Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

J. Sütiste tee 19

Tallinn

13419, Harju maakond

06.05.2024 nr 11.2-4/24/436

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks“ tegevuse “Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ raames

otsuse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja) projekti „SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ (projekti nr 2014-

2020.2.04.17-0072; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 205288

„Elektritööd“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid,

mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning

loeb mitteabikõlblikuks kuluks 491 055,25 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48 lg 1, § 49, Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, §

223 lg 1 p-d 4 ja 5 ja lg 2 p 1 ning kuni 20.09.2018 kehtinud ühendmääruse (edaspidi ühendmäärus

v.r) § 22 lg 11 p 8 ja lg 12 ning tervise ja tööministri 27. märtsi 2015.a määruse nr 18 „Haiglavõrgu

pädevuskeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) 27, samuti projekti raames esitatud

kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud otsuse punktis 2.

Tulenevalt meetme määruse § 24 lõikest 1 kohaldub toetuse saajale STS § 26, mille lõike 1

kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete

seaduse tähenduses. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg

2 p 4 tähenduses ja oli kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

1. Tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla viis avatud hankemenetlusena läbi kaheosalise

riigihanke nr 205288 „Elektritööd“ (hanketeade avaldati 08.07.2019; edaspidi hange nr 205288)

madal- ja keskpinge elektritööde teostamiseks. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti raamlepingud

hanke osas 1 „Madalpinge“ kolme edukaks tunnistatud pakkujaga ja hanke osas 2 „Keskpinge“

ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Toetuse saaja on projektis kajastanud hanke osas 1 edukaks

tunnistatud pakkujaga Aktsiaseltsiga Elektritsentrum sõlmitud raamlepingu nr 1.2-7/914-1 alusel

21.11.2019 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 1-2.7/1088-11 kulusid.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 205288 õiguspärase läbiviimise kontrollimisel järgmised

puudused:

 hankija on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1

punktiga 1;

 hankija on kehtestanud piiravad kvalifitseerimistingimused;

 hanke alusdokumentides on loetletud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega

samaväärne“;

 hankija on kvalifitseerinud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele mittevastava pakkuja.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1–1.4.

1.1 Hankija on kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1

punktiga 1

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija on kehtestanud hankes nr 205288 osas 1 ja osas 2 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kontrollimiseks kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt peab pakkuja olema 36 kuu jooksul

pakkumuste esitamise tähtajast tagasiulatuvalt olema sõlmitud lepingu alusel täitnud

nõuetekohaselt vähemalt ühe töö, mis vastab hankija poolt välja toodud kõikidele tingimustele.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole kvalifitseerimise tingimuses seatud referentsperioodi nõue

kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1. Toetuse saaja on RHS § 101 lg 1 punktis 1 sätestatud 60

kuulist referentsperioodi lubamatult vähendanud 36 kuule.

Toetuse saaja on 21.09.2021 saadedud kirjas selgitanud, et hankija on ekslikult lühendanud

tähtaega 36 kuu peale.

1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 101 lg 1 punkt 1 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutseala pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nimekirja hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendeid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. RHS § 101 lõige 2

lubab hankijal piisava konkurentsi tagamiseks referentsperioodi pikendada.

Käesoleval juhul on hankija lühendanud nõutud referentsperioodi ja piiritlenud selle 36 kuuga,

mistõttu ei vasta hankija poolt sätestatud referentsperiood riigihangete seadusele. RHS § 101 lg 1

punktist 1 lähtuvalt ei saa hankija lühendada nõutud referentsperioodi, vaid võib nõuda lepinguid,

mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt on toetuse

saaja kvalifitseerimise tingimuse seadmisel eksinud perioodi osas, mille jooksul täidetud

ehitustööde lepingute nimekirja nõuda võib.

Rahandusministeeriumi riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis vastatakse

küsimusele, kas RHS § 101 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel võib hankija kvalifitseerimistingimustes

kehtestada lühema referentsperioodi, järgmiselt: „Vastus küsimusele on eitav. Oma

nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et RHS §

101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud tingimuse puhul on lepingud täidetud riigihanke algamisele eelneva

60 kuu jooksul ja RHS § 101 lg 1 p 2 puhul 36 kuu jooksul, siis lühemate perioodide kehtestamine

oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud referentsperioodi

tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel

lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p-d 19 ja 24). Samuti on Euroopa Komisjon

selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks lühendada.“

Lubatust lühema referentsperioodi kehtestamisega on hankija ühtlasi rikkunud RHS § 3 punktides

2 ja 3 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid.

