on

magevee sammalloomad ning peremeesorganismiks lõhelised. On teada, et PKD kulg on sõltuv

veetemperatuuri tõusust, kuna peremeesorganismi immuunvastus on madalal temperatuuril alla

surutud ning infektsioon on kõige intensiivsem suveperioodil. Haiguse kulg on kõrgema

veetemperatuuri juures letaalsem - laboritingimustes on täheldatud, et 5-10oC juures hukkub 5–

10%, 18oC juures 80-90% kaladest. Eestis on selle haiguse leviku ja esinemist suurendavate

faktorite kohta teostatud uuringuid nii Altja ojas kui ka Mustojas (Vihula paisjärvede mõju)44.

Kokkuvõtvalt, paisutuse esinemisel tänases ulatuses uputab Linnamäe paisjärv ja matab setete

alla u 5 ha ulatuses Jägala loodusala koosseisu arvatud Jägala jõe sängist, mis moodustab

võimalikust Jägala loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalast ~1/3. Lisaks

esineb settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele elupaikadele. Arvestades, et elupaigatüübi

jõed ja ojad (3260) esinemisala jääb paisust ja paisjärvest üles- ja allavoolu ning kõrge

taastamisväärtusega elupaik Linnamäe paisu ja paisjärve alla, põhjustab paisutamine nii

elupaigatüübi osalist hävimist kui ka elupaigatüübi killustamist. Kuna hüdroelektrienergia

tootmiseks on madalveeperioodidel vajalik vett koguda, on sellest tegevusest mõjutatud Jägala

jõe looduslik veerežiim Linnamäe HEJ-st allavoolu. Seega on paisutamisel ja elektrienergia

tootmisel negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mida sanitaarvooluhulga

pidev tagamine ei kompenseeri.

KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi

jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning

kudealade taastumiseks. KKK-ga seatud eesmärki ei ole võimalik täita kui Jägala jõel jätkub

Linnamäe paisukehast tulenev paisutus ja säilib vee-elustiku jaoks rändetõke. Elektrienergia

tootmisega kaasnev tsükliline veekasutus halvendab jõe veerežiimi ning paisust allavoolu jääva

jõesängi kudemisalade kvaliteeti.

Muude tegevuste koosmõju

Linnamäe HEJ ja paisu mõju ulatub Linnamäe paisust ülesvoolu kuni sinnamaani, kus taastub

jõeline elupaik - Jägala Energy HEJ turbiini väljavoolukanali suubumisest Jägala jõkke u 100

m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt

kärestikuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee

tingimustes on kärestiku pindala u 1,5 ha. Linnamäe paisust ülesvoolu paikneb Jägala Energy

OÜ-le45 kuuluv Jägala Energy HEJ. Jägala Energy hüdrosõlme kooseisu kuuluvad

sildregulaator ja hüdroelektrijaam. Jägala Energy OÜ juhib Jägala joast u 400 m ülesvoolu (st

ka Jägala joast ülesvoolu jäävas Jägala loodusala u 0,2 ha lõigus) paisusüsteemi ja

derivatsioonikanalit kasutades jõevett elektrijaama. Kasutatav vesi suunatakse Jägala jõkke

tagasi Jägala joa astangust allavoolu, joast u 900 m kaugusel. Jägala loodusala piir ulatub

looduslikust rändetõkkest ehk Jägala joast u 50 m ülesvoolu, mistõttu Jägala Energy HEJ

44 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik

mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Arvutivõrgus:

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4043/Magnus_Lauringson_2018_MA_VR_t%C3%A4istek

st.pdf?sequence=1&isAllowed=y 45 Registrikood 10480870

17

mõjutab Jägala loodusala seisundit eelkõige Jägala joa ja derivatsioonikanali suudme vahelisel

maa-alal, aga ka joast ülesvoolu jäävas loodusala osas. Sellest tulenevalt on selles jõelõigus

vooluhulk väiksem. Kärestikult vee kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu

kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele

siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe

kallastele väga lähedal ning need alad võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt

pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe

suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.46

Seega koosmõjus Jägala Energy HEJ-ga kaasneb negatiivne mõju elupaigatüübile jõed ja ojad

(3260) eelkõige kärestikulise jõelõigu vooluhulga vähenemises. Samuti koguneb Jägala Energy

paisukeha taha setteid, mis võivad kanduda allavoolu asuvatele kärestikulistele aladele, mattes

seeläbi olulised kalade kudealad ja mõjudes negatiivselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

seisundile.

Jägala Energy OÜ paisutab vett ja toodab elektrit vee erikasutusloa nr L.VV/32686047 (edaspidi

Jägala Energy veeluba) alusel. Jägala Energy veeloa alusel tuleb muuhulgas teostada sette

mõõtmist üks kord aastas. Põhjasetetest tingitud veekogu seisundi halvenemise korral on loa

andjal õigus esitada täiendavaid tingimusi sette eemaldamiseks. Keskkonnaamet määras loale

ka kõrvaltingimuse, et juhul, kui Jägala Energy OÜ vee erikasutus halvendab

keskkonnatingimusi või takistab Lääne-Eesti vesikonna VMK-s seatud eesmärkide täitmist, on

loa andjal õigus vee erikasutusluba nr L.VV/326860Jägala Energy veeluba muuta. Lisaks

määras Keskkonnaamet kõrvaltingimuse, mille kohaselt juhul, kui paisutamine Linnamäe

paisul lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta. Linnamäe paisu

avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik

vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale

suunatavate vooluhulkade osas48.

Jägala loodusala koosseisu on arvatud ka Jõelähtme jõe osa, mis paikneb Lundi paisust kuni

Jõelähtme jõe suubumiseni Jägala jõkke. Jõelähtme jõgi on suudemest kuni Lundi paisuni väga

suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele

sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja u 0,40 ha suuruse kärestiku

kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Samas on see heaks kudealaks lõhest väiksematele

kalaliikidele, nt forellile. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või

parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks

faktoriks49.

Lundi paisust ülesvoolu esineb 2013.-2014. a uuringute kohaselt sobivaid sigimisalasid ka

jõesilmule, kuid Jõelähtme jõe alamjooksul varasemates katsepüükides jõesilmu esinemist ei

ole tuvastatud. Seega juhul kui Linnamäe paisust oleks jõesilmule vaba pääs üles- ja allavoolu,

tõkestaks Lundi pais silmude võimalikku rännet Jõelähtme jõe ülemjooksule, mis on asurkonna

killustatusele selgelt negatiivne, kuid paisust ülesvoolu jääv ala ei ole hõlmatud Natura ala

koosseisu.

Ka Lundi paisust tulenevalt esineb mõningane oht setete ärakandeks. Jõelähtme jõe maht on

oluliselt väiksem kui Jägala jõe maht (Jõelähtme jõe keskmine laius Lundi paisust allavoolu on

46 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 47 registreeritud KOTKASes nr-ga DM-102066-1 48 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1 49 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.

18

~12,5 m, Jägala jõe laius Jõelähtme jõega ristumisel ~27,5 m) ning jõgi voolab Lundi paisust

ülesvoolu kuni karstiallikateni paealuskivisse lõhatud kanalis. Seetõttu on ka Lundi paisu taha

koguneda võiva sette maht oluliselt väiksem kui Jägala Energy või Linnamäe HEJ paisude taha

koguneva sette maht. Juhul kui ka settereostust võib esineda, hajub reostus enne kalastikule

väärtuslikumatele kudealadeni jõudmist. Eeltoodule tuginedes ei ole Lundi paisu näol tegemist

olulise koosmõju tekitajaga settereostuse ohtu arvestades.

Lundi paisjärv nagu iga teine paisjärv muudab vee füüsikalisi omadusi, mis näiteks suvisel

perioodil ilmneb vee soojenemise näol ning hapnikusisalduse languse kujul. Mõlemad

muutused on negatiivse mõjuga nii lõhelistele kui ka muudele Jägala loodusalal kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele.

2.1.2. Liigid

2.1.2.2. Lõhe

Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe elupaikade ja arvukuse osas on järgmine50:

Jägala jõgi. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõeosa kvaliteet hinnati lõhe

sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks (C51) ning sellest tulenevalt potentsiaalne laskujate

hulk tagasihoidlikuks (kuni 60 laskujat). Jägala Energy HEJ väljavoolukanalist kuni Jõelähtme

jõe suudmeni mõõdeti 2013. a 1,5 ha suurune lõhele vähemalt hea (A) kvaliteediga sigimis- ja

noorkalade kasvuala. Lõigu loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks selle ala

kvaliteeti lugeda isegi väga heaks (AA). Potentsiaalselt võiks sellelt alalt merre laskuda kuni

1500 lõhet. Loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks ala sobivust lugeda isegi väga

heaks (AA) ning sellisel juhul oleks lõigu potentsiaalne laskujate hulk kuni 3000 isendit.

Jõelähtme jõe suudme ja joa vahelist 0,4 ha suurust ala hinnati lõhele heaks (A)

taastootmisalaks, mille potentsiaaliks on kuni 400 laskujat. Linnamäe paisjärve alla jääv jõeosa

on praegu uputatud, kuid paisjärve likvideerimise korral võib potentsiaalselt arvestada kuni 5,0

ha suuruse koelmuala lisandumisega. Lõhe puhul tuleb lisanduva ala kvaliteeti lugeda vähemalt

heaks (A) ning potentsiaalseks laskujate hulgaks kuni 5000 isendit. Kui ala lugeda väga heaks

(AA), laskus alalt potentsiaalselt kuni 10 000 isendit.

Jõelähtme jõgi. Jõelähtme jõe kõige suurem ja olulisem lõhe taastootmisala asub alamjooksul

suudmest kuni Lundi paisuni. Hinnanguliselt võib sellest lõigust merre rännata kuni 80 lõhe

laskujat.

50 Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves,

2014 51 elupaiga kvaliteedi väärtushinnang, mida hinnatakse nelja-astmeliselt: AA – väga hea kvaliteediga ala (vähemalt 80 samasuvist isendit või 20 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); A – hea kvaliteediga ala (vähemalt 40 samasuvist isendit või 10 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); B – rahuldava kvaliteediga ala (vähemalt 20 samasuvist isendit või 5 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); C – kesise kvaliteediga ala (vähemalt 8 samasuvist isendit või 2 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta)

19

Seega kokku on ekspertide hinnangul Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe osas järgmine:

7,6 ha kärestikulisi elupaiku, laskujate potentsiaal loodusliku veerežiimi taastumisel vähemalt

850052, ulatudes kuni 1260053.

Lõhe kaitseseisund Jägala jões on praegu väga ebasoodne. Linnamäe paisust allavoolu asuva

0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks.

Lõhe Linnamäe paisust allavoolu küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute

isenditega (0–50 laskujat aastas). Paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud. 2002.

a hüdroelektrijaama põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisu alune lõhe

paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust

allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut

ei tabatud.

