Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Jõudu!
Leetrite lugu on jäänud ootele, aga plaanis on nüüd ette võtta. Sellega
seoses palun täna teie täpsustust, kas käesoleva aastal on leetritesse
endiselt haigestuinud 3 inimest või on see number suurenenud.
Tänuga
Aivar Aotäht
Sakala lehemees
433 0085
-----Algsõnum-----
Saatja: Kirsi Pruudel
Saatmisaeg: neljapäev, 25. aprill 2024 09:58
Adressaat: Aivar Aotäht
Teema: Vs: Sakala küsib: leetrid (korduskiri)
Tere
Vastas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist
Irina Filippova.
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on
levinud üle maailma. Immuunsuseta inimestel võib kulgeda raskes
haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena.
Nakkusallikaks on haige inimene. Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja
kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Leetrite viirused levivad õhk-piisknakkuse
teel. Üks haige võib nakatada 15-17 temaga kokku puutunud inimest.
Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu,
silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste
ilmnemist tekivad põskede limaskestale ees-purihammaste kohale valkjad
erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve
nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Teisel
päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja
jalataldadele.
Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob
samas järjekorras nagu tekkis. 6-10 päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja
hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Sagedasemad tüsistused võivad olla pneumoonia, keskkõrvapõletik ja
entsefaliit.
Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne
vaktsineerimine. Leetrite vastast immuniseerimist alustati Eestis 1967.
aastal. Alates 1993. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste
liitvaktsiin (MMR).
Käesoleval ajal vaktsineeritakse Eestis lapsi kahe MMR vaktsiinidoosiga ühe-
ja 13-aasta vanuses.
Vaktsineerimissoovitused täiskasvanutele:
• Inimestel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu
vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase
intervalliga.
• Inimestel, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav
teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
• Inimestel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud
leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR
vaktsiini ühe doosiga.
• Inimestel, kes on sündinud ajavahemikul 1980- 1992. a ja on vaktsineeritud
leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR
vaktsiini ühe doosiga, sh ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi
mainitud vahemikku.
• Inimestel, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR
vaktsiini kahe doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.
MMR vaktsineerimist tuleb kindlasti kaaluda alljärgnevatel juhtudel:
• nakatumise ohuga seotud töö- või erialane tegevus (nt meditsiinitöötajad);
• peres on alla 1-aastaseid lapsi, rasedaid või immuunpuudulikkusega inimesi
• reisimine
Epidemioloogiline olukord Eestis
2018. a registreeriti 10 haigusjuhtu (sh puhang Saaremaal, mis hõlmas 8
inimest) 2019. aastal registreeriti Eestis 27 haigusjuhtu.
2019.a esines Eestis 27 leetrite haigusjuhtu, neist 12 sissetoodud (Ukraina
7, Egiptus 1, Sri Lanka 1, Venemaa 1, Araabia EÜ 1, Türgi 1).
2020.-2022. aastal Eestis leetrite haigusjuhte ei registreeritud.
2023. a esines 4 ja 2024. a 3 leetrite haigusjuhtu.
Vaktsineerimata/immuunsuseta tervishoiutöötajad on leetrite ja muude
epideemilise potentsiaaliga vaktsiinvälditavate nakkushaiguste korral
oluline riskirühm nii endale kui patsientidele, seda kinnitasid nii 2018.
aasta Saaremaa kui ka 2006. aasta Tallinna leetripuhang.
Epidemioloogiline olukord EL/EMP riikides Leetrite levik EU/EEA riikides
jätkub jõuliselt ka tänavu: 2023.a märts kuni 2024.a veebruar on WHO Euroopa
regioonis registreeritud 102 149 leetrite haigusjuhtu, neist 13 surmajuhtu.
Arvestades leetriviiruste kiiret ja kerget levikut ning suurt
nakatamisvõimet, tagab elanike nakkusohutuse eeskätt laste ja noorukite
vaktsineerimisega hõlmatus ≥ 95% MMR-vaktsiini kahe annusega (WHO
soovitus).
Eestis on hõlmatus MMR vaktsineerimisega viimasel aastatel langenud kuni
kriitilise piirini. Hõlmatus MMR vaktsiini esimese doosiga oli 2023. a
2-aastastel 84% ja hõlmatus MMR vaktsiini teise doosiga 14-aastastel 73%.
Piisava vaktsineerimistega hõlmatuse tulemusena kujuneb elanikkonnal
kollektiivne või populatsiooni immuunsus. See tähendab, et nakkushaigus ei
saa enam levida, kuna pole piisavalt vastuvõtlikke inimesi. Elanikkonna
immuunsusfooni kujundamine ja hoidmine on vajalik seni, kuni haigus pole
lõplikult likvideeritud. Kui elanike vaktsineerimistega hõlmatus ei ole
piisav või on ebaühtlane, on võimalik haigustekitajate edasine ringlus ning
puhangute teke. WHO laste vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase
leetrite vastu on 95% .
Kirsi Pruudel
meediasuhete nõunik
kommunikatsiooniosakond
[email protected]
Terviseamet
+372 794 3500
[email protected]
www.terviseamet.ee
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn
Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises
nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või
kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on
keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest
koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide
lisadega.
-----Algsõnum-----
Saatja: Aivar Aotäht
Saatmisaeg: neljapäev, 25. aprill 2024 09:20
Adressaat: TA Kommunikatsioon
Teema: Sakala küsib: leetrid (korduskiri)
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saatsin selle kirja teile eile, aga keegi midagi ei vastanud. Saadan igaks
juhuks uuesti.
Tänuga oodates
Aivar Aotäht
Sakala lehemees
________________________________________
Saatja: Aivar Aotäht
Saadetud: kolmapäev, 24. aprill 2024 10:14
Adressaat:
[email protected]
Teema: Sakala küsib: leetrid
Tere
Mõni aeg tagasi tõusid leetrid päevakorrale, aga nüüd on teema justkui
vaibunud. Kas saaksite anda väikese ülevaate koos kommentaaridega, mis on
leetrite levikust Eestis saanud. Ega teeks palju tüli välja otsida
leetritesse haigestumine Eestis viimase viie või kümne aasta jooksul? Ja kas
saab öelda, millistes maakondades on olnud tänavused haigestumised ja kus
võidi nakkus saada?
Kas terviseameti spetsialist saaks Sakala lehelugejatele ühtlasi soovitada,
kes peaks leetrite vastu vaktsineerima? Näiteks mina olen varsti
54-aastaseks saav mees, kes vist kunagi lapsepõlves süsti saanud - olen
kuulnud soovitusi, et ju võiks ka kordussüsti teha, aga ehk aitab ka
lapsepõlve kaitsepookimisest.
Samuti palun mõne lausega lühidat ülevaadet, mis haigus leetrid on.
Andke palun täna teada, kas jõuaksite vastata homme hiljemaks keskpäevaks.
Siis tean arvestada.
Tänuga
Aivar Aotäht
Sakala lehemees
433 0085