Välisministri määruse
„Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Välisministri määrus „Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) reguleerib Välisministeeriumi eelarvelistest vahenditest toetuste jagamise korda välispoliitika valdkonna partnerorganisatsioonidele.
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 531 lõike 1 alusel. Nimetatud üldine volitusnorm võimaldab ministril kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Riigisiseste toetusprogrammidena käsitatakse toetusprogramme, mille maksmiseks ei kasutata välisvahendeid.
Senini on Välisministeeriumi antavate toetuste ja stipendiumite tingimusi reguleeritud kantsleri kehtestatud käskkirjas. Arvestades nii teiste ministeeriumide praktikat kui ka asjaolu, et määruse adressaadid on haldusväliste isikutena mittetulundusühingud ja sihtasutused, on õigusselguse huvides õigem kehtestada riigieelarvest antavate toetuste kord Riigi Teatajas avaldatava kõigile hõlpsasti kättesaadava õigusaktiga.
Toetuse andmise eesmärk on toetada neid tegevusi või projekte, mis on seotud Välisministeeriumi tegevusvaldkondade ja nende arengu toetamise ning Eesti välispoliitika arengukavas 2030 püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimise ja saavutamisega, ning seeläbi kaasata välispoliitika valdkonnas tegutsevaid mittetulundus- ja vabaühendusi välispoliitika tegevuste elluviimisse ning suurendada nende tegevuste kaudu ühiskonna teadlikkust välispoliitikast. Tänu toetuste andmisele paranevad valdkonna arenguvõimalused ja mõju ühiskonnas.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Määrus jõustub 1. juulil 2024.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna riigisisese õiguse büroo jurist Merike Alep (
[email protected]) ja ministeeriumi rahandusosakonna peadirektor Jaanus Karv (
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 21 paragrahvist.
1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–5)
2. peatükk. Taotlusvoor ning nõuded taotlejale ja taotlusele (§-d 6–9)
3. peatükk. Hindamiskomisjon (§-d 10–11)
4. peatükk. Toetuse ja stipendiumi andmine ning humanitaarabi partneri valimine (§-d 12–15)
5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine (§-d 16–19)
6. peatükk. Lõppsätted (§-d 20–21)
Eelnõu 1. peatükis (üldsätted) sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja erisused ning riigiabi sätted.
Eelnõu § 1 kohaselt reguleerib määrus välispoliitika valdkonnas tegutsemiseks riigieelarvest antavate tegevus- ja projektitoetuste ning stipendiumi andmise menetlust ning humanitaarabi partnerite valiku põhimõtteid, tingimusi ja korda. Määrust ei kohaldata toetustele, mille andmine on juba reguleeritud teiste õigusaktidega. Nii näiteks on riigieelarves kajastatud tegevustoetusena Riigikogu poolt ette nähtud ministeeriumi valitsemisala täiendavad eraldised, mille kasutamiseks sõlmitakse riigieelarve eraldise kasutamise leping eraldist saava juriidilise isiku vahel (RES § 53 lg 7). Arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile eraldiste tegemine toimub asjaomast valdkonda reguleeriva määruse alusel.
Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust ja Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina. Eelnõu kohaselt antakse toetusena üksnes vähese tähtsusega abi, kuid Euroopa Liidu riigiabi reeglid kohalduvad Eestile otse, mistõttu tuleb toetuse andmisel juhinduda otse neist. Riigiabi reeglite kohaselt ei anta toetust tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Eelnõu §-s 2 selgitatakse toetuste andmise eesmärke.
Tegevustoetust tuleb kasutada ministeeriumi tegevusvaldkonna ja selle arengu toetamiseks ning eesmärkide täitmiseks. Tegevustoetusega toetatakse rahaliselt partneri põhikirjaliste põhiülesannete ja eesmärkide kohase igapäevategevuse korraldamist, arendamist ja tutvustamist ning tagatakse tegevuse jätkusuutlikkus.
Projektitoetusega toetatakse ministeeriumi tegevusvaldkonna kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud, peamiselt ühekordset tegevust või tegevuste kogumit.
Projektitoetust võidakse anda pilootprojektina ühekordse uue tegevuse elluviimiseks, aga enamasti antakse seda regulaarselt iga-aastasteks tegevusteks (näiteks ÜRO matke programmi korraldamine ja läbiviimine, ÜRO noordelegaadi programmi korraldamine).
