Tolliseaduse muutmise seadus

EELNÕU

11.04.2024

Rahandusministri määrus

„Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba ja rahvusvahelise sõjalise

peakorteri või välisriigi relvajõudude liikme kauba tolliformaalsused“

Määrus kehtestatakse tolliseaduse § 49 lõike 2 alusel.

§ 1. Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba tolliformaalsused

(1) Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba puhul lähtutakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik

(ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101), komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2015/2446,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses

tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343,

29.12.2015, lk 1–557) (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus nr 2015/2446) ja komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2015/2447, millega nähakse ette määruse (EL) nr 952/2013 (millega

kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L

343, 29.12.2015, lk 558–893), sätestatud tolliformaalsustest.

(2) Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba tolliformaalsuste teostamisel

kasutatakse järgmisi vorme:

1) komisjoni delegeeritud määruse nr 2015/2446 artikli 1 punktis 50 nimetatud NATO vorm

302;

2) komisjoni delegeeritud määruse nr 2015/2446 artikli 1 punktis 51 nimetatud EL vorm 302.

§ 2. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud kauba tolliformaalsused

(1) Välisriigi relvajõudude liikme, välisriigi relvajõudude tsiviilkoosseisu liikme ja

rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikme ning nende ülalpeetavate, samuti välisriigi

relvajõudude lepingupartneri töötaja ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri lepingupartneri

töötaja isiklikuks kasutamiseks mõeldud kauba kohta, mille osas taotletakse Riigikogu

ratifitseeritud välislepingu alusel maksuvabastust, esitatakse vabasse ringlusesse lubamisel

vastavalt rahvusvahelise sõjalise peakorteri või välisriigi relvajõudude liikme kauba

deklaratsioon (edaspidi deklaratsioon).

(2) Deklaratsiooni vorm on toodud määruse lisas.

(3) Deklaratsiooni lahtrid 1–3 täidab ja kinnitab allkirjaga välislepingu alusel isiklikuks

kasutamiseks mõeldud kauba maksuvabastust taotlev isik.

(4) Deklaratsiooni lahtrisse 4 lisab välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise peakorteri

või rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse volitatud esindaja oma kinnituse andmete õigsuse

kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust maksuvabastusele kinnitab deklaratsioonil:

1) välisriigi relvajõudude liikme, välisriigi relvajõudude tsiviilkoosseisu liikme ja välisriigi

relvajõudude lepingupartneri töötaja maksuvabastuse taotlemisel Kaitseministeerium;

2) rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikme või tema ülalpeetava maksuvabastuse taotlemisel

Välisministeerium.

§ 3. Ameerika Ühendriikide relvajõudude postiteenus

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe, mis on

alla kirjutatud 2017. aasta 17. jaanuaril Tallinnas (RT II, 16.06.2017, 1), artikli XIX lõike 1

teises lauses nimetatud kaupade importimisel kasutatakse kokkuleppe artiklis XXII nimetatud

postiteenust. Kaupade importimisel ei kohaldata käesoleva määruse § 2. Tollile esitatakse

kaubaveo saatedokument.

§ 4. Tollideklaratsiooni esitamise kohustus

(1) Kui NATO vormil 302 ja EL vormil 302 nimetatud kaup pärast importimist võõrandatakse,

esitab vastutav isik võõrandamise päevale järgneva 30 päeva jooksul selle kauba kohta

tollideklaratsiooni.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 150/2003, millega peatatakse teatavate relvade ja muu

sõjaväevarustuse imporditollimaksud (EÜT L 25, 30.01.2003, lk 1–6), rakendamise korral

esitatakse tollideklaratsioon ja nimetatud nõukogu määruse lisas III esitatud pädeva asutuse

tõend.

§ 5. Juurdepääsupiiranguga kauba kontrollimise erisus

(1) Toll ei kontrolli kaupa ja saatedokumente, kui NATO vormil 302 ja EL vormil 302 sisalduv

teave on vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele või välislepingule tunnistatud

riigisaladuseks või salastatud välisteabeks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul märgitakse kauba tariifseks

klassifikatsiooniks „9960 20 00 00” ja tollialastes õigusaktides ette nähtud lisadokumente lisada

ei ole vaja.

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Rahandusministri 22. juuni 2017. a määrus nr 46 „Julgeoleku-, kaitse- või päästeülesannet

täitva üksuse kauba, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude üksuse

kauba ning välislepingu alusel maksudest vabastatud isiklikuks kasutamiseks mõeldud kauba

tolliformaalsused“ (RT I, 28.06.2017, 12) tunnistatakse kehtetuks.

§7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Mart Võrklaev

Minister

Merike Saks

Kantsler

Rahandusministri ….. 2024. a määrus nr …

„Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba ja

rahvusvahelise sõjalise peakorteri või

välisriigi relvajõudude liikme kauba tolliformaalsused“

LISA

RAHVUSVAHELISE SÕJALISE PEAKORTERI / VÄLISRIIGI RELVAJÕUDUDE

LIIKME KAUBA DEKLARATSIOON Customs Declaration of Merchandise for Member of International Military

Headquarters/Armed forces of a foreign state

1.

Rahvusvahelise sõjalise peakorteri / välisriigi relvajõudude nimetus ja aadress Name and address of International Military Headquarters/Armed forces of a foreign state

2.

Kaup on mõeldud isiklikuks kasutamiseks Goods are intended for personal use of

□ rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmele või tema ülalpeetavale

member of International Military Headquarters or his/her dependent

□ rahvusvahelise sõjalise peakorteri lepingupartneri töötajale või tema

ülalpeetavale

member of the contractual partner of International Military Headquarters or his/her

dependent

□ välisriigi relvajõudude liikmele, tsiviilkoosseisu liikmele või tema ülalpeetavale

member of Armed forces of a foreign state, civilian member or his/her family

dependent

Nimi (trükitähtedega) ja allkiri Name (in block letters) and signature

3.

Kauba nimetus ja kirjeldus Specification and description of goods

4.

□ rahvusvaheline sõjaline peakorter / International Military Headquarters

□ välisriigi relvajõud / Armed forces of a foreign state

□ rahvusvaheline sõjaline õppeasutus / Multi-lateral co-operative Military College

Volitatud esindaja nimi (trükitähtedega), allkiri ja pitsati jäljend An authorized person’s name (in block letters), signature and official seal

5.

□ Kaitseministeeriumi kinnitus / Approval of Estonian Ministry of Defence

□ Välisministeeriumi kinnitus / Approval of Estonian Ministry of Foreign Affairs

Kuupäev, allkiri ja pitsati jäljend Date, signature and official seal

6.

Täidab tolliametnik To be completed by

the Estonian

Customs Authorities

Tollideklaratsiooni number Number of customs declaration

Kuupäev, allkiri ja tolliasutuse pitsati jäljend Date, signature and official seal

EELNÕU

08.04.2024

Tolliseaduse muutmise seadus

§ 1. Tolliseaduse muutmine

Tolliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vormiriietust võivad ette nähtud juhtudel kanda ka Maksu- ja Tolliameti peadirektor ja

töötajad ning Sisekaitseakadeemia töötajad ja üliõpilased.“;

2) paragrahvi 13 lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Andmekogu on osa maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registrist.“;

3) paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 49. Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba ja välislepingu alusel

maksudest vabastatud kauba tolliformaalsused

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet sõjalise tegevusega seoses veetav või kasutatav

kaup komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid

täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1–557), artikli 1 punkti 49

tähenduses.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tolliformaalsused:

1) sõjalise tegevusega seoses veetavale või kasutatavale kaubale;

2) välisriigi relvajõudude liikme, välisriigi relvajõudude tsiviilkoosseisu liikme, rahvusvahelise

sõjalise peakorteri liikme ja nende ülalpeetavate, samuti välisriigi relvajõudude lepingupartneri

töötaja ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri lepingupartneri töötaja isiklikuks kasutamiseks

mõeldud kaubale, mis on Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingu alusel vabastatud

maksudest.“;

4) paragrahv 50 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 67 lõiget 2 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:

„6) sidumisvahendid;

7) sõiduki sundpeatamise vahend;

8) tehniline tõke.“;

6) paragrahvi 69 lõikes 2, § 70 lõikes 2 ja § 71 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga

„100 000“;

7) paragrahvi 72 lõikes 2 ja § 73 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „50 000“;

8) paragrahvi 74 lõikes 2 asendatakse arv „2600“ arvuga „50 000“;

9) paragrahvi 75 lõikes 2 ja § 76 lõikes 2 asendatakse arv „2600“ arvuga „5000“;

10) paragrahvi 77 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „50 000“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 6–10 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ………. 2024

Algatab Vabariigi Valitsus … …….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

30.04.2024

Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Kehtiv tolliseadus jõustus 2017. a 1. juulil. Käesolev tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu

on tingitud praktikas ilmnenud kitsaskohtadest, mis eeldavad seaduse muutmist.

Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused:

1. Maksu- ja Tolliameti vormiriietuse kandmise õigus antakse ka Maksu- ja Tolliameti

peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad

vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finatskolledžis üliõpilased, aga mitte töötajad. Samuti

puudub vormikandmise õigus Maksu- ja Tolliameti peadirektoril. Vormiriiete kandmine nii

Sisekaitseakadeemia üliõpilaste kui töötajate seas aitab kaasa õppeasutuse ja ameti sidususe

kasvatamisele.

2. Tehakse tehniline muudatus e-tolli andmekogu ja maksukohustuslaste registri omavahelise

seose kirjeldamises. Alates 2019. aasta algusest kehtib maksukorralduse seaduse alusel

kehtestatud uus maksukohustuslaste registri põhimääruse redaktsioon, milles on detailselt

reguleeritud Maksu- ja Tolliameti andmekogudega seonduv. Muudatusega täpsustatakse, et

tolliseaduse alusel asutatud e-tolli andmekogu on osa maksukorralduse seaduse alusel

asutatud maksukohustuslaste registrist.

3. Muudetakse riigikaitse- ja julgeolekuotstarbelise kauba ning välislepingu alusel maksudest

vabastatud kauba tolliformaalsuste regulatsiooni ja ühtlustatakse see Euroopa Liidu

tolliõigusega. Kuna sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba tollitoimingute

kord on sätestatud liidu otsekohalduvas määruses, tuleb tolliseadusest ja rahandusministri

valdkondlikust määrusest vastavad siseriiklikud sätted välja jätta.

4. Kehtiv seadus sätestab välislepingu alusel antud maksuvabastuse puhul tollimaksu

tasumise kohustuse, kui maksuvabalt imporditud kaup kolme aasta jooksul võõrandatakse

ning seda ei kasutata enam maksuvabastuse eelduseks seatud tingimustel. Impordijärgne

kolme aasta pikkune järelevalveperiood ei ole välislepingute alusel kohustuslik. Muudatuse

eesmärk on ühtlustada tolliseaduse ja käibemaksuseaduse reeglid nende kaupade

impordijärgse kontrolli puhul, kus impordimaksuvabastus on kokku lepitud rahvusvahelise

konventsiooni või muu välislepinguga. Kuna käibemaksureeglid sarnast spetsiifilist kolme

aasta pikkust perioodi ette ei näe, ei ole tollimaksu puhul erireegli seaduses hoidmine

põhjendatud ning vastav säte tunnistatakse kehtetuks.

5. Maksu- ja Tolliamet viib läbi maksuseaduste ja tollieeskirjade rikkumistega ning

narkootiliste ainete ja lähteainete käitlemise rikkumistega seotud kuritegude kohtueelset

uurimist ning praktikas on tekkinud vajadus kasutada erivahendeid, mis kehtivas tolliseaduses

lubatud ei ole. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks

täiendatakse Maksu- ja Tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse erivahendite loetelusse

sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.

6. Tõstetakse väärteotrahvide maksimaalset määra. Muudatus puudutab ainult juriidilisi

isikuid, kes on toime pannud tolliseaduses sätestatud väärteo, füüsiliste isikute trahvimäärasid

seaduses ei muudeta.

2

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu § 1 punktid 1–5 valmistas ette Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Kaire Taar ([email protected], 5885 1372) ja punktid 6–10 sama

osakonna nõunik Eve-Ly Kübard ([email protected], tel 5885 1341). Juriidilist kvaliteeti

kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected] ), keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected], tel 5885 1468).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud strateegiate ega arengukavadega.

Eelnõu § 1 punkt 3 on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega ning seetõttu

tuleb teatud riigisisesed normid kehtetuks tunnistada.

Trahvimäärade tõstmine (eelnõu § 1 p 6-10) on seotud Justiitsministeeriumi ette valmistatud

trahviühikute tõstmise seaduseelnõuga1. Tolliseaduse muudatus on kavandatud jõustuma

samal ajal viidatud karistusseadustiku (edaspidi KarS) jt seaduste muutmise seadusega 2025.

aasta algusest.

Eelnõuga muudetakse tolliseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 80.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga muudetakse tolliseadust (edaspidi TS) ja lahendatakse praktikas ilmnenud

kitsaskohad.

Eelnõu § 1 punktide 6–10 kohta on koostatud 2021. aastal väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi

VTK), millega kavandati kuues seaduses juriidilise isiku trahvimäärade tõstmist. Kuna VTK

aluseks olnud andmed on kolme aastaga mõningal määral vananenud ning muudatused on

toimunud ka ELi erinevates poliitikavaldkondades, on käesolevasse tolliseaduse eelnõusse

võetud VTKst ainult tollialaste õigusaktide rikkumisi puudutav osa. Teiste ministeeriumide

haldusala seadusi selle eelnõuga ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktide 1–5 kohta ei ole väljatöötamiskavatsust koostatud toetudes HÕNTE § 1

lõike 2 punktidele 2 ja 5. Väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse

rakendamist või kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku

muudatust või muud olulist mõju.

1. Vormiriietuse kandmise õigus antakse ka Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA)

peadirektorile ning Sisekaitseakadeemia töötajatele. Kuna MTA ametnikud kannavad

teenistusülesandeid täites teatud juhtudel vormiriietust, siis on loogiline eeldada sama

ka MTA peadirektori puhul. MTA peadirektor kannaks vormi kohtumistel, kus ta esindab

Eestit ja MTAd. Tänase regulatsiooni kohaselt MTA peadirektor ja Sisekaitseakadeemia

Finatskolledžis töölepingu alusel töötajad MTA vormiriietust kanda ei tohi. Selline

lähenemine ei ole aga põhjendatud ega vajalik. Samuti ei toeta tänase süsteemi säilimist, st

olukorda, kus üliõpilastel on õigus vormiriietust kanda, aga õppejõududel mitte, ka teiste

1 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku

suurendamine)

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1b1c5a3-a414-46eb-bf1c-fcee55c0f77c 2 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise

seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833

3

riikide praktika. Vormiriiete kasutamine nii üliõpilaste kui õppejõudude seas ning MTA

peadirektoril aitab kaasa õppeasutuse ja ameti sidususe kasvatamisele.

2. Tehakse tehniline muudatus e-tolli andmekogu ja maksukohustuslaste registri (edaspidi

MKR) omavahelise seose kirjeldamises. Alates 2019. aasta algusest kehtib uus MKR

põhimääruse redaktsioon, milles on detailselt reguleeritud MTA andmekogudega seonduv.

Muudatusega täpsustatakse, et E- tolli andmekogu on osa maksukorralduse seaduse alusel

asutatud MKRist.

3. Muudetakse riigikaitse- ja julgeolekuotstarbelise kauba ja välislepingu alusel maksudest

vabastatud kauba tolliformaalsuste regulatsiooni ja ühtlustatakse see Euroopa Liidu

tolliõigusega. Muudetakse TSis antud volitusnormi, millega on kehtestatud tolliformaalsused

Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning

Päästeameti riigikaitse- ja julgeolekuotstarbelise kauba ning päästeülesande käigus

kasutatava kauba jaoks. Volitusnorm on liiga lai, kuivõrd osadele asutustele ei ole täiendav

tolliformaalsuste reguleerimine vajalik ja nad rakendavad kaupade deklareerimisel Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik

(ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101) (edaspidi tolliseadustik) ja sealt tulenevaid võimalikke

lihtsustusi.

4. TS § 50 kehtetuks tunnistamise eesmärk on ühtlustada TSi ja käibemaksuseaduse reeglid

nende kaupade impordijärgse kontrolli puhul, kus impordimaksuvabastus on kokku lepitud

rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepinguga. Maksusoodustusega imporditud kaupa

peab kasutama neil eesmärkidel, milleks maksusoodustus on antud. TS § 50 lõige 2 sätestab

reegli, mille kohaselt kauba tasu eest või tasuta kasutada andmisel või võõrandamisel enne

kolme aasta möödumist tuleb tasuda iga kuu eest üks kolmekümnekuuendik sellest

imporditollimaksude summast, mis oleks tulnud tasuda kauba vabasse ringlusse lubamisel,

kui isikul ei oleks olnud imporditollimaksuvabastuse saamise õigust. Kuna

käibemaksureeglid sarnast spetsiifilist kolme aasta pikkust perioodi ette ei näe, ei ole

tollimaksu puhul erireegli seaduses hoidmine põhjendatud ning vastav säte tunnistatakse

kehtetuks. Siiski ei tähenda seadusemuudatus seda, et maksusoodustusega imporditud kaupu

võiks kasutada välislepinguga mitte kooskõlas olevaks tegevuseks või tulu teenimise

eesmärgil. Mitmetes välislepingutes nähakse maksusoodustuse saamise puhul ette ka

soodustuse tingimustest kinni pidamise kohustus pärast importi. Rahvusvahelised

organisatsioonid ja nende töötajad, kellele välislepingutega maksusoodustused üldjuhul ette

nähakse, peavad lähtuma üldpõhimõttest, et soodustused on seotud nende Eestisse tööle ja

elama asumisega.

5. Täiendatakse MTA erivahendite loetelu ja lisatakse erivahendite loetelusse

sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke. Korrakaitseseaduse

(edaspidi KorS) § 74 lõige 2 sätestab, et erivahend on loom või asi, mis on ette nähtud isiku,

looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv. KorS § 75 lõikes 2 sätestatakse, et

valdkonna erivahendite loetelu kehtestatakse eriseaduses. Erivahendite loetelu on toodud

KorS §-s 781, TS § 67 lõikes 2 loetletakse MTA ametnike võimalikud erivahendid. TSis

sätestatud MTA erivahendite loetellu kuuluvad praegu käerauad, eriotstarbeline valgus- ja

heliseadeldis, eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend, suitsu-, heli-, valgus- või muud

efekti või pisaravoolust või valuaistingut esile kutsuvad granaadid ja padrunid ning

teenistuskoer. Erivahendite kasutamine on lubatud vahetu sunni rakendamisel.

Sidumisvahendit võib kasutada, kui käe- või jalaraudade kasutamine ei ole võimalik (KorS §

79). Sõiduki sundpeatamise vahendit on lubatud kasutada sõiduki sundpeatamisel, kui isik ei

täitnud sõiduki peatamise märguannet (KorS § 45). Tehnilist tõket kasutatakse näiteks

rahvahulkade tagasihoidmisel või suunamisel, aga ka sõiduki sundpeatamisel (KorS § 78).

4

6. Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmisega viiakse TSis 2001. aastast kehtinud trahvimäärad

paremini kooskõlla KarSis tehtud muudatustega. Tollialaste õigusaktide rikkumiste eest

määratavad rahatrahvid peavad olema proportsionaalsed, hoiatavad ja tõhusad. Selleks, et

MTA kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate äriühingute rikkumistele

reageerimisel suurem, tõstetakse tänane 3200 euro suurune trahvimäär 100 000 euroni.

