Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/1016-3 |
| Registreeritud | 07.05.2024 |
| Sünkroonitud | 08.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) |
| Saabumis/saatmisviis | EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) |
| Vastutaja | Ingrid Erm-Eks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud minister Riisalo,
Saadan eelnõu juurde ka meie varasemad seisukohad äriühingute juhatuse liikmete ning FIE-de kaasamisest töötuskindlustuse süsteemi.
Lugupidamisega
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA president
Tel. +372 57809806
e-post: [email protected]
veeb: www.evea.ee
-------- Esialgne kiri --------
PEALKIRI:
[EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/24-0380 - "Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus"
KUUPÄEV:
12.04.2024 08:35
SAATJA:
SAAJA:
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/24-0380 - Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.05.2024 23:59
Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7b12b80-0b3b-447e-9ee1-d8b95b1f0ec1
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7b12b80-0b3b-447e-9ee1-d8b95b1f0ec1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
Digiallkirjad
___________________________________________________________________________________ ________
Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Pr Kaja Kallas, EV peaminister
Hr Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister
Hr Mart Võrklaev, rahandusminister
Riigikogu rahanduskomisjon
Riigikogu sotsiaalkomisjon Meie 27.09.2023 nr 2709/2023
EVEA ettepanek töötuskindlustuse süsteemi laiendamiseks
Reageerides peaminister pr Kaja Kallase poolt meedias esitatud üleskutsele mõelda kaasa,
millistest allikatest leida riigieelarvesse lisatulusid ning viidates käivitunud arutelule Eesti
Töötukassa teenuste reformimisest, esitab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon (EVEA) täiendatud ettepaneku laiendada kohustusliku töötuskindlustuse
süsteemi ebastandardsetes töövormides töötavatele isikutele, sh füüsilisest isikust
ettevõtjatele (FIE) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.
Varasemalt on EVEA sama sisuga ettepaneku esitanud 12.05.2020 Sotsiaalministeeriumile.
Võimalust panustada Eesti Töötukassasse ja saada kindlustuskaitset töö kaotuse korral ei oma
kehtiva seadusandluse alusel FIE-d ja isikud, kes teevad tööd ja on töötamise registrisse kantud
juriidilise isiku juhtorgani liikmena, kuid ei oma töölepingut, ning ettevõtluskonto kasutajad.
Eesti töötuskindlustussüsteemi puudulikkus andis end eriti valusalt tunda COVID-19 pandeemia
ajal, mil Töötukassa kriisitoetused jäid kättesaamatuks eelmainitud töötajate kategooriatele. Ka
praeguses majanduslanguse faasis on samad töötegijad kaitseta.
EVEA on aastaid olnud seisukohal, et töötuskindlustus peab laienema kõigile töötegemise
vormidele (sh jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms), st olema sotsiaalmaksupõhine
– kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka
töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.
EVEA poolt pakutav muudatus täidab kahte eesmärki:
1. Tagada võrdne kohtlemine ja parem sotsiaalne kaitstus erinevatel juriidilistel alustel
töö tegijatele, sealhulgas enesehõivatutele.
2. Suurendada Töötukassa tulubaasi uute töötuskindlustuse sihtgruppide arvelt.
Sundkindlustuse mudeliga Töötukassasse kogutavad vahendid on küll riigist eraldiseisva avalik-
õigusliku juriidilise isiku vara, kuid Töötukassa sihtfondide suurendamine aitab kaasa riigi
ülesannete paremale täitmisele ja inimeste sotsiaalse turvalisuse parandamisele.
Juhime ka tähelepanu, et tegemist ei ole täiendava maksutõusuga, vaid olulise avaliku teenuse
saajate ringi laiendamisega.
Euroopa Komisjon on korduvalt oma riigipõhistes soovitustes juhtinud tähelepanu vajadusele
laiendada töötuskindlustushüvitisi ja soovitab jätkuvalt laiendada töötuskindlustust
ebastandardsetele töövormidele. Ka Euroopa Liidu Nõukogu soovitas aastatel 2020 ja 2021
suurendada sotsiaalse turvavõrgu piisavust töötushüvitiste katvuse laiendamise kaudu.
EVEA teeb ettepaneku kõigi uute/ebastandardsete töövormide alusel töötavate isikute
liitmiseks töötuskindlustuse süsteemi.
Konkreetselt teeme ettepaneku viia töötuskindlustuse seadusesse järgmised muudatused:
1. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, füüsilisest isikust ettevõtjad ja teised ebastandardsete
töötegemise vormide alusel töötavad isikud, kelle töö eest on tasutud sotsiaalmaksu,
hõlmatakse töötuskindlustuse süsteemiga.
2. Sarnaselt töölepingu alusel töötavate töötajatega jääb nõutavaks kindlustusstaažiks 12 kuud
36 kuu jooksul. Töötuskindlustusstaaži annab ühe kuu eest saadud tasu juhul, kui sissetulekut
on teenitud vähemalt kuu alampalga ulatuses. Kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tasud
summeeritakse.
3. Staaži arvutamisel võetakse juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel aluseks viimased 12 kuud 36
kuu jooksul, mil on tasutud töötuskindlustusmakse. FIE-de puhul võetakse aluseks
maksustamise perioodile eelnev kalendriaasta, mille kohta FIE on esitanud ettevõtlustulu
deklaratsiooni (tuludeklaratsiooni E-vorm) ning tasunud töötuskindlustusmakse.
4. Töötuskindlustusmakset tasutakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult.
5. Kui inimene on paralleelselt iseendale tööandja ja töötab nt töölepingu alusel, siis makstakse
töötuskindlustusmakse kõigilt tasudelt, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga.
6. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse kõik sissetulekud, millelt on
makstud töötuskindlustusmakse.