Projektitoetus võib üldjuhul olla kuni 80 protsenti kõikidest projekti eelarves esitatud kuludest. Taotlusvooru korraldaja võib taotlusvooru tingimustes põhjendatud juhul olenevalt konkreetsest toetusest näha ette teistsuguse kulude nõude, mis võib olla 80 protsendist suurem või väiksem. Näiteks võib olla põhjendatud toetuse saaja kõigi kulude katmine, kui toetust antakse tegevuseks, mille elluviimine on üksnes ministeeriumi huvides ja ilma toetuseta partnerid sellega ei tegeleks.
Stipendiumitega toetatakse teadustöö tegemist ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud olulises valdkonnas.
Eelnõu § 3 kohaselt on humanitaarabi partneri valiku eesmärk leida Eestist antava humanitaarabi kiireks jagamiseks partnerid, kelle teadmised ja tegevus võimaldaksid viivitamata reageerida hädaolukorrale välisriigis. Humanitaarabi partnerid valitakse samuti taotlusvooru korras. Kuna see valimisprotsess on varem sarnanenud toetuste taotlusvoorudega, on asjakohane sätestada see käesolevas määruses. Välisministeerium kaalub humanitaarabi strateegiliste partnerite valiku korra kehtestamist arengu- ja humanitaarabi andmise tingimustes ja korras.
Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatakse, et toetus ja stipendium antakse ning humanitaarabi partner valitakse taotlusvooru korras. Taotlusvoor tagab toetuste andmise läbipaistvuse ja samadel tingimustel taotlejate võrdse kohtlemise. Siiski ei ole taotlusvoor alati parim võimalik toetuse andmise viis, seda eriti välispoliitika valdkonnas. Taotlusvooru läbiviimine võib tekitada põhjendamatut töö- ja halduskoormust ning kulu, arvestades et riik on asutanud riigile vajalike tegevuste ja ülesannete täitmiseks sihtasutuse või Eesti väiksuse tõttu on spetsiifilises välispoliitikavaldkonnas vaid üks võimalik partner. Lõikes 2 nähakse selleks puhuks ette, et ministeeriumi kantsler võib taotlusvooru korraldamata anda riigisisest toetust avaliku huviga seotud kaalutlustel riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele või riigi asutatud sihtasutusele tema põhikirjas märgitud ülesannete täitmiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tehtava koostöö raames. Kuigi riigi asutatud sihtasutused eraõigusliku juriidilise isikuna on vormiliselt riigist lahutatud, on riik nad asutanud nende põhikirjas ette nähtud ülesannete täitmiseks, mitte teiste sihtasutustega turul konkureerimiseks. Seetõttu on põhjendatud, et nende põhikirjas ette nähtud tegevust, mis on vajalik ministeeriumi eesmärkide täitmiseks, rahastatakse tegevus- või projektitoetustest. Taotlusvooru korraldamine ei täida oma eesmärki ka juhul, kui ministeerium soovib teha taotlejaga koostööd kokkuleppe alusel, mis sõlmitakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks, kui see ühine eesmärk on taotlejaspetsiifiline (näiteks taotleja korraldatav välispoliitiliselt oluline konverents või muu üritus). Toetuse andmise otsustab kantsler ning see vormistatakse käskkirjaga, mis peab olema põhjendatud ja põhjendus hiljem kontrollitav.
Paragrahvis 5 märgitakse, et antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA) konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Hindamiskomisjon hindab iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse VTAks või tegemist ei ole nii-öelda riigiabi projektiga.
Konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 kohaselt loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. VTAd hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi.
VTA andmisel tuleb jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava VTA kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigi antavat toetust kokku. Kui VTAks kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni VTA ülemmäärani. Kui piirmäär on ületatud, siis jäetakse taotlus eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt läbi vaatamata.
VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Nimetatud sätte järgi hõlmab mõiste „üks ettevõtja“ kõiki ettevõtteid, mille omavahelisi suhteid iseloomustab vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;
2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju teise ettevõttega sõlmitud lepingu või selle asutamislepingu või põhikirja alusel;
4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib kokkuleppe kohaselt teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on ühe ettevõtja mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist, ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegleid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku VTA summad ei tohi kokku ületada 300 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerimisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris. Seega nähtub sealt, millist liiki ja kui palju VTAd on ettevõtjale antud. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui eri abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud, kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse.
