| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/577-1 |
| Registreeritud | 07.05.2024 |
| Sünkroonitud | 08.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2024 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Merle Põld |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, May 6, 2024 9:45 AM
To: [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; [email protected]
Subject: Pöördumine
Tere
Käesolevaga edastame kirja.
Pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses Keskkonnaameti 05.04.2024 otsuse eelnõuga
nr DM-115314-5
Lugupidamisega
Kristy Tann
kantselei spetsialist
6054888
From: ICOMOS Estonia <[email protected]> Sent: Monday, May 6, 2024 12:54 PM To: [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; MKA info <[email protected]>; [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; [email protected] Subject: ICOMOS Eesti komitee vastulause Keskkonnaametile
Tere Käesolevaga saadame Keskkonnametile ICOMOS Eesti komitee avaliku vastulause Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõule (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5)
Lugupidamisega, Elo Lutsepp ICOMOS Eesti juhatuse liige
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Kliimaministeerium Meie: 06.05.2024 nr 7-5.4/24-00743-3
Pöördumiste edastamine
Edastan pöördumised ja palun edastada pöördujatele saadetava vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kultuuriministeerium
.
MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee
[email protected] estonia.icomos.org
Keskkonnaamet
Muinsuskaitseamet
Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium
Eesti Vabariigi Valitsus
6.05.2024
ICOMOS Eesti komitee avalik vastulause Keskkonnaametile Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu ning selle kultuurikeskkonnaga seotud mälestiste kaitseks
ICOMOS Eesti komitee tutvus Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse
eelnõuga (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5)
ICOMOS Eesti jääb oma varasemates kirjades, sh 4.04.2022 saadetud ICOMOS Eesti
komitee, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Veeinseneride Liidu,
MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühingu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti
Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Betooniühingu ühiskirjas
(https://estonia.icomos.org/index.php/2022/04/) toodud seisukohtade juurde.
ICOMOS Eesti on seisukohal, et Linnamäe paisu, hüdroelektrijaama ja nende läheduses
olevate arheoloogiamälestiste kultuuriväärtused peavad säilima tervikuna neid toetavas
kultuurikeskkonnas. Kavandatav vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning osaline
rajatise lammutamise kavatsus mälestise kaitsevööndis ei ole aktsepteeritav ning eirab igati
riiklike kultuurimälestiste ja kaitsevööndi kaitse eesmärke.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või
olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi
olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Veeloa andmisest keeldumine viib järgmise sammuna paisutuse likvideerimiseni, mis toob
kaasa keskkonnahäiringu ja olulise keskkonnamõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega
kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju kultuuripärandile (KeÜS §3). Keskkonnamõju on
oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara
(KeHJS § 22).
Linnamäe hüdroelektrijaama, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise
ülekaaluka avaliku huviga, kus saab rakendada Natura erandit. Oleme seisukohal, et
Loodusdirektiivi tuleb kohaldada kooskõlas ja koostoimes selle teiste artiklitega.
Loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke,
sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.
Loodusdirektiivi preambulas on öeldud, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel tuleb
arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke vajadus.
MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee
[email protected] estonia.icomos.org
Seega tuleb direktiivi rakendades arvestada kultuurimälestistega. Kultuuripärand on
taastumatu ressurss ja kultuurimälestised on unikaalsed objektid. Linnamäe
hüdroelektrijaama, paisu, arheoloogiamälestisi ja kultuurikeskkonda tervikuna ei ole võimalik
asendada mõnes teises asukohas mõne muu ehitisega või kompleksiga.
Loodusdirektiivi Natura 2000 erandi tegemiseks vajalikku eriti ülekaalukat avalikku huvi
väljendasid Muinsuskaitseamet ja toetasid kõik 4.04.2022 allakirjutanud kultuuripärandi,
arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks
kohalikud pärandikogukonnad, kes on esindatud läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme
vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade. Vabariigi Valitsuse korralduses on põhjalikult
käsitletud Linnamäe paisu ja arheoloogiamälestiste väärtusi, vt nõusolek tegevusloa
andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Vastu võetud 03.06.2022 nr 163. RT III,
07.06.2022, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/307062022005. Veeloa eelnõus pole
Keskkonnaamet eelpoolnimetatud asutuste ja organisatsioonide ega Vabariigi Valitsuse
seisukohti arvestanud ning on selle asemel hoopis ajaloolase Kalle Krooni (kes ei ole ehitus-
ega arheoloogiapärandi ekspert) arvamuse põhjal andnud hinnangu kultuurimälestisele ja selle
alusel sisustanud veeloast keeldumise otsuse eelnõud.
Oleme seisukohal, et Natura 2000 erandi jaoks vajalikud kriteeriumid on täidetud: (1)
kultuurimälestised ja nende kaitsevöönd on hävimisohus ning nende säilimiseks puudub
alternatiiv; (2) ülekaalukas avalik huvi kultuuripärandi säilimiseks on olemas – lisaks mitmele
kultuuripärandi riiklikule institutsioonile ja ekspertorganisatsioonile toetab seda Vabariigi
Valitsuse antud korraldus riikliku kultuurimälestisega seotud funktsionaalsuse säilitamiseks;
(3) kultuuripärandi säilimisel säilivad ka olemasolevad looduskaitselised väärtused ning
looduskaitselist taastamispotentsiaali saab realiseerida mujal. Seda on Eestis ka
märkimisväärselt tehtud.
Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade 15.06.2024
looud nimekirjas on Jägala loodusalal (EE0010150) kaitstavat elupaigatüüpi Jõed ja ojad
(3260) Eestis lisaks veel 92 kohas; nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on
saarmas (Lutra lutra) - lisaks 50 kohas; paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – lisaks 47
kohas, harilik võldas (Cottus gobio) – lisaks 49 kohas, jõesilm (Lampetra fluviatilis) – lisaks
41 kohas, lõhe (Salmo salar) – lisaks 12 kohas. Loodusala hõlmab ala Jägala jõge Jägala joast
suudmeni Soome lahes. Keskkonnaameti loast keeldumise aluseks pole mitte Jägala
loodusalal olemasolevate loodusväärtuste säilitamine, vaid võimalike väärtuste
taastamispotentsiaal mõne kilomeetri ulatuses Jägala hüdroelektrijaamast kuni Jägala joani.
Riigikohtu Halduskolleegium on OÜ Hellenurme Veski haldusasja nr 3-17-1739 otsuses
öelnud, et Loodusdirektiiv ei saa kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis
valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna
riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale. Sama põhimõte kohaldub veel jõulisemalt
Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisu puhul – riigil ei ole kohustust taastada paari kilomeetri
pikkust võimalikku kudemisala riiklike kultuuriväärtuste ning ülekaaluka avaliku huvi arvelt.
Eelnõus esitatud väitega, et Keskkonnaametil on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi
huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast, ei saa nõustuda. Kultuuripärand on üldmõiste,
mis hõlmab nii riiklikult kaitstavaid mälestisi kui ka pärandit laiemalt. Linnamäe
MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee
[email protected] estonia.icomos.org
hüdroelektrijaama pais ja arheoloogiamälestised on kaitstavad Muinsuskaitseseaduse alusel.
Muinsuskaitseseaduse rakendusasutused on Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium.
Riiklike kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndis tehtavad otsuste tegemisel on pädev
haldusorgan Muinsuskaitseamet, kellele on põhikirjaga vastav ülesanne antud. KeHJS on
seadus, millega peavad arvestama kõik sellega kokkupuutuvad asutused ja haldusorganid ja
see seadus ei saa anda Keskkonnaametile pädevust otsustada mälestiste üle ega määrata
Muisnsuakitseseaduse rakendusasutuseks Keskkonnaametit. Keskkonnaamet on
Looduskaitseseaduse alusel kaitstava pärandi rakendusasutus, tema töövaldkonda kuulub
Looduskaitseseaduse alusel kaitstava kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, parkides ja
puistutes. Linnamäe hüdroelektrijaama pais ei asu rahvuspargis. Riik ja kohaliku omavalitsuse
üksused peaksid arvestama oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega
ning tegema omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist
(MuKs § 3 lg 7). Kahjuks pole Keskkonnaamet seda teinud.
ICOMOS Eesti on veendunud, et Linnamäe paisu, elektrijaama ning paisjärve ühiselt
kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist
välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine
(ümberehitamine, lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks keskkonnahäiringu ja
korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe
paisu, paisjärve ja läheduses olevate arheoloogiamälestiste saatust ei saa ainuisikuliselt
otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad
eksperdid ja institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada Eesti Vabariigi põhiseadusliku
mõtte ja eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja
rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub ka
Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses,
lisaks arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume teha otsus Natura
erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku
1924. aastal, ning sealne väärtuslik kultuurikeskkond.
Soovime olla kaasatud Keskkonnaameti poolt kavandatavasse avalikku arutellu.
Säilitame Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja kultuurikeskkonna tulevastele põlvedele!
/allkirjastatud digitaalselt/
ICOMOS Eesti juhatuse liige Elo Lutsepp
1
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja
hüdroenergiast elektritootmine
Loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav tagantjärele hindamine
Natura asjakohane hindamine
Koostaja: Keskkonnaamet
2022/2024
2
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3
Natura asjakohane hindamine ............................................................................................................. 5
1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus ..................... 5
1.1. Taotletav tegevus .......................................................................................................................... 5
1.1.1. Asukoht ................................................................................................................................. 5
1.1.2. Eesmärk ................................................................................................................................. 5
1.1.3. Tegevuse kirjeldus ................................................................................................................. 5
1.2. Natura ala iseloomustus ................................................................................................................ 5
1.2.1. Elupaigatüübid ....................................................................................................................... 8
1.2.2. Liigid ..................................................................................................................................... 9
2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ........................................................................ 12
2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele .......................................................................... 12
2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad .................................................................................................... 12
2.1.2. Liigid ................................................................................................................................... 18
2.2. Koosmõjud ................................................................................................................................. 28
3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust ................................... 29
4. Leevendavate meetmete kavandamine .............................................................................................. 32
4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ................................................................................... 32
4.2. Järeldused ................................................................................................................................... 38
5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus.......................................................................... 39
3
Sissejuhatus
Arvestades Riigikohtu Halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-17-1739 langetatud otsust, tuleb
Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena1.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 29 lg 2
ja loodusdirektiivi2 art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja
samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 ja
loodusdirektiivi art 6 lg 2 laienevad alates Natura ala moodustamisest püsivalt projekti
elluviimisele ja selle tagajärgedele, nt rajatise kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega
on alustatud enne Natura ala moodustamist3. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud
juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab
vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad
tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva
asutusena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et
hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi
art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja
tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3)4.
Natura hindamise nõuded tulenevad loodusdirektiivi art 6 lg-st 3. Selle rakendamist on
selgitatud Euroopa Komisjoni tellimusel valminud juhendis „Natura 2000 alade
kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted5“ (edaspidi elupaikade
direktiivi juhend) ptk-s 4. Praktilisi nõuandeid antakse loodusdirektiivi art 6 lg 3
kohase hindamise ehk Natura hindamise läbiviimiseks juhendis „Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi art 6 lg 3 rakendamisel Eestis”6.
Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju (kas eraldi või koos teiste
projektide või kavadega) Natura 2000 ala terviklikkusele lähtudes ala struktuurist, funktsioonist
ja kaitse-eesmärkidest. Hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, kas ja
kuidas tegevus ohustab ala terviklikkust, või ei ohusta. Võimaliku ebasoodsa mõju hindamisel
tuleb arvesse võtta mitte ainult praeguse seisundi halvenemist, vaid ka muutusi, mis võivad
takistada kaitse-eesmärkide saavutamist, kui need nõuavad praeguste tingimuste parandamist.
Tagantjärele hindamise teostas Keskkonnaamet. Töögruppi kuulusid: Maret Vildak (vastutav
täitja, mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Hanna-Liis Heinla7
(taotletava tegevuse kirjeldus), Kristi Pai ja Riina Kotter (Natura ala kaitse-eesmärgid), Nele
Väits8 ja Kerli Pettai (mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Märt
Öövel ja Irma Pakkonen (nõustajad).
1 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 18. Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) 2 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 3 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 24 (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-293/17:
Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C-226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Arvutivõrgus: 3-
17-1739/80 (riigikohus.ee) 4 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse p 25 haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus 3-17-1739/80
(riigikohus.ee) 5 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: https://envir.ee/media/1353/download 7 Töösuhe lõppenud 29.10.2021 8 Töösuhe lõppenud 10.09.2021
4
Tagantjärele hindamine avalikustati 06.12.2021-07.02.2022, avalik arutelu toimus 22.02.2022.
Info avalikustamise kohta avaldati Keskkonnaameti kodulehel. Avaliku väljapaneku kohta
saadeti info ka menetlusosalistele kirjalikult9, sh avaliku arutelu10 ja selle aja muutmise kohta11.
Avalikustamise materjalid (tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannete
tööversioonid, avaliku arutelu memo, ettekanne, osalejate nimekiri, koosoleku videosalvestus)
on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel. Avaliku arutelu memo koos osalejate nimekirja
ja ettekandega on kättesaadav ka Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis12.
Avalikustamisel sai Keskkonnaamet kirjalikke seisukohti kokku 34
eraisikult/asutuselt/ettevõttelt/organisatsioonilt, lisaks avaliku arutelu ajal suuliselt, sh
täiendavalt 6 eraisikult/organisatsioonilt. Huvigruppide esindajad kordasid avalikul arutelul
varem kirjalikult väljendatud seisukohti, nii poolt- kui vastuargumente paisutuse säilitamisele.
Sisuliselt uusi argumente (fakte) ei esitatud. Keskkonnaamet vastas avalikustamisel laekunud
kirjalikele seisukohtadele kirjalikult hiljemalt 4.3.202213.
9 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 6.12.2021 kirjana nr 7-9/21/25571 10 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 7.2.2022 kirjana nr 7-9/21/25571-20 11 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.2.202 kirjana nr 7-9/21/25571-30 12 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 2.3.2022 kirjana nr 1-10/22/12 13 Vastuskirjad registreeritud keskkonnaameti DHS-s järgmiselt: 4.1.2022 nr 7-9/21/25571-5; 7.1.2022 nr 7-
9/21/25571-7; 12.1.2022 nr 7-9/21/25571-9; 7.2.2022 nr 7-9/21/25571-17; 15.2.2022 nr 2-6/22/62-2; 4.3.2022 nr
7-9/21/25571-48; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-45; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-40; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-47;
3.3.2022 nr 7-9/21/25571-39; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-38; 2.3.2022 nr 7-9/21/25571-37; 4.3.2022 nr 7-
9/21/25571-42; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-41; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-50; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-43;
4.3.2022 nr 7-9/21/25571-46; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-52; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-44; 4.3.2022 nr 7-
9/21/25571-53; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-49; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-54; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-51;
vastuskiri täiendavale arvamusele 17.3.2022 nr 7-9/21/25571-55; 18.4.2022 nr 7-9/22/7328.
5
Natura asjakohane hindamine
1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva
Natura ala kirjeldus
1.1. Taotletav tegevus
1.1.1. Asukoht
Tegevus toimub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas Muinaslinna tee 5 kinnistul
(kinnistusraamatu registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030).
1.1.2. Eesmärk
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamine ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ)
hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks (Linnamäe HEJ arvutuslik aastane toodang
jääb vahemikku 5–7 GWh).
Keskkonnaamet küsis Wooluvabrik OÜ-lt andmeid 18.02.2022 saadetud kirjaga nr 7-9/22/3460
Linnamäe HEJs toodetud tegelikke elektrienergia koguseid. Wooluvabrik OÜ vastas
Keskkonnaameti kirjale 22.03.202214 ja esitas elektrienergia tootmismahud kuude ja aastate
lõikes alates jaanuar 2007 kuni veebruar 2022. Vastavalt esitatud andmetele tootis Linnamäe
HEJ elektrienergiat perioodil 2007 kuni 2021 keskmiselt 5314,557 MWh aastas, kusjuures
madalaim oli aastatoodang 2018. aastal 3230 MWh ja suurim 2008. aastal 7874 MWh.