7. Töötuna registreerimisel ja hüvitise taotlemisel peab töösuhe ja/või juhtimis- või
kontrollorgani liikme leping olema lõppenud (märge töötamise registris), FIE-na tegutsemine
peab olema lõppenud.
8. Ajutine töötamine on töötuskindlustushüvitise saamise ajal lubatud sarnastel tingimustel
töölepingu alusel töötanud isikutega.
9. Hüvitise maksmise tingimused (hüvitise määr eelnevast sissetulekust ja hüvitise saamise
ajaline kestus) on sarnased töölepingu alusel töötajatega.
EVEA-le ei ole paraku kättesaadavad värsked andmed selle kohta, kui palju liitujaid
töötuskindlustussüsteemiga eeltoodud ettepanekute realiseerumine kaasa toob, kuid usume,
et need andmed on olemas Maksu-ja Tolliametil. Kindlasti on tegemist kümnete tuhandete uute
töötuskindlustuse süsteemi panustajatega.
Oleme Teie käsutuses lisaselgituste andmiseks ja detailide arutamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa EVEA president [email protected] tel. +372 57809806
Digiallkirjad
Hr Tõnis Mõlder
esimees
Riigikogu Sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie: 08.06.2020.a.
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon)
seisukohad
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning
töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule 206 SE.
EVEA toetab töötuskindlustuse süsteemi ning tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi ajakohastamist. Eelnõu näeb ette suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset – need on väga vajalikud põhimõtted.
Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõus 206 SE sätestab lahendused, mida ka väikeettevõtjad on ammu oodanud ning me toetame selle eelnõu kiiret menetlemist.
MEIE MUUDATUSETTEPANEKUD:
1. palume täiendada eelnõu ning lisada TKindlS §6 lg 1 säte, mis annaks töötuskindlustushüvitisele õiguse isikul, kelle töösuhe on lõppenud TLS §91 lg 3 alusel, põhjusel, et töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandjal ei ole pakkuda talle sobivat tööd.
1.1. See muudatus on äärmiselt oluline nii üksikisiku kui ka ühiskonna seisukohalt - tervise (ja Haigekassa raviraha ning võimalike töövõimetoetuste) säästmiseks on mõistlik lõpetada tervise jätkuv kahjustamine ning töötuskindlustuse kaitse all omandada uus amet või leida uued terviseseisundile vastavad väljakutsed.
2. Eelnõu ettevalmistamise käigus esitasime Sotsiaalministeeriumile oma ettepanekud ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele töötuskindlustuse süsteemiga liitumisvõimaluse andmiseks.
2.1. esitasime Sotsiaalministeeriumile selle ettepaneku juba enne koroonakriisi puhkemist - töötuskindlustus peab laienema kõigile töötegemise vormidele (s.h. jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms) – s.t. olema sotsiaalmaksupõhine – kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.
2.2. Koroonakriis tõi selle vajaduse eriti teravalt esile – Töötukassa töötasuhüvitise meetmest jäid just töötuskindlustuse puudumise tõttu kõrvale juhtorganite liikmed, FIEd, muus vormis ettevõtjana tegutsevad isikud.
2.3. Oleme seisukohal, et selle muudatuse sisseviimine on kasulik mõlemale poolele – tekib juurde süsteemi panustajaid ning samas on neile isikutele vajadusel tagatud kindlustuskaitse.
3. Kuna praegu menetluses olevast eelnõust 206 SE on see teema välja jäänud, siis palume sotsiaalkomisjonil lülitada see ettepanek siiski eelnõu praeguses menetlusstaadiumis sisse või algatada eraldi eelnõu järgmiste Töötuskindlustuse seaduse täiendustega:
3.1. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad võimaluse liituda töötuskindlustuse süsteemiga;
3.2. Kindlustusstaaži nõue samasugune nagu töölepingu alusel töötavatel isikutel. Kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tasud summeeritakse;
3.3. Töötuskindlustusmakset tasutakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult;
3.4. Kui inimene on paralleelselt iseendale tööandja ja töötab nt töölepingu alusel, siis peab tal olema võimalik maksta töötuskindlustusmakset kõigilt tasudelt, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga ning töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse kõik sissetulekud millelt on makstud töötuskindlustusmakset;
3.5. Töötuna registreerimisel ja hüvitise taotlemisel peab töösuhe ja/või juhtimis- või kontrollorgani liikme leping olema lõppenud (märge töötamise registris), FIE-na tegutsemine peab olema lõppenud kuid lõppemise alus ei tohi olla määrav töötuskindlustushüvitise saamisel. On äärmiselt oluline ja laiemalt ühiskonna huvides, et töötajad/juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, FIE-d kvalifitseeruksid hüvitisele ka juhul, kui töötamine/ettevõtlus lõpeb olude sunnil tervislikel põhjustel.
3.6. Ajutine töötamine on töötuskindlustushüvitise saamise ajal lubatud eelnõus sätestatud perioodil ja mahus;
3.7. Arutelu koht on see, et kuna ettevõtjal on oluliselt laiem otsustusõigus igal ajahetkel ettevõtjana tegutsemine lõpetada, kas rakendada töötushüvitiste (s.h. töötuskindlustushüvitise) saamisel ooteaega. Kui seda rakendada, siis ei tohi see olla pikem kui 2 kuud alates lepingu lõppemisest /ettevõtjana tegutsemise lõppemisest.
3.8. hüvitise maksmise tingimused (hüvitise määr eelnevast sissetulekust ja hüvitise saamise ajaline kestus) on sarnased töölepingu alusel töötajatega.
EVEA on veendunud, et nende eesmärkide elluviimine on kogu ühiskonna huvides.
Oleme veendunud, et riigile on kasulik, kui ettevõtlusega tegelejate hulk on suur. Majanduslanguse tingimustes on just ettevõtlusjulgus ja iseendale tööandjaks olemine kõige kiirem ja paindlikum moodus tagasi tööturule (loe: tööturg siin laiemas tähenduses, mitte ainult klassikalise konservatiivse töösuhtena) naasta ning seeläbi üldisse hüvesse panustada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Heiki Rits
EVEA President
Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, EVEA volikogu liige, tel. +372 57809806, e-post: [email protected]
Eesti Väikeste ja Keskmiste
https://evea.ee
Ettevõtjate Assotsiatsioon
Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387
E-mail: [email protected]
Digiallkirjad
Pr Kadi Kanarbik
Tööhõive osakonna
töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn
[email protected] ; [email protected] Meie: 12.05.2020.a.
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EVEA toetab töötuskindlustuse süsteemi ning tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi ajakohastamist.
Teie koostatud töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõus on kirjeldatud mitmeid lahendusi, mida ka väikeettevõtjad on ammu oodanud ning me toetame selle eelnõu kiiret menetlemist.
Kindlasti on hädavajalik selle eelnõu menetlemise käigus lülitada sellesse juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ja füüsilisest isikust ettevõtjate liitmine töötuskindlustuse süsteemi.
Selleks, et hädavajalik muudatus saaks kiiresti teoks, toetame Teie poolt 07.05 saadetud e-kirjas ja 10.05 saadetud e-kirjas tehtud ettepanekuid ning kordame, et juba meie märtsis esitatud ettepanek oli, et töötuskindlustus peab laienema kõigile töötegemise vormidele (s.h. jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms) – s.t. olema sotsiaalmaksupõhine – kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.
Meie 12.05 toimunud kohtumisel peetud arutelu käigus jäid kõlama järgmised ettepanekud:
1. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad hõlmatakse töötuskindlustuse süsteemiga;
2. Sarnaselt töölepingu alusel töötavate töötajatega jääb nõutavaks kindlustusstaažiks 12 kuud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustusstaaži annab ühe kuu eest saadud tasu juhul, kui sissetulekut on teenitud vähemalt kuu alampalga ulatuses. Kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tasud summeeritakse;
3. Staaži arvutamisel võetakse juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel aluseks viimased 12 kuud 36 kuu jooksul, mil on tasutud töötuskindlustusmakset. FIE-de puhul võetakse aluseks maksustamise perioodile eelnev kalendriaasta mille kohta FIE on esitanud ettevõtlustulu deklaratsiooni (tuludeklaratsiooni E-vorm) ning tasunud töötuskindlustusmakset;
4. Töötuskindlustusmakset tasutakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult;
5. Kui inimene on paralleelselt iseendale tööandja ja töötab nt töölepingu alusel, siis makstakse töötuskindlustusmakset kõigilt tasudelt, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga;
6. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse kõik sissetulekud millelt on makstud töötuskindlustusmakset;
7. Töötuna registreerimisel ja hüvitise taotlemisel peab töösuhe ja/või juhtimis- või kontrollorgani liikme leping olema lõppenud (märge töötamise registris), FIE-na tegutsemine peab olema lõppenud;
8. Ajutine töötamine on töötuskindlustushüvitise saamise ajal lubatud 06.05. eelnõus sätestatud perioodil ja mahus;
9. Arutelu käigus jäime nõusse Teie seisukohaga, et kuna ettevõtjal on oluliselt laiem otsustusõigus igal ajahetkel ettevõtjana tegutsemine lõpetada, rakendatakse töötushüvitiste saamisel ooteaega 2 kuud alates lepingu lõppemisest /ettevõtjana tegutsemise lõppemisest. Tulevikus peaks selle teema juurde naasma ning vajadusel ümber vaatama;
10. hüvitise maksmise tingimused (hüvitise määr eelnevast sissetulekust ja hüvitise saamise ajaline kestus) on sarnased töölepingu alusel töötajatega.
Oleme nõus eelnõu mõttega, et töötuskindlustussüsteem peab vastama riigi majandusolukorrale ning pikem hüvitise maksmise periood ja kõrgem hüvitise määr on keerulisel ajal põhjendatud.
EVEA on veendunud, et nende suurte eesmärkide elluviimine on kogu ühiskonna (nii tööandjate kui töötegijate) huvides.
Oleme veendunud, et riigile on kasulik, kui ettevõtlusega tegelejate hulk on suur. Majanduslanguse tingimustes on just ettevõtlusjulgus ja iseendale tööandjaks olemine kõige kiirem ja paindlikum moodus tagasi tööturule (loe: tööturg siin laiemas tähenduses, mitte ainult klassikalise konservatiivse töösuhtena) naasta ning seeläbi üldisse hüvesse panustada.
Pikemas perspektiivis on lisaks täna arutatud ja/või eelnõus juba esitatud muudatustele äärmiselt oluline ja laiemalt ühiskonna huvides, et töötajad/juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, FIE-d kvalifitseeruksid hüvitisele ka juhul, kui töötamine/ettevõtlus lõpeb olude sunnil tervislikel põhjustel. S.t. kui tööleping on töötaja poolt erakorraliselt üles öeldud tervislikel põhjustel (TLS §91 lg 3) või kui ettevõtjana või juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tegutsemine tuleb lõpetada tervise tõttu. Loomulikult vajab arutelu, kuidas seda põhjust tõendada. Samas on ühiskonna seisukohast oluline, et tervise (ja Haigekassa raviraha ning võimalike töövõimetoetuste) säästmiseks on mõistlik lõpetada tervise jätkuv kahjustamine ning töötuskindlustuse kaitse all omandada uus amet või leida uued terviseseisundile vastavad väljakutsed.
