Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 5.2-2/1171-1 |
Registreeritud | 06.05.2024 |
Sünkroonitud | 07.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine |
Sari | 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 5.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | SA Kutsekoda |
Saabumis/saatmisviis | SA Kutsekoda |
Vastutaja | Kersti Esnar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: <"SM Info">
Saadetud: 06.05.2024 15:23
Adressaat: <"SM Info">
Teema: FW: Geeninõustaja kutsestandardi loomise taotluse
From: Helen Uustalu <> Sent: Friday, May 3, 2024 4:40 PMTo: Katre
Koppel <>Subject: Geeninõustaja kutsestandardi loomise taotluse
03.05.2024 nr 6-8/6-5
Tere Katre!
Sotsiaalministeeriumi poolt on avaldatud personaalmeditsiini pikaajaline
programm aastateks 2024-2034, kuhu on sisse kirjutatud geeninõustaja
kutsestandardi loomine. Oleme saanud Eesti Meditsiinigeneetika Seltsilt
taotluse geeninõustaja kutsestandardi loomiseks. Taotlus on lisatud
manusesse. Oleme esitanud Eesti Meditsiinigeneetika Seltsile täpsustavad
küsimused, et kas geeninõustaja kutsestandardi loomise ainukeseks
eesmärgiks on olla aluseks Eestis loodavale õppekavale, et saada Euroopa
Meditsiinigeneetika Kolleegiumi (EBMG) juures oleva The Genetic Nurse and
Counsellor Professional Branch organisatsiooni akrediteering või ka
töömaailma spetsialistidele kutse andmine? Hetkel ootame taotluse
esitajalt täpsustusi.
Kõrghariduse õppekavade loomise eelduseks ei ole kutsestandardi olemasolu
ja töömaailma kutse andjaks saamine toob endaga kaasa kutse andja
leidmise kohustuse läbi avaliku konkursi. Enamasti avaldab soovi olla
kutse andja erialaorganisatsioon (näiteks MTÜ). Kutse andjaks olemine
tähendab riigiülesande täitmist, mis tähendab organisatsiooni (näiteks
MTÜ) astumist haldusorgani ülesannetesse. Tegutsemine haldusorganina ehk
kutse andjana tähendab õiguspärase kutse andmise ja haldussuutlikkuse
tagamist, sh tingimuste loomist kutse taotlemiseks, isiku kompetentsuse
hindamiseks, kutse- ja hindamiskomisjoni moodustamist,
dokumendihaldussüsteemi loomist, aruandluse esitamist jne.
Nimetatud kutsestandardi taotluse edasiseks menetlemiseks soovime
Sotsiaalministeeriumilt lisainfot, kas antud kutse on plaanis
reguleerida, näiteks lisada tervishoiuteenuste korraldamise seadusse vms?
Kui jah, siis milline on konkreetne ajaplaan selles osas? Kutse
reguleerimine ja kutsestandardi loomine käivad praktikas käsikäes.
Jääme ootama teie vastust antud kutsestandardi loomise taotluse edasiseks
menetlemiseks hiljemalt 17. maiks 2024. Täname!
Tervitades
Helen Uustalu
Kutsenõukogude koordinaator
Tel +372 6791 752
SA KutsekodaMustamäe tee 16, Tallinn 10617
K I N N I T A T U D S A K u t s e k o d a j u h a t u s e l i i k m e 2 7 . 0 4 . 2 0 1 5 k o r r a l d u s e g a n r 3 K I N N I T A
KINNITATUD SA Kutsekoda juhatuse liikme 17.10.2019 korraldusega nr 44
Taotlus kutsestandardi koostamiseks
Kavandatava kutsestandardi nimetus (eeldatav, esialgne)
Geeninõustaja
Millisel eesmärgil kutsestandard koostatakse?