Suurema kaalutlusruumiga tagatakse karistuse üld- ja eripreventiivne eesmärk.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu § 1 punk 1 (TS § 7 lõige 1)

MTA vormiriietuse kandmise õiguse andmine

Täna reguleerib MTA vormiriietuse kandmist TS § 7 lõige 1. Kõnesolev säte näeb ette, et

MTA ametnikud kannavad teenistuses olles ettenähtud juhtudel vormiriietust. Vormiriietust

võivad ettenähtud juhtudel kanda ka MTA töötajad ning Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA)

üliõpilased. Vormiriietuse kandjad, vormiriietuse andmise ja kandmise korra ning kandmise

tähtajad määrab Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik (TS §7 lõige3).

Kuna MTA peadirektor ei saa ise endale anda käskkirjaga korraldust kanda vormi,

nimetatakse tema õigus kanda vormi otse seaduses.

Tänase regulatsiooni kohaselt SKA Finatskolledžis töölepingu alusel töötavad õppejõud ja

töötajad MTA vormiriietust kanda ei tohi. Vastupidine käitumine vastaks süüteo tunnustele.

KarS § 277 lõige 1 sätestab, et ametniku vormiriietuse või ametitunnistuse ebaseadusliku

kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Samuti ei

toeta tänase süsteemi säilimist, st olukorda, kus üliõpilastel on õigus vormiriietust kanda, aga

õppejõududel mitte, ka teiste riikide praktika. SKA teiste kolledžitega (nt Politsei- ja

piirivalvekolledžiga) analoogset probleemi ei ole, sest õppejõudude õigus kanda vormiriietust

on õigusaktidega ette nähtud.

SKA Finatskolledži töötajatele MTA vormiriietuse kandmise õiguse andmine kõrvaldab

olukorra, kus sama kõrgkooli erinevate kolledžite õppejõudude vormiriietuse kandmine on

reguleeritud erinevalt. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks Finantskolledži õppejõud ei

tohiks erinevalt näiteks Politsei- ja piirivalvekolledži õppejõududest vormiriietust kanda.

Samuti ei ole põhjendatud erisuse tegemine õppejõudude ja üliõpilaste vormiriietuse

kandmise õiguste vahel.

MTA peadirektor kannaks vormi kohtumistel, kus ta esindab Eestit ja MTAd. Eesti on olnud

ELis tollikoostöö pikaaegne aktiivne eestvedaja. MTA peadirektor osaleb nii rahvusvahelistel

kui riigisisestel nõupidamistel, kohtub ELi ja kolmandate riikide

kõrgetasemeliste partneritega ning arvestades kohtumiste formaati, oleks väärikas kanda

Eesti tolliametnike vormiriietust.

Lisaks rahvusvahelise suhtluse põhisele vajadusele tõusetub MTA peadirektori

poolt vormiriietuse kandmine tema ülesastumistel meedias, konverentsidel ja siseriiklikel

esindusüritustel, näiteks SKA aktustel või pidulikel rivistustel. Kui SKA üritusel osalevad

ka MTA peadirektori asetäitjad, kes kannavad vormiriietust ning samas MTA peadirektor on

kohal ilma vormita, siis kannatab seeläbi MTA kui ühtse organisatsiooni kuvand.

Vormikandmist tingiva situatsiooni hinnanguline esinemissagedus on vähemalt üks kord

kuus.

3.2. Eelnõu § 1 punkt 2 (TS § 13 lõige 11 )

E-tolli andmekogu seos MKRiga

TS § 13 lõige 11 jõustus 2017. aastal, mil kehtis veel maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS)

alusel kehtestatud MKRi põhimääruse vana redaktsioon. 2019. aasta alguses muudeti MKSi

5

ja kehtestati MKRi põhimääruse uus redaktsioon, milles on detailselt reguleeritud MTA

andmekogudega seonduv. MKR on andmekogu ning sellel on alamregistrid.

TSi muudatusega täpsustatakse, et e-tolli andmekogu on osa MKSi § 17 lg 1 alusel asutatud

MKRist. E-tolli andmekogu pidamise kord sätestatakse MKRi põhimääruses.

Kehtiva TS § 13 lg-s 11 sätestatakse, et e-tolli andmekogu on MKS § 17 lg 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registri alamregister ning andmekogu pidamise kord sätestatakse MKRi

põhimääruses. E-toll ei ole siiski terminoloogiliselt MKRi alamregister, vaid sinna kuuluv

andmekogu, millel omakorda on mitmeid alamregistreid. Nii on sätestatud ka Vabariigi

Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimääruse“ §-s 5,

mille kohaselt on määruse §-des 91, 11, 12, 14, 16, 22–222, 31, 36, 40, 421, 44, 46–51 ja 55

nimetatud alamregistrid kogumina käsitletavad e-tolli andmekoguna tolliseaduse § 13

tähenduses.

Seetõttu tuleb teha TSis tehniline muudatus ja muuta § 13 lõike 11 sõnastust nii, et e-tolli

andmekogu on MKSi § 17 lõike 1 alusel asutatud MKRi kuuluv andmekogu, mille pidamise

kord sätestatakse MKRi põhimääruses.

3.3. Eelnõu § 1 punkt 3 (TS § 49)

Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba ja välislepingu alusel

maksudest vabastatud kauba tolliformaalsused

Muudatuse eesmärk on selgitada sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba

mõistet ja kitsendada lõikes 2 ministri volitusnormi ulatust, millega on kehtestatud

tolliformaalsused Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti,

Kaitsepolitseiameti ning Päästeameti riigikaitse- ja julgeolekuotstarbelise kauba ning

päästeülesande käigus kasutatava kauba jaoks. Volitusnorm on liiga lai, kuivõrd osadele

asutustele ei ole täiendav tolliformaalsuste reguleerimine vajalik ja nad rakendavad kaupade

deklareerimisel tolliseadustikku ja sealt tulenevaid võimalikke lihtsustusi.

Euroopa Komisjoni 2018. aasta sõjaväelise liikuvuse tegevuskava3 sätestas vajaduse

ühtlustada ja lihtsustada tolliformaalsusi nende kaupade puhul, mida veetakse või kasutatakse

seoses sõjalise tegevusega. Eesmärgi täitmiseks muudeti Komisjoni delegeeritud määrust

2015/2446 ja Komisjoni rakendusmäärust 2015/24474. Muudatused võeti vastu vastavalt 3.

aprill ja 29. juuni 2020. a. Delegeeritud määruses 2015/2446 sätestati sõjalise kauba määratlus

(artikkel 1 punkt 49) ja kehtestati ELi vorm 302 (lisa 52-01) kui tollidokument, mida ELi

liikmesriigid peavad tolliformaalsuste käigus kasutama, sh liidu ühise julgeoleku- ja

kaitsepoliitikaga seotud sõjalise tegevuse puhul.

Delegeeritud määruse 2015/2446 artikkel 1 punkt 49 kohaselt on sõjalise tegevusega seoses

veetav või kasutatav kaup selline kaup, mida kavatsetakse vedada või kasutada:

a) tegevuste puhul, mida korraldavad või kontrollivad ühe või enama liikmesriigi või

sellise kolmanda riigi asjaomased sõjaväevõimud, kellega üks või mitu liikmesriiki on

sõlminud kokkuleppe sõjalise tegevuse elluviimiseks EL tolliterritooriumil, või

b) seoses sõjalise tegevusega, mis viiakse ellu EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika

(ÜJKP) alusel, või 4. aprillil 1949. a Washingtonis allkirjastatud Põhja-Atlandi

lepingu alusel.

3 https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/2018-military_mobility_action_plan.pdf 4 komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette määruse (EL) nr 952/2013 (millega

kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

6

TS § 49 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse lähtuvalt delegeeritud määruse 2015/2446 artikli

1 punktist 49 järgmiselt: Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba ja

välislepingu alusel maksudest vabastatud kauba tolliformaalsused.

TS § 49 lg 1 muudetakse ja selgitatakse mõiste „sõjalise tegevusega seoses veetav või

kasutatav kaup“ olemust. TSis kasutatakse mõistet komisjoni delegeeritud määruse

2015/2446 artikli 1 punkti 49 tähenduses. Tegemist ei ole uue mõiste kasutuselevõtuga,

mõiste on EL tolliõiguses kasutusel juba aastast 2020. TS § 49 täpsustamise ja ajakohastamise

käigus ning õigusselguse huvides on mõistlik viidata, et TSis kasutatakse mõistet sõjalise

tegevusega seoses veetav või kasutatav kaup delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 1 punkti

49 tähenduses.

TS § 49 lõikes 2 on volitusnorm, mille alusel on rahandusminister kehtestanud 22. juunil

2017. a määruse nr 46 „Julgeoleku-, kaitse- või päästeülesannet täitva üksuse kauba, Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude üksuse kauba ning välislepingu

alusel maksudest vabastatud isiklikuks kasutamiseks mõeldud kauba tolliformaalsused“.

Vastavalt volitusnormi sisule on määrusega kehtestatud järgmised tolliformaalsused:

1) Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti,

Kaitsepolitseiameti ning Päästeameti julgeoleku-, kaitse- või päästeülesannet täitva

üksuse kaubale;

2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude üksuse kaubale;

3) välisriigi relvajõudude liikme, välisriigi relvajõudude tsiviilkoosseisu liikme,

rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikme ja nende ülalpeetavate, samuti välisriigi

relvajõudude töötaja ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri lepingupartneri töötaja

isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaubale, mis on välislepingu alusel vabastatud

maksudest.

