Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane teade

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 25.4.2024

C(2024) 2537 final

KOMISJONI TEATIS

Komisjoni suunised väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste

otsingumootorite pakkujatele valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise kohta

vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikele 3

(EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI TEATIS

Komisjoni suunised väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste

otsingumootorite pakkujatele valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise

kohta vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikele 3

(EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

1.1. Eesmärk ja õiguslik alus

1. Digiplatvormidest ja otsingumootoritest on saanud olulised kohad, kus peetakse

avalikku arutelu ning kujundatakse avalikku arvamust ja valijate käitumist.

Määrusega (EL) 2022/2065 („digiteenuste määrus“) kehtestatakse väga suurte

digiplatvormide (edaspidi „suurplatvormid“) ja väga suurte internetipõhiste

otsingumootorite (edaspidi „suurotsimootorid“) pakkujatele (1) kohustus hinnata

konkreetseid riske ja kehtestada mõistlikud, proportsionaalsed ja tõhusad

riskimaandusmeetmed, sealhulgas puhuks, kui esineb „tegelik või prognoositav

negatiivne mõju ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele“ (2).

2. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 3 kohaselt võib komisjon anda välja

suuniseid riskimaandusmeetmete kohta, mida suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujad peavad konkreetsete riskide puhuks kehtestama. Sellistes suunistes võib

eelkõige esitada häid tavasid ja soovitada võimalikke meetmeid, võttes

nõuetekohaselt arvesse nende meetmete võimalikke tagajärgi kõigi asjaosaliste

põhiõigustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“).

3. Mitmesugused veebiplatvormide ja otsingumootoritega seotud nähtused põhjustavad

valimiste usaldusväärsuse jaoks suuremat riski. Selliste nähtuste hulka kuuluvad muu

hulgas ebaseadusliku vaenukõne levik internetis, ohud, mis on seotud välisriigist

lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumistega (edaspidi „välisriigi

infomanipulatsioonid“), aga ka desinformatsioon laiemalt, (vägivaldse)

ekstremistliku sisu levik eesmärgiga inimesi radikaliseerida ning uute tehnoloogiate,

näiteks generatiivse tehisintellekti (3) abil tekitatud sisu levik. Arvestades, et

eelseisvatel kuudel on ELis kavas mitmed valimised, sealhulgas 2024. aasta Euroopa

Parlamendi valimised, sisaldab käesolev dokument juhtnööre, mille eesmärk on

toetada suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid selle tagamisel, et kui olukord

seda nõuab, täidaksid nad oma kohustust maandada teatavaid valimisprotsessidega

seotud riske. Need juhtnöörid jäävad üldjoontes asjakohaseks ka siis, kui kõnealused

valimised on läbi saanud.

(1) Digiteenuste määruse artikli 33 kohaselt on need teenuseosutajad, kellel on komisjoni hinnangul kuu

keskmine aktiivsete teenusesaajate arv Euroopa Liidus (EL) 45 miljonit või rohkem.

(2) Digiteenuste määruse artikli 34 lõike 1 punkt c.

(3) Tehisintellekt, mis on võimeline genereerima teksti, pilte vm meediasisu, kasutades generatiivseid

mudeleid.

2

4. Kui suurplatvormid ja suurotsimootorid võtavad määruse (EL) 2022/2065 alusel

kehtestatud meetmeid, sealhulgas kõiki käesolevates suunistes nimetatud meetmeid,

millega leevendada negatiivset mõju valimisprotsessidele, peaksid nad pöörama eriti

suurt tähelepanu hartas sätestatud põhiõiguste kaitsele; nende õiguste hulgas on õigus

inimväärikusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, väljendus- ja

teabevabadus, sealhulgas meediavabadus ja meediapluralism, ühinemisvabadus ja

ettevõtlusvabadus. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid

nõuetekohaselt silmas pidama meetmete võimalikku mõju kõigi asjaosaliste,

sealhulgas haavatavate rühmade põhiõigustele, arvestades meetmete kättesaadavust

ja kaasavust.

5. Suunistes on juba arvesse võetud eelseisvaid kohustusi, mis kehtestatakse

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatele määrusega (EL) 2024/900

poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (edaspidi

„poliitreklaamimäärus“) (4), samuti tulevase määrusega, millega nähakse ette

ühtlustatud õigusnormid tehisintellekti kohta (edaspidi „tehisintellektimäärus“) (5),

mis mõlemad on ELi seadusandja käes vastuvõtmisel, ning suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate poolt tehisintellektipakti alusel vabatahtlikult võetud

kohustust hakata järgima tehisintellektimääruses sätestatud kohustusi juba enne, kui

see määrus muutub kohaldatavaks (6). Kui need õiguslikult siduvad reeglid on

muutunud kohaldatavaks, siis on suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

kohustatud neid järgima ulatuses, mis on nende suhtes kohaldatav.

6. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peavad täitma määrusest (EL)

2022/2065 tulenevaid kohustusi. Suuniseid tuleks vaadelda sellelt seisukohalt, et need

toetavad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid kõnealuse määruse artiklis

35 sätestatud kohustuse täitmise tagamisel seoses valimisprotsesside riskidega. Lisaks

määruse (EL) 2022/2065 artiklis 35 sätestatud kohustusele kehtestada

valimisprotsessidega seotud riskide maandamiseks mõistlikud, proportsionaalsed ja

tõhusad meetmed peavad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad järgima ka

kõiki muid määruses (EL) 2022/2065 sätestatud juriidilisi kohustusi, mis võivad olla

valimiste puhul asjakohased. Nende hulka kuuluvad näiteks artiklid 14 ja 17, mis

käsitlevad vastavalt teenusetingimusi ja põhjendamist, artiklid 27 ja 38

soovitussüsteemide kohta, artiklid 36 ja 48 kriisidele reageerimise mehhanismide ja

kriisiprotokollide kohta, artiklid 15, 24, 37, 42 läbipaistvuse ja sõltumatute auditite

kohta, artiklid 26 ja 39 internetireklaami läbipaistvuse kohta ning artikkel 40

andmetele juurdepääsu ja kontrolli kohta.

7. Valimisprotsessidega seotud süsteemsed riskid võivad ilmneda ka Euroopa või

liikmesriikide õiguse alusel ebaseadusliku sisu (näiteks ähvardused, vägivaldne

ekstremistlik ja terroristlik sisu, ebaseaduslik vaenukõne, poliitiliste kandidaatide või

ametikandjate, ajakirjanike, valimisametnike või muude valimisprotsessis osalevate

isikute ahistamine) võimendamise ning potentsiaalselt kiire ja laialdase leviku kaudu.

Selles kontekstis tuleb eriti märkida määruse (EL) 2022/2065 artikleid 9, 10, 16 ja 22

(ebaseadusliku sisu kohta), mis käsitlevad korraldust võtta meetmeid ebaseadusliku

(4) EL kehtestab uued normid poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta – Consilium (europa.eu).

(5) https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/news/commission-welcomes-political-agreement-artificial-

intelligence-act

(6) https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/ai-pact

3

sisu vastu ja esitada teavet, aga ka teavitamise ja meetmete võtmise mehhanisme ning

sätet usaldusväärsete teavitajate kohta.

1.2. Suuniste lähtealused ja seonduvad poliitilised algatused

8. Käesolevate suuniste aluseks on rida valimiste usaldusväärsust käsitlevaid

valmisolekudialooge, mida komisjon koostöös asjaomaste riiklike ametiasutustega

pidas mitme suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaga pärast seda, kui määrus

(EL) 2022/2065 oli 2023. aasta augusti lõpus esimese 19 määratud teenuse suhtes

kohaldatavaks muutunud (7). Suuniste lõpliku versiooni ettevalmistamiseks korraldas

komisjon ettevalmistava konsultatsiooni (8), mis algas 8. veebruaril 2024 ja lõppes 7.

märtsil 2024, ning pidas suuniste kavandi üle ümarlauaarutelude vormis

sihtkonsultatsioone, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatega. Lisaks tegi komisjon suuniste

lõplikul vormistamisel Euroopa digiteenuste nõukoja koosolekute raames koostööd

digiteenuste koordinaatoritega.

9. Niivõrd kui see puudutab määruse (EL) 2022/2065 järgimist suurplatvormide ja

suurotsimootorite poolt, kajastuvad suunistes ka mitmesugused kohustused ja

meetmed, mille eesmärk on vähendada desinformatsiooni levikut võrgus ja mis

sisalduvad desinformatsioonivastases tegevusjuhendis (9) – digitaalvaldkonna

esimeses ülemaailmses sektori juhtimisel kehtestatud raamistikus, kust leiab sektori

häid tavasid desinformatsiooni vastu võitlemiseks. Samuti võetakse neis arvesse tööd,

mida ELi institutsioonid ja liikmesriigid on teinud välisriigist lähtuvate

infomanipulatsioonide ja sekkumiste (edaspidi „välisriigi infomanipulatsioonid“)

alal, eelkõige põhjalikku raamistikku, mida pakub ELi välisriigist lähtuvate

infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastane meetmekogum ja Euroopa

välisteenistuse hiljutine aruanne välisriigi infomanipulatsioonide ohtude kohta (10),

milles keskendutakse sellele, kuidas välisriigi infomanipulatsioonidele valimiste

kontekstis vastata.

10. Käesolevad suunised täiendavad komisjoni poliitikat demokraatia ning vabade, ausate

ja probleemikindlate valimiste alal, sealhulgas 2020. aasta Euroopa demokraatia

tegevuskava (11), komisjoni poolt 2021. aastal esitatud valimiste ja usaldusväärsuse

paketti (12) ja viimati ka 2023. aasta demokraatia kaitse paketti (13) ning tööd, mida

(7) Komisjon korraldas suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatega erakorralisi kohtumisi, mis

toimusid kahepoolselt või – kohtades, kus olid käimas valimised – riiklike ametiasutuste osalusel, et

koguda teavet seniste tavade ja sihtotstarbeliste poliitikameetmete kohta, mis on kehtestatud valimistega

seotud riskidega tegelemiseks.

(8) Konsultatsioonile saadi 77 vastust. Kokkuvõte vt: Public consultation on draft guidelines for Providers

of Very Large Online Platforms (VLOPs) and Very Large Online Search Engines (VLOSEs) on the

Mitigation of Systemic Risks for Electoral Processes: A summary and analysis of responses.

(9) https://disinfocode.eu/introduction-to-the-code/

(10) https://www.eeas.europa.eu/eeas/2nd-eeas-report-foreign-information-manipulation-and-interference-

threats_en

(11) https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-

democracy/protecting-democracy_et

(12) https://commission.europa.eu/publications/reinforcing-democracy-and-integrity-elections-all-

documents_en

(13) https://commission.europa.eu/publications/defence-democracy_en

4

on tehtud Euroopa valimiskoostöö võrgustikus (14) pädevate asutuste riiklike

valimisvõrgustike vahelise koostöö edendamiseks. Demokraatia kaitse pakett

sisaldab muu hulgas ulatuslikke soovitusi liikmesriikidele ning riiklikele ja Euroopa

tasandi erakondadele, poliitilistele sihtasutustele ja kampaaniaorganisatsioonidele

kaasavate ja probleemikindlate valimisprotsesside kohta ELis ning Euroopa

Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusa läbiviimise kohta (15).

Nagu nendes soovitustes märgitud, esitab komisjon Euroopa Parlamendi valimiste

läbiviimise kohta aruande. Ka komisjoni teatises demokraatia kaitse kohta on esitatud

hinnang valimisprotsesse ja ühiskondlikku arutelu ohustavate riskide kohta, muu

hulgas Euroopa demokraatia tegevuskava rakendamise seisukohast, ning seega tuleks

ka seda arvesse võtta (16).

1.3. Ülevaade

11. Käesolevate suuniste struktuur on järgmine:

a) 1. jaos esitatakse suuniste eesmärk ja õiguslik alus, lähtealused ja muud sellega

seotud poliitilised algatused ning suuniste struktuur.

b) 2. jaos esitatakse suuniste kohaldamisala.

c) 3. jaos esitatakse peamised sisulised juhtnöörid meetmete kohta, mis aitavad

maandada valimisprotsessidega seotud süsteemseid riske. Selle konkreetsetes

alajagudes käsitletakse siseprotsesside tugevdamist, valimisprotsessidega seotud

riskimaandusmeetmeid, generatiivse tehisintellektiga seotud

riskimaandusmeetmeid, koostööd ELi ja riiklike ametiasutuste, sõltumatute

ekspertide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, protsessi, mille järgi

kehtestada riskimaandusmeetmeid valimisperioodiks ja valimistejärgseks ajaks,

ning konkreetseid juhtnööre Euroopa Parlamendi valimisteks.

d) 4. jaos on esitatud edasised sammud ja kokkuvõte.

2. SUUNISTE KOHALDAMISALA

12. Käesolevad suunised on mõeldud suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatele,

kelle teenustega võib kaasneda tegelik või prognoositav negatiivne mõju

valimisprotsessile. See mõju võib tuleneda sellest, kuidas need teenused on üles

ehitatud, kuidas need toimivad ja kuidas neid kasutatakse määruse (EL) 2022/2065

artikli 34 tähenduses. Nimetatud määruse artikli 35 lõike 1 kohaselt kehtestavad

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad mõistlikud, proportsionaalsed ja

tõhusad riskimaandusmeetmed, mis on kohandatud konkreetsetele kindlaks tehtud

süsteemsetele riskidele.

13. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikes 1 on esitatud mitteammendav loetelu

riskimaandusmeetmetest, mida suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

võivad kehtestada, et maandada riskihindamisel kindlaks tehtud süsteemseid riske,

(14) https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/eu-

citizenship-and-democracy/democracy-and-electoral-rights/european-cooperation-network-

elections_en

(15) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023H2829

(16) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0630.

5

mida põhjustavad nende teenus ja sellega seotud süsteemid, sealhulgas algoritmilised

süsteemid, või mis tulenevad nende teenuste kasutamisest. Suunistes täpsustatakse

seda loetelu, esitatakse head tavad ja soovitatakse riskimaandusmeetmeid

spetsiaalselt valimisprotsessidega seotud riskide puhuks.

14. Suunistes esitatud meetmed ei kujuta endast ammendavat loetelu suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatele igaks elujuhtumiks antud soovitustest. Sobivad

riskimaandusmeetmed sõltuvad konkreetsest teenusest ja konkreetsetest

süsteemsetest riskidest, mis on määruse (EL) 2022/2065 artikli 34 kohaselt kindlaks

tehtud.

15. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid kohaldama neid suuniseid

liikmesriikides toimuvate valimisprotsesside, sealhulgas riiklike valimiste ja Euroopa

Parlamendi valimiste puhul. Siia hulka peaksid kuuluma meetmed valimiste-eelseks

ajaks, valimiste ajaks ja valimistejärgseks ajaks (17). Riskimaandusmeetmeid tuleks

kohaldada ka piirkondlike ja kohalike valimiste ning rahvahääletuste suhtes, kui

riskihindamise tulemusel selgub, et on olemas tegelik või prognoositav negatiivne

mõju nendele valimisprotsessidele.

16. Käesolevad suunised käivad määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 1 kohaldamise

kohta. Artikli 35 lõike 2 kohaselt avaldab nõukoda koostöös komisjoniga kord aastas

põhjaliku aruande, milles nimetatakse kõige silmapaistvamad ja korduvad süsteemsed

riskid, millest on teatanud suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad või mis on

kindlaks tehtud muude teabeallikate kaudu, ja hinnatakse neid riske.

17. Kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 põhjendusega 103 võivad käesolevad suunised

anda inspiratsiooni ka selliste digiplatvormide või otsimootorite pakkujatele, mida ei

ole määratud suurplatvormideks või suurotsimootoriteks, ent mille teenused

põhjustavad samalaadseid riske. Samuti võib suuniseid kasutada viitematerjalina, kui

jooksvalt uuritakse või analüüsitakse valimisprotsessidega seotud riskidele vastuseks

võetud riskimaandusmeetmete tõhusust. Kui käesolevates suunistes soovitatud

riskimaandusmeetmeid ja häid tavasid kohaldatakse valimisprotsesside suhtes

üldiselt, võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluda võimalust

jätta need meetmed ja tavad vajadusel kehtima, et kaitsta avalikku arutelu ka

väljaspool valimisprotsesse, võttes arvesse mõju, mida see võib avaldada

põhiõigustele.

3. VALIMISTELE ERIOMASED RISKIMAANDUSMEETMED

3.1. Siseprotsesside tugevdamine

18. Et riskimaandusmeetmed vastaksid valimisprotsessi puhul kindlaks tehtud riskidele,

peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluma võimalust

tugevdada oma siseprotsesse kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 1

punktiga f. Riskimaandusmeetmed peaksid muu hulgas juhinduma teabest selliste

elementide kohta nagu poliitiliste osalejate kohalolek ja tegevus teenuses, platvormil

peetavad asjakohased arutelud ja platvormi kasutamine valimiste kontekstis,

kasutajate arv liikmesriigis, kui selles liikmesriigis kuulutatakse välja konkreetsed

(17) Euroopa Nõukogu valimistsükkel – valimised (coe.int)

6

valimised, ning viited varasematele juhtumitele, mil kasutati infomanipulatsiooni

taktikat, võtteid ja protsesse.

19. Siseprotsessides tuleks välja selgitada ja teha kättesaadavaks asjakohane teave,

analüüsid ja andmed, mis võimaldavad välja kujundada ja kalibreerida meetmeid,

millega maandada tegelikke või prognoositavaid riske, mis võivad tuleneda valimisi

käsitlevast teabest, mida otsitakse, jagatakse või millele pääsetakse juurde

suurplatvormide ja suurotsimootorite osutatava teenuse kaudu. Selle hulka võib muu

hulgas kuuluda teave erakondade või kandidaatide, erakondade programmide,

manifestide või muude poliitiliste materjalide kohta või nendega seotud teave, et

korraldada selliseid üritusi nagu meeleavaldused või kogunemised, kampaaniad,

rahaliste vahendite kogumine vms poliitiline tegevus. Suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate kehtestatavate riskimaandusmeetmete väljatöötamiseks

ja kalibreerimiseks vajalike analüüside ja andmete kogumise ja jagamise

sisemenetlused peavad tagama vastavuse asjakohastele andmekaitsealastele

õigusaktidele (18).

20. Siseprotsesse tuleks tugevdada, et riskimaandusmeetmeid töötataks välja ja

kalibreeritaks selliselt, et need sobiksid konkreetsesse piirkondlikku, kohalikku ja

keelelisse konteksti, kus neid kasutatakse. Seetõttu julgustatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujaid muu hulgas tagama, et kohalike kontekstipõhiste

riskide kohta kogutud teave ja analüüsid ning liikmesriigiomane teave riiklikul,

piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil tehakse sujuvalt kättesaadavaks üksustele, kes

vastutavad riskimaandusmeetmete väljatöötamise ja kalibreerimise eest.

21. Samuti on soovitatav, et teenuseosutajatel oleksid piisavad sisu modereerimise

ressursid, kus on olemas kohaliku keele oskus ja teadmised riiklikust ja/või

piirkondlikust kontekstist ja eripäradest. Komisjon soovitab ka, et pakkujad

hoolitseksid selle eest, et neil oleks olemas asjakohased siseprotsessid, et võtta

arvesse sõltumatuid analüüse meediavabaduse ja -pluralismi olukorra kohta, näiteks

meediapluralismi mitmekesisuse seiret (19), teadmised meediapädevuse algatuste ja

näitajate kohta ning teave selle kohta, kas on olemas ruum, mis võimaldab

kodanikuühiskonna organisatsioonidel osaleda poliitika kujundamises ja

ühiskondlikus arutelus. Kaaluda tuleks ka seda, kas kõik asjakohased

riskimaandusmeetmed suudavad toimida kohalikus keele- ja valimiskontekstis

tulemuslikult.

22. Et konkreetsete valimiste kontekstis siseprotsesse ja ressursse tugevdada, peaksid

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluma võimalust luua enne iga

valimisperioodi spetsiaalne selgelt tuvastatav sisemeeskond (vt ka alajagu 3.5

„Valimisperioodi ajal“). Sellele meeskonnale eraldatavad ressursid peaksid olema

proportsionaalsed riskidega, mis on kõnealuste valimiste puhul kindlaks tehtud,

sealhulgas peaksid neisse kuuluma töötajad, kellel on eriteadmised asjaomase

liikmesriigi kohta, näiteks kes tunnevad kohalikke olusid, konteksti ja oskavad

kohalikku keelt. Meeskonnas peaksid olema kaetud kõik asjakohased erialateadmiste

valdkonnad, nagu sisu modereerimine, faktikontroll, ohutõrje, hübriidohud,

küberturvalisus, desinformatsioon, välisriigi infomanipulatsioonid, põhiõigused ja

(18) Siia hulka kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

(19) https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/

7

üldsuse osalemine, ning meeskond peaks tegema koostööd asjaomaste

välisekspertidega, nagu Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) keskused ja

sõltumatud faktikontrolli organisatsioonid (20).

23. Komisjon soovitab, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad määraksid oma

teenusetingimustes kindlaks ajavahemiku, mille jooksul on kasutusel spetsiaalselt

valimisprotsessi riskide maandamiseks ette nähtud meetmed ja ressursid. Teatavaid

riskimaandusmeetmeid, näiteks täiendavaid siseprotsesse või erimeeskondi, võib vaja

minna ainult konkreetse valimisperioodi jooksul, olenevalt konkreetse pakkuja riskist

ja asjaomaste valimiste eripärast.

24. Lisaks on mõnel liikmesriigil siseriiklikus õiguses ette nähtud kindel ajavahemik

valimiskampaaniate jaoks, teistel aga mitte. Seda peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad arvesse võtma. Lähtudes teadmistest selle kohta, kuidas

ohud valimiste käigus arenevad – teadmistest, mis on saadud Euroopa välisteenistuse

teisest aruandest välisriigi infomanipulatsioonide kohta (21) –, soovitab komisjon, et

olenevalt konkreetsete valimiste riskihinnangust ja arvestades kehtivaid

valimismenetlusi, oleksid riskimaandusmeetmed paika pandud ja toimiksid vähemalt

üks kuni kuus kuud enne valimisperioodi ning jätkuksid vähemalt kuu aega pärast

valimisi.

25. Sõltuvalt konkreetsest kontekstist intensiivistatakse riskimaandusmeetmeid tavaliselt

valimiste kuupäevale eelneval ajavahemikul, võttes arvesse riiklikke õigusnorme

valimiste kohta, suurenenud ohuriski ja vajadust anda tõepärast teavet hääletuskorra

kohta.