Määruse 2. peatükis reguleeritakse taotlusvooru väljakuulutamist ning nõudeid taotlejale ja taotlusele.
Paragrahvis 6 nähakse ette, et taotlusvoor kuulutatakse välja ministeeriumi veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Taotlusvooru väljakuulutamise aja valib ministeeriumi struktuuriüksus (osakond), kes taotlusvooru läbi viib. Toetuste andmiseks võib ühes kalendriaastas välja kuulutada mitu taotlusvooru, kui ministeeriumi eelarve seda võimaldab. Humanitaarabi partnerid valitakse mitmeks aastaks ja stipendiumeid antakse üldjuhul kord kalendriaastas.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse, et taotlusvooru tingimused kinnitatakse kantsleri käskkirjaga enne taotlusvooru väljakuulutamist ja tingimusi võib muuta, sealhulgas taotlusvoorust loobuda. Taotlusvoorust loobumise teade avaldatakse ministeeriumi veebilehel.
Lõikes 2 on loetletud kõigi taotlusvoorude üldtingimused, milleks on taotlusvooru eesmärk, toetuse või stipendiumi suurus, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluste hindamiskriteeriumid, taotluse esitamise tähtpäev ja koht. Taotlusvooru väljakuulutamisel nähakse ette ka taotluste hindamise komisjoni koosseis ja ministeeriumipoolne kontaktisik. Taotlusvooru tingimustes võidakse näha ette ka muid tingimusi, nagu näiteks valdkonnaspetsiifilisi lisanõudeid taotlejale, taotlusele või projektile. Taotlusvooru tingimustega koos kinnitatakse kantsleri käskkirja lisana ka taotluse vorm.
Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded taotluse esitajale. Välisministeeriumilt võib toetusi taotleda Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotlejaks ei saa olla erakond ega äriühing. Humanitaarabi partneri valikul võib olla taotlejaks ka riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Stipendium antakse füüsilisele isikule.
Taotlejale esitatavate nõuete abil tuvastatakse ja tagatakse taotleja usaldusväärsus, kompetentsus, tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning läbipaistvus ja avalikkus.
Eelkõige peab nii toetuse taotleja kui ka saaja vastama järgmistele nõuetele:
• taotlejal ei ole riiklike maksude maksuvõlga või see on taotluse esitamise ajaks täies ulatuses ajatatud ja maksed on tasutud kokkulepitud ajakava kohaselt. Nõude eesmärk on toetada üksnes taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Teavet maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andmete puhul tegu avaliku teabega, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta;
• taotlejal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid ega maksudeklaratsioone. Kui nimetatud dokumendid on esitamata, võib taotlejal olla probleeme oma kohustuste täitmise ja aruandlusega. Majandusaasta aruanded avalikustatakse e-äriregistri veebilehel https://www.rik.ee/et/e-ariregister;
• taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus. Selle tingimusega tagatakse, et taotlejal on tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti tegutsemiseks vajalik suutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded;
• kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
• taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi ministeeriumi ees. Selle ja eelmise tingimuse mõte on ajendada taotlejat korrektselt täitma oma kohustusi riigi ja teiste avalik-õiguslike institutsioonide ees;
• taotleja tegevus on avalik, tal on tema tegevust tutvustav veebileht. Kuigi e-äriregistris on avalikustatud nii ühingute kui ka sihtasutuste põhikirjad, majandusaasta aruanded ja juhtorganite koosseisud, siis tagab veebilehe nõue, et toetuse saaja ning tema riigieelarvest toetatav tegevus on avalik ning seega kontrollitav. Riik eelistab toetada partnereid, kelle tegevus on riigi vahendite kasutamisel läbipaistev ja avalik;
• taotlejat või taotleja seaduslikku esindajat ei ole karistusregistri andmetel karistatud majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest.
Taotlusvooru tingimustes võib taotlejale kehtestada asjakohaseid lisanõudeid (näiteks varasema kogemuse, personali, koostööpartnerite või muu kohta).
Toetuse saajaks ei või olla isik, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.