Linnamäe paisu negatiivne mõju jõele, sealhulgas ka lõhele, avaldub muutustega temperatuuri-

, hüdroloogilises ja hüdrokeemilises režiimis. Paisjärvedes toimub intensiivsem pinnaveekihi

soojenemine ning aurumine kui varjutatud jõesängis. Samuti on tegu toitainete reservuaariga,

mis annab oma panuse veekogude eutrofeerumisele. Paisutuse mõjul tõusnud veetemperatuur

ning eutrofeerumine on lõhele negatiivse mõjuga ning võib olla isegi letaalne, kui paisjärves

tõuseb temperatuur liiga kõrgeks. Lisaks suureneb oht proliferatiivse neeruhaiguse (PKD)

tekkeks paisjärvest allavoolu. Eestis ohustab PKD forelli (Salmo trutta), lõhe (Salmo salar) ja

harjuse (Thymallus thymallus) noorjärke54,55.

KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et lõhele sobivad

sigimis- ja noorjärkude elupaigad on Jägala jõe hoiualal (Jägala loodusalal) ligipääsetavad.

KKK eesmärgiks on lõhele sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu

loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine.

Liigi loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja

noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. 2013.-

2014. a uuringute kohaselt võiks seeläbi lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt vähemalt

8500 laskujani aastas56, ulatudes kuni 1260057 ning Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe

seisukohalt 58 väärtusega kaitstavaks alaks.

52 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 53 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate

paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks

2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 54 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik

mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas 55 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik

mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Lisa 1. Rehabilitatsioonimeetmed, mida oleks otstarbekas

rakendada Mustoja kesk- ja ülemjooksul tehissängis ojaosade elupaigalise kvaliteedi parandamiseks 56 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 57 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate

paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks

2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 58 Ülikõrge tähendab, et Jägala joa ja Linnamäe paisu vaheline ala on jõe hüdromorfoloogilisi tingimusi silmas

pidades väga potentsiaalikas kudeala lõhele ja meriforellile. Eesti mõistes on tegemist ühe esiviisikus oleva

kudealaga. Laskujate arv on leitud sobiliku kudeala ning seal ühe pindalaühiku kohta tekkivate noorjärkude arvu

korrutisena.

20

Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele

ebasoodsat mõju

Arvestades taotletavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.1

kirjeldatud lõhe iseloomustusest ja tema elupaiganõudlusest, on lõhe jaoks negatiivseteks

teguriteks eelkõige paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, paisjärve poolt üleujutatud ja

setete alla mattunud ehk kättesaamatud kudealad, settereostuse oht paisust allavoolu ning

elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus ja suremus turbiinides. Samuti

paisjärve mõju veetemperatuurile.

Taotletava tegevuse mõjud

Taotletava tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste kavade ja projektidega elupaiga killustamise

ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on

kirjeldatud ptk-s 2.1.1.

Linnamäe pais on lõhele ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu

Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel jõelisena säilinud elupaik (kokku 2,3 ha ehk 30%

elupaikadest). Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla

matnud 5 ha ehk 66% elupaikadest. Lõhe on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad

sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud vaid kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga

ehk kärestikulised alad. Noorjärgud elavad jões 1-3 aastat, pärast mida rändavad nad merre.

Seega kui paisu alla koguneb lõhe isendeid, mida olenevalt aastast võib olla arvukalt, ei ole neil

võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse. Pais ja paisjärv muudavad uputatud ja sette

alla mattunud elupaiga kasutuskõlbmatuks. Ainuüksi kalapääsu rajamine paisutust

likvideerimata ei suurenda paisust ülesvoolu jäävate sobilike elupaikade pindala, mistõttu ei ole

tagatud loodusala kaitse-eesmärkide täitmine. Paisjärve säilimisega on lõhe taastootmine Jägala

jões 0-lähedane (potentsiaal seejuures on vähemalt 8500-12 600 laskujat), kuna kättesaamatud

või uputatud on 96% elupaikadest.

Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab

paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke paiku. 2013.-2014. a uuringute

kohaselt koevad lõhed osaliselt ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ

tsükliline töö muudab ka selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis põhjustab lõhele sobilike

elupaikade ajuti kuivale jäämist. Elupaik on otseses sõltuvuses ka merevee tasemest. Jõe

väikeste vooluhulkade (juhul kui turbiinide tööks on vajadus paisjärves vett koguda) ja merevee

kõrge taseme korral muutub enamik potentsiaalseid lõhe noorjärkude elupaiku neile eluks

sobimatuks. Linnamäe HEJ tsüklilise töö tõttu tuleb aga lõhe noorjärkudel (nagu enamikul

teistel kaladel) regulaarselt vahetada oma elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab

kaladel pideva stressi, mis sunnib neid lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Kuniks toimub

elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus (toimub vee kogumine paisjärve), võib

olenevalt looduslikest tingimustest esineda oluline negatiivne mõju lõhele. Inimtegevusest

tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool.

Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult

välistada, kuid oleks võimalik vähendada tsüklilist veekasutust ja sellest tulenevat negatiivset

mõju lõhele.

Lõhede noorjärke ohustab suremus turbiinides. Kuigi liiki mõjutab elupaikade

kättesaadavuse osas eelkõige paisutuse olemasolu, mitte elektritootmine, on paisutus

elektritootmise eelduseks. Seetõttu ei ole võimalik nende kahe faktori mõju pidada

eraldiseisvaks. Juhul kui lõhel õnnestuks pääseda Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu

kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu asustataks lõhe vastseid, kaasneks nende merre

suundumisel hukkumise oht läbi turbiinide. Purtse jões paikneva Sillaoru HEJ näitel eelistas

21

26% kaladest rändeteel HEJ turbiinikanalit. Kaladest surid koheselt pärast turbiinikanali

läbimist 33% ja järelsuremust turbiinidest tekitatud vigastuste tõttu esines 7% lõhedel59.

Sealjuures oli Sillaoru HEJ-l täidetud kõik veeloas sätestatud tingimused, sh turbiinide ette oli

paigutatud 25 mm laiusega võred. TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused

näitavad, et 25 mm vahedega võred lõhe laskujaid ei takista. Seevastu 16 mm laiuste võreavade

vahelt mahub läbi 59,4%, 14 mm võreavade vahelt 25,5% ja 12 mm võreavade vahelt 1,5%

kõigist lõhe laskujatest. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega

võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Pirita jõe näitel takistab efektiivselt laskujate sattumist

turbiini ≤ 12 mm piidevahedega võre või 15x15 mm võrkvõre. Sellisel juhul ei mahuks läbi

võre üle 90 % lõhe ja meriforelli laskujatest. Suuremate võre avade puhul (14, 16, 25 mm) on

läbi mahtuvate kalade osakaal lõhe ja meriforelli puhul oluliselt rohkem kui 20%. Kevadise

rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm

piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini

(peamiseks rändeperioodiks on mai)60. Kuigi kalade suremust turbiinikanalites mõjutab

muuhulgas ka turbiini labade suurus, on praktiliselt võimatu välistada turbiinikanalit läbivate

noorjärkude suremust Linnamäe HEJ puhul, kus on samuti paigaldatud 25 mm laiusega võred.

Kuna enamus laskuvaid kalu valib laskumisel võimalusel peavoolu, siis juhul kui lõhede

laskumise perioodil (peamiselt maikuus) juhitakse enamik vett läbi turbiinide, suureneb selle

võrra ka lõhede suremuse tõenäosus. Kui enamik vett suunatakse paisu alla läbi väljavoolulasu

ning vee koguse tõttu on vooluhulk suur, võib kaasneda kalade suurem suremus ka turbiine

läbimata. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu

likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise

miinimumvooluhulga määramise metoodika” § 5 lg-le 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud

nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel

veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel, sh Linnamäe paisul ajavahemikul 20.04-10.06

kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret,

mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest

või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega.

Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisjärve ja rändetõkke olemasolu välistab KKK-s ette nähtud

tulemuse saavutamise (sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu

loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine)

ning ka liigi väga hea seisundi saavutamise. Seni läbiviidud uuringute ja katsepüükide põhjal

tuleb lõhe kaitseseisundit Jägala jões pidada väga ebasoodsaks. 2013.-2014. a uuringute

kohaselt piirdub looduslik taastootmine üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas) paisust

allavoolu jäävates elupaikades, samas kui lõhe looduslik sigimine võiks tõusta hinnanguliselt

kuni 8500–12 600 laskujani aastas61. Pais on oluline rändetõke juurdepääsuks lõhele sobilikele

sigimis- ja noorjärkude elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses lõhele

sobilikke sigimis- ja noorjärkude elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud

paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb inimtegevusest tulenev ebasoodne mõju ka

Linnamäe paisust allavoolu jäävale lõhele praegu kättesaadavale sigimis- ja noorjärkude

59 Ott Järvekülg, Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões, 2018

(bakalaureusetöö, Eesti Maaülikool). Arvutivõrgus:

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4094/Ott_J%c3%a4rvek%c3%bcl_2018_BA_VR_t%c3%a

4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y 60 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede

paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus:

Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee) 61 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs,

teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude

haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut.

22

elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ja noorjärkudele (suremus turbiinides). Seega kokku on

rikutud või kättesaamatud praktiliselt 100% (sh 96% Linnamäe paisust ülesvoolu) Jägala

loodusalal paiknevatest lõhe elupaikadest. Paisutuse likvideerimisel võiks Jägala jõe alamjooks

muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks. See et kärestikud paisjärve all

on säilinud, annavad tunnistust muuhulgas 2021 veetaseme alandamisel paisjärve alal

paljandunud jõesäng (fotod 1 ja 2).

Muude tegevuste koosmõjud

Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on nimetatud

lõigul lõhe elupaiga (u 1,9 ha) seisundit halvendatud: vett on vähem ja stabiilne veerežiim on

rikutud, mistõttu elupaigad on kuivad või on veekiht kärestikel madalam kui ilma antud

mõjuteguri esinemiseta (Linnamäe paisu tõttu praegu lõhele kättesaamatu). Jägala Energy

veeluba on seotud Linnamäe paisu veeloaga. Juhul kui paisutamine Linnamäe paisul

lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy OÜ veeluba muuta. Linnamäe paisu

avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik

vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale

suunatavate vooluhulkade osas62.

2.1.2.3. Jõesilm

2013.-2014. a uuringute kohaselt koeb jõesilm kevadel arvukalt Linnamäe paisust allavoolu

jäävatel kärestikel, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte

juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja

koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule on jõesilmu kaitseseisund Jägala

jões praegu ebasoodne. 2014. a tehtud katsepüügid näitasid, et silmuvastsetele sobivad

elupaigad Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ja soodsate veeolude korral

(kus veetase ei lange kriitiliselt, jättes vastsetele sobilikud kaldaäärsed elupaigad kuivale) võib

merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Hinnanguliselt oleks laskujaid 15000

aastas, reaalselt aga eeldatavalt vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas. Vaatamata arvukale

jõkke kudema tõusule ei saa jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu soodsaks. Liigi

kaitseseisundit parandaks väga oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi

taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Praeguse paisjärve alal on jõesilmule rohkesti

sobivaid sigimispaiku, samuti leidub seal tõenäoliselt ka vastsetele sobivaid elupaiku. Lisaks

Jägala jõele leiaks jõesilm endale sobivaid sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe

alamjooksul.

KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et jõesilmule

sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala Jõe hoiualal (Jägala loodusalal) jõesilmule

ligipääsetavad. KKK eesmärgiks on jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade

ligipääsu loomine.

Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele

ebasoodsat mõju

Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes jõesilmu

iseloomustusest ja elupaiganõudlusest, on jõesilmu jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige

paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, mis muudab liigile kättesaamatuks paisust ülesvoolu

62 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1

23

paiknevad kudealad ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus. Efektiivse

kalapääsu rajamisel ning jõesilmu pääsemisel paisust ülesvoolu oleksid liigile paisjärvest

ülesvoolu olevad elupaigad kättesaadavad. Jõesilm on aga suhteliselt kehva ujumisvõimega,

mistõttu kalapääsu rajamine, eriti suure kõrguste vahega paisule, oleks paisjärve säilimisel

komplitseeritud. Samas paisjärve säilitamisel oleksid paisjärve poolt üleujutatud ja setete alla

mattunud elupaigad kudealana ja vastsete elupaigana ebasobivad. Lisamõjuriks osutuks

vastsete hukkumise oht turbiinide läbimisel laskumisel merre.

Taotletava tegevuse mõjud

Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega (Jägala Energy HEJ) elupaiga killustamise

ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile jõed ja ojad

(3260), mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1 ja lõhe elupaikadele, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.2.2.

Linnamäe pais on jõesilmule ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu

Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel säilinud elupaik (2,3 ha), samuti taastatav elupaik

Linnamäe paisjärve all. Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja

setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid

jõesilmule sobilikuks elupaigaks ja eeldatavalt leidub seal ka noorjärkudele sobivaid

liivaseid elupaiku. Jõesilm on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad sigimiseks

jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga ehk kärestikulised

alad. Vastsed elavad jões 4-5 aastat, pärast mida toimuvat moonet rändavad nad merre.

Linnamäe pais on jõesilmu rändel ületamatuks tõkkeks. Seega kuigi paisu alla koguneb arvukalt

jõesilmu isendeid, ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse (nii Jägala jões

kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) kudemiseks ja puudub ka laialdane

võimalus noorjärkude arenguks jões. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe

paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks

sigimispaigaks. Taastuval jõelõigul leiduks tõenäoliselt ka vastsetele sobilikke elupaiku, samuti

esineks sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. Tulenevalt

Linnamäe paisu taha kujunenud paisjärvest on jõesilmule otseselt kättesaamatud 5 ha liigile

sobilikku elupaika, sest see on paisutuse tõttu üle ujutatud ning lisaks 2,3 ha, mis on paisu ja

paisjärve kui rändetõkke tõttu kättesaamatud. Kuniks paisutus jätkub, on selle negatiivne mõju

jõesilmule Jägala loodusalal väga oluline ja pöördumatu. Pais killustab elupaikade

terviklikkust, eraldades ületamatu rändetõkkena Linnamäe paisust ülesvoolu jäävaid sobilikke

elupaiku paisust allavoolu jäävatest elupaikadest. Paisu mõju oleks ebaoluline juhul, kui paisule

oleks võimalik rajada jõesilmule sobilik kalapääs ja taastada paisjärvealused elupaigad.

Kalapääsu puudumisel ja paisutuse säilimisel on negatiivne mõju liigile väga oluline ja

pöördumatu.

Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab

paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. Osaliselt koevad

jõesilmud ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ tsükliline töö muudab ka

selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis ohustab kaldaäärt eelistavate silmuvastsete

elupaikade kuivale jäämist ning seetõttu ka vastsete hukkumist. Vastsed peavad elama jões

vähemalt 3–4 aastat. Nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi hästi

oma elupaiku vahetada. Sageli on elupaigad kaldaäärtes. Kui jõe veetase järsku ja kiirelt langeb,

siis suur osa kaldaääres elunevatest vastsetest võib hukkuda, sest neil ei ole võimalik alaneva

veetaseme tingimustes leida endale piisaval kiiresti muud sobilikku elupaika. Mõnikord ei

suuda veetaseme kiirel alanemisel isegi täiskasvanud jõesilmud peidupaiku vahetada ning sel

juhul jäävad nad kuivale ning hukkuvad. Arvestades vastsete elupaiga nõudlust (muda- ja

liivasette olemasolu, kuhu on võimalik kaevuda), ei pruugi veetaseme aeglasemal alanemisel

olla ka piisavalt sobilikke elupaiku, kuhu oleks teoreetiliselt võimalik ümber asuda. 2013.-2014.

24

a uuringute kohaselt näitasid 07.10.2014 tehtud katsepüügid, et silmuvastsetele sobivad

elupaigad Jägala jões Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ning soodsate

veeolude korral võib merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Arvestades

hinnanguliselt 5 laskujat iga jõe kaldajoone meetri kohta ning sobiva kaldaala pikkuseks 1,5

km ning arvestades juurde teist samapalju laskujaid jõesängi vooluosades olevate mudastunud

padjandite arvelt, oleks Linnamäe paisust allavoolu jäävast jõelõigust potentsiaalsete laskujate

arvukus hinnanguliselt 15 000 laskujat aastas. Reaalselt võib laskujate arv eeldatavasti kõikuda

vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas63. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev

tsükliline veekasutus, on sellest tulenev negatiivne mõju oluline ja pöördumatu. Inimtegevusest

tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool.

Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult

välistada, kuid oleks võimalik vähendada senist tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset

mõju jõesilmule.

Jõesilmu ränne jõkke on korrelatsioonis jõe vooluhulgaga rändeperioodil, st liik eelistab

kudemisel pigem suurema vooluhulgaga jõgesid. Jägala jõgi on Narva jõe järel teise suurima

valgala ja vooluhulgaga jõgi Soome lahe vesikonnas64. Eelnevast tulenevalt ja arvestades

jõesilmu kaitse tegevuskavas65 viidatud asjaolu, et liik ei ole sünnijõele truu, saab eeldada, et

antud olukorras võib Jägala jõgi jõesilmule toimida nn ökolõksuna. Viimane tähendab, et

jõesilm liigub küll Jägala jõe suure vooluhulga tõttu jõkke, kuid kuna Linnamäe paisu all

paiknevad kudealad ja elupaigad on kesise kvaliteediga ning neid mõjutavad lisaks sellele ka

mitmed negatiivsed mõjutegurid (merevee tungimine kudealadele, veerežiimi ebastabiilsus

Linnamäe paisul toimuva elektritootmise tõttu jne), ei ole jõesilmu kudemisedukus ja liigi

noorjärkude ellujäämus nii suur, kui see oleks ilma ohuteguriteta parema kvaliteediga kudejões.

Seega on Linnamäe paisu ja HEJ negatiivne mõju jõesilmule oluliselt laiema kontekstiga kui

vaid Jägala jõe kontekst.

Elektrienergia tootmise osas võib veel välja tuua, et juhul kui jõesilmul õnnestuks pääseda

Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu

asustada jõesilmu vastseid, kaasneks nende merre suundumisel turbiine läbides hukkumise

oht (täpsemalt selgitatud ptk-s 2.1.2.2).

Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud kaitse-eesmärkide

saavutamise (jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu eelduste loomine).

Pais on oluline rändetõke jõesilmule juurdepääsuks sobilikele sigimis- ja elupaikadele,

paisutuse tõttu on üle ujutatud jõesilmule 5 ha suuruses ulatuses sobilikke sigimis- ja vastsete

elupaiku, lisaks on 2,3 ha kättesaamatud. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud

paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest

allavoolu jäävale jõesilmule sobilikule sigimis- ja elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ning

noorjärkude suremus turbiinides. Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus aitab jõesilmu

seisundit parandada stabiilse äravoolurežiimi tagamine, ent suremust turbiinides pole võimalik

vältida. Jõesilmu kaitseseisundit parandaks oluliselt sobilikele elupaikadele ligipääsu tagamine

ja paisutuse likvideerimine. Seeläbi lisanduks jõesilmule nii sobivaid sigimispaiku kui ka

vastsetele sobivaid elupaiku.

63 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku

uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 64 Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017

käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud peadirektori 05.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26 65 Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava (eelnõu, 2021), lk 6

25

Muude tegevuste koosmõjud

Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on

halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul

jõesilmu elupaiga seisundit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt on kõige enam mõjutatud

Jõelähtme jõe ja Jägala joa vaheline jõelõik, kus on väga suur lang ning enamikele

siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe

kallastele väga lähedal, mis võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks

kuivaks jääda. Lõik on oma looduslike omaduste poolest sobilik jõesilmu kudealaks, kuid jõe

samas lõigus puuduvad vastsetele sobilikud elupaigad (mudased ja liivased jõekaldad).

Lundi paisu olemasolu takistab silmu liikumist Jõelähtme jões ülesvoolu, kus esineb samuti

kudemiseks ja vastetele sobilikke elupaiku, kuid mis ei kuulu Jägala loodusala koosseisu.

2.1.2.4. Võldas

Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel ülevalpool Linnamäe paisjärve. Linnamäe

paisust allavoolu on võldas tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti

kokku 148 isendit. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Ebasoodsatel aastatel on

asurkonna suurus väiksem, soodsatel aastatel suurem (madala veega aastad mõjuvad liigile

ebasoodsalt, kõrge veega aastad soodsalt). 2013.-2014. a uuringute kohaselt on katsepüükidel

Linnamäe paisust allavoolu tuvastatud 169 isendit, samas kui kogu Jägala loodusala asurkonna

suuruseks hinnati 3 000-14 000 isendit (valdav osa võldasest asustab Linnamäe paisjärvest

ülesvoolu jäävat elupaika). Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine

parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2-3 korda.

KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks asjaolu, et võldas asustaks sobivaid

elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala (Jägala loodusala) ulatuses. KKK eesmärgiks on võldase

asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades.

Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele

ebasoodsat mõju

Tulenevalt ptk-s 1.3.2.2 kirjeldatud võldase elupaiganõudlusest on võldase jaoks negatiivseteks

teguriteks eelkõige paisu kui ületamatu tõkke esinemine, paisjärve aluste elupaikade uputamine

ja setetega matmine ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus.

Taotletava tegevuse mõjud

Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on

samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1.

Linnamäe pais on võldasele ületamatuks tõkkeks paisust üles- ja allavoolu liikumisel,

mistõttu liigi asurkond on ühe tervikliku ja elujõulise asurkonna asemel killustunud kaheks

väiksemaks ja vähem elujõuliseks asurkonnaks. Seega kuigi paisu all on katsepüükidel

tuvastatud võldase esinemist (küll mitte arvukalt), ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse

elupaikadesse (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni). Mõju

oleks ebaoluline juhul, kui paisule oleks võimalik rajada võldasele sobilik kalapääs ja taastada

paisjärvealused elupaigad. Kalapääsu puudumisel on negatiivne mõju liigile oluline, kuna

paisust allavoolu jääv asurkond on ülesvoolu paiknevast asurkonnast ära lõigatud ja mõjutatud

lisaks ka teistest negatiivsetest teguritest (sh võimalik settereostus, vee- ja temperatuurirežiimi

muutused).