3.2. Valimisprotsessidega seotud riskimaandusmeetmed

26. Valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise meetmed peaksid põhinema

eelkõige valdkondlikel standarditel, mis on kehtestatud desinformatsioonivastases

tegevusjuhendis ja muudes asjakohastes ELi sektoripõhistes tegevusjuhendites,

näiteks internetis leviva vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendis, ning

olemasolevatel headel tavadel, näiteks tavadel, mida jagatakse ELi internetifoorumil

või mis on esitatud dokumendis „Content-Agnostic Election Integrity Framework for

Online Platforms“ (sisuneutraalne ausate valimiste raamistik veebiplatvormide

jaoks) (22) ja ühingu Integrity Institute koostatud valimiste usaldusväärsuse

programmis (23), samuti soovitustel, mis on saadud kodanikuühiskonnalt, näiteks

Euroopa kodanikuvabaduste liidult ja Euroopa demokraatiapartnerluselt (24).

3.2.1. Konkreetsed riskimaandusmeetmed

27. Konkreetselt peaks valimisprotsesse ohustavate süsteemsete riskide maandamiseks

võetavate leevendusmeetmete hulka kuuluma meetmed järgmistes valdkondades:

(20) Vt alajagu 3.4 „Koostöö riiklike ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja kodanikuühiskonna

organisatsioonidega“.

(21) EEAS-2nd-Report on FIMI Threats-January-2024_0.pdf (europa.eu)

(22) Democracy By Design – Accountable Tech

(23) Elections Program — Integrity Institute

(24) DSA: New Risk Assessments To Protect Civic Discourse and Electoral Processes liberties.eu

8

a) Juurdepääs ametlikule teabele valimisprotsessi kohta. Et tõsta

valimisaktiivsust ja hoida ära valimisprotsessi ennast käsitleva väärinfo,

desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonide levikut, on

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate jaoks heaks tavaks hõlbustada

juurdepääsu ametlikule teabele valimisprotsessi kohta, sealhulgas teabele

selle kohta, kuidas ja kus hääletada, tuginedes asjaomaste liikmesriikide

valimisasutustelt saadud ametlikule teabele. Sellist teavet võiks anda näiteks

teabepaneelide, bännerite, hüpikakende, otsingutesse sekkumise,

valimisasutuste veebisaitidele viivate linkide, konkreetse valimisteabega

vahelehtede või spetsiaalse platvormiosa abil. Selliste riskimaandusmeetmete

väljatöötamisel ja rakendamisel soovitab komisjon suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel arvesse võtta selliseid põhimõtteid nagu kaasatus

ja juurdepääsetavus.

b) Meediapädevuse algatused. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate

jaoks on heaks tavaks teha koostööd meediapädevuse algatustes ja

kampaaniates, mis keskenduvad valimistele, rakendada selliseid algatusi ja

kampaaniaid, investeerida nendesse ja osaleda nendes, et soodustada kriitilist

mõtlemist ja parandada kasutajate oskust desinformatsiooni ja

manipulatsioonivõtteid ära tunda, seda ka seoses generatiivse

tehisintellektiga. Selle saavutamiseks võib rakendada järgmisi abinõusid:

i. koostöö kohalike meediapädevuse organisatsioonidega ning

asjaomaste ühenduste, rühmade ja võrgustikega, samuti valimistega

seotud algatuste ja kampaaniate rahaline toetamine, jagamine ja nende

lõimimine platvormile, sealhulgas ühisalgatuste väljatöötamine.

Kohalikud meediapädevuse organisatsioonid kujutavad endast

kohaliku konteksti ja sihtpubliku tundmise seisukohast väärtuslikku

ressurssi. Komisjon soovitab kasutada EDMO võrgustikku ja selle

keskusi ning komisjoni meediapädevuse eksperdirühma, et leida

asjakohaseid organisatsioone liikmesriigi tasandil;

ii. n-ö immuniseerimismeetmete väljatöötamine ja kohaldamine, et

kasutajate informeerimise ja ettevalmistamise teel ennetavalt

suurendada vastupanuvõimet võimalikele ja eeldatavatele

desinformatsioonilistele narratiividele ja manipulatsioonivõtetele.

Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta konkreetset kohalikku

konteksti, kus neid rakendatakse, ja neid tuleks täiendada muude

meetmetega, et anda kasutajatele usaldusväärset teavet.

Immuniseerimismeetmed võivad esineda eri vormides, sealhulgas nt

mänguliste sekkumistena, nagu osalemine desinformatsiooni loomise

teemalistes internetimängudes, mis julgustab mõjutamiseks kasutatava

taktika üle kriitiliselt järele mõtlema (25), või videote või muud liiki

sisuna (26), ning võimaluse korral tuleks neid meetmeid kasutada

rakenduse sees, et neile oleks lihtsam juurde pääseda;

(25) Traberg, C. S., Roozenbeek, J., & van der Linden, S. (2022). „Psychological Inoculation against

Misinformation: Current Evidence and Future Directions.“ Annals of the American Academy of

Political and Social Science, 700(1), 136-151. https://doi.org/10.1177/00027162221087936.

(26) Jon Roozenbeek et al., „Psychological inoculation improves resilience against misinformation on social

media.“ Sci. Adv.8,eabo6254(2022).DOI:10.1126/sciadv.abo6254

9

iii. meediapädevuse kampaaniate kavandamisel on soovitatav, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad arvestaksid

konkreetseid narratiive ning taktikaid, võtteid ja protsesse, mis

soodustavad süsteemseid riske, mis tõenäoliselt tekivad enne valimisi,

valimiste ajal ja pärast valimisi, kooskõlas põhimõttega, et

riskimaandusmeetmeid tuleks kohandada asjaomasele riiklikule

kontekstile ja sihtpublikule.

c) Meetmed, millega antakse kasutajatele rohkem kontekstipõhist teavet

sisu ja kontode kohta, millega nad kokku puutuvad. Näiteks:

i. faktikontrollimärgised, mille sõltumatud faktikontrollijad ja

sõltumatute meediaorganisatsioonide faktikontrollimeeskonnad panevad

tuvastatud desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonilise ja

sekkumisliku sisu juurde. Faktikontroll peaks hõlmama kogu ELi ja

kaetud peaksid olema kõik selle keeled, muu hulgas tänu sellele, et

valimisperioodidel tugevdatakse koostööd kohalike faktikontrollijatega,

lõimitakse ja tõstetakse esile valimistega seotud faktikontrollisisu ning

võetakse kasutusele mehhanismid, mis aitavad suurendada selle mõju

publikule. Faktikontrollimärgised peaksid olema kättesaadavad ja

kirjutatud kergesti arusaadavas keeles;

ii. viibad ja müksud, mis õhutavad kasutajaid sisu läbi lugema ja selle

õigsust ja allikaid hindama, enne kui nad seda jagavad;

iii. selgelt, nähtavalt ja mitteeksitavalt märgistatud ametlikud kontod ja

kontod, mis annavad usaldusväärset teavet valimisprotsessi kohta,

näiteks valimisasutuste kontod, sealhulgas teave selle kohta, mille põhjal

seda kontrollitakse. Kriteeriumid, mille alusel märgitakse konto

„ametlikuks“, tuleks teha kergesti kättesaadavaks ja esitada kergesti

arusaadavas keeles, et vältida olukorda, kus sellised märgised annavad

usutavust kontodele, mis esitavad end ametlike kontode, näiteks

valimisasutuste kontode pähe;

iv. selgelt, nähtavalt ja mitteeksitavalt märgistatud kontod, mida

kontrollivad liikmesriigid, kolmandad riigid ja üksused, mida

kontrollivad või finantseerivad kolmandate riikide kontrollitavad

üksused;

v. töövahendid ja teave, mis aitavad kasutajatel hinnata teabeallikate

usaldusväärsust, näiteks teabeallika usaldusväärsusele viitavad

usaldusmärgid, mis põhinevad läbipaistvatel meetoditel ja mille on välja

töötanud sõltumatud kolmandad isikud;

vi. muud töövahendid, mis võimaldavad hinnata digitaalse sisu päritolu,

muutelugu, autentsust või tõepärasust. Need aitavad kasutajatel

kontrollida valimistega seotud sisu autentsust või selgitada välja selle

päritolu või allika;

vii. kehtestada tõhusad sisemeetmed, et astuda vastu eespool nimetatud

menetluste ja töövahendite väärkasutusele, eelkõige märgistatud

kontode ja sisu kontrollimise kuritarvitamisele.

10

d) Soovitussüsteemid võivad etendada teabemaastiku ja avaliku arvamuse

kujundamisel olulist rolli, nagu on märgitud määruse (EL) 2022/2065

põhjendustes 70, 84, 88 ja 94 ning artikli 34 lõikes 2. Et maandada riski, mida

sellised süsteemid võivad valimisprotsessi puhul kaasa tuua, peaksid

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluma järgmist:

i. tagada, et soovitussüsteemid töötatakse välja ja neid kohandatakse

viisil, mis annab kasutajatele mõtestatud valikuid ja kontrolli oma

uudisvoo üle, võttes nõuetekohaselt arvesse meedia mitmekesisust ja

pluralismi;

ii. kehtestada meetmed, mille abil vähendada valimiste kontekstis

desinformatsiooni nähtavust, tuginedes selgetele ja läbipaistvatele

meetoditele, näiteks petusisu puhuks, mis on faktikontrolli tulemusena

tunnistatud ebatõeseks või pärinevaks kontodelt, mida on korduvalt

tabatud desinformatsiooni levitamiselt;

iii. kehtestada meetmed, et piirata valimiste käigus tehisintellekti

tekitatud petturliku, ebatõese või eksitava sisu võimendamist oma

soovitussüsteemide kaudu;

iv. hinnata korrapäraselt soovitussüsteemide toimimist ja mõju ning

käsitleda kõiki uusi valimisprotsessidega seotud riske või probleeme,

sealhulgas ajakohastades ja täiustades poliitikat, tavasid ja algoritme;

v. kehtestada meetmed, millega tagatakse soovitussüsteemide

ülesehituse ja toimimise läbipaistvus, eelkõige andmete ja teabe osas,

mida kasutatakse meediapluralismi ja sisu mitmekesisust edendavate

süsteemide väljatöötamisel, et hõlbustada kolmandate isikute

tehtavaid kontrolle ja uurimisi;

vi. kaasata välisosalisi tegema nendel süsteemidel vastandteste ja nn

punase meeskonna õppusi, et teha kindlaks võimalikud riskid, näiteks

riskid, mis tulenevad kallutatusest, manipulatsioonialtidusest või

väärinfo, desinformatsiooni, välisriigi infomanipulatsioonide või muu

kahjuliku sisu võimendamisest.

e) Poliitreklaam. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel soovitatakse

valmistuda poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva määruse (EL)

2024/900 (edaspidi „poliitreklaamimäärus“) kohaldamiseks ning pöörata

eritähelepanu diskrimineerimiskeelu sättele (artikli 5 lõige 1), mida hakatakse

kohaldama 20 päeva pärast määruse avaldamist 20. märtsil 2024 (27). Selle

sätte järgimise tagamise eest vastutavad kõik digiplatvormide pakkujad. Selles

määruses määratletakse poliitreklaami tegemisena sõnumi ettevalmistamist

ning selle edendamist, avaldamist, edastamist või levitamist poliitikas osaleja

poolt, jaoks või nimel, välja arvatud juhul, kui sõnum on puhtalt eraviisilist

või ärilist laadi, või juhul, kui sõnum võib mõjutada valimiste või

(27) https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=OJ:L_202400900&pk_campaign=todays_OJ&pk_source=EURLEX&pk_mediu

m=X&pk_keyword=trasparency_of_political_advertising&pk_content=regulation&pk_cid=EURLEX

_todaysOJ. Artiklit 3 ja artikli 5 lõiget 1 kohaldatakse alates jõustumisest 9. aprillil 2024. Ülejäänud

määrust kohaldatakse alates 9. oktoobrist 2025.

11

rahvahääletuse tulemust, hääletamiskäitumist või seadusandlikku või

regulatiivset protsessi liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja on

selleks mõeldud. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

soovitatakse võtta käesolevate suuniste kohaldamisel arvesse määruses

esitatud määratlusi. Kui suurplatvormi või suurotsimootori pakkuja pakub

võimalust avaldada oma teenuses poliitreklaami, soovitab komisjon, et

vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklis 26 sätestatud kohustusele ja

kooskõlas tulevase poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva

määrusega oleks see märgistatud selgelt, silmatorkavalt ja üheselt

mõistetavalt ning reaalajas, et kasutajad saaksid aru, et kuvatav sisu sisaldab

poliitreklaami. Lisaks peaksid kasutatavad märgised jääma oma kohale ka siis,

kui kasutajad sisu samal platvormil jagavad. Samuti soovitab komisjon, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad viiksid oma poliitika

poliitreklaamimäärusega vastavusse juba enne, kui see muutub kohaldatavaks,

sest see täiendab määruse (EL) 2022/2065 artiklitest 26 ja 39 tulenevaid

juriidilisi kohustusi, eelkõige järgmistes valdkondades:

i. anda kasutajatele teavet poliitreklaami kohta, mida nad näevad,

näiteks tellija isik ja vajaduse korral tellija üle lõplikku kontrolli omav

üksus, ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse poliitreklaami

avaldada, edastada või levitada, muud hüved, mille poliitreklaami

teenuste osutajad on saanud, kogusummas ja koguväärtusena, ning

sisuline teave peamiste parameetrite kohta, mida kasutatakse, et

määrata kindlaks reklaamisaaja, kellele reklaam esitatakse;

ii. pidada avalikult kättesaadavat, otsinguid võimaldavat

poliitreklaamide hoidlat, mida ajakohastatakse võimalikult

reaalajalähedaselt. Hoidlas sisalduva teabe hulka kuulub vähemalt

nende teenusesaajate koguarv, kelleni on jõutud, ja kui see on

asjakohane, liikmesriikide kaupa jaotatud koondarvud selle

teenusesaajate rühma või või nende teenusesaajate rühmade kohta,

kellele reklaam on konkreetselt suunatud, nagu on ette nähtud määruse

(EL) 2022/2065 artiklis 39, ning siia hulka võib kuuluda ka näiteks

teenuseosutajate saadud muude hüvede kogusumma ja koguväärtus,

kuvamiste arv ja geograafilised piirkonnad, kus seda reklaami esitati;

iii. kui teenuseosutajad oma teenustes poliitreklaami ei luba, peavad neil

olema tõhusad kontrollisüsteemid ja nad peavad rakendama vajalikke

abinõusid, tagamaks, et seda otsust täidetakse nõuetekohaselt;

iv. tagada, et on olemas piisav poliitika ja piisavad süsteemid, et hoida

ära reklaamisüsteemide väärkasutamist selleks, et levitada

valimisprotsesside kohta eksitavat teavet, desinformatsiooni ja

välisriigi infomanipulatsioone, sealhulgas generatiivse tehisintellekti

tekitatud petturlikku sisu.

f) suunamudijad võivad avaldada teenusesaajate valimisotsustele olulist mõju,

sest nad osalevad üha enam internetis poliitilise arutelu vedamises. Sellega

seoses ja läbipaistvuse suurendamiseks peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad:

i. pakkuma funktsiooni, mis võimaldab suunamudijatel deklareerida, kas

nende pakutav sisu kujutab endast või sisaldab poliitreklaami,

12

sealhulgas avaldada tellija identiteedi ja vajaduse korral tellija üle

lõplikku kontrolli omava üksuse; ajavahemiku, mille jooksul

kavatsetakse poliitreklaami avaldada, edastada ja levitada; muud

hüved, mille poliitreklaami teenuste osutajad on saanud, kogusummas

ja koguväärtusena; kuvamise aja ning sisulise teabe peamiste

parameetrite kohta, mida kasutatakse, et määrata kindlaks

reklaamisaaja, kellele reklaam esitatakse;

ii. tagama, et teised teenusesaajad saavad selgel, silmatorkaval ja üheselt

mõistetaval viisil ning reaalajas, sealhulgas silmatorkava märgistuse

abil, kindlaks teha, et pakutav sisu kujutab endast või sisaldab

poliitreklaami, nagu on kirjeldatud suunamudija deklaratsioonis.

g) Desinformatsioonilise sisu demonetiseerimine. Komisjon soovitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kehtestada suunatud poliitika

ja süsteemid tagamaks, et reklaami paigutamine ei paku rahalisi stiimuleid

desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonide levitamiseks

valimisprotsesside kohta või vaenuliku, (vägivaldse) ekstremistliku või

radikaliseeriva sisu levitamiseks, mis võib mõjutada inimesi nende

valimisotsustes.

h) Teenuste usaldusväärsus. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

peaksid kehtestama asjakohased menetlused, tagamaks, et teenusega

manipuleerimine avastatakse ja katkestatakse õigeaegselt ja tulemuslikult, kui

nad on parimaid kättesaadavaid tõendeid arvestades kindlaks teinud, et see on

asjakohane süsteemne risk. Näiteks võivad nad lisada oma

teenusetingimustesse konkreetsed reeglid, mis keelavad võltskontode või

zombivõrkude loomise (siia hulka võivad kuuluda nii automatiseeritud,

osaliselt automatiseeritud või mitteautomaatsed kontod) või teenuse petturliku

kasutamise.

i. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

töötada välja oma reeglid ja tagada nende järgimine, et hoida ära

pettusi, milles kehastatakse kandidaate, kasutatakse petturlikku

manipuleeritud meediasisu, võltsitud sõnavõtte, läbipaistmatuid

kinnimakstud sõnumeid või läbipaistmatut reklaamimist

suunamudijate poolt, samuti ebaautentse sisuloomise või käitumise

koordineerimist.

ii. Komisjon soovitab, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate

asjaomased töörühmad teeksid omavahel koostööd, et teha kindlaks

ühised ohud ning astuda vastu platvormiülestele

desinformatsioonikampaaniatele, välisriigi infomanipulatsioonidele ja

vaenulikule, (vägivaldsele) ekstremistlikule või radikaliseerivale

tegevusele, mis võib mõjutada inimeste valimisotsuseid, ja

pahatahtlike osalejate liikumisele (vt punkt 3.4 „Koostöö riiklike

ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja kodanikuühiskonna

organisatsioonidega“).

28. Arvestades, et valimisprotsesside süsteemsete riskide mõistmine on oma olemuselt

arenev, peaksid riskimaandusmeetmed olema seotud nende ettekavatsetud ja

potentsiaalselt ka ettekavatsemata mõju range ja kriitilise analüüsi, testimise ja

ülevaatamisega. Seega peaksid tõhusad riskimaandusmeetmed põhinema parimal

13

kättesaadaval teabel ja teaduslikul arusaamisel. Komisjon soovitab suurplatvormide

ja suurotsimootorite pakkujatel töötada proaktiivselt välja kontseptuaalselt kehtivad

toimimisparameetrid, mis näitavad riskimaandusmeetmete tõhusust, ning neid

parameetreid hinnata ja optimeerida, näiteks omaduste ja projekteerimisvalikute A/B-

testimise kaudu. Neid toimimisparameetreid tuleks analüüsida osana teenuseosutajate

riskijuhtimisraamistikust ja need tuleks kehtestada selliselt, et need mõõdaksid

asjakohaste riskimaandusmeetmete edukust konkreetsete valimiste ajal. Need

parameetrid peaksid vastama SMART-põhimõttele (s.t olema konkreetsed,

mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja tähtajastatud) ning olema nii kvalitatiivsed

kui ka kvantitatiivsed.

3.2.2. Kolmandate isikute poolne kontroll, uurimine ja juurdepääs andmetele

29. Kolmandate isikute poolne riskimaandusmeetmete kontroll ja uurimine on tähtis

selleks, et aidata suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel tagada, et nende

kehtestatud meetmed on tõhusad ja vastavad põhiõigustele ja demokraatia

põhimõtetele. Stabiilne ja usaldusväärne juurdepääs andmetele kolmandate isikute

tehtava kontrolli tarbeks on valimisperioodidel äärmiselt oluline, et tagada

läbipaistvus, täiustada teadmisi ja aidata valimiste aegu riskimaandusmeetmeid edasi

arendada. Lisaks määruse (EL) 2022/2065 artiklist 40 tulenevatele juriidilistele

kohustustele soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

tagada asjaomastele kolmandatest isikutest sidusrühmadele vaba juurdepääs

andmetele, sealhulgas vajaduse korral andmetele, mis ei ole kättesaadavad

suurplatvormide ja suurotsimootorite liideses, et uurida valimisprotsessidega seotud

riske. Üldiselt soovitatakse teha sihtotstarbelist koostööd, et töötada välja

riskimaandusmeetmed valimisprotsesside puhuks ja neid vajaduse korral kiiresti

kohandada. Vastavalt dokumenteeritud headele tavadele võib kaaluda mitmesuguseid

meetmeid, et osaleda sellises tegevuses koos kolmandate isikutega.

30. Lisaks töövahenditele ja muudele juurdepääsupõhimõtetele, mis on kehtestatud

määruse (EL) 2022/2065 artikli 40 lõike 12 järgimiseks, võivad nende meetmete

hulka kuuluda lisavahendid ja spetsiaalsed töövahendid või funktsioonid, sealhulgas

sellised, mida on vaja tehisintellektimudelite uurimiseks ja kontrollimiseks,

visuaalsed töölauad, olemasolevatele vahenditele lisatud täiendavad andmepunktid

või spetsiaalsed andmekogumid. Lisaks teadlastele, kellel on määruse (EL)

2022/2065 artikli 40 kohaselt õigus sellistele vahenditele või funktsioonidele juurde

pääseda, võiks sellist juurdepääsuõigust laiendada suuremale hulgale kolmandatele

isikutele.

31. Poliitreklaami valdkonnas soovitab komisjon asjaomastel suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel tagada kooskõlas liidu õiguse nõuetega, sealhulgas

isikuandmete kaitse nõuetega, et vahendid ja rakendusliidesed, mis võimaldavad

uurida nende poliitreklaami hoidlaid (28), on eesmärgipärased ja võimaldavad teha

mõtestatud uuringuid desinformatsiooni, välisriigi infomanipulatsioonikampaaniate

ja vaenuliku, (vägivaldse) ekstremistliku või radikaliseeriva sisu kohta, mida

levitatakse selleks, et mõjutada valimiste käigus, sealhulgas Euroopa Parlamendi

valimistel, inimeste valimisotsuseid. Siia hulka peaks kuuluma rida minimaalseid

funktsioone ja otsingukriteeriume, mis võimaldavad kasutajatel ja teadlastel teha

valimisperioodi jooksul võimalikult reaalajalähedaselt kohandatud andmeotsinguid

(28) Vt jao 3.2.1 punktis e esitatud soovitust, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad viiksid oma

poliitika poliitreklaamimäärusega vastavusse juba enne, kui määrus muutub kohaldatavaks.

14

(nt otsingud reklaamija või kandidaadi, valimiste, geograafilise piirkonna, riigi või

keele järgi).

32. Lisaks määruse (EL) 2022/2065 artikli 42 lõikes 4 osutatud aruannetele soovitab

komisjon, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad oleksid

valimisprotsessidega seotud riskimaandusmeetmete väljatöötamise, toimimise ja

rakendamise osas üldsuse ees võimalikult läbipaistvad, et võimaldada üldsusepoolset

kontrolli, mis omakorda võib mõjutada tõhusate riskimaandusmeetmete

väljatöötamist. Valimisperioodidel on eriti oluline, et suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad näitaksid, et sisu modereerimise otsused ei mõjuta

kandidaatide võrdsust ega soosi ega propageeri ebaproportsionaalselt teatavaid

(polariseerunud) vaateid esindavaid hääli.

3.2.2. Põhiõigused

33. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 kohaste riskimaandusmeetmete võtmisel tuleks

nõuetekohaselt arvestada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste

kaitset, eelkõige õigust väljendus- ja teabevabadusele, sealhulgas meediavabadust ja

meediapluralismi. Kõnealuse määruse põhjenduse 47 kohaselt peaksid

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad võtma nõuetekohaselt arvesse

asjakohaseid rahvusvahelisi inimõiguste standardeid, näiteks ÜRO äritegevuse ja

inimõiguste juhtpõhimõtteid. Riskimaandusmeetmete väljatöötamisel ja nende

järgimise tagamisel võib arvesse võtta ka asjakohaseid sõltumatuid aruandeid (29).

34. Valimiste usaldusväärsust ohustavate süsteemsete riskide maandamisel soovitab

komisjon võtta nõuetekohaselt arvesse ka selliste meetmete mõju, millega

võideldakse ebaseadusliku sisu, näiteks avaliku vägivalla ja vaenu õhutamise vastu,

niivõrd kui selline ebaseaduslik sisu võib takistada või vaigistada hääli

demokraatlikus arutelus, eelkõige neid, mis esindavad haavatavaid rühmi või

vähemusi. Näiteks rassismi vormid või sooline desinformatsioon ja soopõhine

vägivald internetis, sealhulgas vägivaldse ekstremistliku või terroristliku ideoloogia

või välisriigi infomanipulatsioonide kontekstis, kus sihikule on võetud LGBTIQ+

kogukond (30), võivad õõnestada avatud ja demokraatlikku dialoogi ja arutelu ning

veelgi suurendada sotsiaalset lõhet ja polariseerumist. Sellisel juhul võib sobivate

meetmete kaalumisel kasutada inspiratsiooniallikana internetis leviva vaenukõne

vastase võitluse tegevusjuhendit.

35. Lisaks asjaomaste osalejate kaasamisele riskihindamisse, nagu on osutatud määruse

(EL) 2022/2065 põhjenduses 90, soovitab komisjon, et suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad teeksid riskihindamise käigus koostatud põhiõiguste

mõjuhinnangud kättesaadavaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eelkõige

nendele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellega selles protsessis

konsulteeriti, niipea kui hindamine on lõpule viidud, seega võib-olla varem, kui on

(29) Näiteks: ühingute Access Now ja European Center for Not-for-Profit Law koostatud poliitikadokument

„Towards meaningful fundamental rights impact assessments under the DSA“; Taani Inimõiguste

Instituut, „Guidance on Human Rights Impact Assessment of Digital Activities“; Julian Jaursch, Josefine

Bahro, Asha Allen, Claire Pershan ja Katarzyna Szymielewicz, „DSA risk mitigation: Current Practices,

ideas and open questions“.

(30) FIMI targeting LGBTIQ+ people: Well-informed analysis to protect human rights and diversity | EEAS

(europa.eu)

15

nõutud kõnealuse määruse artikli 42 lõikes 4. See võiks anda võimaluse pidada

konstruktiivset avatud dialoogi heade tavade ja võimalike täiustuste teemal.

3.3. Generatiivse tehisintellektiga seotud riskimaandusmeetmed

36. Viimasel ajal generatiivse tehisintellekti alal toimunud tehnoloogiline areng on

võimaldanud luua ja laialdaselt kasutada tehisintellektisüsteeme, mis on võimelised

looma teksti, pilte, videoid või muud sünteetilist sisu. Kuigi selline areng võib tuua

kaasa palju uusi võimalusi, võib see valimiste kontekstis põhjustada konkreetseid

süsteemseid riske. Eelkõige võib generatiivset tehisintellekti kuritarvitada selleks, et

eksitada valijaid või manipuleerida valimisprotsessidega, luues ja levitades võltsi,

kallutatud ja eksitavat sünteetilist sisu (sealhulgas teksti, heli, liikumatuid pilte ja

videoid) poliitiliste osalejate kohta, väärkujutades sündmusi, valimisküsitlusi,

konteksti või narratiive. Generatiivsed tehisintellektisüsteemid võivad luua ka

ebaõiget, ebajärjekindlat või väljamõeldud teavet, n-ö hallutsineerida, ja anda seeläbi

tegelikkusest vale ettekujutuse, mis võib valijaid eksitada.

37. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 1 kohaselt peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad hindama valimiste kontekstis esinevaid süsteemseid

riske, näiteks eespool nimetatuid, ning kehtestama mõistlikud, proportsionaalsed ja

tõhusad riskimaandusmeetmed, mis on kohandatud riskidele, mis tulenevad nii

generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu loomisest kui ka selle levitamisest, sõltuvalt

nende teenuse laadist. Häid tavasid, millel asjakohased riskimaandusmeetmed võivad

põhineda, võib juba praegu leida tehisintellektimäärusest ja tehisintellekti paktist.

Sellega seoses on eriti olulised kohustused, mis on tehisintellektimääruses ette nähtud

üldotstarbeliste tehisintellektimudelite, sealhulgas generatiivse tehisintellekti

pakkujatele, süvavõltsingute märgistamise nõuded ja generatiivsete

tehisintellektisüsteemide pakkujatele kehtestatud nõue kasutada tipptasemel tehnilisi

lahendusi tagamaks, et generatiivse tehisintellekti abil loodud sisu märgistatakse

masinloetavas vormingus ja on sellisena tuvastatav ning seega on suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel võimalik seda avastada. Komisjon soovitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel viia oma poliitika

tehisintellektimäärusega kooskõlla juba enne selle jõustumist, nagu on ette nähtud

tehisintellekti paktis.

38. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid rakendama generatiivse

tehisintellektiga seotud riskimaandusmeetmeid niivõrd, kui need on tehniliselt

teostatavad, võttes iseäranis arvesse selliste meetmete mõju hartaga kaitstud

põhiõigustele. Samuti soovitab komisjon teha kogu sektori ulatuses koostööd, et

üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tegevusjuhendi ja tehisintellekti tekitatud sisu

läbipaistvuse tegevusjuhendi kontekstis, mis töötatakse välja tehisintellektimääruse

alusel, arendada edasi tõhusaid riskimaandusmeetmeid generatiivse tehisintellekti

jaoks.

39. Valimisprotsessidega seotud konkreetsete tegelike või prognoositavate riskide põhjal

soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel, kelle teenuseid

saab kasutada generatiivse tehisintellekti tekitatud petturliku, kallutatud, väära või

eksitava sisu loomiseks, kehtestada järgmised riskimaandusmeetmed, niivõrd kui see

on tehniliselt teostatav ja vastavalt hetke tehnilisele tasemele:

a) tagada, et generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu ning muud liiki sünteetiline

ja manipuleeritud meedia on tuvastatavad, eelkõige kasutades piisavalt

usaldusväärseid, koostalitlusvõimelisi, tõhusaid ja töökindlaid võtteid ja

16

meetodeid, nagu vesimärgid, metaandmete identifitseerimine,

krüptograafilised meetodid sisu päritolu ja autentsuse tõendamiseks,

logimismeetodid, sõrmejäljed või muud meetodid, mis võivad olemasolevaid

standardeid arvestades olla asjakohased. See on eriti oluline juhul, kui

generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu puudutab kandidaate, poliitikuid või

erakondi. Vesimärke ja metaandmeid võib kasutada ka sisu puhul, mis põhineb

algselt autentsel salvestatud materjalil (nt videod, pildid või audio), mida on

hiljem generatiivse tehisintellekti abil muudetud;

b) teha jõupingutusi tagamaks, et tehisintellektisüsteemide tekitatud teave

põhineks valimiste kontekstis võimalikult suurel määral usaldusväärsetel

allikatel, näiteks valimisasutustelt saadud ametlikul teabel, ning et kõik

süsteemi esitatud tsitaadid või viited välisallikatele oleksid täpsed ega kajastaks

tsiteeritud sisu valesti ja et „hallutsineerimise“ mõju oleks seega piiratud;

c) hoiatada kasutajaid võimalike vigade eest generatiivsete

tehisintellektisüsteemide tekitatud sisus ja soovitada neil kontrollida

autoriteetsetest allikatest selle teabe tõepära ning kehtestada kaitsemeetmed,

et hoida ära väärsisu loomist, millel võib olla tugev potentsiaal mõjutada

kasutajate käitumist;

d) pidada punase meeskonna õppusi ja teste ning dokumenteerida neid, pöörates

eritähelepanu valimisprotsessidele, ja kaasata neisse nii sisemeeskondi kui ka

väliseksperte, enne kui generatiivsed tehisintellektisüsteemid üldsusele

kättesaadavaks tehakse, ning teha need kättesaadavaks astmeliselt, et

soovimatuid tagajärgi paremini ohjata;

e) kehtestada sobivad toimimisparameetrid, sealhulgas valimissisu puudutavatele

küsimustele antud vastuste ohutuse ja faktilise täpsuse jaoks, jälgida pidevalt

generatiivsete tehisintellektisüsteemide toimimist ning võtta vajaduse korral

sobivaid meetmeid;

f) lõimida generatiivsetesse tehisintellektisüsteemidesse kaitsemeetmed, mis

suurendavad nende ohutust, näiteks viibaklassifitseerijad, sisu modereerimine

ja muud filtrid, et valimisprotsessides avastada ja ära hoida viipasid, mis on

vastuolus suurplatvormi või suurotsimootori pakkuja teenusetingimustega;

võtta muid asjakohaseid meetmeid, millega püütakse ära hoida generatiivse

tehisintellektisüsteemi väärkasutamist valimisprotsesside kontekstis

ebaseaduslikuks, manipuleerivaks ja desinformatsiooniliseks otstarbeks;

g) eriti tekstisisu puhul märkida loodud väljundites võimaluse korral konkreetsed

teabeallikad, mida kasutati sisendandmetena, või anda kasutajatele muul

viisil võimalus kontrollida teabe usaldusväärsust ja täpsustada selle konteksti.

40. Valimisprotsessidega seotud konkreetsete tegelike või prognoositavate riskide põhjal

soovitab komisjon, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad, kelle teenuseid

saab kasutada generatiivse tehisintellekti tekitatud petturliku, väära või eksitava sisu

levitamiseks, kaaluksid järgmisi riskimaandusmeetmeid, niivõrd kui see on hetke

tehnika taseme juures tehniliselt teostatav:

a) kohandada oma teenusetingimusi ja tagada nende järgimine, et oluliselt

vähendada sellise generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu leviulatust ja mõju,

17

mis esitab desinformatsiooni või väärinfot valimisprotsessi kohta, näiteks

valimisrikkumisi.

i. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel anda

selget avalikku teavet selle kohta, millised siseprotsessid ja

riskimaandusmeetmed – nagu märgised, tähistused, pingerea koha

alandamine või teabe eemaldamine – on kehtestatud nende põhimõtete

järgimise tagamiseks.

ii. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel teha

faktikontrollijatega sellise petturliku sisu alal koostööd ja jagada nendega

teavet, et minimeerida riski, et seda sisu võimendatakse teistel

platvormidel.

b) Märgistada sünteetiline või manipuleeritud pildi-, audio- või videosisu, mis

sarnaneb märkimisväärselt tegelike isikute, esemete, kohtade, üksuste või

sündmustega või kujutab reaalsena sündmusi, mis tegelikult ei toimunud, või

annab neist vale ettekujutuse ja paistab inimestele ekslikult autentse või tõesena

(st süvavõltsingud) selgelt või teha see muul viisil silmatorkava märgistuse

abil eristatavaks.

i. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

pakkuda kasutajatele standardseid ja kergesti kasutatavaid liideseid ja

vahendeid, mis võimaldavad lisada tehisintellekti tekitatud sisule

märgiseid.

ii. Generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu märgistamisel soovitab

komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kasutada

tõhusaid märgiseid, mis on kasutajatele kergesti äratuntavad, võttes

arvesse selliseid aspekte nagu graafika, asukoht ja ajastus, ja tugineda

seejuures märgiste tõhusust käsitlevatele teadusuuringutele (31). Samuti

peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad enne selliste

märgiste avaldamist testima nende tõhusust ning kohandama ja

täiustama neid tagasiside ja kogemuste põhjal.

iii. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

hoolitseda selle eest, et generatiivse tehisintellekti tekitatud ja sellisena

märgistatud sisu säilitab oma märgise ka siis, kui teised kasutajad seda

platvormil jagavad.

c) Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kohandada

oma reklaamisüsteeme, näiteks pakkuda reklaamijatele võimalust märgistada

reklaamis või esile tõstetud postitustes selgelt generatiivse tehisintellekti

tekitatud sisu ja nõuda oma reklaamipoliitikas selle märgise kasutamist, juhul

kui reklaam sisaldab generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu.

d) Nende põhimõtete järgimise tagamiseks peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad kohandama oma sisumodereerimisprotsesse ja

algoritmilisi süsteeme selliselt, et need tuvastaksid tehisintellekti tekitatud või

manipuleeritud sisu vesimärkide, metaandmete identifitseerimise, sisu päritolu

(31) Vt nt Tom Dobber, Sanne Kruikemeier, Fabio Votta, Natali Helberger & Ellen P. Goodman (2023),

„The impact of trafficlight veracity labels on perception of political advertising source and message trust

in social media“, Journal of Information Technology & Politics.

18

ja autentsuse tõendamise krüptograafiliste meetodite, logimismeetodite,

sõrmejälgede või muude meetodite abil.

i. Selles osas peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

tegema koostööd generatiivsete tehisintellektisüsteemide pakkujatega

ning järgima juhtivaid tehnika tasemele vastavaid meetmeid, tagamaks,

et sellised vesimärgid, metaandmete identifitseerimine,

krüptograafilised meetodid sisu päritolu ja autentsuse tõendamiseks,

logimismeetodid, sõrmejäljed või muud meetodid avastatakse kindlalt

ja tulemuslikult; samuti soovitatakse neil toetada uusi tehnoloogilisi

uuendusi, et parandada selliste vahendite tulemuslikkust ja

koostalitlusvõimet.

e) 2. jaos mainitud meediapädevuse meetmed peaksid keskenduma ka

generatiivsetele tehisintellektisüsteemidele, näiteks selleks, et selgitada, kuidas

see tehnoloogia toimib ja millised on selle väärkasutamise võimalused.

41. Vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikele 1 peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad, kui nad käsitlevad generatiivse tehisintellekti tekitatud

seaduslikku, kuid kahjulikku sisu, mis võib mõjutada valijate käitumist, pöörama

eritähelepanu mõjule, mida nende poliitika ja meetmed võivad avaldada

põhiõigustele, eelkõige väljendusvabadusele, sealhulgas poliitilisele

väljendusvabadusele, paroodiale ja satiirile. Põhiõigustele avalduva mõju hindamine

on nõutav eelkõige juhul, kui töötatakse välja poliitikat selle kohta, millist

generatiivse tehisintellekti tekitatud petturlikku sisu suurplatvormi või

suurotsimootori pakkuja oma teenuses ei luba, vaid mille ta eemaldab.

42. Kuna tehisintellekti tekitatud sisu toob kaasa konkreetseid riske, tuleks seda

kontrollida rangemalt ja muu hulgas tuleks selleks välja töötada eriotstarbelised

töövahendid ja tehnoloogia, näiteks selleks, et teha uuringuid, et selgitada välja

konkreetselt valimisprotsessidega seotud riskid ja neid mõista. Suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujaid julgustatakse kaaluma spetsiaalsete töövahendite

loomist, mis annaks teadlastele juurdepääsu tehisintellekti tekitatud sisule ning

võimaldaks neil seda konkreetselt tuvastada ja analüüsida.

3.4. Koostöö riiklike ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidega

43. Konkreetsete valimiste usaldusväärsuse kaitsmisele ei saa kaasa aidata, kui ei tunta

konkreetset riiklikku, õiguslikku, ühiskondlikku ja poliitilist konteksti ja kui

õigeaegselt ei reageerita reaalajas toimuvale, mis mõjutab suurplatvormide või

suurotsimootorite teenuste põhjustatud riske. Valimisprotseduurid ja valimiste

korralduslikud struktuurid on liikmesriigiti ja isegi valimiste lõikes erinevad.

Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid olema teadlikud eelseisvate

valimiste puhul kehtivast riiklikust valimiste juhtimise struktuurist ja eri

ametiasutuste rollist. Kui suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel on olemas

hea ülevaade konkreetsetest riiklikest menetlustest, nagu valimiskampaania ajapiirid,

valimiskandidaatide ametliku esitamise ajastus ja ajavahemik, mil valimisreklaam on

keelatud, siis võivad nad töötada välja riskimaandusmeetmeid, milles võetakse

arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetseid aspekte.

19

44. Selleks soovitab komisjon, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

vahetaksid korrapäraselt ja vajadusel kiirkorras teavet pädevate riiklike ja Euroopa

asutustega, kellega suhtlemiseks neil oleksid kontaktpunktid, ja kaasaksid

teabevahetusse oma liikmesriigi digiteenuste koordinaatori ja vajaduse korral

teabevahetuse hõlbustamiseks ka pädevad piirkondlikud ja kohalikud asutused, ning

kui see on asjakohane, ka komisjoni.

45. Sellise suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate ja pädevate riiklike

ametiasutuste vahelise suhtluse eesmärk peaks piirduma sellise teabe jagamisega, mis

võib olla aluseks valimisprotsessidega seotud riskide hindamisele ja

riskimaandusmeetmetele või mille põhjal riiklikud ametiasutused võivad võtta oma

pädevusse kuuluvaid meetmeid, et kaitsta valimisprotsesside usaldusväärsust. Näiteks

võivad asjaomased riiklikud ametiasutused anda suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatele ametlikku teavet hääletusprotsessi kohta, mille saab

lõimida nende teenustesse, ning kui see on võimalik ja asjakohane, anda neile teavet

valimisprotsessiga seotud võimalike riskide kohta, mis võivad olla aluseks

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate kehtestatud riskimaandusmeetmetele.

Teave riskide kohta, mida suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad oma

teenuses maandavad, võib omakorda olla asjakohane pädevate riiklike ametiasutuste

töös valimisprotsesside usaldusväärsuse kaitsmisel. Niivõrd kui selline suhtlus ei

kuulu määruse (EL) 2022/2065 kohaste läbipaistvusaruandluse kohustuste alla,

soovitab komisjon, et liikmesriikide ametiasutused ning suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad annaksid nende kohta läbipaistvalt aru, näiteks avalikes

dokumentides, kus riigi ametiasutused annavad valimisprotsessile hinnangu, või

läbipaistvusaruandluses, mis tuleneb määrusest (EL) 2022/2065.

46. Juhtudel, kui ei ole selge, milline riiklik ametiasutus on valimisprotsessidega seotud

riskimaanduse küsimustes pädev, võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujate jaoks kontaktpunktidena tegutseda igas liikmesriigis määruse (EL)

2022/2065 alusel määratud digiteenuste koordinaatorid. Kuna digiteenuste

koordinaatorid toimivad ühtse kontaktpunktina kõigis küsimustes, mis on seotud

määruse (EL) 2022/2065 kohaldamisega liikmesriigis, soovitab komisjon kaasata

digiteenuste koordinaatorid valimisprotsessiteemalisse teabevahetusse

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate ning pädevate riiklike ametiasutuste

vahel. Peale selle on komisjon soovitanud liikmesriikidel tugevdada oma riiklikke

valimisvõrgustikke (32) ja hõlbustada nende koostööd asjaomaste

sidusrühmadega (33). Ka need riiklikud valimisvõrgustikud võivad olla

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate jaoks kontaktpunktiks.

47. Lisaks koostööle riiklike ametiasutustega soovitatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel seada sisse tihe koostöö asjaomaste valitsusväliste

osalejatega, sest sellistel osalejatel on valimisprotsesside kaitsmisel keskne roll.

Valimiste eel võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad korraldada

nõupidamisi ja seada sisse kanaleid, mille kaudu vahetada korrapäraselt teavet

valimisprotsessis aktiivsete valitsusväliste osalejatega, nagu õppejõud, sõltumatud

eksperdid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja eri kogukondade esindajad, ning

kutsuda neid jagama oma sõltumatuid eksperditeadmisi, arusaamu ja tähelepanekuid,

(32) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018H0234

(33) Komisjoni 12. detsembri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2829 kaasavate ja probleemikindlate

valimisprotsesside kohta liidus ning Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõtme ja tõhusa

läbiviimise kohta.

20

mis võivad aidata kindlaks teha maandamist vajavaid riske ja välja töötada vastavaid

riskimaandusmeetmeid.

48. Kanalite loomine, mille kaudu vahetada valimiskampaania ajal teavet valitsusväliste

osalejatega, sealhulgas kampaaniaorganisatsioonide ja valimisvaatlejatega, aitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel paremini mõista valimiste konteksti,

et eriolukorras kiiresti reageerida, riskimaandusmeetmeid välja töötada ja kalibreerida

ning paremini mõista, kuidas nende riskimaandusmeetmed kohalikus kontekstis

toimivad. Tegevusjuhendi valimiste töörühm ja selle kiirreageerimissüsteem on hea

näide sellisest olemasolevast ja aktiivsest eri sidusrühmade vahelisest foorumist, kuhu

kuuluvad ka valitsusvälised organisatsioonid ja faktikontrollijad, kellel on olulisi

kogemusi valimiste alal. Sellega seoses võivad olulist sisendit pakkuda ka EDMO

valimiste rakkerühm, mis koosneb sõltumatutest faktikontrollijatest, õppejõududest

ja meediapädevuse spetsialistidest, ning kõikjal ELis asuvad EDMO keskused.

49. Mitmekesistest allikatest pärit usaldusväärse teabe kättesaadavus on hästi toimivate

demokraatlike valimisprotsesside jaoks määrav. See väärib kaitset mitte ainult välise

kaubandusliku ja poliitilise sekkumise eest, vaid ka suurplatvormide ja

suurotsimootorite siseprotsesside võimaliku väära rakendamise eest, nagu on tõdetud

kavandatava Euroopa meediavabaduse määruse (34) artiklis 17. Ajakirjanikud ja

meediateenuste osutajad täidavad teabe kogumisel, töötlemisel ja üldsusele

edastamisel elutähtsat rolli, mis valimiste ajal muutub veelgi otsustavamaks.

Sõltumatuid uudistemeedia teenuse osutajaid ja organisatsioone, millel on

väljakujunenud organisatsioonisisesed toimetamisstandardid ja -menetlused,

peetakse üldiselt usaldusväärseks teabeallikaks. Seetõttu peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad tegema sõltumatute meediaorganisatsioonide,

reguleerivate asutuste, kodanikuühiskonna ja rohujuure tasandi organisatsioonide,

faktikontrollijate, akadeemiliste ringkondade ja muude asjaomaste sidusrühmadega

koostööd, et parandada usaldusväärse teabe äratundmise oskust ja usaldusväärsetest

allikatest pärit valimisteemalise pluralistliku uudismeediasisu kättesaadavust

kasutajate jaoks.

50. Arvestades, kui oluline on selliste organisatsioonide roll teabe tõepära hindamisel,

soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel teha koostööd

sõltumatute faktikontrolli organisatsioonidega, mis järgivad rangeid metoodika,

eetika ja läbipaistvuse standardeid, kuna nad on näiteks Euroopa

faktikontrollistandardite võrgustiku (EFCSN) liikmed ja järgivad selle

normistikku (35). Komisjon soovitab, et selline koostöö oleks läbipaistev. Näiteks

mõned desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile allakirjutanud loetlevad

faktikontrolliorganisatsioonid, millega neil on kokkulepped.

3.5. Valimisperioodi ajal

51. Valimisperioodil, mil on kasutusel spetsiaalselt valimisprotsessi riskide

maandamiseks ette nähtud meetmed ja ressursid, soovitab komisjon, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad pööraksid eritähelepanu

34 Vastuvõetud tekstid – Euroopa meediavabaduse määrus – kolmapäev, 13. märts 2024 (europa.eu)

(35) EFCSN | European Fact-Checking Standards Network Project – Euroopa faktikontrollistandardite

võrgustiku projekt

21

riskimaandusmeetmetele, mis vähendavad selliste intsidentide mõju, mis võivad

oluliselt mõjutada valimistulemusi või valimisaktiivsust.

52. Siia hulka kuuluvad sellised meetmed nagu kasutajatele juurdepääsu andmine

ametlikest allikatest pärit usaldusväärsele, ajakohasele ja arusaadavale teabele selle

kohta, kuidas hääletada, samuti hääletusprotsessi kohta, või alajaos 3.3 nimetatud

tüüpi meetmed, millega vähendatakse kahju, mida võivad põhjustada suure mõjuga

asjaolud, nagu manipuleeritud pildid, helisalvestised või süvavõltsingud näiteks

valimistel kandideerivatest poliitikutest. Suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujad peaksid ka tagama, et nad suudavad kiiresti reageerida, kui nende teenusega

manipuleeritakse selleks, et õõnestada valimisprotsessi, või kui üritatakse kasutada

desinformatsiooni ja infomanipulatsioone, et valijaid valimast heidutada.

53. Intsidendid, mis leiavad valimisperioodil aset platvormil või väljaspool platvormi,

võivad valimiste usaldusväärsuse või avaliku julgeoleku jaoks kaasa tuua kiireid ja

suure mõjuga tagajärgi. Seetõttu soovitab komisjon, et suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad looksid intsidentidele reageerimise sisemehhanismi,

kuhu oleks kaasatud ka kõrgem juhtkond, ning kaardistaksid organisatsioonis

intsidendile reageerimisega seotud sidusrühmad. See menetlus peaks olema juba ette

paika pandud, kokku lepitud ja katsetatud, sealhulgas punase meeskonna õppuste abil,

et seda saaks kiiresti rakendada. Samuti peab see menetlus olema järjepidev, korratav

ja kontrollitav ning andma hästi dokumenteeritud otsuseid ja tulemusi, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad saaksid suure mõjuga sündmuste järel

oma vastumeetmed üle vaadata.

54. Arvestades, et riskimaandusmeetmeid on vaja kohaldada kiiresti, soovitab komisjon

ühtlasi, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad seaksid sisse koostöö ning

kiire ja tõhusa teabevahetuse nii platvormide vahel kui ka asjaomaste valitsusväliste

osalejatega, kellel on valimiste alal teadmisi ja asjatundlikkust; selliste osalejate hulka

võiksid kuuluda sidusrühmad kodanikuühiskonna organisatsioonidest,

akadeemilistest ringkondadest ja teadlaste hulgast, sõltumatust meediast ja mujalt.

Arvestades, et ebaseaduslik ja/või kahjulik sisu, aga ka desinformatsioon ja välisriigi

infomanipulatsioonid on oma laadilt platvormidevahelised, on selleks, et neid riske

edukalt maandada, hädavajalik teha koostööd suurplatvormide ja suurotsimootorite

endi vahel, et jagada asjakohast teavet, ja teha koostööd ka väiksemate platvormide

ja teenustega. See aitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kiiremini

reageerida tekkivatele probleemidele ja intsidentidele, paremini mõista konteksti,

kohandada oma riskimaandusmeetmeid ja hinnata võetud meetmete tõhusust. Sellise

koostöö ja teabevahetuse tõhusus on eriti oluline seetõttu, et niisugused sündmused

on oma laadilt aegkriitilised. Seepärast peaks siia hulka kuuluma suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate reaktsioonid ja osalevatele valitsusvälistele osalejatele

mõistlikus ajaraamis antav sisuline tagasiside, mis võimaldab hinnata sellise koostöö

ja teabevahetuse tõhusust ja mõju.

55. Heaks näiteks sellisest valimisteaegse koostöö foorumist on

desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile allakirjutanute loodav

kiirreageerimissüsteem, mis annab sisendit platvormide intsidentidele reageerimise

mehhanismidesse. Omavaheliseks koostööks ja koordineerimiseks valimiste ajal

peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad koos teiste allakirjutanutega

kehtestama menetlusraamistiku, sealhulgas kiirtagasiside mehhanismi, mis nõuab

platvormidelt kiirete, tõhusate ja sobivate järelmeetmete võtmist.

22

56. Veel ühe näite selle kohta, kuidas korraldada välisriigi infomanipulatsioonidele ja

desinformatsioonile reageerimise alast tööd, võib leida Euroopa välisteenistuse teisest

aruandest välisriigi infomanipulatsioonide ohtude kohta (36), milles esitatakse

vastumeetmete raamistik, kus analüüs on sisuliselt seotud tõenduspõhiste

vastumeetmetega ja samal ajal on rõhutatud eri sidusrühmade koostöö tähtsust.

Samuti võib häid mõtteid saada sellistest algatustest nagu välisriigi

infomanipulatsioonide alane teabejagamis- ja analüüsikeskus (FIMI-ISAC) (37).

FIMI-ISACi eesmärk on edendada kõigi sidusrühmade vahel teabevahetust

algpõhjuste, intsidentide ja ohtude kohta ning kogemuste, teadmiste ja analüüside

jagamist.

57. Õigeaegne reageerimine intsidentidele on sageli otsustav. Komisjon soovitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kaaluda mudelit „töö käib päikese

järgi“: bürood asuvad üle maailma laiali ja nii saab katta kõik ajavööndid.

58. Et reageerida õigeaegselt, peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

oma võimaliku koostöö valimisasutuste ja asjaomaste valitsusväliste osalejatega

lõimima intsidentidele reageerimise mehhanismidesse.

3.6. Pärast valimisperioodi

59. Pärast valimisperioodi soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujatel korraldada valimisjärgse ülevaatuse, sealhulgas hinnata valimiste

kontekstis võetud riskimaandusmeetmete toimivust, et meetmeid vajaduse korral

kohandada. Sisearuanne peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas sisemised

toimimisparameetrid ja muud hindamiskriteeriumid olid enne valimisi, valimiste ajal

ja pärast valimisi täidetud, milliseid õppetunde saadi ja kus on vaja midagi parandada.

60. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel võtta

valimisjärgses ülevaatuses arvesse arvamusi, mida saadakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite riskimaandusmeetmete mõju kohta sõltumatutelt teadlastelt,

kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja sõltumatutelt faktikontrollijatelt. Lisaks

võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaasata kogenud sõltumatute

valimisvaatlejate rühmi, kes võivad anda teavet oma teenuste kasutamise ja mõju

kohta selles kontekstis.

61. Eelkõige peaks valimisjärgne aruanne sisaldama teavet keskmise reaktsiooniaja ja

reaktsiooniaja statistilise jaotuse kohta teenusetingimuste rikkumise korral, keskmise

reaktsiooniaja ja reaktsiooniaja statistilise jaotuse kohta kasutajate ja valitsusväliste

osalejate poolt märgistatud sisu korral, meetmete objektiks oleva sisu keskmise

leviulatuse ja aktiivsusnäitajate ning nende statistilise jaotuse kohta, teatavate

valimisi puudutavate tegevuspõhimõtete rikkumiste arvu kohta, infomanipulatsiooni

juhtumite kohta ning teatavate meetmete, näiteks meediapädevuse algatuste ja

autoriteetsete algatuste ulatuse kohta. Komisjon võib nõuda selliseid aruandeid

konfidentsiaalselt (38).

62. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel avaldada selliste

valimisjärgsete ülevaatuste avalik versioon. See peaks sisaldama teavet suurplatvormi

(36) EEAS-2nd-Report on FIMI Threats-January-2024_0.pdf (europa.eu)

(37) https://fimi-isac.org/

(38) Digiteenuste määruse artikkel 84.

23

või suurotsimootori pakkuja võetud meetmete ja toimunud intsidentide kohta, aga ka

valimiskampaania ajal asjaomaste valitsusväliste osalejatega toimunud koostöö ja

teabevahetuse kohta. See peaks sisaldama võetud meetmete üksikasju ning sellise

koostöö tõhusust ja õigeaegsust. Ühtlasi tahetakse sellega koguda üldsuselt

tagasisidet selle kohta, kuidas kehtivaid riskimaandusmeetmeid täiustada, või jagada

edukaid meetmeid teiste teenuseosutajatega. Veel ühe näitena valimistega seotud

aruandlusest on desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile allakirjutanud töötanud

välja aruandevormi, mille kaudu nad annavad enne ja pärast valimisi aru võetud

meetmetest ja nende asjakohasetest mõjuparameetritest.

3.7. Konkreetsed juhtnöörid Euroopa Parlamendi valimisteks

63. Nagu on märgitud demokraatia kaitse paketi teatises (39), on eelseisvad Euroopa

Parlamendi valimised meie demokraatlike protsesside vastupanuvõime seisukohast

otsustava tähtsusega proovikiviks, arvestades et toime tuleb tulla ka hübriidohtudega,

mille hulka ei kuulu mitte ainult desinformatsioon ja välisriigi infomanipulatsioonid,

vaid ka küberründed. Selles kontekstis soovitatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel nende ainulaadse piiriülesuse tõttu kehtestada 6.–9.

juunil 2024 toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks jõulised

riskimaandusmeetmed.

64. See tähendab, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel soovitatakse tagada,

et piisavad ressursid ja riskimaandusmeetmed oleksid kättesaadavad ja et need

oleksid jaotatud viisil, mis on proportsionaalne riskihinnanguga ning et nende hulka

kuuluks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi juurdepääs kõikjal ELis riikide tasandil

selles vallas leiduvatele eksperditeadmistele.

65. Euroopa Parlamendi valimistel ei ole ette kindlaks määratud kampaaniaperioodi. See

tähendab, et eri liikmesriikides võivad nende valimiste kampaaniad alata ja lõppeda

eri aegadel. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid julgustatakse seda

arvesse võtma, kui nad töötavad välja oma riskimaandusmeetmeid Euroopa

Parlamendi valimiste jaoks, ja tegema liikmesriikidega koostööd selliste valimiste

ettevalmistamisel.

66. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid asjakohaste

riskimaandusressursside eraldamisel võtma arvesse ka nende valimiste ainulaadset

piiriülest ja üleeuroopalist mõõdet. Kampaaniad ei ole pelgalt riigisisesed ja

arutelusid peetakse üle piiride. Lisaks kontaktide loomisele asjaomaste riiklike

ametiasutustega soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

luua enne valimisi kontaktid ka ELi tasandi ametiasutustega. Euroopa Parlamendil on

nendel valimistel keskne roll ja seega peaks ta olema nende eel suurplatvormide ja

suurotsimootorite üks peamisi suhtluspartnereid. Üle kogu ELi ulatuvad riiklike

ekspertide võrgustikud desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonide,

valimiste ja küberturvalisuse valdkonnas, näiteks ELi kiirhoiatussüsteem, Euroopa

valimiskoostöö võrgustik ning võrgu- ja infoturbe koostöörühm, võiksid olla

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate jaoks asjakohased võrgustikud,

millega suhelda valimisperioodil piiriüleste intsidentide, sealhulgas

(39) COM(2023) 630 final. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele demokraatia kaitse kohta.

24

hübriidintsidentide korral, mis nõuavad kiiret reageerimist ja riskimaandusmeetmete

rakendamist.

67. Riskimaandusmeetmete puhul, milles võib olla vaja arvesse võtta teistsuguseid, ent

seonduvaid demokraatlike protsesside destabiliseerimise või diskrediteerimise

püüdlusega ohte, sealhulgas küberründeid, tuleks tagada nendes valdkondades

asjakohane koostöö. Kübervõimelise desinformatsiooni või välisriigi

infomanipulatsioonidega seotud tegevuse puhul julgustatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujaid looma piisavaid kontakte riiklike küberturbeasutustega;

kui selline tegevus puudutab ELi tervikuna või ELi institutsioone, organeid ja asutusi,

tuleks kaaluda kontakte Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) ning ELi

institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga

(CERT-EU) 40. Lisaks soovitab komisjon – kooskõlas ettepanekutega, mis tehti

riiklike valimiste kohta – luua Euroopa Parlamendi valimiste eel võrdsetel tingimustel

kontaktid Euroopa Parlamendi administratsiooni ja Euroopa tasandi erakondadega

ning seada sisse teabevahetuskanal.

68. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad, kes on desinformatsioonivastasele

tegevusjuhendile alla kirjutanud, peaksid täiel määral osalema Euroopa Parlamendi

valimistega seotud töös, sealhulgas sisulise osalemise kaudu kiirreageerimissüsteemis

ja tagasisidemehhanismis koos asja- ja ajakohaste järelmeetmetega. Samuti peaksid

nad enne ja pärast valimisi andma sihitatult aru meetmete kohta, mis on kehtestatud

selleks, et vähendada Euroopa Parlamendi valimistega seotud desinformatsiooni,

infomanipulatsioonide ja välisriigi infomanipulatsioonide levikut, sealhulgas nende

asjakohaste mõjuparameetrite kohta (tuginedes kohustustele 37.2 ja 42). Võttes

aluseks arvamused, mis on saadud faktikontrollijatelt ja allakirjutanutelt

kodanikuühiskonna hulgast, peaksid nad tegema valimiste järel kokkuvõtte saadud

õppetundidest ja hindama ka koostöö tõhusust ja ajakohasust, et parandada süsteemi

tõhusust tulevasteks valimisteks.

69. Alajaos 3.6 kirjeldatud valimisjärgne ülevaatus tuleks teha ka Euroopa Parlamendi

valimiste kohta ja selles tuleks arvesse võtta nende valimiste eripära.

70. Selleks et kohandada oma riskimaandusmeetmeid Euroopa Parlamendi valimiste

jaoks, soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel luua

kontaktid ja teha koostööd eelkõige EDMO Euroopa Parlamendi valimiste

rakkerühmaga. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks koostab rakkerühm

aruandeid ja annab korrapäraselt ajakohastatud teavet peamiste

desinformatsioonisuundumuste, -probleemide ja -nähtuste kohta. Suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad peaksid neid oma tegevuses ja riskimaandusmeetmetes

arvesse võtma.

4. JÄRGMISED SAMMUD JA KOKKUVÕTE

71. Komisjonil on kindel tahe määruse (EL) 2022/2065 täitmist jõuliselt tagada,

sealhulgas valimiste alal. Käesolevad suunised aitavad suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel kohaldada selle määruse artiklit 35, eelkõige selles osas,

kuidas hinnata ja maandada valimisprotsesside puhul süsteemseid riske, mis

tulenevad nende teenusest või selle kasutamisest. Pidades silmas eelseisvate valimiste

40 https://cert.europa.eu/

25

suurt arvu, teiste hulgas eelkõige Euroopa Parlamendi valimisi, soovitab komisjon

tungivalt, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad rakendaksid need

suunised kiirelt ja põhjalikult, ning tal oleks heameel, kui teadlased ja

kodanikuühiskonna organisatsioonid hindaksid nende suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate poolt ELis võetud riskimaandusmeetmete tõhusust.

72. Samal ajal, võttes eelkõige arvesse määruse (EL) 2022/2065 rakendamise varajast

etappi ja valimisprotsesse ohustavate süsteemsete riskide eripära, on komisjon valmis

tegema suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatega koostööd nende teenuste ja

nendega seotud süsteemide väljatöötamise ja toimimise alal, tagamaks, et

valimisprotsessid ei saaks ELis kahju.

73. Selles kontekstis on komisjon valmis hõlbustama suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate poolt vabatahtlikult võetud riskimaandusmeetmete

korrapärast läbivaatamist. See võiks toimuda eel- ja järelkontrollina pärast

konkreetseid valimisi. Tagasiside, mida komisjon selles kontekstis annab, põhineb

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate esitatud teabel ega kujuta endast

nende kehtestatud vastavusmeetmete täielikku hindamist. Seega ei piira see komisjoni

uurimisvolitusi ja avaliku sunni kasutamise volitusi, mis tulenevad määrusest (EL)

2022/2065.

74. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 64 kohaselt jätkab komisjon kogu ELis

eksperditeadmiste ja suutlikkuse arendamist süsteemsetes ja esilekerkivates

küsimustes. Selles osas on suurplatvormidelt ja suurotsimootoritelt saadav teave

otsustava tähtsusega. Komisjon eeldab, et selliste teenuste osutajad suhtlevad

komisjoniga määruse (EL) 2022/2065 täitmise tagamise raames valimiste

usaldusväärsust käsitlevates valmisolekudialoogides ja muudes koostööstruktuurides,

mille on selleks otstarbeks loonud määruse (EL) 2022/2065 täitmise tagamise eest

vastutavad komisjoni talitused, et suuta kiiresti reageerida kiireloomulistele

teabenõuetele, eelkõige esilekerkivate küsimuste ja intsidentide kohta, millel võib olla

valimistulemustele või valimisaktiivsusele märkimisväärne mõju. See ei välista

osalemist muudes olemasolevates koostöömehhanismides või -protokollides.

75. Nagu on üksikasjalikumalt märgitud alajaos 1.1, põhinevad käesolevates suunistes

nimetatud riskimaandusmeetmed varasematel valimiste usaldusväärsust käsitlevatel

valmisolekudialoogidel, mis on peetud suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujatega, kogemustel, mis on saadud desinformatsioonivastase tegevusjuhendi ja

ELi välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastase

meetmekogumi kasutamisel, ettevalmistaval konsultatsioonil, mitmesugustel

ümarlaudadel ja digiteenuste koordinaatoritelt saadud sisendil. Seega võib suunistes

visandatud meetmeid pidada praeguse hetke parimaks tavaks.

76. Kuigi käesolevate juhiste eesmärk on toetada suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujaid nende määruse (EL) 2022/2065 artiklist 35 tulenevate kohustuste täitmise

tagamisel, võib komisjoni arusaam sellest, millised küsimused on kõnealuse määruse

artikli 35 tõlgendamisel ja rakendamisel kaalul, uute kogemuste valguses edasi

areneda.

77. Lisaks areneb suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate tegevuskeskkond

kiiresti ja pahatahtlike osalejate taktika muutub pidevalt, mistõttu on lakkamatult

muutuvatele ja uutele esilekerkivatele probleemidele reageerimiseks vaja pidevalt

ajaga kaasas käia ja kohandusi teha. Lisaks on oodata, et kui komisjon ja Euroopa

digiteenuste nõukoda on desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile oma hinnangu

26

andnud, saab ka sellest käitumisjuhend, mistõttu see seotakse määruse (EL)

2022/2065 õigusraamistikuga. Selles kontekstis ootab komisjon, et allakirjutanud

täidaksid ka edaspidi oma kohustust võidelda desinformatsioonivastase

tegevusjuhendi alusel desinformatsiooni vastu. Ühtlasi jõustuvad lähikuudel

järjekordsed ELi õigusaktid, mis täiendavad seda määrust erinormidega, mis on

käesolevate suuniste sisu seisukohast asjakohased: eelkõige poliitreklaamimäärus ja

tehisintellektimäärus (mille asjakohast sisu on arvesse võetud ka käesolevates

suunistes, eelkõige siis, kui see kujutab juba praegu endast konkreetse valdkonna

parimat tava).

78. Komisjon võib need suunised läbi vaadata, võttes arvesse saadud praktilisi kogemusi

ning tehnoloogia, ühiskonna ja regulatiivse arengu tempot selles valdkonnas. Sellise

läbivaatuse käigus võib komisjon otsustada käesoleva teatise tagasi võtta või seda

muuta. Komisjon julgustab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid,

digiteenuste koordinaatoreid, teadusringkondi ja kodanikuühiskonna organisatsioone

sellesse protsessi oma panust andma.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 25.4.2024

C(2024) 2537 final

KOMISJONI TEATIS

Komisjoni suunised väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste

otsingumootorite pakkujatele valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise kohta

vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikele 3

(EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI TEATIS

Komisjoni suunised väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste

otsingumootorite pakkujatele valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise

kohta vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikele 3

(EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

1.1. Eesmärk ja õiguslik alus

1. Digiplatvormidest ja otsingumootoritest on saanud olulised kohad, kus peetakse

avalikku arutelu ning kujundatakse avalikku arvamust ja valijate käitumist.