Eelnõuga kavandatavad muudatused puudutavad asutuste ja NATO ametialase kauba

tolliformaalsusi (TS § 49 lõike 2 punktid 1 ja 2). Eelnõuga ei muudeta TS § 49 lõike 2 punktis

3 nimetatud isikute isiklike asjade sisse- ja väljaveol tolliformaalsusi. Need jäävad muutmata

kujul kehtima.

TS § 49 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel antud volitust rakendatakse kehtivas rahandusministri

määruses järgnevalt:

1) Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti

ning Päästeameti julgeoleku-, kaitse- või päästeülesannet täitev üksus esitab tollile EL välisest

riigist Eestisse sisenemisel üksusega kaasasoleva kauba kohta määruse lisas esitatud

varustuse nimekirja;

2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude üksus esitab tollile EL

välisest riigist Eestisse sisenemisel üksusega kaasasoleva kauba kohta Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni üksuse liikumisdokumendi vormi 302. Eesti üksused kasutavad

liikumisdokumendi vormi 302 määruse lisas esitatud versiooni.

Rahandusministri määruse analüüsimisel selgus, et teatud puhkudel on tolliformaalsused

kajastatud ammendavalt liidu tolliõiguses (vt seletuskirja osa „NATO vorm 302 ja ELi vorm

302 praktikas“) ja riigisiseses õiguses ei ole midagi täiendavalt vaja reguleerida. Ministri

määruses on sätestatud, et Kaitseväe, Kaitseliidu, Välisluureameti, Politsei- ja

Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Päästeameti julgeoleku-, kaitse- või päästeülesannet

täitva üksuse kauba puhul tuleb Eestisse sisenemisel esitada määruse lisas sätestatud

varustuse nimekiri. Selline nõue on kehtiva liidu tolliõigusega vastuolus, sest varustuse

nimekiri on käsitatav iseseisva deklaratsioonina ja tähendab sisuliselt lisakohustust

lisadokumendi esitamisena. Liidu tolliõigus ei anna liikmesriigile volitust kehtestada eraldi

7

siseriiklikke tollidokumente sõjalise kauba piiriülesel liikumisel, vaid lähtuda tuleb liidu

tolliõiguses sätestatud dokumentidest ja toimingutest. Seetõttu tuleb varustuse nimekirja

kasutamine rahandusministri määrusest välja jätta. Praegu peab liidu ja siseriikliku õiguse

koosmõjus esitama nii tollideklaratsiooni kui varustuse nimekirja.

Mõlemad kehtestatud lisadokumendid (varustuse nimekiri ja rahandusministri määrusega

kehtestatud liikumisdokumendi vorm 302) ei peaks enam kasutusel olema, kuna liidu

tolliõigus ei anna liikmesriigile volitust siseriiklike dokumentide kehtestamiseks. Kaitseväe

puhul tuleb varustuse nimekirja kasutamine asendada NATO vorm 302 või EL vormi 302

kasutamisega.

Tabel 1 annab ülevaate varustuse nimekirja kasutamisest aastatel 2020-2023.

Tabel 1. Varustuse nimekirja kasutamine aastatel 2020-2023.

Asutus

Kasutamise

kordi

2020.a.

Kasutamise

kordi 2021.a.

Kasutamise

kordi 2022.a.

Kasutamise

kordi 2023.a.

Kaitsevägi 139 192 189 222

Kaitsepolitseiamet 5 7 25 26

Politsei- ja Piirivalveamet 1 1

Päästeamet 2

Kokku 145 199 214 251

Vormi 302 esitatakse praegu ainult paberkandjal. ELi tolli mitmeaastase strateegilise plaani

tollisüsteemide rakenduskava5 lisa 2 punkti 2.186 kohaselt on elektroonilise vormi

kasutuselevõtu analüüs plaani võetud, kuid IT-süsteemi loomise täpne ajakava on praegu

teadmata. Allolevas tabelis 2 on kõik vorm 302 esitamise juhud, st nii Eesti kaitsejõudude kui

ka liitlaste vormid 302. Kusjuures vorm 302 võib olla nii NATO vorm 302 või EL vorm 302,

olenevalt millise kaitsetegevuse ja üksusega on tegemist.

Tabel 2. Vorm 302 kasutamine aastatel 2020-2023.

VORM 302

2020.a. 2021.a. 2022.a. 2023.a.

Kokku 130 766 698 1084

Rahandusministri määrusega kehtestatud vormi 302 näidisest lähtusid kuni komisjoni

delegeeritud määruses EL vormi 302 näidise kehtestamiseni vaid Eesti kaitsejõud. Alates

aastast 2020, kui delegeeritud määruse lisas 52-01 on EL vorm 302 näidis kehtestatud, ei ole

enam vajadust siseriiklikus määruses kehtestada vormi 302 näidist.

NATO vorm 302 ja ELi vorm 302 kasutamine praktikas

5 https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2023-12/000.%20MASP-

C_Rev.%202023_Main%20Body_v1.0.pdf 6 https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2023-12/2.%20MASP-

C_Rev.%202023_Annex%202_Consolidated%20fiches_v1.0.pdf

8

Vastavalt Euroopa Liidu kehtivatele tollialastele õigusaktidele kasutatakse sõjalise kauba

impordi ja ekspordi tolliprotseduuridel tollideklaratsioonina NATO või EL vormi 302. Seda

vormi võib kasutada üksnes juhul, kui kaup liigub NATO või EL vägede loal ja korraldusel.

Tolliotstarbel on NATO vorm 302 ja ELi vorm 302 samaväärsed ja vormi 302 kasutatava

versiooni määrab ära sõjalise tegevuse liik. NATO vormi 302 võib kasutada Põhja-Atlandi

lepingu alusel toimuva sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava sõjalise kauba

piiriüleseks veoks. ELi vormi 302 võib kasutada sõjalise kauba piiriüleseks veoks seoses

ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (edaspidi ÜJKP) raames toimuva sõjalise tegevusega või

ÜJKP- või NATO-välise rahvusvahelise tegevusega

Vormi 302 tegevused on sätestatud liidu tolliseadustikus ja selle delegeeritud määruses ning

rakendusmääruses. Vorm 302 on seotud ühe veotoiminguga ja seda võib kasutada sõjalise

tegevusega seoses üheks järgmiseks tolliprotseduuriks:

- eksport ja ajutine eksport EList;

- reimport ELi pärast ajutist eksporti (vabasse ringlusse lubamine koos tagasitoodud

kauba imporditollimaksuvabastusega);

- ajutine import ELi;

- reeksport EList pärast ajutist importi;

- transiit läbi ELi;

- tollistaatuse tõendamine.

Vormi 302 ei kasutata kaubanduslikul eesmärgil (kauba ost müük) kauba importimisel ja

eksportimisel. Kaubanduslikul eesmärgil kauba importimisel ja eksportimisel tuleb kaup

deklareerida tollideklaratsiooniga.

Rakendusmääruse 2015/2447 artikkel 221 lõigete 5 ja 6 kohaselt igas liikmesriigis, kus

baseeruvad Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni väed, kellel on õigus kasutada NATO

vormi 302, ning liikmesriikide sõjavägi, kes kasutab EL vormi 302, määrab toll tolliasutuse

või tolliasutused, mis vastutavad eelnimetatud vägede poolt või nende nimel veetava kaubaga

seotud tolliformaalsuste ja -kontrolli eest. Delegeeritud määruse 2015/2446 artikli 141

punktide 6 ja 7 kohaselt NATO vormi 302 ja EL vorm 302 alusel sõjalise tegevusega seoses

veetav või kasutatav kaup loetakse vabasse ringlusse lubamiseks, ajutiseks impordiks,

ekspordiks või reekspordiks deklareerituks, kui see esitatakse tollile vastavalt liidu

tolliseadustiku artiklile 139 või artikli 267 lõikele 2, tingimusel et toll aktsepteerib NATO

vormil 302 või EL vormil 302 esitatud andmeid ja et need on tollile kättesaadavad. Selle

vormi võib esitada elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahendite abil.

Vormi 302 täitmise, autentimise, kinnitamise ja arhiveerimise tööprotsess

Vormi 302 tuleb täita viies eksemplaris sõjaväeüksuse poolt ja seejärel esitada autentimiseks

määratud tolliasutusele vahetult enne kauba lähetamist või eelautentimiseks

transpordigraafiku alusel.

Määratud tolliasutus autendib vormi 302 ning säilitab autenditud vormi 302 3. eksemplari.

Muud eksemplarid tagastatakse sõjaväele.

Kauba veol vormiga 302 esitatakse kauba vedaja poolt vahetolliasutustele EL piiri ületamisel

vorm 302 eksemplarid tollipiiri ületamise märgete saamiseks. Vahetolliasutused teevad

tollipiiri ületamise märked vormi 302 pöörde vastaval real ja tagastavad eksemplarid vedajale.

Eksemplari 4 lisaeksemplar(id) (4a, 4b…) säilitatakse vahetolliasutuses.

Sihtliikmesriiki jõudes toimetatakse vormiga 302 kaubad sihtkoha sõjaväe üksusesse.

Sõjaväeüksus kinnitab vormi 302 esilehel kauba saabumise, misjärel esitatakse vorm 302

sõjaväeüksuse paiknemise tolliasutusele, milleks on sihtkoha tolliasutus.

9

Sihtkoha tolliasutus lisab kinnituse vormi 302 pöördel vastaval real ja säilitab eksemplari 4.

Vormi 302 eksemplar 5 saadetakse sihttolliasutuse poolt tagasi lähtetolliasutusele. Tolli poolt

teised eksemplarid tagastatakse sõjaväe üksusele, kes säilitab vorm 302 eksemplari 1 ning

tagastab eksemplari 2 kaupa lähetanud sõjaväeüksusele.

