Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja finantsministrite 14.05.2024 kohtumisel
Informatsiooni Ukraina Plaani kohta on koondanud Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna nõunik Andrei Valentinov (637 7249,
[email protected]) ning kooskõlastanud arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna peadirektor Kairi Saar-Isop (637 7517,
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Mariin Ratnik (637 7200,
[email protected]).
Nõukogu rakendusotsus Ukraina plaani kohta
15. aprillil 2024. aastal esitas Euroopa Komisjon (edaspidi KOM) ettepaneku EL Nõukogu (edaspidi: Nõukogu) rakendusotsuseks, millega kiidetakse heaks KOM hinnang Ukraina plaanile, mis on esitatud EL määruse 2024/792 alusel. Rakendusotsuse artikkel 1 kiidab heaks Ukraina plaani ja viitab lisas 1 toodud reformide ja investeeringute ajakavale; Ukraina plaani monitoorimise ja rakendamise korraldusele ja ajakavale, sealhulgas kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele sammudele; ja korraldusele, kuidas KOM saab ligipääsu Ukraina plaani täitmise alusdokumentidele ja andmetele. Artikkel 2 sätestab, et EL annab rahalise panuse tagastamatu toetusena summas EUR 5 270 000 000. Artikli lg 2 sätestab, et see rahaline panus tehakse Ukrainale osadena vastavalt otsuse lisale. Artikli 2 lg 3 sätestab, et need maksed tehakse vastavuses EL ja Ukraina vahel vastavalt määrusele 2024/792 sõlmitavale raam- ja rahastamislepingule, olemasolevate eelarvevahenditele ja Nõukogu otsuse alusel; ja vastavuses määruse 2024/792 artikliga 26, mis sätestab, et Ukraina peab rahuldavalt täitma asjassepuutuvad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed sammud, ja mida KOM on vastavalt hinnanud. Kõik sammud tuleb täita mitte hiljem kui 31. detsember 2027. Artikkel 3 sätestab lg 1, et Liit annab Ukrainale laenu summas kuni EUR 27 000 000 000. Artikli 3 lg 2 sätestab, et laenu annab KOM osamaksetena vastavuses otsuse lisaga. Summa EUR 1 890 000 000, mis vastab 7% laenust, tehakse Ukrainale kättesaadavaks ettemaksena vastavalt määruse 2024/792 artiklile 24 ning seda võib KOM välja maksta ühes või erinevates osades. Artikli 3 lg 3 sätestab, et ettemakse tehakse, kui vastavalt määruse 2024/792 artiklis 22 viidatud EL KOM ja Ukraina vahel sõlmitavad raam- ja rahastamisleping jõustuvad. Artikli 3 lg 4 sätestab, et laenu maksed, mis vastavalt eelmainitud lepingutele tehakse vastavalt olemasolevatele vahenditele ja Nõukogu otsusele, mis omakorda võetakse vastu vastavalt määruse 2024/972 artiklile 26, kui Ukraina on rahuldavalt täitnud asjassepuutuvad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed sammud, mida KOM on omakorda positiivseks hinnanud. Artikkel 4 sätestab, et käesolev otsus on suunatud Ukrainale.
Rakendusotsuse preambulas on mainitud, et KOM saab teha ettemaksu ja 15 kvartaalseid makseid tuginedes Ukraina edusammudele. Edusammude mõõtmiseks sisaldab Ukraina Plaan kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid indikaatoreid, kokku 146 sammu tulevaks neljaks aastaks. Lisaks Plaaniga ettenähtud nn. 146 „sammule“ lisas KOM märtsis veel 5 „sammu“ UA valitsusega sõlmitud sildfinantseerimise lepinguga ehk samme on kokku 151. Ukraina plaani kohaselt jaotuvad indikaatorid vastavalt: 36 indikaatorit tuleb saavutada 2024.a; 56 indikaatorit 2025.a; 38 indikaatorit 2026.a; ja 21 indikaatorit 2027.a. Reformid ja investeeringud on jagatud kvartalite kaupa; 2024 ja 2025 rohkem indikaatoreid, kui viimasel kahel aastal. 2024. aastal on põhirõhk esmavajadustel ehk palkadel ja sotsiaalteenustel. Investeeringud on ette nähtud peamiselt 2027. a neljandas kvartalis (väikesed osad ka 2026. a teises kvartalis). Plaan näeb, ette, et indikaatori saavutamist saab hinnata jah/ei vastusega st hinnates, kas seadus võeti vastu või mitte. KOM teeb regulaarseid makse vaid tingimusel, et indikaator on täidetud.