Määrusega (EL) 2022/2065 („digiteenuste määrus“) kehtestatakse väga suurte

digiplatvormide (edaspidi „suurplatvormid“) ja väga suurte internetipõhiste

otsingumootorite (edaspidi „suurotsimootorid“) pakkujatele (1) kohustus hinnata

konkreetseid riske ja kehtestada mõistlikud, proportsionaalsed ja tõhusad

riskimaandusmeetmed, sealhulgas puhuks, kui esineb „tegelik või prognoositav

negatiivne mõju ühiskondlikule arutelule ja valimisprotsessidele“ (2).

2. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 3 kohaselt võib komisjon anda välja

suuniseid riskimaandusmeetmete kohta, mida suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujad peavad konkreetsete riskide puhuks kehtestama. Sellistes suunistes võib

eelkõige esitada häid tavasid ja soovitada võimalikke meetmeid, võttes

nõuetekohaselt arvesse nende meetmete võimalikke tagajärgi kõigi asjaosaliste

põhiõigustele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“).

3. Mitmesugused veebiplatvormide ja otsingumootoritega seotud nähtused põhjustavad

valimiste usaldusväärsuse jaoks suuremat riski. Selliste nähtuste hulka kuuluvad muu

hulgas ebaseadusliku vaenukõne levik internetis, ohud, mis on seotud välisriigist

lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumistega (edaspidi „välisriigi

infomanipulatsioonid“), aga ka desinformatsioon laiemalt, (vägivaldse)

ekstremistliku sisu levik eesmärgiga inimesi radikaliseerida ning uute tehnoloogiate,

näiteks generatiivse tehisintellekti (3) abil tekitatud sisu levik. Arvestades, et

eelseisvatel kuudel on ELis kavas mitmed valimised, sealhulgas 2024. aasta Euroopa

Parlamendi valimised, sisaldab käesolev dokument juhtnööre, mille eesmärk on

toetada suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid selle tagamisel, et kui olukord

seda nõuab, täidaksid nad oma kohustust maandada teatavaid valimisprotsessidega

seotud riske. Need juhtnöörid jäävad üldjoontes asjakohaseks ka siis, kui kõnealused

valimised on läbi saanud.

(1) Digiteenuste määruse artikli 33 kohaselt on need teenuseosutajad, kellel on komisjoni hinnangul kuu

keskmine aktiivsete teenusesaajate arv Euroopa Liidus (EL) 45 miljonit või rohkem.

(2) Digiteenuste määruse artikli 34 lõike 1 punkt c.

(3) Tehisintellekt, mis on võimeline genereerima teksti, pilte vm meediasisu, kasutades generatiivseid

mudeleid.

2

4. Kui suurplatvormid ja suurotsimootorid võtavad määruse (EL) 2022/2065 alusel

kehtestatud meetmeid, sealhulgas kõiki käesolevates suunistes nimetatud meetmeid,

millega leevendada negatiivset mõju valimisprotsessidele, peaksid nad pöörama eriti

suurt tähelepanu hartas sätestatud põhiõiguste kaitsele; nende õiguste hulgas on õigus

inimväärikusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, väljendus- ja

teabevabadus, sealhulgas meediavabadus ja meediapluralism, ühinemisvabadus ja

ettevõtlusvabadus. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid

nõuetekohaselt silmas pidama meetmete võimalikku mõju kõigi asjaosaliste,

sealhulgas haavatavate rühmade põhiõigustele, arvestades meetmete kättesaadavust

ja kaasavust.

5. Suunistes on juba arvesse võetud eelseisvaid kohustusi, mis kehtestatakse

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatele määrusega (EL) 2024/900

poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (edaspidi

„poliitreklaamimäärus“) (4), samuti tulevase määrusega, millega nähakse ette

ühtlustatud õigusnormid tehisintellekti kohta (edaspidi „tehisintellektimäärus“) (5),

mis mõlemad on ELi seadusandja käes vastuvõtmisel, ning suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate poolt tehisintellektipakti alusel vabatahtlikult võetud

kohustust hakata järgima tehisintellektimääruses sätestatud kohustusi juba enne, kui

see määrus muutub kohaldatavaks (6). Kui need õiguslikult siduvad reeglid on

muutunud kohaldatavaks, siis on suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

kohustatud neid järgima ulatuses, mis on nende suhtes kohaldatav.

6. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peavad täitma määrusest (EL)

2022/2065 tulenevaid kohustusi. Suuniseid tuleks vaadelda sellelt seisukohalt, et need

toetavad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid kõnealuse määruse artiklis

35 sätestatud kohustuse täitmise tagamisel seoses valimisprotsesside riskidega. Lisaks

määruse (EL) 2022/2065 artiklis 35 sätestatud kohustusele kehtestada

valimisprotsessidega seotud riskide maandamiseks mõistlikud, proportsionaalsed ja

tõhusad meetmed peavad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad järgima ka

kõiki muid määruses (EL) 2022/2065 sätestatud juriidilisi kohustusi, mis võivad olla

valimiste puhul asjakohased. Nende hulka kuuluvad näiteks artiklid 14 ja 17, mis

käsitlevad vastavalt teenusetingimusi ja põhjendamist, artiklid 27 ja 38

soovitussüsteemide kohta, artiklid 36 ja 48 kriisidele reageerimise mehhanismide ja

kriisiprotokollide kohta, artiklid 15, 24, 37, 42 läbipaistvuse ja sõltumatute auditite

kohta, artiklid 26 ja 39 internetireklaami läbipaistvuse kohta ning artikkel 40

andmetele juurdepääsu ja kontrolli kohta.

7. Valimisprotsessidega seotud süsteemsed riskid võivad ilmneda ka Euroopa või

liikmesriikide õiguse alusel ebaseadusliku sisu (näiteks ähvardused, vägivaldne

ekstremistlik ja terroristlik sisu, ebaseaduslik vaenukõne, poliitiliste kandidaatide või

ametikandjate, ajakirjanike, valimisametnike või muude valimisprotsessis osalevate

isikute ahistamine) võimendamise ning potentsiaalselt kiire ja laialdase leviku kaudu.

Selles kontekstis tuleb eriti märkida määruse (EL) 2022/2065 artikleid 9, 10, 16 ja 22

(ebaseadusliku sisu kohta), mis käsitlevad korraldust võtta meetmeid ebaseadusliku

(4) EL kehtestab uued normid poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta – Consilium (europa.eu).

(5) https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/news/commission-welcomes-political-agreement-artificial-

intelligence-act

(6) https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/ai-pact

3

sisu vastu ja esitada teavet, aga ka teavitamise ja meetmete võtmise mehhanisme ning

sätet usaldusväärsete teavitajate kohta.

1.2. Suuniste lähtealused ja seonduvad poliitilised algatused

8. Käesolevate suuniste aluseks on rida valimiste usaldusväärsust käsitlevaid

valmisolekudialooge, mida komisjon koostöös asjaomaste riiklike ametiasutustega

pidas mitme suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaga pärast seda, kui määrus

(EL) 2022/2065 oli 2023. aasta augusti lõpus esimese 19 määratud teenuse suhtes

kohaldatavaks muutunud (7). Suuniste lõpliku versiooni ettevalmistamiseks korraldas

komisjon ettevalmistava konsultatsiooni (8), mis algas 8. veebruaril 2024 ja lõppes 7.

märtsil 2024, ning pidas suuniste kavandi üle ümarlauaarutelude vormis

sihtkonsultatsioone, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatega. Lisaks tegi komisjon suuniste

lõplikul vormistamisel Euroopa digiteenuste nõukoja koosolekute raames koostööd

digiteenuste koordinaatoritega.

9. Niivõrd kui see puudutab määruse (EL) 2022/2065 järgimist suurplatvormide ja

suurotsimootorite poolt, kajastuvad suunistes ka mitmesugused kohustused ja

meetmed, mille eesmärk on vähendada desinformatsiooni levikut võrgus ja mis

sisalduvad desinformatsioonivastases tegevusjuhendis (9) – digitaalvaldkonna

esimeses ülemaailmses sektori juhtimisel kehtestatud raamistikus, kust leiab sektori

häid tavasid desinformatsiooni vastu võitlemiseks. Samuti võetakse neis arvesse tööd,

mida ELi institutsioonid ja liikmesriigid on teinud välisriigist lähtuvate

infomanipulatsioonide ja sekkumiste (edaspidi „välisriigi infomanipulatsioonid“)

alal, eelkõige põhjalikku raamistikku, mida pakub ELi välisriigist lähtuvate

infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastane meetmekogum ja Euroopa

välisteenistuse hiljutine aruanne välisriigi infomanipulatsioonide ohtude kohta (10),

milles keskendutakse sellele, kuidas välisriigi infomanipulatsioonidele valimiste

kontekstis vastata.

10. Käesolevad suunised täiendavad komisjoni poliitikat demokraatia ning vabade, ausate

ja probleemikindlate valimiste alal, sealhulgas 2020. aasta Euroopa demokraatia

tegevuskava (11), komisjoni poolt 2021. aastal esitatud valimiste ja usaldusväärsuse

paketti (12) ja viimati ka 2023. aasta demokraatia kaitse paketti (13) ning tööd, mida

(7) Komisjon korraldas suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatega erakorralisi kohtumisi, mis

toimusid kahepoolselt või – kohtades, kus olid käimas valimised – riiklike ametiasutuste osalusel, et

koguda teavet seniste tavade ja sihtotstarbeliste poliitikameetmete kohta, mis on kehtestatud valimistega

seotud riskidega tegelemiseks.

(8) Konsultatsioonile saadi 77 vastust. Kokkuvõte vt: Public consultation on draft guidelines for Providers

of Very Large Online Platforms (VLOPs) and Very Large Online Search Engines (VLOSEs) on the

Mitigation of Systemic Risks for Electoral Processes: A summary and analysis of responses.

(9) https://disinfocode.eu/introduction-to-the-code/

(10) https://www.eeas.europa.eu/eeas/2nd-eeas-report-foreign-information-manipulation-and-interference-

threats_en

(11) https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-

democracy/protecting-democracy_et

(12) https://commission.europa.eu/publications/reinforcing-democracy-and-integrity-elections-all-

documents_en

(13) https://commission.europa.eu/publications/defence-democracy_en

4

on tehtud Euroopa valimiskoostöö võrgustikus (14) pädevate asutuste riiklike

valimisvõrgustike vahelise koostöö edendamiseks. Demokraatia kaitse pakett

sisaldab muu hulgas ulatuslikke soovitusi liikmesriikidele ning riiklikele ja Euroopa

tasandi erakondadele, poliitilistele sihtasutustele ja kampaaniaorganisatsioonidele

kaasavate ja probleemikindlate valimisprotsesside kohta ELis ning Euroopa

Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusa läbiviimise kohta (15).

Nagu nendes soovitustes märgitud, esitab komisjon Euroopa Parlamendi valimiste

läbiviimise kohta aruande. Ka komisjoni teatises demokraatia kaitse kohta on esitatud

hinnang valimisprotsesse ja ühiskondlikku arutelu ohustavate riskide kohta, muu

hulgas Euroopa demokraatia tegevuskava rakendamise seisukohast, ning seega tuleks

ka seda arvesse võtta (16).

1.3. Ülevaade

11. Käesolevate suuniste struktuur on järgmine:

a) 1. jaos esitatakse suuniste eesmärk ja õiguslik alus, lähtealused ja muud sellega

seotud poliitilised algatused ning suuniste struktuur.

b) 2. jaos esitatakse suuniste kohaldamisala.

c) 3. jaos esitatakse peamised sisulised juhtnöörid meetmete kohta, mis aitavad

maandada valimisprotsessidega seotud süsteemseid riske. Selle konkreetsetes

alajagudes käsitletakse siseprotsesside tugevdamist, valimisprotsessidega seotud

riskimaandusmeetmeid, generatiivse tehisintellektiga seotud

riskimaandusmeetmeid, koostööd ELi ja riiklike ametiasutuste, sõltumatute

ekspertide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, protsessi, mille järgi

kehtestada riskimaandusmeetmeid valimisperioodiks ja valimistejärgseks ajaks,

ning konkreetseid juhtnööre Euroopa Parlamendi valimisteks.

d) 4. jaos on esitatud edasised sammud ja kokkuvõte.

2. SUUNISTE KOHALDAMISALA

12. Käesolevad suunised on mõeldud suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatele,

kelle teenustega võib kaasneda tegelik või prognoositav negatiivne mõju

valimisprotsessile. See mõju võib tuleneda sellest, kuidas need teenused on üles

ehitatud, kuidas need toimivad ja kuidas neid kasutatakse määruse (EL) 2022/2065

artikli 34 tähenduses. Nimetatud määruse artikli 35 lõike 1 kohaselt kehtestavad

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad mõistlikud, proportsionaalsed ja

tõhusad riskimaandusmeetmed, mis on kohandatud konkreetsetele kindlaks tehtud

süsteemsetele riskidele.

13. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikes 1 on esitatud mitteammendav loetelu

riskimaandusmeetmetest, mida suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

võivad kehtestada, et maandada riskihindamisel kindlaks tehtud süsteemseid riske,

(14) https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/eu-

citizenship-and-democracy/democracy-and-electoral-rights/european-cooperation-network-

elections_en

(15) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023H2829

(16) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52023DC0630.

5

mida põhjustavad nende teenus ja sellega seotud süsteemid, sealhulgas algoritmilised

süsteemid, või mis tulenevad nende teenuste kasutamisest. Suunistes täpsustatakse

seda loetelu, esitatakse head tavad ja soovitatakse riskimaandusmeetmeid

spetsiaalselt valimisprotsessidega seotud riskide puhuks.

14. Suunistes esitatud meetmed ei kujuta endast ammendavat loetelu suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatele igaks elujuhtumiks antud soovitustest. Sobivad

riskimaandusmeetmed sõltuvad konkreetsest teenusest ja konkreetsetest

süsteemsetest riskidest, mis on määruse (EL) 2022/2065 artikli 34 kohaselt kindlaks

tehtud.

15. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid kohaldama neid suuniseid

liikmesriikides toimuvate valimisprotsesside, sealhulgas riiklike valimiste ja Euroopa

Parlamendi valimiste puhul. Siia hulka peaksid kuuluma meetmed valimiste-eelseks

ajaks, valimiste ajaks ja valimistejärgseks ajaks (17). Riskimaandusmeetmeid tuleks

kohaldada ka piirkondlike ja kohalike valimiste ning rahvahääletuste suhtes, kui

riskihindamise tulemusel selgub, et on olemas tegelik või prognoositav negatiivne

mõju nendele valimisprotsessidele.

16. Käesolevad suunised käivad määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 1 kohaldamise

kohta. Artikli 35 lõike 2 kohaselt avaldab nõukoda koostöös komisjoniga kord aastas

põhjaliku aruande, milles nimetatakse kõige silmapaistvamad ja korduvad süsteemsed

riskid, millest on teatanud suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad või mis on

kindlaks tehtud muude teabeallikate kaudu, ja hinnatakse neid riske.

17. Kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 põhjendusega 103 võivad käesolevad suunised

anda inspiratsiooni ka selliste digiplatvormide või otsimootorite pakkujatele, mida ei

ole määratud suurplatvormideks või suurotsimootoriteks, ent mille teenused

põhjustavad samalaadseid riske. Samuti võib suuniseid kasutada viitematerjalina, kui

jooksvalt uuritakse või analüüsitakse valimisprotsessidega seotud riskidele vastuseks

võetud riskimaandusmeetmete tõhusust. Kui käesolevates suunistes soovitatud

riskimaandusmeetmeid ja häid tavasid kohaldatakse valimisprotsesside suhtes

üldiselt, võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluda võimalust

jätta need meetmed ja tavad vajadusel kehtima, et kaitsta avalikku arutelu ka

väljaspool valimisprotsesse, võttes arvesse mõju, mida see võib avaldada

põhiõigustele.

3. VALIMISTELE ERIOMASED RISKIMAANDUSMEETMED

3.1. Siseprotsesside tugevdamine

18. Et riskimaandusmeetmed vastaksid valimisprotsessi puhul kindlaks tehtud riskidele,

peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluma võimalust

tugevdada oma siseprotsesse kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 1

punktiga f. Riskimaandusmeetmed peaksid muu hulgas juhinduma teabest selliste

elementide kohta nagu poliitiliste osalejate kohalolek ja tegevus teenuses, platvormil

peetavad asjakohased arutelud ja platvormi kasutamine valimiste kontekstis,

kasutajate arv liikmesriigis, kui selles liikmesriigis kuulutatakse välja konkreetsed

(17) Euroopa Nõukogu valimistsükkel – valimised (coe.int)

6

valimised, ning viited varasematele juhtumitele, mil kasutati infomanipulatsiooni

taktikat, võtteid ja protsesse.

19. Siseprotsessides tuleks välja selgitada ja teha kättesaadavaks asjakohane teave,

analüüsid ja andmed, mis võimaldavad välja kujundada ja kalibreerida meetmeid,

millega maandada tegelikke või prognoositavaid riske, mis võivad tuleneda valimisi

käsitlevast teabest, mida otsitakse, jagatakse või millele pääsetakse juurde

suurplatvormide ja suurotsimootorite osutatava teenuse kaudu. Selle hulka võib muu

hulgas kuuluda teave erakondade või kandidaatide, erakondade programmide,

manifestide või muude poliitiliste materjalide kohta või nendega seotud teave, et

korraldada selliseid üritusi nagu meeleavaldused või kogunemised, kampaaniad,

rahaliste vahendite kogumine vms poliitiline tegevus. Suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate kehtestatavate riskimaandusmeetmete väljatöötamiseks

ja kalibreerimiseks vajalike analüüside ja andmete kogumise ja jagamise

sisemenetlused peavad tagama vastavuse asjakohastele andmekaitsealastele

õigusaktidele (18).

20. Siseprotsesse tuleks tugevdada, et riskimaandusmeetmeid töötataks välja ja

kalibreeritaks selliselt, et need sobiksid konkreetsesse piirkondlikku, kohalikku ja

keelelisse konteksti, kus neid kasutatakse. Seetõttu julgustatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujaid muu hulgas tagama, et kohalike kontekstipõhiste

riskide kohta kogutud teave ja analüüsid ning liikmesriigiomane teave riiklikul,

piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil tehakse sujuvalt kättesaadavaks üksustele, kes

vastutavad riskimaandusmeetmete väljatöötamise ja kalibreerimise eest.

21. Samuti on soovitatav, et teenuseosutajatel oleksid piisavad sisu modereerimise

ressursid, kus on olemas kohaliku keele oskus ja teadmised riiklikust ja/või

piirkondlikust kontekstist ja eripäradest. Komisjon soovitab ka, et pakkujad

hoolitseksid selle eest, et neil oleks olemas asjakohased siseprotsessid, et võtta

arvesse sõltumatuid analüüse meediavabaduse ja -pluralismi olukorra kohta, näiteks

meediapluralismi mitmekesisuse seiret (19), teadmised meediapädevuse algatuste ja

näitajate kohta ning teave selle kohta, kas on olemas ruum, mis võimaldab

kodanikuühiskonna organisatsioonidel osaleda poliitika kujundamises ja

ühiskondlikus arutelus. Kaaluda tuleks ka seda, kas kõik asjakohased

riskimaandusmeetmed suudavad toimida kohalikus keele- ja valimiskontekstis

tulemuslikult.

22. Et konkreetsete valimiste kontekstis siseprotsesse ja ressursse tugevdada, peaksid

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluma võimalust luua enne iga

valimisperioodi spetsiaalne selgelt tuvastatav sisemeeskond (vt ka alajagu 3.5

„Valimisperioodi ajal“). Sellele meeskonnale eraldatavad ressursid peaksid olema

proportsionaalsed riskidega, mis on kõnealuste valimiste puhul kindlaks tehtud,

sealhulgas peaksid neisse kuuluma töötajad, kellel on eriteadmised asjaomase

liikmesriigi kohta, näiteks kes tunnevad kohalikke olusid, konteksti ja oskavad

kohalikku keelt. Meeskonnas peaksid olema kaetud kõik asjakohased erialateadmiste

valdkonnad, nagu sisu modereerimine, faktikontroll, ohutõrje, hübriidohud,

küberturvalisus, desinformatsioon, välisriigi infomanipulatsioonid, põhiõigused ja

(18) Siia hulka kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

(19) https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/

7

üldsuse osalemine, ning meeskond peaks tegema koostööd asjaomaste

välisekspertidega, nagu Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) keskused ja

sõltumatud faktikontrolli organisatsioonid (20).

23. Komisjon soovitab, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad määraksid oma

teenusetingimustes kindlaks ajavahemiku, mille jooksul on kasutusel spetsiaalselt

valimisprotsessi riskide maandamiseks ette nähtud meetmed ja ressursid. Teatavaid

riskimaandusmeetmeid, näiteks täiendavaid siseprotsesse või erimeeskondi, võib vaja

minna ainult konkreetse valimisperioodi jooksul, olenevalt konkreetse pakkuja riskist

ja asjaomaste valimiste eripärast.

24. Lisaks on mõnel liikmesriigil siseriiklikus õiguses ette nähtud kindel ajavahemik

valimiskampaaniate jaoks, teistel aga mitte. Seda peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad arvesse võtma. Lähtudes teadmistest selle kohta, kuidas

ohud valimiste käigus arenevad – teadmistest, mis on saadud Euroopa välisteenistuse

teisest aruandest välisriigi infomanipulatsioonide kohta (21) –, soovitab komisjon, et

olenevalt konkreetsete valimiste riskihinnangust ja arvestades kehtivaid

valimismenetlusi, oleksid riskimaandusmeetmed paika pandud ja toimiksid vähemalt

üks kuni kuus kuud enne valimisperioodi ning jätkuksid vähemalt kuu aega pärast

valimisi.

25. Sõltuvalt konkreetsest kontekstist intensiivistatakse riskimaandusmeetmeid tavaliselt

valimiste kuupäevale eelneval ajavahemikul, võttes arvesse riiklikke õigusnorme

valimiste kohta, suurenenud ohuriski ja vajadust anda tõepärast teavet hääletuskorra

kohta.