3.4. Eelnõu § 1 punkt 4 (TS § 50)

Impordijärgse maksusoodustuse fikseeritud perioodi kaotamine

Kehtiva TS § 50 lõike 1 järgi ei ole diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni,

konsulaarsuhete Viini konventsiooni ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu alusel

maksuvabalt imporditud kaupa lubatud selle kauba vabasse ringlusse lubamise päevast alates

kolme aasta jooksul tasuta ega tasu eest kasutada anda, kasutada tagatisena ega võõrandada,

välja arvatud teisele sama soodustuse kasutamise õigusega isikule. Selline üldine põhimõte,

et maksusoodustusega imporditud kaupu tohib kasutada välislepingus ettenähtud eesmärkidel

ja nende isikute poolt, kellele maksusoodustus on antud, on kajastatud ka mitmetes

välislepingutes, näiteks „Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse

kaitsekoostöö kokkuleppe“7 artikli 19 lõikes 2 ning „Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa

vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise

Pariisi protokolli lisakokkuleppe“8 artikli 16 lõike 4 punktis f. Küll aga ei nähta lepingutes

ette kindlat tähtaega, kui kaua vastav piirang kehtib. Kolmeaastane tähtaeg on kehtestatud

TSiga.

TS § 50 lõike 2 kohaselt tuleb mis tahes tasuta või tasu eest kasutada andmise, tagatisena

kasutamise või võõrandamise korral enne 3-aastase tähtaja lõppemist maksta tähtaja

lõppemiseni jäänud iga kuu või selle osa eest üks kolmekümnekuuendik sellest

imporditollimaksude summast, mis oleks tulnud tasuda kauba vabasse ringlusse lubamisel,

kui isikul ei oleks olnud imporditollimaksuvabastuse saamise õigust. Seaduses sätestatud 3-

aastane fikseeritud tähtaeg ei võimalda eluliste olukordadega arvestada (näiteks on

rahvusvahelise organisatsiooni töötajal 2 aasta pikkune tööleping) ning ei ole seetõttu

praktikas puudusteta ja tollijärelevalve kontekstis ka mõistlikult rakendatav. Lisaks, kuna

kauba impordi puhul on üldjuhul käibemaksusumma oluliselt suurem kui tollimaksusumma

ning kuna käibemaksuseaduses sarnast kolme aasta reeglit sätestatud ei ole, kaotatakse

tollimaksu puhul kolme aasta piirang. TS § 50 tunnistatakse kehtetuks. Seaduse muutmine ei

tähenda siiski seda, et maksusoodustuse saamise tingimusi ei pea täitma. Kehtima jäävad

välislepingutes kokku lepitud põhimõtted, et maksusoodustusega imporditud kaubad ei ole

üldreegli kohaselt mõeldud müügiks, välja rentimiseks või muul viisil tulu teenimiseks.

3.5. Eelnõu § 1 punkt 5 (TS § 67 lõige 2)

MTA erivahendite loetelu täiendamine

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõige 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega õigusi ja vabadusi võib piirata

ainult kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel, kusjuures mida suurem on

riigipoolne riive, seda selgemalt peab see olema reguleeritud seaduses. MTA ametnikele

õiguse andmine kasutada uusi erivahendeid võib kaasa tuua põhiõiguste (vabaduse võtmine,

eraelu puutumatus) riivet.

PS § 20 sätestab igaühe õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 20 lg 2 p 3 kohaselt

võib vabaduse võtta esiteks kuriteo või haldusõigusrikkumise ärahoidmiseks, teiseks sellises

7 RT II, 16.06.2017, 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/216062017002 8 RT II, 14.05.2013, 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/214052013002

10

õigusrikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette ja

kolmandaks tema pakkumineku vältimiseks.

PS § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Paragrahvi 26 teine lause

sätestab eraelu piiriklausli. Teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks

või kurjategija tabamiseks. § 26 teises lauses on seega sätestatud kvalifitseeritud

seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26

teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Üldjuhul peaks kvalifitseeritud

seadusereservatsiooni puhul piirangu põhjuste loetelu olema ammendav.

1. juulil 2014. a jõustunud KorSi üheks eesmärgiks oli selgelt eristada täidesaatva riigivõimu

korrakaitse- ja karistusõiguslikke funktsioone ehk teisisõnu piiritleda järelevalvemenetlus

süüteomenetlusest. Samas täiendati kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) korrakaitse

normidega - valdaja tahte vastase sisenemise, isikusamasuse tuvastamise, viibimiskeelu,

sõiduki peatamise ning vahetu sunni kasutamise reeglitega. KrMS § 2172 sätte kohaselt

menetlustoimingute ja kriminaalmenetlust tagavate toimingute tegemisel on õigus kohaldada

vahetut sundi korrakaitseseaduses ja teistes seadustes sätestatud korras. KorS § 781 sätestab

kinnise loetelu erivahenditest, mida korrakaitseorganil on riikliku järelevalve raames õigus

kasutada. Samas TS § 67 lõige 2 omakorda piiritleb MTA ametniku kasutatavad erivahendid,

milleks on käerauad, eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis, eriotstarbeline värvimis- ja

märgistusvahend, suitsu-, heli-, valgus- või muud efekti või pisaravoolust või valuaistingut

esile kutsuvad granaadid ja padrunid ning teenistuskoer. Kuivõrd TSis on erivahendite loetelu

piiravam kui KorSis, siis õigusselguse huvides ja praktikas tekkinud vajadusega täiendatakse

TS § 67 lõikes 2 loetelu ja lisatakse nimekirja sidumisvahend, tehniline tõke ja sõiduki

sundpeatamise vahend.

MTAl kui korrakaitseorganil on õigus kohaldada KorS § 45 sõiduki peatamist ja lõige 5

sätestab juhud, mil on võimalik kasutada sundpeatamist, sh kasutada erivahendeid. Samuti

MTA uurimisasutusena viib läbi kohtueelset uurimist maksuseaduste ja tollieeskirjade

rikkumistes ning narkootiliste ainete ja lähteainete käitlemise rikkumistega seotud juhtumites.

Kuritegude uurimisel ja menetlustoimingute läbiviimiseks vahetu sunni kohaldamisel tuleb

lähtuda KorSist, samas tuleb arvestada TSist tulenevate erinormidega. Näiteks I astme

kuriteos kahtlustatavatena kinnipidamiseks, kes ei peatu sõiduki peatamise märguande peale,

on õigus sõiduk sundpeatada. Sundpeatamine korraldatakse teesuluga (kasutatakse näiteks

sõidukeid), sundpeatamise vahendiga („siil“), relvaga või muu erivahendiga, mis selleks

sobib. Kehtiv TS lubab kasutada tulirelva sõiduki peatamiseks, kuid välistab siili või tehnilise

tõkke kasutamise. Ei ole mõistlik, et ametnik ei saa antud juhul kasutada mõnda mõjusat, kuid

lubatud erivahenditest leebema mõjuga erivahendit põhjusel, et seda ei ole TS erivahendite

loetelus.

Tehniline tõke on vahend, millega takistatakse isikute või sõidukite vaba liikumist. Tehniliste

tõketena kasutatakse erineva kõrguse ja konstruktsiooniga teisaldatavaid aedu, ehitusaedu,

aga ka näiteks sõidukeid. Tehnilise tõkke all saab mõista kõiki vahendeid, mis on mõeldud

isikute ja sõidukite passiivseks suunamiseks ja takistamiseks9. Kahtlustatava kinnipidamisel

sõiduki sundpeatamisel on tavapärane tõkestada sõiduki edasine liikumine just

alarmsõidukiga.

9KoRS kommenteeritud väljaanne lk 236.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1869/2017%2008%20korrakaitseseadus_kommentee

ritud-WEB.pdf?sequence=3&isAllowed=y

11

Sõiduki sundpeatamise vahend, ehk kõnekeeles siil, on mootori jõul teel liikuva sõiduki

peatuma sundimiseks mõeldud seade, millest ülesõitmisel purunevad sõiduki rehvid ning

edasi liikumine on kas võimatu või raskendatud. Lisaks on tehniliste vahenditena võimalik

kasutada teele paigaldatavad võrke, millesse sõitmisel sõiduk peatub või millesse takerduvad

rehvid10.

MTA uurimisosakonna poolt on viimase kolmel aastal prokuratuuri saadetud kriminaalasjades

kahtlustatavaid kinni peetud kokku 569 isikut. 2021. aastal 198, 2022. aastal 186 ja 2023.

aastal 185. Vahistatud oli sellel perioodil 102, vastavalt 30 (2021), 30 (2022), 42 (2023) (vt

tabel 3).

Tabel 3. MTA poolt kinni peetud isikud aastatel 2021-2023.

MTA poolt kinni peetud 2021.a. 2022.a. 2023.a.

kriminaalasjades kahtlustatavaid 198 186 185

kriminaalasjades vahistatud 30 30 42

Menetlustoimingute läbiviimine on tavapäraselt ette planeeritud, kus arvestatakse nii

turvataktika kui muude toimingu iseloomust tulenevate asjaoludega, sh kas isik on vajalik

kahtlustatavana kinni pidada, kas on vajalik kasutada erivahendina käeraudu jne. Samas võib

tekkida olukord, kus kinnipeetavaid on rohkem kui ametnikel käeraudu ja on vajalik kasutada

kinnipeetavate ohjeldamiseks ja turvalisuse tagamiseks muid erivahendeid. Kui käeraudasid

ei jagu kõikidele kinnipeetavatele, siis ajutiseks lahenduseks oleks võimalik kasutada

sidumisvahendid, mida kasutab ka politsei. Vajadusel on palutud politsei abi, kui on vaja

rohkem isikuid kinni pidada, samas on MTA ametnikud koolitatud ja oskavad

sidumisvahendeid kasutada.

Muudatused puudutavad MTA uurimisosakonna ametnikke, kellel on relvakandmise õigus ja

keda on praegusel hetkel ligi 100. Ametnikud on vajalikud koolitused läbinud. Erivahendite

kasutamine ja turvataktika õpe on korrapärane koolituse osa nendele ametnikele ning

lisaressursi vajadust see seadusemuudatus kaasa ei too. Samuti ei ole lisarahastust vaja

erivahendite soetamiseks, kuna MTA eelarves on vahendid olemas.