1.1.3. Tegevuse kirjeldus
Tegevuseks on Jägala jõe15 paisutamine Linnamäe paisul16 ja hüdroenergia kasutamine
Linnamäe HEJ-s 24 h/ööpäevas aastaringselt. Elektritootmiseks vajalikud paisutuskõrgused
Linnamäe paisul on järgmised: normaalpaisutustase 10,0 abs m, madalaim paisutustase 9,2 abs
m ja kõrgeim paisutustase 11,7 abs m.
Hüdroenergiast elektrienergia tootmine toimub kolme Waterpump OY mittereguleeritava
propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW, 384 kW, 427 kW
(summaarne võimsus 1152 kW). Vee vooluhulk võimsuse 341 kW juures on 4,0 m³/s, võimsuse
384 kW juures 4,5 m³/s ning 427 kW juures 5,0 m³/s. Kõikide turbiinide töörõhk on 10 m.
Vastavalt tegelikule vee vooluhulgale käitatakse erinevaid turbiine nii, et on tagatud veehoidla
veetase lubatud piirides ja paisu alumises biefis sanitaarvooluhulk 1,34 m3.
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise tulemusena on tekkinud veekogu Linnamäe paisjärv17
peegelpindalaga 31,1 ha.
1.2. Natura ala iseloomustus
Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS §-s 69 lg 3 ja Vabariigi
Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615). LKS § 69 lg 3 kohaselt Natura
14 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2022 nr 7-9/22/3460-3, arvutivõrgus:
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=cbebaf8e-d6fe-44ce-81b5-6c2a3e0f2fbe 15 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 16 Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350. 17 Keskkonnaregistrikood VEE2024510.
6
2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala
tähtsusest loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või
II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti
lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala
degradeerumis- ja hävimisohtu. Vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 p 2 ap 56 on Natura 2000
loodusalaks esitatud Jägala loodusala18, mis hõlmab Jägala jõe hoiuala19. Lisaks Jägala jõe
hoiualale jääb Jägala loodusala koosseisu ka kaitstav looduse üksikobjekt Jägala juga20. Jägala
loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade
(3260) kaitseks ning II lisas nimetatud liikide jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase
(Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra
lutra) elupaikade kaitseks. Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks
Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt
loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega
alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,
15.01.2008)21. Jägala loodusala pindala on 29,4 ha.
Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144
„Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi
I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide
jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio) ja lõhe (Salmo salar)
elupaikade kaitse. Jägala jõe hoiuala koosseisu jääb Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu
kuni suudmeni ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni22. Hoiuala
pindala on 27,9 ha.
Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala asuvad Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu,
Manniva, Jõelähtme, Koila, Koogi ja Jägala-Joa külas.
Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 69 lg 3 on Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või
taastamine. Mõiste „soodne seisund“ on defineeritud LKS § 3 lg 1, mille kohaselt loetakse
loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila
piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik
eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus
ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne.
Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste poolt
koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt läbiviidud
projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja elupaikade
kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle lisajõgi,
Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka sealsete
liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud I
prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani
Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp
jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast. Keskkonnaministeerium on oma 1.04.2016
18 Ala kood EE0010150 19 Keskkonnaregistri kood KLO2000001 20 Keskkonnaregistri kood KLO4000058 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32008D0024
22 keskkonnaregistri kood PAIS014160, Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme jõel ca 600 m kaugusel
suudmest asukohaga Koogi küla Jägala-Joa tee 33 (kinnistusraamatu registriosa number 2142102, katastritunnus
24504:008:1470
7
kirjas nr 8-2/16/2693-2 Jõelähtme vallavalitsusele öelnud, et elupaigatüüp (3260) Jägala
loodusalal pakuti välja kogu jõeosa pikkuses hinnanguga B (skaalal A, B, C, kus kõige parem
hinnang on A). Hinnang anti koondhinnanguna kogu jõe ulatuses. A-väärtust ei saanud elupaik
seetõttu, et osa jõest on ülespaisutatud ja vajab seetõttu looduslikkuse taastamist.
Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. a esitatud aruandes loodusdirektiivi
rakendamise kohta (periood 2013-2018)23 on toodud muuhulgas Jägala loodusalal esinevate
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitsealuste liikide üleriigilised seisundihinnangud,
ohutegurid ja meetmed soodsa seisundi saavutamiseks:
1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja
toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa
seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest
ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine.
2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud
hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi
saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja
hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine
juba rikutud alade arvelt.
3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja
toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste
meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest
muutustest mõjutatud elupaikade taastamine.
4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks
surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud
hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine.
5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja
ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur
ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas
toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning
elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega
kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud.
Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja
ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse.
Jägala jõe elupaikade seisundi parandamine panustab olulisel määral ka üleriigilise soodsa
23 Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/
lõhe: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar®ion=BOR
võldas: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re
gion=BOR
jõesilm: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis®ion
=BOR
paksukojaline jõekarp: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus®ion=
BOR
jõed ja ojad, 3260: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Freshwater+habitats&subject=3260®ion
=BOR (28.08.2021)
8
seisundi saavutamisse. Üleriigiline soodne seisund saavutatakse siis, kui kõikide Natura 2000
võrgustiku alade elupaigatüübi jõed ja ojad ja sellega seotud liikide kaitse-eesmärgid on
täidetud.
Vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-le 1 koostatakse loodusaladele vajadusel
kaitsekorralduskava, kus määratakse alapõhised täpsustatud kaitse-eesmärgid ja eesmärkide
saavutamiseks vajalikud meetmed. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 2.3.1 ja 2.3.3 kohaselt
põhinevad kaitse-eesmärgid elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistel vajadustel. Elupaikade
direktiivi juhendi ptk 2.4.1 kohaselt on ala kaitse-eesmärgid sõnastatud kaitsekorralduskavas.
Natura standardsel andmevormil24 toodud andmetest tuleb lähtuda olukorras, kus ala osas ei ole
koostatud kaitsekorralduskava25. Kaitse-eesmärkide seadmisel arvestatakse eesmärgiks olevate
elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamise vajadust (LKS § 3). Liigi või elupaiga soodne
seisund ei ole seostatav loodusala moodustamise hetkel valitseva olukorraga, kuna Natura 2000
võrgustiku alade eesmärk on ka elupaikade ja liikide soodsa seisundi taastamine.
Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2022‒202626 (edaspidi kaitsekorralduskava
või KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang
põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja
eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Nii elupaigatüübi jõed ja ojad kui ka kaitse-
eesmärgiks olevate liikide kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on
kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja
Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul.
1.2.1. Elupaigatüübid
Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse.
1.2.1.1. Jõed ja ojad (3260)
Elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude lõike, mis on püsinud looduslikus või
looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev
meandritega voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad; mille vee kvaliteet ei ole
inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud; mille vees või kaldaribal kasvab
haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või on elupaigaks haruldastele/ohustatud
loomaliikidele; mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Eelkõige väärivad tähelepanu
kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid ja kivise-kruusase põhjaga kärestikke.
Väärtuslikud on ka allikatest algavad 20 külmaveelist jõge ning loodusliku sängiga looklevad
tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus leidub ka kärestikke või kiirevoolulisi
kivise-kruusase põhjaga lõike. Sellised jõed loovad elupaiku, mida asustab liigirikas ja
väärtuslik jõe-elustik. Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt
hea, et seal saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Erilist kaitset väärivad Põhja-Eestis
24 Jägala loodusala standardne andmevorm arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 25 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 26 Kinnitatud Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusega nr 1-3/22/163. Arvutivõrgus:
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-
1410089851. Keskkonnaministri 2.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise
kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” muudeti kava tähtajatuks.
9
pankrannikut läbivad ning Lõuna-Eestis liivakivipaljanditega maalilisi ürgorge moodustavad
jõed, samuti sala- ning karstijõed27.
Elupaigatüübiks jõed ja ojad (3260) on määratud Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni
suudmeni (u 4,5 km => Jägala joast kuni Linnamäe paisjärve alguseni u 1,2 km; Linnamäe
paisjärve alune jõe osa u 1,9 km; Jägala jõgi paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud
muinsuskaitse all olevat ehitismälestist28) allavoolu kuni suudmeni u 1,4 km) ja Jõelähtme jõe
alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni (u 0,6 km). Vastavalt Natura standardsele
andmevormile29 on elupaigatüübi pindala 27 ha, esinduslikkus B (hea) ja üldine
looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus).
Kaitsekorralduskavas on elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgiks seatud eelduste
loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve
aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Samuti on eesmärgiks elupaigatüübi
esinemine 11 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal
esinduslikkusega C (arvestatav). 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C on silmas peetud
Linnamäe paisjärve alust jõeosa.
Elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on
kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja
Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul.
1.2.2. Liigid
Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide lõhe (Salmo
salar), hariliku võldase (Gottus gobio) ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaikade kaitse.
Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks eespool nimetatud liikidele ka paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse.
1.2.2.1. Lõhe (Salmo salar)
Lõhe30 on torpeedokujulise, külgedelt mõnevõrra kokku surutud kehaga kala, kes võib kasvada
kuni 1,5 m pikkuseks ja 30 kg raskuseks. Kala selg on pruunikas või hallikas, hõbedastel
külgedel esinevad mustad täpid. Kõhualune on valkjas, sabauime serv on nõgus. Lõhe on
siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Mitmetes Eesti
lõhejõgedes (Kunda, Jägala jne) on alamjooks paisudega tõkestatud ning seetõttu ulatuvad
kudemisränded nendes jõgedes enamasti vaid paari kilomeetrini. Kudemispaikadeks on kivise
ja kruusase põhjaga kärestikualad. Lõhe noorjärgud elavad üks kuni kolm aastat jões ning
seejärel laskuvad smoltidena Läänemerre. Alates 20. saj algusest on Eesti lõheasurkondade
seisund oluliselt halvenenud. Põhjuseks on paisudega tõkestatus ja vee reostus.
Kaitsekorralduskavas on kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis-
ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine
loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks.
Lõhe väga hea seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala jõel joa ja
Linnamäe paisjärve vahelisel alal ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe
27 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn. Kättesaadav
arvitivõrgus: ETIS - Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat 28 registri number 30418 29 Arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 30 Siin ja edaspidi on liikide üldises kirjelduses kasutatud: Vilbaste, K. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja
taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.
10
kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha) ja taastootmise
potentsiaal on hinnanguliselt vähemalt 8500-12600 laskujat aastas.
Lõhe kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks
olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist.
1.2.2.2. Harilik võldas (Cottus cobio)
Võldas on väike, tõlvja keha ja lameda peaga kala, kes kasvab tavaliselt kuni 13 cm pikkuseks.
Võldasel puuduvad soomused, keha on osaliselt kaetud väikeste ogadega. Iseloomulikud on
suured ümarad rinnauimed. Võldas on põhjaeluviisiga kala ja asustab tavaliselt veekogude
kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse
karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Asustab püsivalt kõrge vee
hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks liigiks, kuid
mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub.
Kaitsekorralduskavas on võldasele kaitse-eesmärgiks seatud, et võldas asustab sobivaid
elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses.
Võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks
olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.
1.2.2.3. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Jõesilmu keha on angerjalaadne, tema pikkus on 23–45 cm. Selja värvus on oliivroheline,
pronksjas või must. Küljed on sinakashallid või pronksjad ning kõhualune kollakasvalge. Silmu
suuava ümbritseb imilehter. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti
rannikuala. Tegemist on siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad
sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad
(kärestikud). Jõesilmu vastsed elavad jões 4–5 aastat ning pärast moonet rändavad noored
jõesilmud merre.
Kaitsekorralduskavas on jõesilmule kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et jõesilmule
sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad.
Jõesilmu väga hea seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala ja
Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha,
Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha).
Jõesilmu kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks
olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist.
1.2.2.4. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi koda on ovaalse ja kergelt neerja kujuga ning seestpoolt tihti kaetud
roosaka pärlmutterkihiga. Heades tingimustes kasvab paksukojaline jõekarp 7–8 cm pikkuseks.
Koja värvus on tumepruun, noortel isenditel on koda heledam. Paksukojalise jõekarbi
elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Sobivad on neutraalse
ja kergelt aluselise veega veekogud. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku
kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Eestis on
liik ajalooliselt olnud võrdlemisi laia levikuga, kuid viimastel aastakümnetel on levila ja
arvukus oluliselt kahanenud. Mitmetes paksukojalise jõekarbi asurkondades on täheldatud
kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Suurimaks ohuks on maaparandus ja
11
põllumajanduslik reostamine. Olulisteks ohuteguriteks on ka veetemperatuuri ülemäärane tõus,
setete koormus ning veetaseme muutused.
Kaitsekorralduskavas on paksukojalisele jõekarbile kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine
paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal.
Paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on
kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.
1.2.2.5. Saarmas (Lutra lutra)
Saarmas on kuni pooleteise meetri pikkune poolveeline kiskja. Keha katab pruun tihe karv, mis
on kõhupoolelt heledam. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt
videvikus. Saarmas asustab jõgesid ja järvi, aga ka ojasid ja suuremaid kraave. Saarma arvukus
väheneb kogu maailmas, põhjuseks on elupaikade kadumine ja reostumine.
Kaitsekorralduskavas on saarmale kaitse-eesmärgiks seatud liigi esinemine Jägala jõe hoiualal.
Kaitsekorralduskavas saarma kaitse-eesmärgi saavutamiseks meetmeid ette ei nähta.
12
2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele
2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele
2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad
Jägala loodusalal Linnamäe paisjärve alla uputatud alal praegu elupaigatüüpi 3260 ehk jõed ja
ojad määratletud ei ole. Üldine esinduslikkuse hinnang vastavalt Natura standardandmebaasile
on B ehk hea. Seega ka liikide elupaigad ja liikide eesmärgid ei ole täidetud. Seega on vajalik
elupaigatüübi seisundi taastamine, mille tulemusena elupaigatüüp jõed ja ojad on saavutanud
looduslähedase seisundi Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealad on taastunud,
liikide asurkonnad on taastunud ja saavutanud oma taastootmispotentsiaali, st elupaigatüübi
jõed ja ojad esinemine 16 ha suurusel alal esinduslikkusega A ehk väga hea (LKS § 70).
Vastavalt Natura standardsele andmevormile31 on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) katvus
hoiualal 27 ha, sellest 16 ha moodustab paisjärv, kusjuures järve pindala on esitatud Vabariigi
Valitsuse 16.06.2005 määrusele nr 144 lisatud kaardi järgi, millel on paisjärve kujutatud enne
paisu rekonstrueerimist olnud ulatuses (hetkel on Linnamäe paisjärve pindala EELISe järgi 31,1
ha).
Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute32
(edaspidi 2013.-2014. a uuringud) kohaselt on elupaigatüübi asjakohane pindala 11 ha. Sellest
moodustab Jõelähtme jõe alamjooks ja Jägala joast ülesvoolu jääv Jägala jõe osa 0,6 ha; Jägala
jõgi joast kuni Linnamäe paisjärveni 2 ha; Jägala jõgi Linnamäe paisust (elupaigatüübi pindala
hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418)
allavoolu kuni hoiuala lõpuni 8,4 ha. 2013.-2014. a uuringute tulemusest lähtuvalt on
elupaigatüübi esinduslikkus A (väga hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus).
Esinduslikkuse hinnangu tõstmisel on arvestatud Jägala joa ja joast allavoolu kuni paisjärveni
jäävate kärestike kui Eestis tähelepanuväärsusete jõeosadega ning looduslikus seisundis oleva
Jõelähtme jõe alamjooksuga33. Linnamäe paisjärve alla jääb u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis
paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad hulka, praegu seal elupaigatüüp
jõed ja ojad (3260) puudub34.
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitsekorraldusperioodil kaitse-eesmärgiks eelduste loomine
elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses
jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Elupaigatüübi esinemine 11 ha35 suurusel alal
esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav).
Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiganõudlusest tulenevalt on oluline jõe kui
elupaigatüübi hea füüsiline kvaliteet, mille eelduseks on piisav hulk kärestikulisi, kivise-
kruusase põhjaga ja kiirevoolulisi jõelõike. Lõhele on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimis-
ja noorjärkude kasvualaks. Jõesilmule on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimisalaks, samal
ajal vastsetele sobib elupaigaks aeglasema voolu ja pehmemate põhjasetetega potamaalne
jõeosa. Võldase elupaigaks on kiirevoolulised lõigud, tüüpilised elupaigad asuvad jõe
31 Arvutivõrgus N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 32 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 33 AS Maves, 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne.