3.2. Valimisprotsessidega seotud riskimaandusmeetmed

26. Valimisprotsesside süsteemsete riskide maandamise meetmed peaksid põhinema

eelkõige valdkondlikel standarditel, mis on kehtestatud desinformatsioonivastases

tegevusjuhendis ja muudes asjakohastes ELi sektoripõhistes tegevusjuhendites,

näiteks internetis leviva vaenukõne vastase võitluse tegevusjuhendis, ning

olemasolevatel headel tavadel, näiteks tavadel, mida jagatakse ELi internetifoorumil

või mis on esitatud dokumendis „Content-Agnostic Election Integrity Framework for

Online Platforms“ (sisuneutraalne ausate valimiste raamistik veebiplatvormide

jaoks) (22) ja ühingu Integrity Institute koostatud valimiste usaldusväärsuse

programmis (23), samuti soovitustel, mis on saadud kodanikuühiskonnalt, näiteks

Euroopa kodanikuvabaduste liidult ja Euroopa demokraatiapartnerluselt (24).

3.2.1. Konkreetsed riskimaandusmeetmed

27. Konkreetselt peaks valimisprotsesse ohustavate süsteemsete riskide maandamiseks

võetavate leevendusmeetmete hulka kuuluma meetmed järgmistes valdkondades:

(20) Vt alajagu 3.4 „Koostöö riiklike ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja kodanikuühiskonna

organisatsioonidega“.

(21) EEAS-2nd-Report on FIMI Threats-January-2024_0.pdf (europa.eu)

(22) Democracy By Design – Accountable Tech

(23) Elections Program — Integrity Institute

(24) DSA: New Risk Assessments To Protect Civic Discourse and Electoral Processes liberties.eu

8

a) Juurdepääs ametlikule teabele valimisprotsessi kohta. Et tõsta

valimisaktiivsust ja hoida ära valimisprotsessi ennast käsitleva väärinfo,

desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonide levikut, on

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate jaoks heaks tavaks hõlbustada

juurdepääsu ametlikule teabele valimisprotsessi kohta, sealhulgas teabele

selle kohta, kuidas ja kus hääletada, tuginedes asjaomaste liikmesriikide

valimisasutustelt saadud ametlikule teabele. Sellist teavet võiks anda näiteks

teabepaneelide, bännerite, hüpikakende, otsingutesse sekkumise,

valimisasutuste veebisaitidele viivate linkide, konkreetse valimisteabega

vahelehtede või spetsiaalse platvormiosa abil. Selliste riskimaandusmeetmete

väljatöötamisel ja rakendamisel soovitab komisjon suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel arvesse võtta selliseid põhimõtteid nagu kaasatus

ja juurdepääsetavus.

b) Meediapädevuse algatused. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate

jaoks on heaks tavaks teha koostööd meediapädevuse algatustes ja

kampaaniates, mis keskenduvad valimistele, rakendada selliseid algatusi ja

kampaaniaid, investeerida nendesse ja osaleda nendes, et soodustada kriitilist

mõtlemist ja parandada kasutajate oskust desinformatsiooni ja

manipulatsioonivõtteid ära tunda, seda ka seoses generatiivse

tehisintellektiga. Selle saavutamiseks võib rakendada järgmisi abinõusid:

i. koostöö kohalike meediapädevuse organisatsioonidega ning

asjaomaste ühenduste, rühmade ja võrgustikega, samuti valimistega

seotud algatuste ja kampaaniate rahaline toetamine, jagamine ja nende

lõimimine platvormile, sealhulgas ühisalgatuste väljatöötamine.

Kohalikud meediapädevuse organisatsioonid kujutavad endast

kohaliku konteksti ja sihtpubliku tundmise seisukohast väärtuslikku

ressurssi. Komisjon soovitab kasutada EDMO võrgustikku ja selle

keskusi ning komisjoni meediapädevuse eksperdirühma, et leida

asjakohaseid organisatsioone liikmesriigi tasandil;

ii. n-ö immuniseerimismeetmete väljatöötamine ja kohaldamine, et

kasutajate informeerimise ja ettevalmistamise teel ennetavalt

suurendada vastupanuvõimet võimalikele ja eeldatavatele

desinformatsioonilistele narratiividele ja manipulatsioonivõtetele.

Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta konkreetset kohalikku

konteksti, kus neid rakendatakse, ja neid tuleks täiendada muude

meetmetega, et anda kasutajatele usaldusväärset teavet.

Immuniseerimismeetmed võivad esineda eri vormides, sealhulgas nt

mänguliste sekkumistena, nagu osalemine desinformatsiooni loomise

teemalistes internetimängudes, mis julgustab mõjutamiseks kasutatava

taktika üle kriitiliselt järele mõtlema (25), või videote või muud liiki

sisuna (26), ning võimaluse korral tuleks neid meetmeid kasutada

rakenduse sees, et neile oleks lihtsam juurde pääseda;

(25) Traberg, C. S., Roozenbeek, J., & van der Linden, S. (2022). „Psychological Inoculation against

Misinformation: Current Evidence and Future Directions.“ Annals of the American Academy of

Political and Social Science, 700(1), 136-151. https://doi.org/10.1177/00027162221087936.

(26) Jon Roozenbeek et al., „Psychological inoculation improves resilience against misinformation on social

media.“ Sci. Adv.8,eabo6254(2022).DOI:10.1126/sciadv.abo6254

9

iii. meediapädevuse kampaaniate kavandamisel on soovitatav, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad arvestaksid

konkreetseid narratiive ning taktikaid, võtteid ja protsesse, mis

soodustavad süsteemseid riske, mis tõenäoliselt tekivad enne valimisi,

valimiste ajal ja pärast valimisi, kooskõlas põhimõttega, et

riskimaandusmeetmeid tuleks kohandada asjaomasele riiklikule

kontekstile ja sihtpublikule.

c) Meetmed, millega antakse kasutajatele rohkem kontekstipõhist teavet

sisu ja kontode kohta, millega nad kokku puutuvad. Näiteks:

i. faktikontrollimärgised, mille sõltumatud faktikontrollijad ja

sõltumatute meediaorganisatsioonide faktikontrollimeeskonnad panevad

tuvastatud desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonilise ja

sekkumisliku sisu juurde. Faktikontroll peaks hõlmama kogu ELi ja

kaetud peaksid olema kõik selle keeled, muu hulgas tänu sellele, et

valimisperioodidel tugevdatakse koostööd kohalike faktikontrollijatega,

lõimitakse ja tõstetakse esile valimistega seotud faktikontrollisisu ning

võetakse kasutusele mehhanismid, mis aitavad suurendada selle mõju

publikule. Faktikontrollimärgised peaksid olema kättesaadavad ja

kirjutatud kergesti arusaadavas keeles;

ii. viibad ja müksud, mis õhutavad kasutajaid sisu läbi lugema ja selle

õigsust ja allikaid hindama, enne kui nad seda jagavad;

iii. selgelt, nähtavalt ja mitteeksitavalt märgistatud ametlikud kontod ja

kontod, mis annavad usaldusväärset teavet valimisprotsessi kohta,

näiteks valimisasutuste kontod, sealhulgas teave selle kohta, mille põhjal

seda kontrollitakse. Kriteeriumid, mille alusel märgitakse konto

„ametlikuks“, tuleks teha kergesti kättesaadavaks ja esitada kergesti

arusaadavas keeles, et vältida olukorda, kus sellised märgised annavad

usutavust kontodele, mis esitavad end ametlike kontode, näiteks

valimisasutuste kontode pähe;

iv. selgelt, nähtavalt ja mitteeksitavalt märgistatud kontod, mida

kontrollivad liikmesriigid, kolmandad riigid ja üksused, mida

kontrollivad või finantseerivad kolmandate riikide kontrollitavad

üksused;

v. töövahendid ja teave, mis aitavad kasutajatel hinnata teabeallikate

usaldusväärsust, näiteks teabeallika usaldusväärsusele viitavad

usaldusmärgid, mis põhinevad läbipaistvatel meetoditel ja mille on välja

töötanud sõltumatud kolmandad isikud;

vi. muud töövahendid, mis võimaldavad hinnata digitaalse sisu päritolu,

muutelugu, autentsust või tõepärasust. Need aitavad kasutajatel

kontrollida valimistega seotud sisu autentsust või selgitada välja selle

päritolu või allika;

vii. kehtestada tõhusad sisemeetmed, et astuda vastu eespool nimetatud

menetluste ja töövahendite väärkasutusele, eelkõige märgistatud

kontode ja sisu kontrollimise kuritarvitamisele.

10

d) Soovitussüsteemid võivad etendada teabemaastiku ja avaliku arvamuse

kujundamisel olulist rolli, nagu on märgitud määruse (EL) 2022/2065

põhjendustes 70, 84, 88 ja 94 ning artikli 34 lõikes 2. Et maandada riski, mida

sellised süsteemid võivad valimisprotsessi puhul kaasa tuua, peaksid

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaaluma järgmist:

i. tagada, et soovitussüsteemid töötatakse välja ja neid kohandatakse

viisil, mis annab kasutajatele mõtestatud valikuid ja kontrolli oma

uudisvoo üle, võttes nõuetekohaselt arvesse meedia mitmekesisust ja

pluralismi;

ii. kehtestada meetmed, mille abil vähendada valimiste kontekstis

desinformatsiooni nähtavust, tuginedes selgetele ja läbipaistvatele

meetoditele, näiteks petusisu puhuks, mis on faktikontrolli tulemusena

tunnistatud ebatõeseks või pärinevaks kontodelt, mida on korduvalt

tabatud desinformatsiooni levitamiselt;

iii. kehtestada meetmed, et piirata valimiste käigus tehisintellekti

tekitatud petturliku, ebatõese või eksitava sisu võimendamist oma

soovitussüsteemide kaudu;

iv. hinnata korrapäraselt soovitussüsteemide toimimist ja mõju ning

käsitleda kõiki uusi valimisprotsessidega seotud riske või probleeme,

sealhulgas ajakohastades ja täiustades poliitikat, tavasid ja algoritme;

v. kehtestada meetmed, millega tagatakse soovitussüsteemide

ülesehituse ja toimimise läbipaistvus, eelkõige andmete ja teabe osas,

mida kasutatakse meediapluralismi ja sisu mitmekesisust edendavate

süsteemide väljatöötamisel, et hõlbustada kolmandate isikute

tehtavaid kontrolle ja uurimisi;

vi. kaasata välisosalisi tegema nendel süsteemidel vastandteste ja nn

punase meeskonna õppusi, et teha kindlaks võimalikud riskid, näiteks

riskid, mis tulenevad kallutatusest, manipulatsioonialtidusest või

väärinfo, desinformatsiooni, välisriigi infomanipulatsioonide või muu

kahjuliku sisu võimendamisest.

e) Poliitreklaam. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel soovitatakse

valmistuda poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva määruse (EL)

2024/900 (edaspidi „poliitreklaamimäärus“) kohaldamiseks ning pöörata

eritähelepanu diskrimineerimiskeelu sättele (artikli 5 lõige 1), mida hakatakse

kohaldama 20 päeva pärast määruse avaldamist 20. märtsil 2024 (27). Selle

sätte järgimise tagamise eest vastutavad kõik digiplatvormide pakkujad. Selles

määruses määratletakse poliitreklaami tegemisena sõnumi ettevalmistamist

ning selle edendamist, avaldamist, edastamist või levitamist poliitikas osaleja

poolt, jaoks või nimel, välja arvatud juhul, kui sõnum on puhtalt eraviisilist

või ärilist laadi, või juhul, kui sõnum võib mõjutada valimiste või

(27) https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=OJ:L_202400900&pk_campaign=todays_OJ&pk_source=EURLEX&pk_mediu

m=X&pk_keyword=trasparency_of_political_advertising&pk_content=regulation&pk_cid=EURLEX

_todaysOJ. Artiklit 3 ja artikli 5 lõiget 1 kohaldatakse alates jõustumisest 9. aprillil 2024. Ülejäänud

määrust kohaldatakse alates 9. oktoobrist 2025.

11

rahvahääletuse tulemust, hääletamiskäitumist või seadusandlikku või

regulatiivset protsessi liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja on

selleks mõeldud. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

soovitatakse võtta käesolevate suuniste kohaldamisel arvesse määruses

esitatud määratlusi. Kui suurplatvormi või suurotsimootori pakkuja pakub

võimalust avaldada oma teenuses poliitreklaami, soovitab komisjon, et

vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklis 26 sätestatud kohustusele ja

kooskõlas tulevase poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva

määrusega oleks see märgistatud selgelt, silmatorkavalt ja üheselt

mõistetavalt ning reaalajas, et kasutajad saaksid aru, et kuvatav sisu sisaldab

poliitreklaami. Lisaks peaksid kasutatavad märgised jääma oma kohale ka siis,

kui kasutajad sisu samal platvormil jagavad. Samuti soovitab komisjon, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad viiksid oma poliitika

poliitreklaamimäärusega vastavusse juba enne, kui see muutub kohaldatavaks,

sest see täiendab määruse (EL) 2022/2065 artiklitest 26 ja 39 tulenevaid

juriidilisi kohustusi, eelkõige järgmistes valdkondades:

i. anda kasutajatele teavet poliitreklaami kohta, mida nad näevad,

näiteks tellija isik ja vajaduse korral tellija üle lõplikku kontrolli omav

üksus, ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse poliitreklaami

avaldada, edastada või levitada, muud hüved, mille poliitreklaami

teenuste osutajad on saanud, kogusummas ja koguväärtusena, ning

sisuline teave peamiste parameetrite kohta, mida kasutatakse, et

määrata kindlaks reklaamisaaja, kellele reklaam esitatakse;

ii. pidada avalikult kättesaadavat, otsinguid võimaldavat

poliitreklaamide hoidlat, mida ajakohastatakse võimalikult

reaalajalähedaselt. Hoidlas sisalduva teabe hulka kuulub vähemalt

nende teenusesaajate koguarv, kelleni on jõutud, ja kui see on

asjakohane, liikmesriikide kaupa jaotatud koondarvud selle

teenusesaajate rühma või või nende teenusesaajate rühmade kohta,

kellele reklaam on konkreetselt suunatud, nagu on ette nähtud määruse

(EL) 2022/2065 artiklis 39, ning siia hulka võib kuuluda ka näiteks

teenuseosutajate saadud muude hüvede kogusumma ja koguväärtus,

kuvamiste arv ja geograafilised piirkonnad, kus seda reklaami esitati;

iii. kui teenuseosutajad oma teenustes poliitreklaami ei luba, peavad neil

olema tõhusad kontrollisüsteemid ja nad peavad rakendama vajalikke

abinõusid, tagamaks, et seda otsust täidetakse nõuetekohaselt;

iv. tagada, et on olemas piisav poliitika ja piisavad süsteemid, et hoida

ära reklaamisüsteemide väärkasutamist selleks, et levitada

valimisprotsesside kohta eksitavat teavet, desinformatsiooni ja

välisriigi infomanipulatsioone, sealhulgas generatiivse tehisintellekti

tekitatud petturlikku sisu.

f) suunamudijad võivad avaldada teenusesaajate valimisotsustele olulist mõju,

sest nad osalevad üha enam internetis poliitilise arutelu vedamises. Sellega

seoses ja läbipaistvuse suurendamiseks peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad:

i. pakkuma funktsiooni, mis võimaldab suunamudijatel deklareerida, kas

nende pakutav sisu kujutab endast või sisaldab poliitreklaami,

12

sealhulgas avaldada tellija identiteedi ja vajaduse korral tellija üle

lõplikku kontrolli omava üksuse; ajavahemiku, mille jooksul

kavatsetakse poliitreklaami avaldada, edastada ja levitada; muud

hüved, mille poliitreklaami teenuste osutajad on saanud, kogusummas

ja koguväärtusena; kuvamise aja ning sisulise teabe peamiste

parameetrite kohta, mida kasutatakse, et määrata kindlaks

reklaamisaaja, kellele reklaam esitatakse;

ii. tagama, et teised teenusesaajad saavad selgel, silmatorkaval ja üheselt

mõistetaval viisil ning reaalajas, sealhulgas silmatorkava märgistuse

abil, kindlaks teha, et pakutav sisu kujutab endast või sisaldab

poliitreklaami, nagu on kirjeldatud suunamudija deklaratsioonis.

g) Desinformatsioonilise sisu demonetiseerimine. Komisjon soovitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kehtestada suunatud poliitika

ja süsteemid tagamaks, et reklaami paigutamine ei paku rahalisi stiimuleid

desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonide levitamiseks

valimisprotsesside kohta või vaenuliku, (vägivaldse) ekstremistliku või

radikaliseeriva sisu levitamiseks, mis võib mõjutada inimesi nende

valimisotsustes.

h) Teenuste usaldusväärsus. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

peaksid kehtestama asjakohased menetlused, tagamaks, et teenusega

manipuleerimine avastatakse ja katkestatakse õigeaegselt ja tulemuslikult, kui

nad on parimaid kättesaadavaid tõendeid arvestades kindlaks teinud, et see on

asjakohane süsteemne risk. Näiteks võivad nad lisada oma

teenusetingimustesse konkreetsed reeglid, mis keelavad võltskontode või

zombivõrkude loomise (siia hulka võivad kuuluda nii automatiseeritud,

osaliselt automatiseeritud või mitteautomaatsed kontod) või teenuse petturliku

kasutamise.

i. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

töötada välja oma reeglid ja tagada nende järgimine, et hoida ära

pettusi, milles kehastatakse kandidaate, kasutatakse petturlikku

manipuleeritud meediasisu, võltsitud sõnavõtte, läbipaistmatuid

kinnimakstud sõnumeid või läbipaistmatut reklaamimist

suunamudijate poolt, samuti ebaautentse sisuloomise või käitumise

koordineerimist.

ii. Komisjon soovitab, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate

asjaomased töörühmad teeksid omavahel koostööd, et teha kindlaks

ühised ohud ning astuda vastu platvormiülestele

desinformatsioonikampaaniatele, välisriigi infomanipulatsioonidele ja

vaenulikule, (vägivaldsele) ekstremistlikule või radikaliseerivale

tegevusele, mis võib mõjutada inimeste valimisotsuseid, ja

pahatahtlike osalejate liikumisele (vt punkt 3.4 „Koostöö riiklike

ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja kodanikuühiskonna

organisatsioonidega“).

28. Arvestades, et valimisprotsesside süsteemsete riskide mõistmine on oma olemuselt

arenev, peaksid riskimaandusmeetmed olema seotud nende ettekavatsetud ja

potentsiaalselt ka ettekavatsemata mõju range ja kriitilise analüüsi, testimise ja

ülevaatamisega. Seega peaksid tõhusad riskimaandusmeetmed põhinema parimal

13

kättesaadaval teabel ja teaduslikul arusaamisel. Komisjon soovitab suurplatvormide

ja suurotsimootorite pakkujatel töötada proaktiivselt välja kontseptuaalselt kehtivad

toimimisparameetrid, mis näitavad riskimaandusmeetmete tõhusust, ning neid

parameetreid hinnata ja optimeerida, näiteks omaduste ja projekteerimisvalikute A/B-

testimise kaudu. Neid toimimisparameetreid tuleks analüüsida osana teenuseosutajate

riskijuhtimisraamistikust ja need tuleks kehtestada selliselt, et need mõõdaksid

asjakohaste riskimaandusmeetmete edukust konkreetsete valimiste ajal. Need

parameetrid peaksid vastama SMART-põhimõttele (s.t olema konkreetsed,

mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja tähtajastatud) ning olema nii kvalitatiivsed

kui ka kvantitatiivsed.

3.2.2. Kolmandate isikute poolne kontroll, uurimine ja juurdepääs andmetele

29. Kolmandate isikute poolne riskimaandusmeetmete kontroll ja uurimine on tähtis

selleks, et aidata suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel tagada, et nende

kehtestatud meetmed on tõhusad ja vastavad põhiõigustele ja demokraatia

põhimõtetele. Stabiilne ja usaldusväärne juurdepääs andmetele kolmandate isikute

tehtava kontrolli tarbeks on valimisperioodidel äärmiselt oluline, et tagada

läbipaistvus, täiustada teadmisi ja aidata valimiste aegu riskimaandusmeetmeid edasi

arendada. Lisaks määruse (EL) 2022/2065 artiklist 40 tulenevatele juriidilistele

kohustustele soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

tagada asjaomastele kolmandatest isikutest sidusrühmadele vaba juurdepääs

andmetele, sealhulgas vajaduse korral andmetele, mis ei ole kättesaadavad

suurplatvormide ja suurotsimootorite liideses, et uurida valimisprotsessidega seotud

riske. Üldiselt soovitatakse teha sihtotstarbelist koostööd, et töötada välja

riskimaandusmeetmed valimisprotsesside puhuks ja neid vajaduse korral kiiresti

kohandada. Vastavalt dokumenteeritud headele tavadele võib kaaluda mitmesuguseid

meetmeid, et osaleda sellises tegevuses koos kolmandate isikutega.

30. Lisaks töövahenditele ja muudele juurdepääsupõhimõtetele, mis on kehtestatud

määruse (EL) 2022/2065 artikli 40 lõike 12 järgimiseks, võivad nende meetmete

hulka kuuluda lisavahendid ja spetsiaalsed töövahendid või funktsioonid, sealhulgas

sellised, mida on vaja tehisintellektimudelite uurimiseks ja kontrollimiseks,

visuaalsed töölauad, olemasolevatele vahenditele lisatud täiendavad andmepunktid

või spetsiaalsed andmekogumid. Lisaks teadlastele, kellel on määruse (EL)

2022/2065 artikli 40 kohaselt õigus sellistele vahenditele või funktsioonidele juurde

pääseda, võiks sellist juurdepääsuõigust laiendada suuremale hulgale kolmandatele

isikutele.

31. Poliitreklaami valdkonnas soovitab komisjon asjaomastel suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel tagada kooskõlas liidu õiguse nõuetega, sealhulgas

isikuandmete kaitse nõuetega, et vahendid ja rakendusliidesed, mis võimaldavad

uurida nende poliitreklaami hoidlaid (28), on eesmärgipärased ja võimaldavad teha

mõtestatud uuringuid desinformatsiooni, välisriigi infomanipulatsioonikampaaniate

ja vaenuliku, (vägivaldse) ekstremistliku või radikaliseeriva sisu kohta, mida

levitatakse selleks, et mõjutada valimiste käigus, sealhulgas Euroopa Parlamendi

valimistel, inimeste valimisotsuseid. Siia hulka peaks kuuluma rida minimaalseid

funktsioone ja otsingukriteeriume, mis võimaldavad kasutajatel ja teadlastel teha

valimisperioodi jooksul võimalikult reaalajalähedaselt kohandatud andmeotsinguid

(28) Vt jao 3.2.1 punktis e esitatud soovitust, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad viiksid oma

poliitika poliitreklaamimäärusega vastavusse juba enne, kui määrus muutub kohaldatavaks.