Sõiduki sundpeatamise puhul on eelkõige tähtis, et MTA ametnik tohib kasutada tehnilist

tõket, mis tähendab ka tema enda ametisõiduki kasutamist takistamaks nii märguannet eirava

sõiduki põgenemist kui ka kriminaalmenetluses kahtlustatavate kinnipidamisel sõiduki

peatamisel. Siili kasutamine võib olla tähtis sõiduki peatamisel, mis tolliametniku

märguandele ei reageerinud ja sõidab peatumata edasi. Politseil on liiklusseadusest tulenev

õigus kasutada sõiduki sundpeatamise vahendit (siili) kui sõiduk eirab peatamise märguannet,

kuid tolliametnikul see erivahendina lubatud ei ole.

Nii kriminaalmenetluses kui riikliku järelevalve teostamisel on MTAl õigus kaasata teine

ametkond ametiabi korras, mis on üldreeglina sätestatud halduskoostöö seaduses. Näiteks

kriminaalmenetluses kahtlustatava kinnipidamisel võib MTA uurimisosakond kaasata

menetlustoimingu teostamiseks Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud, samuti riikliku

järelevalve puhul avaliku korra tagamisel või õigusrikkuja tabamisel abi küsida

politseipatrullilt. Näiteks võib politsei kasutada auto sundpeatamiseks „siili“, kuid TS §-s 67

10Samas.

12

lõike 2 loetelus selline sõiduki sundpeatamise vahend puudub. Politsei kaasamine sellistel

puhkudel on ebatõhus ressursikasutus.

Muudatus ei ole seotud EL ja rahvusvahelise õigusega. TS § 67 lõikes 2 juba sätestatud

erivahendite loetellu lisatakse sidumisvahendid, sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.

3.6. Eelnõu § 1 punktid 6-10 (TS § 69–77)

Juriidilisele isikule määratavate trahvimäärade tõstmine

Eelnõuga kavandatakse TSi vastutuse peatükis sätestatud kõigis väärteokoosseisudes

juriidilisele isikule ettenähtud rahatrahvi määrade tõstmine. Muudatus ei puuduta füüsilise

isiku trahvimäärasid. Kehtiva TSi erinevate väärtegude maksimaalsed trahvimäärad on 3200

eurot, 2600 eurot ja 1300 eurot. Määrad tõstetakse vastavalt 100 000, 50 000 ja 5000 eurole.

KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti

ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarS

§ 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla

vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu,

on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti

juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a

KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lõike 2 muutmisega

seoses ei ole riiklikku järelevalvet reguleerivate eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust

süsteemselt analüüsitud ning vastutuse peatükki sisaldavate mitmete või kõigi selliste

eriseaduste muutmist ühe paketina menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste

muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on

Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades.11

Arvukatest eriseadustest, mille välja töötamine ja vastu võtmine jäi 2000. aastate esimesse

poolde, samasse aega KarSi eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi

määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200

eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes tänaseni ning koos KarSi muutmisega

aastatel 2007 ja 2015 ei ole trahvimäärasid tõstetud. TS on üks sellistest eriseadustest, kus

trahvimäärasid ei ole tõstetud.

On kaheldav, kas tänases Eestis täidab juriidilise isiku puhul paarituhande euro suurune

rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest

hoiduma. Näiteks võivad rahvusvahelise kaubanduse või kütuse käitlemisega seotud

tegevusaladel ettevõtjate kaubakäibed ja kasumid olla väga suured, mistõttu on ka kauba

Eestis turule laskmise või importimisega kaasnev tasumisele kuuluv maksusumma

märkimisväärne. Maksude tahtlik tasumata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale

konkurentsieelist. Kuna karistus peab samaaegselt olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav,

siis peab seadus võimaldama määrata rahatrahvi, mis arvestab rikkumise tulemusel saadud

varalist kasu. Karistus peab selle kasu kõrvaldama.

11 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-

bd670afe01c9

Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987

Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061

13

Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis

karistusena täidaks nii üld- kui eripreventiivset eesmärki. TSi muudatuste eesmärgiks on

muuta juriidiliste isikute tollialased rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest

määratavate trahvide suurus oleks otseses seoses õigusrikkumise objektiks oleva kauba

väärtuse või maksmata jäänud maksude summaga. Sanktsiooni ülemmäära tõstmisel saavad

väärteomenetlejad karistuse suuruse määramisel suurema kaalutlusruumi.

Tollialased rikkumised ei ole siiski ainult maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgil

toime pandud, vaid pea pooled rikkumised on seotud keelatud kauba sisse- või väljaveo

katsega. Selliste tegude eest trahvi määramisel arvestatakse näiteks keelatud kauba kogust või

kahju, mida keelatud kauba kasutamine oleks põhjustatud keskkonnale või selle tarbimine

inimese tervisele.

Arvestades olulise või suure tervise-, majandusliku või keskkonnakahju tekkimise riski, mis

võib kaasneda maksude (n aktsiisid) maksmata jätmisega või kvaliteedile mittevastava kauba

(n kütus, alkohol, ravimid, keemiatooted, jäätmed) kasutamise või tarbimisega, peab

sanktsiooni ülemmäär olema piisavalt kõrge mõjusa karistuse määramiseks ning karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda arvestades ning lähtudes ka viimastel aastatel

eriseadustes tehtud sanktsioonimäärade muutmise praktikast, saab sanktsioonimäärade

tõstmiseks välja pakkuda lahenduse, kus õigusrikkumised jagatakse teo ebaõigussisu alusel

kolme gruppi. Kõige suuremat kahju põhjustavate tegude (TS §-d 69–71) maksimaalne

sanktsioonimäär on 100 000 eurot. Väärteod, millega kaasnev kahju on oluline (TS §-d 72,

73, 74, 77), seotakse sanktsioonimääraga kuni 50 000 eurot ning teod, mille ebaõigussisu ei

ole suur (TS §-d 75 ja 76), seotakse kuni 5000 euro suuruse sanktsioonimääraga. Samasugune

lahendus pakuti välja 2021. a koostatud VTKs12. Ministeeriumid toetasid VTKis pakutud

kolmeastmelist lahendust ning kooskõlastasid VTK trahvimäärade osa märkusteta.

Trahvimäärade tõstmisel tuleb hinnata, kas eelnõus välja pakutud uued määrad on seadusega

taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed (sobiv, vajalik, mõõdukas). Määrade

tõstmise eesmärk on tagada, et tollialaste rikkumiste tagajärjeks on karistus, millel on nii üld-

kui eripreventiivne mõju. Valitud meedet peetakse sobivaks, kui see täidab eesmärki ning

vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalk saavutada muul moel. Karistusmäärasid, mis on samal

tasemel kehtinud üle 22 aasta, ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on

määrade tõstmine vajalik ning sobiv lahendus karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks.

Arvestama peab ka Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 415 SE13, millega kavandatakse

füüsilise isiku trahviühiku tõstmine. KarSi muudatuste jõustumisel võib tekkida olukord, kus

TSi tollialase rikkumise eest saab füüsilisele isikule määrata rahatrahvi 2400 eurot ja

juriidilisele isikule sama teo eest 3200 eurot. Sellise lahenduse puhul ei oleks juriidilise isiku

12 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise

seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833 13 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku

suurendamine) 415 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0f2c493-2fc0-4edc-a946-ade4e5901fde/karistusseadustiku-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-trahviuhiku-suurendamine

14

karistusel preventiivset toimet, samuti oleksid füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel

ebaproportsionaalsed. Seepärast tuleks TSis juriidilise isiku trahvimäärasid tõsta koos KarSis

kavandatavate muudatustega.

Ülemmäärade leidmiseks võrreldi TSi juriidilise isiku trahvimäärasid nende seaduste

määradega, mida on viimastel aastatel muudetud. Selgus, et kõrged trahvimäärad, mis

ulatuvad miljonitesse, on sätestatud näiteks vedelkütuse seaduses, krediidiasutuste seaduses,

kindlustustegevuse seaduses, isikuandmete kaitse seaduses ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduses. KarS § 47 lg 2 maksimaalne määr 400 000 eurot on ette

nähtud veeseaduses, infoühiskonna teenuse seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses,

tarbijakaitseseaduses, maapõueseaduses ja reklaamiseaduses. Paljudes eriseadustes on jäädud

enne 2015. aasta KarS § 47 muudatust kehtinud maksimaalse määra juurde, mis oli alates

2011. aastast 32 000 (n kalapüügiseadus, biotsiidiseadus, maksukorralduse seadus,

mõõteseadus). TSi trahvimäär 3200 eurot on ebaproportsionaalselt madal ning vajab tõstmist.

Arvestades KarSiga lubatud maksimaalset trahvimäära ning näidetena toodud eriseadusi, ei

ole eelnõuga valitud kõrgeim trahvimäär 100 000 eurot ülemäära kõrge ning seda saab pidada

mõõdukaks.

Allpool toodud tabelis on esitatud juriidiliste isikute poolt aastatel 2014–2023 toime pandud

TSi rikkumiste arv ja määratud trahvisummad. Võib tekkida küsimus, et kui TSi rikkumiste

eest määrab kohtuväline menetleja äriühingutele nii väikesed trahvisummad nagu allolevast

tabelist nähtub, siis kas praktikas ei ole tegelikult TSi lubatud maksimaalne trahvimäär 3200

eurot probleem ning seadusemuudatusteks puudub vajadus. Osaline vastus peitub rahatrahvi

suuruse määramise halduspraktikas. Riigikohtu suunistest lähtudes võtab menetleja

seadusega sätestatud maksimaalsest trahvimäärast poole ning kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid kaaludes kas tõstab või langetab summat. Kui raskendavaid asjaolusid ei tuvastata,

siis maksimaalset trahvi või sellele lähedast trahvisummat ei määrata. See on põhjus, miks

tabelis 4 toodud rahatrahvid on lubatud maksimaalsest määrast oluliselt madalamad.