/allkirjastatud digitaalselt/
Heiki Rits
EVEA President
/allkirjastatud digitaalselt/
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA volikogu liige
Eesti Väikeste ja Keskmiste
https://evea.ee
Ettevõtjate Assotsiatsioon
Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387
E-mail: [email protected]
Digiallkirjad
___________________________________________________________________________________ ________
Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Pr Kaja Kallas, EV peaminister
Hr Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister
Hr Mart Võrklaev, rahandusminister
Riigikogu rahanduskomisjon
Riigikogu sotsiaalkomisjon Meie 27.09.2023 nr 2709/2023
EVEA ettepanek töötuskindlustuse süsteemi laiendamiseks
Reageerides peaminister pr Kaja Kallase poolt meedias esitatud üleskutsele mõelda kaasa,
millistest allikatest leida riigieelarvesse lisatulusid ning viidates käivitunud arutelule Eesti
Töötukassa teenuste reformimisest, esitab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon (EVEA) täiendatud ettepaneku laiendada kohustusliku töötuskindlustuse
süsteemi ebastandardsetes töövormides töötavatele isikutele, sh füüsilisest isikust
ettevõtjatele (FIE) ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.
Varasemalt on EVEA sama sisuga ettepaneku esitanud 12.05.2020 Sotsiaalministeeriumile.
Võimalust panustada Eesti Töötukassasse ja saada kindlustuskaitset töö kaotuse korral ei oma
kehtiva seadusandluse alusel FIE-d ja isikud, kes teevad tööd ja on töötamise registrisse kantud
juriidilise isiku juhtorgani liikmena, kuid ei oma töölepingut, ning ettevõtluskonto kasutajad.
Eesti töötuskindlustussüsteemi puudulikkus andis end eriti valusalt tunda COVID-19 pandeemia
ajal, mil Töötukassa kriisitoetused jäid kättesaamatuks eelmainitud töötajate kategooriatele. Ka
praeguses majanduslanguse faasis on samad töötegijad kaitseta.
EVEA on aastaid olnud seisukohal, et töötuskindlustus peab laienema kõigile töötegemise
vormidele (sh jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms), st olema sotsiaalmaksupõhine
– kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka
töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.
EVEA poolt pakutav muudatus täidab kahte eesmärki:
1. Tagada võrdne kohtlemine ja parem sotsiaalne kaitstus erinevatel juriidilistel alustel
töö tegijatele, sealhulgas enesehõivatutele.
2. Suurendada Töötukassa tulubaasi uute töötuskindlustuse sihtgruppide arvelt.
Sundkindlustuse mudeliga Töötukassasse kogutavad vahendid on küll riigist eraldiseisva avalik-
õigusliku juriidilise isiku vara, kuid Töötukassa sihtfondide suurendamine aitab kaasa riigi
ülesannete paremale täitmisele ja inimeste sotsiaalse turvalisuse parandamisele.
Juhime ka tähelepanu, et tegemist ei ole täiendava maksutõusuga, vaid olulise avaliku teenuse
saajate ringi laiendamisega.
Euroopa Komisjon on korduvalt oma riigipõhistes soovitustes juhtinud tähelepanu vajadusele
laiendada töötuskindlustushüvitisi ja soovitab jätkuvalt laiendada töötuskindlustust
ebastandardsetele töövormidele. Ka Euroopa Liidu Nõukogu soovitas aastatel 2020 ja 2021
suurendada sotsiaalse turvavõrgu piisavust töötushüvitiste katvuse laiendamise kaudu.
EVEA teeb ettepaneku kõigi uute/ebastandardsete töövormide alusel töötavate isikute
liitmiseks töötuskindlustuse süsteemi.
Konkreetselt teeme ettepaneku viia töötuskindlustuse seadusesse järgmised muudatused:
1. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, füüsilisest isikust ettevõtjad ja teised ebastandardsete
töötegemise vormide alusel töötavad isikud, kelle töö eest on tasutud sotsiaalmaksu,
hõlmatakse töötuskindlustuse süsteemiga.
2. Sarnaselt töölepingu alusel töötavate töötajatega jääb nõutavaks kindlustusstaažiks 12 kuud
36 kuu jooksul. Töötuskindlustusstaaži annab ühe kuu eest saadud tasu juhul, kui sissetulekut
on teenitud vähemalt kuu alampalga ulatuses. Kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tasud
summeeritakse.
3. Staaži arvutamisel võetakse juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel aluseks viimased 12 kuud 36
kuu jooksul, mil on tasutud töötuskindlustusmakse. FIE-de puhul võetakse aluseks
maksustamise perioodile eelnev kalendriaasta, mille kohta FIE on esitanud ettevõtlustulu
deklaratsiooni (tuludeklaratsiooni E-vorm) ning tasunud töötuskindlustusmakse.
4. Töötuskindlustusmakset tasutakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult.
5. Kui inimene on paralleelselt iseendale tööandja ja töötab nt töölepingu alusel, siis makstakse
töötuskindlustusmakse kõigilt tasudelt, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga.
6. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse kõik sissetulekud, millelt on
makstud töötuskindlustusmakse.
7. Töötuna registreerimisel ja hüvitise taotlemisel peab töösuhe ja/või juhtimis- või
kontrollorgani liikme leping olema lõppenud (märge töötamise registris), FIE-na tegutsemine
peab olema lõppenud.
8. Ajutine töötamine on töötuskindlustushüvitise saamise ajal lubatud sarnastel tingimustel
töölepingu alusel töötanud isikutega.
9. Hüvitise maksmise tingimused (hüvitise määr eelnevast sissetulekust ja hüvitise saamise
ajaline kestus) on sarnased töölepingu alusel töötajatega.
