Keskkonnamõju hindamine

BOTHNIA AVAMERE TUULEPARGI PROJEKT

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM KOKKUVÕTE RAHVUSVAHELISTE KONSULTATSIOONIDE JAOKS

2

KOKKUVÕTE

Projekt

Ilmatar Offshore Ab kavandab kuni 270 tuulikuga Bothnia tuuleparki Soome majandusvööndis Põh-

jalahes Botnia mere keskosas. Projekti kavandatav koguvõimsus on ligikaudu 4 GW, turbiinitornide

maksimaalne kõrgus 400 m ja projektipiirkonna pindala u 1173 km2. Projekt hõlmab kaht eraldi

ala: Bothnia projektiala (u 685 km2) ja Bothnia Westi projektiala (u 488 km2). Projekti toodetav

elekter edastatakse merealuste kaablite kaudu Soome ja/või Rootsi. Projekt hõlmab lisaks tuuliku-

tele ning projektiala sisesele ja välisele elektriülekandele süvendusmaterjali ladestusalasid, mille

asukohad täpsustatakse KMH menetluse käigus.

Projektiala paikneb enam kui 70 km kaugusel Soome rannikust ja rohkem kui 90 km kaugusel

Rootsi rannikust. Projektiala asub u 500 m kaugusel Rootsi majandusvööndist. Vee sügavus pro-

jektialal on vahemikus 40 kuni 120 meetrit.

3

KMH menetluse variandid

KMH menetluses hinnatakse projekti, mis hõlmab elektrienergia tootmist merel, selle edastamist

mandrile elektrikaablite kaudu ja projekti süvendamistööde käigus välja kaevatud setete ladusta-

mist. Bothnia projekt hõlmab ka elektri edastamist maismaal kuni jaotusvõrgu ühenduspunktini,

mida hinnatakse eraldi KMH menetluses.

Hinnatavad projektivariandid hõlmavad nelja tuulikute paigutusvõimalust avamere tuulepargi piir-

konnas ja seitset merealuste kaablite võimalikku trassi. Mõned merealuste kaablite trassivarianti-

dest hõlmavad mitut alternatiivset maabumiskohta. Samuti hinnatakse mõju juhul, kui projekt jääb

teostamata.

Paigutusvariandid erinevad nii tuulikute maksimaalse arvu (160–261 tuulikut), maksimaalse kõr-

guse (kogukõrgus 280–400 m), ühe seadme võimsuse (15–25 MW) kui ka tuulikute asukoha poo-

lest. Tuulikute vundamendi rajamise viisiks on kolme jalaga sõrestikvundament (nn jacket).

Merealuste kaablite trassivariantidest maabub kaks Rootsis ja ülejäänud Soomes. Kaabli maabu-

miskohad asuvad Soomes Närpiö, Kaskineni, Kristiinankaupunki, Eurajoki, Rauma ja Pyhäranta

omavalitsustes ning Rootsis Sundsvalli ja Hudiksvalli omavalitsustes. Trassivariantidest vaadel-

dakse käesoleva KMH menetluse raames ainult Soome majandusvööndis või territoriaalvetes paik-

nevaid lõike.

Projektiala süvendusmaterjalide ladestamiseks otsitakse kohti eelkõige projektialal ja kaablikorido-

rides, kuid vajalikuks võib osutuda nende otsimine ka väljaspool neid alasid. Hinnangulised lades-

tamisalad ning ladestatava süvendusmaterjali kogus ja omadused täpsustatakse KMH menetluse

käigus.

KMH menetlus

Keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse eesmärk on tagada projekti keskkonnamõjude eelnev

hindamine ning nende mõjudega arvestamine projekti kavandamis- ja otsustusprotsessis. KMH me-

netluse eesmärk on ka hinnata ja võrrelda erinevaid realistlikke projektivariante. Samuti püütakse

KMH menetluse abil ennetada või leevendada kahjulikuks hinnatud mõjusid. Ühtlasi on KMH me-

netluse eesmärk parandada kodanike kaasatust ja teabe jagamist.

KMH menetlusel on kaks etappi: programm ja aruanne. KMH programm kujutab endast plaani,

kuidas on kavas hinnata projekti variantide mõjusid. Teises etapis hinnatakse mõjusid ja esitatakse

tulemused KMH lõpparuandes. Hindamine keskendub projekti tõenäoliselt kõige olulisematele mõ-

judele.

KMH menetluse kontaktasutus küsib kommentaare ja arvamusi nii KMH programmi kui ka KMH

aruande kohta, kuni need on tutvumiseks saadaval. Kontaktasutus vaatab laekunud kommentaarid

ja arvamused läbi ning koostab nende põhjal KMH programmi kohta programmietapis hinnangu ja

aruandeetapis põhjendatud järelduse KMH aruande kohta. KMH menetlus lõpeb põhjendatud järel-

dusega. Põhjendatud järeldust tuleb arvesse võtta projekti loamenetlustes.

Kaasatus

Korraldati kaks projekti puudutavat eelkonsultatsiooni ametiasutustega, mis toimusid märtsis 2023

ning jaanuaris 2024. Lisaks on KMH menetluse käigus toimunud ja korraldatakse vastavalt vajadu-

sele muidki konsultatsioone mitmesuguste ametiasutustega. Projekti tarbeks on moodustatud lai

4

seirerühm, mis koosneb omavalitsuste, ettevõtete, ühenduste ja teiste huvirühmade esindajatest.

2024. aasta jaanuaris toimus kaks seirerühma koosolekut ja KMH menetluse käigus on kavas kor-

raldada veel neli seirerühma koosolekut.

KMH programmi digitaalne platvorm on loodud kokkuvõtliku, lugejasõbraliku ja brauseripõhise ver-

sioonina (link soome ja rootsi keeles). KMH aruande etapis ajakohastatakse digitaalsel platvormil

mõjuhinnangute tulemusi.

Kõik KMH menetlusega seotud dokumendid ja digitaalne KMH platvorm avaldatakse majandus-,

transpordi- ja keskkonnakeskuse kodulehel. KMH programmi ja aruande trükitud versioonidega

saab tutvuda ka selleks ettenähtud kohtades neis omavalitsustes, mida projekt puudutab.

Hinnatavad mõjud

Keskkonnamõju hindamine on projekti tõenäoliselt oluliste mõjude ning projektivariantide füüsilise,

bioloogilise ja sotsiaalmajandusliku keskkonnamuutuse ulatuse kindlakstegemise ja hindamise prot-

sess. Kui prognoositav mõju on oluline, siis luuakse ja pakutakse välja leevendusmeetmed projekti

kahjulike tagajärgede vältimiseks või vähendamiseks.

Keskkonnamõjude hindamisel pannakse rõhku mõjudele, mida oluliseks peetakse ja sellisena taju-

takse. Projektialas avalduvad kõige olulisemad mõjud esialgse hinnangu kohaselt eelkõige mere-

põhjale, veekeskkonnale, lindudele, maastikule, kalandusele ja mereliiklusele. Transpordikoridorid

avaldavad hinnanguliselt suurimat mõju eelkõige veekeskkonnale ja looduskaitsealadele.

Tuuleparkide projektid avaldavad positiivset mõju õhu kvaliteedile ja kliimale. Tuuleenergia toot-

mine vähendab ja väldib muudest energiatootmisviisidest tulenevaid heitkoguseid, olenevalt toot-

misviisist. Projekti elluviimisel on positiivne mõju ka tööhõivele ja piirkonna majandusele.

Projekti hinnatud mõju selle eri etappides on koondatud järgmisse tabelisse.

Mõjuobjekt

Projekti eri etappides hinnatavad mõjud

Ehitamine Kasutamine Kasutuselt

kõrvaldamine

Merenduspoliitika, strateegiad ja plaanid x x x

Merepõhja morfoloogia ja setted x x x

Hüdrograafia ja vee kvaliteet x x x

Mereala bioloogiline keskkond x x x

Teaduslik pärand x x x

Mereimetajad x x x

Kalad ja kalapüük x x x

Linnud x x x

Nahkhiired x x x

Looduskaitsealad x x x

Meremaastik ja kultuurikeskkond x x x

Arheoloogiline kultuuripärand x x x

Alade kasutamine ja kogukonna struktuur x

Müra x x x

Virvendus x

Õhu kvaliteet ja kliima x x x

Laevaliiklus x x x

5

Mõjuobjekt

Projekti eri etappides hinnatavad mõjud

Ehitamine Kasutamine Kasutuselt

kõrvaldamine

Olemasolev ja kavandatud taristu x x x

Loodusvarade kasutamine x x x

Ettevõtted ja teenused x x x

Elamistingimused ja mugavus x x x

Tervis x x x

Õhuruumi piirangualad x x x

Militaaralad x x x

Sideühendused ja ilmaradarid x

Soome majandusvööndi tulevased kasutusviisid x

Mõju Rootsile x x x

Mõju Eestile x x x

Mõju Norrale x x x

Ühine mõju x x x

Mõjude hindamiseks viiakse läbi vajalikud mereuuringud ja teostatakse eraldi uuringud ning mu-

deldamine.