Humanitaarabi partneri valiku voorus osaleja tegevusele kehtestatakse erinõue. Tema tegevus peab järgima humanitaarabi põhimõtteid ja ta peab tegutsema ainult tsiviilvaldkonnas. Humanitaarabi eesmärk on teisele riigile antav kiireloomuline rahaline või materiaalne abi või oskusteave, mis on mõeldud loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmiseks, inimeste kannatuste vähendamiseks ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamiseks. Eestis on mitu organisatsiooni, mis annavad nii sõjalist kui ka mittesõjalist abi ega ole seega humanitaarabiorganisatsioonid. Seetõttu on humanitaarabi partnerite valiku puhul oluline, et nende tegevus oleks just tsiviilse iseloomuga. Mittetsiviilsed tegevused on sõjalised tegevused. Näiteks sõduritele riiete saatmist või kattevõrkude punumist ei pea kõik sõjaliseks tegevuseks, ent see ei ole ka humanitaarabi.
Määruses loetletud nõudeid taotlejale ei kohaldata humanitaarabi partneri valikul juhul, kui taotlejaks on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik.
Stipendiumi andmise otsustamisel tuleb Välisministeeriumil töödelda järgmisi taotleja isikuandmeid: taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed.
Paragrahvis 9 sätestatakse üldnõuded taotlusele. Taotlus peab vastama taotlusvooru tingimustes esitatud vormile ning sisaldama taotleja andmeid, taotleja tegevuse eesmärke ning nende elluviimiseks kavandatavate tegevuste loetelu ja kirjeldust, samuti tegevuse ajakava ja eeldatavaid tulemusi ning tegevuste detailset eelarvet kululiikide kaupa. Projektitoetuse taotluse puhul peab taotleja esitama selgituse lisanduva kaas- ja omafinantseeringu ning selle andja ja mahu kohta. Ministeeriumil on oluline teada kas, kellelt ja millises mahus on samal eesmärgil toetust küsitud või kas plaanitakse seda teha. Samuti tuleb projektitoetuse taotluse puhul taotlejal esitada tõendid omafinantseeringu katmise võimekuse kohta. Taotlus peab sisaldama taotleja esindaja kinnitust, et taotleja vastab taotlejale esitatud tingimustele. Taotleja esindaja peab taotluse kõigi esitatud andmete kinnitamiseks allkirjastama. Taotlusvooru tingimustes võib taotlusele kehtestada taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisanõudeid.
Eelnõu 3. peatüki kahes paragrahvis sätestatakse taotlusi hindava komisjoni ülesanded ja töökorraldus.
Eelnõu §-s 10 reguleeritakse hindamiskomisjoni moodustamist ja selle ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi Välisministeeriumi põhimäärus) § 48 lõike 2 kohaselt võib ministeeriumi kantsler käskkirjaga moodustada ülesannete täitmiseks komisjoni. Komisjoni koosseis nähakse ette taotlusvooru väljakuulutamisel koos taotlusvoorutingimustega ning see peab olema vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoniliikmed nimetab kantsler toetuse andmise eesmärgi ja valdkonna põhjal. Üldjuhul juhib komisjoni ministeeriumi valdkonna eelarvejuht. Kui väljakuulutatava taotlusvooru planeeritud maht on 30 000 eurot või rohkem, on komisjon vähemalt neljaliikmeline ja seda juhib valdkonna asekantsler, aga sellesse peab kuuluma ka eelarvejuht. Et peale komisjoniliikmete teadmiste saaks vajaduse korral kasutada ka eksperdihinnangut, on komisjoni esimehel õigus kaasata komisjoni töösse ministeeriumis asjaomase valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse (näiteks riigiabi valdkonna) teenistujaid, kellel ei ole komisjoni töös osalemisel hääleõigust.
Komisjon valmistab ette taotlusvooru, avalikustab taotlusvooru tingimused ja korraldab taotluste vastuvõtmise. Komisjoni põhiülesanne on vaadata esitatud taotlused läbi ja neid hinnata. Taotlusi hindab iga komisjoniliige ja nende individuaalse hindamise alusel koostatakse kokkuvõttena taotluste paremusjärjestus. Komisjon teeb kantslerile põhjendatud ettepaneku taotlusvooru tulemuste kohta. Hindamiskomisjonil on kohustus koostöös ministeeriumis riigiabi valdkonda tundva teenistujaga enne taotlusvooru väljakuulutamist selgeks teha ja hinnata, kas toetus võib olla VTA. Komisjon koos riigiabi valdkonda tundva teenistujaga tagab, et VTA andmed kantakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning et täidetakse muid konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud kohustusi.