Kutse andmine Täiendkoolitus Tasemeõppe õppekava
Reguleeritud tegevusala
x
Kutsealase tegevuse eesmärk ja peamised tööülesanded
Geeninõustaja on rahvusvaheliselt tunnustatud kutse. Geeninõustajad on magistrikraadi tasemega tervishoiu valdkonnas töötavad spetsialistid, kellel on haridus ja pädevused geneetikas (genoomikas), millele lisanduvad nõustamisoskused. Geneetilist nõustamist on defineerinud USA geeninõustajate riiklik ühing (National Society of Genetic Counselors, NSGC, www.nsgc.org) järgnevalt: „Geneetiline nõustamine on protsess, mis aitab inimestel mõista ja aru saada meditsiinilise, psühholoogilise ja perekonna anamneesi geneetilise osakaalu mõju haiguse tekkele. Antud protsess koosneb järgnevast: (1) Haiguse tekkimise või kordusriskide tõenäosuse hindamine perekonna ja anamneesi alusel; (2) Pärilikkuse tüüpide, testimisvõimaluste, ravi, ennetuse, teadmiste ja teaduslike uurimismeetodite selgitamine; (3) Informeeritud valikute ja riski või haigusseisundiga kohanemise osas nõustamine“. Teenuse osutamise meditsiiniliseks näidustuseks on pärilike haiguste esinemise, või kõrgenenud haigusriski korral nõustamine, mille käigus hinnatakse isiku ja tema perekonna anamneesi ja geenitestide tulemuste mõju tervisele ja haiguse tekkele. Hetkel pakuvad teenust meditsiinigeneetikud (eriarstid). Personaalmeditsiini tegevuste raames vajadus teenuse järele tõuseb märkimisväärselt. Geeninõustaja töö on vajalik mitmete eri teenuste osutamisel: ambulatoorsete ja
statsionaarsete ravijuhtude osana ning iseseisvalt teenust osutades.
National Society of Genetic Counselors' Definition Task, F., et al., A new definition of Genetic Counseling: National Society of Genetic Counselors' Task Force report. J Genet Couns, 2006. 15(2): p. 77-83. Abacan, M., et al., The Global State of the Genetic Counseling Profession. Eur J Hum Genet, 2019. 27(2): p. 183-197. Cordier, C., et al., The recognition of the profession of Genetic Counsellors in Europe. Eur J Hum Genet, 2018. 26(12): p. 1719-1720.
Kutsestandardi väljatöötamise vajaduse põhjendus
Õppekava koostamine (ka koolituste algatamine) ja/või kutse andmise algatamine
Põhjendage, miks on vaja õppekava koostada, miks selle valdkonna töötajatel on vaja kokku lepitud kompetentsusnõuded, hindamist ja kutsetunnistusi? Kirjeldage, milliseid uuringuid või küsitlusi olete ise või on kellegi teise poolt läbi viidud kutsestandardi koostamise ja kutse andmise vajaduse välja selgitamiseks?
Hiljuti avaldati Sotsiaalministeeriumi poolt personaalmeditsiini pikaajaline programm aastateks 2024-2034 (https://sm.ee/media/3526/download). Antud dokumendis viidatakse vajadusele laiendada tervishoiutöötajate ringi personaalmeditsiini teenuste laialdasema rakendamise võimaldamiseks. Lk 28 - “Personaalmeditsiini teenuse rakendamiseks laialdasemalt tuleks kaaluda nende isikute ringi laiendamist, kes on tervishoiutöötajaga võrdsustatud ning kes saavad TTO alt tervishoiuteenust osutada. 01.10.2023 jõustus muudatus TTKS-s, millega võrdsustati teatud juhtudel tervishoiutöötajaga füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed. Samas on Eestis personaalmeditsiini teenuste kontekstis väga suur puudus geeninõustajatest (st mittearstidest isikutest, kes oleksid võimelised nõustama inimesi geenitestidega seonduvalt nii testieelselt kui ka testijärgselt), kelle jaoks hetkel tervishoiutöötajate registris registreerimise võimalust ei ole.” Ning tehti ettepanek “Laiendatakse tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute ringi.
Analüüsitakse erinevate erialade kaasamise võimalikkust tervishoiuteenuse
osutamisse. Töötatakse välja geeninõustaja kutsestandard kooskõlas
kutseseadusega. Geeninõustaja võrdsustatakse tervishoiutöötajaga seaduses
sätestatud korras ning tagatakse vastav väljaõpe (kas Eestis või koostöös
välisülikoolidega sõltuvalt otstarbekusest).”