EVEA-le ei ole paraku kättesaadavad värsked andmed selle kohta, kui palju liitujaid
töötuskindlustussüsteemiga eeltoodud ettepanekute realiseerumine kaasa toob, kuid usume,
et need andmed on olemas Maksu-ja Tolliametil. Kindlasti on tegemist kümnete tuhandete uute
töötuskindlustuse süsteemi panustajatega.
Oleme Teie käsutuses lisaselgituste andmiseks ja detailide arutamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Ille Nakurt-Murumaa EVEA president [email protected] tel. +372 57809806
Digiallkirjad
Hr Tõnis Mõlder
esimees
Riigikogu Sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie: 08.06.2020.a.
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon)
seisukohad
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning
töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule 206 SE.
EVEA toetab töötuskindlustuse süsteemi ning tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi ajakohastamist. Eelnõu näeb ette suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset – need on väga vajalikud põhimõtted.
Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõus 206 SE sätestab lahendused, mida ka väikeettevõtjad on ammu oodanud ning me toetame selle eelnõu kiiret menetlemist.
MEIE MUUDATUSETTEPANEKUD:
1. palume täiendada eelnõu ning lisada TKindlS §6 lg 1 säte, mis annaks töötuskindlustushüvitisele õiguse isikul, kelle töösuhe on lõppenud TLS §91 lg 3 alusel, põhjusel, et töötaja terviseseisund ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandjal ei ole pakkuda talle sobivat tööd.
1.1. See muudatus on äärmiselt oluline nii üksikisiku kui ka ühiskonna seisukohalt - tervise (ja Haigekassa raviraha ning võimalike töövõimetoetuste) säästmiseks on mõistlik lõpetada tervise jätkuv kahjustamine ning töötuskindlustuse kaitse all omandada uus amet või leida uued terviseseisundile vastavad väljakutsed.
2. Eelnõu ettevalmistamise käigus esitasime Sotsiaalministeeriumile oma ettepanekud ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele töötuskindlustuse süsteemiga liitumisvõimaluse andmiseks.
2.1. esitasime Sotsiaalministeeriumile selle ettepaneku juba enne koroonakriisi puhkemist - töötuskindlustus peab laienema kõigile töötegemise vormidele (s.h. jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms) – s.t. olema sotsiaalmaksupõhine – kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.
2.2. Koroonakriis tõi selle vajaduse eriti teravalt esile – Töötukassa töötasuhüvitise meetmest jäid just töötuskindlustuse puudumise tõttu kõrvale juhtorganite liikmed, FIEd, muus vormis ettevõtjana tegutsevad isikud.
2.3. Oleme seisukohal, et selle muudatuse sisseviimine on kasulik mõlemale poolele – tekib juurde süsteemi panustajaid ning samas on neile isikutele vajadusel tagatud kindlustuskaitse.
3. Kuna praegu menetluses olevast eelnõust 206 SE on see teema välja jäänud, siis palume sotsiaalkomisjonil lülitada see ettepanek siiski eelnõu praeguses menetlusstaadiumis sisse või algatada eraldi eelnõu järgmiste Töötuskindlustuse seaduse täiendustega:
3.1. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad võimaluse liituda töötuskindlustuse süsteemiga;
3.2. Kindlustusstaaži nõue samasugune nagu töölepingu alusel töötavatel isikutel. Kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tasud summeeritakse;
3.3. Töötuskindlustusmakset tasutakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult;
3.4. Kui inimene on paralleelselt iseendale tööandja ja töötab nt töölepingu alusel, siis peab tal olema võimalik maksta töötuskindlustusmakset kõigilt tasudelt, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga ning töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse kõik sissetulekud millelt on makstud töötuskindlustusmakset;
3.5. Töötuna registreerimisel ja hüvitise taotlemisel peab töösuhe ja/või juhtimis- või kontrollorgani liikme leping olema lõppenud (märge töötamise registris), FIE-na tegutsemine peab olema lõppenud kuid lõppemise alus ei tohi olla määrav töötuskindlustushüvitise saamisel. On äärmiselt oluline ja laiemalt ühiskonna huvides, et töötajad/juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, FIE-d kvalifitseeruksid hüvitisele ka juhul, kui töötamine/ettevõtlus lõpeb olude sunnil tervislikel põhjustel.
3.6. Ajutine töötamine on töötuskindlustushüvitise saamise ajal lubatud eelnõus sätestatud perioodil ja mahus;
3.7. Arutelu koht on see, et kuna ettevõtjal on oluliselt laiem otsustusõigus igal ajahetkel ettevõtjana tegutsemine lõpetada, kas rakendada töötushüvitiste (s.h. töötuskindlustushüvitise) saamisel ooteaega. Kui seda rakendada, siis ei tohi see olla pikem kui 2 kuud alates lepingu lõppemisest /ettevõtjana tegutsemise lõppemisest.
3.8. hüvitise maksmise tingimused (hüvitise määr eelnevast sissetulekust ja hüvitise saamise ajaline kestus) on sarnased töölepingu alusel töötajatega.
EVEA on veendunud, et nende eesmärkide elluviimine on kogu ühiskonna huvides.
Oleme veendunud, et riigile on kasulik, kui ettevõtlusega tegelejate hulk on suur. Majanduslanguse tingimustes on just ettevõtlusjulgus ja iseendale tööandjaks olemine kõige kiirem ja paindlikum moodus tagasi tööturule (loe: tööturg siin laiemas tähenduses, mitte ainult klassikalise konservatiivse töösuhtena) naasta ning seeläbi üldisse hüvesse panustada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Heiki Rits
EVEA President
Koostas: Ille Nakurt-Murumaa, EVEA volikogu liige, tel. +372 57809806, e-post: [email protected]
Eesti Väikeste ja Keskmiste
https://evea.ee
Ettevõtjate Assotsiatsioon
Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387
E-mail: [email protected]
Digiallkirjad
Pr Kadi Kanarbik
Tööhõive osakonna
töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn
[email protected] ; [email protected] Meie: 12.05.2020.a.
EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule.
EVEA toetab töötuskindlustuse süsteemi ning tööturuteenuste ja -toetuste süsteemi ajakohastamist.
Teie koostatud töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõus on kirjeldatud mitmeid lahendusi, mida ka väikeettevõtjad on ammu oodanud ning me toetame selle eelnõu kiiret menetlemist.
Kindlasti on hädavajalik selle eelnõu menetlemise käigus lülitada sellesse juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ja füüsilisest isikust ettevõtjate liitmine töötuskindlustuse süsteemi.
Selleks, et hädavajalik muudatus saaks kiiresti teoks, toetame Teie poolt 07.05 saadetud e-kirjas ja 10.05 saadetud e-kirjas tehtud ettepanekuid ning kordame, et juba meie märtsis esitatud ettepanek oli, et töötuskindlustus peab laienema kõigile töötegemise vormidele (s.h. jagamismajandus, ettevõtjana tegutsemine vms) – s.t. olema sotsiaalmaksupõhine – kõik sissetuleku teenimise viisid, millelt makstakse sotsiaalmaksu, on ühtlasi ka töötuskindlustussüsteemiga liitumise aluseks.
Meie 12.05 toimunud kohtumisel peetud arutelu käigus jäid kõlama järgmised ettepanekud:
1. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad hõlmatakse töötuskindlustuse süsteemiga;
2. Sarnaselt töölepingu alusel töötavate töötajatega jääb nõutavaks kindlustusstaažiks 12 kuud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustusstaaži annab ühe kuu eest saadud tasu juhul, kui sissetulekut on teenitud vähemalt kuu alampalga ulatuses. Kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tasud summeeritakse;
3. Staaži arvutamisel võetakse juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel aluseks viimased 12 kuud 36 kuu jooksul, mil on tasutud töötuskindlustusmakset. FIE-de puhul võetakse aluseks maksustamise perioodile eelnev kalendriaasta mille kohta FIE on esitanud ettevõtlustulu deklaratsiooni (tuludeklaratsiooni E-vorm) ning tasunud töötuskindlustusmakset;
4. Töötuskindlustusmakset tasutakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulult;
5. Kui inimene on paralleelselt iseendale tööandja ja töötab nt töölepingu alusel, siis makstakse töötuskindlustusmakset kõigilt tasudelt, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga;
6. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse kõik sissetulekud millelt on makstud töötuskindlustusmakset;
7. Töötuna registreerimisel ja hüvitise taotlemisel peab töösuhe ja/või juhtimis- või kontrollorgani liikme leping olema lõppenud (märge töötamise registris), FIE-na tegutsemine peab olema lõppenud;
8. Ajutine töötamine on töötuskindlustushüvitise saamise ajal lubatud 06.05. eelnõus sätestatud perioodil ja mahus;
9. Arutelu käigus jäime nõusse Teie seisukohaga, et kuna ettevõtjal on oluliselt laiem otsustusõigus igal ajahetkel ettevõtjana tegutsemine lõpetada, rakendatakse töötushüvitiste saamisel ooteaega 2 kuud alates lepingu lõppemisest /ettevõtjana tegutsemise lõppemisest. Tulevikus peaks selle teema juurde naasma ning vajadusel ümber vaatama;
10. hüvitise maksmise tingimused (hüvitise määr eelnevast sissetulekust ja hüvitise saamise ajaline kestus) on sarnased töölepingu alusel töötajatega.
Oleme nõus eelnõu mõttega, et töötuskindlustussüsteem peab vastama riigi majandusolukorrale ning pikem hüvitise maksmise periood ja kõrgem hüvitise määr on keerulisel ajal põhjendatud.
EVEA on veendunud, et nende suurte eesmärkide elluviimine on kogu ühiskonna (nii tööandjate kui töötegijate) huvides.
Oleme veendunud, et riigile on kasulik, kui ettevõtlusega tegelejate hulk on suur. Majanduslanguse tingimustes on just ettevõtlusjulgus ja iseendale tööandjaks olemine kõige kiirem ja paindlikum moodus tagasi tööturule (loe: tööturg siin laiemas tähenduses, mitte ainult klassikalise konservatiivse töösuhtena) naasta ning seeläbi üldisse hüvesse panustada.
Pikemas perspektiivis on lisaks täna arutatud ja/või eelnõus juba esitatud muudatustele äärmiselt oluline ja laiemalt ühiskonna huvides, et töötajad/juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, FIE-d kvalifitseeruksid hüvitisele ka juhul, kui töötamine/ettevõtlus lõpeb olude sunnil tervislikel põhjustel. S.t. kui tööleping on töötaja poolt erakorraliselt üles öeldud tervislikel põhjustel (TLS §91 lg 3) või kui ettevõtjana või juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tegutsemine tuleb lõpetada tervise tõttu. Loomulikult vajab arutelu, kuidas seda põhjust tõendada. Samas on ühiskonna seisukohast oluline, et tervise (ja Haigekassa raviraha ning võimalike töövõimetoetuste) säästmiseks on mõistlik lõpetada tervise jätkuv kahjustamine ning töötuskindlustuse kaitse all omandada uus amet või leida uued terviseseisundile vastavad väljakutsed.
/allkirjastatud digitaalselt/
Heiki Rits
EVEA President
/allkirjastatud digitaalselt/
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA volikogu liige
Eesti Väikeste ja Keskmiste
https://evea.ee
Ettevõtjate Assotsiatsioon
Telefon: +372 6410920
Registrikood: 80014387
E-mail: [email protected]
From: <[email protected]>
Sent: Mon, 06 May 2024 21:25:28 +0000
To: <[email protected]>; "'Tiit Riisalo'" <[email protected]>
Subject: Ed: [EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/24-0380 - "Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus"
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud minister Riisalo,
Saadan EVEA seisukohad.