Tabel 4. Väärteootsused aastatel 2014–2023

Otsuse tegemise

aasta Otsuste arv Määratud rahatrahvid

2014 4 30, 60, 100, 150

2015 3 30, 150, 150, 800

2016 3 200, 800, 800

2017 2 400, 600

2018 2 1200, 1600

2019 1 1600

2021 1 500

2022 2 900, 0

2023 1 200

15

Ligikaudu 50% toime pandud väärtegudest moodustavad kauba ebaseaduslik sisse- või

väljavedu või keelatud või piiranguga seotud kauba sisse- või väljavedu. Kaup, millega sisse-

või väljaveokeeldu rikuti, oli eelkõige nõuetele mittevastav ja seetõttu ELi turule sobimatu

kütus, aga ka nõuetele mittevastavad kosmeetikatooted, toidulisandid, ravimtaimed. 20%

õigusrikkumistest on seotud kauba ladustamise nõuete rikkumisega, 15% kaupa vedavate

transpordivahenditega ning ülejäänud 15% tolliametniku tegevuse tahtliku takistamisega.

Eelnõu § 1 punktide 6–10 seos ELi õigusega

Rahvusvaheline õigus ega ka ELi õigus ei reguleeri otseselt väärteo eest juriidilisele isikule

mõistetava rahatrahvi suurust. Küll aga pannakse ELi tollivaldkonna õigusaktides

liikmesriikidele kohustus näha tollieeskirjade rikkumise korral ette sanktsioonid, mis peavad

olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selline kohustus on liidu tolliseadustiku

artiklis 42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu

toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 6–21) artiklis 14.

Sularaha ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest ettenähtud madala karistuse kohta on Euroopa

komisjon Eestile aastaid tagasi märkuse teinud, ning siis sai karistussätteid nii TSis kui KarSis

muudetud14.

Komisjoni eestvedamisel moodustati 2010. aastal 24 liikmesriigi, sh Eesti esindajatest

projektirühm, eesmärgiga analüüsida liikmesriikides kehtestatud regulatsioone ning praktikat

tollieeskirjade rikkumiste valdkonnas. Projektirühma esitletud tulemustest selgus, et suured

erinevused eksisteerivad nii liikmesriikides kehtestatud rikkumiste koosseisude, kui ka

karistuse liikide ja määrade vahel. Samuti on erinev rikkumiste menetlemise kord, sh

vastutusele võtmise alused ja menetlustähtajad. Projektirühma järelduste põhjal koostas

komisjon tollirikkumiste direktiivi15, mis esitati nõukogu tolliliidu töögrupile 2013. aastal.

Eesti toetas põhimõtteliselt rikkumiste ja karistuste ühtlustamist, kuid juhtis tähelepanu ka

mitmetele kitsaskohtadele (nt süüta vastutuse põhimõtte sobimatus Eesti karistusõigusesse,

ebamõistlikult pikad menetlus- ja aegumistähtajad), millega Eesti ei saanud nõustuda16. Pärast

1,5 aastat kestnud direktiivi menetlust ei suudetud ummikseisust välja tulla ning komisjon

võttis algatuse 2015. aastal tagasi. Sellele eelnes samameelsete liikmeriikide, sh Eesti,

rahandusministrite ühisavalduse esitamine komisjonile palvega direktiivi menetlus lõpetada.

2021. a loodi liikmesriikide, sh Eesti, esindajatest koosnev ad hoc projektirühm, kes

Komisjoni eesvedamisel võrdles ja analüüsis liikmesriikide kasitusõiguse regulatsioone

tollieeskirjade rikkumise eest karistamisel. . 2023. aasta jaanuaris esitles Komisjon

14 Tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise

seadus 515 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cc8bf52b-0da7-4bb0-b48b-d9d8271f6d38/tolliseaduse-

karistusseadustiku-ning-kultuurivaartuste-valjaveo-ekspordi-ja-sisseveo-seaduse-muutmise-seadus 15 EP ja nõukogu direktiiv, millega luuakse tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitlev liidu

õigusraamistik 2013/043(COD). 16 Eesti seisukohad tollirikkumiste direktiivi kohta https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f25036-

3cff-4241-b88a-567e7bc08624

16

järeldustega lõppraportit17, millest selgus, et sisuliselt on võimatu leida 27 liikmesriigi

karistuspraktikas ja regulatsioonis ühiseid jooni, erinevused on märkimisväärsed. Neid erisusi

proovib Komisjon siiski lihvida ning hetkel on ELi nõukogu tolliliidu töögrupis arutlusel uue

liidu tolliseadustiku algatus18, kus nähakse mh ette tollieeskirjade rikkumiste ja muude kui

kriminaalkaristuste minimaalne ühtlustamine. Seda saab pidada Komisjoni teiseks katseks

ELi ülesed miinimumeeskirjad kehtestada.

Komisjoni soov on määratleda muude kui kriminaalkaristuste ühine minimaalne tase,

sealjuures näha ette rahatrahvide miinimumsummad, karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, tegude ja menetluste aegumistähtajad ning ühe karistusliigina ka konfiskeerimine.

Rahatrahvi miinimummäärad seatakse sõltuvusse tahtlusest ja hooletusest.

Seda kõike arvesse võttes saab küll nõustuda Komisjoni järeldusega, et liikmesriikide

karistuspoliitika on erinev ning ühtlustamine on põhjendatud, kuid eelnõu faasis olevas uues

liidu tolliseadustikus välja pakutud viisil ühtlustamisnõuete kehtestamine ei sobitu Eesti

karistusõiguse põhimõtetega. Seda on väljendatud ka uue liidu tolliseadustiku kohta koostatud

Eesti seisukohtades19. On kaheldav, et kui maksudega mitte seotud rikkumise eest ettenähtud

rahatrahvi määr jääb 150 ja 150 000 euro vahele (uue liidu tolliseadustiku art 254), siis kuidas

saab liikmesriikidele sellise valiku andmisel toimuda praktikate ühtlustumine. Sama vastuolu

on maksudega seotud rikkumiste puhul, kus määratav rahatrahv võib moodustada 100-200%

tasumata maksude summast.

Uus liidu tolliseadustik on kavandatud jõutuma 2028. aastal, hetkel on algatuse tutvustamine

ELi töögrupis algusjärgus, karistussäteteni ei ole veel 2024. a aprilli seisuga jõutud. Kuna

mitmed liikmesriigid ei toeta uues liidu tolliseadustikus pakutud viisil karistuste ühtlustamist,

on tõenäoline, et eelnõu teksti menetluse jooksul muudetakse ning esialgsel kujul see

liikmesriikide heakskiitu ei leia. Seepärast ei mängi käesoleva TSi muutmise eelnõu puhul

samal ajal arutusel olev ELi algatus olulist rolli, kuna ELi algatuse lõpplahendus on teadmata

ning jõustumise aeg saabub kõige varem alles nelja aasta pärast.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu § 1 punkt 3 on kooskõlas liidu tolliseadustikuga, delegeeritud määrusega ja

rakendusmäärusega. Eelnõu § 1 punktid 1, 2 ja 4–10 ei ole seotud EL õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad positiivset mõju riigiasutustele ja nende

töökorraldusele. Eelkõige mõjutavad muudatused MTAd, vähem saavad mõjutatud SKA,

17 Komisjoni aruanne liidu tolliseadustikust tulenevate tollialaste rikkumiste ja karistuste hindamise kohta

liikmesriikides

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef2f0655-7bdb-4f96-ac0f-b4b19ec2c738 18 Ettepanek: EP ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu

Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023PC0258&qid=1709818024959 19 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepanekute kohta - COM(2023) 257, COM(2023) 258,

COM(2023) 259, COM(2023) 262 https://www.riigikogu.ee/en/euroopa-liidu-toimik/92368497-915e-44e4-99ec-5d86b5287daa/eesti-seisukohad-

euroopa-liidu-tollireformi-ettepanekute-kohta--com2023-257-com2023-258-com2023-259-com2023-262

17

Kaitsevägi, Kaitseliit, Välisluureamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning

Päästeamet.

Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei

tuvastatud.

6.1. Kavandatav muudatus: MTA vormikandmise õiguse andmine Sisekaitseakadeemia

töötajatele ja MTA peadirektorile

Mõju valdkond: mõju riigiasutustele.

Sihtrühm 1: Sisekaitseakadeemia

Mõju kirjeldus: muudatusega antakse Sisekaitseakadeemia töötajatele õigus kanda ettenähtud

juhtudel MTA vormi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: tegemist on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna SKA

üliõpilastel on õigus vormiriietust kanda ja edaspidi on see õigus ka SKA töötajatel.

Vormiriiete kasutamine nii üliõpilaste kui õppejõudude seas aitab selgelt kaasa ka

õppeasutuse ja ameti sidususe kasvatamisele.

Mõju ulatus on väike, kaasneb väike kohanemisvajadus.

Mõjutatud sihtrühma suurus: mõjutatud sihtrühmaks on 9 SKA töötajat.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Sihtrühm 2: MTA.

Mõju kirjeldus: Mõju MTA töökoormusele vormide komplekteerimisel ja väljastamisel ning

mõju eelarvele: 9 inimese vormiriietuse maksumus iga kahe aasta tagant. 1 inimese vormi

maksumus on 300 eurot. Kokku on MTA eelarvekulu 2700 eurot kahe aasta peale.

Mõju ulatus on väike, kuna töökoormuse kasv ja vormide maksumus on väikesed.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Sihtrühm 3: MTA.