On oluline ka teatud paindlikus sõjaolukorras riigile ja makse(-id) on võimalik lükata aasta edasi. Ukraina Plaan näeb ette, et indikaatorid jätkuvad, kui situatsioon ei lase edasi minna ehk sõda ei lõpe, ja Plaani pausile panna, muuta ja isegi erakorralist rahastust anda.
Nimetatud otsuse vastuvõtmisele on eelnenud järgmised sammud:
Mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) määruse muudatuse käigus esitas KOM 20. juunil 2023 ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamise kohta koos ettepanekuga määruse kohta, millega luuakse vastavalt Ukraina rahastu summas EUR 50 miljardit, mis koosneb tagastamatust abist ja laenust. Tagastamatu abi maksmiseks tehti ettepanek luua uus erivahend - Ukraina reserv, mille ainus ülesanne on rahastada uut Ukraina rahastut (Facility). Ukraina rahastu loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrusega (EL) 2024/792. Uue rahastu eesmärgiks on toetada Ukraina makromajanduslikku stabiilsust; taastet ning riigi moderniseerimist ELiga liitumist ettevalmistavate reformide abil. Rahastu on kavandatud paindlikuks ja kohandatud sõjas oleva riigi toetamisega seotud enneolematutele probleemidele ning see tagab rahaliste vahendite prognoositavuse ja läbipaistvuse ning neist aruandmise. Määruse 2024/972 preambula sätestab, et rahastu luuakse 4 aastaks (2024–2027) ning kõigi toetuste tarbeks eraldatakse EUR 50 miljardit. Ukraina rahastu kogueelarves EUR 33 miljardit moodustavad laenud ja EUR 17 miljardit - tagastamatud toetused. Ukraina rahastu on erakorraline kesk-pika-ajaline EL rahastamisvahend, mis on jagatud kolmeks sambaks.
Määruse 2024/792 preambula lg 12 sätestab, et Ukraina rahastu peab tuginema sidusale ja prioriteetsuse alusel liigendatud Ukraina ülesehituskavale (edaspidi „Ukraina Plaan“). Määruse 2024/792 art. 14 sätestab, et Ukraina Plaan on rahastu 1 samba raames antava toetuse alus. Seega rahastu 1 sammas kujutab endast rahalist toetust, mida antakse Ukraina Plaani elluviimiseks vajalike reformide ja investeeringute tegemiseks ning riigi makrotasandi finantsstabiilsuse säilitamiseks.
Ukraina valitsus kiitis Ukraina plaani heaks 18. märtsil 2024 ning edastas vastavuses määruse 2024/972 artiklitele 14, 16 ja 17 dokumendi Komisjonile 20. märtsil 2024 (vt. Lisa 1). Üle 300 leheküljelisel Plaanil on kolm osa: 1) sissejuhatus ja mõjud; 2) 15 peatükki – mis põhinevad sektoritel, mis toetavad parimat majanduskasvukasvu; 3) rakendamise ja monitoorimise süsteem. 15 reformisektorit on jagatud nelja kategooriasse: a) majanduskasvu võimaldavad sektorid; b) Plaani läbivad sektorid (Cross-cutting) on rohepööre, digipööre, ettevõtluskeskkond; c) baassektorid (foundational sectors) , s.h. haridus, tervishoid ja sotsiaalteenused; d) Põhiväärtused ja hea valitsemistava. Ette on nähtud 69 reformi ja 10 investeeringut, 40% sellest on esmase ja teisese õiguse vastuvõtmine.
2024/792 määruse art. 18 järgi Komisjon oli kohustatud hindama põhjendamatu viivituseta Ukraina plaani. Vastavalt rahastu määrusele hindas Euroopa Komisjon plaani relevantsust, terviklikkust ja sobivust ning plaani majanduslikke mõjusid. Komisjoni hinnang esitati eraldi dokumendina (vt. Lisa 2). Kokku arvesse võetud 18 kriteeriumi alusel Komisjon hindas plaani positiivselt. Ukraina plaan on lisaks saanud täieliku toetuse G7+ doonorkoordinatsiooni platvormi juhtkomitees MDCP, kus vaatlejateks lisaks G7 liikmetele on veel 9 EL LR, s.h. ka Eesti.