26

Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha

elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid võldasele sobilikuks

elupaigaks. Võldase elupaigaks on sobilikud kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad.

2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik

valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu

tagajärjel tekkinud paisjärvest on võldasele otseselt kättesaamatud 5 ha liigile sobilikku

elupaika, sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja sette alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub,

on negatiivne mõju võldasele Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile on

kättesaamatu sobilik elupaik Jägala jões 5 ha ulatuses ning elupaik on killustunud.

Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab

paisust allavoolu jäävaid sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. 2013.-2014. a

uuringute kohaselt esineb võldast ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid

Linnamäe HEJ tsükliline töö muudab selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks. Kuna võldas on

väga paigatruu, kes võimalusel ei vaheta kunagi elupaika, on see liik tsüklilisest veekasutusest

eriti mõjutatud. Võldase isenditest on kõige enam mõjutatud noorjärgud, kes kasutavad

elupaigana kaldavööndit, mis vee kõikumise korral jääb kuivale66. Kuniks toimub

elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus, on mõju paisjärve all esinevatele

isenditele oluline ja pöördumatu. Mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule

veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik

veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid mõnevõrra oleks võimalik vähendada senist

tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset mõju võldasele.

Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise

(võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades). Pais on oluline

tõke võldasele liikumisel paisust üles- ja allvoolu sobilikesse elupaikadesse ning elupaik on

killustunud. Paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses võldasele sobilikke elupaiku.

Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline

ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale võldasele sobilikule elupaigale

(tsüklilise töö tagajärjel).

Muude tegevuste koosmõjud

2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu

suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on

kuivad) nimetatud lõigul võldase elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ veekasutuse oluline

piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Praegu toimuv regulaarne

vee liigvähendamine jões (vesi juhitakse 0,3 km ülalpool juga kanali kaudu HEJ-sse ning u 1

km pikkune kärestik jääb regulaarselt väga veevaeseks) ei soosi Jägala joa alusel jõelõigul

kalade elukeskkonda. Samuti võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete

allakandumisel.

2.1.2.5. Paksukojaline jõekarp

Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks on kiirevoolulised voolusängi kohad Linnamäe paisust

allavoolu ja paisjärvest ülesvoolu. Liiki leiti 2011. aastal paisust allavoolu jääval Jägala jõe

lõigul, Linnamäe paisjärves liiki ei esinenud67. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leiti 2013. a

Jägala loodusalalt paksukojalise jõekarbi tühje kodasid, elusaid isendeid ei leitud. Eesti

66 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe

hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 67 Laanetu, N. 2011. Linnamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude

kohta. Loodushoiu Ühing LUTRA, Tartu.

27

Maaülikooli andmebaasi järgi on Jägala jõgi paksukojalise jõekarbi piiratud levilaga jõgi. Liiki

on leitud Jägala loodusalast ülesvoolu jäävatest Jägala-Pirita kanalist ja Soodlast68.

Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Elusate karpide

arv loodusalal on kas väga väike või puuduvad elusad isendid täiesti. Tõenäoliselt satuvad

elusad isendid alale aeg-ajalt ülalt laskuvate kaladega (vastsed parasiteerivad kaladel), püsiv

paikne asurkond aga Jägala loodusalal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla kuni 100

isendit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud jõeosades

karbile sobivaid elupaiku.

KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks, et paksukojalise jõekarbi elujõulise

asurkonna säilimiseks on eeldused loodud.

Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele

ebasoodsat mõju

Tulenevalt ptk-s 1.3.2.4 kirjeldatud paksukojalise jõekarbi elupaiganõudlusest on liigi jaoks

negatiivseteks teguriteks eelkõige paisutusest tulenev elupaiga üleujutamine ja setete alla

mattumine ning elupaikade killustatus.

Taotletava tegevuse mõjud

Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha

elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid paksukojalisele

jõekarbile sobilikuks elupaigaks. Paksukojalise jõekarbi elupaigaks on sobilikud

kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks

Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile

sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu tagajärjel tekkinud paisjärvest on

paksukojalisele jõekarbile otseselt kättesaamatud 5 ha liigile tõenäoliselt sobilikku elupaika,

sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja setete alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub, on

negatiivne mõju paksukojalisele jõekarbile Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile

on kättesaamatu sobilik elupaik paisjärve all.

Linnamäe pais killustab paksukojalise jõekarbi elupaika, seetõttu ei ole liigil potentsiaalselt

võimalik liikuda kogu kaitsealal esinevate sobilike elupaikades (nii Jägala jões kuni Jägala joani

kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) piires.

Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise

(eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks). Pais killustab

elupaika ja paisutuse tõttu on üle ujutatud ja sette alla mattunud paksukojalisele jõekarbile

tõenäoliselt sobilik elupaik.

Muude tegevuste koosmõjud

2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu

suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärdes elupaigad on

kuivad) nimetatud lõigul paksukojalise jõekarbi elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ

veekasutuse oluline piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Samuti

võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete allakandumisel.

68 Maves, 2014. Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta

lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta.

28

2.1.2.6. Saarmas

Saarma arvukuse hinnang Jägala loodusalal on kuni 5 isendit. Liik võib aeg-ajalt alalt ka

lahkuda, kuid see on looduslikest teguritest tulenev nähtus. Tegemist on saarma seisukohalt

marginaalse tähtsusega elupaigaga. Linnamäe pais ja paisjärv ei mõjuta liigi levikut ja arvukust.

Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.5

kirjeldatud saarma iseloomustusest, ei tulene Linnamäe paisust, paisutamisest ega

elektrienergia tootmisest saarmale negatiivseid mõjusid.

KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks saarma esinemine hoiualal

(loodusalal) ning eesmärgiks on samuti saarma esinemine hoiualal (loodusalal).

2.2. Koosmõjud

Linnamäe pais ehitisena on ületamatuks takistuseks lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise

jõekarbi liikumisel sobilikesse paikadesse, samuti on paisjärve esinemise tõttu üle ujutatud ja

setete alla mattunud nimetatud liikidele sobilik elupaik ja elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) 5 ha

ulatuses. Selle tõttu on liikide populatsiooni asustustihedus oluliselt väiksem või praktiliselt

puudub ning liikide puhul, keda esineb ka paisjärvest ülesvoolu (nt võldas) on populatsioonid

killustatud. Kuna Linnamäe pais muudab jõelise elupaiga järveliseks, toimub seal setete

akumuleerumine. Avariiolukordade esinemisel või paisu remontimise ja rekonstrueerimise

käigus tekib oht setete liikumiseks allavoolu, mis halvendab Linnamäe paisust allavoolu

paikneva jõelõigu kvaliteeti vee-elustiku elupaigana ja elupaigatüübina jõed ja ojad (3260).

Linnamäe HEJ tööst tulenev pulseeriv veerežiim halvendab täiendavalt paisust allavoolu jäävas

jõelõigus kalade kude- ja noorjärkude elupaikade kvaliteeti ning laskudes läbi turbiinide minnes

on lõhe ja jõesilmu noorjärkudel oht suureks suremuseks.

Linnamäe paisu taga on 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) üle ujutatud ja setete alla maetud,

mistõttu elupaiga pindala on vähenenud, see on killustatud ning üleujutatud osa on kalade

kudemis- ja vastsete elupaigana kasutuskõlbmatu. Settereostuse korral võivad teatud

ajaperioodil esineda täiendavad negatiivsed mõjud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile

ning kalade elupaikadele. Linnamäe HEJ tööks vajaliku pulseeriva veekasutusega kaasneb

veekvaliteedi halvenemine.

Linnamäe paisu puudumisel taastuks 5 ha suurune elupaigatüüp jõed ja ojad (3260),

suurendades selle pindala, millega kaasneb ka elupaiga killustatuse lõppemine. Seeläbi oleks

kogu Jägala loodusala lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukohalisele jõekarbile elupaigana

kättesaadav, puuduks ka asurkondade killustatus ning suureneks nende asustustihedus.

Paisutuse puudumine aitaks saavutada KKK-s seatud Jägala loodusala kaitse-eesmärke.

Linnamäe paisu puudumisel kaasneks mõningane negatiivne mõju Jägala Energy HEJ

olemasoluga, sest derivatsioonikanali kaudu vee kõrvalejuhtimine halvendab Jägala joa alusel

jõelõigul u 900 m pikkuselt kärestiku kvaliteeti elupaigana lõhele, jõesilmule, võldasele ja

paksukojalisele jõekarbile. Samas on Jägala Energy veeluba seotud Linnamäe paisuga: kui

paisjärv likvideeritakse ja siirdekaladele on juurdepääs Linnamäe paisjärvest ülesvoolu

jäävatele kudealadele, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta.

Lundi paisu olemasolu takistab kalade liikumist Lundi paisust ülesvoolu, st väljaspoole Jägala

loodusala asuvatele sobilikele kudemis- ja noorjärkude elupaikadesse.

29

Nii Jägala Energy HEJ kui ka Lundi paisust tulenevalt esineb setete kogunemine ja

avariiolukorras või paisude remontimisel või rekonstrueerimisel settereostuse tekkimise oht.

Oht on väiksem Lundi paisu puhul, sest Jõelähtme jõe säng on ülesvoolu rajatud paelõhesse ja

selle ulatus on väiksem, mistõttu paisu taha koguneb setteid vähem.

Seega kokkuvõtvalt avaldavad Natura 2000 alale olulist ebasoodsat mõju jõele ehitatud paisud

ja neil hüdroenergiast elektritootmine. Jägala loodusalal on olulisemaks ebasoodsa mõju

tekitajaks Linnamäe pais ja HEJ.

3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala

terviklikkust

Tabel 1. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala

terviklikkusele

Kas projekt võib:

takistada ala kaitse-eesmärkide

saavutamist või põhjustada

selles viivitusi?

Jah Ala kaitse-eesmärke ei saavutata. KKK

kohaselt on lõhele, jõesilmule ja

paksukojalisele jõekarbile seatud eesmärgiks

eelduste loomine looduslikult elujõulise

populatsiooni taastamiseks ning et võldas

asutaks sobilikke elupaiku kogu kaitstava ala

ulatuses. Nimetatud eesmärgid ei ole

saavutatavad paisu ja paisutamisest tekkiva

paisjärve olemasolul.

vähendada alal esinevate

kaitsealuste elupaigatüüpide

või kaitsealuste liikide

elupaikade pindala või

kvaliteeti?

Jah Linnamäe paisul paisutamise tagajärjel on 5 ha

(31%) elupaigatüüpi jõed ja ojad uputatud

paisjärve alla ja maetud setetega, lisaks on 2,4

ha (15%) elupaigatüüpi jõed ja ojad

siirdekaladele ületamatu rändetõkke tõttu

kättesaamatud. Kuna pais on kaladele

ületamatuks tõkkeks ja suur osa elupaiku on

kättesaamatud või kasutuskõlbmatud ning

kättesaadav osa on kehva kvaliteediga,

avaldab see otsest negatiivset mõju ka kaitse-

eesmärgiks olevate kalaliikide arvukusele.