Antud juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui

hankija oleks kehtestanud 60 kuulise referentsperioodi, kuna hankes ei saanud osaleda need

potentsiaalsed pakkujad, kellel oli 60 kuu jooksul täidetud hankija kindlaksmääratud tunnustele

vastavad ehitustööde lepingud Seega on hankija piiranud potentsiaalsete pakkujate arvu, kuna

referentsperioodi lühendamine vähendab eelduslikult konkurentsi.

Lähtudes eeltoodust ühes seadusandja tõlgendusega on rakendusüksus seisukohal, et hankes

kehtestatud 36 kuuline referentsperiood ei ole kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1 ega RHS § 3

punktides 2 ja 3 põhimõtetega. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26

lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 4 toodud

asjaolud, mille puhul kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra,

kui pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei

ole sellega proportsionaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 täpsustab, et kui mitu ettevõtet vastasid,

kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse lg 1 p-s 4 nimetatud

olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

Arvestades, et käesolevas projektis on kajastatud hanke nr 205288 osa 1 kulusid ning hanke osas

1 esitati 3 pakkumust, millest kõik tunnistati vastavaks, siis on rakendusüksuse hinnangul

põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.Antud juhul pole võimalik välistada, et kui toetuse saaja

oleks kehtestanud kvalifitseerimistingimuse kooskõlas RHS § 101 lg 1 punktiga 1 oleks hankes

osalenud rohkem pakkujaid ning hanke tulemus oleks olnud teistsugune, mistõttu esineb

rikkumisel finantsmõju.

1.2 Toetuse saaja on riigihankes nr 205288 kehtestanud piiravad kvalifitseerimise

tingimused

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Hankes nr 205288 osas 1 ja 2 seatud kvalifitseerimise tingimuse „Ehitustööde hankelepingute

puhul: töid teostavad tehnilised töötajad või tehnilised üksused“ kohaselt peab pakkuja kaasama

käesoleva riigihanke täitmiseks ehitustööde teostamise eest vastutava isikuna vähemalt ühe

ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kes omab MTR registreeringus märget pakkuja vastutavaks

isikuks olemise kohta“.

Rakendusüksuse hinnangul on eelviidatud kvalifitseerimise tingimused, mis nõuavad

ehitusettevõtja vastutavalt spetsialistilt Majandustegevuse Registris (edaspidi MTR) registreeringu

olemasolu põhjendamatult konkurentsi piiravad ja ning tekitavad ebavõrdset kohtlemist.

1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh peab

hankija tagama riigihanke proportsionaalsuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt,

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama konkurentsi

efektiivse ärakasutamise riigihankel.

RHS § 3 punktis 1 nimetatud riigihanke proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi

riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide

ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik. Kui toetuse saaja seab riigihankes

tingimuse, mis on põhjendamatult piirav, ei tegutse toetuse saaja proportsionaalsuse põhimõtet

järgides.

RHS § 3 punktis 2 kirjeldatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja

ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte

eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Samuti peab toetuse saaja RHS § 3

punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet järgides looma võimaluse, et

võimalikult palju sobivaid pakkujaid konkureeriksid hankija soovitud hankeobjekti osas.

RHS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimuse vastavuse kontrollimiseks pakkuja, tema juhtide või teenuste

osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta

andmeid, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid

andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel.

MTR registreeringu nõudmine spetsialisti kohta, et ta oleks märgitudpakkuja vastutavaks isikuks,

ei näita selle spetsialisti haridust ega kutsekvalifikatsiooni, mistõttu on see vastuolus RHS § 101

lg 1 p-ga 6. Kuivõrd spetsialist saab olla pakkuja vastutavaks isikuks ilma vastava märketa MTRis

(näiteks kokkuleppel spetsialistiga), siis ei saa seda nõuet lugeda põhjendatuks ka RHS § 101 lg 1

punkti 3 ega mõne teise punkti alusel. Rakendusüksus selgitab, et MTR ei ole ei äri- ega ka

kutsealaregister. MTRis tehtud kanded on informatiivsed, millele ei ole võimalik õiguskindlalt

tugineda (vastupidiselt näiteks kinnistusraamatule või äriregistrile, mille kannetel on õigusjõud).

Hankijal ei ole õigust hankemenetluses osalemise eeldusena nõuda pakkujatelt avalik-õiguslike

toimingute tegemist, mis ei ole õigusaktidest tulenevalt hankelepingu alusel teostatavate tegevuste

jaoks nõutavad ega muul põhjusel vältimatult hankelepingu täitmiseks vajalikud. Rakendusüksuse

hinnangul ei saa vastutavaks isikuks olemise märget MTR-is lugeda hankelepingu täitmiseks

vältimatult vajalikuks, sest spetsialisti võib määrata vastutavaks isikuks ka pelgalt selle spetsialisti

ja pakkuja vahelise kokkuleppe tulemusel ilma, et sellele järgneks vastav kanne MTR-i.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et hankes nr 205288 osas 1 ja 2 pakkuja tehnilise ja

kutsealase pädevuse hindamiseks seatud nõue – pakkuja poolt vähemalt üks kaasatud vastutav

spetsialist peab omama registreeringut Majandustegevuse Registris - on põhjendamatult piirav

ning see ei ole proportsionaalne ega asjakohane. Tagatud ei ole ka konkurentsi efektiivne

ärakasutamine riigihankel, sest välistatud on Eesti registrites MTR registreeringuga vastavaid

spetsialiste ja võtmeisikuid mitteomavate ettevõtete kasutamine.

Seega on toetuse saaja rikkunud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning hanke läbiviimisel on

rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust.

1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse punktis 1.2 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 4 toodud

asjaolud, mille puhul kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra,

kui pakkuja kvalifitseerimiseks on seatud tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei

ole sellega proportsionaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 täpsustab, et kui mitu ettevõtet vastasid,

kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse lg 1 p-s 4 nimetatud

olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

Arvestades, et käesolevas projektis on kajastatud hanke nr 205288 osa 1 kulusid ning hanke osas

1 esitati 3 pakkumust, millest kõik tunnistati vastavaks, siis on rakendusüksuse hinnangul

põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%.

1.3 Hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardeid, kuid lisatud ei ole märget „või

sellega samaväärne“

1.3.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija on hanke nr 205288 tehnilises kirjelduses välja toonud erinevad standardid jm

normdokumendid ( nt EVS, RYL, MaaRYL, InfraRYL, juhendkaardid RT-LVI, Ratu-, ST jm),

millele pakkumus peab vastama. Samas puudub nimetatud dokumentides märge samaväärsete

standardite aktsepteerimise kohta.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija, nimetades hanke tehnilises kirjelduses standardeid,

seejuures lisamata märke „või sellega samaväärne“, järginud RHS § 88 lõikest 3 tulenevat nõuet

lisada konkreetsete standardite nimetamisel märge „või sellega samaväärne“.

Toetuse saaja on 21.09.2021 saadedud kirjas selgitanud järgmist: „Hankija ei ole ekslikult lisanud

viidet vastavalt RHS §-le 88. Tehnilises kirjelduse punktis on hankija siiski viidanud standarditele

üldiselt. Kvaliteedinõuete, standardite, normide ja juhiste vastuolulisuse korral lähtutakse

kvaliteedinõude, standardi, normi ja juhise rangeimast hilisemast püstitatud nõudest, mis näitab,

et hankija ei ole tehnilises kirjelduses silmas pidanud vaid konkreetseid standardeid.“.

1.3.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavalt RHS § 88 lõikele 1 peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma

aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub,

võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid

ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale.

Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88

lg-st 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises

kirjelduses mõnele RHS § 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele

vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. Tegemist on

selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest

kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui standardi

järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna ette nähtud

mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis.

Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktis b on sätestatud: „Ilma et see piiraks kohustuslike

siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas,

sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras

Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele

tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite

kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele,

riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde

projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele

lisatakse märge „või samaväärne”.“

Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid selgitatud Euroopa

Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“1 Tutvudes juhendi

lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et standardi järgmise nõue

ilma märketa „või samaväärne“ ei ole aktsepteeritav.

Rakendusüksuse hinnangul on hankija hankes nr 205288 jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3

sätestatud tingimuse, mille kohaselt oleks hankija pidanud täiendama hankedokumentatsioonis

loetletud standardeid ja juhiseid märkega „või sellega samaväärne“, mistõttu võis mõni

potentsiaalne pakkuja loobuda hankemenetluses osalemisest standardite ja juhiste tõttu. Olukorras,

kus hankija ei suuda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada, võib hankija

vastavalt RHS § 88 lõikele 3 nimetada ka konkreetseid standardeid, kuid sel juhul oleks tulnud

kindlasti lisada standardile märge “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga kõigi

soovituslike standardite sätestamisel antud sättest lähtunud.

Kuivõrd hankija on hanke tehnilise kirjelduse punktis 1.3. „Üldtingimused“ välja toonud ilma

märketa „või sellega samaväärne“ konkreetsed kvaliteedi üldnõuded (RYL) ja standardid (nt EVS

885:2005, EVS 614:2008 jt), millest lepingu täitmisel tuleb juhinduda, on rakendusüksuse

11 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-valdkon

hinnangul hankija tehnilises kirjelduses silmas pidanud konkreetseid standardeid. RHS § 88 lg 3

kohaselt peab lisama märke „või sellega samaväärne“ ka hanke alusdokumentides väljatoodud

standardite kohta, et pakkujatele oleks üheselt selge, et kõigi viidatud standardite puhul on

samaväärsus lubatud.

RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus

mõnel isikul võis jääda esitamata pakkumus selle tõttu, et hanke alusdokumentides nõuti

konkreetsete standardite järgimist, kuid välistati nendega samaväärsed.

Euroopa Liidu direktiivi 2014/24/EL punktist 74 tulenevalt peavad avaliku sektori hankijate

koostatud tehnilised kirjeldused võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja

jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Riigihankes peab olema võimalik esitada

pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses

olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleb tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei

vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava

ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kui

viidatakse mingile kindlale standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel

samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi.

Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile.

Viidates konkreetsetele standarditele jm normdokumentidele, peab hankija kaaluma ja lubama

esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Konkreetsete standardite ja

juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib piirata hankes osalevate pakkujate

ringi. Hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest

huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega.

Seega ei ole välistatud, et antud hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks

võimaldanud tehnilises kirjelduses nimetatud standardite ja juhiste osas pakkuda samaväärseid

lahendusi.

Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab ta

kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks

eriregulatsioonile ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Tuginedes

RHS § 3 punktidele 1 ja 2 tuleb hankijal ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning

tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste

koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste sõnastamisega seotud

diskrimineerimise ohtu.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades hanke tehnilises kirjelduses kindlaid

standardeid ja juhiseid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja

eiranud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi ning § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

üldpõhimõtteid. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud

kohustust järgida riigihangete seadust.

1.3.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 p-s 5 toodud asjaolud, mille kohaselt

kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra (välja arvatud juhul, kui see

puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne), kui tehnilises

kirjelduses seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus RHS § 88 lõikega 3 või 6-ga.

Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele

vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes,

kohaldatakse lg 1 p-s 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra.

Kuivõrd käesolevas projektis on kajastatud hanke nr 205288 osa 1 kulusid, mille osas esitati 3

pakkumust, millest kõik tunnistati vastavaks, siis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud

kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%.

Kuna antud juhul võis konkreetsetele standarditele ja juhistele viitamine, ilma samaväärse

lubamiseta, mõjutada hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ringi, pakkumuste sisu ja

maksumust ning eduka pakkuja valikut, siis tuleb teha finantskorrektsioon kogu hankelepingu

osas.

1.4 Hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud

kvalifitseerimise tingimusele

1.4.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankes nr 205288 seatud kvalifitseerimise tingimuse „Ehitustööde hankelepingute puhul: töid

teostavad tehnilised töötajad või tehnilised üksused“ kohaselt peab pakkuja kaasama käesoleva

riigihanke täitmiseks ehitustööde teostamise eest vastutavate isikutena vähemalt ühe

ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kelle pädevus ja kvalifikatsioon ning muud esitatavad

tingimused on muuhulgas järgmine: „omab minimaalselt B-pädevust või võrdsustatud

kvalifikatsiooni“.