14

(nt otsingud reklaamija või kandidaadi, valimiste, geograafilise piirkonna, riigi või

keele järgi).

32. Lisaks määruse (EL) 2022/2065 artikli 42 lõikes 4 osutatud aruannetele soovitab

komisjon, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad oleksid

valimisprotsessidega seotud riskimaandusmeetmete väljatöötamise, toimimise ja

rakendamise osas üldsuse ees võimalikult läbipaistvad, et võimaldada üldsusepoolset

kontrolli, mis omakorda võib mõjutada tõhusate riskimaandusmeetmete

väljatöötamist. Valimisperioodidel on eriti oluline, et suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad näitaksid, et sisu modereerimise otsused ei mõjuta

kandidaatide võrdsust ega soosi ega propageeri ebaproportsionaalselt teatavaid

(polariseerunud) vaateid esindavaid hääli.

3.2.2. Põhiõigused

33. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 kohaste riskimaandusmeetmete võtmisel tuleks

nõuetekohaselt arvestada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste

kaitset, eelkõige õigust väljendus- ja teabevabadusele, sealhulgas meediavabadust ja

meediapluralismi. Kõnealuse määruse põhjenduse 47 kohaselt peaksid

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad võtma nõuetekohaselt arvesse

asjakohaseid rahvusvahelisi inimõiguste standardeid, näiteks ÜRO äritegevuse ja

inimõiguste juhtpõhimõtteid. Riskimaandusmeetmete väljatöötamisel ja nende

järgimise tagamisel võib arvesse võtta ka asjakohaseid sõltumatuid aruandeid (29).

34. Valimiste usaldusväärsust ohustavate süsteemsete riskide maandamisel soovitab

komisjon võtta nõuetekohaselt arvesse ka selliste meetmete mõju, millega

võideldakse ebaseadusliku sisu, näiteks avaliku vägivalla ja vaenu õhutamise vastu,

niivõrd kui selline ebaseaduslik sisu võib takistada või vaigistada hääli

demokraatlikus arutelus, eelkõige neid, mis esindavad haavatavaid rühmi või

vähemusi. Näiteks rassismi vormid või sooline desinformatsioon ja soopõhine

vägivald internetis, sealhulgas vägivaldse ekstremistliku või terroristliku ideoloogia

või välisriigi infomanipulatsioonide kontekstis, kus sihikule on võetud LGBTIQ+

kogukond (30), võivad õõnestada avatud ja demokraatlikku dialoogi ja arutelu ning

veelgi suurendada sotsiaalset lõhet ja polariseerumist. Sellisel juhul võib sobivate

meetmete kaalumisel kasutada inspiratsiooniallikana internetis leviva vaenukõne

vastase võitluse tegevusjuhendit.

35. Lisaks asjaomaste osalejate kaasamisele riskihindamisse, nagu on osutatud määruse

(EL) 2022/2065 põhjenduses 90, soovitab komisjon, et suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad teeksid riskihindamise käigus koostatud põhiõiguste

mõjuhinnangud kättesaadavaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele, eelkõige

nendele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellega selles protsessis

konsulteeriti, niipea kui hindamine on lõpule viidud, seega võib-olla varem, kui on

(29) Näiteks: ühingute Access Now ja European Center for Not-for-Profit Law koostatud poliitikadokument

„Towards meaningful fundamental rights impact assessments under the DSA“; Taani Inimõiguste

Instituut, „Guidance on Human Rights Impact Assessment of Digital Activities“; Julian Jaursch, Josefine

Bahro, Asha Allen, Claire Pershan ja Katarzyna Szymielewicz, „DSA risk mitigation: Current Practices,

ideas and open questions“.

(30) FIMI targeting LGBTIQ+ people: Well-informed analysis to protect human rights and diversity | EEAS

(europa.eu)

15

nõutud kõnealuse määruse artikli 42 lõikes 4. See võiks anda võimaluse pidada

konstruktiivset avatud dialoogi heade tavade ja võimalike täiustuste teemal.

3.3. Generatiivse tehisintellektiga seotud riskimaandusmeetmed

36. Viimasel ajal generatiivse tehisintellekti alal toimunud tehnoloogiline areng on

võimaldanud luua ja laialdaselt kasutada tehisintellektisüsteeme, mis on võimelised

looma teksti, pilte, videoid või muud sünteetilist sisu. Kuigi selline areng võib tuua

kaasa palju uusi võimalusi, võib see valimiste kontekstis põhjustada konkreetseid

süsteemseid riske. Eelkõige võib generatiivset tehisintellekti kuritarvitada selleks, et

eksitada valijaid või manipuleerida valimisprotsessidega, luues ja levitades võltsi,

kallutatud ja eksitavat sünteetilist sisu (sealhulgas teksti, heli, liikumatuid pilte ja

videoid) poliitiliste osalejate kohta, väärkujutades sündmusi, valimisküsitlusi,

konteksti või narratiive. Generatiivsed tehisintellektisüsteemid võivad luua ka

ebaõiget, ebajärjekindlat või väljamõeldud teavet, n-ö hallutsineerida, ja anda seeläbi

tegelikkusest vale ettekujutuse, mis võib valijaid eksitada.

37. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 1 kohaselt peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad hindama valimiste kontekstis esinevaid süsteemseid

riske, näiteks eespool nimetatuid, ning kehtestama mõistlikud, proportsionaalsed ja

tõhusad riskimaandusmeetmed, mis on kohandatud riskidele, mis tulenevad nii

generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu loomisest kui ka selle levitamisest, sõltuvalt

nende teenuse laadist. Häid tavasid, millel asjakohased riskimaandusmeetmed võivad

põhineda, võib juba praegu leida tehisintellektimäärusest ja tehisintellekti paktist.

Sellega seoses on eriti olulised kohustused, mis on tehisintellektimääruses ette nähtud

üldotstarbeliste tehisintellektimudelite, sealhulgas generatiivse tehisintellekti

pakkujatele, süvavõltsingute märgistamise nõuded ja generatiivsete

tehisintellektisüsteemide pakkujatele kehtestatud nõue kasutada tipptasemel tehnilisi

lahendusi tagamaks, et generatiivse tehisintellekti abil loodud sisu märgistatakse

masinloetavas vormingus ja on sellisena tuvastatav ning seega on suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel võimalik seda avastada. Komisjon soovitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel viia oma poliitika

tehisintellektimäärusega kooskõlla juba enne selle jõustumist, nagu on ette nähtud

tehisintellekti paktis.

38. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid rakendama generatiivse

tehisintellektiga seotud riskimaandusmeetmeid niivõrd, kui need on tehniliselt

teostatavad, võttes iseäranis arvesse selliste meetmete mõju hartaga kaitstud

põhiõigustele. Samuti soovitab komisjon teha kogu sektori ulatuses koostööd, et

üldotstarbeliste tehisintellektimudelite tegevusjuhendi ja tehisintellekti tekitatud sisu

läbipaistvuse tegevusjuhendi kontekstis, mis töötatakse välja tehisintellektimääruse

alusel, arendada edasi tõhusaid riskimaandusmeetmeid generatiivse tehisintellekti

jaoks.

39. Valimisprotsessidega seotud konkreetsete tegelike või prognoositavate riskide põhjal

soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel, kelle teenuseid

saab kasutada generatiivse tehisintellekti tekitatud petturliku, kallutatud, väära või

eksitava sisu loomiseks, kehtestada järgmised riskimaandusmeetmed, niivõrd kui see

on tehniliselt teostatav ja vastavalt hetke tehnilisele tasemele:

a) tagada, et generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu ning muud liiki sünteetiline

ja manipuleeritud meedia on tuvastatavad, eelkõige kasutades piisavalt

usaldusväärseid, koostalitlusvõimelisi, tõhusaid ja töökindlaid võtteid ja

16

meetodeid, nagu vesimärgid, metaandmete identifitseerimine,

krüptograafilised meetodid sisu päritolu ja autentsuse tõendamiseks,

logimismeetodid, sõrmejäljed või muud meetodid, mis võivad olemasolevaid

standardeid arvestades olla asjakohased. See on eriti oluline juhul, kui

generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu puudutab kandidaate, poliitikuid või

erakondi. Vesimärke ja metaandmeid võib kasutada ka sisu puhul, mis põhineb

algselt autentsel salvestatud materjalil (nt videod, pildid või audio), mida on

hiljem generatiivse tehisintellekti abil muudetud;

b) teha jõupingutusi tagamaks, et tehisintellektisüsteemide tekitatud teave

põhineks valimiste kontekstis võimalikult suurel määral usaldusväärsetel

allikatel, näiteks valimisasutustelt saadud ametlikul teabel, ning et kõik

süsteemi esitatud tsitaadid või viited välisallikatele oleksid täpsed ega kajastaks

tsiteeritud sisu valesti ja et „hallutsineerimise“ mõju oleks seega piiratud;

c) hoiatada kasutajaid võimalike vigade eest generatiivsete

tehisintellektisüsteemide tekitatud sisus ja soovitada neil kontrollida

autoriteetsetest allikatest selle teabe tõepära ning kehtestada kaitsemeetmed,

et hoida ära väärsisu loomist, millel võib olla tugev potentsiaal mõjutada

kasutajate käitumist;

d) pidada punase meeskonna õppusi ja teste ning dokumenteerida neid, pöörates

eritähelepanu valimisprotsessidele, ja kaasata neisse nii sisemeeskondi kui ka

väliseksperte, enne kui generatiivsed tehisintellektisüsteemid üldsusele

kättesaadavaks tehakse, ning teha need kättesaadavaks astmeliselt, et

soovimatuid tagajärgi paremini ohjata;

e) kehtestada sobivad toimimisparameetrid, sealhulgas valimissisu puudutavatele

küsimustele antud vastuste ohutuse ja faktilise täpsuse jaoks, jälgida pidevalt

generatiivsete tehisintellektisüsteemide toimimist ning võtta vajaduse korral

sobivaid meetmeid;

f) lõimida generatiivsetesse tehisintellektisüsteemidesse kaitsemeetmed, mis

suurendavad nende ohutust, näiteks viibaklassifitseerijad, sisu modereerimine

ja muud filtrid, et valimisprotsessides avastada ja ära hoida viipasid, mis on

vastuolus suurplatvormi või suurotsimootori pakkuja teenusetingimustega;

võtta muid asjakohaseid meetmeid, millega püütakse ära hoida generatiivse

tehisintellektisüsteemi väärkasutamist valimisprotsesside kontekstis

ebaseaduslikuks, manipuleerivaks ja desinformatsiooniliseks otstarbeks;

g) eriti tekstisisu puhul märkida loodud väljundites võimaluse korral konkreetsed

teabeallikad, mida kasutati sisendandmetena, või anda kasutajatele muul

viisil võimalus kontrollida teabe usaldusväärsust ja täpsustada selle konteksti.

40. Valimisprotsessidega seotud konkreetsete tegelike või prognoositavate riskide põhjal

soovitab komisjon, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad, kelle teenuseid

saab kasutada generatiivse tehisintellekti tekitatud petturliku, väära või eksitava sisu

levitamiseks, kaaluksid järgmisi riskimaandusmeetmeid, niivõrd kui see on hetke

tehnika taseme juures tehniliselt teostatav:

a) kohandada oma teenusetingimusi ja tagada nende järgimine, et oluliselt

vähendada sellise generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu leviulatust ja mõju,

17

mis esitab desinformatsiooni või väärinfot valimisprotsessi kohta, näiteks

valimisrikkumisi.

i. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel anda

selget avalikku teavet selle kohta, millised siseprotsessid ja

riskimaandusmeetmed – nagu märgised, tähistused, pingerea koha

alandamine või teabe eemaldamine – on kehtestatud nende põhimõtete

järgimise tagamiseks.

ii. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel teha

faktikontrollijatega sellise petturliku sisu alal koostööd ja jagada nendega

teavet, et minimeerida riski, et seda sisu võimendatakse teistel

platvormidel.

b) Märgistada sünteetiline või manipuleeritud pildi-, audio- või videosisu, mis

sarnaneb märkimisväärselt tegelike isikute, esemete, kohtade, üksuste või

sündmustega või kujutab reaalsena sündmusi, mis tegelikult ei toimunud, või

annab neist vale ettekujutuse ja paistab inimestele ekslikult autentse või tõesena

(st süvavõltsingud) selgelt või teha see muul viisil silmatorkava märgistuse

abil eristatavaks.

i. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

pakkuda kasutajatele standardseid ja kergesti kasutatavaid liideseid ja

vahendeid, mis võimaldavad lisada tehisintellekti tekitatud sisule

märgiseid.

ii. Generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu märgistamisel soovitab

komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kasutada

tõhusaid märgiseid, mis on kasutajatele kergesti äratuntavad, võttes

arvesse selliseid aspekte nagu graafika, asukoht ja ajastus, ja tugineda

seejuures märgiste tõhusust käsitlevatele teadusuuringutele (31). Samuti

peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad enne selliste

märgiste avaldamist testima nende tõhusust ning kohandama ja

täiustama neid tagasiside ja kogemuste põhjal.

iii. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

hoolitseda selle eest, et generatiivse tehisintellekti tekitatud ja sellisena

märgistatud sisu säilitab oma märgise ka siis, kui teised kasutajad seda

platvormil jagavad.

c) Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kohandada

oma reklaamisüsteeme, näiteks pakkuda reklaamijatele võimalust märgistada

reklaamis või esile tõstetud postitustes selgelt generatiivse tehisintellekti

tekitatud sisu ja nõuda oma reklaamipoliitikas selle märgise kasutamist, juhul

kui reklaam sisaldab generatiivse tehisintellekti tekitatud sisu.

d) Nende põhimõtete järgimise tagamiseks peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad kohandama oma sisumodereerimisprotsesse ja

algoritmilisi süsteeme selliselt, et need tuvastaksid tehisintellekti tekitatud või

manipuleeritud sisu vesimärkide, metaandmete identifitseerimise, sisu päritolu

(31) Vt nt Tom Dobber, Sanne Kruikemeier, Fabio Votta, Natali Helberger & Ellen P. Goodman (2023),

„The impact of trafficlight veracity labels on perception of political advertising source and message trust

in social media“, Journal of Information Technology & Politics.

18

ja autentsuse tõendamise krüptograafiliste meetodite, logimismeetodite,

sõrmejälgede või muude meetodite abil.

i. Selles osas peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

tegema koostööd generatiivsete tehisintellektisüsteemide pakkujatega

ning järgima juhtivaid tehnika tasemele vastavaid meetmeid, tagamaks,

et sellised vesimärgid, metaandmete identifitseerimine,

krüptograafilised meetodid sisu päritolu ja autentsuse tõendamiseks,

logimismeetodid, sõrmejäljed või muud meetodid avastatakse kindlalt

ja tulemuslikult; samuti soovitatakse neil toetada uusi tehnoloogilisi

uuendusi, et parandada selliste vahendite tulemuslikkust ja

koostalitlusvõimet.

e) 2. jaos mainitud meediapädevuse meetmed peaksid keskenduma ka

generatiivsetele tehisintellektisüsteemidele, näiteks selleks, et selgitada, kuidas

see tehnoloogia toimib ja millised on selle väärkasutamise võimalused.

41. Vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõikele 1 peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad, kui nad käsitlevad generatiivse tehisintellekti tekitatud

seaduslikku, kuid kahjulikku sisu, mis võib mõjutada valijate käitumist, pöörama

eritähelepanu mõjule, mida nende poliitika ja meetmed võivad avaldada

põhiõigustele, eelkõige väljendusvabadusele, sealhulgas poliitilisele

väljendusvabadusele, paroodiale ja satiirile. Põhiõigustele avalduva mõju hindamine

on nõutav eelkõige juhul, kui töötatakse välja poliitikat selle kohta, millist

generatiivse tehisintellekti tekitatud petturlikku sisu suurplatvormi või

suurotsimootori pakkuja oma teenuses ei luba, vaid mille ta eemaldab.

42. Kuna tehisintellekti tekitatud sisu toob kaasa konkreetseid riske, tuleks seda

kontrollida rangemalt ja muu hulgas tuleks selleks välja töötada eriotstarbelised

töövahendid ja tehnoloogia, näiteks selleks, et teha uuringuid, et selgitada välja

konkreetselt valimisprotsessidega seotud riskid ja neid mõista. Suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujaid julgustatakse kaaluma spetsiaalsete töövahendite

loomist, mis annaks teadlastele juurdepääsu tehisintellekti tekitatud sisule ning

võimaldaks neil seda konkreetselt tuvastada ja analüüsida.

3.4. Koostöö riiklike ametiasutuste, sõltumatute ekspertide ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidega

43. Konkreetsete valimiste usaldusväärsuse kaitsmisele ei saa kaasa aidata, kui ei tunta

konkreetset riiklikku, õiguslikku, ühiskondlikku ja poliitilist konteksti ja kui

õigeaegselt ei reageerita reaalajas toimuvale, mis mõjutab suurplatvormide või

suurotsimootorite teenuste põhjustatud riske. Valimisprotseduurid ja valimiste

korralduslikud struktuurid on liikmesriigiti ja isegi valimiste lõikes erinevad.

Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid olema teadlikud eelseisvate

valimiste puhul kehtivast riiklikust valimiste juhtimise struktuurist ja eri

ametiasutuste rollist. Kui suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel on olemas

hea ülevaade konkreetsetest riiklikest menetlustest, nagu valimiskampaania ajapiirid,

valimiskandidaatide ametliku esitamise ajastus ja ajavahemik, mil valimisreklaam on

keelatud, siis võivad nad töötada välja riskimaandusmeetmeid, milles võetakse

arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetseid aspekte.

19

44. Selleks soovitab komisjon, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

vahetaksid korrapäraselt ja vajadusel kiirkorras teavet pädevate riiklike ja Euroopa

asutustega, kellega suhtlemiseks neil oleksid kontaktpunktid, ja kaasaksid

teabevahetusse oma liikmesriigi digiteenuste koordinaatori ja vajaduse korral

teabevahetuse hõlbustamiseks ka pädevad piirkondlikud ja kohalikud asutused, ning

kui see on asjakohane, ka komisjoni.

45. Sellise suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate ja pädevate riiklike

ametiasutuste vahelise suhtluse eesmärk peaks piirduma sellise teabe jagamisega, mis

võib olla aluseks valimisprotsessidega seotud riskide hindamisele ja

riskimaandusmeetmetele või mille põhjal riiklikud ametiasutused võivad võtta oma

pädevusse kuuluvaid meetmeid, et kaitsta valimisprotsesside usaldusväärsust. Näiteks

võivad asjaomased riiklikud ametiasutused anda suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatele ametlikku teavet hääletusprotsessi kohta, mille saab

lõimida nende teenustesse, ning kui see on võimalik ja asjakohane, anda neile teavet

valimisprotsessiga seotud võimalike riskide kohta, mis võivad olla aluseks

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate kehtestatud riskimaandusmeetmetele.

Teave riskide kohta, mida suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad oma

teenuses maandavad, võib omakorda olla asjakohane pädevate riiklike ametiasutuste

töös valimisprotsesside usaldusväärsuse kaitsmisel. Niivõrd kui selline suhtlus ei

kuulu määruse (EL) 2022/2065 kohaste läbipaistvusaruandluse kohustuste alla,

soovitab komisjon, et liikmesriikide ametiasutused ning suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad annaksid nende kohta läbipaistvalt aru, näiteks avalikes

dokumentides, kus riigi ametiasutused annavad valimisprotsessile hinnangu, või

läbipaistvusaruandluses, mis tuleneb määrusest (EL) 2022/2065.

46. Juhtudel, kui ei ole selge, milline riiklik ametiasutus on valimisprotsessidega seotud

riskimaanduse küsimustes pädev, võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujate jaoks kontaktpunktidena tegutseda igas liikmesriigis määruse (EL)

2022/2065 alusel määratud digiteenuste koordinaatorid. Kuna digiteenuste

koordinaatorid toimivad ühtse kontaktpunktina kõigis küsimustes, mis on seotud

määruse (EL) 2022/2065 kohaldamisega liikmesriigis, soovitab komisjon kaasata

digiteenuste koordinaatorid valimisprotsessiteemalisse teabevahetusse

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate ning pädevate riiklike ametiasutuste

vahel. Peale selle on komisjon soovitanud liikmesriikidel tugevdada oma riiklikke

valimisvõrgustikke (32) ja hõlbustada nende koostööd asjaomaste

sidusrühmadega (33). Ka need riiklikud valimisvõrgustikud võivad olla

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate jaoks kontaktpunktiks.

47. Lisaks koostööle riiklike ametiasutustega soovitatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel seada sisse tihe koostöö asjaomaste valitsusväliste

osalejatega, sest sellistel osalejatel on valimisprotsesside kaitsmisel keskne roll.

Valimiste eel võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad korraldada

nõupidamisi ja seada sisse kanaleid, mille kaudu vahetada korrapäraselt teavet

valimisprotsessis aktiivsete valitsusväliste osalejatega, nagu õppejõud, sõltumatud

eksperdid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja eri kogukondade esindajad, ning

kutsuda neid jagama oma sõltumatuid eksperditeadmisi, arusaamu ja tähelepanekuid,

(32) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018H0234

(33) Komisjoni 12. detsembri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2829 kaasavate ja probleemikindlate

valimisprotsesside kohta liidus ning Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõtme ja tõhusa

läbiviimise kohta.

20

mis võivad aidata kindlaks teha maandamist vajavaid riske ja välja töötada vastavaid

riskimaandusmeetmeid.

48. Kanalite loomine, mille kaudu vahetada valimiskampaania ajal teavet valitsusväliste

osalejatega, sealhulgas kampaaniaorganisatsioonide ja valimisvaatlejatega, aitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel paremini mõista valimiste konteksti,

et eriolukorras kiiresti reageerida, riskimaandusmeetmeid välja töötada ja kalibreerida

ning paremini mõista, kuidas nende riskimaandusmeetmed kohalikus kontekstis

toimivad. Tegevusjuhendi valimiste töörühm ja selle kiirreageerimissüsteem on hea

näide sellisest olemasolevast ja aktiivsest eri sidusrühmade vahelisest foorumist, kuhu

kuuluvad ka valitsusvälised organisatsioonid ja faktikontrollijad, kellel on olulisi

kogemusi valimiste alal. Sellega seoses võivad olulist sisendit pakkuda ka EDMO

valimiste rakkerühm, mis koosneb sõltumatutest faktikontrollijatest, õppejõududest

ja meediapädevuse spetsialistidest, ning kõikjal ELis asuvad EDMO keskused.