Keskkonnaameti DHSis registreeritud 29.05.2013 nr HJR 7-6/13/24464-3 34 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 35 Elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga
30418
13
kaldavööndis või madalatel kiirema vooluga aladel: noorjärgud esinevad enamasti kaldaäärses
madalvees, vanemad isendid sügavamates kohtades. Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks
võivad olla kiirevoolulised voolusängi kohad. Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel on
lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimisel 2013.-2014. a uuringute raames selgitatud välja
kärestikuliste elupaikade ulatus, paiknemine ja seisund. Loodusala piires on kärestikulisi
elupaiku kokku 7,6 ha, mis paiknevad alljärgnevalt.36,37
Jägala jõe suue on merele hästi avatud ja sügav ning suudme leidmine ning jõkkeränne
siirdekaladele probleemiks pole. Suudmest ülesvoolu on 1400 m pikkune sügav ja aeglase
vooluga lõik millest ülesvoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga
ala. Viimati mainitud jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme
säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe, meriforelli, jõesilmu ja
vimma koelmualana halb. Kõnealune ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning
selle lang on väga väike. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti
jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme
korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme
tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele
sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi.
Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik.
Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast
allavoolu paikneva 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel
taastuv jõelõik oleks seega valdavalt kärestikuline. Konservatiivse hinnangu puhul on alal u 5,0
ha suurune koelmuala.
Jõeline ala taastub Jägala Energy38 HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu.
Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt kärestikuline.
Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku
pindala u 1,5 ha. Lõhele kudemiseks sobivat piisavalt väikse fraktsiooniga kruusa leidub
väikeste lapikestena eelkõige jõe kallaste läheduses. Jõesilmule leidub lõigus piisavalt
kudemiseks sobivaid kruusaseid kohti, kuid vastsete elupaigaks sobivaid liivaseid ja mudaseid
kohti sisuliselt ei esine.
Jõelähtme jõe suudmest ülesvoolu kuni Jägala joani on 280 m pikkune jõelõik väga suure
languga. Praktiliselt terves lõigus on jõepõhjaks erineva suurusega paekivi plaadid. Lõhe
noorkalade elutingimusi antud lõigus loeti headeks, kuid kudemiseks sobivat kruusa leidub vaid
vahetult joa all parema kalda juures oleval põndakul ja väiksel alal Jõelähtme jõe suudme juures
oleva saare juures. Koelmute vähesuse (kokku 0,4 ha) tõttu võib lõhe noorkalade arvukus joa
alusel lõigul Jõelähtme jõe suudmest allavoolu jäävate aladega võrreldes madalamaks jääda.
Joast allavoolu asuvast kärestikust juhib vett mööda Jägala Energy HEJ. Kärestikult vee
kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana.
Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt
peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad
vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise
negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.
36 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 37 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 38 registrikood 10480870
14
Jõelähtme jõgi on suudmest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline.
Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m
pikkuse ja ca 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Forell
seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu
lõiku kuni Lundi paisuni loeti forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga heaks. Jõelähtme
jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning
seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks.39,40
Olulisemad tegurid, mis avaldavad kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat
mõju
Esmane ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) avaldub Jägala jõe
tõkestamises ja paisutamises Linnamäe paisul, kuna sellega kaasneb kalastiku vaba liikumise
tõkestamine paisust üles- ja allavoolu, u 5 ha suuruse väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga
uputamine ja uputatud alale setete kuhjumine ning paisu purunemisest või vee allalaskmisest
tulenev settereostuse oht. Hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks avaldab samuti
elupaigatüübile jõed ja ojad ebasoodsat mõju. Ebasoodsad mõjud kaasnevad eelkõige
hüdroelektrienergia tootmisest tuleneva võimaliku tsüklilise veekasutusega, mis täiendavalt jõe
paisutamisele muudab elupaigatüübi seisundit negatiivses suunas (mõlemad tegurid koos ja
eraldi muudavad jõe looduslikku veerežiimi). Loodusliku veerežiimi muutmine ja selle käigus
veetaseme pidev kõigutamine mõjutab negatiivses suunas vee-elustikku, sh mitmeid Jägala
loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liike. Sellest annab tunnistust lõhe noorjärkude väga väike
ja ebaregulaarne esinemine Linnamäe HEJ allavoolu jäävas jõelõigus vaatamata sellele, et
sugukalu on jões kudeajal rohkesti. Täiendav negatiivne mõju avaldub noorjärkude laskumisel
läbi turbiinide, kuna sellega kaasneb suur suremus.
Tegevusest tulenev mõju
Jõeline (kärestikuline) elupaik on uputatud paisjärve alla. Paisud ehitatakse enamasti
kärestikulistele jõelõikudele ja pigem nende lõpuossa. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb
paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Jõeline ala taastub Jägala Energy
HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks
on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast allavoolu jääva 1 km pikkuse kärestiku
lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel oleks taastuv jõelõik seega valdavalt
kärestikuline. Tõenäoliselt on väiksema langu tõttu kärestikud siiski joa aluse lõiguga võrreldes
laugemad, põhjatüübis võib esineda rohkem peenema fraktsiooniga kruusa ja jõgi võib olla
laiem. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks konservatiivse hinnangu puhul uputatud u 5,0 ha
suurune koelmuala41. Arvestades, et KKK-ga on Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud
eelduste loomine elupaigatüübi 3260 ehk jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks
Linnamäe paisjärve aluses jõesängis, ei võimalda paisutuse jätkamine loodusala eesmärkide
saavutamist. Paisutustaseme alandamine teataval määral tooks kaasa paisjärve veepeegli
pindala vähenemise, kuid Linnamäe paisjärve alusel jõelõigul elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
taastumiseks on vajalik, et jõelõik oleks kogu ulatuses looduslikult lookleva voolusängiga,
39 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 40 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 41 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
15
mille veekvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ning mis on sobilik elupaik
ohustatud liikidele ning tähtsaks kudemisalaks kaladele42.
Oluliseks ebasoodsaks mõjuks on ka paisjärvealuste kärestike mattumine setete alla ja
settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele kärestikele. Setete kogunemine paisu taha
moodustuvasse paisjärve põhja on paratamatu, kuna pais takistab setete ärakannet - suur osa
liivast, savist, mudast ja jõevees sisalduvast orgaanilisest hõljumist, mida jõgi vooluga kaasa
kannab, settib aeglase vooluga jõelõikudes. Paisjärve põhja kuhjuvad setted matavad
kärestikke, samuti on oht ka setete kandumiseks avariide või remont/ehitustööde ajal allavoolu.
Linnamäe paisust allavoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga ala.
See jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme säilitanud osa.
Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe ja jõesilmu koelmualana halb, kuna see
ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Kõrge
mereveetaseme puhul on kärestik üle ujutatud ning see omakorda halvendab oluliselt siirdekade
sigimis- ja noorkalade elutingimusi. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda)
jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee
madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid
merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks.
Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi. Linnamäe paisust
allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud setete kandumisega allavoolu. Nt 2002. a
Linnamäe HEJ põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisust allavoolu jääv lõhe
paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust
allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut
ei tabatud43. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Linnamäe paisjärve alalt sette
eemaldamist toimunud. Paisutamise jätkumisel esineb ka edaspidi jõesängi mattumine setetega
ning oht nende setete kandeks paisust allavoolu, mis võib mõjutada negatiivselt elupaigatüüpi
jõed ja ojad (koelmualade kvaliteeti) ja selle tagajärjel kaitse-eesmärgiks olevate liikide
arvukust.
Pais ja paisutus killustavad elupaika ja tõkestab vee-elustiku liikumist paisust üles- ja
allavoolu. Seetõttu on ka jõe-elustiku asurkonnad killustatud, ühe tervikliku ja elujõulise
asurkonna asemel on mitu väikest ja vähem elujõulist. Samuti esineb ebasoodne mõju
hüdroelektrienergia tootmisest tulenevast tsüklilisest veekasutusest, kuna kõikuva
veetaseme tõttu jäävad elupaigad HEJ-st allavoolu ajuti kuivale, mis mõjuvad vee-elustikule
negatiivselt või lausa hukutavalt. Nende ohutegurite mõju hinnatakse põhjalikult ptk-s 2.1.2,
mistõttu siinkohal ei hakata järeldusi dubleerima.
Paisjärves toimub intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine, mis muudab
elupaigatüübi jõed ja ojad ning elupaikade kvaliteedi halvemaks jahedalembestele
kalaliikidele (nt lõhelistele). Lisaks kudemise ajal jões veedetud ajale veedab lõhe oma
elutsüklist u 2 aastat jões tähniku elujärgus. Ka selles elujärgus on vajadus kindlale
temperatuurivahemikule, mistõttu suvised temperatuuritõusud võivad mõjutada otseselt lõhe
arvukust. On teada, et lõheliste eluks sobiva temperatuurivahemiku ülempiir on 19-22 kraadi,
kuid väga soojade suvede korral tõuseb veetemperatuur paisjärves kõrgemale, mis viib lõheliste
kõrgendatud suremuseni (lakkab toitumine, häiritud on ainevahetuslikud protsessid). Lisaks
sellele vajab lõheliste mari kudepesades haudumise perioodil (detsember-mai) head
42 Paal jt, 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Lk 97-98. Arvutivõrgus kättesaadav: ETIS -
Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat 43 TÜ Eesti Mereinstituut, 2017. Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs,
teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude
haldamiseks aastatel 2015-2017. Arvutivõrgus: akp_2016_lohe_ja_meriforell_0.pdf (envir.ee)
16
hapnikurežiimi ning ühtlast temperatuuri. Paisjärvest allavoolu väheneb aga vees sisalduva
hapniku hulk, veetemperatuur on kõikuv ning see omakorda võib viia marja hukkumiseni.
Veetemperatuuri tõus suurendab ka kalahaiguste leviku ohtu. Liigselt soojenev vesi
põhjustab lõhelistel (eeskätt meriforellil, aga mingil määral ka lõhel) proliferatiivset
neeruhaigust (PKD – proliferative kidney disease). PKD intensiivistunud levik on seotud
antropogeensete teguritega nagu jõgede paisutamine, eutrofeerumine ning üldisemalt ka
kliimasoojenemine. Tegemist on parasitoloogilise haigusega, mille vaheperemeheks on
magevee sammalloomad ning peremeesorganismiks lõhelised. On teada, et PKD kulg on sõltuv
veetemperatuuri tõusust, kuna peremeesorganismi immuunvastus on madalal temperatuuril alla
surutud ning infektsioon on kõige intensiivsem suveperioodil. Haiguse kulg on kõrgema
veetemperatuuri juures letaalsem - laboritingimustes on täheldatud, et 5-10oC juures hukkub 5–
10%, 18oC juures 80-90% kaladest. Eestis on selle haiguse leviku ja esinemist suurendavate
faktorite kohta teostatud uuringuid nii Altja ojas kui ka Mustojas (Vihula paisjärvede mõju)44.
Kokkuvõtvalt, paisutuse esinemisel tänases ulatuses uputab Linnamäe paisjärv ja matab setete
alla u 5 ha ulatuses Jägala loodusala koosseisu arvatud Jägala jõe sängist, mis moodustab
võimalikust Jägala loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalast ~1/3. Lisaks
esineb settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele elupaikadele. Arvestades, et elupaigatüübi
jõed ja ojad (3260) esinemisala jääb paisust ja paisjärvest üles- ja allavoolu ning kõrge
taastamisväärtusega elupaik Linnamäe paisu ja paisjärve alla, põhjustab paisutamine nii
elupaigatüübi osalist hävimist kui ka elupaigatüübi killustamist. Kuna hüdroelektrienergia
tootmiseks on madalveeperioodidel vajalik vett koguda, on sellest tegevusest mõjutatud Jägala
jõe looduslik veerežiim Linnamäe HEJ-st allavoolu. Seega on paisutamisel ja elektrienergia
tootmisel negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mida sanitaarvooluhulga
pidev tagamine ei kompenseeri.
KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi
jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning
kudealade taastumiseks. KKK-ga seatud eesmärki ei ole võimalik täita kui Jägala jõel jätkub
Linnamäe paisukehast tulenev paisutus ja säilib vee-elustiku jaoks rändetõke. Elektrienergia
tootmisega kaasnev tsükliline veekasutus halvendab jõe veerežiimi ning paisust allavoolu jääva
jõesängi kudemisalade kvaliteeti.
Muude tegevuste koosmõju
Linnamäe HEJ ja paisu mõju ulatub Linnamäe paisust ülesvoolu kuni sinnamaani, kus taastub
jõeline elupaik - Jägala Energy HEJ turbiini väljavoolukanali suubumisest Jägala jõkke u 100
m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt
kärestikuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee
tingimustes on kärestiku pindala u 1,5 ha. Linnamäe paisust ülesvoolu paikneb Jägala Energy
OÜ-le45 kuuluv Jägala Energy HEJ. Jägala Energy hüdrosõlme kooseisu kuuluvad
sildregulaator ja hüdroelektrijaam. Jägala Energy OÜ juhib Jägala joast u 400 m ülesvoolu (st
ka Jägala joast ülesvoolu jäävas Jägala loodusala u 0,2 ha lõigus) paisusüsteemi ja
derivatsioonikanalit kasutades jõevett elektrijaama. Kasutatav vesi suunatakse Jägala jõkke
tagasi Jägala joa astangust allavoolu, joast u 900 m kaugusel. Jägala loodusala piir ulatub
looduslikust rändetõkkest ehk Jägala joast u 50 m ülesvoolu, mistõttu Jägala Energy HEJ
44 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik
mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Arvutivõrgus:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4043/Magnus_Lauringson_2018_MA_VR_t%C3%A4istek
st.pdf?sequence=1&isAllowed=y 45 Registrikood 10480870
17
mõjutab Jägala loodusala seisundit eelkõige Jägala joa ja derivatsioonikanali suudme vahelisel
maa-alal, aga ka joast ülesvoolu jäävas loodusala osas. Sellest tulenevalt on selles jõelõigus
vooluhulk väiksem. Kärestikult vee kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu
kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele
siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe
kallastele väga lähedal ning need alad võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt
pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe
suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.46
Seega koosmõjus Jägala Energy HEJ-ga kaasneb negatiivne mõju elupaigatüübile jõed ja ojad
(3260) eelkõige kärestikulise jõelõigu vooluhulga vähenemises. Samuti koguneb Jägala Energy
paisukeha taha setteid, mis võivad kanduda allavoolu asuvatele kärestikulistele aladele, mattes
seeläbi olulised kalade kudealad ja mõjudes negatiivselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
seisundile.
Jägala Energy OÜ paisutab vett ja toodab elektrit vee erikasutusloa nr L.VV/32686047 (edaspidi
Jägala Energy veeluba) alusel. Jägala Energy veeloa alusel tuleb muuhulgas teostada sette
mõõtmist üks kord aastas. Põhjasetetest tingitud veekogu seisundi halvenemise korral on loa
andjal õigus esitada täiendavaid tingimusi sette eemaldamiseks. Keskkonnaamet määras loale
ka kõrvaltingimuse, et juhul, kui Jägala Energy OÜ vee erikasutus halvendab
keskkonnatingimusi või takistab Lääne-Eesti vesikonna VMK-s seatud eesmärkide täitmist, on
loa andjal õigus vee erikasutusluba nr L.VV/326860Jägala Energy veeluba muuta. Lisaks
määras Keskkonnaamet kõrvaltingimuse, mille kohaselt juhul, kui paisutamine Linnamäe
paisul lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta. Linnamäe paisu
avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik
vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale
suunatavate vooluhulkade osas48.
Jägala loodusala koosseisu on arvatud ka Jõelähtme jõe osa, mis paikneb Lundi paisust kuni
Jõelähtme jõe suubumiseni Jägala jõkke. Jõelähtme jõgi on suudemest kuni Lundi paisuni väga
suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele
sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja u 0,40 ha suuruse kärestiku
kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Samas on see heaks kudealaks lõhest väiksematele
kalaliikidele, nt forellile. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või
parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks
faktoriks49.