Lisaks on Linnamäe HEJ tsüklilisest

veekasutusest mõjutatud 8,4 ha (53%)

elupaigatüüpi jõed ja ojad. Seega kokku on

rikutud 99% elupaigatüübist jõed ja ojad.

põhjustada häirimist, mis võib

mõjutada populatsiooni

suurust või tihedust või

liikidevahelist tasakaalu?

Jah Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus

suurendab paisust allavoolu esinevate liikide

häirimist ning võib põhjustada nende

asurkonna suuruse vähenemist. Kuna pais on

kaladele ületamatuks tõkkeks, avaldab see

otsest mõju ka kaitse-eesmärgiks olevate

kalaliikide arvukusele, sest neile on

kättesaamatud paisust ülesvoolu esinevad

30

sobilikud elupaigad (millest 5 ha on paisjärve

poolt üle ujutatud ja setete alla maetud).

Samuti on laskumisel läbi turbiinide

noorjärkudel oht suureks suremuseks,

mistõttu väheneb liikide arvukus veelgi.

põhjustada alal olulisel määral

leiduvate kaitsealuste liikide

väljatõrjumist ja vähendada

seega nende liikide levila

pindala kaitsealal?

Jah. Linnamäe pais on vee-elustikule ületamatuks

tõkkeks, mistõttu puudub neil võimalus

liikuda paisust ülesvoolu. Paisust allavoolu on

vee-elustikul võimalik liikuda läbi turbiinide

ning liigveelasu, kuid turbiine läbides on

ohuks kalade suur suremus, mis võib esineda

ka liigveelasu kasutajatel (suure vooluhulga

korral).

viia I lisa elupaikade või

liikide elupaikade

killustumiseni?

Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisa I

kohaselt Natura elupaigatüüp jõed ja ojad

(3260), mis on paisu tõttu 5 ha ulatuses (31%

elupaigatüübi kogupindalast – 16 ha-st) üle

ujutatud ja setetega reostunud ning paisu ja

paisjärve esinemisest tulenevalt on

elupaigatüüp ja liikide elupaik ka killustatud.

Linnamäe paisust allavoolu jääb 8,4 ha (53%)

elupaigatüüpi jõed ja ojad, millest vaid 0,3 ha

on kärestikuline, ning Linnamäe paisjärvest

ülesvoolu jääb 2,6 ha (16%) elupaigatüüpi

jõed ja ojad, millest 2,3 ha on kärestikulised.

põhjustada alal asjaomaste

elupaikade ja liikide

säilitamiseks või taastamiseks

vajalike põhitunnuste,

looduslike protsesside või

ressursside kadumist või

vähenemist?

Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärkidest

tulenevalt võib peamisteks tunnusteks pidada

jõe kui vooluveekoguga seotud asjaolusid

(looduslik veerežiim). Paisutamise ja

elektritootmise tõttu on looduslik veerežiim

häiritud (kasutatavatest turbiinidest tulenev

tsükliline veekasutus), jõe asemel on tekkinud

paisjärv, mis muudab ka elupaiga sobivust

liikidele (sobilik elupaigana järvelist, mitte

jõelist elukeskkonda nõudvatele liikidele,

samal ajal on loodusala eesmärgiks just jõelist

elupaika kasutavad liigid) ning paisjärve

põhja koguneb muda, mis muudab toitainete

tasakaalu ja tekitab settereostust. Jägala

loodusalal on jõgi kui looduslik elupaik

(elupaigatüüp jõed ja ojad), kus on tagatud

kõik ökoloogilised protsessid (sh liikide

looduslik levik) kahjustatud ulatuses Jägala

joast kuni suudmeni (99%), sh valdavalt on

survetegur Linnamäe pais ja Linnamäe HEJ

mõju jõe voolurežiimile. Lõhe asurkonna

taastamine taotletava tegevuse jätkumisel ei

ole võimalik, samuti jääb saavutamata

jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi

asurkondade laienemine.

31

häirida tegureid, mis aitavad

alal soodsaid tingimusi

säilitada või mis on vajalikud

selleks, et taastada alal

soodsad tingimused?

Jah. Kuna liikidele on elupaigaks Jägala jõgi, siis

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hea seisundi

puhul on tagatud ka kaitse-eesmärgiks seatud

liikide hea seisund. Linnamäe paisu ja

paisjärve esinemisel ei ole liikide väga hea

seisundi saavutamiseks piisavalt elupaiku

ning paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud

elupaigad ei ole neile kättesaadavad. Samuti

on elupaik killustunud. See vähendab liikide

levikut ja populatsiooni suurust, samuti

killustab asurkonda.

häirida selliste liikide

tasakaalu, levikut ja arvukust,

mis on ala soodsate tingimuste

indikaatorid?

Jah. Linnamäe paisust ülesvoolu on kaitseala

eesmärkide täitmise eelduseks jõelise

elupaigatüübi taastamine paisjärve alla jäävas

jõelõigus. Paisutamisega kaasneb settereostus,

millel on ajaliselt piiritletud perioodil otsene

negatiivne mõju ka paisust allavoolu jäävale

jõeosale ning liikide elupaikadele, muul ajal

mõjutab liike negatiivselt pulseeriv

veekasutus.

32

4. Leevendavate meetmete kavandamine

4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus

Sõltuvalt kindlakstehtud mõju suurusest võib olla võimalik kehtestada teatavad

leevendusmeetmed, mis hoiavad negatiivse mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele,

kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust.

Leevendava meetmena on kaalutud kalapääsu rajamist. Aastatel 2010-2013 kaaluti meetme

“Vooluveekogude seisundi parandamine” raames võimalusi kalapääsu lahendusteks, mis

võimaldaksid jätkata elektritootmisega, samal ajal täita veeseadusest tulenevat nõuet tagada

kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu: erinevad kalatreppide variandid vahetult

hüdrosõlme juures, rändekanal ümber Linnamäe HEJ kompleksi ja paisjärve Jägala jõe vasaku

kalda pool, möödaviikpääs ümber Linnamäe Jägala jõe paremal kaldal. Kõikide nende

alternatiivide realiseerimise otstarbekus on seatud kahtluse alla erinevatel põhjustel, sh vähene

toimivus69.

Linnamäe HEJ rajamisel ehitati sellele siirdekalade läbipääsuks kalatrepp, kuid see ei toiminud

ja HEJ taastamise käigus 2002. a seda ei taastatud. Olemasolevas olukorras on Linnamäe pais

ületamatuks rändetõkkeks kalade ülesvoolu rändel. Kalade allavoolu ränne on teatud

perioodidel võimalik, kuid see ei ole kaladele ohutu. Seetõttu on takistatud siirdekalade (nt lõhe,

forell, vimb, jõesilm) liikumine paisust Jägala joa alustele kudealadele ja Jõelähtme jõkke.

Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin

OÜ 2010. a eelprojekti (edaspidi 2010 kalapääsu projekt), mis käsitleb kolme varianti kalade

rände tagamiseks70:

1) Põhivariant. Kalade ülesvoolu pääsemiseks rajatakse jõe vasakule kaldale püstpiludega

kamberkalapääs. Kalade allavoolupääsu renn kujundatakse praegusesse veehoidla

tühjenduskanalisse. Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla

tühjenduslasuks.

2) Alternatiiv 1. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade

ülesvoolu rändeks paigaldatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse kalalift.

Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla tühjenduslasuks.

3) Alternatiiv 2. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade

ülesvoolu pääsemiseks pikendatakse olemasolevat kalatreppi ning selle kõrvale (läbi

ülevoolupaisu) rajatakse peibutusvoolu kanal. Veehoidla tühjenduskanal jääb olemasolevasse

asukohta.71

69 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”

taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis 06.12.2013 kiri nr HJR 7-6/13/28375-1 70 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”

taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis

10.02.2011 kiri nr HJR 6-7/10-3 71 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”

taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis

10.02.2011 kiri nr HJR 6-7/10-3

33

Täiendavalt 2010 kalapääsu projektile kavandati neljas variant (edaspidi 2010 kalapääsu

projekti täiendus):

4) Antud variandi kohaselt rajatakse kamberkalapääs HEJ-st paremale. Allavoolurändel olevad

kalad suunatakse veehoidla tühjenduskanalisse kujundatud allavoolupääsu. Olemasolev

kalapääs kujundatakse paisjärve tühjenduskanaliks72.

Keskkonnaamet jättis nii 2010 kalapääsu projektis kui ka 2010 kalapääsu projekti täienduses

toodud kalapääsulahendused kooskõlastamata. Keskkonnaameti hinnangul ei taga mitte ükski

lahendus kalade kuderände toimimist73.

Lisaks kalade läbipääsu mittetagamisele jääks kõigi nende lahenduste korral paisjärv alles, st

suur hulk elupaiku endiselt uputatuks paisjärve alla. 2010 kalapääsu projektis ja 2010 kalapääsu

projekti täienduses pakutud kalapääsude lahendused ei võimalda Jägala loodusala kaitse-

eesmärkide saavutamist – oluline osa (5 ha, s.o u 1/3 kogupindalast) kudealadest jääks paisjärve

poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha kudemiseks sobivaid

elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht (paisjärve vee kogumisel),

mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate elupaikade kvaliteet. Täiendavalt

jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või paisu ülevoolust alla kukkudes

noorjärkude suremise oht ning paisjärv mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja

hapnikurežiimi.

2020 koostatud kultuuriväärtuste eksperthinnangus on pakutud muinsuskaitse ja looduskaitse

eesmärkide ühildamiseks võimalik kalapääsu variant, mis on analoogne 2010-2011 kaalutud

variantidega: Jägala jõe paremkaldale kalapääsu rajamine tähendaks kanali rajamist linnamäe

ja asulakoha vahelt. Kalapääsu suue asuks Linnamäe paisu lähedal ning lähe paisjärves

ülesvoolu. Kanali suudme asukoht võimaldab kaladel see üles leida, sest see asub vahetult

elektrijaama avade kõrval. Kanal tuleb osaliselt toestada betoonseintega, kuid suures osas

piisaks nõlvadest. Selline kanal riivaks arheoloogiamälestist “Asulakoht”, kuid võiks siiski olla

aktsepteeritav, sest säilitab valdava osa mälestisest ning ei kahjusta teisi mälestisi. Kanal oleks

uus silmatorkav element maastikus, mis aga on siiski oluliselt väiksema kaaluga kui säilitatav

paisjärv. Kärestikuline kanal, eriti selle nõlvadega lahendatud osa ei oleks maastikus

silmatorkav võõrkeha, vaid võiks toimida hoopis omaette atraktsioonina. Koos kalapääsuga

tuleb rajada paisule kalade allavoolurännet võimaldavad konstruktsioonid. Nende ehitamiseks

tuleb võibolla ümber ehitada kas vasak- või paremkalda umbpaisu pealmine osa, et kalad, kes

ei ole leidnud kanalisse sissevoolu paisjärve kaldal, saaks liikuda allavoolu ilma HEJ-d

läbimata. HEJ vee sissevõtu avadele tuleb paigaldada konstruktsioonid (restid), mis tõkestavad

kalade sattumist turbiinidesse. Umbpaisude ümbruses ei ole kultuurkiht säilinud ja võimalik

kultuurkihi kahjustamine ei ole seetõttu takistuseks. Käesoleva eksperthinnangu kohaselt on

viimane lahendus soovitatav, kui see osutub pärast tehnilise lahenduse läbitöötamist ja

tasuvusarvutuste tegemist mõistlikuks.74

Ka selle lahenduse korral ei ole Jägala loodusala eesmärgid täidetavad: 5 ha ehk 1/3 kudealadest

jääks paisjärve poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha ehk 14%

kudemiseks sobivaid elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht

72 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”

taotlusdokumentatsioon. Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekti täiendus. 73 Registreeritud Postipoisis 21.06.2011 kirjana nr HJR 7-6/11/18981-7 74 Hiob, M., 2020. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. Artes Terrae AB.

Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 1.10.2021 nr 7-11/21/15714-6

34

(paisjärve vee kogumisel), mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate

elupaikade kvaliteet. Täiendavalt jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või

paisu ülevoolust alla kukkudes lõhe ja jõesilmu noorjärkude suremise oht ning paisjärv

mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja hapnikurežiimi.Varem toimunud paljude

alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks reaalseks kehtivale

keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv - avada Linnamäe pais

kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Meetme “Vooluveekogude seisundi

parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2013. a eelprojekti (edaspidi

2013 kalapääsu projekt), mis käsitleb ainult ühte tehnilist alternatiivi: elektritootmise

lõpetamine Linnamäe HEJ-s ja paisutuse likvideerimine. Tehnoloogilisi alternatiive on kolm,

millest eelprojekt koostati kolmandale alternatiivile:

1) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme täieliku

likvideerimise teel.

2) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu

osalise või täieliku lammutamise teel.

3) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine läbivooluavade lõikamisega läbi

Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu.75

Kalastikueksperdid nõustuvad projekteerija arvamusega, et kalade läbipääsu tagamise ja

keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohalt on parimaks lahenduseks 1. alternatiiv, mis

võimaldab saavutada kõige looduslähedasema olukorra. Samas on kalastiku eksperdid

seisukohal, et ka alternatiivid 2 ja 3 võimaldavad tagada kaladele igati soodsad rändetingimused

ning loovad eeldused kõigi jõega seotud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks kalade

läbipääsu tagamisele tuleb teadvustada, et vajalik on saavutada ka keskkonnaeesmärkide

täitmine, milleks on Jägala jõega seotult jõe hea ökoloogilise seisundi (EL Veepoliitika

raamdirektiivi mõistes) ja Jägala jõe hoiuala soodsa kaitseseisundi saavutamine. Jägala jõe

hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõesilm, lõhe, ja võldas, veeselgrootutest on kaitstavaks

liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud

liikide soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja

soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud

liikide kaitseseisund sõltub lisaks ka otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase

põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Seniste analüüside käigus on

selgunud, et efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine Linnamäe paisu juurde on keeruline ja

äärmiselt kulukas ning isegi juhul, kui õnnestuks rajada kalapääs parimal võimalikul moel, ei

oleks väga suure tõenäosusega võimalik seeläbi saavutada keskkonnaeesmärkide täitmist (lõhe

ja jõesilmu soodsat kaitseseisundit, Jägala jõe alamjooksu head ökoloogilist seisundit)76.

Projekti ReTrout77 raames on Linnamäe paisu ja HEJ juures kalade rändetee avamiseks

koostatud kolm võimalikku lahendusvarianti, mis tagaksid Natura ala kaitse-eesmärkide

75 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju

eelhinnang. 76 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju

eelhinnang. 77 Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute

koostamise tellimine“ koosseisus. Töö sisuks on kalade rändetee avamiseks Kotka (Valgejõgi), Nõmmeveski

(Valgejõgi), Kunda alumine HEJ (Kunda jõgi), Kunda mõisa (Kunda jõgi), Aravuse (Kunda jõgi) ja Linnamäe

HEJ (Jägala jõgi) paisudel eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamine.

35

täitmise. Kalade rändetee tõhusaks avamiseks ja liikide elupaikade taastamiseks Jägala jõe

alamjooksul oleks Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine.

1) Variant 1 - Likvideeritakse vasakul kaldal paiknev betoonist umbpais, ülejäänud hüdrosõlme

elemendid säilitatakse. Jõgi juhitakse paisust mööda vasaku kalda poole rajatavat uut

voolusängi. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja

viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga.

2) Variant 2 - Likvideeritakse ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti. Ülejäänud hüdrosõlme

elemendid säilitatakse. Jõe vool juhitakse läbi ülevoolupaisu laiuse ava, milleks rajatakse paisu

ülavee poolele uus voolusäng. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala

planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga.

3) Variant 3 - Kõik paisu konstruktsioonid lammutatakse, jõe org paisu piirkonnas taastatakse

looduslähedasena. Lammutatud konstruktsioonide lõigus rajatakse tehiskärestik pikkusega 115

m, põhjalanguga 2%, põhja laiusega 24 m.

Paisu likvideerimise järel suureneb oluliselt tüübiomaste kalaliikide arvukus paisust ülesvoolu

jäävas jõeosas ning vähemal määral ka paisust allavoolu jäävas jõeosas. Linnamäe paisu

avamine ja elupaikade taastamine on oluline eelkõige Natura 2000 ala eesmärgiks olevale

elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning liikidele nagu lõhe, jõesilm, võldas ja paksukojaline

jõekarp. Lõhe looduslik taastootmine Jägala jões piirdub praegu üksikute isenditega. Linnamäe

paisu avamise ja paisjärve likvideerimise järel võib lõhe looduslik taastootmine Jägala jõe

alamjooksul tõusta kuni 8500 laskujani aastas. Ka jõesilmu seisundit Jägala jões parandaks

oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse

paisjärve alal. Paisu likvideerimine suurendaks ka võldase olemasolevat asurkonda 2-3 korda78.

Projekti kohaselt on kõik kolm lahendusvarianti hinnatud kalastiku ja jõe kui elupaiga

seisukohast soodsateks, kuid eelistatud järjekord (alates parimast) on variant 3, variant 2 ja

seejärel variant 1.79

Samas ka ükski ReTrout projekti raames pakutud kalapääsulahendustest ei võimalda

elektritootmise jätkamist taotluses esitatud tingimustel. Meedet saab rakendada, kui veeluba

hüdroenergia kasutamiseks ja paisutamiseks anda ei ole võimalik.

Kokkuvõtvalt ei ole võimalik elektritootmise ja paisutamise negatiivset mõju leevendada

kalapääsuga, kuna puudub lahendus, mis tagaks samal ajal Natura 2000 kaitse-eesmärkide

täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala

terviklikkuse taastamise tagab vaid selline lahendus, millega likvideeritakse paisutus ja

tagatakse kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele paisust efektiivne läbipääs üles- ja allavoolu.

Teiseks võimalikuks leevendavaks meetmeks võib olla paisutuskõrguse vähendamine.

Linnamäe paisjärvel on veetase olnud erinev sõltuvalt paisu seisukorrast. II maailmasõjas

Linnamäe HEJ hävitati, seega kuni aastani 2002, mil lõppesid Linnamäe HEJ

rekonstrueerimistööd ning alustati elektrienergia tootmisega, oli paisutustase oluliselt madalam

(u 60 aastat). Vesi voolas läbi õhatud hüdroelektrijaama ehitise, mistõttu paisutuse tulemusena

78 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais.

Keskkonnamõju eelhinnang. Info pärineb: Järvekülg, Kesler jt 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa

keskkonnatingimuste analüüs, vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013-2014. Rein

Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive

Kõrs, Peeter Pall, Sirje Vilbaste (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Nikolai Laanetu (LHÜ Lutra) 79 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais.

Keskkonnamõju eelhinnang. Kättesaadav Keskkonnaametist.

36

tekkiva paisjärve pindalaks oli hinnanguliselt u 17 ha (aluseks Maa-ameti geoportaali

ajaloolised kaardid). Võrreldes hetkel paisutusest tuleneva mõjuga, esines viidatatud

ajavahemikul jõelise iseloomuga elupaigatüüp täiendavalt u 350 m pikkuses lõigus, mis

tänaseks on osaliselt taas üle ujutatud. Näiteks Joa puhkeala (24505:002:0278) kinnistu

loodenurgas, kus täna on veekogu laiuseks maksimaalselt ~125 m, oli enne paisutuse täielikku

taastamist jõelõigu laiuseks 26 m. Antud asukohast Jägala joa suunas esines osaliselt ka

kärestikulise iseloomuga jõelõik, mis tänaseks on paisutuse suurema mõju tõttu ~230 m

pikkuses üle ujutatud (eelnevad andmed pärinevad Maa-ameti geoportaali 1993-2000

ortofotolt80).

Seega paisutuskõrguse alandamine võimaldaks osalist elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

taastamist. Sellegipoolest oleks elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Linnamäe paisu ja paisjärve

tõttu killustatud ning arvestades, et puudub toimiva kalapääsu rajamise võimalus, jääb pais

Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud kalaliikidele ületamatuks tõkkeks ning liikide

soodsat seisundit saavutada ei oleks võimalik. Seega nii käesoleva paisutuse kui ka madalamal

paisutuskõrgusel tekkiva paisutuse mõju saab pidada elupaigatüübile jõed ja ojad (3260)

ebasoodsaks, kuid alandatud paistustaseme puhul oleks ebasoodne mõju väiksem.

Kuivõrd tehniliselt on Linnamäe pais betoonist umbpais, kus ei ole reguleeritavaid varjasid

sellises mahus, et hoida vajalikku veetaset igal ajahetkel, oleks madalama paisutuskõrguse

rakendamiseks vajalik olemasoleva paisu ja turbiinisüsteemi ümberehitamine. Arvestades

eeltoodut, võib paisutuskõrguse vähendamist pidada küll üheks võimalikuks leevendavaks

meetmeks, kuid sisuliselt oleks tegemist uue süsteemi rajamisega ning sellest ei tule piisavat

leevendust kaitsealuste liikide jaoks, et tagada nende soodne seisund.

Kokkuvõttes madalam paisutuskõrgus vähendaks mõningal määral küll paisutusest tulenevat

negatiivset mõju elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitsealuste liikide elupaikadele, ent see ei

taga siiski Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Samuti ei võimalda see elektritootmise

jätkamist samadel tingimustel.

Leevendava meetmena on kasutatud lõhede asustamist. Jägala jõkke on alates 1998. aastast

toimunud regulaarsed lõhede asustamised. Viimased aastad on RMK Põlula

Kalakasvatuskeskus asustanud Linnamäe HEJ-st allavoolu erinevas vanuses lõhe noorjärke

(vastsetest kuni laskujateni). Jägala jões on lõhele sobivaid sigimispaiku väga vähe säilinud

ning noorkalade asustamist neisse tuleb lugeda vähem prioriteetseks. Ilma elupaikadele

juurdepääsu loomiseta on asustamine populatsioonide taastamise eesmärgil perspektiivitu

tegevus. Jägala jõkke asustatakse lõhe laskujaid Linnamäe HEJ tegevusest tingitud kahju

kompenseerimise ning populatsiooni taastamise potentsiaali loomise eesmärgil juhuks kui

lahendatakse kalade rände küsimus.