49. Mitmekesistest allikatest pärit usaldusväärse teabe kättesaadavus on hästi toimivate

demokraatlike valimisprotsesside jaoks määrav. See väärib kaitset mitte ainult välise

kaubandusliku ja poliitilise sekkumise eest, vaid ka suurplatvormide ja

suurotsimootorite siseprotsesside võimaliku väära rakendamise eest, nagu on tõdetud

kavandatava Euroopa meediavabaduse määruse (34) artiklis 17. Ajakirjanikud ja

meediateenuste osutajad täidavad teabe kogumisel, töötlemisel ja üldsusele

edastamisel elutähtsat rolli, mis valimiste ajal muutub veelgi otsustavamaks.

Sõltumatuid uudistemeedia teenuse osutajaid ja organisatsioone, millel on

väljakujunenud organisatsioonisisesed toimetamisstandardid ja -menetlused,

peetakse üldiselt usaldusväärseks teabeallikaks. Seetõttu peaksid suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad tegema sõltumatute meediaorganisatsioonide,

reguleerivate asutuste, kodanikuühiskonna ja rohujuure tasandi organisatsioonide,

faktikontrollijate, akadeemiliste ringkondade ja muude asjaomaste sidusrühmadega

koostööd, et parandada usaldusväärse teabe äratundmise oskust ja usaldusväärsetest

allikatest pärit valimisteemalise pluralistliku uudismeediasisu kättesaadavust

kasutajate jaoks.

50. Arvestades, kui oluline on selliste organisatsioonide roll teabe tõepära hindamisel,

soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel teha koostööd

sõltumatute faktikontrolli organisatsioonidega, mis järgivad rangeid metoodika,

eetika ja läbipaistvuse standardeid, kuna nad on näiteks Euroopa

faktikontrollistandardite võrgustiku (EFCSN) liikmed ja järgivad selle

normistikku (35). Komisjon soovitab, et selline koostöö oleks läbipaistev. Näiteks

mõned desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile allakirjutanud loetlevad

faktikontrolliorganisatsioonid, millega neil on kokkulepped.

3.5. Valimisperioodi ajal

51. Valimisperioodil, mil on kasutusel spetsiaalselt valimisprotsessi riskide

maandamiseks ette nähtud meetmed ja ressursid, soovitab komisjon, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad pööraksid eritähelepanu

34 Vastuvõetud tekstid – Euroopa meediavabaduse määrus – kolmapäev, 13. märts 2024 (europa.eu)

(35) EFCSN | European Fact-Checking Standards Network Project – Euroopa faktikontrollistandardite

võrgustiku projekt

21

riskimaandusmeetmetele, mis vähendavad selliste intsidentide mõju, mis võivad

oluliselt mõjutada valimistulemusi või valimisaktiivsust.

52. Siia hulka kuuluvad sellised meetmed nagu kasutajatele juurdepääsu andmine

ametlikest allikatest pärit usaldusväärsele, ajakohasele ja arusaadavale teabele selle

kohta, kuidas hääletada, samuti hääletusprotsessi kohta, või alajaos 3.3 nimetatud

tüüpi meetmed, millega vähendatakse kahju, mida võivad põhjustada suure mõjuga

asjaolud, nagu manipuleeritud pildid, helisalvestised või süvavõltsingud näiteks

valimistel kandideerivatest poliitikutest. Suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujad peaksid ka tagama, et nad suudavad kiiresti reageerida, kui nende teenusega

manipuleeritakse selleks, et õõnestada valimisprotsessi, või kui üritatakse kasutada

desinformatsiooni ja infomanipulatsioone, et valijaid valimast heidutada.

53. Intsidendid, mis leiavad valimisperioodil aset platvormil või väljaspool platvormi,

võivad valimiste usaldusväärsuse või avaliku julgeoleku jaoks kaasa tuua kiireid ja

suure mõjuga tagajärgi. Seetõttu soovitab komisjon, et suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad looksid intsidentidele reageerimise sisemehhanismi,

kuhu oleks kaasatud ka kõrgem juhtkond, ning kaardistaksid organisatsioonis

intsidendile reageerimisega seotud sidusrühmad. See menetlus peaks olema juba ette

paika pandud, kokku lepitud ja katsetatud, sealhulgas punase meeskonna õppuste abil,

et seda saaks kiiresti rakendada. Samuti peab see menetlus olema järjepidev, korratav

ja kontrollitav ning andma hästi dokumenteeritud otsuseid ja tulemusi, et

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad saaksid suure mõjuga sündmuste järel

oma vastumeetmed üle vaadata.

54. Arvestades, et riskimaandusmeetmeid on vaja kohaldada kiiresti, soovitab komisjon

ühtlasi, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad seaksid sisse koostöö ning

kiire ja tõhusa teabevahetuse nii platvormide vahel kui ka asjaomaste valitsusväliste

osalejatega, kellel on valimiste alal teadmisi ja asjatundlikkust; selliste osalejate hulka

võiksid kuuluda sidusrühmad kodanikuühiskonna organisatsioonidest,

akadeemilistest ringkondadest ja teadlaste hulgast, sõltumatust meediast ja mujalt.

Arvestades, et ebaseaduslik ja/või kahjulik sisu, aga ka desinformatsioon ja välisriigi

infomanipulatsioonid on oma laadilt platvormidevahelised, on selleks, et neid riske

edukalt maandada, hädavajalik teha koostööd suurplatvormide ja suurotsimootorite

endi vahel, et jagada asjakohast teavet, ja teha koostööd ka väiksemate platvormide

ja teenustega. See aitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kiiremini

reageerida tekkivatele probleemidele ja intsidentidele, paremini mõista konteksti,

kohandada oma riskimaandusmeetmeid ja hinnata võetud meetmete tõhusust. Sellise

koostöö ja teabevahetuse tõhusus on eriti oluline seetõttu, et niisugused sündmused

on oma laadilt aegkriitilised. Seepärast peaks siia hulka kuuluma suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate reaktsioonid ja osalevatele valitsusvälistele osalejatele

mõistlikus ajaraamis antav sisuline tagasiside, mis võimaldab hinnata sellise koostöö

ja teabevahetuse tõhusust ja mõju.

55. Heaks näiteks sellisest valimisteaegse koostöö foorumist on

desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile allakirjutanute loodav

kiirreageerimissüsteem, mis annab sisendit platvormide intsidentidele reageerimise

mehhanismidesse. Omavaheliseks koostööks ja koordineerimiseks valimiste ajal

peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad koos teiste allakirjutanutega

kehtestama menetlusraamistiku, sealhulgas kiirtagasiside mehhanismi, mis nõuab

platvormidelt kiirete, tõhusate ja sobivate järelmeetmete võtmist.

22

56. Veel ühe näite selle kohta, kuidas korraldada välisriigi infomanipulatsioonidele ja

desinformatsioonile reageerimise alast tööd, võib leida Euroopa välisteenistuse teisest

aruandest välisriigi infomanipulatsioonide ohtude kohta (36), milles esitatakse

vastumeetmete raamistik, kus analüüs on sisuliselt seotud tõenduspõhiste

vastumeetmetega ja samal ajal on rõhutatud eri sidusrühmade koostöö tähtsust.

Samuti võib häid mõtteid saada sellistest algatustest nagu välisriigi

infomanipulatsioonide alane teabejagamis- ja analüüsikeskus (FIMI-ISAC) (37).

FIMI-ISACi eesmärk on edendada kõigi sidusrühmade vahel teabevahetust

algpõhjuste, intsidentide ja ohtude kohta ning kogemuste, teadmiste ja analüüside

jagamist.

57. Õigeaegne reageerimine intsidentidele on sageli otsustav. Komisjon soovitab

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel kaaluda mudelit „töö käib päikese

järgi“: bürood asuvad üle maailma laiali ja nii saab katta kõik ajavööndid.

58. Et reageerida õigeaegselt, peaksid suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad

oma võimaliku koostöö valimisasutuste ja asjaomaste valitsusväliste osalejatega

lõimima intsidentidele reageerimise mehhanismidesse.

3.6. Pärast valimisperioodi

59. Pärast valimisperioodi soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujatel korraldada valimisjärgse ülevaatuse, sealhulgas hinnata valimiste

kontekstis võetud riskimaandusmeetmete toimivust, et meetmeid vajaduse korral

kohandada. Sisearuanne peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas sisemised

toimimisparameetrid ja muud hindamiskriteeriumid olid enne valimisi, valimiste ajal

ja pärast valimisi täidetud, milliseid õppetunde saadi ja kus on vaja midagi parandada.

60. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel võtta

valimisjärgses ülevaatuses arvesse arvamusi, mida saadakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite riskimaandusmeetmete mõju kohta sõltumatutelt teadlastelt,

kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja sõltumatutelt faktikontrollijatelt. Lisaks

võivad suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad kaasata kogenud sõltumatute

valimisvaatlejate rühmi, kes võivad anda teavet oma teenuste kasutamise ja mõju

kohta selles kontekstis.

61. Eelkõige peaks valimisjärgne aruanne sisaldama teavet keskmise reaktsiooniaja ja

reaktsiooniaja statistilise jaotuse kohta teenusetingimuste rikkumise korral, keskmise

reaktsiooniaja ja reaktsiooniaja statistilise jaotuse kohta kasutajate ja valitsusväliste

osalejate poolt märgistatud sisu korral, meetmete objektiks oleva sisu keskmise

leviulatuse ja aktiivsusnäitajate ning nende statistilise jaotuse kohta, teatavate

valimisi puudutavate tegevuspõhimõtete rikkumiste arvu kohta, infomanipulatsiooni

juhtumite kohta ning teatavate meetmete, näiteks meediapädevuse algatuste ja

autoriteetsete algatuste ulatuse kohta. Komisjon võib nõuda selliseid aruandeid

konfidentsiaalselt (38).

62. Komisjon soovitab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel avaldada selliste

valimisjärgsete ülevaatuste avalik versioon. See peaks sisaldama teavet suurplatvormi

(36) EEAS-2nd-Report on FIMI Threats-January-2024_0.pdf (europa.eu)

(37) https://fimi-isac.org/

(38) Digiteenuste määruse artikkel 84.

23

või suurotsimootori pakkuja võetud meetmete ja toimunud intsidentide kohta, aga ka

valimiskampaania ajal asjaomaste valitsusväliste osalejatega toimunud koostöö ja

teabevahetuse kohta. See peaks sisaldama võetud meetmete üksikasju ning sellise

koostöö tõhusust ja õigeaegsust. Ühtlasi tahetakse sellega koguda üldsuselt

tagasisidet selle kohta, kuidas kehtivaid riskimaandusmeetmeid täiustada, või jagada

edukaid meetmeid teiste teenuseosutajatega. Veel ühe näitena valimistega seotud

aruandlusest on desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile allakirjutanud töötanud

välja aruandevormi, mille kaudu nad annavad enne ja pärast valimisi aru võetud

meetmetest ja nende asjakohasetest mõjuparameetritest.

3.7. Konkreetsed juhtnöörid Euroopa Parlamendi valimisteks

63. Nagu on märgitud demokraatia kaitse paketi teatises (39), on eelseisvad Euroopa

Parlamendi valimised meie demokraatlike protsesside vastupanuvõime seisukohast

otsustava tähtsusega proovikiviks, arvestades et toime tuleb tulla ka hübriidohtudega,

mille hulka ei kuulu mitte ainult desinformatsioon ja välisriigi infomanipulatsioonid,

vaid ka küberründed. Selles kontekstis soovitatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel nende ainulaadse piiriülesuse tõttu kehtestada 6.–9.

juunil 2024 toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks jõulised

riskimaandusmeetmed.

64. See tähendab, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel soovitatakse tagada,

et piisavad ressursid ja riskimaandusmeetmed oleksid kättesaadavad ja et need

oleksid jaotatud viisil, mis on proportsionaalne riskihinnanguga ning et nende hulka

kuuluks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi juurdepääs kõikjal ELis riikide tasandil

selles vallas leiduvatele eksperditeadmistele.

65. Euroopa Parlamendi valimistel ei ole ette kindlaks määratud kampaaniaperioodi. See

tähendab, et eri liikmesriikides võivad nende valimiste kampaaniad alata ja lõppeda

eri aegadel. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid julgustatakse seda

arvesse võtma, kui nad töötavad välja oma riskimaandusmeetmeid Euroopa

Parlamendi valimiste jaoks, ja tegema liikmesriikidega koostööd selliste valimiste

ettevalmistamisel.

66. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad peaksid asjakohaste

riskimaandusressursside eraldamisel võtma arvesse ka nende valimiste ainulaadset

piiriülest ja üleeuroopalist mõõdet. Kampaaniad ei ole pelgalt riigisisesed ja

arutelusid peetakse üle piiride. Lisaks kontaktide loomisele asjaomaste riiklike

ametiasutustega soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel

luua enne valimisi kontaktid ka ELi tasandi ametiasutustega. Euroopa Parlamendil on

nendel valimistel keskne roll ja seega peaks ta olema nende eel suurplatvormide ja

suurotsimootorite üks peamisi suhtluspartnereid. Üle kogu ELi ulatuvad riiklike

ekspertide võrgustikud desinformatsiooni ja välisriigi infomanipulatsioonide,

valimiste ja küberturvalisuse valdkonnas, näiteks ELi kiirhoiatussüsteem, Euroopa

valimiskoostöö võrgustik ning võrgu- ja infoturbe koostöörühm, võiksid olla

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate jaoks asjakohased võrgustikud,

millega suhelda valimisperioodil piiriüleste intsidentide, sealhulgas

(39) COM(2023) 630 final. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele demokraatia kaitse kohta.

24

hübriidintsidentide korral, mis nõuavad kiiret reageerimist ja riskimaandusmeetmete

rakendamist.

67. Riskimaandusmeetmete puhul, milles võib olla vaja arvesse võtta teistsuguseid, ent

seonduvaid demokraatlike protsesside destabiliseerimise või diskrediteerimise

püüdlusega ohte, sealhulgas küberründeid, tuleks tagada nendes valdkondades

asjakohane koostöö. Kübervõimelise desinformatsiooni või välisriigi

infomanipulatsioonidega seotud tegevuse puhul julgustatakse suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujaid looma piisavaid kontakte riiklike küberturbeasutustega;

kui selline tegevus puudutab ELi tervikuna või ELi institutsioone, organeid ja asutusi,

tuleks kaaluda kontakte Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) ning ELi

institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga

(CERT-EU) 40. Lisaks soovitab komisjon – kooskõlas ettepanekutega, mis tehti

riiklike valimiste kohta – luua Euroopa Parlamendi valimiste eel võrdsetel tingimustel

kontaktid Euroopa Parlamendi administratsiooni ja Euroopa tasandi erakondadega

ning seada sisse teabevahetuskanal.

68. Suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad, kes on desinformatsioonivastasele

tegevusjuhendile alla kirjutanud, peaksid täiel määral osalema Euroopa Parlamendi

valimistega seotud töös, sealhulgas sisulise osalemise kaudu kiirreageerimissüsteemis

ja tagasisidemehhanismis koos asja- ja ajakohaste järelmeetmetega. Samuti peaksid

nad enne ja pärast valimisi andma sihitatult aru meetmete kohta, mis on kehtestatud

selleks, et vähendada Euroopa Parlamendi valimistega seotud desinformatsiooni,

infomanipulatsioonide ja välisriigi infomanipulatsioonide levikut, sealhulgas nende

asjakohaste mõjuparameetrite kohta (tuginedes kohustustele 37.2 ja 42). Võttes

aluseks arvamused, mis on saadud faktikontrollijatelt ja allakirjutanutelt

kodanikuühiskonna hulgast, peaksid nad tegema valimiste järel kokkuvõtte saadud

õppetundidest ja hindama ka koostöö tõhusust ja ajakohasust, et parandada süsteemi

tõhusust tulevasteks valimisteks.

69. Alajaos 3.6 kirjeldatud valimisjärgne ülevaatus tuleks teha ka Euroopa Parlamendi

valimiste kohta ja selles tuleks arvesse võtta nende valimiste eripära.

70. Selleks et kohandada oma riskimaandusmeetmeid Euroopa Parlamendi valimiste

jaoks, soovitab komisjon suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatel luua

kontaktid ja teha koostööd eelkõige EDMO Euroopa Parlamendi valimiste

rakkerühmaga. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks koostab rakkerühm

aruandeid ja annab korrapäraselt ajakohastatud teavet peamiste

desinformatsioonisuundumuste, -probleemide ja -nähtuste kohta. Suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujad peaksid neid oma tegevuses ja riskimaandusmeetmetes

arvesse võtma.

4. JÄRGMISED SAMMUD JA KOKKUVÕTE

71. Komisjonil on kindel tahe määruse (EL) 2022/2065 täitmist jõuliselt tagada,

sealhulgas valimiste alal. Käesolevad suunised aitavad suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujatel kohaldada selle määruse artiklit 35, eelkõige selles osas,

kuidas hinnata ja maandada valimisprotsesside puhul süsteemseid riske, mis

tulenevad nende teenusest või selle kasutamisest. Pidades silmas eelseisvate valimiste

40 https://cert.europa.eu/

25

suurt arvu, teiste hulgas eelkõige Euroopa Parlamendi valimisi, soovitab komisjon

tungivalt, et suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujad rakendaksid need

suunised kiirelt ja põhjalikult, ning tal oleks heameel, kui teadlased ja

kodanikuühiskonna organisatsioonid hindaksid nende suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate poolt ELis võetud riskimaandusmeetmete tõhusust.

72. Samal ajal, võttes eelkõige arvesse määruse (EL) 2022/2065 rakendamise varajast

etappi ja valimisprotsesse ohustavate süsteemsete riskide eripära, on komisjon valmis

tegema suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujatega koostööd nende teenuste ja

nendega seotud süsteemide väljatöötamise ja toimimise alal, tagamaks, et

valimisprotsessid ei saaks ELis kahju.

73. Selles kontekstis on komisjon valmis hõlbustama suurplatvormide ja

suurotsimootorite pakkujate poolt vabatahtlikult võetud riskimaandusmeetmete

korrapärast läbivaatamist. See võiks toimuda eel- ja järelkontrollina pärast

konkreetseid valimisi. Tagasiside, mida komisjon selles kontekstis annab, põhineb

suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate esitatud teabel ega kujuta endast

nende kehtestatud vastavusmeetmete täielikku hindamist. Seega ei piira see komisjoni

uurimisvolitusi ja avaliku sunni kasutamise volitusi, mis tulenevad määrusest (EL)

2022/2065.

74. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 64 kohaselt jätkab komisjon kogu ELis

eksperditeadmiste ja suutlikkuse arendamist süsteemsetes ja esilekerkivates

küsimustes. Selles osas on suurplatvormidelt ja suurotsimootoritelt saadav teave

otsustava tähtsusega. Komisjon eeldab, et selliste teenuste osutajad suhtlevad

komisjoniga määruse (EL) 2022/2065 täitmise tagamise raames valimiste

usaldusväärsust käsitlevates valmisolekudialoogides ja muudes koostööstruktuurides,

mille on selleks otstarbeks loonud määruse (EL) 2022/2065 täitmise tagamise eest

vastutavad komisjoni talitused, et suuta kiiresti reageerida kiireloomulistele

teabenõuetele, eelkõige esilekerkivate küsimuste ja intsidentide kohta, millel võib olla

valimistulemustele või valimisaktiivsusele märkimisväärne mõju. See ei välista

osalemist muudes olemasolevates koostöömehhanismides või -protokollides.

75. Nagu on üksikasjalikumalt märgitud alajaos 1.1, põhinevad käesolevates suunistes

nimetatud riskimaandusmeetmed varasematel valimiste usaldusväärsust käsitlevatel

valmisolekudialoogidel, mis on peetud suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujatega, kogemustel, mis on saadud desinformatsioonivastase tegevusjuhendi ja

ELi välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastase

meetmekogumi kasutamisel, ettevalmistaval konsultatsioonil, mitmesugustel

ümarlaudadel ja digiteenuste koordinaatoritelt saadud sisendil. Seega võib suunistes

visandatud meetmeid pidada praeguse hetke parimaks tavaks.

76. Kuigi käesolevate juhiste eesmärk on toetada suurplatvormide ja suurotsimootorite

pakkujaid nende määruse (EL) 2022/2065 artiklist 35 tulenevate kohustuste täitmise

tagamisel, võib komisjoni arusaam sellest, millised küsimused on kõnealuse määruse

artikli 35 tõlgendamisel ja rakendamisel kaalul, uute kogemuste valguses edasi

areneda.

77. Lisaks areneb suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujate tegevuskeskkond

kiiresti ja pahatahtlike osalejate taktika muutub pidevalt, mistõttu on lakkamatult

muutuvatele ja uutele esilekerkivatele probleemidele reageerimiseks vaja pidevalt

ajaga kaasas käia ja kohandusi teha. Lisaks on oodata, et kui komisjon ja Euroopa

digiteenuste nõukoda on desinformatsioonivastasele tegevusjuhendile oma hinnangu

26

andnud, saab ka sellest käitumisjuhend, mistõttu see seotakse määruse (EL)

2022/2065 õigusraamistikuga. Selles kontekstis ootab komisjon, et allakirjutanud

täidaksid ka edaspidi oma kohustust võidelda desinformatsioonivastase

tegevusjuhendi alusel desinformatsiooni vastu. Ühtlasi jõustuvad lähikuudel

järjekordsed ELi õigusaktid, mis täiendavad seda määrust erinormidega, mis on

käesolevate suuniste sisu seisukohast asjakohased: eelkõige poliitreklaamimäärus ja

tehisintellektimäärus (mille asjakohast sisu on arvesse võetud ka käesolevates

suunistes, eelkõige siis, kui see kujutab juba praegu endast konkreetse valdkonna

parimat tava).

78. Komisjon võib need suunised läbi vaadata, võttes arvesse saadud praktilisi kogemusi

ning tehnoloogia, ühiskonna ja regulatiivse arengu tempot selles valdkonnas. Sellise

läbivaatuse käigus võib komisjon otsustada käesoleva teatise tagasi võtta või seda

muuta. Komisjon julgustab suurplatvormide ja suurotsimootorite pakkujaid,

digiteenuste koordinaatoreid, teadusringkondi ja kodanikuühiskonna organisatsioone

sellesse protsessi oma panust andma.