Lundi paisust ülesvoolu esineb 2013.-2014. a uuringute kohaselt sobivaid sigimisalasid ka
jõesilmule, kuid Jõelähtme jõe alamjooksul varasemates katsepüükides jõesilmu esinemist ei
ole tuvastatud. Seega juhul kui Linnamäe paisust oleks jõesilmule vaba pääs üles- ja allavoolu,
tõkestaks Lundi pais silmude võimalikku rännet Jõelähtme jõe ülemjooksule, mis on asurkonna
killustatusele selgelt negatiivne, kuid paisust ülesvoolu jääv ala ei ole hõlmatud Natura ala
koosseisu.
Ka Lundi paisust tulenevalt esineb mõningane oht setete ärakandeks. Jõelähtme jõe maht on
oluliselt väiksem kui Jägala jõe maht (Jõelähtme jõe keskmine laius Lundi paisust allavoolu on
46 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 47 registreeritud KOTKASes nr-ga DM-102066-1 48 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1 49 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
18
~12,5 m, Jägala jõe laius Jõelähtme jõega ristumisel ~27,5 m) ning jõgi voolab Lundi paisust
ülesvoolu kuni karstiallikateni paealuskivisse lõhatud kanalis. Seetõttu on ka Lundi paisu taha
koguneda võiva sette maht oluliselt väiksem kui Jägala Energy või Linnamäe HEJ paisude taha
koguneva sette maht. Juhul kui ka settereostust võib esineda, hajub reostus enne kalastikule
väärtuslikumatele kudealadeni jõudmist. Eeltoodule tuginedes ei ole Lundi paisu näol tegemist
olulise koosmõju tekitajaga settereostuse ohtu arvestades.
Lundi paisjärv nagu iga teine paisjärv muudab vee füüsikalisi omadusi, mis näiteks suvisel
perioodil ilmneb vee soojenemise näol ning hapnikusisalduse languse kujul. Mõlemad
muutused on negatiivse mõjuga nii lõhelistele kui ka muudele Jägala loodusalal kaitse-
eesmärgiks olevatele liikidele.
2.1.2. Liigid
2.1.2.2. Lõhe
Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe elupaikade ja arvukuse osas on järgmine50:
Jägala jõgi. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõeosa kvaliteet hinnati lõhe
sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks (C51) ning sellest tulenevalt potentsiaalne laskujate
hulk tagasihoidlikuks (kuni 60 laskujat). Jägala Energy HEJ väljavoolukanalist kuni Jõelähtme
jõe suudmeni mõõdeti 2013. a 1,5 ha suurune lõhele vähemalt hea (A) kvaliteediga sigimis- ja
noorkalade kasvuala. Lõigu loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks selle ala
kvaliteeti lugeda isegi väga heaks (AA). Potentsiaalselt võiks sellelt alalt merre laskuda kuni
1500 lõhet. Loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks ala sobivust lugeda isegi väga
heaks (AA) ning sellisel juhul oleks lõigu potentsiaalne laskujate hulk kuni 3000 isendit.
Jõelähtme jõe suudme ja joa vahelist 0,4 ha suurust ala hinnati lõhele heaks (A)
taastootmisalaks, mille potentsiaaliks on kuni 400 laskujat. Linnamäe paisjärve alla jääv jõeosa
on praegu uputatud, kuid paisjärve likvideerimise korral võib potentsiaalselt arvestada kuni 5,0
ha suuruse koelmuala lisandumisega. Lõhe puhul tuleb lisanduva ala kvaliteeti lugeda vähemalt
heaks (A) ning potentsiaalseks laskujate hulgaks kuni 5000 isendit. Kui ala lugeda väga heaks
(AA), laskus alalt potentsiaalselt kuni 10 000 isendit.
Jõelähtme jõgi. Jõelähtme jõe kõige suurem ja olulisem lõhe taastootmisala asub alamjooksul
suudmest kuni Lundi paisuni. Hinnanguliselt võib sellest lõigust merre rännata kuni 80 lõhe
laskujat.
50 Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves,
2014 51 elupaiga kvaliteedi väärtushinnang, mida hinnatakse nelja-astmeliselt: AA – väga hea kvaliteediga ala (vähemalt 80 samasuvist isendit või 20 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); A – hea kvaliteediga ala (vähemalt 40 samasuvist isendit või 10 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); B – rahuldava kvaliteediga ala (vähemalt 20 samasuvist isendit või 5 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); C – kesise kvaliteediga ala (vähemalt 8 samasuvist isendit või 2 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta)
19
Seega kokku on ekspertide hinnangul Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe osas järgmine:
7,6 ha kärestikulisi elupaiku, laskujate potentsiaal loodusliku veerežiimi taastumisel vähemalt
850052, ulatudes kuni 1260053.
Lõhe kaitseseisund Jägala jões on praegu väga ebasoodne. Linnamäe paisust allavoolu asuva
0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks.
Lõhe Linnamäe paisust allavoolu küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute
isenditega (0–50 laskujat aastas). Paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud. 2002.
a hüdroelektrijaama põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisu alune lõhe
paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust
allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut
ei tabatud.
Linnamäe paisu negatiivne mõju jõele, sealhulgas ka lõhele, avaldub muutustega temperatuuri-
, hüdroloogilises ja hüdrokeemilises režiimis. Paisjärvedes toimub intensiivsem pinnaveekihi
soojenemine ning aurumine kui varjutatud jõesängis. Samuti on tegu toitainete reservuaariga,
mis annab oma panuse veekogude eutrofeerumisele. Paisutuse mõjul tõusnud veetemperatuur
ning eutrofeerumine on lõhele negatiivse mõjuga ning võib olla isegi letaalne, kui paisjärves
tõuseb temperatuur liiga kõrgeks. Lisaks suureneb oht proliferatiivse neeruhaiguse (PKD)
tekkeks paisjärvest allavoolu. Eestis ohustab PKD forelli (Salmo trutta), lõhe (Salmo salar) ja
harjuse (Thymallus thymallus) noorjärke54,55.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et lõhele sobivad
sigimis- ja noorjärkude elupaigad on Jägala jõe hoiualal (Jägala loodusalal) ligipääsetavad.
KKK eesmärgiks on lõhele sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu
loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine.
Liigi loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja
noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. 2013.-
2014. a uuringute kohaselt võiks seeläbi lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt vähemalt
8500 laskujani aastas56, ulatudes kuni 1260057 ning Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe
seisukohalt 58 väärtusega kaitstavaks alaks.
52 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 53 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate
paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks
2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 54 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik
mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas 55 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik
mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Lisa 1. Rehabilitatsioonimeetmed, mida oleks otstarbekas
rakendada Mustoja kesk- ja ülemjooksul tehissängis ojaosade elupaigalise kvaliteedi parandamiseks 56 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 57 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate
paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks
2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 58 Ülikõrge tähendab, et Jägala joa ja Linnamäe paisu vaheline ala on jõe hüdromorfoloogilisi tingimusi silmas
pidades väga potentsiaalikas kudeala lõhele ja meriforellile. Eesti mõistes on tegemist ühe esiviisikus oleva
kudealaga. Laskujate arv on leitud sobiliku kudeala ning seal ühe pindalaühiku kohta tekkivate noorjärkude arvu
korrutisena.
20
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Arvestades taotletavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.1
kirjeldatud lõhe iseloomustusest ja tema elupaiganõudlusest, on lõhe jaoks negatiivseteks
teguriteks eelkõige paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, paisjärve poolt üleujutatud ja
setete alla mattunud ehk kättesaamatud kudealad, settereostuse oht paisust allavoolu ning
elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus ja suremus turbiinides. Samuti
paisjärve mõju veetemperatuurile.
Taotletava tegevuse mõjud
Taotletava tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste kavade ja projektidega elupaiga killustamise
ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on
kirjeldatud ptk-s 2.1.1.
Linnamäe pais on lõhele ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu
Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel jõelisena säilinud elupaik (kokku 2,3 ha ehk 30%
elupaikadest). Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla
matnud 5 ha ehk 66% elupaikadest. Lõhe on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad
sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud vaid kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga
ehk kärestikulised alad. Noorjärgud elavad jões 1-3 aastat, pärast mida rändavad nad merre.
Seega kui paisu alla koguneb lõhe isendeid, mida olenevalt aastast võib olla arvukalt, ei ole neil
võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse. Pais ja paisjärv muudavad uputatud ja sette
alla mattunud elupaiga kasutuskõlbmatuks. Ainuüksi kalapääsu rajamine paisutust
likvideerimata ei suurenda paisust ülesvoolu jäävate sobilike elupaikade pindala, mistõttu ei ole
tagatud loodusala kaitse-eesmärkide täitmine. Paisjärve säilimisega on lõhe taastootmine Jägala
jões 0-lähedane (potentsiaal seejuures on vähemalt 8500-12 600 laskujat), kuna kättesaamatud
või uputatud on 96% elupaikadest.
Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab
paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke paiku. 2013.-2014. a uuringute
kohaselt koevad lõhed osaliselt ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ
tsükliline töö muudab ka selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis põhjustab lõhele sobilike
elupaikade ajuti kuivale jäämist. Elupaik on otseses sõltuvuses ka merevee tasemest. Jõe
väikeste vooluhulkade (juhul kui turbiinide tööks on vajadus paisjärves vett koguda) ja merevee
kõrge taseme korral muutub enamik potentsiaalseid lõhe noorjärkude elupaiku neile eluks
sobimatuks. Linnamäe HEJ tsüklilise töö tõttu tuleb aga lõhe noorjärkudel (nagu enamikul
teistel kaladel) regulaarselt vahetada oma elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab
kaladel pideva stressi, mis sunnib neid lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Kuniks toimub
elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus (toimub vee kogumine paisjärve), võib
olenevalt looduslikest tingimustest esineda oluline negatiivne mõju lõhele. Inimtegevusest
tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool.
Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult
välistada, kuid oleks võimalik vähendada tsüklilist veekasutust ja sellest tulenevat negatiivset
mõju lõhele.
Lõhede noorjärke ohustab suremus turbiinides. Kuigi liiki mõjutab elupaikade
kättesaadavuse osas eelkõige paisutuse olemasolu, mitte elektritootmine, on paisutus
elektritootmise eelduseks. Seetõttu ei ole võimalik nende kahe faktori mõju pidada
eraldiseisvaks. Juhul kui lõhel õnnestuks pääseda Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu
kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu asustataks lõhe vastseid, kaasneks nende merre
suundumisel hukkumise oht läbi turbiinide. Purtse jões paikneva Sillaoru HEJ näitel eelistas
21
26% kaladest rändeteel HEJ turbiinikanalit. Kaladest surid koheselt pärast turbiinikanali
läbimist 33% ja järelsuremust turbiinidest tekitatud vigastuste tõttu esines 7% lõhedel59.
Sealjuures oli Sillaoru HEJ-l täidetud kõik veeloas sätestatud tingimused, sh turbiinide ette oli
paigutatud 25 mm laiusega võred. TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused
näitavad, et 25 mm vahedega võred lõhe laskujaid ei takista. Seevastu 16 mm laiuste võreavade
vahelt mahub läbi 59,4%, 14 mm võreavade vahelt 25,5% ja 12 mm võreavade vahelt 1,5%
kõigist lõhe laskujatest. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega
võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Pirita jõe näitel takistab efektiivselt laskujate sattumist
turbiini ≤ 12 mm piidevahedega võre või 15x15 mm võrkvõre. Sellisel juhul ei mahuks läbi
võre üle 90 % lõhe ja meriforelli laskujatest. Suuremate võre avade puhul (14, 16, 25 mm) on
läbi mahtuvate kalade osakaal lõhe ja meriforelli puhul oluliselt rohkem kui 20%. Kevadise
rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm
piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini
(peamiseks rändeperioodiks on mai)60. Kuigi kalade suremust turbiinikanalites mõjutab
muuhulgas ka turbiini labade suurus, on praktiliselt võimatu välistada turbiinikanalit läbivate
noorjärkude suremust Linnamäe HEJ puhul, kus on samuti paigaldatud 25 mm laiusega võred.
Kuna enamus laskuvaid kalu valib laskumisel võimalusel peavoolu, siis juhul kui lõhede
laskumise perioodil (peamiselt maikuus) juhitakse enamik vett läbi turbiinide, suureneb selle
võrra ka lõhede suremuse tõenäosus. Kui enamik vett suunatakse paisu alla läbi väljavoolulasu
ning vee koguse tõttu on vooluhulk suur, võib kaasneda kalade suurem suremus ka turbiine
läbimata. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu
likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise
miinimumvooluhulga määramise metoodika” § 5 lg-le 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud
nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel
veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel, sh Linnamäe paisul ajavahemikul 20.04-10.06
kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret,
mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest
või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega.
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisjärve ja rändetõkke olemasolu välistab KKK-s ette nähtud
tulemuse saavutamise (sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu
loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine)
ning ka liigi väga hea seisundi saavutamise. Seni läbiviidud uuringute ja katsepüükide põhjal
tuleb lõhe kaitseseisundit Jägala jões pidada väga ebasoodsaks. 2013.-2014. a uuringute
kohaselt piirdub looduslik taastootmine üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas) paisust
allavoolu jäävates elupaikades, samas kui lõhe looduslik sigimine võiks tõusta hinnanguliselt
kuni 8500–12 600 laskujani aastas61. Pais on oluline rändetõke juurdepääsuks lõhele sobilikele
sigimis- ja noorjärkude elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses lõhele
sobilikke sigimis- ja noorjärkude elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud
paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb inimtegevusest tulenev ebasoodne mõju ka
Linnamäe paisust allavoolu jäävale lõhele praegu kättesaadavale sigimis- ja noorjärkude
59 Ott Järvekülg, Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões, 2018
(bakalaureusetöö, Eesti Maaülikool). Arvutivõrgus:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4094/Ott_J%c3%a4rvek%c3%bcl_2018_BA_VR_t%c3%a
4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y 60 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede
paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus:
Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee) 61 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs,
teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude
haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut.
22
elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ja noorjärkudele (suremus turbiinides). Seega kokku on
rikutud või kättesaamatud praktiliselt 100% (sh 96% Linnamäe paisust ülesvoolu) Jägala
loodusalal paiknevatest lõhe elupaikadest. Paisutuse likvideerimisel võiks Jägala jõe alamjooks
muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks. See et kärestikud paisjärve all
on säilinud, annavad tunnistust muuhulgas 2021 veetaseme alandamisel paisjärve alal
paljandunud jõesäng (fotod 1 ja 2).
Muude tegevuste koosmõjud
Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on nimetatud
lõigul lõhe elupaiga (u 1,9 ha) seisundit halvendatud: vett on vähem ja stabiilne veerežiim on
rikutud, mistõttu elupaigad on kuivad või on veekiht kärestikel madalam kui ilma antud
mõjuteguri esinemiseta (Linnamäe paisu tõttu praegu lõhele kättesaamatu). Jägala Energy
veeluba on seotud Linnamäe paisu veeloaga. Juhul kui paisutamine Linnamäe paisul
lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy OÜ veeluba muuta. Linnamäe paisu
avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik
vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale
suunatavate vooluhulkade osas62.
2.1.2.3. Jõesilm
2013.-2014. a uuringute kohaselt koeb jõesilm kevadel arvukalt Linnamäe paisust allavoolu
jäävatel kärestikel, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte
juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja
koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule on jõesilmu kaitseseisund Jägala
jões praegu ebasoodne. 2014. a tehtud katsepüügid näitasid, et silmuvastsetele sobivad
elupaigad Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ja soodsate veeolude korral
(kus veetase ei lange kriitiliselt, jättes vastsetele sobilikud kaldaäärsed elupaigad kuivale) võib
merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Hinnanguliselt oleks laskujaid 15000
aastas, reaalselt aga eeldatavalt vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas. Vaatamata arvukale
jõkke kudema tõusule ei saa jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu soodsaks. Liigi
kaitseseisundit parandaks väga oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi
taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Praeguse paisjärve alal on jõesilmule rohkesti
sobivaid sigimispaiku, samuti leidub seal tõenäoliselt ka vastsetele sobivaid elupaiku. Lisaks
Jägala jõele leiaks jõesilm endale sobivaid sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe
alamjooksul.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et jõesilmule
sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala Jõe hoiualal (Jägala loodusalal) jõesilmule
ligipääsetavad. KKK eesmärgiks on jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade
ligipääsu loomine.