• Geofüüsikalised uuringud, näiteks kaldskaneerimised ja lehvikkiirega kajaloodimised

• Mereelupaikade uuring, sealhulgas põhjaelustiku proovide võtmine, videouuringud allvee-

kaameraga ja kaablite alternatiivsete maabumiskohtade kaardistamine

• Setteuuring

• Voolu ja veekvaliteedi mõõtmised

• Setete ja saasteainete leviku modelleerimine

• Hülgeuuring töölauauuringuna, kasutades Soome Loodusvarade Instituudi andmeid

• Natura hindamine ja Natura mõjude hindamine

• Lindude rände uuring sügisel ja kevadel

• Piirkonna oluliste lindude elupaigauuring ning puhkavate ja toituvate lindude uuring

• Lindude kokkupõrgete mudeldamine

• Kalade kudemisala uuring

• Kaubandusliku kalapüügi uuring

• Vee kaudu leviva müra mudeldamine

• Meremaastiku uuring, vaatevööndi analüüs ja tuulikute kontseptuaalsed kujutised

• Allveearheoloogilise kultuuripärandi kaardistamine olemasolevate andmete ja sona-

riuuringu tulemuste põhjal

• Mereliikluse aruanne ja mereliikluse riskide hindamine

• Uuring mõjude kohta kohalikule majandusele

• Projektist ja kaablitrassi variantidest mõjutatud rannikupiirkonna elanike kaardipõhine kü-

sitlusuuring

• Riskianalüüs

Projekti võimalikud otsesed ja kaudsed keskkonnamõjud tuvastatakse ning neid hinnatakse süste-

maatiliselt KMH menetluse käigus. Mõju all peetakse silmas kavandatavast tegevusest põhjustatud

keskkonnaseisundi muutust. Hinnangutes võetakse arvesse mõjutatud koha tundlikkust ja muutuse

ulatust, mis üheskoos määravad mõjude olulisuse. Projektivariantide võrdlemiseks kõrvutatakse

mõjude olulisust.

Kumulatiivne mõju tekib siis, kui erinevad tegurid põhjustavad koos teistsuguseid või tugevamaid

mõjusid kui eraldi. Bothnia avamere tuulepargi projekti kumulatiivsete mõjude hindamisel võetakse

6

arvesse teisi läheduses asuvaid olemasolevaid ja teadaolevaid kavandatavaid projekte, mille kohta

on mõjude hindamise ajal piisavalt teavet ning millel on eeldatavasti projektiga kumulatiivseid mõ-

jusid.

Oluline osa projekti kavandamisest on kahjude ennetamine ja leevendamine. Põhieesmärk on tu-

vastatud oluliste kahjulike mõjude vältimine. Kui selliseid mõjusid pole võimalik vältida, tuleb ka-

vandada leevendusmeetmeid. Keskkonnamõju hindamise aruanne näeb ette meetmed kahjulike

keskkonnamõjude vähendamiseks. Need võivad puudutada näiteks tuulikute asukohta, turbiinide

suurust ja nende ehitamise aega.

Piiriüleste mõjude hindamine

Piiriülese keskkonnamõju hindamise Espoo konventsioon sisaldab ka riikide kohustust teavitada ja

pidada üksteisega nõu projektide loetelu kohaste kavandatavate projektide asjus, millel võib olla

oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju. Espoo konventsiooni kohase päritolupoole all peetakse

silmas lepingu osalisriiki, mille jurisdiktsioonis väljapakutud projekti elluviimine peaks toimuma. Nii

on näiteks Soome majandusvööndis paikneva projekti korral päritolupooleks Soome. Espoo kon-

ventsiooni pädev asutus Soomes on Soome Keskkonnainstituut. Soomel ja Eestil on ka kahepoolne

kokkulepe piiriülese mõjuga projektide keskkonnamõju hindamise kohta, mille rakendamist rahvus-

vaheliste konsultatsioonide menetluse raames arvesse võetakse.