Pärast taotlusvooru läbiviimist võib komisjon teha kantslerile ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise või toetuse või stipendiumi osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Paragrahv 11 reguleerib komisjoni töökorraldust. Komisjoni tööd juhib ja koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget. Kui isik, kes on komisjoniliikmeks kinnitatud ametikoha alusel, ei saa koosolekul osaleda, asendab teda asendav teenistuja. Kontaktisik korraldab komisjoni teavitamise ja vajalike materjalide saatmise komisjoniliikmetele ning valmistab ette komisjoni otsuste projektid. Komisjoniliige on kohustatud ennast taandama ja mitte osalema otsuse tegemises, sealhulgas selle ettevalmistamises, kui tal on toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse § 11 tähenduses. Komisjoni koosoleku võib pidada ka elektrooniliselt. Komisjoni otsus protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoniliikmel on õigus jääda otsuse langetamisel eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult ja märgitakse protokollis või lisatakse protokollile.
4. peatükis reguleeritakse toetuse andmise menetlemise küsimusi.
Paragrahvi 12 kohaselt menetletakse taotlust üldjuhul 30 kalendripäeva, kui taotlusvooru tingimustes ei ole sätestatud muud tähtaega. Kõiki ühele taotlusvoorule esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Esmalt kontrollib taotlusvooru komisjoni kontaktisik, kas taotlus vastab vormiliselt kõigile nõuetele, näiteks kas see on esitatud tähtajaks, kas taotleja ja taotlus vastavad määruse ja taotlusvooru tingimustele ning kas taotluse on allkirjastanud selleks õigust omav isik. Kui taotleja ei vasta määruse ja taotlusvooru tingimustes ette nähtud nõuetele, siis taotlust sisuliselt ei hinnata ning see tagastatakse. Kui taotluses on puudusi, mille taotleja saab kõrvaldada, siis antakse talle selleks viis tööpäeva aega ja selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selle aja võrra. Kui puudusi ei kõrvaldata, siis taotlust läbi ei vaadata. Samuti võib komisjon teha taotlejale ettepaneku täpsustada viie tööpäeva jooksul taotluse sisu, eelarvet, tegevuste mahtu. Selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra.
Eelnõu § 13 kohaselt hindab komisjon taotlusi, arvestades taotlusvooru tingimustes ettenähtud sisulisi hindamiskriteeriume. Komisjon teeb hindamise tulemuste põhjal kantslerile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Osalise rahuldamise kohta võib teha ettepaneku, kui toetuse rahastamise vahendeid jätkub vaid osaliselt ja taotleja on taotluse osalise rahuldamisega nõus. Taotluse rahuldamata jätmist peab komisjon haldusmenetluse seaduse põhimõtteid arvestades põhjendama.
Ministeerium säilitab taotlusvooruga seotud dokumente ministeeriumis kehtestatud teabehalduse korra kohaselt seitse aastat alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest. Määruse § 19 järgi võib ministeerium seitsme aasta jooksul esitada taotlejale tagasinõude ja seetõttu on asjakohast teavet vaja säilitada. Erisuseks on VTA andmine. VTA andmist tõendavaid dokumente säilitatakse kümme aastat alates abi andmisest.
Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimustega.
Eelnõu § 14 kohaselt loetakse taotlusvoor luhtunuks, kui ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotleja või taotlus ei vastanud nõuetele.
Eelnõu § 15 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt teeb kantsler otsuse taotlusvooru tulemuste kohta komisjoni ettepaneku alusel. Kui kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, võib ta saata selle komisjonile uuesti otsustamiseks tagasi. Komisjonil tuleb küsimust uuesti arutada ja esitada kantslerile uus ettepanek.
Taotlejat teavitab tehtud otsusest taotlusvooru kontaktisik taotluses märgitud e-posti aadressil.
Eelnõu 5. peatükis reguleeritakse toetuse kasutamise lepingu sõlmimist, lepingu tingimusi ja selle täitmist.