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes jõesilmu
iseloomustusest ja elupaiganõudlusest, on jõesilmu jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige
paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, mis muudab liigile kättesaamatuks paisust ülesvoolu
62 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1
23
paiknevad kudealad ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus. Efektiivse
kalapääsu rajamisel ning jõesilmu pääsemisel paisust ülesvoolu oleksid liigile paisjärvest
ülesvoolu olevad elupaigad kättesaadavad. Jõesilm on aga suhteliselt kehva ujumisvõimega,
mistõttu kalapääsu rajamine, eriti suure kõrguste vahega paisule, oleks paisjärve säilimisel
komplitseeritud. Samas paisjärve säilitamisel oleksid paisjärve poolt üleujutatud ja setete alla
mattunud elupaigad kudealana ja vastsete elupaigana ebasobivad. Lisamõjuriks osutuks
vastsete hukkumise oht turbiinide läbimisel laskumisel merre.
Taotletava tegevuse mõjud
Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega (Jägala Energy HEJ) elupaiga killustamise
ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile jõed ja ojad
(3260), mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1 ja lõhe elupaikadele, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.2.2.
Linnamäe pais on jõesilmule ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu
Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel säilinud elupaik (2,3 ha), samuti taastatav elupaik
Linnamäe paisjärve all. Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja
setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid
jõesilmule sobilikuks elupaigaks ja eeldatavalt leidub seal ka noorjärkudele sobivaid
liivaseid elupaiku. Jõesilm on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad sigimiseks
jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga ehk kärestikulised
alad. Vastsed elavad jões 4-5 aastat, pärast mida toimuvat moonet rändavad nad merre.
Linnamäe pais on jõesilmu rändel ületamatuks tõkkeks. Seega kuigi paisu alla koguneb arvukalt
jõesilmu isendeid, ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse (nii Jägala jões
kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) kudemiseks ja puudub ka laialdane
võimalus noorjärkude arenguks jões. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe
paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks
sigimispaigaks. Taastuval jõelõigul leiduks tõenäoliselt ka vastsetele sobilikke elupaiku, samuti
esineks sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. Tulenevalt
Linnamäe paisu taha kujunenud paisjärvest on jõesilmule otseselt kättesaamatud 5 ha liigile
sobilikku elupaika, sest see on paisutuse tõttu üle ujutatud ning lisaks 2,3 ha, mis on paisu ja
paisjärve kui rändetõkke tõttu kättesaamatud. Kuniks paisutus jätkub, on selle negatiivne mõju
jõesilmule Jägala loodusalal väga oluline ja pöördumatu. Pais killustab elupaikade
terviklikkust, eraldades ületamatu rändetõkkena Linnamäe paisust ülesvoolu jäävaid sobilikke
elupaiku paisust allavoolu jäävatest elupaikadest. Paisu mõju oleks ebaoluline juhul, kui paisule
oleks võimalik rajada jõesilmule sobilik kalapääs ja taastada paisjärvealused elupaigad.
Kalapääsu puudumisel ja paisutuse säilimisel on negatiivne mõju liigile väga oluline ja
pöördumatu.
Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab
paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. Osaliselt koevad
jõesilmud ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ tsükliline töö muudab ka
selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis ohustab kaldaäärt eelistavate silmuvastsete
elupaikade kuivale jäämist ning seetõttu ka vastsete hukkumist. Vastsed peavad elama jões
vähemalt 3–4 aastat. Nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi hästi
oma elupaiku vahetada. Sageli on elupaigad kaldaäärtes. Kui jõe veetase järsku ja kiirelt langeb,
siis suur osa kaldaääres elunevatest vastsetest võib hukkuda, sest neil ei ole võimalik alaneva
veetaseme tingimustes leida endale piisaval kiiresti muud sobilikku elupaika. Mõnikord ei
suuda veetaseme kiirel alanemisel isegi täiskasvanud jõesilmud peidupaiku vahetada ning sel
juhul jäävad nad kuivale ning hukkuvad. Arvestades vastsete elupaiga nõudlust (muda- ja
liivasette olemasolu, kuhu on võimalik kaevuda), ei pruugi veetaseme aeglasemal alanemisel
olla ka piisavalt sobilikke elupaiku, kuhu oleks teoreetiliselt võimalik ümber asuda. 2013.-2014.
24
a uuringute kohaselt näitasid 07.10.2014 tehtud katsepüügid, et silmuvastsetele sobivad
elupaigad Jägala jões Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ning soodsate
veeolude korral võib merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Arvestades
hinnanguliselt 5 laskujat iga jõe kaldajoone meetri kohta ning sobiva kaldaala pikkuseks 1,5
km ning arvestades juurde teist samapalju laskujaid jõesängi vooluosades olevate mudastunud
padjandite arvelt, oleks Linnamäe paisust allavoolu jäävast jõelõigust potentsiaalsete laskujate
arvukus hinnanguliselt 15 000 laskujat aastas. Reaalselt võib laskujate arv eeldatavasti kõikuda
vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas63. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev
tsükliline veekasutus, on sellest tulenev negatiivne mõju oluline ja pöördumatu. Inimtegevusest
tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool.
Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult
välistada, kuid oleks võimalik vähendada senist tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset
mõju jõesilmule.
Jõesilmu ränne jõkke on korrelatsioonis jõe vooluhulgaga rändeperioodil, st liik eelistab
kudemisel pigem suurema vooluhulgaga jõgesid. Jägala jõgi on Narva jõe järel teise suurima
valgala ja vooluhulgaga jõgi Soome lahe vesikonnas64. Eelnevast tulenevalt ja arvestades
jõesilmu kaitse tegevuskavas65 viidatud asjaolu, et liik ei ole sünnijõele truu, saab eeldada, et
antud olukorras võib Jägala jõgi jõesilmule toimida nn ökolõksuna. Viimane tähendab, et
jõesilm liigub küll Jägala jõe suure vooluhulga tõttu jõkke, kuid kuna Linnamäe paisu all
paiknevad kudealad ja elupaigad on kesise kvaliteediga ning neid mõjutavad lisaks sellele ka
mitmed negatiivsed mõjutegurid (merevee tungimine kudealadele, veerežiimi ebastabiilsus
Linnamäe paisul toimuva elektritootmise tõttu jne), ei ole jõesilmu kudemisedukus ja liigi
noorjärkude ellujäämus nii suur, kui see oleks ilma ohuteguriteta parema kvaliteediga kudejões.
Seega on Linnamäe paisu ja HEJ negatiivne mõju jõesilmule oluliselt laiema kontekstiga kui
vaid Jägala jõe kontekst.
Elektrienergia tootmise osas võib veel välja tuua, et juhul kui jõesilmul õnnestuks pääseda
Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu
asustada jõesilmu vastseid, kaasneks nende merre suundumisel turbiine läbides hukkumise
oht (täpsemalt selgitatud ptk-s 2.1.2.2).
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud kaitse-eesmärkide
saavutamise (jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu eelduste loomine).
Pais on oluline rändetõke jõesilmule juurdepääsuks sobilikele sigimis- ja elupaikadele,
paisutuse tõttu on üle ujutatud jõesilmule 5 ha suuruses ulatuses sobilikke sigimis- ja vastsete
elupaiku, lisaks on 2,3 ha kättesaamatud. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud
paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest
allavoolu jäävale jõesilmule sobilikule sigimis- ja elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ning
noorjärkude suremus turbiinides. Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus aitab jõesilmu
seisundit parandada stabiilse äravoolurežiimi tagamine, ent suremust turbiinides pole võimalik
vältida. Jõesilmu kaitseseisundit parandaks oluliselt sobilikele elupaikadele ligipääsu tagamine
ja paisutuse likvideerimine. Seeläbi lisanduks jõesilmule nii sobivaid sigimispaiku kui ka
vastsetele sobivaid elupaiku.
63 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 64 Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017
käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud peadirektori 05.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26 65 Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava (eelnõu, 2021), lk 6
25
Muude tegevuste koosmõjud
Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on
halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul
jõesilmu elupaiga seisundit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt on kõige enam mõjutatud
Jõelähtme jõe ja Jägala joa vaheline jõelõik, kus on väga suur lang ning enamikele
siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe
kallastele väga lähedal, mis võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks
kuivaks jääda. Lõik on oma looduslike omaduste poolest sobilik jõesilmu kudealaks, kuid jõe
samas lõigus puuduvad vastsetele sobilikud elupaigad (mudased ja liivased jõekaldad).
Lundi paisu olemasolu takistab silmu liikumist Jõelähtme jões ülesvoolu, kus esineb samuti
kudemiseks ja vastetele sobilikke elupaiku, kuid mis ei kuulu Jägala loodusala koosseisu.
2.1.2.4. Võldas
Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel ülevalpool Linnamäe paisjärve. Linnamäe
paisust allavoolu on võldas tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti
kokku 148 isendit. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Ebasoodsatel aastatel on
asurkonna suurus väiksem, soodsatel aastatel suurem (madala veega aastad mõjuvad liigile
ebasoodsalt, kõrge veega aastad soodsalt). 2013.-2014. a uuringute kohaselt on katsepüükidel
Linnamäe paisust allavoolu tuvastatud 169 isendit, samas kui kogu Jägala loodusala asurkonna
suuruseks hinnati 3 000-14 000 isendit (valdav osa võldasest asustab Linnamäe paisjärvest
ülesvoolu jäävat elupaika). Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine
parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2-3 korda.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks asjaolu, et võldas asustaks sobivaid
elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala (Jägala loodusala) ulatuses. KKK eesmärgiks on võldase
asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades.
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Tulenevalt ptk-s 1.3.2.2 kirjeldatud võldase elupaiganõudlusest on võldase jaoks negatiivseteks
teguriteks eelkõige paisu kui ületamatu tõkke esinemine, paisjärve aluste elupaikade uputamine
ja setetega matmine ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus.
Taotletava tegevuse mõjud
Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on
samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1.
Linnamäe pais on võldasele ületamatuks tõkkeks paisust üles- ja allavoolu liikumisel,
mistõttu liigi asurkond on ühe tervikliku ja elujõulise asurkonna asemel killustunud kaheks
väiksemaks ja vähem elujõuliseks asurkonnaks. Seega kuigi paisu all on katsepüükidel
tuvastatud võldase esinemist (küll mitte arvukalt), ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse
elupaikadesse (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni). Mõju
oleks ebaoluline juhul, kui paisule oleks võimalik rajada võldasele sobilik kalapääs ja taastada
paisjärvealused elupaigad. Kalapääsu puudumisel on negatiivne mõju liigile oluline, kuna
paisust allavoolu jääv asurkond on ülesvoolu paiknevast asurkonnast ära lõigatud ja mõjutatud
lisaks ka teistest negatiivsetest teguritest (sh võimalik settereostus, vee- ja temperatuurirežiimi
muutused).
26
Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha
elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid võldasele sobilikuks
elupaigaks. Võldase elupaigaks on sobilikud kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad.
2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik
valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu
tagajärjel tekkinud paisjärvest on võldasele otseselt kättesaamatud 5 ha liigile sobilikku
elupaika, sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja sette alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub,
on negatiivne mõju võldasele Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile on
kättesaamatu sobilik elupaik Jägala jões 5 ha ulatuses ning elupaik on killustunud.
Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab
paisust allavoolu jäävaid sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. 2013.-2014. a
uuringute kohaselt esineb võldast ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid
Linnamäe HEJ tsükliline töö muudab selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks. Kuna võldas on
väga paigatruu, kes võimalusel ei vaheta kunagi elupaika, on see liik tsüklilisest veekasutusest
eriti mõjutatud. Võldase isenditest on kõige enam mõjutatud noorjärgud, kes kasutavad
elupaigana kaldavööndit, mis vee kõikumise korral jääb kuivale66. Kuniks toimub
elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus, on mõju paisjärve all esinevatele
isenditele oluline ja pöördumatu. Mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule
veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik
veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid mõnevõrra oleks võimalik vähendada senist
tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset mõju võldasele.
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise
(võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades). Pais on oluline
tõke võldasele liikumisel paisust üles- ja allvoolu sobilikesse elupaikadesse ning elupaik on
killustunud. Paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses võldasele sobilikke elupaiku.
Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline
ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale võldasele sobilikule elupaigale
(tsüklilise töö tagajärjel).
Muude tegevuste koosmõjud
2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu
suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on
kuivad) nimetatud lõigul võldase elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ veekasutuse oluline
piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Praegu toimuv regulaarne
vee liigvähendamine jões (vesi juhitakse 0,3 km ülalpool juga kanali kaudu HEJ-sse ning u 1
km pikkune kärestik jääb regulaarselt väga veevaeseks) ei soosi Jägala joa alusel jõelõigul
kalade elukeskkonda. Samuti võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete
allakandumisel.
2.1.2.5. Paksukojaline jõekarp
Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks on kiirevoolulised voolusängi kohad Linnamäe paisust
allavoolu ja paisjärvest ülesvoolu. Liiki leiti 2011. aastal paisust allavoolu jääval Jägala jõe
lõigul, Linnamäe paisjärves liiki ei esinenud67. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leiti 2013. a
Jägala loodusalalt paksukojalise jõekarbi tühje kodasid, elusaid isendeid ei leitud. Eesti
66 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 67 Laanetu, N. 2011. Linnamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude
kohta. Loodushoiu Ühing LUTRA, Tartu.
27
Maaülikooli andmebaasi järgi on Jägala jõgi paksukojalise jõekarbi piiratud levilaga jõgi. Liiki
on leitud Jägala loodusalast ülesvoolu jäävatest Jägala-Pirita kanalist ja Soodlast68.
Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Elusate karpide
arv loodusalal on kas väga väike või puuduvad elusad isendid täiesti. Tõenäoliselt satuvad
elusad isendid alale aeg-ajalt ülalt laskuvate kaladega (vastsed parasiteerivad kaladel), püsiv
paikne asurkond aga Jägala loodusalal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla kuni 100
isendit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud jõeosades
karbile sobivaid elupaiku.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks, et paksukojalise jõekarbi elujõulise
asurkonna säilimiseks on eeldused loodud.
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Tulenevalt ptk-s 1.3.2.4 kirjeldatud paksukojalise jõekarbi elupaiganõudlusest on liigi jaoks
negatiivseteks teguriteks eelkõige paisutusest tulenev elupaiga üleujutamine ja setete alla
mattumine ning elupaikade killustatus.
Taotletava tegevuse mõjud
Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha
elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid paksukojalisele
jõekarbile sobilikuks elupaigaks. Paksukojalise jõekarbi elupaigaks on sobilikud
kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks
Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile
sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu tagajärjel tekkinud paisjärvest on
paksukojalisele jõekarbile otseselt kättesaamatud 5 ha liigile tõenäoliselt sobilikku elupaika,
sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja setete alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub, on
negatiivne mõju paksukojalisele jõekarbile Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile
on kättesaamatu sobilik elupaik paisjärve all.
Linnamäe pais killustab paksukojalise jõekarbi elupaika, seetõttu ei ole liigil potentsiaalselt
võimalik liikuda kogu kaitsealal esinevate sobilike elupaikades (nii Jägala jões kuni Jägala joani
kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) piires.
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise
(eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks). Pais killustab
elupaika ja paisutuse tõttu on üle ujutatud ja sette alla mattunud paksukojalisele jõekarbile
tõenäoliselt sobilik elupaik.
Muude tegevuste koosmõjud
2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu
suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärdes elupaigad on
kuivad) nimetatud lõigul paksukojalise jõekarbi elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ
veekasutuse oluline piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Samuti
võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete allakandumisel.
68 Maves, 2014. Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta
lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta.
28
2.1.2.6. Saarmas
Saarma arvukuse hinnang Jägala loodusalal on kuni 5 isendit. Liik võib aeg-ajalt alalt ka
lahkuda, kuid see on looduslikest teguritest tulenev nähtus. Tegemist on saarma seisukohalt
marginaalse tähtsusega elupaigaga. Linnamäe pais ja paisjärv ei mõjuta liigi levikut ja arvukust.
Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.5
kirjeldatud saarma iseloomustusest, ei tulene Linnamäe paisust, paisutamisest ega
elektrienergia tootmisest saarmale negatiivseid mõjusid.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks saarma esinemine hoiualal
(loodusalal) ning eesmärgiks on samuti saarma esinemine hoiualal (loodusalal).