Kalakasvatusliku taastootmise eesmärgiks on looduslike asurkondade taastamine või

tugevdamine. See on seotud rahvusvaheliste lepetega. Eesti on liitunud Gdanski

konventsiooniga, mis sätestab kalapüüki ja muude elusressursside kasutamist Läänemeres.

1997. aastal võttis Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) vastu lõhekava

(Salmon Action Plan), mis nägi ette lõheasurkondade taastamise ja kohustas aastaks 2010

tagama lõhe kudejõgedes loodusliku taastootmise taseme, mis vastaks 50%-le iga jõe

potentsiaalsest võimalusest. Eesti lõhejõgedes on laskujate osa arvestades jõgede potentsiaali

esimese rändetõkkeni ulatunud alates 2007 üle 50% potentsiaalsest vaid kolmel aastal. Jõgede

80 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline

37

kogupotentsiaali arvestades on laskujate arv olnud vaid üksikutel aastatel suurem kui 30%

potentsiaalsest. Kava jõustumisel tuleb asustamised Jägala jõkke lõpetada81,82.

Lõhe praegune taastootmispotentsiaal Jägala jões on hinnatud tühiseks, kuna merre laskuvad

jõest üksikud looduslikust sigimisest pärinevad lõhesmoldid. Jõe praeguseks kalanduslikuks

väärtuseks võib lõhe seisukohalt lugeda 0 eurot. Praegu jõkke tõusvad lõhed pärinevad

asustamistest või on tegemist muude jõgede „eksinud“ isenditega83. TÜ Eesti Mereinstituudi

2014. aasta projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika

soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014“ lõpparuande84 kohaselt on looduslikku päritolu

lõhel meres ellujäämus asustatud kaladest ligikaudu 20 korda kõrgem. Kalade asustamise

meede ei ole pikas perspektiivis ka jätkusuutlik, kuna sobilikud kudealad jäävad kaladele

kättesaamatuteks ning asustatud noorkaladest jõuavad jõkke tagasi kordades vähem kui

looduslikku päritolu lõhet.

Leevendava meetmena saab paigaldada reguleeritavad turbiinid. Reguleeritava äravooluga

turbiinide paigaldamise järel jõelise elupaiga seisund Linnamäe paisust allavoolu jäävas osas

mõnevõrra paraneb seoses äravoolu looduslähedaseks muutumisega Linnamäe paisu all85.

Turbiinide vahetamine on kallis tegevus, mis ilma riigi toetuseta muudab elektritootmise

kasumit taotlevale eraettevõttele majanduslikult küsitavaks.

Leevendava meetmena saab peamisel rändeperioodil paigaldada turbiinide ette

väiksemate võreavadega lisavõred. Linnamäe HEJ-le on paigaldatud 25 mm vahedega võred.

TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused näitavad, et 25 mm vahedega võred

lõhe laskujaid ei takista. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega

võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Kevadise rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi

rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret

kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini (peamiseks rändeperioodiks on mai). Peenemaid võresid

tuleb oluliselt tihedamini puhastada, samas kui võred hoitakse puhtana, siis elektritootmine

HEJ‐des ei vähene86.

Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja

veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise

metoodika” § 5 lg 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel

paisudel ajavahemikul 20.04-10.06 kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse

sattumise vältimiseks kasutada võret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või

81 Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu

all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja

meriforell. 2016. TÜ Eesti Mereinstituut. 82Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017-2019, perspektiiviga kuni 2023. 2017. Eesti Maaülikool.

Arvutivõrgus: https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/6391 83 Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate

tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. 2019. Ökokonsult. Arvutivõrgus:

(Microsoft Word - Lepingu 0-1-MI-1319 l\365pparuanne, I ja II etapp) (kalateave.ee) 84 Projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja

kasutamine aastal 2014“ lõpparuanne. 2015. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Arvutivõrgus: Projekti "Pirita jõe

lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014"

lõpparuanne (agri.ee) 85 Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või

keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ väljaarvamise kohta. 2014. Maves. 86 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede

paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus:

Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee)

38

tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Seega

on 15 mm silmasuurusega võrkvõre kasutamine Linnamäe paisul peamisel kevadisel

rändeperioodil seadusest tulenev kohustus. Samas leevendab see vaid lõheliste hukkumist

turbiinides, kuna jõesilmu vastsete kuju ja suuruse tõttu ükski võre neid turbiinidesse sattumise

eest ei kaitse.

4.2. Järeldused

Häid ja efektiivseid leevendavaid meetmeid taotletava tegevuse negatiivsete mõjude

vältimiseks ei ole (vt tabel 2): 5 ha kärestikulist elupaika jääb uputatuks, millele paisutuse

säilimisel leevendavat meedet ei ole; 2,3 ha elupaiku on säilinud paisjärvest ülesvoolu ja

joaastangust allavoolu, millele on paisu tõttu juurdepääs välistatud. Ükski kalapääsu lahendus,

mis tagaks kaitse-eesmärkide täitmise, ei võimalda elektrit toota. Veetaseme kõikumisest

tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks allavoolu paisu on võimalik paigaldada reguleeritava

äravooluga turbiinid, mis muudaks elektritootmise majanduslikult küsitavaks. Lõhe

noorjärkude suremust turbiine läbides ei ole võimalik vältida, aga on võimalik oluliselt

leevendada paigaldades kevadiseks rändeperioodiks väiksema võreavaga lisavõred. Lisavõrede

paigaldamine ei aita kuidagi jõesilmu vastsete allarändel, sest jõesilmu vastsete kuju ja suurus

on selline, mida võred ei suuda takistada. Jõesilmu vastsete kaitseks tuleks nende rändeperioodil

HEJ seisma panna. Sama kehtib ka mitmete teiste mittekaitsealuste kalaliikide noorjärkude

kohta, kes Jägala jõe avatuse korral (nt juhul kui oleks toimiv kalapääsu lahendus võimalik)

jões sigimas käiksid (nt siirdesiig).

Sellist võimalust, mis ühildaks taotleja huvid Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkidega,

Linnamäe paisul ei ole. Paisjärvest ülesvoolu ja joaastangust allavoolu on piiratud ulatuses

elupaiku, kuna valdav osa on uputatud paisjärve alla. Kui uputatud elupaiku ei taastata (st

paisutust ei likvideerita) ja paisu efektiivselt ei avata või veevoolu ümber ehitiste ei suunata,

kaitse-eesmärgid täidetavad ei ole. Samas kui paisutus likvideerida, ei saa elektrit toota.

Paisutuskõrguse vähendamine eeldab paisu ja tõenäoliselt ka turbiinisüsteemi ulatuslikku

ümberehitust, kuid sellega kaasneb vaid osaliselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala

suurenemine – toimiva kalapääsu puudumisel ei ole võimalik liikidel liikuda ülesvoolu ning

olemasolevad asurkonnad jäävad killustatuks.

Tabel 2. Leevendusmeetmete kokkuvõte

Ebasoodsad

mõjud

Leevendusmeetmete võimalikkus

Paisutamine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna ükski efektiivselt toimiv kalapääs ei

võimalda paisutada, ja vastupidi, paisutamise jätkamisel ei ole võimalik

paisust üles- ja allapääsu efektiivselt avada. Paisutuskõrguse

vähendamine pole samuti arvestatav leevendusmeede, kuna endiselt

jääks ala terviklikkus tagamata. Samuti ei ole paisutamise säilimisel

piisavalt elupaiku, et nt lõhede asustamist rakendada.

Elektritootmine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna elektritootmisel säilib paisutamine

ja selle ebasoodsat mõju leevendada ei ole võimalik. Reguleeritavate

turbiinide paigaldamisega väheneb ebasoodne mõju paisust allavoolu

jäävatele elupaikadele teatud määral, kuna äravool muutub

looduslähedaseks. Samas ei ole võimalik leevendada kalade suremust

turbiinides ka mitte väiksema võrgusilmaga võrede kasutamisel, kuna

need ei võimalda välistada väiksemamõõduliste kalade turbiinisattumist.

39

5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus

Kui Natura asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi reaalse alternatiivi puhul ei

õnnestu ebasoodsat mõju Natura alale ära hoida, kaalub arendaja kavandatavast tegevusest

loobumist või tegevuse muutmist või jätkatakse menetlust Natura hindamise

eranditegemisega87.

Hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet seisukohale, et taotletavat tegevust pole

võimalik ellu viia ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust

kahjustamata.

Kuna Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ebasoodne mõju tekib ja seda ei saa välistada, ei

või tegevus jätkuda (välja arvatud juhul, kui kohaldatakse art 6 lg 4 tingimusi).

Tabel 3. Kokkuvõte hindamise tulemustest

Asjaoma

sed

objektid

alal

Mõjude kokkuvõtlik

kirjeldus

Mõju olulisus/suurus Ebasoods

a mõju

leevenda

mine

Järeldus:

ebasoodne

mõju ala

terviklikkusele

Elupaigat

üüp jõed

ja ojad

(3260)

Rikutud 16 ha ehk 100%

elupaigatüüpi jõed ja

ojad. 5 ha (31%) on

uputatud paisjärve alla;

8,4 ha (53%) paisust

allavoolu on Linnamäe

HEJ tsüklilisest

veekasutusest rikutud

veerežiimiga; 2,4 ha

(15%) on siirdekaladele

kättesaamatu Linnamäe

paisu ja paisutamise

tõttu, 2,2 ha (14%)

Linnamäe paisjärvest

ülesvoolu jäävas Jägala

jõe lõigus kuni loodusala

lõpuni on

kumulatiivsetest

mõjudest tulenevalt

rikutud veerežiimiga

(Jägala Energy HEJ

juhib vett kõrvale

senikaua, kuni

kalastikule ei ole tagatud

Linnamäe paisust vaba

üles- ja allapääs)

Mõju on oluline.

Sisuliselt mõjutab

ebasoodsalt kogu

loodusalal esinevat

elupaigatüüpi, sh

uputatud paisjärve alla

ja settereostusega

31%, rikutud

veerežiimiga 67%,

rändekaladele

kättesaamatud 15%

praegu jõelise

elupaigatüübina

säilinud alast.

Ei Pikaajaline

Lõhe Rikutud 7,6 ha ehk

100% elupaiku. 5 ha

Mõju on oluline.

Sisuliselt mõjutab

Ei

Pikaajaline

87 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise

eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. Arvutivõrgus: Keskkonnamõju hindamine | Kliimaministeerium

40

(66%) uputatud paisjärve

alla ja settega reostunud,

0,3 ha (4%) paisust

allavoolu on Linnamäe

HEJ tsüklilisest

veekasutusest rikutud

veerežiimiga; 2,3 ha

(30%) on siirdekaladele

kättesaamatu Linnamäe

paisu ja paisutamise

tõttu, 1,9 ha (25%) on

kumulatiivsetest

mõjudest tulenevalt

rikutud veerežiimiga

(Jägala Energy HEJ

juhib vett kõrvale

senikaua, kuni

kalastikule ei ole tagatud

Linnamäe paisust vaba

üles- ja allapääs).

ebasoodsalt kogu

loodusalal esinevat

elupaika, sh uputatud

paisjärve alla ja

settereostusega 66%,

rikutud veerežiimiga

29%, kättesaamatud

30% elupaikadest.