Paragrahvi 16 kohaselt sõlmitakse toetuse saajaga toetuse andmiseks ja kasutamiseks leping. Leping sõlmitakse taotluse rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemisest. Välisministeeriumi põhimääruse § 24 punkti 1 kohaselt võib kantsler volitada ministeeriumi teenistujaid ministeeriumi esindama. Üldjuhul sõlmib riigieelarvest antava toetuse lepingu ministeeriumi valdkonna eelarvejuht, kes on volitatud toetuse või stipendiumi andmise kohta tehtud kantsleri käskkirjaga. Kui lepingut määruses sätestatud tähtaja jooksul ei sõlmita, võib see olla taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alus. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 36 lõike 1 punktide 9 ja 10 alusel on keelatud salastada eelarvevahendite kasutamist, eelarvest makstud tasusid ja hüvitisi ning asutuse varalisi kohustusi. Seega ei saa avaliku teabe seaduse alla kuuluva lepingu kogu sisu olla täieliku juurdepääsupiiranguga ja lepingupartneriga ei saa kokku leppida, et salastamise piiranguid rakendatakse suuremas mahus, kui seaduses on ette nähtud. Järelikult on lepingu see osa, mis käsitleb eelarvest raha eraldamist, igal juhul avalik. Seega avalikustab ministeerium pärast lepingu sõlmimist oma veebilehel toetuse või stipendiumi saaja nime, toetatud tegevuste kirjelduse ja toetuse või stipendiumi summa.
Väljavalitud humanitaarabi partneriga sõlmitakse leping humanitaarabi andmiseks, ent selle alusel antavale humanitaarabile kohaldatakse humanitaarabile andmist reguleerivates õigusaktides sätestatut.
Lepingu kohaselt peab toetuse või stipendiumi saaja toetuse või stipendiumi kasutamisel ja sellega seotud avalikel esinemistel ning valminud materjalides viitama Välisministeeriumile kui toetuse andjale.
Paragrahvi 17 järgi makstakse toetus välja lepingu kohaselt kahes osas. Esimene osa makstakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu jõustumist ja teine osa 14 kalendripäeva jooksul pärast aruande saamist tingimusel, et kõik toetuse kasutamisega seotud kohustused on täidetud. Erandina makstakse stipendium välja ühes osas.
Toetuse saajal on § 18 kohaselt toetuse kasutamise kohta aruandluse kohustus. Taotlusvooru tingimustes nähakse ette aruandluse nõuded olenevalt toetatava tegevuse eripärast (näiteks vahearuannete esitamise kohustus). Projektitoetuste puhul esitab toetuse saaja nii kulu- kui ka tegevuste sisuaruande. Sisuaruanne peab sisaldama elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega.
Toetuse saaja saadab pärast toetuse kasutamise perioodi lõppu ministeeriumile toetuse kasutamise kohta aruande. Stipendiumi saaja esitab ministeeriumile teadustöö või tegevuse ülevaate kooskõlas lepinguga. Kontaktisik kontrollib toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannet ning küsib vajaduse korral toetuse saajalt lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta ning toetuse saajal on kohustus toetuse kasutamise kohta selgitusi anda. Kui tegevused on läbi viidud kõigi tingimuste kohaselt ning aruanne kajastab nõutud teavet ja andmeid, teavitab kontaktisik toetuse saajat aruande kinnitamisest. Toetuse saaja avalikustab oma veebilehel 30 kalendripäeva jooksul ministeeriumilt kinnituse saamisest toetuse kasutamise aruande kolmeks aastaks. Selline avalikustamine teeb riigieelarvest antavate toetusete kasutamise läbipaistvamaks ja avalikumaks.
Kui toetus jääb selle kasutamise perioodil kasutamata, siis tuleb toetuse saajal alles jäänud raha, olenemata summast, ministeeriumile 14 päeva jooksul tagasi maksta. Toetuse saaja peab säilitama toetuse kasutamisega seonduvaid dokumente vähemalt seitse aastat alates asjaomase majandusaasta lõpust. Toetuse saajal on kohustus võimaldada ministeeriumil teha järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust, samuti tagada juurdepääs kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest. Nimetatud kohustus kehtib kuni toetuse kasutamisega seonduvate dokumentide säilitamise tähtaja lõpuni ehk seitse aastat alates asjaomase majandusaasta lõpust.
Eelnõu § 19 reguleerib ministeeriumi õigust nõuda, et toetus või stipendium tagastataks osaliselt või täies mahus, kui toetuse või stipendiumi saaja on esitanud toetuse või stipendiumi taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või varjanud andmeid või teavet, toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel, toetuse saaja ei võimalda järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega taga juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest. Toetuse või stipendiumi täieliku või osalise tagasinõude ettepaneku teeb komisjon kantslerile. See on komisjoni kaalutlusotsus, milles arvestatakse kõiki asjaolusid. Toetuse tagasinõudmise otsustab kantsler. Toetuse või stipendiumi saaja peab ministeeriumi tagasinõude täitma 30 kalendripäeva jooksul alates tagasinõude otsuse tegemisest.