Samuti juhiti tähelepanu olemasolevate tervishoiutöötajate valmiduse
puudumisele personaalmeditsiini teenuste osas nõustamisvajadust katta. Lk 31
“Tervishoiutöötajate teadlikkus ja haridustase vajavad tõstmist. Teadlikkus
personaalmeditsiini ja selle võimaluste kohta on ka tervishoiutöötajate hulgas
madal. Eestis ei ole geeninõustajate kutset ega väljaõpet. Meditsiinigeneetikud kui
pika väljaõppega eriarstid ei suuda katta laialdast nõustamisvajadust, eriti
rahvastikupõhiste sõeluuringute korral.”
Ja tehti ettepanek Lk 49 “Geeninõustajate eriala loomine. TÜ/TÜK
personaalmeditsiini keskuse ning erialaseltsi (Eesti Meditsiinigeneetika Selts)
juhtimisel seadustatakse Eestis geeninõustaja eriala ja tagatakse vastav koolitus-
ja pädevushindamise süsteem. Geeninõustajatel on oluline roll inimeste
informeerimisel, mis aitab patsientidel teha teadlikumaid tervisealaseid valikuid.”
TEHIK 2023 "Tervise infosüsteemi juurdepääsu õigused. Õigusruumi ja protsessi ärianalüüs." Viitab kutsestandardi vajadusele seoses TIS andmete ligipääsude küsimusega. lk 50-51: “Eesti Meditsiinigeneetika Selts näeb vajadust uue kutse ja spetsialisti rolli loomiseks. Sellega seoses on nad ka esitanud Tervisekassale taotluse, et selline teenus tervishoiuteenuse loetellu lisada. Kui hetkel viib geneetilist nõustamist enne ja peale geeniteste läbi meditsiinigeneetik, siis tulevikus võiks seda teha geeninõustaja. Selleks aga vajaks ta ligipääsu TIS andmetele, eriti laboriandmetele ning samuti peaks saama ka andmeid TIS-i edastada. Kuna aga antud teema on uus, siis on enne TIS-i juurdepääsu loomist vajalik kokku leppida väljaõppe ja kutsestandardite põhimõtted ning luua ka õiguslik alus.”
EV seadusandlus (ainult reguleeritud kutsed)
Nimetage õigusakt, millest tulenevalt on tegemist reguleeritud kutsega või õigusakt, millega nõutakse kutsealal töötamiseks kutsetunnistust Eesti riigisisestes õigusaktides on geneetilise testimise regulatsioon sisuliselt
olematu.
Inimõiguse ja biomeditsiini Euroopa konventsiooni artikkel 12 (Council of Europe:
Bioethics) ja lisaprotokoll sätestab, et geneetiline testimine vajab eelnevalt
asjakohast nõustamist ja peaks olema tehtud personaalse meditsiinilise jälgimise
all. Iga uuritav peaks saama asjakohast teavet testi eesmärgi ja iseloomu ning
võimalike tulemuste ja tagajärgede kohta.
https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-
detail&treatynum=164
https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-
detail&treatynum=203
Kui palju on orienteeruvalt kutsealal töötajaid?
Hetkel on üks USAs geneetilise nõustamise magistrikraadi ja Euroopa
kutsetunnistuse (European Board of Medical Genetics) omandanud geeninõustaja,
kes on koos meditsiinigeneetikuga osalenud vastuvõttudel Tartu Ülikooli
Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus. Nii tema kui ka kaks teist
sertifitseerimata magistrikraadiga spetsialisti on tegelenud Geenivaramu
teadusuuringute raames geenidoonorite ja nende pereliikmete nõustamisega.
Hetkel kasutavad mitmed asutused geneetilise nõustamise pakkumiseks
mittesertifitseeritud spetsialiste, kuid täpsem ülevaade teostajate kohta puudub.
Kui palju on neid ettevõtteid, kus nad töötavad? Nimetage olulisemad
Ainus hetkel Eestis töötav sertifitseeritud geeninõustaja töötab Tartu Ülikooli Kliinikumis, Tartu Ülikoolis ja väikses mahus ka erakliinikutes (viljatusravi kliinik Next Fertility Nordic). Geenitestidele eelnevat ja järgnevat nõustamist pakuvad mitmed tervishoiuteenuse osutajad sh tasuliste teenuste kontekstis.