2.2. Koosmõjud
Linnamäe pais ehitisena on ületamatuks takistuseks lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise
jõekarbi liikumisel sobilikesse paikadesse, samuti on paisjärve esinemise tõttu üle ujutatud ja
setete alla mattunud nimetatud liikidele sobilik elupaik ja elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) 5 ha
ulatuses. Selle tõttu on liikide populatsiooni asustustihedus oluliselt väiksem või praktiliselt
puudub ning liikide puhul, keda esineb ka paisjärvest ülesvoolu (nt võldas) on populatsioonid
killustatud. Kuna Linnamäe pais muudab jõelise elupaiga järveliseks, toimub seal setete
akumuleerumine. Avariiolukordade esinemisel või paisu remontimise ja rekonstrueerimise
käigus tekib oht setete liikumiseks allavoolu, mis halvendab Linnamäe paisust allavoolu
paikneva jõelõigu kvaliteeti vee-elustiku elupaigana ja elupaigatüübina jõed ja ojad (3260).
Linnamäe HEJ tööst tulenev pulseeriv veerežiim halvendab täiendavalt paisust allavoolu jäävas
jõelõigus kalade kude- ja noorjärkude elupaikade kvaliteeti ning laskudes läbi turbiinide minnes
on lõhe ja jõesilmu noorjärkudel oht suureks suremuseks.
Linnamäe paisu taga on 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) üle ujutatud ja setete alla maetud,
mistõttu elupaiga pindala on vähenenud, see on killustatud ning üleujutatud osa on kalade
kudemis- ja vastsete elupaigana kasutuskõlbmatu. Settereostuse korral võivad teatud
ajaperioodil esineda täiendavad negatiivsed mõjud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile
ning kalade elupaikadele. Linnamäe HEJ tööks vajaliku pulseeriva veekasutusega kaasneb
veekvaliteedi halvenemine.
Linnamäe paisu puudumisel taastuks 5 ha suurune elupaigatüüp jõed ja ojad (3260),
suurendades selle pindala, millega kaasneb ka elupaiga killustatuse lõppemine. Seeläbi oleks
kogu Jägala loodusala lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukohalisele jõekarbile elupaigana
kättesaadav, puuduks ka asurkondade killustatus ning suureneks nende asustustihedus.
Paisutuse puudumine aitaks saavutada KKK-s seatud Jägala loodusala kaitse-eesmärke.
Linnamäe paisu puudumisel kaasneks mõningane negatiivne mõju Jägala Energy HEJ
olemasoluga, sest derivatsioonikanali kaudu vee kõrvalejuhtimine halvendab Jägala joa alusel
jõelõigul u 900 m pikkuselt kärestiku kvaliteeti elupaigana lõhele, jõesilmule, võldasele ja
paksukojalisele jõekarbile. Samas on Jägala Energy veeluba seotud Linnamäe paisuga: kui
paisjärv likvideeritakse ja siirdekaladele on juurdepääs Linnamäe paisjärvest ülesvoolu
jäävatele kudealadele, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta.
Lundi paisu olemasolu takistab kalade liikumist Lundi paisust ülesvoolu, st väljaspoole Jägala
loodusala asuvatele sobilikele kudemis- ja noorjärkude elupaikadesse.
29
Nii Jägala Energy HEJ kui ka Lundi paisust tulenevalt esineb setete kogunemine ja
avariiolukorras või paisude remontimisel või rekonstrueerimisel settereostuse tekkimise oht.
Oht on väiksem Lundi paisu puhul, sest Jõelähtme jõe säng on ülesvoolu rajatud paelõhesse ja
selle ulatus on väiksem, mistõttu paisu taha koguneb setteid vähem.
Seega kokkuvõtvalt avaldavad Natura 2000 alale olulist ebasoodsat mõju jõele ehitatud paisud
ja neil hüdroenergiast elektritootmine. Jägala loodusalal on olulisemaks ebasoodsa mõju
tekitajaks Linnamäe pais ja HEJ.
3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala
terviklikkust
Tabel 1. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala
terviklikkusele
Kas projekt võib:
takistada ala kaitse-eesmärkide
saavutamist või põhjustada
selles viivitusi?
Jah Ala kaitse-eesmärke ei saavutata. KKK
kohaselt on lõhele, jõesilmule ja
paksukojalisele jõekarbile seatud eesmärgiks
eelduste loomine looduslikult elujõulise
populatsiooni taastamiseks ning et võldas
asutaks sobilikke elupaiku kogu kaitstava ala
ulatuses. Nimetatud eesmärgid ei ole
saavutatavad paisu ja paisutamisest tekkiva
paisjärve olemasolul.
vähendada alal esinevate
kaitsealuste elupaigatüüpide
või kaitsealuste liikide
elupaikade pindala või
kvaliteeti?
Jah Linnamäe paisul paisutamise tagajärjel on 5 ha
(31%) elupaigatüüpi jõed ja ojad uputatud
paisjärve alla ja maetud setetega, lisaks on 2,4
ha (15%) elupaigatüüpi jõed ja ojad
siirdekaladele ületamatu rändetõkke tõttu
kättesaamatud. Kuna pais on kaladele
ületamatuks tõkkeks ja suur osa elupaiku on
kättesaamatud või kasutuskõlbmatud ning
kättesaadav osa on kehva kvaliteediga,
avaldab see otsest negatiivset mõju ka kaitse-
eesmärgiks olevate kalaliikide arvukusele.
Lisaks on Linnamäe HEJ tsüklilisest
veekasutusest mõjutatud 8,4 ha (53%)
elupaigatüüpi jõed ja ojad. Seega kokku on
rikutud 99% elupaigatüübist jõed ja ojad.
põhjustada häirimist, mis võib
mõjutada populatsiooni
suurust või tihedust või
liikidevahelist tasakaalu?
Jah Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus
suurendab paisust allavoolu esinevate liikide
häirimist ning võib põhjustada nende
asurkonna suuruse vähenemist. Kuna pais on
kaladele ületamatuks tõkkeks, avaldab see
otsest mõju ka kaitse-eesmärgiks olevate
kalaliikide arvukusele, sest neile on
kättesaamatud paisust ülesvoolu esinevad
30
sobilikud elupaigad (millest 5 ha on paisjärve
poolt üle ujutatud ja setete alla maetud).
Samuti on laskumisel läbi turbiinide
noorjärkudel oht suureks suremuseks,
mistõttu väheneb liikide arvukus veelgi.
põhjustada alal olulisel määral
leiduvate kaitsealuste liikide
väljatõrjumist ja vähendada
seega nende liikide levila
pindala kaitsealal?
Jah. Linnamäe pais on vee-elustikule ületamatuks
tõkkeks, mistõttu puudub neil võimalus
liikuda paisust ülesvoolu. Paisust allavoolu on
vee-elustikul võimalik liikuda läbi turbiinide
ning liigveelasu, kuid turbiine läbides on
ohuks kalade suur suremus, mis võib esineda
ka liigveelasu kasutajatel (suure vooluhulga
korral).
viia I lisa elupaikade või
liikide elupaikade
killustumiseni?
Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisa I
kohaselt Natura elupaigatüüp jõed ja ojad
(3260), mis on paisu tõttu 5 ha ulatuses (31%
elupaigatüübi kogupindalast – 16 ha-st) üle
ujutatud ja setetega reostunud ning paisu ja
paisjärve esinemisest tulenevalt on
elupaigatüüp ja liikide elupaik ka killustatud.
Linnamäe paisust allavoolu jääb 8,4 ha (53%)
elupaigatüüpi jõed ja ojad, millest vaid 0,3 ha
on kärestikuline, ning Linnamäe paisjärvest
ülesvoolu jääb 2,6 ha (16%) elupaigatüüpi
jõed ja ojad, millest 2,3 ha on kärestikulised.
põhjustada alal asjaomaste
elupaikade ja liikide
säilitamiseks või taastamiseks
vajalike põhitunnuste,
looduslike protsesside või
ressursside kadumist või
vähenemist?
Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärkidest
tulenevalt võib peamisteks tunnusteks pidada
jõe kui vooluveekoguga seotud asjaolusid
(looduslik veerežiim). Paisutamise ja
elektritootmise tõttu on looduslik veerežiim
häiritud (kasutatavatest turbiinidest tulenev
tsükliline veekasutus), jõe asemel on tekkinud
paisjärv, mis muudab ka elupaiga sobivust
liikidele (sobilik elupaigana järvelist, mitte
jõelist elukeskkonda nõudvatele liikidele,
samal ajal on loodusala eesmärgiks just jõelist
elupaika kasutavad liigid) ning paisjärve
põhja koguneb muda, mis muudab toitainete
tasakaalu ja tekitab settereostust. Jägala
loodusalal on jõgi kui looduslik elupaik
(elupaigatüüp jõed ja ojad), kus on tagatud
kõik ökoloogilised protsessid (sh liikide
looduslik levik) kahjustatud ulatuses Jägala
joast kuni suudmeni (99%), sh valdavalt on
survetegur Linnamäe pais ja Linnamäe HEJ
mõju jõe voolurežiimile. Lõhe asurkonna
taastamine taotletava tegevuse jätkumisel ei
ole võimalik, samuti jääb saavutamata
jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi
asurkondade laienemine.
31
häirida tegureid, mis aitavad
alal soodsaid tingimusi
säilitada või mis on vajalikud
selleks, et taastada alal
soodsad tingimused?
Jah. Kuna liikidele on elupaigaks Jägala jõgi, siis
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hea seisundi
puhul on tagatud ka kaitse-eesmärgiks seatud
liikide hea seisund. Linnamäe paisu ja
paisjärve esinemisel ei ole liikide väga hea
seisundi saavutamiseks piisavalt elupaiku
ning paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud
elupaigad ei ole neile kättesaadavad. Samuti
on elupaik killustunud. See vähendab liikide
levikut ja populatsiooni suurust, samuti
killustab asurkonda.
häirida selliste liikide
tasakaalu, levikut ja arvukust,
mis on ala soodsate tingimuste
indikaatorid?
Jah. Linnamäe paisust ülesvoolu on kaitseala
eesmärkide täitmise eelduseks jõelise
elupaigatüübi taastamine paisjärve alla jäävas
jõelõigus. Paisutamisega kaasneb settereostus,
millel on ajaliselt piiritletud perioodil otsene
negatiivne mõju ka paisust allavoolu jäävale
jõeosale ning liikide elupaikadele, muul ajal
mõjutab liike negatiivselt pulseeriv
veekasutus.
32
4. Leevendavate meetmete kavandamine
4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus
Sõltuvalt kindlakstehtud mõju suurusest võib olla võimalik kehtestada teatavad
leevendusmeetmed, mis hoiavad negatiivse mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele,
kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust.
Leevendava meetmena on kaalutud kalapääsu rajamist. Aastatel 2010-2013 kaaluti meetme
“Vooluveekogude seisundi parandamine” raames võimalusi kalapääsu lahendusteks, mis
võimaldaksid jätkata elektritootmisega, samal ajal täita veeseadusest tulenevat nõuet tagada
kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu: erinevad kalatreppide variandid vahetult
hüdrosõlme juures, rändekanal ümber Linnamäe HEJ kompleksi ja paisjärve Jägala jõe vasaku
kalda pool, möödaviikpääs ümber Linnamäe Jägala jõe paremal kaldal. Kõikide nende
alternatiivide realiseerimise otstarbekus on seatud kahtluse alla erinevatel põhjustel, sh vähene
toimivus69.
Linnamäe HEJ rajamisel ehitati sellele siirdekalade läbipääsuks kalatrepp, kuid see ei toiminud
ja HEJ taastamise käigus 2002. a seda ei taastatud. Olemasolevas olukorras on Linnamäe pais
ületamatuks rändetõkkeks kalade ülesvoolu rändel. Kalade allavoolu ränne on teatud
perioodidel võimalik, kuid see ei ole kaladele ohutu. Seetõttu on takistatud siirdekalade (nt lõhe,
forell, vimb, jõesilm) liikumine paisust Jägala joa alustele kudealadele ja Jõelähtme jõkke.
Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin
OÜ 2010. a eelprojekti (edaspidi 2010 kalapääsu projekt), mis käsitleb kolme varianti kalade
rände tagamiseks70:
1) Põhivariant. Kalade ülesvoolu pääsemiseks rajatakse jõe vasakule kaldale püstpiludega
kamberkalapääs. Kalade allavoolupääsu renn kujundatakse praegusesse veehoidla
tühjenduskanalisse. Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla
tühjenduslasuks.
2) Alternatiiv 1. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade
ülesvoolu rändeks paigaldatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse kalalift.
Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla tühjenduslasuks.
3) Alternatiiv 2. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade
ülesvoolu pääsemiseks pikendatakse olemasolevat kalatreppi ning selle kõrvale (läbi
ülevoolupaisu) rajatakse peibutusvoolu kanal. Veehoidla tühjenduskanal jääb olemasolevasse
asukohta.71
69 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis 06.12.2013 kiri nr HJR 7-6/13/28375-1 70 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis
10.02.2011 kiri nr HJR 6-7/10-3 71 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis
10.02.2011 kiri nr HJR 6-7/10-3
33
Täiendavalt 2010 kalapääsu projektile kavandati neljas variant (edaspidi 2010 kalapääsu
projekti täiendus):
4) Antud variandi kohaselt rajatakse kamberkalapääs HEJ-st paremale. Allavoolurändel olevad
kalad suunatakse veehoidla tühjenduskanalisse kujundatud allavoolupääsu. Olemasolev
kalapääs kujundatakse paisjärve tühjenduskanaliks72.
Keskkonnaamet jättis nii 2010 kalapääsu projektis kui ka 2010 kalapääsu projekti täienduses
toodud kalapääsulahendused kooskõlastamata. Keskkonnaameti hinnangul ei taga mitte ükski
lahendus kalade kuderände toimimist73.
Lisaks kalade läbipääsu mittetagamisele jääks kõigi nende lahenduste korral paisjärv alles, st
suur hulk elupaiku endiselt uputatuks paisjärve alla. 2010 kalapääsu projektis ja 2010 kalapääsu
projekti täienduses pakutud kalapääsude lahendused ei võimalda Jägala loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamist – oluline osa (5 ha, s.o u 1/3 kogupindalast) kudealadest jääks paisjärve
poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha kudemiseks sobivaid
elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht (paisjärve vee kogumisel),
mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate elupaikade kvaliteet. Täiendavalt
jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või paisu ülevoolust alla kukkudes
noorjärkude suremise oht ning paisjärv mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja
hapnikurežiimi.
2020 koostatud kultuuriväärtuste eksperthinnangus on pakutud muinsuskaitse ja looduskaitse
eesmärkide ühildamiseks võimalik kalapääsu variant, mis on analoogne 2010-2011 kaalutud
variantidega: Jägala jõe paremkaldale kalapääsu rajamine tähendaks kanali rajamist linnamäe
ja asulakoha vahelt. Kalapääsu suue asuks Linnamäe paisu lähedal ning lähe paisjärves
ülesvoolu. Kanali suudme asukoht võimaldab kaladel see üles leida, sest see asub vahetult
elektrijaama avade kõrval. Kanal tuleb osaliselt toestada betoonseintega, kuid suures osas
piisaks nõlvadest. Selline kanal riivaks arheoloogiamälestist “Asulakoht”, kuid võiks siiski olla
aktsepteeritav, sest säilitab valdava osa mälestisest ning ei kahjusta teisi mälestisi. Kanal oleks
uus silmatorkav element maastikus, mis aga on siiski oluliselt väiksema kaaluga kui säilitatav
paisjärv. Kärestikuline kanal, eriti selle nõlvadega lahendatud osa ei oleks maastikus
silmatorkav võõrkeha, vaid võiks toimida hoopis omaette atraktsioonina. Koos kalapääsuga
tuleb rajada paisule kalade allavoolurännet võimaldavad konstruktsioonid. Nende ehitamiseks
tuleb võibolla ümber ehitada kas vasak- või paremkalda umbpaisu pealmine osa, et kalad, kes
ei ole leidnud kanalisse sissevoolu paisjärve kaldal, saaks liikuda allavoolu ilma HEJ-d
läbimata. HEJ vee sissevõtu avadele tuleb paigaldada konstruktsioonid (restid), mis tõkestavad
kalade sattumist turbiinidesse. Umbpaisude ümbruses ei ole kultuurkiht säilinud ja võimalik
kultuurkihi kahjustamine ei ole seetõttu takistuseks. Käesoleva eksperthinnangu kohaselt on
viimane lahendus soovitatav, kui see osutub pärast tehnilise lahenduse läbitöötamist ja
tasuvusarvutuste tegemist mõistlikuks.74
Ka selle lahenduse korral ei ole Jägala loodusala eesmärgid täidetavad: 5 ha ehk 1/3 kudealadest
jääks paisjärve poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha ehk 14%
kudemiseks sobivaid elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht
72 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekti täiendus. 73 Registreeritud Postipoisis 21.06.2011 kirjana nr HJR 7-6/11/18981-7 74 Hiob, M., 2020. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. Artes Terrae AB.
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 1.10.2021 nr 7-11/21/15714-6
34
(paisjärve vee kogumisel), mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate
elupaikade kvaliteet. Täiendavalt jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või
paisu ülevoolust alla kukkudes lõhe ja jõesilmu noorjärkude suremise oht ning paisjärv
mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja hapnikurežiimi.Varem toimunud paljude
alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks reaalseks kehtivale
keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv - avada Linnamäe pais
kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Meetme “Vooluveekogude seisundi
parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2013. a eelprojekti (edaspidi
2013 kalapääsu projekt), mis käsitleb ainult ühte tehnilist alternatiivi: elektritootmise
lõpetamine Linnamäe HEJ-s ja paisutuse likvideerimine. Tehnoloogilisi alternatiive on kolm,
millest eelprojekt koostati kolmandale alternatiivile:
1) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme täieliku
likvideerimise teel.
2) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu
osalise või täieliku lammutamise teel.
3) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine läbivooluavade lõikamisega läbi
Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu.75
Kalastikueksperdid nõustuvad projekteerija arvamusega, et kalade läbipääsu tagamise ja
keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohalt on parimaks lahenduseks 1. alternatiiv, mis
võimaldab saavutada kõige looduslähedasema olukorra. Samas on kalastiku eksperdid
seisukohal, et ka alternatiivid 2 ja 3 võimaldavad tagada kaladele igati soodsad rändetingimused
ning loovad eeldused kõigi jõega seotud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks kalade
läbipääsu tagamisele tuleb teadvustada, et vajalik on saavutada ka keskkonnaeesmärkide
täitmine, milleks on Jägala jõega seotult jõe hea ökoloogilise seisundi (EL Veepoliitika
raamdirektiivi mõistes) ja Jägala jõe hoiuala soodsa kaitseseisundi saavutamine. Jägala jõe
hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõesilm, lõhe, ja võldas, veeselgrootutest on kaitstavaks
liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud
liikide soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja
soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud
liikide kaitseseisund sõltub lisaks ka otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase
põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Seniste analüüside käigus on
selgunud, et efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine Linnamäe paisu juurde on keeruline ja
äärmiselt kulukas ning isegi juhul, kui õnnestuks rajada kalapääs parimal võimalikul moel, ei
oleks väga suure tõenäosusega võimalik seeläbi saavutada keskkonnaeesmärkide täitmist (lõhe
ja jõesilmu soodsat kaitseseisundit, Jägala jõe alamjooksu head ökoloogilist seisundit)76.
Projekti ReTrout77 raames on Linnamäe paisu ja HEJ juures kalade rändetee avamiseks
koostatud kolm võimalikku lahendusvarianti, mis tagaksid Natura ala kaitse-eesmärkide
75 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju
eelhinnang. 76 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju
eelhinnang. 77 Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute
koostamise tellimine“ koosseisus. Töö sisuks on kalade rändetee avamiseks Kotka (Valgejõgi), Nõmmeveski
(Valgejõgi), Kunda alumine HEJ (Kunda jõgi), Kunda mõisa (Kunda jõgi), Aravuse (Kunda jõgi) ja Linnamäe
HEJ (Jägala jõgi) paisudel eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamine.
35
täitmise. Kalade rändetee tõhusaks avamiseks ja liikide elupaikade taastamiseks Jägala jõe
alamjooksul oleks Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine.
1) Variant 1 - Likvideeritakse vasakul kaldal paiknev betoonist umbpais, ülejäänud hüdrosõlme
elemendid säilitatakse. Jõgi juhitakse paisust mööda vasaku kalda poole rajatavat uut
voolusängi. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja
viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga.
2) Variant 2 - Likvideeritakse ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti. Ülejäänud hüdrosõlme
elemendid säilitatakse. Jõe vool juhitakse läbi ülevoolupaisu laiuse ava, milleks rajatakse paisu
ülavee poolele uus voolusäng. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala
planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga.
3) Variant 3 - Kõik paisu konstruktsioonid lammutatakse, jõe org paisu piirkonnas taastatakse
looduslähedasena. Lammutatud konstruktsioonide lõigus rajatakse tehiskärestik pikkusega 115
m, põhjalanguga 2%, põhja laiusega 24 m.
Paisu likvideerimise järel suureneb oluliselt tüübiomaste kalaliikide arvukus paisust ülesvoolu
jäävas jõeosas ning vähemal määral ka paisust allavoolu jäävas jõeosas. Linnamäe paisu
avamine ja elupaikade taastamine on oluline eelkõige Natura 2000 ala eesmärgiks olevale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning liikidele nagu lõhe, jõesilm, võldas ja paksukojaline
jõekarp. Lõhe looduslik taastootmine Jägala jões piirdub praegu üksikute isenditega. Linnamäe
paisu avamise ja paisjärve likvideerimise järel võib lõhe looduslik taastootmine Jägala jõe
alamjooksul tõusta kuni 8500 laskujani aastas. Ka jõesilmu seisundit Jägala jões parandaks
oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse
paisjärve alal. Paisu likvideerimine suurendaks ka võldase olemasolevat asurkonda 2-3 korda78.
Projekti kohaselt on kõik kolm lahendusvarianti hinnatud kalastiku ja jõe kui elupaiga
seisukohast soodsateks, kuid eelistatud järjekord (alates parimast) on variant 3, variant 2 ja
seejärel variant 1.79
Samas ka ükski ReTrout projekti raames pakutud kalapääsulahendustest ei võimalda
elektritootmise jätkamist taotluses esitatud tingimustel. Meedet saab rakendada, kui veeluba
hüdroenergia kasutamiseks ja paisutamiseks anda ei ole võimalik.
Kokkuvõtvalt ei ole võimalik elektritootmise ja paisutamise negatiivset mõju leevendada
kalapääsuga, kuna puudub lahendus, mis tagaks samal ajal Natura 2000 kaitse-eesmärkide
täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala
terviklikkuse taastamise tagab vaid selline lahendus, millega likvideeritakse paisutus ja
tagatakse kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele paisust efektiivne läbipääs üles- ja allavoolu.
Teiseks võimalikuks leevendavaks meetmeks võib olla paisutuskõrguse vähendamine.
Linnamäe paisjärvel on veetase olnud erinev sõltuvalt paisu seisukorrast. II maailmasõjas
Linnamäe HEJ hävitati, seega kuni aastani 2002, mil lõppesid Linnamäe HEJ
rekonstrueerimistööd ning alustati elektrienergia tootmisega, oli paisutustase oluliselt madalam
(u 60 aastat). Vesi voolas läbi õhatud hüdroelektrijaama ehitise, mistõttu paisutuse tulemusena
78 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais.
Keskkonnamõju eelhinnang. Info pärineb: Järvekülg, Kesler jt 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa
keskkonnatingimuste analüüs, vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013-2014. Rein
Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive
Kõrs, Peeter Pall, Sirje Vilbaste (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Nikolai Laanetu (LHÜ Lutra) 79 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais.
Keskkonnamõju eelhinnang. Kättesaadav Keskkonnaametist.
36
tekkiva paisjärve pindalaks oli hinnanguliselt u 17 ha (aluseks Maa-ameti geoportaali
ajaloolised kaardid). Võrreldes hetkel paisutusest tuleneva mõjuga, esines viidatatud
ajavahemikul jõelise iseloomuga elupaigatüüp täiendavalt u 350 m pikkuses lõigus, mis
tänaseks on osaliselt taas üle ujutatud. Näiteks Joa puhkeala (24505:002:0278) kinnistu
loodenurgas, kus täna on veekogu laiuseks maksimaalselt ~125 m, oli enne paisutuse täielikku
taastamist jõelõigu laiuseks 26 m. Antud asukohast Jägala joa suunas esines osaliselt ka
kärestikulise iseloomuga jõelõik, mis tänaseks on paisutuse suurema mõju tõttu ~230 m
pikkuses üle ujutatud (eelnevad andmed pärinevad Maa-ameti geoportaali 1993-2000
ortofotolt80).
Seega paisutuskõrguse alandamine võimaldaks osalist elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
taastamist. Sellegipoolest oleks elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Linnamäe paisu ja paisjärve
tõttu killustatud ning arvestades, et puudub toimiva kalapääsu rajamise võimalus, jääb pais
Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud kalaliikidele ületamatuks tõkkeks ning liikide
soodsat seisundit saavutada ei oleks võimalik. Seega nii käesoleva paisutuse kui ka madalamal
paisutuskõrgusel tekkiva paisutuse mõju saab pidada elupaigatüübile jõed ja ojad (3260)
ebasoodsaks, kuid alandatud paistustaseme puhul oleks ebasoodne mõju väiksem.
Kuivõrd tehniliselt on Linnamäe pais betoonist umbpais, kus ei ole reguleeritavaid varjasid
sellises mahus, et hoida vajalikku veetaset igal ajahetkel, oleks madalama paisutuskõrguse
rakendamiseks vajalik olemasoleva paisu ja turbiinisüsteemi ümberehitamine. Arvestades
eeltoodut, võib paisutuskõrguse vähendamist pidada küll üheks võimalikuks leevendavaks
meetmeks, kuid sisuliselt oleks tegemist uue süsteemi rajamisega ning sellest ei tule piisavat
leevendust kaitsealuste liikide jaoks, et tagada nende soodne seisund.
Kokkuvõttes madalam paisutuskõrgus vähendaks mõningal määral küll paisutusest tulenevat
negatiivset mõju elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitsealuste liikide elupaikadele, ent see ei
taga siiski Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Samuti ei võimalda see elektritootmise
jätkamist samadel tingimustel.
Leevendava meetmena on kasutatud lõhede asustamist. Jägala jõkke on alates 1998. aastast
toimunud regulaarsed lõhede asustamised. Viimased aastad on RMK Põlula
Kalakasvatuskeskus asustanud Linnamäe HEJ-st allavoolu erinevas vanuses lõhe noorjärke
(vastsetest kuni laskujateni). Jägala jões on lõhele sobivaid sigimispaiku väga vähe säilinud
ning noorkalade asustamist neisse tuleb lugeda vähem prioriteetseks. Ilma elupaikadele
juurdepääsu loomiseta on asustamine populatsioonide taastamise eesmärgil perspektiivitu
tegevus. Jägala jõkke asustatakse lõhe laskujaid Linnamäe HEJ tegevusest tingitud kahju
kompenseerimise ning populatsiooni taastamise potentsiaali loomise eesmärgil juhuks kui
lahendatakse kalade rände küsimus.
Kalakasvatusliku taastootmise eesmärgiks on looduslike asurkondade taastamine või
tugevdamine. See on seotud rahvusvaheliste lepetega. Eesti on liitunud Gdanski
konventsiooniga, mis sätestab kalapüüki ja muude elusressursside kasutamist Läänemeres.
1997. aastal võttis Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) vastu lõhekava
(Salmon Action Plan), mis nägi ette lõheasurkondade taastamise ja kohustas aastaks 2010
tagama lõhe kudejõgedes loodusliku taastootmise taseme, mis vastaks 50%-le iga jõe
potentsiaalsest võimalusest. Eesti lõhejõgedes on laskujate osa arvestades jõgede potentsiaali
esimese rändetõkkeni ulatunud alates 2007 üle 50% potentsiaalsest vaid kolmel aastal. Jõgede
80 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline
37
kogupotentsiaali arvestades on laskujate arv olnud vaid üksikutel aastatel suurem kui 30%
potentsiaalsest. Kava jõustumisel tuleb asustamised Jägala jõkke lõpetada81,82.
Lõhe praegune taastootmispotentsiaal Jägala jões on hinnatud tühiseks, kuna merre laskuvad
jõest üksikud looduslikust sigimisest pärinevad lõhesmoldid. Jõe praeguseks kalanduslikuks
väärtuseks võib lõhe seisukohalt lugeda 0 eurot. Praegu jõkke tõusvad lõhed pärinevad
asustamistest või on tegemist muude jõgede „eksinud“ isenditega83. TÜ Eesti Mereinstituudi
2014. aasta projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika
soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014“ lõpparuande84 kohaselt on looduslikku päritolu
lõhel meres ellujäämus asustatud kaladest ligikaudu 20 korda kõrgem. Kalade asustamise
meede ei ole pikas perspektiivis ka jätkusuutlik, kuna sobilikud kudealad jäävad kaladele
kättesaamatuteks ning asustatud noorkaladest jõuavad jõkke tagasi kordades vähem kui
looduslikku päritolu lõhet.
Leevendava meetmena saab paigaldada reguleeritavad turbiinid. Reguleeritava äravooluga
turbiinide paigaldamise järel jõelise elupaiga seisund Linnamäe paisust allavoolu jäävas osas
mõnevõrra paraneb seoses äravoolu looduslähedaseks muutumisega Linnamäe paisu all85.
Turbiinide vahetamine on kallis tegevus, mis ilma riigi toetuseta muudab elektritootmise
kasumit taotlevale eraettevõttele majanduslikult küsitavaks.
Leevendava meetmena saab peamisel rändeperioodil paigaldada turbiinide ette
väiksemate võreavadega lisavõred. Linnamäe HEJ-le on paigaldatud 25 mm vahedega võred.
TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused näitavad, et 25 mm vahedega võred
lõhe laskujaid ei takista. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega
võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Kevadise rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi
rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret
kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini (peamiseks rändeperioodiks on mai). Peenemaid võresid
tuleb oluliselt tihedamini puhastada, samas kui võred hoitakse puhtana, siis elektritootmine
HEJ‐des ei vähene86.
Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja
veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise
metoodika” § 5 lg 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel
paisudel ajavahemikul 20.04-10.06 kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse
sattumise vältimiseks kasutada võret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või
81 Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu
all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja
meriforell. 2016. TÜ Eesti Mereinstituut. 82Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017-2019, perspektiiviga kuni 2023. 2017. Eesti Maaülikool.
Arvutivõrgus: https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/6391 83 Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate
tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. 2019. Ökokonsult. Arvutivõrgus:
(Microsoft Word - Lepingu 0-1-MI-1319 l\365pparuanne, I ja II etapp) (kalateave.ee) 84 Projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja
kasutamine aastal 2014“ lõpparuanne. 2015. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Arvutivõrgus: Projekti "Pirita jõe
lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014"
lõpparuanne (agri.ee) 85 Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või
keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“ väljaarvamise kohta. 2014. Maves. 86 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede
paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus:
Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee)
38
tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Seega
on 15 mm silmasuurusega võrkvõre kasutamine Linnamäe paisul peamisel kevadisel
rändeperioodil seadusest tulenev kohustus. Samas leevendab see vaid lõheliste hukkumist
turbiinides, kuna jõesilmu vastsete kuju ja suuruse tõttu ükski võre neid turbiinidesse sattumise
eest ei kaitse.
4.2. Järeldused
Häid ja efektiivseid leevendavaid meetmeid taotletava tegevuse negatiivsete mõjude
vältimiseks ei ole (vt tabel 2): 5 ha kärestikulist elupaika jääb uputatuks, millele paisutuse
säilimisel leevendavat meedet ei ole; 2,3 ha elupaiku on säilinud paisjärvest ülesvoolu ja
joaastangust allavoolu, millele on paisu tõttu juurdepääs välistatud. Ükski kalapääsu lahendus,
mis tagaks kaitse-eesmärkide täitmise, ei võimalda elektrit toota. Veetaseme kõikumisest
tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks allavoolu paisu on võimalik paigaldada reguleeritava
äravooluga turbiinid, mis muudaks elektritootmise majanduslikult küsitavaks. Lõhe
noorjärkude suremust turbiine läbides ei ole võimalik vältida, aga on võimalik oluliselt
leevendada paigaldades kevadiseks rändeperioodiks väiksema võreavaga lisavõred. Lisavõrede
paigaldamine ei aita kuidagi jõesilmu vastsete allarändel, sest jõesilmu vastsete kuju ja suurus
on selline, mida võred ei suuda takistada. Jõesilmu vastsete kaitseks tuleks nende rändeperioodil
HEJ seisma panna. Sama kehtib ka mitmete teiste mittekaitsealuste kalaliikide noorjärkude
kohta, kes Jägala jõe avatuse korral (nt juhul kui oleks toimiv kalapääsu lahendus võimalik)
jões sigimas käiksid (nt siirdesiig).