Lugupidamisega
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA president
Tel. +372 57809806
e-post: [email protected]
veeb: www.evea.ee
-------- Esialgne kiri --------
PEALKIRI:
[EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/24-0380 - "Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus"
KUUPÄEV:
12.04.2024 08:35
SAATJA:
SAAJA:
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/24-0380 - Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.05.2024 23:59
Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis.
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7b12b80-0b3b-447e-9ee1-d8b95b1f0ec1
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c7b12b80-0b3b-447e-9ee1-d8b95b1f0ec1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
Digiallkirjad
___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Hr Tiit Riisalo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 12.04.2024
Meie 06.05.2024 nr 0605/2024
Töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõust
Eelnõude infosüsteemis on algatatud töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul on töötutoetuse
asendamine baasmääras töötuskindlustushüvitisega samm õiges suunas, lähtudes
töötuskindlustuse loogikast. Aga kavatsus juba muuta alles käesoleva aasta alguses jõustunud
sätteid, sh töötutoetust puudutavaid, ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga ega suurenda
ettevõtjate usaldust riigi vastu.
Eelnõuga lahendatav probleem taandub kogutud töötuskindlustuse vahendite piisavusele, et
maksta töötutele baasmääras töötuskindlustushüvitist, mida seni tasutakse töötutoetuse nime
all riigieelarve vahendite arvelt. Vastutustundetu oleks praeguses majandusolukorras
suurendada töötuskindlustusmakse määrasid. Seega on VKE-de jaoks ainus vastuvõetav
võimalus leida vajalikud rahalised vahendid töötukassa vahenditest sh sihtfondidest ja
sihtkapitalist. Selleks on vaja kõigepealt põhjalikult üle vaadata töötukassa kulud ja ülesanded
ning analüüsida, milliseid tööturumeetmeid ja nendega seotud teenuseid tööturu
efektiivseks toimimiseks tegelikult vaja on.
1. Oluline töötukassa kuludega seotud probleem on suhteliselt kõrge tööpuudus.
Eelmise aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr 6,3 %. Eestil oleks majanduse
konkurentsivõime tagamiseks vaja jõuda Ameerika Ühendriikide 3-4 % suuruse töötuse
määra tasemeni. On vaja oluliselt suurendada täistööajaga töötajate hulka. Töötute
hulgas on palju madala kvalifikatsiooniga töötajaid (kassapidajad, koristajad,
turvatöötajad jne). Just selle grupi tööhõivet on vaja suurendada. Seda aga takistab
liiga kõrgele kerkinud alampalga tase. Seega on töötukassa nõukogus esindatud
sotsiaalpartneritel vaja tõsiselt analüüsida tekkinud olukorda enne järgmise üleriigilise
alampalga kokkuleppe sõlmimist. Torkab teravalt silma, et töötukassa nõukogus on
hädasti vaja ka väikeettevõtjate häält.
2. Tööturumeetmete osas hakkab juba pealiskaudsel hinnangul silma, et teabe
vahetamine töö või töötaja leidmiseks ei peaks olema meede, millega töötukassal on
vaja kogutud vahendite arvel tegeleda. Vastav info on tööturul olemas ja seda pakuvad
eraõiguslikud isikud. Ei ole vaja sekkuda turu toimimisse ja pealegi ei suuda töötukassa
siin mingit lisaväärtust pakkuda.
3. Samuti on selgelt näha, et töötu kohustus osaleda nõustamisel temaga kokkulepitud
ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul on aja ebamõistlik kasutamine. Selle
kohustuse ümbervaatamine võimaldaks vähendada vastava ülesande täitmiseks
kasutatavat töötukassa tööjõuressursi. Ka on teatud määral küsitav, et sobivaks tööks
töötule alates 21. nädalast töötuna arvele võtmisest arvates loetakse tööd, mis ei pea
vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele. Kas juba nii lühike
tööotsimise aeg õigustab omandatud hariduse ja töökogemuse kõrvale heitmist?
Tööturul tuleks liikuda lisaks täistööajaga töökohtade arvu suurendamisele ka
kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade loomise suunas. Töötuskindlustushüvitise
maksmise optimaalne periood aitab leida kvalifikatsioonile vastava töö. Seda
vähemalt nendel erialadel, kus turul nõudlus põhimõtteliselt ei ole kadunud ja tegemist
on ajutise madalseisuga. Olukord on muidugi teistsugune erialade puhul, kus nõudlus
on kadunud tulenevalt tehnoloogilistest või turu struktuuri muutustest.
4. Oskuste arendamise meetme puhul tuleb põhjalikult analüüsida, milliseid pakutavaid
koolitusi, milles töötud hea meelega osalevad, ei oleks vaja pakkuda, kuna seal
omandatavad oskused ei jõua tööturule. Enne töötute koolitusse suunamist oleks vaja
tuvastada, millistel juhtudel vajatakse neid oskusi uue ameti jaoks. Paljusid oskusi
soovitakse omandada lihtsalt enda arendamiseks või koduses majapidamises
kasutamiseks.