Kui palju on potentsiaalseid kutse taotlejaid?
Hindame hetkel vajaduseks kokku 20-30 geeninõustajat. Esimestel aastatel
teenuse sissetöötamise perioodil kuni 5, edasi vastavalt väljaõppele.
Austraalias on hetkel umbes 630 geeninõustajat, mis teeks Eesti rahvaarvu
arvestades ekvivalendiks 31 geeninõustajat (https://hgsa.org.au/Web/Web/HP-
Resources/Australasian-Professional-Genetic-Workforce-Census-Reports.aspx).
2017 aasta seisuga oli riikides nagu USA ligikaudu 12 geeninõustajat miljoni
elaniku kohta ja Norras ning Kanadas ligikaudu 7 geeninõustajat miljoni elaniku
kohta (Ormond et al. 2018).
Kõigis näitena toodud riikides on pigem eriala esindajate hulk kasvutrendis.
Näiteks kutsetunnistusega geeninõustajate arv USAs on 10a jooksul rohkem kui
kahekordistunud ja kasvab iga aastaga märkimisväärselt. 2021 oli
kutsetunnistusega geeninõustajaid 5629 ja 2023 seisuga oli juba 6517 ning
aastaks 2030 eeldatakse nõustajaid olevat 10 000
(https://www.nsgc.org/Professional-Status-Survey). Ka Eestis võib
geeninõustajate vajadus tulevikus märgatavalt suureneda, arvestades erinevate
geneetiliste analüüside järjest laialdasemat kasutust tervishoius.
Human Genetic Society of Australasia. (2023) A census of the Australasian
Professional Genetic Workforce 2022–2023 https://hgsa.org.au/Web/Web/HP-
Resources/Australasian-Professional-Genetic-Workforce-Census-Reports.aspx
Ormond, K. E. et al. (2018) ‘Genetic counseling globally: Where are we now?’,
American Journal of Medical Genetics, Part C: Seminars in Medical Genetics,
178(1), pp. 98–107. doi: 10.1002/ajmg.c.31607.
National Society of Genetic Counselors. (2023) 2023 Professional Status Survey.
https://www.nsgc.org/Policy-Research-and-Publications/Professional-Status-
Survey
Millised koolitusvõimalused on hetkel olemas? Nimetage peamised õppeasutused ja/või täiendkoolitajad ning orienteeruv õppijate arv
Euroopas on mitmeid magistriprogramme ja erialaseid täiendkoolitusi. EBMG (European Board of Medical Genetics) akrediteeringuga geneetilise nõustamise magistriprogramme on hetkel 9 (3 UKs, Prantsusmaal, Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Rootsis).
• UK, MSc in Genetic and Genomic Counselling at University of Cardiff
• UK, MSc in Genomic Counselling at University of Manchester
• UK, MSc in Genetic and Genomic Counselling at University of Glasgow
• France, MSc in Genetic Counselling at Université de la Méditérannée -
Aix Marseille II, Marseille
• Spain, MSc in Healthcare Genetics (specialism in Genetic Counselling),
Universitat Autònoma de Barcelona (UAB)
• Portugal, MSc in Genetic Counselling at ICBAS, Universidade do Porto
• Italy, MSc in Genetic Counselling at Medical University of Sienna
• Austria, MSc in Genetic and Genomic Counselling at Medical University
of Innsbruck
• Sweden, MSc in Genetic Counselling at Linköping University
Kursused täiendõppeks, või valdkonna tutvustuseks:
• Kord aastas nädalane kursus Basic and Advanced Course on Genetic
Counselling, Bertinoros, Itaalias
(https://www.ceub.it/events/event/basic-and-advanced-course-in-
genetic-counselling-8/), mis on korraldatud Euroopa Inimesegeneetika
Seltsiga (ESHG) koostöös. Osalejate arv orienteeruvalt 20.
• UKs toimub iga kahe aasta tagant Wellcome Connecting Science poolt
korraldatud nädalane kursus Genomic Practice for Genetic Counsellors
(https://coursesandconferences.wellcomeconnectingscience.org/our-
events/past-events/ ), (jt https://www.eshg.org/courses ). Osalejate arv
orienteeruvalt 50.