Sellist võimalust, mis ühildaks taotleja huvid Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkidega,
Linnamäe paisul ei ole. Paisjärvest ülesvoolu ja joaastangust allavoolu on piiratud ulatuses
elupaiku, kuna valdav osa on uputatud paisjärve alla. Kui uputatud elupaiku ei taastata (st
paisutust ei likvideerita) ja paisu efektiivselt ei avata või veevoolu ümber ehitiste ei suunata,
kaitse-eesmärgid täidetavad ei ole. Samas kui paisutus likvideerida, ei saa elektrit toota.
Paisutuskõrguse vähendamine eeldab paisu ja tõenäoliselt ka turbiinisüsteemi ulatuslikku
ümberehitust, kuid sellega kaasneb vaid osaliselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala
suurenemine – toimiva kalapääsu puudumisel ei ole võimalik liikidel liikuda ülesvoolu ning
olemasolevad asurkonnad jäävad killustatuks.
Tabel 2. Leevendusmeetmete kokkuvõte
Ebasoodsad
mõjud
Leevendusmeetmete võimalikkus
Paisutamine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna ükski efektiivselt toimiv kalapääs ei
võimalda paisutada, ja vastupidi, paisutamise jätkamisel ei ole võimalik
paisust üles- ja allapääsu efektiivselt avada. Paisutuskõrguse
vähendamine pole samuti arvestatav leevendusmeede, kuna endiselt
jääks ala terviklikkus tagamata. Samuti ei ole paisutamise säilimisel
piisavalt elupaiku, et nt lõhede asustamist rakendada.
Elektritootmine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna elektritootmisel säilib paisutamine
ja selle ebasoodsat mõju leevendada ei ole võimalik. Reguleeritavate
turbiinide paigaldamisega väheneb ebasoodne mõju paisust allavoolu
jäävatele elupaikadele teatud määral, kuna äravool muutub
looduslähedaseks. Samas ei ole võimalik leevendada kalade suremust
turbiinides ka mitte väiksema võrgusilmaga võrede kasutamisel, kuna
need ei võimalda välistada väiksemamõõduliste kalade turbiinisattumist.
39
5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus
Kui Natura asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi reaalse alternatiivi puhul ei
õnnestu ebasoodsat mõju Natura alale ära hoida, kaalub arendaja kavandatavast tegevusest
loobumist või tegevuse muutmist või jätkatakse menetlust Natura hindamise
eranditegemisega87.
Hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet seisukohale, et taotletavat tegevust pole
võimalik ellu viia ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust
kahjustamata.
Kuna Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ebasoodne mõju tekib ja seda ei saa välistada, ei
või tegevus jätkuda (välja arvatud juhul, kui kohaldatakse art 6 lg 4 tingimusi).
Tabel 3. Kokkuvõte hindamise tulemustest
Asjaoma
sed
objektid
alal
Mõjude kokkuvõtlik
kirjeldus
Mõju olulisus/suurus Ebasoods
a mõju
leevenda
mine
Järeldus:
ebasoodne
mõju ala
terviklikkusele
Elupaigat
üüp jõed
ja ojad
(3260)
Rikutud 16 ha ehk 100%
elupaigatüüpi jõed ja
ojad. 5 ha (31%) on
uputatud paisjärve alla;
8,4 ha (53%) paisust
allavoolu on Linnamäe
HEJ tsüklilisest
veekasutusest rikutud
veerežiimiga; 2,4 ha
(15%) on siirdekaladele
kättesaamatu Linnamäe
paisu ja paisutamise
tõttu, 2,2 ha (14%)
Linnamäe paisjärvest
ülesvoolu jäävas Jägala
jõe lõigus kuni loodusala
lõpuni on
kumulatiivsetest
mõjudest tulenevalt
rikutud veerežiimiga
(Jägala Energy HEJ
juhib vett kõrvale
senikaua, kuni
kalastikule ei ole tagatud
Linnamäe paisust vaba
üles- ja allapääs)
Mõju on oluline.
Sisuliselt mõjutab
ebasoodsalt kogu
loodusalal esinevat
elupaigatüüpi, sh
uputatud paisjärve alla
ja settereostusega
31%, rikutud
veerežiimiga 67%,
rändekaladele
kättesaamatud 15%
praegu jõelise
elupaigatüübina
säilinud alast.
Ei Pikaajaline
Lõhe Rikutud 7,6 ha ehk
100% elupaiku. 5 ha
Mõju on oluline.
Sisuliselt mõjutab
Ei
Pikaajaline
87 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise
eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. Arvutivõrgus: Keskkonnamõju hindamine | Kliimaministeerium
40
(66%) uputatud paisjärve
alla ja settega reostunud,
0,3 ha (4%) paisust
allavoolu on Linnamäe
HEJ tsüklilisest
veekasutusest rikutud
veerežiimiga; 2,3 ha
(30%) on siirdekaladele
kättesaamatu Linnamäe
paisu ja paisutamise
tõttu, 1,9 ha (25%) on
kumulatiivsetest
mõjudest tulenevalt
rikutud veerežiimiga
(Jägala Energy HEJ
juhib vett kõrvale
senikaua, kuni
kalastikule ei ole tagatud
Linnamäe paisust vaba
üles- ja allapääs).
ebasoodsalt kogu
loodusalal esinevat
elupaika, sh uputatud
paisjärve alla ja
settereostusega 66%,
rikutud veerežiimiga
29%, kättesaamatud
30% elupaikadest.
Lõhe laskujate
potentsiaal on praegu
0-lähedane, samal ajal
kui see võiks olla
vähemalt 8500-
12600/aastas.
Jõesilm Rikutud 7,6 ha ehk
100% elupaiku. 5 ha
(66%) uputatud paisjärve
alla ja settega reostunud,
0,3 ha (4%) paisust
allavoolu on Linnamäe
HEJ tsüklilisest
veekasutusest rikutud
veerežiimiga; 2,3 ha
(30%) on siirdekaladele
kättesaamatu Linnamäe
paisu ja paisutamise
tõttu, 1,9 ha (25%) on
kumulatiivsetest
mõjudest tulenevalt
rikutud veerežiimiga
(Jägala Energy HEJ
juhib vett kõrvale
senikaua, kuni
kalastikule ei ole tagatud
Linnamäe paisust vaba
üles- ja allapääs).
Mõju on oluline.
Sisuliselt mõjutab
ebasoodsalt kogu
loodusalal esinevat
elupaika, sh uputatud
paisjärve alla ja
settereostusega 66%,
rikutud veerežiimiga
29%, rändekaladele
kättesaamatud 30%
elupaikadest.
Jõesilmu laskujate
potentsiaal Linnamäe
paisust allavoolu (4%
elupaikadest) on u
15000/aastas, seega
vaid tühine osa
potentsiaalist
saavutatud.
Ei
Pikaajaline
Võldas Rikutud 7,2 ha ehk 95%
elupaiku (Jägala jõe
ulatuses). 5 ha (70%)
uputatud paisjärve alla ja
settega reostunud, 0,3 ha
(4%) paisust allavoolu
on Linnamäe HEJ
tsüklilisest veekasutusest
Mõju on oluline.
Sisuliselt mõjutab
ebasoodsalt kogu
loodusalal esinevat
elupaika, sh uputatud
paisjärve alla ja
settereostusega 70%,
rikutud veerežiimiga
Ei
Pikaajaline
41
rikutud veerežiimiga; 1,9
ha (26%) on
kumulatiivsetest
mõjudest tulenevalt
rikutud veerežiimiga,
asurkond on killustatud.
30%, asurkond on
killustatud. Asurkonna
suurus on 3 000-14
000 isendit. Paisutuse
likvideerimine ja
sobivate elupaikade
lisandumine parandaks
võldase kaitseseisundit
eeldatavasti 2-3 korda.
Paksukoj
aline
jõekarp
Rikutud 7,2 ha elupaiku.
5 ha (70%) uputatud
paisjärve alla ja settega
reostunud, 0,3 ha (4%)
paisust allavoolu on
Linnamäe HEJ
tsüklilisest veekasutusest
rikutud veerežiimiga; 1,9
ha (26%) on
kumulatiivsetest
mõjudest tulenevalt
rikutud veerežiimiga.
Mõju on oluline.
Sisuliselt mõjutab
ebasoodsalt kogu
loodusalal esinevat
elupaika, sh uputatud
paisjärve alla ja
settereostusega 70%,
rikutud veerežiimiga
30%.
Ei
Pikaajaline
Foto 1. Jägala jõgi Linnamäe paisjärve alal 28.09.2021. Foto: Keskkonnaamet.
42
Foto 2. Jägala jõe looduslik ilme. Kärestikuline jõetüüp on Jägala loodusala peamiseks kaitseväärtuseks
(foto 14.08.2021 Martin Kesler).
Vabariigi Valitsus
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn
02.05.2024
PÖÖRDUMINE
Vabariigi Valitsuse poole seoses Keskkonnaameti 05.04.2024 otsuse eelnõuga nr DM-
115314-5
Üldine
1. Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) esitas 04.10.2012 Keskkonnaametile
(edaspidi KeA) vee erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergiast
elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi Linnamäe HEJ).
2. Eesti Energia AS teavitas KeA-d 02.11.2017, et ettevõttele kuuluv Linnamäe HEJ veeloaga
seotud hoonestusõigus, millega on koormatud Tammistu kinnistu, on seisuga 30.10.2017
võõrandatud Kliendile. Ühtlasi teavitas Eesti Energia AS, et valdus ja veeluba anti Kliendile
üle 01.11.2017. KeA muutis 08.12.2017 veeloa Kliendi nimele korraldusega n 1-3/17/2999
„Veeloa nr L. VT.HA-171918 muutmine) Kliendi 08.12.2017 esitatud veeloa taotluse
alusel.
3. Veeloa menetlemine on kaasa toonud aastaid kestnud vaidluse Jõelähtme valla ja KeA
vahel, mis lõppes 2022.a kevadel, kui Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) 03.06.2022 võttis
vastu korralduse nr 163, et Linnamäe HEJ säilitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi,
mistõttu tuleb alles jätta ka paisjärv.
4. Korralduse kokkuvõttes punktis 6 on selgitatud, et VV kaalus huvitatud osapoolte poolt
esitatud argumente ja asjaolusid ning võrdles keskkonnakaitselisi huvisid ning
muinsuskaitselisi ja kohaliku omavalitsuse üksuse huvisid, samuti hindas alternatiivide
puudumist. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast
mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja
Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia
tootmiseks alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja
erakordselt tungivatel põhjustel. Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad
põhjused seisnevad kultuurimälestiseks tunnistatud Linnamäe paisu pikaajalise ja tervikliku
säilimise tagamises ning seda ümbritseva arheoloogiapärandi ja kultuurmaastiku
säilitamises, mis on pika ajaloo vältel välja kujunenud ja on tähenduslik nii kaasajas kui ka
väärtuslik tulevastele põlvedele säilitamiseks. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja
Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia
tootmiseks on eeldus, mis tagab kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise
olemasoleval kujul. Oma kaalutlustes võttis Vabariigi Valitsus arvesse, et Linnamäe HEJ-
s on vee paisutamine ja hüdroelektrienergia tootmine olemasolev ehk jätkuv tegevus,
mis sai alguse enne Natura ala loomist. Samuti võeti arvesse Jägala jõel asuvate
2
hüdroelektrijaamade (Linnamäe HEJ, Jägala Energy HEJ) panust Eesti taastuvenergia
tootmisse ning üldisesse energiajulgeolekusse.
5. VV otsustas punktis 7 viidatud korralduses, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja
hüdroenergia kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist ning
hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus
alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel, nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul
Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks
elektrienergia tootmisel. Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas
hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab Keskkonnaamet.
6. Seisuga 05.04.2024 on KeA koostanud korralduse nr DM-115314 eelnõu, mille kohaselt
keeldub KeA veeloa andmisest. Otsuse eelnõu kohaselt keeldub KeA veeloa andmisest
Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks
Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas
Harjumaal.
7. KeA rikub hüvitusmeetmete rakendamise kohustust, sest väidab „Natura erandi
hindamise aruandes“ punktis 3.1, et Jägala loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja
ala terviklikkuse taastamiseks ei saa kasutusele võtta hüvitusmeetmeid. Aruande punktis
3.3.3.2 selgitab KeA, et Jägala loodusala kaitseväärtusega samas mahus uute kaitsealade
loomise võimalused on piiratud. Samas loetleb KeA, et sarnase kaitseväärtusega jõelõigud
on olemas Vasalemma, Pirita ja Purtse jões ning väiksemas ulatuses ka Kasari jõestikus.
Tegemist ei ole Natura 2000 kaitse all olevate asukohtadega. Seejuures toob KeA välja, et
Purtse potentsiaal on 12757 laskujat aastas, mis on suurem kui teoreetiline Linnamäe HEJ
laskujate vahemik 8500-12600.
8. KeA ei ole selgitanud, miks ei saa hüvitusmeetmena rakendada Vasalemma, Pirita, Purtse
jõe ja Kasari jõestiku lõheliste laskujate arvu tõstmist. Ühtlasi ei ole KeA hinnanud
hüvitusmeetmena lõhemaimude Jägala jõkke asustamist. RMK Põlula kalakasvandus
tegeleb pidevalt lõhemaimude inkubeerimisega st, et RMK-l on võimekus panustada
lõhevarude taastamisse.
9. Olukorras, kus VV on oma pädevuse raames otsustanud, et Linnamäe HEJ tegevus on
vajalik ning ebasoodne mõju möödapääsmatu, siis on KeA-l kohustus rakendada sobivad
hüvitusmeetmed.
10. KeA eirab otseselt VV 03.06.2022 korraldust nr 163 ning rikub jämedalt hea halduse
tava.
Pöördumise põhjendused
11. 03.06.2022 korraldus on jätkuvalt kehtiv. Seega on see täitmiseks kohustuslik, sh KeA-le
tulenevalt Keskkonnaameti põhimääruse § 1 lõikest 1 koosmõjus PS § 86, mis selgitab, et
täidesaatev riigivõim kuulub VV-le. 03.06.2022 korralduse kohaselt on KeA kohustatud
3
andma Linnamäe HEJ tegevusloa, milles näeb ette loa tingimused. Tingimuste seadmise
hulka kuulub muuhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustus.
12. KeHJS § 29 lõike 3 alusel on VV pädev otsustama, kas tegevus on alternatiivsete lahenduste
puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel,
sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. VV leidis, et praegu on Natura
2000 erandi kohaldamise eeldused täidetud ja kohaldamine võimalik. KeA on aga
endiselt asunud seisukohale, et hüvitusmeetmete rakendamine ei ole võimalik (vastavalt p
3.2.7.2.3, 3.2.7.3 ja 3.3.5.3).
13. Juhime tähelepanu, et KeA nõustub 05.04.2024 korralduse nr DM-115314 eelnõu punktides
3.3.5.1-3.3.5.3 VV seisukohaga, et Linnamäe HEJ on jätkuv tegevus, mis teenib ülekaalukat
avalikku huvi.
14. Kooskõlas VVS § 1 lõikega 1, § 45 punktiga 4 ja § 46 lõikega 1 ning Keskkonnaameti
põhimääruse § 1 lõikega palume Vabariigi Valitusel:
Kohustada Keskkonnaametit täitma Vabariigi Valitsuse 03.02.2022 korraldust nr 163.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Andrus Umboja
Jõelähtme Vallavalitsus
/allkirjastatud digitaalselt/
juhatuse liige Vahur Kivistik
Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725)
/allkirjastatud digitaalselt/
juhatuse liige Margus Teemant
Koila Külaselts (registrikood 80263720)
/allkirjastatud digitaalselt/
juhatuse liige Kalev Tulits
Linnamäe Paisjärve MTÜ (registrikood
80410769)
Lisad:
1. Keskkonnaamet DM-115314-5 05.04.2024
2. Keskkonnaameti Natura tagantjärele hindamise aruanne 05.04.2024