Lõhe laskujate

potentsiaal on praegu

0-lähedane, samal ajal

kui see võiks olla

vähemalt 8500-

12600/aastas.

Jõesilm Rikutud 7,6 ha ehk

100% elupaiku. 5 ha

(66%) uputatud paisjärve

alla ja settega reostunud,

0,3 ha (4%) paisust

allavoolu on Linnamäe

HEJ tsüklilisest

veekasutusest rikutud

veerežiimiga; 2,3 ha

(30%) on siirdekaladele

kättesaamatu Linnamäe

paisu ja paisutamise

tõttu, 1,9 ha (25%) on

kumulatiivsetest

mõjudest tulenevalt

rikutud veerežiimiga

(Jägala Energy HEJ

juhib vett kõrvale

senikaua, kuni

kalastikule ei ole tagatud

Linnamäe paisust vaba

üles- ja allapääs).

Mõju on oluline.

Sisuliselt mõjutab

ebasoodsalt kogu

loodusalal esinevat

elupaika, sh uputatud

paisjärve alla ja

settereostusega 66%,

rikutud veerežiimiga

29%, rändekaladele

kättesaamatud 30%

elupaikadest.

Jõesilmu laskujate

potentsiaal Linnamäe

paisust allavoolu (4%

elupaikadest) on u

15000/aastas, seega

vaid tühine osa

potentsiaalist

saavutatud.

Ei

Pikaajaline

Võldas Rikutud 7,2 ha ehk 95%

elupaiku (Jägala jõe

ulatuses). 5 ha (70%)

uputatud paisjärve alla ja

settega reostunud, 0,3 ha

(4%) paisust allavoolu

on Linnamäe HEJ

tsüklilisest veekasutusest

Mõju on oluline.

Sisuliselt mõjutab

ebasoodsalt kogu

loodusalal esinevat

elupaika, sh uputatud

paisjärve alla ja

settereostusega 70%,

rikutud veerežiimiga

Ei

Pikaajaline

41

rikutud veerežiimiga; 1,9

ha (26%) on

kumulatiivsetest

mõjudest tulenevalt

rikutud veerežiimiga,

asurkond on killustatud.

30%, asurkond on

killustatud. Asurkonna

suurus on 3 000-14

000 isendit. Paisutuse

likvideerimine ja

sobivate elupaikade

lisandumine parandaks

võldase kaitseseisundit

eeldatavasti 2-3 korda.

Paksukoj

aline

jõekarp

Rikutud 7,2 ha elupaiku.

5 ha (70%) uputatud

paisjärve alla ja settega

reostunud, 0,3 ha (4%)

paisust allavoolu on

Linnamäe HEJ

tsüklilisest veekasutusest

rikutud veerežiimiga; 1,9

ha (26%) on

kumulatiivsetest

mõjudest tulenevalt

rikutud veerežiimiga.

Mõju on oluline.

Sisuliselt mõjutab

ebasoodsalt kogu

loodusalal esinevat

elupaika, sh uputatud

paisjärve alla ja

settereostusega 70%,

rikutud veerežiimiga

30%.

Ei

Pikaajaline

Foto 1. Jägala jõgi Linnamäe paisjärve alal 28.09.2021. Foto: Keskkonnaamet.

42

Foto 2. Jägala jõe looduslik ilme. Kärestikuline jõetüüp on Jägala loodusala peamiseks kaitseväärtuseks

(foto 14.08.2021 Martin Kesler).

Vabariigi Valitsus

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn

[email protected]

02.05.2024

PÖÖRDUMINE

Vabariigi Valitsuse poole seoses Keskkonnaameti 05.04.2024 otsuse eelnõuga nr DM-

115314-5

Üldine

1. Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) esitas 04.10.2012 Keskkonnaametile

(edaspidi KeA) vee erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergiast

elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi Linnamäe HEJ).

2. Eesti Energia AS teavitas KeA-d 02.11.2017, et ettevõttele kuuluv Linnamäe HEJ veeloaga

seotud hoonestusõigus, millega on koormatud Tammistu kinnistu, on seisuga 30.10.2017

võõrandatud Kliendile. Ühtlasi teavitas Eesti Energia AS, et valdus ja veeluba anti Kliendile

üle 01.11.2017. KeA muutis 08.12.2017 veeloa Kliendi nimele korraldusega n 1-3/17/2999

„Veeloa nr L. VT.HA-171918 muutmine) Kliendi 08.12.2017 esitatud veeloa taotluse

alusel.

3. Veeloa menetlemine on kaasa toonud aastaid kestnud vaidluse Jõelähtme valla ja KeA

vahel, mis lõppes 2022.a kevadel, kui Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) 03.06.2022 võttis

vastu korralduse nr 163, et Linnamäe HEJ säilitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi,

mistõttu tuleb alles jätta ka paisjärv.

4. Korralduse kokkuvõttes punktis 6 on selgitatud, et VV kaalus huvitatud osapoolte poolt

esitatud argumente ja asjaolusid ning võrdles keskkonnakaitselisi huvisid ning

muinsuskaitselisi ja kohaliku omavalitsuse üksuse huvisid, samuti hindas alternatiivide

puudumist. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast

mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja

Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia

tootmiseks alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja

erakordselt tungivatel põhjustel. Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad

põhjused seisnevad kultuurimälestiseks tunnistatud Linnamäe paisu pikaajalise ja tervikliku

säilimise tagamises ning seda ümbritseva arheoloogiapärandi ja kultuurmaastiku

säilitamises, mis on pika ajaloo vältel välja kujunenud ja on tähenduslik nii kaasajas kui ka

väärtuslik tulevastele põlvedele säilitamiseks. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja

Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia

tootmiseks on eeldus, mis tagab kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise

olemasoleval kujul. Oma kaalutlustes võttis Vabariigi Valitsus arvesse, et Linnamäe HEJ-

s on vee paisutamine ja hüdroelektrienergia tootmine olemasolev ehk jätkuv tegevus,

mis sai alguse enne Natura ala loomist. Samuti võeti arvesse Jägala jõel asuvate

2

hüdroelektrijaamade (Linnamäe HEJ, Jägala Energy HEJ) panust Eesti taastuvenergia

tootmisse ning üldisesse energiajulgeolekusse.

5. VV otsustas punktis 7 viidatud korralduses, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja

hüdroenergia kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist ning

hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus

alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt

tungivatel põhjustel, nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul

Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks

elektrienergia tootmisel. Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas

hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab Keskkonnaamet.

6. Seisuga 05.04.2024 on KeA koostanud korralduse nr DM-115314 eelnõu, mille kohaselt

keeldub KeA veeloa andmisest. Otsuse eelnõu kohaselt keeldub KeA veeloa andmisest

Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks

Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas

Harjumaal.

7. KeA rikub hüvitusmeetmete rakendamise kohustust, sest väidab „Natura erandi

hindamise aruandes“ punktis 3.1, et Jägala loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja

ala terviklikkuse taastamiseks ei saa kasutusele võtta hüvitusmeetmeid. Aruande punktis

3.3.3.2 selgitab KeA, et Jägala loodusala kaitseväärtusega samas mahus uute kaitsealade

loomise võimalused on piiratud. Samas loetleb KeA, et sarnase kaitseväärtusega jõelõigud

on olemas Vasalemma, Pirita ja Purtse jões ning väiksemas ulatuses ka Kasari jõestikus.

Tegemist ei ole Natura 2000 kaitse all olevate asukohtadega. Seejuures toob KeA välja, et

Purtse potentsiaal on 12757 laskujat aastas, mis on suurem kui teoreetiline Linnamäe HEJ

laskujate vahemik 8500-12600.

8. KeA ei ole selgitanud, miks ei saa hüvitusmeetmena rakendada Vasalemma, Pirita, Purtse

jõe ja Kasari jõestiku lõheliste laskujate arvu tõstmist. Ühtlasi ei ole KeA hinnanud

hüvitusmeetmena lõhemaimude Jägala jõkke asustamist. RMK Põlula kalakasvandus

tegeleb pidevalt lõhemaimude inkubeerimisega st, et RMK-l on võimekus panustada

lõhevarude taastamisse.

9. Olukorras, kus VV on oma pädevuse raames otsustanud, et Linnamäe HEJ tegevus on

vajalik ning ebasoodne mõju möödapääsmatu, siis on KeA-l kohustus rakendada sobivad

hüvitusmeetmed.

10. KeA eirab otseselt VV 03.06.2022 korraldust nr 163 ning rikub jämedalt hea halduse

tava.

Pöördumise põhjendused

11. 03.06.2022 korraldus on jätkuvalt kehtiv. Seega on see täitmiseks kohustuslik, sh KeA-le

tulenevalt Keskkonnaameti põhimääruse § 1 lõikest 1 koosmõjus PS § 86, mis selgitab, et

täidesaatev riigivõim kuulub VV-le. 03.06.2022 korralduse kohaselt on KeA kohustatud

3

andma Linnamäe HEJ tegevusloa, milles näeb ette loa tingimused. Tingimuste seadmise

hulka kuulub muuhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustus.

12. KeHJS § 29 lõike 3 alusel on VV pädev otsustama, kas tegevus on alternatiivsete lahenduste

puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,

sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. VV leidis, et praegu on Natura

2000 erandi kohaldamise eeldused täidetud ja kohaldamine võimalik. KeA on aga

endiselt asunud seisukohale, et hüvitusmeetmete rakendamine ei ole võimalik (vastavalt p

3.2.7.2.3, 3.2.7.3 ja 3.3.5.3).

13. Juhime tähelepanu, et KeA nõustub 05.04.2024 korralduse nr DM-115314 eelnõu punktides

3.3.5.1-3.3.5.3 VV seisukohaga, et Linnamäe HEJ on jätkuv tegevus, mis teenib ülekaalukat

avalikku huvi.

14. Kooskõlas VVS § 1 lõikega 1, § 45 punktiga 4 ja § 46 lõikega 1 ning Keskkonnaameti

põhimääruse § 1 lõikega palume Vabariigi Valitusel:

Kohustada Keskkonnaametit täitma Vabariigi Valitsuse 03.02.2022 korraldust nr 163.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

vallavanem Andrus Umboja

Jõelähtme Vallavalitsus

/allkirjastatud digitaalselt/

juhatuse liige Vahur Kivistik

Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725)

/allkirjastatud digitaalselt/

juhatuse liige Margus Teemant

Koila Külaselts (registrikood 80263720)

/allkirjastatud digitaalselt/

juhatuse liige Kalev Tulits

Linnamäe Paisjärve MTÜ (registrikood

80410769)

Lisad:

1. Keskkonnaamet DM-115314-5 05.04.2024

2. Keskkonnaameti Natura tagantjärele hindamise aruanne 05.04.2024