• Wellcome Connecting Science poolt on aegajalt avatud ka
veebikursuseid geneetilise nõustamise teemal
(https://coursesandconferences.wellcomeconnectingscience.org/news/
online-courses/# ). Veebiõppel orienteeruv osalejate arv sadades.
Kui geeninõustajate kutse registreeritakse ning luuakse ning rahastatakse vastav tervishoiuteenus ning suureneb geeninõustajate vajadus, siis on võimalik Tartu Ülikooli juurde luua ka magistriõppe programm. Aga esialgu on mõeldav ka geeninõustajate koolitamine välisriikides, tagades neile praktika võimaluse Eestis (TÜ Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus.) Mitte otseselt geneetilise nõustamise koolitus aga valdkonnaga haakuvad koolitused:
• Mikrokraadi programm “Geneetika personaalmeditsiinis”
https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/sisu/mikrokraad-geneetika-
personaalmeditsiinis
• Motiveeriva intervjueerimise kursus – Kui geneetika teadmised olemas
ja vaja arendada nõustamise oskust
https://moodle.emita.ee/course/view.php?id=80#section-0
Kutsestandardi koostamisel kasutatavad rahvusvahelised standardid või nõuded (olemasolul nimetage)
Ametlik geeninõustajate registreerimine toimub Euroopas läbi kahe organisatsiooni: Suurbritannias - Genetic Counsellor Registration Board (GCRB) ja EL-s Euroopa Meditsiinigeneetika Kolleegiumi (EBMG) juures olev The Genetic Nurse and Counsellor Professional Branch (EBMG GCGN branch).
Euroopa siseste kutsestandardite ühtsustamiseks koostati 2013 aastal EBMG geeninõustajate/ geeniõdede töörühm (Genetic counsellors and genetic nurses branch board, EBMG GCGN branch). EBMG GCGN akrediteerib geneetilise nõustamise magistriprogramme ja geneetilisi nõustajaid.
EBMG poolt on koostatud ka Euroopa geeninõustajate
- Kutse-eetikakoodeks ja Kutse haritus-standardid
(https://www.ebmg.eu/fileadmin/GCGN_Downloads/Forms/EBMGProfe
ssionalAndEducationalStandardsForGeneticCounsellors2021.pdf)
EBMG geneetilise nõustaja kutsestandardi taotlemine eeldab, kas riikliku kutsestandardit või EBMG GCGN akrediteeritud magistrikraadi geneetilises nõustamises (https://www.ebmg.eu/471.0.html). Lisaks sisaldavad kutse nõuded miinimumi 2a praktikat, 50 vastuvõtu kirjeldust, 2 kinnituskirja (sh. kliiniline juhendaja, kas meditsiinigeneetik või geeninõustaja).
Millised organisatsioonid, ettevõtted ja asutused on olnud kaasatud KS koostamise vajaduse väljaselgitamisse?
Eesti Meditsiinigeneetika Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, Tartu Ülikooli genoomika instituut ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond.
Info planeeritava kutsestandardi rakenduskava kohta. Täita juhul, kui kutse andmine ja kutsetunnistuste väljastamine on kutsestandardi koostamise eesmärk .
Info plaanitava kutse andmise kohta
Milline organisatsioon on potentsiaalne konkursiga valitava kutse andja õiguste taotleja? Nimetage organisatsioonid, kes kaasatakse kutse andmise protsessi. Eesti Meditsiinigeneetika Selts – tegemist on muuhulgas ka Eesti Arstide Liidu poolt tunnustatud erialaseltsina toimiva ühendusega, mis teostab meditsiinigeneetikute ja kliiniliste laborigeneetikute pädevushindamisi.
Ettepanekut esitava organisatsiooni nimetus
Eesti Meditsiinigeneetika Selts
Kontaktisiku nimi Laura Roht
Kontaktisiku ametikoht Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi president
Kontaktandmed
e-aadress [email protected]
mobiiltelefon 53319065
postiaadress Puusepa 2, Tartu linn
Organisatsiooni kodulehe aadress
www.kliinikum.ee/emgs/