5. Oleme sunnitud järjekordselt meelde tuletama EVEA poolt juba alates 2019. aastast
korratavat probleemi, mis aitaks tuua töötukassa eelarvesse ka lisavahendeid – nimelt
puudub jätkuvalt töötuskindlustussüsteemile ligipääs äriühingu juhtorgani liikmetel
(juhatuse, nõukogu liikmetel) ja FIE-del. Seega jääb igal aastal töötukassasse laekumata
hulk raha mille arvel saab katta vajalikke kulutusi. Ei hakka end kordama ja lisan
käesolevale kirjale meie varasemad selleteemalised pöördumised. Loodan, et käesoleva
reformi käigus pääseb see kännu tagant ning saame lähiajal silmast silma arutada
parimaid võimalikke lahendusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA president
Koostas: M. Sepp, [email protected]
Digiallkirjad
___________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]
Hr Tiit Riisalo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 12.04.2024
Meie 06.05.2024 nr 0605/2024
Töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõust
Eelnõude infosüsteemis on algatatud töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul on töötutoetuse
asendamine baasmääras töötuskindlustushüvitisega samm õiges suunas, lähtudes
töötuskindlustuse loogikast. Aga kavatsus juba muuta alles käesoleva aasta alguses jõustunud
sätteid, sh töötutoetust puudutavaid, ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga ega suurenda
ettevõtjate usaldust riigi vastu.
Eelnõuga lahendatav probleem taandub kogutud töötuskindlustuse vahendite piisavusele, et
maksta töötutele baasmääras töötuskindlustushüvitist, mida seni tasutakse töötutoetuse nime
all riigieelarve vahendite arvelt. Vastutustundetu oleks praeguses majandusolukorras
suurendada töötuskindlustusmakse määrasid. Seega on VKE-de jaoks ainus vastuvõetav
võimalus leida vajalikud rahalised vahendid töötukassa vahenditest sh sihtfondidest ja
sihtkapitalist. Selleks on vaja kõigepealt põhjalikult üle vaadata töötukassa kulud ja ülesanded
ning analüüsida, milliseid tööturumeetmeid ja nendega seotud teenuseid tööturu
efektiivseks toimimiseks tegelikult vaja on.
1. Oluline töötukassa kuludega seotud probleem on suhteliselt kõrge tööpuudus.
Eelmise aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr 6,3 %. Eestil oleks majanduse
konkurentsivõime tagamiseks vaja jõuda Ameerika Ühendriikide 3-4 % suuruse töötuse
määra tasemeni. On vaja oluliselt suurendada täistööajaga töötajate hulka. Töötute
hulgas on palju madala kvalifikatsiooniga töötajaid (kassapidajad, koristajad,
turvatöötajad jne). Just selle grupi tööhõivet on vaja suurendada. Seda aga takistab
liiga kõrgele kerkinud alampalga tase. Seega on töötukassa nõukogus esindatud
sotsiaalpartneritel vaja tõsiselt analüüsida tekkinud olukorda enne järgmise üleriigilise
alampalga kokkuleppe sõlmimist. Torkab teravalt silma, et töötukassa nõukogus on
hädasti vaja ka väikeettevõtjate häält.
2. Tööturumeetmete osas hakkab juba pealiskaudsel hinnangul silma, et teabe
vahetamine töö või töötaja leidmiseks ei peaks olema meede, millega töötukassal on
vaja kogutud vahendite arvel tegeleda. Vastav info on tööturul olemas ja seda pakuvad
eraõiguslikud isikud. Ei ole vaja sekkuda turu toimimisse ja pealegi ei suuda töötukassa
siin mingit lisaväärtust pakkuda.
3. Samuti on selgelt näha, et töötu kohustus osaleda nõustamisel temaga kokkulepitud
ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul on aja ebamõistlik kasutamine. Selle
kohustuse ümbervaatamine võimaldaks vähendada vastava ülesande täitmiseks
kasutatavat töötukassa tööjõuressursi. Ka on teatud määral küsitav, et sobivaks tööks
töötule alates 21. nädalast töötuna arvele võtmisest arvates loetakse tööd, mis ei pea
vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele. Kas juba nii lühike
tööotsimise aeg õigustab omandatud hariduse ja töökogemuse kõrvale heitmist?
Tööturul tuleks liikuda lisaks täistööajaga töökohtade arvu suurendamisele ka
kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade loomise suunas. Töötuskindlustushüvitise
maksmise optimaalne periood aitab leida kvalifikatsioonile vastava töö. Seda
vähemalt nendel erialadel, kus turul nõudlus põhimõtteliselt ei ole kadunud ja tegemist
on ajutise madalseisuga. Olukord on muidugi teistsugune erialade puhul, kus nõudlus
on kadunud tulenevalt tehnoloogilistest või turu struktuuri muutustest.
4. Oskuste arendamise meetme puhul tuleb põhjalikult analüüsida, milliseid pakutavaid
koolitusi, milles töötud hea meelega osalevad, ei oleks vaja pakkuda, kuna seal
omandatavad oskused ei jõua tööturule. Enne töötute koolitusse suunamist oleks vaja
tuvastada, millistel juhtudel vajatakse neid oskusi uue ameti jaoks. Paljusid oskusi
soovitakse omandada lihtsalt enda arendamiseks või koduses majapidamises
kasutamiseks.
5. Oleme sunnitud järjekordselt meelde tuletama EVEA poolt juba alates 2019. aastast
korratavat probleemi, mis aitaks tuua töötukassa eelarvesse ka lisavahendeid – nimelt
puudub jätkuvalt töötuskindlustussüsteemile ligipääs äriühingu juhtorgani liikmetel
(juhatuse, nõukogu liikmetel) ja FIE-del. Seega jääb igal aastal töötukassasse laekumata
hulk raha mille arvel saab katta vajalikke kulutusi. Ei hakka end kordama ja lisan
käesolevale kirjale meie varasemad selleteemalised pöördumised. Loodan, et käesoleva
reformi käigus pääseb see kännu tagant ning saame lähiajal silmast silma arutada
parimaid võimalikke lahendusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ille Nakurt-Murumaa
EVEA president
Koostas: M. Sepp, [email protected]