7

Soome Keskkonnainstituut teavitab sihtriike hindamismenetluse algusest ja kaardistab riikide osa-

lemisvalmidust. Konsultatsiooni käigus kogub sihtriigi ametiasutus esitatud kommentaarid ja arva-

mused kokku ning edastab need Soome Keskkonnainstituudile, kes edastab need seejärel KMH

menetluse kontaktasutusele. Kontaktasutus võtab KMH programmi kohta arvamuse esitamisel ar-

vesse talle laekunud kommentaare ja arvamusi. KMH aruandeetapi menetlus on sarnane.

Esialgse hinnangu kohaselt võib Bothnia projekt põhjustada piiriüleseid mõjusid veekeskkonnale,

kaladele, mereimetajatele, linnustikule, looduskaitsealadele, kalapüügile, laevaliiklusele ja vaade-

tele. Piiriülesed mõjud avalduvad peamiselt projektialade läheduses. Piiriüleste mõjude hindamisel

lähtutakse samadest põhimõtetest kui Soome territooriumile suunatud mõjude korral, s.t. kasuta-

takse sarnaseid hindamismeetodeid, ülevaateid ja uuringuid.

Projekti edasine kavandamine

Projekti tehniline kavandamine viiakse läbi paralleelselt keskkonnamõju hindamisega ning see jät-

kub ja seda täpsustatakse pärast KMH menetlust. Kui tööhõive- ja majandusministeerium annab

projektile ja selle teostajale KMH menetluse järgselt kasutusloa, taotletakse muud projekti jaoks

vajalikud load. Projekti esialgse ajakava kohaselt algaksid ehitustööd kõige varem 2028. aastal, kui

on saadud seadusjõulised load meretuuleparkide ja merealustele kaablite jaoks. Ilmatari eesmärk

on kasutuselevõtt 2030. aastate alguses.

8

KONTAKTANDMED

Projekti eest vastutab Ilmatar Offshore Ab Servicegatan 12 AX-22100 Mariehamn Kontaktisik: Jori Sihvonen Tel +358 40 185 4668 [email protected]

Keskkonnamõju hindamise kontaktasutus Southwest Finland ELY Centre PL 236 20101 Turku Kontaktisik: Marja Nuottajärvi Tel +358 295 022 500 [email protected] Rahvusvahelised konsultatsioonid Soome Keskkonnainstituut (SYKE) Latokartanonkaari 11 00790 Helsinki Kontaktisik: Ulla Helminen / Laura Aitala-Martesuo Tel +358 295 525 2357 / +358 295 251 325 [email protected]

Keskkonnamõju hindamise konsultant Ramboll Finland Oy PL 25, Itsehallintokuja 3 02601 Espoo

Kontaktisik:

Heikki Surakka

Tel +358 50 341 7919

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt nimekirjale

07.05.2024 nr 6-3/24/1950-2

Soome "Bothnia" meretuulepargi projekti piiriülene

keskkonnamõju hindamine

Soome on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) alusel teavitanud

Eestit „Bothnia“ meretuulepargi projektist.

Arendaja Ilmatar Offshore Ab plaanib püstitada Soome majandusvööndis Botnia lahes (Põhjalahes)

kuni 270 tuulikuga „Bothnia“ meretuulepargi koguvõimsusega 4 GW. Ühe tuuliku planeeritav

maksimaalne võimsus on 25 MW ning maksimaalne kõrgus 400 m. Kirjale on lisatud „Bothnia“

meretuulepargi projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi1 eestikeelne kokkuvõte, milles

kirjeldatakse projekti ning selle elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju.

Ootame hiljemalt 07.06.2024 põhjendatud arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema „Bothnia“

meretuulepargi projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses. Juhul kui peate Eesti

osalemist menetluses vajalikuks, palume esitada põhjendatud arvamuse selle kohta, milline oluline

kahjulik piiriülene keskkonnamõju võib projekti elluviimise korral Eestile kaasneda, et arendaja saaks

sellega KMH läbiviimisel arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Parmas

Keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna juhataja

Lisa: keskkonnamõju hindamise programmi kokkuvõte

1 Soomekeelne programm on leitav veebilehel https://www.ymparisto.fi/fi/osallistu-ja-vaikuta/ymparistovaikutusten-

arviointi/ilmatar-offshore-ab-bothnia-merituulivoimahanke-selkameri

Lilli Tamm, 626 9133

[email protected]