Komisjoni hinnangu kohaselt Ukraina plaan põhineb Ukraina valitsuse tugeval omalusel; juba olemasolevatel koostöö formaatidel nagu assotsiatsioonilepe, sügav ja kõikehõlmav vabakaubanduspiirkond (DCFTA), aga ka sisendil KOM laienemisraportist. Plaan keskendub eelkõige sektoritele, mis kõige kõrgema majanduskasvu potentsiaaliga. Horisontaalsete teemade rakendamine on kavas kogu plaani raames (nt rohe ja digi). Plaani keskmes on lisaks sotsiaalne areng ning mitmed tegevused ka põhiväärtuste ja hea valitsemistava tugevdamiseks.
UA tegevuskava enamikel peatükkidel on kas laiaulatuslik (kavas esitatud meetmed vastavad enam kui pooltele) või osaline (vähemalt üks reformi ulatuses) vastavus 2023. aasta laienemisraportis toodud soovitustega. Teatud valdkondades lähevad kavandatud reformid ja investeeringud laienemisaruandest kaugemale, rõhutades kava majanduskasvu soodustavat rõhuasetust. Kavas plaanitavad meetmed on kooskõlas ELi ja Ukraina vahelise assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduspiirkonna (DCFTA) eesmärkidega, aidates luua vajalikke tingimusi Ukraina integreerumiseks ELi siseturuga.
2024/792 määruse art 25 järgi, kuna Ukraina plaan ei olnud 2. märtsil 2024 esitatud ja puudus raamleping KOM ja Ukraina Valitsuse vahel, võeti kasutusele erakorraline ehk „sildfinantseerimine“ .Selleks kasutati I samba eelarves sisalduvat EUR 6 miljardit erakorralist finantseerimist laenude vormis, mis väljastati kahes osas märtsis ja aprillis 2024 (EUR 4,5 miljardit ja EUR 1,5 miljardit). Ülejäänud EUR 32,27 miljardit makstakse osadega kvartaalsete maksudena vastavalt maksugraafikule (see on lisatud eraldi dokumendina – vt. lisa 3). Kui Nõukogu kinnitab käesoleva rakendusotsuse 14.05, siis seejärel on võimalik edasi liikuda nn. eelrahastamisega EUR 1,9 miljardit mahus mai lõpus või juuni alguses, mida tehakse lisaks EUR 6 miljardile, mis juba tasuti nn sildfinantseeringuna. Kokku plaanib EL sel aastal (2024) Ukraina rahastust välja maksta EUR 16 miljardit ja ülejäänud 2025-2027. Plaani rakendamise esimesi samme on Euroopa Komisjonil ja Ukrainal kavas demonstreerida 11-12. juunil Ukraina taastamiskonverentsil Berliinis.
Eesti seisukohad:
1) Nõustume Euroopa Komisjoni ettepanekuga Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuseks, millega kiidetakse heaks KOM hinnang Ukraina plaanile, mis on esitatud EL määruse 2024/792 alusel ning võimaldab peale raam- ja rahastamislepingute sõlmimist teha regulaarseid väljamakseid Ukraina rahastust.
2) Eestile on oluline Ukraina stabiilne ja prognoositav rahastus, mistõttu toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut rakendada rahastut Ukraina plaani alusel, mille elluviimist toetavad investeerimisraamistik ja tehniline abi.
Eesti samuti lähtub arutelust Vabariigi Valitsuse 14. septembri 2023 istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 16. oktoobri 2023. a istungil heaks kiidetud seisukohtadest EL pikaajalise finantsraamistiku ülevaatuse ja Ukraina rahastu meetme loomise kohta.
Lisa 1 – Ukraina Plaan
Lisa 2 – Komisjoni hinnang Ukraina Plaani kohta (SWD (2024) 93)
Lisa 3 – Maksegraafik
Lisa 4 – Nõukogu rakendusotsus