Mõju kirjeldus: muudatusega antakse MTA peadirektorile õigus kanda ettenähtud juhtudel

MTA vormi.

Järeldus mõju olulisuse kohta: tegemist on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna

tolliametnikud kannavad teenistuses olles vormiriietus. Vormiriiete kandmine nii

tolliametnike kui MTA peadirektoril aitab selgelt kaasa ka ameti sidususe kasvatamisele.

Mõju ulatus on väike, kaasneb väike kohanemisvajadus.

Mõjutatud sihtrühma suurus: mõjutatud sihtrühmaks on 1 MTA peadirektor.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.2. Kavandatav muudatus: E-tolli andmekogu määratlus

Mõju valdkond: mõju riigiasutustele.

Sihtrühm: MTA

Mõju kirjeldus: muudatusega täpsustatakse E-tolli andmekogu staatust. Andmekogu on osa

MKRst.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.3. Kavandatav muudatus: Sõjalise tegevusega seoses veetava või kasutatava kauba ja

välislepingu alusel maksudest vabastatud kauba tolliformaalsused

Mõju valdkond: mõju riigiasutustele

Sihtrühm: Kaitsevägi, Kaitseliit, Välisluureamet, Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet ning Päästeamet

Mõju ja selle olulisus sihtrühmadele: väike. Asutused, kes on kasutanud TSi § 49 alusel

kehtestatud rahandusministri määruse kohast kaupade vormistust, peavad edaspidi kaupu

deklareerima üksnes vastavalt liidu tolliõigusele. Muudatus ei too kaasa erilisi

18

ümberkorraldusi, kuivõrd muutub ainult dokumentide esitamise viis ja formaalsused.

Tavapärasele tollivormistusele üleminekut juhendavad vajadusel MTA ametnikud.

Mõju ulatus on väike, kaasneb väike kohanemisvajadus.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.4. Kavandatav muudatus: Välislepinguga ettenähtud maksusoodustuse rakendamise

lihtsustamine

Mõju valdkond: mõju riigiasutustele

Sihtrühm: MTA

Mõju kirjeldus: muudatusega kaotatakse välislepingute alusel maksusoodustusega imporditud

kauba puhul fikseeritud 3-aastane järelevalveperiood.

Mõju ulatus on väike, kuna otseselt ei kaasne MTA töökorralduse muudatust.

Mõjutatud sihtrühma suurus: väike.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.5 Kavandatav muudatus: MTAle uute erivahendite võimaldamine

Mõju valdkond 1: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Sihtrühm: MTA, menetlusalused isikud

Mõju ja selle olulisus sihtrühmadele: keskmine.

Muudatus kajastub ennekõike ressursside optimaalses kasutuses ning võimaldab MTAl

ohtudele kohe ja asjakohaselt reageerida, ilma igakordse ameti või politsei täiendava

inimressurssi kaasamiseta. Sellega tõuseb riikliku järelevalve ja süüteomenetluse efektiivsus,

sest meetmed võimaldavad suunata isikuid tollikontrolli tegemiseks sobivasse kohta või

sundpeatada tollikontrolliks peatumismärguannet eiranud sõidukeid, mille juht on suurema

tõenäosusega pannud toime tolli- või maksualase süüteo. Samuti võimaldavad täiendavad

erivahendid operatiivsemalt pidada kinni MTA menetluses olevates kriminaalasjades

kahtlustatavaid ning koguda ja säilitada tõendeid, mis hilisemas menetluses võivad olla väga

kaaluka jõuga. Ühiskondlikult tõuseb teadlikkus MTA võimekusest resoluutselt sekkuda ning

peatada ohtlik tegevus.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste kuludele ja tuludele

Sihtrühm: MTA

Mõju ja selle olulisus sihtrühmadele: madal.

Sidumisvahendite kulu ühekordsete sulgurpaelte soetamisel on marginaalne, ühe maksumus

on ligikaudu 2 eurot ning nende reaalne kasutus käeraudade kõrval on pigem harv.

Täiendavate protseduuride või ulatuslike koolituste korraldamine pole vajalik, sest

sidumisvahendi kasutamine sarnaneb käeraudadele ning sellesisulised koolitused on

ametnikud läbinud.

Sõidukite sundpeatamise vahendi maksumus on orienteeruvalt 1000 eurot ja neid on plaanis

soetada 3-4. Soetamine hajutatakse erinevatele eelarveperioodidele. Kasutusele võtmisel

korraldatakse vastavatele ametnikele ühepäevane koolitus ja ameti erivahendite kasutamise

korda täiendatakse mõne punkti võrra.

Tehnilise tõkke soetamise kulu on marginaalne, kuna isikute või sõidukite suunamiseks võib

kasutada MTA kasutuses olevaid sõidukeid või rentida neid harvaesineva kasutusvajaduse

põhiselt eraettevõtetelt. Tulu ühiskonnale selliste meetmete puhul on raske mõõta, pigem on

see mõju kaugeleulatuv ja väljendub edukas menetluses.

6.6. Kavandatav muudatus: trahvimäärade tõstmine

Mõju valdkond 1: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus

Sihtrühm: laiemalt kõik äriühingud, kitsamalt rahvusvahelise kaubandusega seotud

äriühingud

Mõju ja selle olulisus sihtrühmadele: madal.

19

Trahvimäärade suurendamine üldpreventiivse meetmena omab positiivset mõju

ettevõtluskeskkonnale ning on üks vahend ausa konkurentsikeskkonna tagamisel. Viimane on

riigi ülesanne. Arvestades kõikide äriühingute koguarvu, siis on mõjutatav sihtrühm, st

juriidilised isikud, kes panevad toime TSi rikkumisi, väike.

Viimase üheksa aasta väärteostatistika põhjal saab väita, et Eestis tegutsevad rahvusvahelise

kaubanduse ja logistikaga tegelevad ettevõtjad on seaduskuulekad. TSi väärtegusid pannakse

äriühingute poolt toime harva. Muudatusel on eelkõige üldpreventiivne eesmärk.

Soovimatuid kõrvalmõjusid eelnõu koostamise käigus ei tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt ei

kaasne muudatusega olulist mõju.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste kuludele ja tuludele

Sihtrühm: MTA

Mõju ja selle olulisus sihtrühmale: madal.

Muudatuste rakendamisega ei ole kohtuväliste menetlejate kulude kasvu väärteomenetluse

läbiviimisel ette näha võrreldes hetkeolukorraga.

Ideaalne ja soovitav on olukord, kus juriidilised isikud väärtegusid toime ei pane. Kui seda

siiski tehakse ning järgneb väärteovastutus ja kohtuväline menetleja määrab rahatrahvi, ei saa

seda pidada planeeritud ja eeldatavaks riigi tuluks. Seaduses trahvimäärade ülemmäära

tõstmisega seoses saab vaid teoreetiliselt rääkida riigi tuludest, kuna reaalselt määratavad

trahvid ei pruugi seaduse jõustumisel kasvada. Seaduse trahvimääradel on üldpreventiivne

eesmärk. Trahvi suuruse otsustab väärteomenetleja asjaolusid ning halduspraktikat

arvestades.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Seadusemuudatusega ei kaasne riigieelarve tulusid. Kaasnevad kulud MTAle vormide ja uute

erivahendite soetamisel. Kulu, mis tekib MTAle, on väike ja kaetakse MTA eelarvest.

8. Rakendusaktid

Seaduse muudatusest tulenevalt tuleb muuta TS § 49 lõike 2 alusel kehtestatud

rahandusministri 22. juuni 2017. a määrust nr 46 „Julgeoleku, kaitse- või päästeülesannet

täitva üksuse kauba, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõudude üksuse

kauba ning välislepingu alusel maksudest vabastatud isiklikuks kasutamiseks mõeldud kauba

tolliformaalsused“. Kehtestatakse uus määrus pealkirjaga „Sõjalise tegevusega seoses veetava

või kasutatava kauba ja rahvusvahelise sõjalise peakorteri või välisriigi relvajõudude liikme

kauba tolliformaalsused“. Määruse kavand on seletuskirjale lisatud.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras, 10. päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist, sest nende rakendamine ei eelda pikka ettevalmistus- ega üleminekuaega. Eelnõu

menetlemine ja vastuvõtmine on siiski vajalik võimalikult kiiresti eelkõige seetõttu, et

võimaldada SKA töötajatel kanda MTA vormiriietust ning läbi MTA erivahendite loetelu

täiendamise anda MTA uurimisosakonnale võimalus efektiivsemalt läbi viia maksuseaduste

ja tollieeskirjade rikkumistega ning narkootiliste ainete ja lähteainete käitlemise rikkumistega

seotud kuritegude kohtueelset uurimist.

Eelnõu § 1 punktid 3 ja 6–10 jõustuvad 1. jaanuaril 2025. aastal. Eelnõu § 1 punkt 3

jõustumise kuupäev on oluline siduda TS § 49 lg 2 alusel kehtestatava rahandusministri

määruse jõustumise ajaga.

20

Trahvimäärade tõstmine (eelnõu § 1 punktid 6–10) kavandatakse jõustuma 1. jaanuaril 2025.

aastal samaaegselt KarSi ja teiste seaduste muudatustega20, millega nähakse ette trahviühikute

tõstmine.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Sisekaitseakadeemiale, Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale.

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

20 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku

suurendamine)

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e1b1c5a3-a414-46eb-bf1c-fcee55c0f77c

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Siseministeerium

Välisministeerium

Tolliseaduse eelnõu

kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tolliseaduse eelnõu koos seletuskirja

ja seletuskirja lisaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Koopia: Sisekaitseakadeemia

Maksu- ja Tolliamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Lisa: 1.tolliseaduse eelnõu

2. tolliseaduse seletuskiri

3. tolliseaduse seletuskirja lisa

Kaire Taar 5885 1372

[email protected]

Meie 02.05.2024 nr 1.1-10.1/2098-1