Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Türi Vallavalitsus Teie: 25.04.2024 nr 7-1.4/1550

[email protected] Meie: 06.05.2024 nr 9.3-4/24/4521-2

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) programm

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Türi vallas

Karjaküla tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) programmi.

Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 39 algatati Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu küla alal

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ala suurus on

orienteeruvalt 760 ha. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärk on

rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale taastuvenergiapark (tuuleenergia

ning elektrienergiasalvestid). Planeeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt

elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel moodustatakse eraldi krundid) ning

määratakse ehitusõigus tuulikute ja energiasalvestite rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka

kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks

määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide

seadmiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja Türi valla üldplaneeringuga määratud

tuulepargi alal tuulepargi ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,

võimsus, paigutus). Ala hõlmab Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu külade alale jäävaid maaüksusi,

mis on hoonestamata ning valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga kaetud maa-aladega.

Tuulepargi peamine mõju inimese tervisele ja heaolule on seotud käitamisaegse müra ja varjutusega

ning maastikuilme muutusega (visuaalne mõju). Mõjude hindamiseks teostatakse müra ja varjutuse

modelleerimine ning koostatakse visualiseeringud.

Müra mõju hindamisel on aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemed, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud

madalsagedusliku müra piirväärtused ning sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja

infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ sätestatud

infraheli piirväärtused.

Mõju hindamisel analüüsitakse tuulepargi töötamisel tekkivat varjutust ja selle mõju tundlikele

objektidele (elamud, ühiskondlikud hooned). Määratakse elektrituulikutest tingitud varjutuse ajaline

kestvus (h/a) kartograafiliselt ning antakse tekstiline eksperthinnang varjutuse mõjule. Töö raames

koostatakse varjutuskaardid halvima teoreetiliselt võimaliku ja reaalselt tõenäolise olukorra kohta.

Kumulatiivne mõju võib esineda seoses läheduses asuva Lintsi kruusakarjääris toimuva

kaevandustegevusega – tuulepargi ehitusaegne masinate liikumine (müra) piirkonnas. Koosmõju võib

esineda ka seoses teiste tuuleparkide kavandamisega. Nt lähim Türi valla üldplaneeringu kohane

2(2)

potentsiaalne tuulepargi ala jääb detailplaneeringu alast ca 4 km kaugusele põhjasuunas, lähimad

planeeritavad tuulealad Põhja-Pärnumaa vallas asuva alast ca 10 km kaugusel edelasuunas. Erinevate

tuuleparkide võimalik koosmõju linnustikule, nahkhiirtele ning visuaalsete mõjude võimalikkus

selgitatakse KSH aruande koostamisel.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Türi vallas Karjaküla tuulepargi

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmiga ning märgib järgmist:

Mõju inimeste tervisele võib avalduda olulise mõjuna, mistõttu tuleb tuulikute lõpliku arvu ja

paigutuse fikseerimisel, samuti kindla tuulikutüübi väljavalimisel (vastavalt ka kavandatavate

tuulikute mõõtmete selginemisel) täpsemalt hinnata müra, madalsagedusliku heli ning varjutuse teket

ja levikut.

Lisaks tuulikute tekitavale mürale tuleb arvesse võtta ka tuulepargiga seotud seadmeid, näiteks

alajaamade trafosid ja muid lisaseadmeid, mille müratase peab vastama keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ nõuetele.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud suunise, mille kohaselt müraleevendavaid

meetmeid tuleks rakendada, kui tuuleturbiinide müra ületab 45 dBA (ööpäeva 24 h keskmine).

Eeldusel, et tuulikupark töötab kuni 24 tundi ööpäevas, soovitab Terviseamet uute tuuleparkide

arendamisel võtta aluseks kõige rangema normi ehk tööstusmüra öise sihtväärtuse tagamise, mis on

elamualadel 40 dBA.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht