Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-12/24/435 |
Registreeritud | 06.05.2024 |
Sünkroonitud | 07.05.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused |
Sari | 11.2-12 Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 5.4.1 otsused 2014-2020 |
Toimik | 11.2-12/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Liivika Põder (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Eesti Maaülikool
F. R. Kreutzwaldi tn 1
Tartu linn
51006, Tartu maakond
06.05.2024 nr 11.2-12/24/435
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme
„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse “Regionaalsete kompetentsikeskuste
arendamine“ raames otsuse Eesti Maaülikooli (edaspidi toetuse saaja) projekti „Kohalikul
toorainel põhinevate kontsentraatide ja klaaritatud mahlade tootmise tehnoloogilised võimalused“
(projekt nr 2014-2020.5.04.20-0416; edaspidi projekt) osas.
Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Laborikemikaalide, reaktiivide ja
lahuste ostmine“ (viitenumber 225880, edaspidi hange nr 225880) läbiviimisel järginud
riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Sellest lähtuvalt kohaldab
rakendusüksus antud projektis kajastatud hanke nr 225880 kuludele finantskorrektsiooni ning loeb
mitteabikõlblikuks kuluks 25,55 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2
p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus, kuni 08.10.2020
kehtinud redaktsioon1) § 22 lg 11 p 5 ja lg 12, riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse
nr 5 “Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ (edaspidi
1 Riigikohus on 28.06.2023 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 kohtuotsuse punktis 74
selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse saaja jaoks
suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud.
Rakendusüksus selgitab, et toetuse saaja taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-12/0674 on tehtud 25.06.2020,
mistõttu kohaldab rakendusüksus hanke nr 225880 rikkumise osas tehtavale finantskorrektsioonile kuni
08.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni. Eelkirjeldatud ühendmääruse redaktsioonis on otsuse
punktis 1.1 kirjeldatud rikkumisele ettenähtud suurem kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra
rakendamisel ja seega on see hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale
soodsam.
meetme määrus) § 29 lg 1 p 3 ja § 31, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti
raames esitatud hanke nr 225880 kulu.
1. Riigihanke nr 225880 raamlepingus ei ole sätestatud täpseid hindamiskriteeriume, mille
alusel selgitatakse minikonkursil välja parim pakkumus
1.1. Rikkumise asjaolud
Toetuse saaja viis raamlepingute sõlmimiseks läbi rahvusvahelise avatud hankemenetlusega
riigihanke nr 225880 (hanketeade avaldati riigihangete registris 30.07.2020), kus
hindamiskriteeriumiteks oli sätestatud maksimaalne transporditasu raamlepingu kehtivuse ajal
osakaaluga 50 punkti ja maksimaalne tarneaeg pakkuja laokaubale osakaaluga 50 punkti.
Registrisse üleslaetud riigihanke alusdokumendi lisa nr 1 „Raamlepingu projekt“ (edaspidi
raamleping) p 4.5 kohaselt sõlmitakse hankelepingud minikonkursi tulemusel muuhulgas
järgmistel tingimustel:
„4.5.4. eduka pakkumuse valiku alused sätestatakse minikonkursi tingimustes.
4.5.5. Eduka pakkumuse valiku aluseks võib olla eelkõige konkreetse kauba ühikuhind, konkreetse
tellimuse maksumus, hankija sätestatud tingimustele vastava ostukorvi maksumus, eelnimetatud
erinevad maksumused koos tarnetasuga, konkreetse kauba tarnetasu või tarneaeg või
eelnimetatud kriteeriumite suhtelised osakaalud.
4.5.6. Hankija jätab endale õiguse sätestada eduka pakkumuse valiku aluseks kõik majanduslikku
soodsust iseloomustavad võimalikud näitajad. Eduka pakkumuse valiku alus tehakse teatavaks
minikonkursi kutses.
4.5.7. Kui minikonkursi kutses ei ole märgitud eduka pakkumuse valiku aluseid, siis on eduka
pakkumuse valiku kriteeriumiks madalaim maksumus.“
Hankega nr 225880 seotud ostu puhul on toetuse saaja seadnud eduka pakkumuse valiku
kriteeriumiks pakkumuse ühikuhinna.
Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja raamlepingu p-des 4.5.4 – 4.5.7 sätestanud
minikonkurssidel rakendatavad hindamiskriteeriumid valikulise nimekirjana, jättes sätestamata,
millistele tunnustele vastavate hankelepingute puhul milliseid hindamiskriteeriume kasutatakse.
Seega selguvad täpsed minikonkurssidel kasutatavad hindamiskriteeriumid alles minikonkursi
läbiviimisel. Selliselt sätestatuna ei saanud võimalikel raamlepingu partneritel olla selge, millistest
kriteeriumitest hankija hankimisel lähtub. Soodsaima pakkumuse valiku tingimuste ebaselgus võis
potentsiaalselt hankes osalemisest huvitatud isikutele kui ka konkreetsetele raamlepingu osalistele
olla heidutava mõjuga.
Eeltoodust tulenevalt ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 punkte 1 ja 2 ning § 30 lõiget 1 ja lg 9
punkti 4.
1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Vastavalt STS § § 26 lg-le 1 ja meetme määruse § 29 lg 1 p-le 3 kohustub toetuse saaja järgima
RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Kuivõrd toetuse saaja on hankija, on ta kohustatud
järgima RHS-is sätestatud nõudeid.
Vastavalt RHS § 3 p-dele 1, 2 ja 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid, sh tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid
võrdselt, mittediskrimineerivalt ning tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.
RHS § 30 lg 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel
raamlepingu tingimustest ja §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.
Vastavalt sama paragrahvi lg 9 p-le 4 kohaldatakse minikonkursile raamlepingus sätestatud korda
tingimusel, et hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide
tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. Rakendusüksuse hinnangul
on hankija minikonkursside hindamiskriteeriumid sätestanud valikulise nimekirjana, loetledes
raamlepingus üles võimalikud hindamiskriteeriumid (p-d 4.5.4- 4.5.7), kuid jättes raamlepingus
sätestamata, millistele tunnustele vastavate hankelepingute puhul milliseid hindamiskriteeriume
kasutatakse. Soodsaima pakkumuse valiku tingimuste ebaselgus võis potentsiaalselt hankes
osalemisest huvitatud isikutele kui ka konkreetsetele raamlepingu osalistele olla heidutava
mõjuga.
Hanke korraldamise ajal kehtinud RHS § 3 sätestas kohustuslikud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtted, mille kohaselt pidi hankija muuhulgas tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt
ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Hangete läbiviimisel on hankija kohustatud järgima RHS-i
asjakohaseid sätteid alati koostoimes RHS-i üldpõhimõtetega. RHS § 30 sätestas hankelepingute
sõlmimise korra raamlepingute alusel. RHS § 30 lg 9 p 4 nägi ette, et hankija sõlmib hankelepingu
pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult
soodsaima pakkumuse. Antud sättest tulenevalt ei ole õiguspärane olukord, kus täpsed
minikonkursi hindamiskriteeriumid selguvad alles minikonkursi käigus, kuivõrd eduka pakkuja
väljaselgitamine minikonkursil peab toimuma juba eelnevalt sätestatud tingimuste kohaselt. Seega
tuleneb antud sättest, et hindamiskriteeriumid, mille alusel selgitatakse minikonkursil välja parim
pakkumus, peavad olema esitatud raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke
alusdokumentides koos nende kasutamisreeglitega.
Rakendusüksus märgib, et seisukoht, mille kohaselt tuli hindamiskriteeriumid täpselt hanke
alusdokumentides sätestada, kehtis juba hanke läbiviimise ajal ning hankijale ei ole ette heidetud
õigusnormide rikkumist, mis hanke ajal ei kehtinud või mida hankija toona teadma ei oleks
pidanud. Hanke korraldamise ajal kehtinud direktiivi 2014/24/EL art 33 lõike 5 sissejuhatava
lauseosa ja punkti d kohaselt tuleb minikonkursside hindamiskriteeriumid ette näha raamlepingu
sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Samad seisukohad tulenesid ka enne hanke
läbiviimist koostatud Euroopa Komisjoni raamhangete läbiviimise juhendist2, kus on öeldud, et
hankeleping sõlmitakse rakendades raamlepingu tehnilises kirjelduses sätestatud
hindamiskriteeriume. Raamlepingus sätestatavad hindamiskriteeriumid (sh hindamismetoodika)
tuleb piisava detailsusega potentsiaalsetele pakkujatele ette näha selleks, et ebamäärastel
tingimustel ei oleks pakkujaid heidutavat mõju. Arvestades eeltoodut, sh riigihangete
üldpõhimõtteid leiab rakendusüksus, et hankija pidi juba toona olema teadlik, kuidas
raamlepingute alusel hankelepingud õiguspäraselt sõlmida.
Euroopa Kohus on leidnud, et raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused peavad
olema läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks
objektiivsed, et tagada pakkumuste võrdlemise ja hindamise objektiivsus ja et need toimuksid
tõelise konkurentsi tingimustes3 . Seega hindamiskriteeriumid, mille alusel parim pakkumus välja
selgitatakse, peavad olema raamlepingus piisava põhjalikkusega sätestatud selleks, et
ebamäärastel tingimustel ei oleks pakkujatele heidutavat mõju. Kriteeriumid võivad olla kas
samad, mis raamlepingus või erinevad, ent peavad potentsiaalsete pakkujate/raamlepingu
partnerite võrdseks kohtlemiseks ja ostude läbipaistvuse tagamiseks kindlasti olema eelnevalt
arusaadavalt ja täpselt sätestatud. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ei saa selguda alles
minikonkursil ega olla lahtised või laialivalguvad, kuna sel juhul ei ole need objektiivsed. Juhul,
kui hankija näeb ette üksnes hindamiskriteeriumid, mida ta soovi korral kasutada võib, püüdes ette
näha kõik võimalikud, aga ka ebatõenäoliselt või harva kohaldatavad variandid, siis ei lähe see
kokku eelviidatud õigusnormide ja üldpõhimõtetega. Rakendusüksus on seisukohal, et käesolevas
hankes on minikonkurssidel kasutatavad pakkumuste hindamiskriteeriumid sätestatud
ebamääraselt ega võimaldanud osalemisest huvitatud isikutel enne raamlepingu sõlmimiseks
2 Commission European Directorate General internal market and services public procurement „Policy explanatory
note – framework agreements – classic directive“ Ref. Ares(2016)810203 - 16/02/2016 3 Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsus C 368/10, p 85
korraldatavas riigihankes osalemist objektiivselt aru saada, kuidas hakkab toimuma
minikonkursside pakkumuste hindamine. Rakendusüksuse hinnangul on hankes kehtestatud
minikonkursside hindamiskriteeriumid sätestatud selliselt, mis annavad hankijale kontrollimatu ja
läbipaistmatu õiguse. Ka hankija ise on varasemalt antud selgitustes viidanud, et hankija eesmärk
minikonkursi hindamiskriteeriumite sätestamisel oli jätta hankijale teatud määral operatiivsuse
võimalus. Rakendusüksus lisab, et kui soodsaima pakkumise valik ei ole läbipaistev ja
kontrollitav, on hankijal keeruline ka järgida ja tõendada parima võimaliku hinna ja kvaliteedi
suhet.
Seega on hankijal kohustus raamlepingus anda pakkujatele selgelt ja ammendavalt teada, milliseid
konkreetseid kriteeriume ja millal ta kasutada kavatseb. Sellisel juhul on võimalik nendega
arvestada juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas menetluses pakkumuse esitamisel.
Rakendusüksus leiab, et juhul kui raamlepingusse on kaasatud nii väiksemad kui ka suuremad
ettevõtted, siis ei puugi neil olla pakkumise tegemisel võrdset positsiooni. On asjakohane väita, et
eriti väiksemate ettevõtete huvides oleks olnud juba algusest peale teada, millistel tingimustel
raamlepingus edukaid pakkujaid ning minikonkursside võitjad valitakse. Kui pakkujatele pole ette
teada, kuidas täpselt võitjaid valitakse, on tegemist olukorraga, kus ettevõtted ei tea pakkumist
tehes, kui võimekate konkurentidega nad võivad ühte raamlepingusse sattuda ega seda, millistel
alustel nad teiste raamlepingu partneritega hankelepingutele kandideerivad. Erinevatele
ettevõtetele võivad oluliseks osutuda ja seega konkurentsieeliseks olla erinevad kriteeriumid, olgu
selleks toodete hinnad, tarnete kiirused, kvaliteedi näitajad vms. Seega võivad just
hindamiskriteeriumitest lähtuvalt olla ettevõtete võimalused edukaks tunnistatud saada erinevad.
Seega avaldavad minikonkursside hindamiskriteeriumid hanke tulemustele olulist mõju.
Rakendusüksus möönab, et hankija võib määrata iga minikonkursi korral erinevad
hindamiskriteeriumid, kuid seda vaid juhul, kui kriteeriumid ja nende täpne rakendamise kord on
raamlepingus eelnevalt sätestatud. Antud juhul seisnebki rikkumine just selles, et toetuse saaja on
raamlepingus sätestanud hindamiskriteeriumid valikulise kataloogina, kuid ei ole ette näinud
nende rakendamise reegleid. Seega peavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest
lähtuvalt koos hindamiskriteeriumitega olema sätestatud ka nende rakendamise reeglid juhul, kui
plaanitakse kasutada erinevaid kriteeriume. Hankes osaleda soovivatel ettevõtjatel peab olema
üheselt mõistetavalt arusaadav, milliseid kriteeriume ja milliste reeglite järgi kavatseb hankija
pakkumusi minikonkurssidel hinnata.
Rakendusüksus leiab, et hindamiskriteeriumid kui hankele ja selle raames läbiviidavatele
minikonkursitele ulatuslikku mõju omavad tingimused, peavad olema raamlepingus alati selgelt
koos nende rakendamise reeglitega määratletud. Kuna toetuse saaja on hindamiskriteeriumid antud
juhul sätestanud valikulise nimekirjana ja ei ole välja toonud erinevate hindamiskriteeriumite
rakendamise reegleid, esineb rakendusüksuse hinnangul käesoleval juhul ebamääraste tingimuste
tõttu nii hankes osalemisest potentsiaalselt huvitatud isikutele kui ka konkreetsetele raamlepingu
osalistele heidutav mõju.
Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS §-s 3
kirjeldatud riigihangete üldpõhimõtteid ja §-s 30 sätestatud raamlepingute menetlusreegleid.
Seega on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lg-ga 1 pandud kohustust järgida hangete
korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid.
1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%
STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või
tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,
kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud
kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei
ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust
hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise
mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel.
Ühendmääruse § 21 lg 1 alusel, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma
kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik
kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid
esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust
ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt
talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik
hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud raamhanke pakkujate ring, esitatud
pakkumused ning minikonkursside tulemused, kui toetuse saaja oleks järginud RHS-i.
Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega
juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete
rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist
on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja
konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka
Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C- 406/14, et hanketingimuste rikkumise
korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest,
kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Sellist tõlgendust
Euroopa Kohtu käsitlusest on Tallinna Ringkonnakohus tänaseks jaatanud oma värskemas
21.06.2022. a otsuses haldusasjas nr 3-19-1239 ning asunud seisukohale, et ühendmääruses
kirjeldatud rikkumise eelduse täidetuse korral puudub rakendusüksusel kaalutlusõigus, st tuleb
teha finantskorrektsiooni otsus. Sellest lähtuvalt ei ole tegemist formaalse rikkumisega ning
rakendusüksusel tuleb teha finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kuna on jäetud
täitmata kohustus järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud korda ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust.
Ühendmääruse § 22 lg 11 p 5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25
protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks
tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium,
mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt
rikkumise raskusest kohaldada lõike 11 punktides 3–16 nimetatud juhtudel 5- või 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra.
Käesoleval juhul on toetuse saaja minikonkursside hindamiskriteeriumid sätestanud valikulise
nimekirjana ja ei ole välja toonud erinevate hindamiskriteeriumite rakendamise reegleid.
Ebamäärastest tingimustest lähtuvalt võis esineda nii hankes osalemisest potentsiaalselt huvitatud
isikutele kui ka konkreetsetele raamlepingu osalistele heidutav mõju. Sellest lähtuvalt ei ole ka
teada, milliseks oleks kujunenud raamhanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning
minikonkursside tulemused, kui toetuse saaja oleks minikonkursside hindamiskriteeriumide
seadmisel järginud RHS-i. Seega on antud hankes konkurentsi põhjendamatult piiranud.
Rakendusüksus on seisukohal, et käesoleva rikkumise puhul ei esine selliseid raskendavaid
asjaolusid, mis õigustaksid maksimaalse 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Samas
ei sätestanud toetuse saaja raamlepingu kavandis mitte ühtegi pakkumuste hindamise kriteeriumit,
mida ta kindlasti ostude sooritamisel/minikonkursside läbiviimisel kasutama hakkab. Toetuse
saaja jättis endale raamlepingu p-des 4.5.4 – 4.5.7 väga laia otsustusõiguse kriteeriumide
sätestamiseks, mille alusel igakordse ostu puhul valik tehakse. Mida suurema otsustusõiguse
hankija endale eduka pakkuja valimiseks riigihanke alusdokumentides jätab, seda suurem on
sellise ebamäärase regulatsiooni heidutav mõju raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele.
Seetõttu leiab rakendusüksus, et antud juhul esine ka kergendavaid asjaolusid, mis õigustaksid
10%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamist.
Lisaks väärib märkimist, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on RHS § 3 üldpõhimõtete
rikkumine siiski sedavõrd oluline rikkumine, mis üldjuhul toob kaasa 25%-lise korrektsiooni.
Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine riivab ka Euroopa Liidu peamisi
aluspõhimõtteid nagu vaba turu tõrgeteta ja konkurentsimoonutusteta toimimine. Selliste Euroopa
Liidu aluspõhimõtete riivet tuleb pidada oluliseks ka Euroopa Liidu finantshuvide kaitse
seisukohalt. Rakendusüksus rõhutab, et liiduülesed finantshuvid on muu hulgas suunatud sellele,
et liidu vahendite kasutus tagab maksimaalsel võimalikul moel liidu aluspõhimõtete täitmist, st
avalike vahendite kasutus tagab liidu põhimõtete igakülgse täitmise. Seega tuleb liidu
aluspõhimõtete riivet pidada üldjuhul ka selliseks, mis toob kaasa suurema finantskahju liidu
vahenditele.
Eelnevat arvestades on rakendusüksuse hinnangul valikuliste hindamiskriteeriumite seadmise
korral ja olukorras, kus hankes esines siiski arvestatav konkurentsitase, kuid sellegipoolest on
rikutud RHS § 3 üldpõhimõtteid, mis muu hulgas riivavad ka liidu aluspõhimõtteid, ainuvõimalik
rakendada 10%-list korrektsiooni määra. Seetõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu
valguses õigustatud ootust, et rikkumisest ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise
korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist madalam olema.
1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine
Toetuse saaja on hanke nr 225880 raames tekkinud kulusid kajastanud tegevuses 15
„Tegevusvaldkond 1 - Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine“ kuludokumendi nr 131 alusel
summas 255,50 eurot.
Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 25,55
eurot, millest toetus on 21,72 eurot ja omafinantseering 3,83 eurot.
Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt
taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti
osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses
projekti eelarvet.
2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist
haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus
ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 02.04.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse
eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 15.04.2024.
Toetuse saaja teavitas 16.04.2024 rakendusüksust otsusega mittenõustumisest ja on seisukohal, et
riigihanke nr 225880 alusdokumentides minikonkursile sätestatud hindamiskriteeriumid on
õiguspärased ning finantskahju ei ole tekkinud ja ei saagi tekkida.
Toetuse saaja leiab, et hankija on jätnud endale õiguse tunnistada edukaks pakkumus kahe
kriteeriumi alusel või nende kahe kriteeriumi suhtelise osakaalu alusel, milleks on: a) maksumus
b) tarneaeg. Toetuse saaja selgitab, et erinevad valikud maksumuse osas on sätestatud selgitava
eesmärgiga, st minikonkursi maksumus võib koosneda mitmest erinevast osast nii nagu iga muu
riigihanke puhul (näiteks on valiku kriteerium ainult kogumaksumus, mis tegelikult sisaldab kõiki
pakkuja kulutusi, või on eraldi välja toodud erinevad hinnakomponendid: tarnetasu ja kauba
maksumus – seda siis kas ühikuhinnana, tellimus hinnana, kogumaksumusena või muul
samaväärsel moel). Seega on hankija täpsustanud, millest võib konkreetse minikonkursi
maksumus koosneda, kuid need ei ole erinevad tingimused. Toetuse saaja lisas, et on kursis 2022.
aastal muudetud § 30 lg 9 p 4 sõnastusega, mille kohaselt tuleb raamlepingu sõlmimiseks
koostatud riigihanke alusdokumentides kehtestada minikonkursile hindamiskriteeriumid, mis
vastavad RHS §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele ning kohaldab muutunud seadust uutele
riigihangetele.
Toetuse saaja selgitas veel, et kuivõrd RH nr 225880 objekt (kemikaalid, reaktiivid, lahused) on
suuremas osas Eesti turule vahendatav kaup, siis hankija eesmärk minikonkursi
hindamiskriteeriumite sätestamisel oli jätta hankijale teatud määral operatiivsuse võimalus, mis on
teadusprotsessis kohati äärmiselt vajalik. Kui katsete faasis selgub, et kohe on vajalik asendada
üks või teine kasutatav vahend, peab hankijal olema võimalus hinnata maksumuse kõrval ka
tarneaega. Samas on tarneajal alati suur mõju konkreetse kauba maksumusele ning olukordades,
kus selline operatiivsus ei ole vajalik, hakkaks konkreetselt määratud tingimus (tarneaja
muutumatu osakaal minikonkursi tingimustes) mõjutama ebaproportsionaalses mahus
protsessideks planeeritud finantse, mis on õppe- ja teadustöö alarahastuse tingimustes kindlasti
lubamatu.
Toetuse saaja märgib, et RHS § 85 lg 4 kohaselt võib hankija majanduslikult soodsaima
pakkumuse väljaselgitamisel hinnata ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui kõik muud
tingimused on ammendavalt määratud ning see tähendab, et ka tarneaeg on ammendavalt
määratud. Kuna RH 225880 objektiks on enamuses mahus erinevate toodete vahendamine ja
vahendamise kiirus sõltub konkreetse raamlepingu partneri olemasolevatest tarnelepingutest või
konkreetse vahelao pakutavatest võimalustest, siis võib ühe ja sama kauba/toote kättesaadavus
erinevatele raamlepingu partneritele varieerub väga suures ulatuses. Toetuse saaja leiab, et
olukorras, kus hankijal ei ole võimalik välja töötada igaks olukorraks sobivaid tingimusi (suhtelisi
osakaalusid) selliselt, et need ka reaalselt kannaksid igas olukorras majandusliku soodsuse ideed,
oleks ainuvõimalik lahendus lähtuda ainult tootehinnast ning sätestada igal minikonkursil
konkreetne tarneaeg (mis võib teatud operatiivsetes oludes olla äärmiselt lühike) ja vähendada
seetõttu raamlepingusisest konkurentsi. Kui ühte konkreetset tarvikut on hankijal vaja kiiresti, kuid
samas on vaja hoida kulud kontrolli all, siis on suur erinevus, kas määrata tarneajaks 2 päeva või
anda võimalus konkureerida ka partneril, kelle tarneaeg on näiteks 3 päeva ja maksumus näiteks
poole odavam. Sellisel juhul oleks tagatud nii majanduslik soodsus kui ka vajalik operatiivsus.
Seega eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt jättis hankija võimaluse minikonkursi igakordsel
korraldamisel mh määrata hinna ja tarneaja suhtelised osakaalud ning jättis nimetamata
konkreetsed osakaalud raamlepingu tingimustes. Toetuse saaja leiab, et tegemist ei ole
eesmärgistatud tegevusega jätta tingimused läbipaistmatuks – kõik minikonkursi kutsed
saadetakse eranditult kõikidele raamlepingu partneritele, igal konkreetsel juhul peab konkreetse
tellija määrama ära konkreetse eduka pakkumuse valiku aluse, st kas ainult hind või määrama ära
hinna ja tarneaja suhtelise osakaalu (kui seda ei ole minikonkursi puhul tehtud, siis peame
möönma, et minikonkurss on korraldatud vastuolus RHAD-ga) ning juhul, kui eduka pakkumuse
valiku alus ei ole minikonkursil määratud, siis kehtib RHAD lisa 1 p 4.5.7 – eduka pakkumuse
valiku aluseks on madalaim hind. Eesti Maaülikooli hankeosakond on seisukohal, et RHAD-ga
vastuolus olevate tingimuste korral kehtib samuti eelnimetatud säte – st sel juhul on eduka
pakkumuse valiku aluseks madalaim hind.
Toetuse saaja möönab, et RHAD lisa 1 p 4.5.7 võib olla sõnastatud pisut eksitavalt, millele võib
iga konkreetne lugeja anda tõepoolest erineva tähenduse. Kuid hanke ettevalmistamisel oli
eesmärk määrata ära hankija kõige esimene valik, milleks on eelkõige hind (selle erinevates
meetodites) ja seejärel või tareaeg või osakaalud. Seda toetab ka RHAD lisa 1 p 4.5.7. Seega ei
ole eduka pakkumuse valikul võimalik kohaldada muid tingimusi, vaid ainult RHAD-s nimetatud
tingimusi.
Toetuse saaja ei ole nõus ka seisukohaga, mille kohaselt raamlepingus sätestatud tingimused on
valikulised ja läbipaistmatud. Toetuse saaja selgitab, et valikulisi hindamiskriteeriume RH 225880
tulemusel kasutada ei saa – kõik tingimused on määratud alusdokumentides ning võimalikeks
tingimusteks on hind või tarneaeg või nende kahe valiku suhtelised osakaalud. Muid tingimusi
minikonkursil kohaldada ei ole võimalik. Tegemist on raamlepingu täitmisel olulise tingimusega,
mille võimalik konkreetne osakaal on igal konkreetsel juhul erinev, aga mis saab igal konkreetsel
juhul olla väärtuses 1 – 100. Riigihanke nr 225880 dokumentidest puudub ainukese tingimusena
hindamiskriteeriumite osakaalude vahemik 1-100, mis sisuliselt ei muuda alusdokumentides
sätestatud hindamiskriteeriume valikuliseks või läbipaistmatuks. Vastupidi – tegemist on ka
käesoleval ajal kehtiva seadusega kooskõlas olevate tingimustega.
Toetuse saaja leiab, et rakendusüksus ei ole põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt omavad
RH 225880 minikonkursi eduka pakkumuse leidmiseks seatud kriteeriumid finantsmõju ning
kuidas oleks see välistanud finantsmõju esitamise, kui hankija oleks sätestanud seadusliku (nii
hanke korraldamise ajal kui ka tänasel päeval, kuna tegemist on rahvusvahelise menetlusega
riigihankega, millele direktiivid on otsekohalduvad ning seda fakti ei väära ka asjaolu, et Eesti
riigisisene reeglistik viidi direktiividega kooskõlla alles 2023. aasta jaanuaris) eduka pakkumuse
valiku aluse: hind 1-100%; tarneaeg 1-100? Hankija ei nõustu seisukohaga, et valikukriteeriumid
on läbipaistmatud ja valikulised ning seetõttu ei ole asjakohane ka väide, mille kohaselt hankija
on oma tegevusega tekinaud finantsilist kahju. Toetuse saajale jääb arusaamatuks, kuidas on
võimalik tuvastada kahju tekitamine (või siis kahju suurus) olukorras, kus konkreetne tellija valib
konkreetse teadus- või õppetöö toimumiseks ja toimimiseks optimaalsed tingimused arvestades
riigihanke korraldamisel seatud ning kõikidele pakkujatele teadaolevaid kriteeriume? Sealjuures
võib teadustöös konkreetse vajaliku kauba tarnega viivitamine omada pöördumatuid tagajärgi,
seda nii finantsilises plaanis kui ka teadustöö eesmärkide täitmise võimalikkuse osas. Lisaks ei ole
ka selge kuidas hankija tegevus (lähtuda riigihanke korraldamisel kehtestatud tingimustest) omaks
finantsmõju ning valides tingimused, mis ei ole minikonkurssi tingimused (st raamlepingu
sõlmimise tingimused) on võimalik finantskahju välistatud.
Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja 16.04.2024 esitatud kommentaarid ja
vastuväited finantskorrektsiooni otsuse eelnõule käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise
asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks, küll aga on
rakendusüksus esitatud argumentide valguses lisanud täiendavaid põhjendusi ja seisukohti
kordamata seejuures neid põhjendusi, mis on juba käesolevas otsuses piisava põhjalikkusega
antud.
Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et põhimõte, et minikonkurssidel
kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad olema sätestatud riigihanke
alusdokumentides, kehtis ka riigihanke nr 225880 läbiviimise ajal. Sealjuures ei esine riigihanke
läbiviimise ajal kehtinud (RHS 15.07.2020 redaktsioon) ning praegu kehtivas riigihangete
seaduses vastavate sätete sõnastuses suuri erisusi. Ka toonane RHS § 30 lg 9 punkt 4 nägi ette, et
hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt
esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. Kehtivas riigihangete seaduses on kõigest
õigusselguse huvides täpsustatud, et mõeldud on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke
alusdokumente. Ka 01.06.2022 riigihangete seaduse muudatuse seletuskirjas lk 11 on märgitud, et
seaduse muudatusega „täpsustatakse, millistes riigihangete alusdokumentides saab hankija
esitada minikonkursil kohaldatavad pakkumuse hindamise kriteeriumid. Vastav vajadus tuleneb
sellest, et hankijad on kehtiva seaduse sõnastuse pinnalt olnud arusaamal, et need kriteeriumid ja
tingimused on lubatud sätestada alles minikonkursi kutses, ent direktiivi 2014/24/EL art 33 lõike
5 sissejuhatava lauseosa ja punkti d kohaselt tuleb need ette näha raamlepingu sõlmimiseks
koostatud riigihanke alusdokumentides. Vaid sellisel juhul saavad ettevõtjad teha informeeritud
otsuse, kas nad soovivad osaleda sõlmitavas raamlepingus või mitte. Kui hindamiskriteeriumid
selguvad alles minikonkursi käigus, on suur oht, et ettevõtjad, kes peaksid olema minikonkursil
võrdses positsioonis, seda siiski ei ole teadmatuse tõttu, mille järgi hakatakse minikonkursil
pakkumusi hindama. Selline praktika ei ole ka kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse
põhimõtetega.“. Rakendusüksus on arvamusel, et hanke läbiviimise ajal kehtinud RHS
redaktsiooni § 30 lg 9 p 4 võimaldas oma sõnastuses tõlgendada sätet viisil, et minikonkursil
kasutatavad hindamiskriteeriumid peavad olema raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke
alusdokumentides. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kohtupraktikas4 on korduvalt rõhutatud, et
kui siseriiklik õigusnorm võimaldab mitmeti mõistetavust, siis tuleb kõnealust siseriiklikku
õigusnormi tõlgendada kooskõlas asjaomase direktiiviga ning valida siseriikliku normi tõlgendus,
mis sobib kokku asjakohase direktiivi eesmärgiga ja normidega.
Rahandusministeerium on RHS § 30 lg 9 p 4 osas selgitanud (vt Rahandusministeeriumi veebilehel
„Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017 jõustunud RHS kohta“), et „Direktiivide kooskõlalise
4 Vt nt C-63/97, p 22; C-218/01, p 60.
tõlgendamise põhimõttest tulenevalt ei ole RHS-ga kooskõlas selline praktika, kus
hindamiskriteeriumid on raamlepingus (st ka raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke
alusdokumentides) määratletud üldiselt ja valikulise kataloogina, millest on hankijal võimalik
vajadusel, ent raamlepingus sätestamata ja seega kontrollimatute kaalutluste alusel valida igaks
minikonkursiks endale rakendamiseks sobivad. Kui hankija näeb ette üksnes valikulise nimekirja
hindamiskriteeriumidest, mida ta soovi korral võib kasutada, püüdes ette näha kõik võimalikud
aga ka ebatõenäoliselt või harva kohaldatavad variandid, siis see ei lähe kokku sätte eesmärgiga,
milleks on meie hinnangul läbipaistvus ehk kohustus anda pakkujatele teada, milliseid kriteeriume
hankija kavatseb kasutada ja sel juhul on võimalik arvestada nendega juba raamlepingu
sõlmimiseks korraldatavas menetluses pakkumuse esitamisel.“.
Rakendusüksus selgitab, et minkonkursside hindamiskriteeriumite avaldamine raamlepingu hanke
dokumendis ei määra ära minikonkursside tulemust, vaid võimaldab pakkujatel arvestada nendega
nii raamhankes osalemisel kui ka hilisematel minikonkurssidel. Olukorras, kus hankemenetluses
osalemisest huvitatud ettevõtjatel puudus teave, milliseid hindamise kriteeriume hankija iga kord
minikonkursside läbiviimisel kasutama hakkab, võis selline ebamäärasus mõjutada hankest
huvitatud isikute pakkumuste esitamist, isegi sel juhul, kui hankes oli hindamiskriteeriumidest
välja toodud hankija esimene valik (eelkõige konkreetse kauba ühikuhind). Hankijal on kohustus
riigihanke alusdokumentides anda riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele selgelt ja
ammendavalt teada, milliseid konkreetseid pakkumuste hindamise kriteeriume ta
minikonkurssidel kasutada kavatseb ja milline on hindamise kriteeriumite rakendamise kord
(hindamismetoodika ja suhtelised osakaalud). Ainult sellisel juhul on riigihankes osalemisest
huvitatud ettevõtjatel võimalik nendega arvestada juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas
hankemenetluses pakkumust esitades ja teada, millistel alustel nad teiste raamlepingu partneritega
hankelepingutele konkureerima hakkavad.
Isegi kui asuda seisukohale, et raamlepingu projekti sõnastusest lähtuvalt pidi hankija
minikonkurssidel kasutama kahte kriteeriumi – maksumus ja tarneaeg, ei ole seatud tingimusest
nähtuvalt üheselt selge, milline on kriteeriumite tähtsusjärjekord nende rakendamisel. Hankija
vastusest nähtuvalt rakendati igal minikonkursil selle tegemise ajal hankija arvates olukorrale
sobivamaid kriteeriume ning kriteeriumide osakaal võis lähtuvalt minikonkursist varieeruda
vahemikus 1-100%. Seega tuleneb hankija vastusest, et minikonkursil rakendatavate
hindamiskriteeriumide tähtsusjärjekord ei saanud olla teada raamhanke tegemise ajal.
Täiendavalt peab rakendusüksus vajalikuks märkida, et kriteerium – maksumus – on liiga
üldsõnaline ega anna pakkujatele piisavalt detailset teavet, mida maksumuse all mõeldakse ja mis
elemente see võib sisaldada. Seda kinnitab ka hankija tõlgendus, et maksumuse all mõeldi kõiki
raamlepingu projekti p-s 4.5.5. nimetatud tasuga seonduvaid elemente (konkreetse kauba
ühikuhind, konkreetse tellimuse maksumus, hankija sätestatud tingimustele vastava ostukorvi
maksumus, eelnimetatud erinevad maksumused koos tarnetasuga, konkreetse kauba tarnetasu).
Hankija käsitlus võimaldab tõlgendust, mille korral piisaks läbipaistvusnõude täitmiseks sellest,
kui raamhankes avaldada pelgalt üldsõnalised kriteeriumi koondnimetused, nt ajaga seotud,
hinnaga seotud vms, mis aga oleks selgelt vastuolus riigihanke läbipaistvusnõudega.
Rakendusüksus selgitab, et finantskorrektsiooni eesmärk ei ole toetuse saaja karistamine, vaid
eeldatavate mitteabikõlblike kulude maha arvamine projekti abikõlblikest kuludest, sh toetuse
summast. Kulude abikõlblikkuse kriteeriumid on sätestatud ühendmääruse § 2 lõikes 2, millest
tulenevalt saab abikõlblikuks lugeda kulusid, mis on muu hulgas põhjendatud ehk sobivad, tõhusad
ja vajalikud. Kui riigihange on läbiviidud RHS-is toodud nõudeid eirates, siis ei saa asuda
seisukohale, et hankega seotud kulud on täies mahus põhjendatud, mistõttu ei saa ka selliste kulude
täies mahus hüvitamist struktuurivahenditest aktsepteerida. Ka Eesti kohtupraktikas5 on kohtud
olnud seisukohal, et kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise
toime panemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, siis puudub finantskorrektsiooni otsusel
5 vt Tallinna Halduskohtu 29.11.2021. a otsus haldusasjas 3-21-339, Tallinna Halduskohtu 22.05.2019. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021. a otsus haldusasjas 3-19-346
karistuslik iseloom ning finantskorrektsiooni määramist ei saa käsitleda karistusena ehk teisisõnu
puudub finantskorrektsiooni otsusel sanktsioneeriv iseloom.
3. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. lugeda projekti raames mitteabikõlblikuks 25,55 eurot, millest toetus on 21,72 eurot ja
omafinantseering 3,83 eurot;
2. vähendada KD nr 131 riigihankega nr 225880 seotud abikõlblikku kulu 10% võrra ehk kokku
summas 25,55 eurot;
3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 15 „Tegevusvaldkond 1 - Materiaalse ja immateriaalse
vara soetamine“ käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud summades;
4. muuta 25.06.2020. a taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-12/0674 resolutsiooni p-e 4-6
alljärgnevalt:
4.1 „4. Projekti kogumaksumus on 352 414,89 (kolmsada viiskümmend kaks tuhat nelisada
neliteist eurot ja 89 senti ) eurot.“;
4.2 „5. Projekti omafinantseering on minimaalselt 52 862,24 (viiskümmend kaks tuhat
kaheksasada kuuskümmend kaks eurot ja 24 senti ) eurot.“;
4.3 „6. Toetuse maksimaalne suurus on 299 552,65 (kakssada üheksakümmend üheksa tuhat
viissada viiskümmend kaks eurot ja 65 senti) eurot.“.
Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates otsusest
teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (meetme
määrus § 5 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Liivika Põder
663 2025