6. peatükis sätestatakse määruse rakendamise sätted.
Paragrahvis 20 nähakse ette määruse jõustumise ajaks 1. juuli 2024 ja §-s 21 erisäte, mille järgi kohaldatakse enne määruse jõustumist esitatud taotlustele ning antud toetustele ja stipendiumitele taotluse esitamise või lepingu sõlmimise ajal kehtinud korda.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1 Majanduslikud mõjud. Mõju mittetulundussektorile
Määruse sihtrühm on peamiselt vabaühendused (mittetulundusühingud, sihtasutused) ja määrusel on mõningane mõju nende tegevusele. Ministeeriumil on küll rahalisi vahendeid, kuid puudub aja- ja inimressurss, et erinevate eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ellu viia. Sellisel juhul on otstarbekas leida partnerid, kes oleksid valmis vajalikke tegevusi ellu viima, ja toetada nende tegevust.
Määruse sihtrühm on väike, sest välispoliitika valdkonnas tegutsevaid ühendusi ei ole Eestis kuigi palju, samuti ei ole eriti suured rahalised vahendid, millega Välisministeerium nende tegevust toetab. Küll on mitu riigi asutatud sihtasutust, kelle asutajaõigusi teostavad teised ministeeriumid, kuid kes tegutsevad ka Välisministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondades (näiteks üleilmsete eesti kogukondade kaasamine ja kultuuridiplomaatia edendamine ning Eesti välis- ja välismajanduspoliitika kujundamine).
Määrus kordab suuresti juba rakendatud praktikat, kuid määruse avaldamine Riigi Teatajas tagab Välisministeeriumi ja vabaühenduste ning riigi asutatud sihtasutuste vahel järjepideva ja jätkusuutliku ehk senisest parema teabevahetuse ja ühtsema korralduse toetuste andmisel.
Koostöö välispoliitika valdkonnas aktiivselt tegutsevate vabaühendustega aitab kaasa valdkonna arengule ning mõjule ühiskonnas. Partnerite kaasamine ja nende initsiatiivi toetamine võib kõnetada ühiskonna selliseid sihtrühmi, milleni ainult ministeeriumi tegevuse kaudu ei pruugi jõuda.
4.2 Riigivalitsemine. Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele
Määrus muudab Välisministeeriumi täidetavad avalikud ülesanded, tegevuse ja menetlusprotsessid läbipaistvamaks, kuna toetuste andmiseks kehtestatakse selged avalikustatud tingimused. Määruse kehtestamisega luuakse tingimused, mis aitavad täita RESis märgitud üldpõhimõtteid, nagu vahendite säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine ning võimalike toetuse taotlejate võrdne kohtlemine.
Määrusega kehtestatavad toetuste andmise regulatsioonid mõjutavad ja lihtsustavad Välisministeeriumi toetuste ja stipendiumide andmise menetlust ning hõlbustavad taotlejatega seotud teabevahetust. Määruses sätestatud kõigile teadaolevad selged reeglid ja tingimused parandavad toetuste menetluse kvaliteeti.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei ole seotud lisategevusi ega kaasne lisakulusid, selle rakendamine ei too ka riigieelarvesse tulu. Kuna sisult sarnane regulatsioon on kehtinud ka varem kantsleri käskkirjaga ning selle rakendamine on kuulunud Välisministeeriumi asjaomaste teenistujate töökohustuste hulka, siis on määruse rakendamiseks vaja regulatsiooni tutvustada üksnes Välisministeeriumi teenistujatele, kes seda rakendavad, taotlusvoore läbi viivad ja asjakohaseid otsuseid ette valmistavad. Määruse kehtestamisel muutuvad tegevuste õiguslikud alused, kuid mitte tegevused ise.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal. Kuna määruses ei ole põhimõttelisi erisusi seni Välisministeeriumis kehtinud kantsleri 15. juuni 2022. aasta käskkirjaga nr 133 kehtestatud toetuste ja stipendiumi andmise ning humanitaarabi partneri valiku korrast, siis ei ole vaja uue määrusega tutvumiseks ette näha täiendavat üleminekuperioodi.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt esitatakse määruse eelnõu eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kuna eelnõuga reguleeritakse riigieelarvest toetuste andmise tingimusi.
Margus Tsahkna
Välisminister