Hankija tunnistas hanke nr 205288 osas 1 edukaks Aktsiaseltsi Elektritsentrum pakkumuse, kus

oli ehitustööde teostamise eest vastutavaks isikuks esitatud isik V.V, kelle kvalifikatsioon ei

vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Isik V.V omas pakkumuse

esitamise ajal kutsetunnistuse nr 126326 alusel jaotusvõrgu elektrik, tase 4 kutset. B-klassi

pädevustunnistus2 annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha auditit madalapingelises

elektripaigaldises, kuid jaotusvõrgu elektrik tase 4 kutsestandardit3 omaval elektrikul vastav õigus

puudub. 4. taseme jaotusvõrgu elektrik töötab iseseisvalt või töörühma liikmena töö juhtija

alluvuses.

Toetuse saaja on 08.12.2023 saadedud kirjas selgitanud, et kahjuks on nad siin eksinud ja et neil

ei ole tõendeid, mis näitaksid, et isikul V.V oleks olnud vähemalt B-pädevusklassiga

kvalifikatsioon.

Rakendusüksus leiab, et kvalifitseerides pakkuja Aktsiaseltsi Elektritsentrum, kelle koosseisus

hankelepingu täitmiseks esitatud spetsialist ei vastanud hankija poolt kehtestatud nõuetele, on

hankija kohaldanud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust

ning ühtlasi rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.4.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Kvalifitseerides riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastava pakkuja, ei

ole toetuse saaja hanke nr 205288 läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.

RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid

täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning

pädevate asutuste poolt. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse kohustusega välditakse hankijapoolset

soosimist ja meelevalda ning tagatakse erapooletus. Riigihankes osalevad ettevõtjad peavad olema

kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta. Isikute võrdse kohtlemise

2 Majandus- ja taristuministri 09.07.2015 määrus nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja,

seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad

nõuded“ § 8 lg 3. 3 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10722148

põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda,

nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid, lubades

hankelepingu sõlmides ehitustööde eest vastutavaks spetsialistiks isiku, kes ei vastanud

hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale

soodsama olukorra. Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS §

3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist, niisamuti kvalifitseerimise tingimustele

mittevastava pakkujaga hankelepingu sõlmimise fakti. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks

oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid

teadnud, et ehitustööde teostamise eest vastutavate isikuna saab kaasata spetsialisti, kellel puudub

kvalifitseerimise tingimustes nõutud pädevus.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija

piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka

tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Lähtudes eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et kvalifitseerides pakkuja, kes ei vasta hankija

poolt kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, ei ole toetuse saaja järginud RHS §-s 3 sätestatud

üldpõhimõtteid. Järelikult on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust

järgida projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid.

1.4.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu ulatusel.

Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74

selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse

saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate

õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et kuivõrd SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“

taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsus nr 9.2-4.3/14-20/11/433 on tehtud

18.09.2017, siis kohaldab rakendusüksus hanke nr 205288 punktis 1.4 toodudrikkumise osas

tehtavale finantskorrektsioonile kuni 20.09.2018 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni.

Eelkirjeldatud ühendmääruse redaktsioonis on otsuse punktis 1.4 kirjeldatud rikkumisele

ettenähtud suurem kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega on hetkel

kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale soodsam.

Ühendmääruse (v.r) § 22 lg 11 punkti 8 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust

25 protsenti juhul, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud seatud kvalifitseerimise

tingimusi ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele.

Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-

protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Käesoleval juhul ei ole hankija lähtunud hanketeates enda seatud kvalifitseerimise tingimusest ja

ei ole taganud ettevõtjatele võrdseid võimalusi hankes osaleda. Riigihankes osalejatel peab olema

kindlus, et kõigile pakkujatele kehtivad samasugused nõuded. Hoolimata asjaolust, kas hankija

kvalifitseeris Aktsiaseltsi Elektritsentrum tahtlikult või hooletusest, sai Aktsiaselts Elektritsentrum

eelise, sest ta kvalifitseeriti ja temaga sõlmiti hankeleping. Kuivõrd hankija on kohaldanud valesti

riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust, siis polnud lubatav selle

pakkujaga hankelepingu sõlmimine ja riigihanke nr 205288 osa 1 tulemus oleks olnud teistsugune.

Samuti oleks pakkujate ring võinud olla laiem, kui toetuse saaja ei oleks nõudnud ehitustööde

teostamise eest vastutavat spetsialisti, kes peab vastama kvalifitseerimise tingimustes nõutud

pädevusele.

Rakendusüksus peab oluliseks selgitada, et ühendmääruse (v.r) § 22 lg 11 punkti 8 ning lõike 12

sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25%-line

finantskorrektsioon, millest väiksema finantskorrektsiooni rakendamine on võimalik vaid juhul,

kui esinevad sellised kaalukad asjaolud, mis vähendavad rikkumise olemust ja raskust. Antud

seisukohta toetab ka Tallinna Halduskohtu 23.07.2019 otsus nr 3-19-754, milles kohus leidis, et

25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille

kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. Antud juhul ei

esine rakendusüksuse hinnangul selliseid kaalukaid asjaolusid, millest võiks järeldada, et tegemist

on vähese raskusega rikkumisega, seetõttu peab rakendusüksus käesoleva otsuse punktis 1.4

kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalseks rakendada kõige rangemat

finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks vähendada riigihanke nr 205288 osa 1

Aktsiaseltsiga Elektritsentrum sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 1-2.7/1088-11 alusel tekkinud

abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et

korrektse RHS järgimise tulemusena oleks hankeleping Aktsiaseltsiga Elektritsentrum jäänud

sõlmimata ja hanke tulemused oleksid tõestatult teistsugused.

Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et punktis 1.4 kirjeldatud rikkumise raskust ja ulatust

arvestades on proportsionaalne kohaldada hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus rõhutab, et ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3

nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25%

finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses

õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 14, kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või

valesti kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi, tuleb kohaldada 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste

juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Samuti ei näe 25 protsendist madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele ette

hetkel kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5.

2. Hanke nr 205288 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja projekti

eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 205288 osa 1 Aktsiaseltsiga Elektritsentrum ehituse töövõtulepingu nr

1-2.7/1088-11 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse 6 „Ehitustööd“ raames KD-

des nr 98 -105 kokku abikõlblikus summas 1 964 220,97 eurot.

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

p-des 1.1-1.3 käsitletud hanke nr 205288 rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks

kohaldada 5-protsendilist ja p-s 1.4 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse

hanke nr 205288 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses.

Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1 - 1.4 loeb rakendusüksus hanke nr 205288 osa 1 Aktsiaseltsiga

Elektritsentrum ehituse töövõtulepingu nr 1-2.7/1088-11 alusel tekkinud kuludest

mitteabikõlblikuks 491 055,25 eurot (1 964 220,97 * 25 %), millest toetus moodustab 377 916,13

eurot.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finants- korrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt

muudab rakendusüksus projekti osas 18.09.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse 9.2-4.3/14-

20/11/433 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusaktiandmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 12.04.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta

hiljemalt 26.04.2024. Toetuse saaja andis 22.04.2024 teada, et tal vastuväited puuduvad.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y

korpuse rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 491 055,25 eurot, millest toetus

moodustab 377 916,13 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 98-105 alusel väljamakstud toetus summas 377

916,13 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast

tagasinõutav toetus summas 377 916,13 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:

SEB Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank a/a

EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank a/a

EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800082912 ning makse selgituseks märkida projekti number;

4. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud

tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3

märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole;

5. muuta projekti nr 2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ 18.09.2017. a taotluse rahuldamise

otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11 /433 punkte 2-4 järgmiselt:

5.1 “2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 42 525 386,83 (nelikümmend kaks

miljonit viissada kakskümmend viis tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus

eurot ja kaheksakümmend kolm senti) eurot.“;

5.2 “3. Toetuse määr on 76,96 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja

maksimaalne suurus 32 727 537,69 (kolmkümmend kaks miljonit seitsesada

kakskümmend seitse tuhat viissada kolmkümmend seitse eurot ja

kuuskümmend üheksa senti) eurot.“;

5.3 “4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 23,04 protsenti projekti

abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 9 797 849,14 (üheksa miljonit

seitsesada üheksakümmend seitse tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa

eurot ja neliteist senti) eurot.“.

Otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul,

arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

663 2025

[email protected]