Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/1775-2 |
Registreeritud | 06.05.2024 |
Sünkroonitud | 07.05.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Vastutaja | Kersti Kivistik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Töötuskindlustuse seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud Rahandusministeeriumile
kooskõlastamiseks töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu. Teeme eelnõu kohta järgmised märkused:
1. Eelnõu § 4 punktis 4 toodud muudatus on ebatäpne ja arv „6“ tuleks asendada arvuga
„61“ mitte arvuga „7“. Samasisuline täpsustus tuleks teha ka eelnõu §-s 3 toodud
ravikindlustuse seaduse muutmise sättes.
2. Juhime tähelepanu asjaolule, et töötutoetuse asendamisel baasmääras
töötuskindlustushüvitisega muutuvad muuhulgas ka hüvitise maksustamisreeglid. Kui
hetkel on töötutoetus TuMS § 19 lõike 3 punkti 3 alusel seaduse alusel makstava
toetusena tulumaksuvaba, siis edaspidi on see sarnaselt töötuskindlustushüvitisega
tulumaksuga maksustatav tulu. Kuigi võimalik, et maksuvaba tulu arvestamise korral
tulumaksu sellelt maksta ei tule, suurendab see kindlasti nii hüvitise saaja kui ka
Töötukassa halduskoormust. Hüvitise saaja peab maksuvabastuse rakendamiseks
esitama maksuvaba tulu arvestamise avalduse. Töötukassal tuleb seda arvestades
arvutada hüvitiselt maksmisele kuuluv tulumaks ning deklareerida tulu ja maksmisele
kuuluv(ad) maks(ud) vormil TSD. Palume eelkirjeldatud muutus kajastada ka eelnõu
seletuskirjas ja kirjeldada selle mõju nii hüvitise maksjale kui ka saajale.
3. Eelnõu kulude prognoosis on tõenäoliselt jäetud arvestamata asjaoluga, et töötutoetuse
asendamisel baasmääras töötuskindlustushüvitisega väheneb töötu eest makstava
sotsiaalmaksu summa. Hetkel makstakse töötutoetuse saaja eest sotsiaalmaksu SMS §
6 alusel, kus sotsiaalmaks arvutatakse kuumääralt (ehk eelmise aasta töötasu
alammääralt). Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmisel on SMS § 2 lõike 1
punkti 8 kohaselt sotsiaalmaksu baasiks töötule makstud hüvitise suurus ehk 50%
eelmise aasta töötasu alammäärast. Selle tulemusel väheneb oluliselt Tervisekassale
töötute eest laekuva sotsiaalmaksu summa. Palume veelkord üle vaadata kulude
prognoos ja täpsustada selles osas eelnõu seletuskirja.
Teie 10.04.2024 nr 2-2/1016-1,
MKM/24-0380/-1K
Meie 06.05.2024 nr 1.1-11/1775-2
2
4. Seletuskirjas muudetavate rakendusaktide loetellu palume lisada täpsustus, et
muutmist vajab ka rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60
„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja
töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide
kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ kinnitatud vorm ESD. Vormil
ESD tuleb kehtetuks töötutoetuse saaja eest sotsiaalmaksu tasumisel kasutatav
tunnuskood.
5. Nagu ka väljatöötamiskavatsuse puhul sai välja toodud, sooviks näha seaduses
võetavat kohustust reformi mõjude vahehindamiseks. Eelnõu seletuskirja
mõjuhinnangud on koostatud eeldusel, et muudatustega ei kaasne käitumuslikku mõju,
mis nii suurte muudatuste puhul on ebatõenäoline. Samuti rakendus 2023. aasta
keskpaigast paindlikum töötuskindlustushüvitiste süsteem, mille puhul sõltub
töötuskindlustushüvitise maksmise periood majanduse ja tööturu olukorrast. Seega on
töötushüvitiste süsteemis toimunud või toimumas olulised muudatused, mille puhul ei
ole võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida inimeste käitumist, mistõttu on
kindlasti vaja läbi viia reformi mõjude vahehindamine, millega võib välja tulla vajadus
ühe või teise elemendi muutmiseks. Sellised olukorra hindamised võiks olla
regulaarsed, 3-5. aastase sammuga (nt pensionikindlustuse seaduses on kirjas
analüüsikohustus viieaastase sammuga).
6. Eelnõus planeeritavate muudatustega kaasneb riigieelarvelise finantseeringu
vähenemine Töötukassale ehk suurenevad töötuskindlustusmaksest finantseeritavad
kohustused. Eelnõu seletuskirjas küll viidatakse vajadusele makse määra tõsta, kuid ei
ole selgelt välja toodud, kui suures ulatuses peaks töötuskindlustusmakset tõstma, et
täiendavad kohustused katta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Kersti Kivistik 5885 1390
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|